Pregamid – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Artikli sisukord

Näidustus: Neuropaatiline valu Perifeerse ja tsentraalse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel. Epilepsia Täiendav ravi täiskasvanutel, kellel esinevad partsiaalsed krambihood sekundaarse generaliseerumisega või ilma. Generaliseerunud ärevushäire Generaliseerunud ärevushäire ravi täiskasvanutel.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Pregamid ja milleks seda kasutatakse

Pregamid kuulub ravimite rühma, mida kasutatakse epilepsia, neuropaatilise valu ja generaliseerunud ärevushäire raviks täiskasvanutel.

Perifeerne ja tsentraalne neuropaatiline valu Pregamidi kasutatakse närvikahjustustest tingitud pikaajalise valu raviks. Perifeerset neuropaatilist valu võivad põhjustada erinevad haigused, nagu suhkurtõbi või vöötohatis (herpes zoster). Valuaistingut võidakse kirjeldada kui kuuma, põletavat, pulseerivat, torkavat, lõikavat, teravat, kramplikku, valutavat, torkivat, tuima või nõelte torkimist. Perifeerne ja tsentraalne neuropaatiline valu võib olla seotud ka meeleolu kõikumistega, unehäiretega, väsimusega ning mõjutada kehalisi ja sotsiaalseid tegevusi ja üldist elukvaliteeti. Epilepsia Pregamidi kasutatakse teatud epilepsia vormide (osalised ehk partsiaalsed krambihood sekundaarse generaliseerumisega või ilma) raviks täiskasvanutel. Arst määrab teile Pregamidi epilepsia raviks juhul, kui senise raviga ei õnnestu haigust kontrolli all hoida. Te peate Pregamidi võtma lisaks senisele ravile. Pregamid ei ole ette nähtud kasutamiseks eraldi, vaid alati kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega.

Generaliseerunud ärevushäire Pregamidi kasutatakse generaliseerunud ärevushäire raviks. Generaliseerunud ärevushäire sümptomiteks on pikaajaline liigne ärevus ja mure, mida on raske kontrolli alla saada. Generaliseerunud ärevushäire võib samuti põhjustada rahutust, äärmuslikku närvilisust või pingetunnet, kergesti väsimist (väsimus), keskendumisraskusi, ärritustunnet, lihaspinget või unehäireid. See erineb igapäevaelu stressist ja pingetest.

2. Mida on vaja teada enne Pregamidi võtmist

Pregamidi ei tohi võtta,

kui olete pregabaliini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Pregamidi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Mõnedel Pregamidi võtnud patsientidel on tekkinud allergilise reaktsiooni sümptomid. Need sümptomid võivad olla näopiirkonna, huulte, keele ja kõri turse ning laialdane nahalööve. Nimetatud sümptomite tekkimise korral tuleb kohe ühendust võtta oma arstiga.

Pregabaliiniga seoses on teatatud tõsistest nahalöövetest, kaasa arvatud Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs. Kui te märkate endal nende tõsiste nahareaktsioonidega seotud mis tahes sümptomit, mida on kirjeldatud lõigus 4, lõpetage pregabaliini võtmine ja pöörduge kohe arstile.

Pregamidi on seostatud pööritustunde ja unisusega, mis võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumiste) sagedust eakatel patsientidel. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik, kuni harjute ravimi võimalike toimetega.

Pregamid võib põhjustada nägemise hägustumist või nägemiskaotust või teisi nägemise muutusi, millest paljud on ajutised. Ükskõik milliste muutuste ilmnemisel teie nägemises tuleb kohe ühendust võtta oma arstiga.

Mõnedel suhkurtõvega patsientidel, kelle kehakaal suureneb ravi ajal pregabaliiniga, võib olla vajalik muuta suhkurtõve ravimite annuseid.

Teatud kõrvaltoimed, näiteks unisus, võivad tekkida sagedamini, sest seljaaju vigastusega patsiendid võivad kasutada valu või spastilisuse raviks muid ravimeid, millel on pregabaliinile sarnased kõrvaltoimed. Nende kõrvaltoimete raskusaste võib koos tarvitamisel süveneda.

On teatatud südamepuudulikkuse juhtudest mõnedel patsientidel Pregamidi võtmise ajal; need patsiendid olid enamasti eakad ning südameprobleemidega. Enne ravimi võtmist teavitage oma arsti, kui olete põdenud mõnda südamehaigust.
On teatatud neerupuudulikkuse tekkest mõnedel patsientidel Pregamidi võtmise ajal. Teavitage oma arsti, kui te märkate Pregamidi võtmise ajal urineerimise vähenemist, sest ravimi võtmise lõpetamine võib seda parandada.

Mõnel patsiendil, keda on ravitud antiepileptikumidega, nagu Pregamid, on tekkinud enda vigastamise või enesetapumõtteid või on teinud enesetapukatse. Kui teil tekkivad sellised mõtted või käitumine, siis võtke viivitamatult ühendust oma arstiga.

Kui Pregamidi võetakse koos teiste ravimitega, mis võivad põhjustada kõhukinnisust (nt teatud tüüpi valuvaigistid), võivad tekkida seedetrakti probleemid (nt kõhukinnisus, ummistunud või halvatud sooled). Rääkige oma arstile, kui teil tekib kõhukinnisus, eriti kui teil on selle probleemi soodumus.

Teavitage oma arsti enne selle ravimi võtmise alustamist, kui te olete kuritarvitanud alkoholi, retseptiravimeid või uimasteid või olete olnud neist sõltuvuses. Sellisel juhul võib teil olla suurem oht sattuda Pregamidist sõltuvusse.

Pregamidi võtmise ajal või kohe pärast selle lõpetamist on täheldatud krampide teket. Võtke viivitamatult ühendust oma arstiga, kui teil tekivad krambid.

Mõnedel Pregamidiga ravitud patsientidel on täheldatud ajutalitluse halvenemist (entsefalopaatia), kui neil on kaasuvad haigusseisundid. Öelge oma arstile, kui teil on olnud mõni tõsine haigus, sealhulgas maksa- või neeruhaigus.

Teatatud on hingamisraskustest. Kui teil on närvisüsteemi häireid, hingamishäireid, neerukahjustus või kui te olete vanem kui 65 aastat, võib arst teile määrata teistsuguse annustamisskeemi. Hingamisraskuse või pindmise hingamise tekkel võtke ühendust oma arstiga.

Sõltuvus Mõned inimesed võivad sattuda Pregamidist sõltuvusse (vajadus jätkata ravimi võtmist). Neil võivad Pregamidi võtmise lõpetamisel tekkida ärajätunähud (vt lõik 3 „Kuidas Pregamidi võtta“ ja „Kui te lõpetate Pregamidi võtmise“). Kui teil on mure Pregamidist sõltuvusse sattumise pärast, on oluline pidada nõu oma arstiga.

Kui te märkate Pregamidi võtmise ajal mis tahes järgmisi nähte, võivad need olla tekkinud sõltuvuse tunnused. − Teil on vajadus võtta ravimit kauem, kui on soovitanud ravimi määranud arst. − Te tunnete vajadust võtta rohkem, kui on soovitatav annus. − Te kasutate ravimit muul põhjusel, kui see on välja kirjutatud. − Teil on korduvalt ebaõnnestunud ravimi kasutamist lõpetada või selle kasutamist kontrolli all hoida. − Ravimi kasutamise lõpetamisel tunnete ennast halvasti ja ravimi kasutamise jätkamisel enesetunne paraneb. Kui täheldate mõnda eespool kirjeldatud nähtu, pidage nõu oma arstiga ja arutage, milline oleks teile kõige sobivam ravi jätkamise viis, kaasa arvatud millal oleks kõige õigem ravi lõpetada ja kuidas seda ohutult teha.

Lapsed ja noorukid Pregabaliini ohutus ja tõhusus lastel ja noorukitel (vanuses kuni 18 aastast) ei ole kindlaks tehtud ja seetõttu ei tohi pregabaliini selles vanuserühmas kasutada.

Muud ravimid ja Pregamid Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Pregamid ja teatud teised ravimid võivad üksteist mõjutada (koostoimed). Kasutamisel koos teatud teiste ravimitega, millel on rahustav toime (k.a opioidid) võib Pregamid võimendada seda toimet ning põhjustada hingamispuudulikkust, koomat ja surma. Pööritustunne, unisus ja kontsentratsioonivõime langus võivad süveneda, kui Pregamidi võetakse koos ravimitega, mis sisaldavad järgmisi aineid:

oksükodoon (kasutatakse valuvaigistina),
lorasepaam (kasutatakse ärevuse raviks),
alkohol.

Pregamidi võib võtta koos suukaudsete rasestumisvastaste ravimitega.

Pregamid koos toidu ja alkoholiga Pregamidi võib võtta koos toiduga või ilma. Ravi ajal Pregamidiga ei soovitata tarbida alkoholi.

Rasedus ja imetamine Pregamidi ei tohi kasutada raseduse ega rinnapiimaga toitmise ajal, välja arvatud juhul, kui arst on nii määranud. Pregabaliini kasutamine raseduse esimese kolme kuu jooksul võib lootel põhjustada ravi vajavaid sünnidefekte. Uuringus, milles analüüsiti Põhjamaades kolme esimese raseduskuu jooksul pregabaliini võtnud naiste andmeid, olid sellised sünnidefektid kuuel vastsündinul 100-st. Samas uuringus oli pregabaliiniga mitteravitud naiste vastsündinutel sünnidefekte neljal lapsel 100-st.

Teatatud on näo (näo-suulaelõhed), silmade, närvisüsteemi (sh aju), neerude ja suguelundite väärarenditest.

Rasestumisvõimelised naised peavad kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid. Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Pregamid võib tekitada pööritustunnet, unisust ja kontsentratsioonivõime langust. Ärge juhtige autot, hoiduge keeruliste masinate või mehhanismide käsitsemisest ja muudest võimalikult ohtlikest tegevustest, kuni teate, kas ravim mõjutab teie võimet nimetatud tegevustega tegeleda.

Pregamid sisaldab laktoosi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud tüüpi suhkruid, pidage enne ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

3. Kuidas Pregamidi võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Ärge võtke ravimit rohkem kui määratud.

Arst määrab teile sobiva annuse.

Pregamid on ainult suukaudseks manustamiseks.

Perifeerne ja tsentraalne neuropaatiline valu, epilepsia või generaliseerunud ärevushäire − Võtke nii mitu kapslit nagu teie arst määras. − Teie haigusseisundi põhjal teile määratud ööpäevane koguannus on tavaliselt vahemikus 150 mg kuni 600 mg. − Teie arst ütleb teile, kas peate võtma Pregamidi kaks või kolm korda päevas. Kui te võtate Pregamidi kaks korda päevas, tuleb võtta üks annus hommikul ja üks annus õhtul, iga päev ligikaudu samal ajal. Kui te võtate Pregamidi kolm korda päevas, tuleb võtta üks annus hommikul, üks annus pärast lõunat ja üks annus õhtul, iga päev ligikaudu samal ajal.

Kui teile tundub, et Pregamidi toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te olete eakas patsient (vanem kui 65 aastat), võite võtta Pregamidi tavalistes annustes, välja arvatud juhul, kui teie neerud ei tööta korralikult.

Arst võib määrata teistsuguse annustamisskeemi ja/või annuse, kui teil on probleeme neerudega.

Neelake kapsel koos veega tervelt alla. Jätkake Pregamidi võtmist niikaua, kuni arst on määranud.

Kui te võtate Pregamidi rohkem, kui ette nähtud Võtke viivitamatult ühendust oma arstiga või minge lähima haigla erakorralisse vastuvõttu. Võtke karp Pregamidi kapslitega endaga kaasa. Kui te olete võtnud Pregamidi rohkem, kui ette nähtud, võite tunda end unisena, segasena, erutatud või rahutuna. Teatatud on ka tõmblustest ja teadvusetusest (koomast).

Kui te unustate Pregamidi võtta On tähtis, et võtaksite Pregamidi kapsleid korrapäraselt iga päev samadel kellaaegadel. Kui te unustate ühe annuse võtmata, võtke kapsel niipea, kui see teile meenub, välja arvatud juhul, kui on aeg juba järgmise annuse jaoks. Sel juhul võtke järgmine annus sel ajal, nagu pidite. Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Pregamidi võtmise Ärge lõpetage Pregamidi võtmist järsku. Kui te soovite Pregamidi võtmise lõpetada, arutage seda esmalt oma arstiga. Arst ütleb teile, kuidas seda teha. Kui ravi lõpetatakse, tuleb seda teha järk-järgult, minimaalselt ühe nädala jooksul.

Peate teadma, et pärast pika- või lühiajalise ravi lõpetamist Pregamidiga võivad teil tekkida teatud kõrvaltoimed, mida nimetatakse ärajätunähtudeks. Nende nähtude hulka kuuluvad magamisraskused, peavalu, iiveldus, ärevustunne, kõhulahtisus, gripilaadsed sümptomid, krambid, närvilisus, depressioon, enese vigastamise või enesetapumõtted, valu, higistamine ja pööritustunne. Need nähud võivad tekkida sagedamini või raskemal kujul siis, kui olete võtnud Pregamidi pikema aja vältel. Kui teil on ärajätunähud, võtke ühendust oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Väga sage: võib tekkida rohkem kui 1 inimesel 10-st

Pööritustunne, unisus, peavalu.

Sage: võib tekkida kuni 1 inimesel 10-st

Söögiisu suurenemine.
Ülev meeleolu, segasus, orientatsioonikaotus, seksuaalse huvi langus, ärrituvus.
Tähelepanuhäired, kohmakus, mälu halvenemine, mälukaotus, värisemine, kõnehäired, torkimistunne, tuimus, rahutus, tardumus, unetus, väsimus, ebanormaalne tunne.
Hägune nägemine, kahekordne nägemine.
Peapööritus, tasakaaluhäired, kukkumine.
Suukuivus, kõhukinnisus, oksendamine, kõhupuhitus, kõhulahtisus, iiveldus, turses kõht.
Erektsioonihäired.
Tursed, sealhulgas käte ja jalgade tursed.
Joobetunne, ebanormaalne kõnnak.
Kehakaalu suurenemine.
Lihaskrambid, liigeste valu, seljavalu, käte ja jalgade valu.
Kurgu valulikkus.

Aeg-ajalt: võib tekkida kuni 1 inimesel 100-st

Isutus, kehakaalu vähenemine, madal veresuhkru sisaldus, kõrge veresuhkru sisaldus.
Iseenese tunnetuse muutused, rahutus, depressioon, ärevus, meeleolu kõikumised, raskused sõnade leidmisel, hallutsinatsioonid, ebanormaalsed unenäod, paanikahood, apaatia, agressiivsus, meeleolu tõus, vaimsed häired, mõtlemisraskused, seksuaalse huvi tõus, seksuaalprobleemid, sealhulgas võimetus saavutada orgasmi, hiline seemnepurse.
Nägemise muutused, silmade ebanormaalne liikumine, nägemise muutused, sealhulgas nägemisvälja kitsenemine, valgussähvatused, järsud tõmblused, reflekside langus, hüperaktiivsus, pööritustunne seistes, tundlik nahk, maitsetundlikkuse kadumine, põletustunne, värin liigutamisel, teadvuse hägunemine, teadvuse kadu, minestamine, kõrgenenud helitundlikkus, halb enesetunne.
Silmade kuivus, silmade turse, silmade valu, silmade nõrkus, vesised silmad, silmade ärritus.
Südame rütmihäired, pulsisageduse tõus, madal vererõhk, kõrge vererõhk, südamerütmi muutused, südamepuudulikkus.
Nahaõhetus, kuumahood.
Hingamisraskused, ninakuivus, kinnine nina.
Suurenenud süljeeritus, kõrvetised, suuümbruse tuimus.
Higistamine, nahalööve, külmavärinad, palavik.
Lihastõmblused, liigeste turse, lihasjäikus, valu, k.a lihasvalu, kaelavalu.
Rindade valulikkus.

Urineerimisraskused või valulik urineerimine, kusepidamatus.
Nõrkus, janu, pitsitustunne rindkeres.
Muutused vere- ja maksaanalüüsides (vere kreatiinfosfokinaasi, alaniini aminotransferaasi, aspartaadi aminotransferaasi aktiivsuse suurenemine, trombotsüütide arvu vähenemine, neutropeenia, vere kreatiniinisisalduse suurenemine, vere kaaliumisisalduse vähenemine).
Ülitundlikkus, näo turse, nahasügelus, nõgeslööve, nohu, ninaverejooks, köha, norskamine.
Valulikud menstruatsioonid.
Külmatunne kätes ja jalgades.

Harv: võib tekkida kuni 1 inimesel 1000-st

Lõhnatundlikkuse muutused, lainetav nägemine, sügavuse tajumise muutus, ere nägemine, nägemiskaotus.
Pupillide laienemine, kõõrdsilmsus.
Külm higi, pitsitustunne kurgus, keeleturse.
Kõhunäärmepõletik.
Neelamisraskus.
Aeglased või piiratud liigutused.
Raskused korrektselt kirjutamisel.
Vedelikuhulga suurenemine kõhuõõnes.
Vedelik kopsudes.
Krambid.
Südame rütmihäireid kajastavad muutused elektrokardiograafias (EKG).
Lihaskahjustus.
Eritis rindadest, rindade ebaloomulik suurenemine, rindade suurenemine meestel.
Ebaregulaarsed menstruatsioonid.
Neerupuudulikkus, uriinikoguse vähenemine, uriinipeetus.
Vere valgeliblede arvu vähenemine.
Kohatu käitumine, enesetapukatse, enesetapumõtted.
Allergilised reaktsioonid, muuhulgas hingamisraskused, silma sarvkesta põletik (keratiit) ja tõsised nahareaktsioonid, mida iseloomustavad punetavad, nahapinnaga ühetasased märklauakujulised või ringjad laigud kehatüvel, sageli villiga keskosas, naha koorumine, haavandid suus, neelus, ninas, suguelunditel ja silmades. Nendele tõsistele nahareaktsioonidele võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs).
Kollatõbi (naha ja silmavalgete kollasus).
Parkinsonism, st sümptomid, mis sarnanevad Parkinsoni tõvele, näiteks värin (treemor), liigutuste aeglus (bradükineesia) ja jäikus (lihasjäikus).

Väga harv: võib tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st

Maksapuudulikkus.
Hepatiit (maksapõletik).

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel − Pregamidist sõltuvusse sattumine (ravimisõltuvus).

Peate teadma, et pärast pika- või lühiajalise ravi lõpetamist Pregamidiga võivad teil tekkida teatud kõrvaltoimed, nn ärajätunähud (vt lõik „Kui te lõpetate Pregamidi võtmise“).

Kui teil tekib näo või keele turse või teie nahk muutub punaseks ja tekivad villid või hakkab kestendama, pöörduge viivitamatult arsti poole.

Teatud kõrvaltoimed võivad tekkida sagedamini, nt unetus, sest seljaaju vigastusega patsiendid võivad saada kaasuvat ravi teiste ravimitega (nt valu või spastilisuse korral), millel on pregabaliiniga sarnased kõrvaltoimed ning kõrvaltoimete raskusaste võib suureneda, kui neid ravimeid võetakse koos.

Turuletulekujärgselt on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest: hingamisraskus, pindmine hingamine.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Pregamidi säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil pärast „EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Pregamid sisaldab

Toimeaine on pregabaliin. Iga kõvakapsel sisaldab 25 mg, 50 mg, 75 mg või 150 mg pregabaliini.
Teised koostisosad on laktoosmonohüdraat, maisitärklis, talk (E553b), želatiin, titaandioksiid (E171) ja must trükitint (sisaldab šellakit, musta raudoksiidi (E172), polüetüleenglükooli, kaaliumhüdroksiidi). Pregamid 50 mg ja 75 mg kõvakapslid sisaldavad ka punast raudoksiidi (E172). Pregamid 50 mg kõvakapslid sisaldavad ka kollast raudoksiidi (E172).

Kuidas Pregamid välja näeb ja pakendi sisu Pregamid 25 mg kõvakapslid Kõvakapsel, suurus 4, millel on valge kaas ja valge keha musta värvi tindiga märgistus “25”. Kapsel sisaldab valget kuni kahvatuvalget pulbrit. Pregamid 50 mg kõvakapslid Kõvakapsel, suurus 3, millel on valge kaas ja roosakas-oranž keha musta värvi tindiga märgistus “50”. Kapsel sisaldab valget kuni kahvatuvalget pulbrit. Pregamid 75 mg kõvakapslid Kõvakapsel, suurus 4, millel on pruunikas-punane kaas ja valge keha musta värvi tindiga märgistus “75”. Kapsel sisaldab valget kuni kahvatuvalget pulbrit. Pregamid 150 mg kõvakapslid Kõvakapsel, suurus 2, millel on valge kaas ja valge keha musta värvi tindiga märgistus “150”. Kapsel sisaldab valget kuni kahvatuvalget pulbrit. Pregamid kõvakapslid on pakendatud PVC/alumiiniumblistrisse, mis sisaldavad 10, 14, 20, 21, 28, 30, 56, 60, 70 (ainult 75 mg), 84, 90, 100 või 84 (hulgipakend 2 x 42), 112 (hulgipakend 2 x 56), 120 (hulgipakend 2 x 60), 200 (hulgipakend 2 x 100) kõvakapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: G.L. Pharma GmbH Schlossplatz 1 8502 Lannach Austria

Tootjad: DELORBIS PHARMACEUTICALS LTD. 17, Athinon Street Ergates Industrial Area 2643 Lefkosia Küpros

Sofarimex – Indústria Química e Farmacêutica, S.A. Av. das Indústrias - Alto do Colarida Cacém, 2735-213 Portugal

G.L. Pharma GmbH Schlossplatz 1 8502 Lannach Austria

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Müügiloa hoidja esindaja Eestis: Covalent OÜ Lõõtsa 8, 11415 Tallinn, Eesti Tel: 6600945.

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2024.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregamid 25 mg kõvakapslid Pregamid 50 mg kõvakapslid Pregamid 75 mg kõvakapslid Pregamid 150 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Pregamid 25 mg kõvakapslid Iga kõvakapsel sisaldab 25 mg pregabaliini. Teadaolevat toimet omav abiaine: iga kõvakapsel sisaldab 35 mg laktoosmonohüdraati.

Pregamid 50 mg kõvakapslid Iga kõvakapsel sisaldab 50 mg pregabaliini. Teadaolevat toimet omav abiaine: iga kõvakapsel sisaldab 70 mg laktoosmonohüdraati.

Pregamid 75 mg kõvakapslid Iga kõvakapsel sisaldab 75 mg pregabaliini. Teadaolevat toimet omav abiaine: iga kõvakapsel sisaldab 8,25 mg laktoosmonohüdraati.

Pregamid 150 mg kõvakapslid Iga kõvakapsel sisaldab 150 mg pregabaliini. Teadaolevat toimet omav abiaine: iga kõvakapsel sisaldab 16,50 mg laktoosmonohüdraati.

INN. Pregabalinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel Pregamid 25 mg kõvakapslid Kõvakapsel, suurus 4, millel on valge kaas ja valge keha musta värvi tindiga märgistus “25”. Kapsel sisaldab valget kuni kahvatuvalget pulbrit.

Pregamid 50 mg kõvakapslid Kõvakapsel, suurus 3, millel on valge kaas ja roosakas-oranž keha musta värvi tindiga märgistus “50”. Kapsel sisaldab valget kuni kahvatuvalget pulbrit.

Pregamid 75 mg kõvakapslid Kõvakapsel, suurus 4, millel on pruunikas-punane kaas ja valge keha musta värvi tindiga märgistus “75”. Kapsel sisaldab valget kuni kahvatuvalget pulbrit.

Pregamid 150 mg kõvakapslid Kõvakapsel, suurus 2, millel on valge kaas ja valge keha musta värvi tindiga märgistus “150”. Kapsel sisaldab valget kuni kahvatuvalget pulbrit.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Neuropaatiline valu Perifeerse ja tsentraalse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel.

Epilepsia Täiendav ravi täiskasvanutel, kellel esinevad partsiaalsed krambihood sekundaarse generaliseerumisega või ilma.

Generaliseerunud ärevushäire Generaliseerunud ärevushäire ravi täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Annusevahemik on 150...600 mg ööpäevas, mis jagatakse kaheks või kolmeks annuseks.

Neuropaatiline valu Ravi pregabaliiniga võib alustada annusega 150 mg ööpäevas, mis jagatakse kaheks või kolmeks annuseks. Lähtuvalt individuaalsest ravivastusest ja -taluvusest võib annust 3…7 päeva möödudes suurendada kuni annuseni 300 mg ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada 7 päeva pärast kuni maksimaalse annuseni 600 mg ööpäevas.

Epilepsia Ravi pregabaliiniga võib alustada annusega 150 mg ööpäevas, mis jagatakse kaheks või kolmeks annuseks. Lähtuvalt individuaalsest ravivastusest ja -taluvusest võib annust ühe nädala pärast suurendada kuni annuseni 300 mg ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada veel ühe nädala pärast kuni maksimaalse annuseni 600 mg ööpäevas.

Generaliseerunud ärevushäire Annuse suurus on 150…600 mg ööpäevas, manustatuna kahe või kolme eraldi annusena. Ravivajadust tuleb regulaarselt hinnata.

Ravi pregabaliiniga võib alustada annusega 150 mg ööpäevas. Patsiendi individuaalse ravivastuse ja talutavuse alusel võib annust suurendada kuni 300 mg ööpäevas ühe nädala pärast. Veel ühe nädala pärast võib annust suurendada kuni 450 mg ööpäevas. Maksimaalse annuse 600 mg ööpäevas saab määrata veel ühe nädala möödudes. Ravi katkestamine pregabaliiniga Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale soovitatakse ravi pregabaliiniga katkestada järk-järgult, minimaalselt ühe nädala jooksul, näidustusest sõltumata (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Neerukahjustus Pregabaliin eemaldub süsteemsest ringlusest peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Et pregabaliini kliirens on otseses seoses kreatiniini kliirensiga (vt lõik 5.2), tuleb puuduliku neerutalitlusega patsientidel vähendada annust individualiseeritult, vastavalt kreatiniini kliirensile (CL ), kasutades järgnevat valemit, nagu on toodud tabelis 1. cr

CL (ml/min) = −−−−−−−−−−−−−−−−−−−−−−−−−−−−−− ( x 0,85 naistel) cr

Pregabaliini saab vereplasmast tõhusalt eemaldada hemodialüüsi teel (50% ravimist 4 tunniga). Hemodialüüsi saavatel patsientidel tuleb pregabaliini ööpäevast annust korrigeerida lähtuvalt neerutalitlusest. Ööpäevasele annusele lisaks tuleb manustada täiendav annus vahetult pärast iga 4-tunnist hemodialüüsiseanssi (vt tabel 1).

Tabel 1. Pregabaliini annuse kohandamine neerutalitluse alusel

Kreatiniini kliirens (CL ) Pregabaliini koguannus ööpäevas* Annustamisskeem (ml/min) ≥ 60 150 600 2 korda ööpäevas või 3 ≥ 30…< 60 75 300 2 korda ööpäevas või 3 ≥ 15…< 30 25…50 150 Üks kord ööpäevas või 2 < 15 25 75 Üks kord ööpäevas * Kogu ööpäevane annus (mg ööpäevas) tuleb jagada vastavalt annustamisskeemile, et saada vajalik mg arv annuse kohta ööpäevas. + Täiendav annus on ühekordne lisaannus. Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidele ei pea annust kohandama (vt lõik 5.2).

Lapsed Pregabaliini ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 12 aasta ja noorukitel (vanuses 12…17 aastat) ei ole tõestatud. Praegu teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Eakad Eakatel patsientidel võib neerutalitluse languse tõttu olla vajalik pregabaliini annust vähendada (vt lõik 5.2).

Manustamisviis Pregamidi võib võtta koos toiduga või ilma. Pregamid on ainult suukaudseks manustamiseks.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Diabeediga patsiendid Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale võib mõnedel diabeediga patsientidel, kelle kehakaal tõuseb ravi ajal pregabaliiniga, olla vajalik kohandada hüpoglükeemiliste ravimite annuseid.

Ülitundlikkusreaktsioonid Turuletulekujärgselt on teatatud ülitundlikkusreaktsioonidest, sealhulgas angioödeemist. Angioödeemi sümptomite, näiteks näopiirkonna, suuümbruse või ülemiste hingamisteede turse tekkimise korral tuleb ravi pregabaliiniga kohe katkestada.

Tõsised naha kõrvaltoimed Pregabaliini raviga seoses on harva teatatud tõsistest naha kõrvaltoimetest, k.a Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS) ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Ravimi määramisel peab patsiente nõustama nahareaktsioonide nähtude ja sümptomite osas ning nende suhtes hoolikalt jälgima. Kui tekivad nendele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi pregabaliiniga kohe lõpetada ja kaaluda (asjakohast) alternatiivset ravi.

Pööritustunne, unisus, teadvuskadu, segasus ja vaimsed häired Ravi pregabaliiniga on seostatud pööritustunde ja unisusega, mis võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumiste) esinemissagedust eakatel. Turuletulekujärgselt on teatatud ka teadvuskaost, segasusest ja vaimsetest häiretest. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad ravimi võimalike toimetega.

Nägemisega seotud kõrvaltoimed Kontrollitud kliinilistes uuringutes täheldati pregabaliiniga ravitud patsientidel ähmast nägemist rohkem kui platseebot saanud patsientidel. Enamikul juhtudest möödus see ravi jätkamisel iseenesest. Kliinilistes uuringutes, milles kasutati oftalmoloogilisi uurimismeetodeid, täheldati pregabaliini rühmas nägemisteravuse vähenemist ja nägemisvälja muutusi sagedamini kui platseeborühmas, seevastu fundoskoopiliste muutuste esinemissagedus oli suurem platseeborühmas (vt lõik 5.1).

Turuletulekujärgselt on samuti teatatud nägemisega seotud kõrvaltoimetest, sealhulgas nägemiskaotusest, nägemise hägustumisest või muudest nägemisteravuse muutustest, millest paljud olid mööduvad. Ravi lõpetamisel pregabaliiniga võivad need nägemisega seotud sümptomid taandareneda või paraneda.

Neerupuudulikkus On täheldatud neerupuudulikkuse juhte ja pregabaliini kasutamise lõpetamine näitas mõnel juhul selle kõrvaltoime pöörduvat iseloomu.

Kaasuva ravi lõpetamine epilepsiaravimitega Kaasuva ravi lõpetamise kohta epilepsiaravimitega, et jätkata monoravi pregabaliiniga pärast seda, kui pregabaliini lisamisel raviskeemi on saavutatud kontroll krambihoogude üle, ei ole piisavalt andmeid.

Südame paispuudulikkus Turuletulekujärgselt on teatatud südame paispuudulikkuse juhtudest mõnel pregabaliini saanud patsiendil. Sellised reaktsioonid tekivad enamasti eakatel kardiovaskulaarsete probleemidega patsientidel, keda ravitakse pregabaliiniga neuropaatiliste näidustuste tõttu. Nende patsientide ravimisel pregabaliiniga peab olema ettevaatlik. Pregabaliiniga ravi katkestamisel võib reaktsioon taanduda. Tsentraalse neuropaatilise valu ravi seljaaju vigastusega patsientidel Seljaaju vigastusest põhjustatud tsentraalse neuropaatilise valu ravimisel suurenes üldiste kõrvaltoimete, kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete ja eriti unisuse esinemissagedus. Selle põhjuseks võib olla pregabaliini ja antud seisundi raviks vajalike kaasuvate ravimite (nt spastilisuse vastased ravimid) toimete liitumine. Seda tuleb pregabaliini määramise puhul arvesse võtta.

Hingamise pärssimine Pregabaliini kasutamisega seoses on teatatud hingamise raskest pärssimisest. Selle raske kõrvaltoime tekke risk võib olla suurem hingamishäirega, respiratoorse või neuroloogilise haigusega, neerukahjustusega, samaaegselt kesknärvisüsteemi depressante kasutavatel ja eakatel patsientidel. Nendel patsientidel võib olla vajalik annuse kohandamine (vt lõik 4.2).

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine Suitsiidimõtetest ja suitsidaalsest käitumiset on teatatud erinevatel näidustustel antiepileptikumidega ravitavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute metaanalüüs näitas samuti, et antiepileptikumidega ravitavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse

käitumise risk pisut suurenenud. Selle riski tekkemehhanism ei ole teada. Turuletulekujärgselt on pregabaliiniga ravitud patsientidel täheldatud suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise juhte (vt lõik 4.8). Patsiendikeskse kontrolliga (self-control study design) epidemioloogilises uuringus (milles võrreldi ühe ja sama inimese raviperioodide andmeid mitteraviperioodide andmetega) ilmnes tõendeid suitsidaalse käitumise ja suitsiidisurmade uute juhtude tekkeriski suurenemisest pregabaliiniga ravitud patsientidel.

Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole. Patsiente peab suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgima ja vajadusel rakendama asjakohast ravi. Suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise korral tuleb kaaluda pregabaliiniga ravi katkestamist.

Seedetrakti alaosa talitluse nõrgenemine Turuletulekujärgselt on teatatud seedetrakti alaosa talitluse nõrgenemise juhtudest (nt sooleobstruktsioon, paralüütiline iileus, kõhukinnisus), kui pregabaliini kasutati samaaegselt ravimitega, mis võivad tekitada kõhukinnisust, nt opioidsed valuvaigistid. Kui pregabaliini kasutatakse samaaegselt opioididega, võiks kaaluda kõhukinnisust vältivate meetmete kasutamist (eriti naispatsientidel ja eakatel).

Samaaegne kasutamine opioididega Pregabaliini määramisel samaaegselt opioididega peab olema ettevaatlik kesknärvisüsteemi pärssimise riski tõttu (vt lõik 4.5). Opioididega ravitavate patsientide juhtkontrolluuringus oli opioididega seotud surma risk suurem neil patsientidel, kes said samaaegset ravi pregabaliiniga, võrreldes nendega, kes said ravi ainult opioididega (kohandatud šansside suhe 1,68 [95% usaldusvahemik 1,19…2,36]). Seda suurenenud riski täheldati pregabaliini väikeste annustega (≤ 300 mg, kohandatud šansside suhe 1,52 [95% usaldusvahemik 1,04...2,22]) ja pregabaliini suurte annustega oli suundumus riski suurenemisele (> 300 mg, kohandatud šansside suhe 2,51 [95% usaldusvahemik 1,24...5,06]).

Väärkasutus, kuritarvitamise võimalikkus või sõltuvus Pregabaliin võib põhjustada ravimisõltuvust, mis võib tekkida raviannuste kasutamisel. On teatatud pregabaliini väärkasutuse ja kuritarvitamise juhtudest. Patsientidel, kellel on anamneesis ainete kuritarvitamine, võib olla suurem risk pregabaliini väärkasutuse, kuritarvitamise ja sõltuvuse tekkeks ning pregabaliini tuleb sellistel patsientidel kasutada ettevaatusega. Enne pregabaliini väljakirjutamist tuleb hoolikalt hinnata patsiendi väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse tekkimise riski.

Pregabaliiniga ravitavaid patsiente tuleb jälgida pregabaliini väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse sümptomite, nagu tolerantsuse tekke, annuse suurendamise ja ravimi sõltuvuskäitumise tekkimise osas. Ärajäämanähtude sümptomid Pärast lühi- ja pikaajalise ravi katkestamist pregabaliiniga on mõnedel patsientidel täheldatud ärajäämanähte. On teatatud järgmistest sümptomitest: unetus, peavalu, iiveldus, ärevus, kõhulahtisus, gripisündroom, närvilisus, depressioon, suitsiidimõtted, valu, krambid, hüperhidroos ja pööritustunne. Ärajäämanähtude sümptomite esinemine pärast pregabaliiniga ravi katkestamist võib viidata ravimisõltuvusele (vt lõik 4.8). Patsienti tuleb ravi alustamisel sellest teavitada. Näidustusest olenemata soovitatakse pregabaliiniga ravi katkestamise korral seda teha järk-järgult vähemalt 1 nädala jooksul (vt lõik 4.2).

Ravi ajal pregabaliiniga või vahetult pärast ravi katkestamist võivad tekkida krambid, sealhulgas ka epileptilised ja generaliseerunud toonilis-kloonilised (grand mal) krambid.

Andmed pregabaliini pikka aega kestnud ravi lõpetamise kohta viitavad sellele, et ärajäämanähtude esinemissagedus ja raskusaste võivad olla annusest sõltuvad.

Entsefalopaatia On teatatud entsefalopaatia juhtudest, eelkõige patsientidel, kellel on olnud tegemist entsefalopaatia teket soodustavate kaasuvate haigusseisunditega.

Rasestumisvõimelised naised/kontratseptsioon Pregabaliini kasutamine raseduse esimesel trimestril võib põhjustada lootel raskeid sünnidefekte. Pregabaliini ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui kasu emale ületab selgelt võimaliku riski lootele. Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.6).

Laktoositalumatus Pregamid sisaldab laktoosmonohüdraati. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Pregabaliini farmakokineetilised koostoimed ei ole tõenäolised, sest pregabaliin eritub peamiselt muutumatul kujul uriiniga; pregabaliini metabolism on inimesel peaaegu olematu (< 2% annusest leidub uriinis metaboliitidena), see ei pärsi in vitro ravimite metabolismi ja ei seondu vereplasma valkudega.

In vivo uuringud ja populatsiooni farmakokineetika analüüs Eelnevaga kooskõlas ei täheldatud in vivo uuringutes kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid pregabaliini ja fenütoiini, karbamasepiini, valproehappe, lamotrigiini, gabapentiini, lorasepaami, oksükodooni või etanooli vahel. Populatsioonifarmakokineetika analüüs näitas, et suukaudsed diabeedivastased ravimid, diureetikumid, insuliin, fenobarbitaal, tiagabiin ja topiramaat ei avaldanud kliiniliselt olulist mõju pregabaliini kliirensile.

Suukaudsed rasestumisvastased ravimid, noretisteroon ja/või etünüülöstradiool Pregabaliini samaaegne manustamine koos suukaudsete rasestumisvastaste ravimite noretisterooni ja/või etünüülöstradiooliga ei mõjuta püsitasakaaluseisundis kummagi ravimi farmakokineetikat.

Kesknärvisüsteemi mõjutavad ravimid Pregabaliin võib tugevdada etanooli ja lorasepaami toimet.

Turuletulekujärgselt on teatatud hingamispuudulikkusest, koomast ja surmast patsientidel, kes said samaaegset ravi pregabaliini ning opioidide ja/või teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega. Pregabaliin näib toimivat aditiivselt oksükodooni poolt esilekutsutud kognitiivsete ja motoorsete funktsioonide paranemisele. Koostoimed ja eakad Eakatel vabatahtlikel ei ole tehtud spetsiifilisi farmakodünaamilisi koostoimeuuringuid. Koostoimeuuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised/kontratseptsioon Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.4).

Rasedus Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Rottidel läbis pregabaliin platsentaarbarjääri (vt lõik 5.2). Pregabaliin võib läbida ka inimese platsentaarbarjääri.

Rasked kaasasündinud väärarendid Põhjamaades tehtud vaatlusuuringu andmetel, mis hõlmas üle 2700 esimesel trimestril pregabaliiniga kokku puutunud rasedate lapsi, oli pregabaliiniga kokku puutunud lastel (elusalt või surnult sündinud)

suurem raskete kaasasündinud väärarendite levimus kui lastel, kes ei puutunud pregabaliiniga kokku (5,9% vs 4,1%).

Raseduse esimesel trimestril pregabaliiniga kokku puutunud lastel oli raskete kaasasündinud väärarendite tekkerisk veidi suurem kui lastel, kes ei puutunud pregabaliiniga kokku (levimuse kohandatud suhe ja 95% usaldusvahemik 1,14 (0,96…1,35)) ning lamotrigiiniga või duloksetiiniga kokku puutunud lastel (vastavalt 1,29 (1,01…1,65) ja 1,39 (1,07…1,82)).

Konkreetsete väärarendite analüüs näitas närvisüsteemi, silma väärarendite, näo-suulaelõhede, kuseteede ja genitaaltrakti väärarendite riski suurenemist, kuid väärarendite arv oli väike ja hinnangud seetõttu ebatäpsed.

Pregamidi ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud siis, kui see on selgelt vajalik (kui kasu emale ületab selgelt võimaliku riski lootele).

Imetamine Pregabaliin eritub inimese rinnapiima (vt lõik 5.2). Pregabaliini toime vastsündinutele/imikutele ei ole teada. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine pregabaliiniga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus Puuduvad kliinilised andmed pregabaliini toimete kohta naiste fertiilsusele.

Et hinnata pregabaliini mõju seemnerakkude liikuvusele, manustati kliinilistes uuringutes tervetele meestele pregabaliini annuses 600 mg ööpäevas. Pärast 3-kuulist ravi ei täheldatud mõju seemnerakkude liikuvusele.

Fertiilsusuuringud emastel rottidel on näidanud kahjulikke toimeid reproduktiivsusele. Fertiilsusuuringud isastel rottidel on näidanud kahjulikke toimeid reproduktiivsusele ja arengule. Nende tulemuste kliiniline tähtsus ei ole teada (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Pregamid võib mõjutada kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Pregamid võib põhjustada pööritustunnet ja unisust ning võib seega mõjutada autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Patsientidel soovitatakse mitte juhtida sõidukeid, käsitseda keerulisi masinaid või tegeleda muude võimalikult ohtlike tegevustega, kuni on teada, kas ravim mõjutab nende võimet teha nimetatud toiminguid.

4.8 Kõrvaltoimed

Pregabaliini kliinilises programmis osales üle 8900 pregabaliiniga ravitud patsiendi, kellest üle 5600 patsiendi osalesid topeltpimedates platseebokontrolliga uuringutes. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed olid pööritustunne ja unisus. Kõrvaltoimed olid enamasti kerge kuni mõõduka tugevusega. Kõikides kontrollitud uuringutes oli kõrvaltoimete tõttu ravi katkestamise määr pregabaliiniga ravitud patsientidel 12% ning platseebot saanud patsientidel 5%. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, mis tingisid ravi katkestamise pregabaliiniga, olid pööritustunne ja unisus.

Alltoodud tabelis on loetletud kõik kõrvaltoimed, mis esinesid sagedamini kui platseeborühmas ja rohkem kui ühel patsiendil, organsüsteemide klassi ja esinemissageduse järgi: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas sagedusrühmas on kõrvaltoimed toodud raskuse vähenemise järjekorras.

Loetletud kõrvaltoimed võivad ühtlasi olla seotud põhihaigusega ja/või samaaegselt kasutatavate ravimitega.

Seljaaju vigastusest põhjustatud tsentraalse neuropaatilise valu ravimisel suurenes üldiste kõrvaltoimete, kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete ja eriti unisuse esinemissagedus (vt lõik 4.4).

Muud reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, on järgnevas loetelus kaldkirjas.

Tabel 2. Pregabaliini kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed

Infektsioonid ja infestatsioonid Sage Nasofarüngiit Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt Neutropeenia Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt Ülitundlikkus Harv Angioödeem, allergiline reaktsioon Ainevahetus- ja toitumishäired Sage Söögiisu suurenemine Aeg-ajalt Anoreksia, hüpoglükeemia Psühhiaatrilised häired Sage Eufooriline meeleolu, segasus, ärrituvus, desorienteeritus, insomnia, Aeg-ajalt Hallutsinatsioonid, paanikahood, rahutus, agiteeritus, depressioon, Harv Pidurdamatus, suitsidaalne käitumine, enesetapumõtted Teadmata Ravimisõltuvus Närvisüsteemi häired Väga sage Pööritustunne, uimasus, peavalu Sage Ataksia, koordinatsioonihäired, treemor, düsartria, amneesia, mäluhäire, Aeg-ajalt Minestus, stuupor, müokloonus, teadvusekadu, psühhomotoorne Harv Krambid, parosmia, hüpokineesia, düsgraafia, parkinsonism Silma kahjustused Sage Ähmane nägemine, diploopia Aeg-ajalt Perifeerse nägemise kadu, nägemishäire, silma turse, nägemisvälja Harv Nägemise kadu, keratiit, ostsillopsia, nägemiskauguse tajuhäire, müdriaas, Kõrva ja labürindi kahjustused Sage Vertiigo Aeg-ajalt Hüperakuusia Südame häired Aeg-ajalt Tahhükardia, esimese astme atrioventrikulaarne blokaad, Harv QT-intervalli pikenemine, siinustahhükardia, siinusarütmia Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt Hüpotensioon, hüpertensioon, kuumahood, nahaõhetus, perifeerne

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Respiratoorsed, rindkere ja medistiinumi häired Aeg-ajalt Düspnoe, epistaksis, köha, ninakinnisus, riniit, norskamine, nina Harv Kopsuturse, pigistustunne kõris Teadmata Hingamise pärssimine Seedetrakti häired Sage Oksendamine, iiveldus, kõhukinnisus, diarröa, kõhupuhitus, kõhulihaste Aeg-ajalt Gastroösofageaalne reflukshaigus, sülje liignõristus, suuõõne hüpoesteesia Harv Astsiit, pankreatiit, keeleturse, düsfaagia Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt Maksaensüümide aktiivsuse tõus*

Harv Ikterus Väga harv Maksapuudulikkus, hepatiit Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt Papuloosne lööve, urtikaaria, hüperhidroos, sügelus Harv Stevensi-Johnsoni sündroom, külm higi, toksiline epidermaalne nekrolüüs Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage Lihaskrambid, liigesvalu, seljavalu, valu kätes-jalgades, kaela piirkonna Aeg-ajalt Liigeste turse, müalgia, lihastõmblused, kaelavalu, lihasjäikus Harv Rabdomüolüüs Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt Kusepidamatus, düsuuria Harv Neerupuudulikkus, oliguuria, kusepeetus Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Sage Erektsioonihäire Aeg-ajalt Seksuaalhäire, ejakulatsiooni hilinemine, düsmenorröa, valu Harv Amenorröa, eritis rinnanäärmetest, rinnanäärmete suurenemine, Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage Perifeerne turse, turse, ebatavaline kõnnak, kukkumine, purjusolekutunne, Aeg-ajalt Generaliseerunud turse, näoturse, pigistustunne rindkeres, valu, püreksia, Uuringud Sage Kehakaalu tõus Aeg-ajalt Kreatiniinfosfokinaasi tõus veres, glükoosisisalduse suurenemine veres, Harv Valgete vererakkude arvu vähenemine * alaniinaminotransferaasi (ALAT) ja aspartaataminotransferaasi (ASAT) aktiivsuse tõus.

Pärast lühi- ja pikaajalise ravi katkestamist pregabaliiniga on täheldatud ärajäämanähtusid. On teatatud järgmistest sümptomitest: unetus, peavalu, iiveldus, ärevus, kõhulahtisus, gripisündroom, krambid, närvilisus, depressioon, suitsiidimõtted, valu, hüperhidroos ja pööritustunne. Need sümptomid võivad viidata ravimisõltuvusele. Patsienti tuleb ravi alustamisel sellest teavitada. Andmed pregabaliini pikka aega kestnud ravi lõpetamise kohta viitavad sellele, et ärajäämanähtude esinemissagedus ja raskusaste võivad olla annusest sõltuvad (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Lapsed Pregabaliini ohutusprofiil, mida täheldati sekundaarse generaliseerumisega või sekundaarse generaliseerumiseta partsiaalsete krambihoogudega lastel läbi viidud viies uuringus (4 kuni 16- aastastel patsientidel läbi viidud 12-nädalane efektiivsuse ja ohutuse uuring, n = 295; 14-päevane efektiivsuse ja ohutuse uuring 1 kuu vanustel kuni alla 4-aastastel patsientidel, n = 175; farmakokineetika ja taluvuse uuring, n = 65 ning sellele järgnenud kaks 1-aastast avatud ohutusuuringut, n = 54 ja n = 431) oli sarnane epilepsiat põdevate täiskasvanute uuringutes täheldatud profiiliga. Pregabaliini 12-nädalases uuringus täheldati kõige sagedamini järgmisi kõrvaltoimeid: somnolentsus, püreksia, ülemiste hingamisteede infektsioon, söögiisu suurenemine, kehakaalu tõus ja nasofarüngiit. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed pregabaliini 14-päevases uuringus olid somnolentsus, ülemiste hingamisteede infektsioon ja püreksia (vt lõigud 4.2, 5.1 ja 5.2).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Turuletulekujärgselt olid pregabaliini liiga suure annuse võtmisel kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed somnolentsus, segasusseisund, agiteeritus ja rahutus. Teatatud on ka krambihoogudest.

Harvadel juhtudel on teatatud koomast.

Pregabaliini üleannuse korral tuleb raviks rakendada üldisi toetavaid abinõusid ja vajadusel hemodialüüsi (vt lõik 4.2 tabel 1).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: analgeetikumid, teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, gabapentinoidid, ATC-kood: N02BF02

Toimeaine pregabaliin on gamma-aminovõihappe analoog [(S)-3-(aminometüül)-5- metüülheksanoehape]. Toimemehhanism Pregabaliin seondub kesknärvisüsteemi voltaaž-sõltuvate kaltsiumkanalite abialaühikuga (α2-δ proteiin).

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Neuropaatiline valu Ravimi efektiivsus on tõendatud diabeetilise neuropaatia, herpesejärgse neuralgia ja seljaaju vigastuse uuringutes. Ravimi efektiivsust ei ole uuritud teistel neuropaatilise valu mudelitel.

Pregabaliini on uuritud 10 kontrollitud kliinilises uuringus, mis kestsid kuni 13 nädalat annustamisega kaks korda ööpäevas (BID) ja kuni 8 nädalat annustamisega kolm korda ööpäevas (TID). Kokkuvõttes olid ohutuse ja efektiivsuse profiilid BID ja TID annustamisrežiimide korral sarnased.

Perifeerse ja tsentraalse neuropaatilise valu kliinilistes uuringutes kestusega kuni 12 nädalat ilmnes esimesel nädalal valu vähenemine, mis püsis kogu raviperioodi vältel.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes saavutati perifeerse neuropaatilise valu vähenemine 50% ulatuses valuskaalast 35% pregabaliiniga ravitud ja 18% platseeboga ravitud patsientidest. Patsientidel, kellel ei esinenud somnolentsust, saavutati nimetatud ulatuses paranemine 33% pregabaliiniga ravitud ja 18% platseeboga ravitud haigetest. Somnolentsetel patsientidel saadi ravivastus 48% pregabaliiniga ravitud ja 16% platseebot saanud patsientidest.

Tsentraalse neuropaatilise valu kontrollitud kliinilises uuringus paranes valuskoor 50% võrra 22% pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 7% platseebot saanutest.

Epilepsia Täiendav ravi Pregabaliini on uuritud 3 kontrollitud kliinilises uuringus, mis kestsid 12 nädalat, annustamisega kaks korda ööpäevas (BID) või kolm korda ööpäevas (TID). Kokkuvõttes olid ohutuse ja efektiivsuse profiilid BID ja TID annustamisrežiimide korral sarnased.

Esimesel nädalal täheldati krambihoogude esinemissageduse vähenemist.

Lapsed Pregabaliini efektiivsus ja ohutus täiendava ravimina epilepsia raviks kuni 12-aastastel lastel ja noorukitel ei ole tõestatud. Farmakokineetika ja talutavuse uuringus osalenud partsiaalsete krambihoogudega patsientidel vanuses 3 kuud kuni 16 aastat (n = 65) täheldatud kõrvaltoimed olid sarnased täiskasvanutel täheldatutega. Partsiaalsete krambihoogude ravis täiendava ravimina kasutatava pregabaliini efektiivsuse ja ohutuse hindamiseks läbi viidud 12-nädalase platseebokontrolliga uuringu tulemused 295 lapsel vanuses 4 kuni 16 aastat ja 14-päevase platseebokontrolliga uuringu tulemused 175 lapsel vanuses 1 kuu kuni alla 4 aasta ning kahe 1-aastase avatud ohutusuuringu tulemused vastavalt 54 ja 431 lapsel vanuses 3 kuud kuni 16 aastat, kellel oli epilepsia, näitasid, et püreksiat ja ülemiste hingamisteede infektsioone täheldati kõrvaltoimetena sagedamini kui epilepsiaga täiskasvanute uuringutes (vt lõigud 4.2, 4.8 ja 5.2).

12-nädalases platseebokontrolliga uuringus manustati lastele (vanuses 4 kuni 16 aastat) pregabaliini annuses 2,5 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 150 mg ööpäevas), pregabaliini annuses 10 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 600 mg ööpäevas) või platseebot. Patsientide protsent, kellel partsiaalsed krambihood vähenesid algtasemega võrreldes vähemalt 50%, oli 40,6% selles rühmas, keda raviti pregabaliiniga 10 mg/kg ööpäevas (p = 0,0068 versus platseebo), 29,1% rühmas, keda raviti pregabaliiniga 2,5 mg/kg ööpäevas (p = 0,2600 versus platseebo) ja 22,6% platseeborühmas.

14-päevases platseebokontrolliga uuringus manustati lastele (vanuses 1 kuu kuni alla 4 aasta) pregabaliini annuses 7 mg/kg ööpäevas, pregabaliini annuses 14 mg/kg ööpäevas või platseebot. 24 tunni jooksul tekkinud krambihoogude arvu mediaanväärtused algtasemel ja lõppvisiidil olid vastavalt 4,7 ja 3,8 uuritavatel, kellele manustati pregabaliini 7 mg/kg ööpäevas, 5,4 ja 1,4 pregabaliini annusega 14 mg/kg ööpäevas ning 2,9 ja 2,3 platseebo puhul. Pregabaliin annuses 14 mg/kg ööpäevas vähendas oluliselt (p = 0,0223) partsiaalsete krambihoogude esinemissagedust platseeboga võrreldes logaritmiliselt teisendatud jaotuse põhjal; pregabaliiniga annuses 7 mg/kg ööpäevas ei täheldatud paranemist platseeboga võrreldes. 12-nädalases platseebokontrolliga uuringus primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krampidega patsientidel määrati 219 uuritavale (vanuses 5…65 aastat, kellest 66 olid vanuses 5…16 aastat) täiendava ravina pregabaliini annuses 5 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 300 mg ööpäevas), 10 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 600 mg ööpäevas) või platseebot. Nende uuritavate osakaal, kellel primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krampide esinemissagedus vähenes vähemalt 50%, oli pregabaliini annuse 5 mg/kg ööpäevas, pregabaliini annuse 10 mg/kg ööpäevas ja platseebo puhul vastavalt 41,3%, 38,9% ja 41,7%.

Monoteraapia (esmase diagnoosiga patsiendid) Pregabaliini on uuritud ühes kontrollitud kliinilises uuringus, mis kestis 56 nädalat, annustamisega kaks korda ööpäevas (BID). 6-kuulise krambihoogudeta perioodi tulemusnäitaja osas ei saavutanud

pregabaliin samaväärsust lamotrigiiniga. Nii pregabaliin kui ka lamotrigiin olid võrdselt ohutud ja hästi talutavad.

Generaliseerunud ärevushäire Pregabaliini on uuritud kuues kontrollitud 4…6 nädalat kestvas uuringus, 8 nädalat vältavas eakate patsientide uuringus ja pikaajalises retsidiivide vältimise uuringus, mille topeltpime retsidiivide vältimise faas kestis 6 kuud.

Generaliseerunud ärevushäire sümptomid Hamiltoni ärevuse hindamise skaala (Hamilton Anxiety Rating Scale, HAM-A) alusel leevenesid esimese nädala jooksul.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes (kestusega 4…8 nädalat) paranes 52% pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 38% platseebot saanud patsientidest HAM-A punktisumma tulemusnäitaja vähemalt 50% lähteväärtusega võrreldes.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes täheldati ähmast nägemist pregabaliiniga ravitud patsientidel rohkem kui platseebot saanud patsientidel. Enamusel juhtudest möödus see ravi jätkamiselt iseenesest. Kontrollitud kliinilistes uuringutes kasutati oftalmoloogilisi uurimismeetodeid enam kui 3600 patsiendi puhul, uuring hõlmas nägemisteravuse ja nägemisvälja määramist ning laiendatud fundoskoopilist uuringut. Nägemisteravuse vähenemist täheldati 6,5% patsientidest pregabaliini rühmas ja 4,8% patsientidest platseebo rühmas. Nägemisvälja muutusi leiti 12,4% pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 11,7% platseebot saanud patsientidest. Fundoskoopilisi muutusi täheldati 1,7% patsientidest pregabaliini rühmas ja 2,1% patsientidest platseebo rühmas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Pregabaliini püsitasakaalu farmakokineetika on tervetel vabatahtlikel, epilepsiavastaseid ravimeid saavatel epilepsiaga patsientidel ja kroonilise valuga patsientidel sarnane.

Imendumine Manustamisel tühja kõhuga imendub pregabaliin kiiresti, saavutades maksimaalse kontsentratsiooni vereplasmas ühe tunni jooksul nii ühekordse kui korduva manustamise korral. Pregabaliini biosaadavus on suukaudsel manustamisel ≥ 90% ja ei sõltu annusest. Korduval manustamisel saavutatakse püsitasakaal 24…48 tunni jooksul. Pregabaliini imendumise kiirus väheneb manustamisel koos toiduga - C väheneb ligikaudu 25...30% ja t pikeneb ligikaudu kuni 2,5 tunnini. max max Manustamine koos toiduga ei avalda siiski kliiniliselt olulist mõju pregabaliini imendumisele. Jaotumine Prekliinilistes uuringutes läbis pregabaliin hematoentsefaalbarjääri hiirtel, rottidel ja ahvidel. Rottidel läbis pregabaliin platsentaarbarjääri ja ravim eritus lakteerivate rottide piima. Inimesel on pregabaliini jaotusruumala suukaudsel manustamisel ligikaudu 0,56 l/kg. Pregabaliin ei seondu vereplasma valkudega. Biotransformatsioon Inimesel pregabaliin praktiliselt ei metaboliseeru. Pärast pregabaliini radioaktiivselt märgistatud annuse manustamist moodustas muutumatult eritunud pregabaliin ligikaudu 98% uriiniga eritunud radioaktiivsusest. Pregabaliini N-metüleeritud derivaat – peamine uriinis leiduv pregabaliini metaboliit

moodustas 0,9% annusest. Prekliinilistes uuringutes ei täheldatud pregabaliini S-enantiomeeri

ratsemiseerumist R- enantiomeeriks.

Eritumine Pregabaliin elimineerub süsteemsest ringlusest peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Pregabaliini keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on 6,3 tundi. Pregabaliini plasmakliirens ja neerukliirens on otseses seoses kreatiniini kliirensiga (vt lõik 5.2 Neerukahjustus). Neerutalitluse häirega või hemodialüüsi saavatel patsientidel on vajalik annuseid korrigeerida (vt lõik 4.2 tabel 1).

Lineaarsus/mittelineaarsus Pregabaliini farmakokineetika on soovitatud annusevahemiku ulatuses lineaarne. Pregabaliini patsientidevahelised farmakokineetilised erinevused on väikesed (< 20%). Korduvate annuste farmakokineetika on tuletatav ühekordse annuse andmetest. Seetõttu pregabaliini rutiinse plasmakontsentratsiooni järelvalve teostamine ei ole vajalik.

Sugu Kliinilised uuringud näitavad, et sugu ei avalda kliiniliselt olulist mõju pregabaliini sisaldusele vereplasmas.

Neerukahjustus Pregabaliini kliirens on otseses seoses kreatiniini kliirensiga. Lisaks saab pregabaliini vereplasmast tõhusalt eemaldada hemodialüüsiga (4-tunnise hemodialüüsi seansi järgselt langeb pregabaliini kontsentratsioon vereplasmas ligikaudu 50%). Eliminatsioon toimub peamiselt neerude kaudu, mistõttu peab neerukahjustusega patsientidel annust vähendama ja hemodialüüsi järgselt manustama lisaannuse (vt lõik 4.2 tabel 1).

Maksakahjustus Spetsiifilisi farmakokineetika uuringuid maksakahjustusega patsientidel ei ole tehtud. Pregabaliin ei metaboliseeru olulisel määral ja eritub peamiselt uriiniga muutumatul kujul, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et maksatalitluse kahjustus mõjutab pregabaliini kontsentratsiooni vereplasmas olulisel määral.

Lapsed Farmakokineetika ja talutavuse uuringus hinnati pregabaliini farmakokineetikat epilepsiaga lastel (vanuserühmad: 1...23 kuud, 2...6 aastat, 7...11 aastat ja 12...16 aastat) annustega 2,5, 5, 10 ja 15 mg/kg ööpäevas.

Pärast pregabaliini suukaudset manustamist lastele tühja kõhu seisundis oli maksimaalse kontsentratsiooni saavutamiseks vereplasmas kulunud aeg kogu vanuserühmas üldiselt sarnane ning ilmnes 0,5...2 tundi pärast annuse manustamist.

Pregabaliini C ja AUC näitajad suurenesid lineaarselt annuse suurenemisega igas vanuserühmas. max Kontsentratsioonikõvera alune pindala oli lastel kehakaaluga kuni 30 kg 30% väiksem, mille põhjus oli kehakaaluga kohandatud kliirensi suurenemine 43% võrra, võrreldes patsientidega kehakaaluga ≥ 30 kg. Pregabaliini lõplik poolväärtusaeg oli lastel vanuses kuni 6 aastat keskmiselt 3...4 tundi ja vanuses 7 aastat ja üle selle 4...6 tundi. Populatsiooni farmakokineetika analüüs näitas, et kreatiniini kliirens oli suu kaudu manustatud pregabaliini kliirensi oluline kaasmõjur, kehakaal oli suu kaudu manustatud pregabaliini jaotusruumala oluline kaasmõjur ning mõlemad sõltuvused olid lastel ja täiskasvanud patsientidel sarnased.

Pregabaliini farmakokineetikat ei ole uuritud patsientidel vanuses kuni 3 kuud (vt lõigud 4.2, 4.8 ja 5.1).

Eakad Pregabaliini kliirens väheneb vanuse suurenedes. See pregabaliini suukaudse kliirensi vähenemine on kooskõlas vanuse suurenemisega kaasneva kreatiniini kliirensi langusega. Patsientidel, kellel esineb vanusest tingitud neerufunktsiooni langus, võib olla vajalik vähendada pregabaliini annust (vt lõik 4.2 tabel 1).

Imetavad emad Iga 12 tunni järel manustatava 150 mg pregabaliini (ööpäevane annus 300 mg) farmakokineetikat hinnati 10 imetaval naisel, kellel oli sünnitusest möödunud vähemalt 12 nädalat. Imetamine mõjutas pregabaliini farmakokineetikat vähe või üldse mitte. Pregabaliin eritus rinnapiima keskmiste

püsikontsentratsioonidega, mis moodustasid ligikaudu 76% ema plasmakontsentatsioonist. Imiku hinnanguline ööpäevane rinnapiimaga saadav annus (eeldades piima saamist keskmiselt 150 ml/kg ööpäevas) naistelt, kellele manustatakse 300 mg ööpäevas või maksimaalne annus 600 mg ööpäevas, oleks vastavalt 0,31 või 0,62 mg/kg ööpäevas. Need hinnangulised annused moodustavad mg/kg alusel ligikaudu 7% ema ööpäevasest koguannusest.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse loomkatsetes taluti kliiniliselt olulisi pregabaliini annuseid hästi. Kroonilise toksilisuse uuringutes rottidel ja ahvidel täheldati kesknärvisüsteemiga seotud toimeid, sealhulgas hüpoaktiivsust, hüperaktiivsust ja ataksiat. Reetina atroofia, mis tavaliselt esineb vanadel albiinorottidel, esinemissageduse suurenemist täheldati pärast pikaaegset pregabaliini ekspositsiooni, mis oli ≥ 5 korda kõrgem, kui maksimaalse soovitatud kliinilise annusega tekkiv keskmine ekspositsioon inimesel.

Pregabaliin ei avaldanud teratogeenset toimet hiirtele, rottidele ega küülikutele. Rottidel ja küülikutel ilmnesid lootekahjustused ainult süsteemse saadavuse korral, mis oluliselt ületas terapeutilist süsteemset saadavust inimesel. Pre- ja postnataalse toksilisuse uuringutes tekitas pregabaliin rottide järglastele arengukahjustusi süsteemse saadavuse korral, mis ületas maksimaalset soovituslikku süsteemset saadavust inimesel > 2 korda.

Kahjulikke toimeid emaste ja isaste rottide fertiilsusele täheldati ainult terapeutiliste annuste ületamisel. Kahjulikud toimed isaste rottide reproduktiivorganitele ja sperma parameetritele olid pöörduvad ja esinesid ainult terapeutilise annuse ületamisel või olid seotud isase roti reproduktiivorganite spontaanse degeneratiivse protsessiga. Seetõttu käsitleti neid toimeid kui vähese või mittekliinilise tähtsusega toimeid.

In vitro ja in vivo katsete sarja tulemuste kohaselt ei ole pregabaliin genotoksiline.

Kaheaastased pregabaliini kartsinogeensuse uuringud viidi läbi rottidel ja hiirtel. Annuste puhul, mis ületasid keskmisi maksimaalseid soovitatavaid annuseid inimesel 600 mg ööpäevas kuni 24 korda, rottidel kasvajaid ei leitud. Hiirtel ei tõusnud kasvajate esinemissagedus annuste korral, mis olid sarnased keskmiste annustega inimestel, kuid suuremate annuste korral sagenes hemangiosarkoomi esinemine. Pregabaliini poolt esile kutsutud kasvajate formeerumise mittegenotoksiline mehhanism hiirtel hõlmab trombotsüütide muutusi ja sellega seotud endoteelirakkude proliferatsiooni. Lühiajaliste ja pikaajaliste kliiniliste uuringute piiratud andmete alusel ei esinenud selliseid trombotsüütide muutusi ei rottidel ega inimestel. Puuduvad tõendid, mis viitaksid vastava riski olemasolule inimestel. Noortel rottidel tekkinud kahjustused ei erine kvalitatiivselt täiskasvanud rottidel täheldatud kahjustustest. Siiski on noored rotid tundlikumad. Raviannuste kasutamisel täheldati kesknärvisüsteemi poolt hüperaktiivsuse ja bruksismi kliinilisi tunnuseid ning samuti mõningaid kasvuga seotud muutusi (pöörduv kehakaalu tõusu pidurdumine). Toimeid munasarja tsüklile täheldati ekspositsiooni korral, mis ületas inimese ekspositsiooni 5 korda. Juveniilsetel rottidel leiti vähenenud akustiline ehmatusvastus 1...2 nädalat pärast kokkupuudet annustega, mis üle kahe korra ületasid inimese terapeutilisi annuseid. Üheksa nädalat pärast kokkupuudet ei olnud see toime enam jälgitav.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Laktoosmonohüdraat Maisitärklis Talk (E553b)

Kapsli kest Pregamid 25 mg kõvakapslid: Želatiin Titaandioksiid (E171)

Pregamid 50 mg kõvakapslid: Želatiin Titaandioksiid (E171) Punane raudoksiid (E172) Kollane raudoksiid (E172)

Pregamid 75 mg kõvakapslid: Želatiin Titaandioksiid (E171) Punane raudoksiid (E172)

Pregamid 150 mg kõvakapslid: Želatiin Titaandioksiid (E171)

Trükitint Šellak Must raudoksiid (E172) Propüleenglükool Kaaliumhüdroksiid

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

4 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused