Prescanden hct – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Essentsiaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanud patsientidel, kellel kandesartaantsileksetiili või hüdroklorotiasiidi monoteraapia ei taga piisavat vererõhu langust.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. − Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda. − Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga. − Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased. − Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Prescanden HCT ja milleks seda kasutatakse

Teie ravimi nimi on Prescanden HCT. Seda kasutatakse kõrgenenud vererõhu (hüpertensioon) ravimiseks täiskasvanud patsientidel. Ravim sisaldab kahte toimeainet: kandesartaantsileksetiili ja hüdroklorotiasiidi. Mõlemad toimeained alandavad teie vererõhku.

− Kandesartaantsileksetiil kuulub ravimirühma nimega angiotensiin II retseptori antagonistid. See lõõgastab ning laiendab teie veresooni, mis omakorda aitab teie vererõhku alandada. − Hüdroklorotiasiid kuulub ravimirühma nimega diureetikumid (vett väljutavad tabletid). See aitab teie organismist uriiniga väljutada vett ja sooli (nagu naatrium), mis omakorda aitab teie vererõhku alandada.

Teie arst võib teile määrata Prescanden HCTd, kui teie vererõhk püsib kõrge, hoolimata ravist ainult kandesartaantsileksetiili või hüdroklorotiasiidiga.

2. Mida on vaja teada enne Prescanden HCT võtmist

Prescanden HCTd ei tohi kasutada: − kui olete kandesartaantsileksetiili, hüdroklorotiasiidi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. − kui olete sulfoonamiidi tüüpi ravimite suhtes allergiline. Kui te ei ole kindel, kas see puudutab teid, küsige palun oma arstilt. − kui teil on raske maksahaigus või sapijuha sulgus (probleem sapi väljajuhtimisel sapipõiest). − kui teil on raskeid neeruprobleeme. − kui te olete rase enam kui 3 kuud (samuti on parem vältida Prescanden HCT kasutamist raseduse algstaadiumis − vt raseduse lõik). − kui teil on kunagi olnud podagra. − kui teil on püsivalt väike kaaliumisisaldus veres. − kui teil on püsivalt suur kaltsiumisisaldus veres. − kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerufunktsiooni häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalnimetatust kehtib teie kohta, rääkige enne Prescanden HCT võtmist oma arsti või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Prescanden HCT võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

• kui teil on probleeme südame, maksa või neerudega.
• kui teile on hiljuti siirdatud neer.
• kui te oksendate, olete hiljuti palju oksendanud või teil on kõhulahtisus.
• kui teil on neerupealiste haigus nimega Conni sündroom (ehk primaarne hüperaldosteronism).
• kui teil on suhkrutõbi.
• kui te olete kunagi põdenud haigust nimega süsteemne erütematoosne luupus (SEL).
• kui teil on madal vererõhk.
• kui teil on kunagi olnud ajuinsult.
• kui teil on kunagi olnud allergiat või astmat.
• kui teil on varasemalt pärast hüdroklorotiasiidi võtmist esinenud hingamis- või kopsuprobleeme

(sealhulgas põletikku või vedelikku kopsudes). Kui teil tekib pärast Prescanden HCT võtmist märkimisväärne õhupuudus või hingamisraskused, pöörduge kohe arsti poole.

• kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks: AKE-inhibiitor (näiteks enalapriil, lisinopriil, ramipriil), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid. Aliskireen.
• kui teil on olnud nahavähk või kui teil tekib ravi ajal ootamatu nahamuutus.

Hüdroklorotiasiidravi (eriti pikaajaline ravi suurte annustega) võib suurendada teatud tüüpi naha- ja huulevähi (mitte-melanoomne nahavähk) tekke riski. Prescanden HCT võtmise ajal kaitske nahka kokkupuute eest päikese- ja UV-kiirgusega.

• kui teil tekib nägemise halvenemine või valu silmas. Need võivad olla silma soonkesta vedeliku

kogunemise sümptomid (silma soonkesta efusioon) või tõusnud silmasisese rõhu sümptomid. Need võivad tekkida mõne tunni kuni mõne nädala vältel pärast ravi alustamist Prescanden HCT’ga. Ravimata jätmisel võib see põhjustada püsivat nägemise kaotust. Kui te olete varem olnud allergiline penitsilliini või sulfoonamiidi sisaldavate ravimite suhtes, võib teil olla suurem risk selliste kõrvaltoimete tekkeks.

• kui te arvate end olevat rase (või kavatsete rasestuda). Prescanden HCT-d ei ole soovitatav

kasutada raseduse algstaadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest 3 kuud, sest see võib selles staadiumis kasutamisel põhjustada tõsist kahju teie lapsele (vt raseduse lõik). Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaalium) sisaldust veres. Vt ka teavet lõigus „Prescanden HCT-d ei tohi kasutada”.

Kui teil on mõni neist seisunditest, võib teie arst soovida teid sagedamini näha ja teha mõningaid analüüse.

Kui te lähete operatsioonile, rääkige oma arstile või hambaarstile, et te võtate Prescanden HCT-d. Sest Prescanden HCT kombineerimine mõnede tuimestitega võib põhjustada liigset vererõhu langust.

Prescanden HCT võib põhjustada nahatundlikkuse suurenemist päikesevalguse suhtes.

Rääkige arstiga, kui teil tekib kõhuvalu, iiveldus, oksendamine või kõhulahtisus pärast Prescanden HCT võtmist. Teie arst otsustab edasise ravi üle. Ärge lõpetage Prescanden HCT võtmist ise.

Lapsed ja noorukid Prescanden HCT kasutamise kohta lastel ja noorukitel (alla 18-aastased) puuduvad kogemused. Seetõttu ei tohi Prescanden HCTd lastel ja noorukitel kasutada. Rääkige oma arstile, kui te olete sportlane ja käite dopingu kontrollis, sest Prescanden HCT sisaldab toimeainet, mis võib dopingu kontrollides põhjustada positiivseid tulemusi.

Muud ravimid ja Prescanden HCT Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Prescanden HCT võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet ning mõned ravimid võivad mõjutada Prescanden HCTd. Kui te kasutate teatud ravimeid, võib teie arst pidada vajalikuks teha teile aeg-ajalt vereanalüüse.

Eriti öelge oma arstile, kui te kasutate mõnda järgnevatest ravimitest, sest teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid: − AKE-inhibiitor või aliskireen (vt ka teavet lõikudes „Ärge võtke Precanden HCT-d” ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”). − teised ravimid, mis aitavad teie vererõhku vähendada, kaasa arvatud beetablokaatorid, aliskireeni sisaldavad ravimid, diasoksiid ja angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid, nagu enalapriil, kaptopriil, lisinopriil või ramipriil. − südamerütmi reguleerivad ravimid (antiarütmikumid), nagu digoksiin ja beetablokaatorid. − mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), nagu ibuprofeen, naprokseen, diklofenak, tselekoksiib või etorikoksiib (ravimid valu ja põletiku leevendamiseks). − atsetüülsalitsüülhape (kui te võtate seda rohkem kui 3 g iga päev) (ravim valu ja põletiku leevendamiseks). − kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad (ained, mis suurendavad kaaliumisisaldust teie veres). − hepariin (verd vedeldav ravim). − „vett väljutavad“ tabletid (diureetikumid). − liitium (vaimse tervise probleemide puhul kasutatav ravim). − ravimid, mis võivad mõjutada kaaliumisisaldust veres, näiteks mõned antipsühhootikumid. − kolesteroolisisaldust vähendavad ravimid, nagu kolestipool või kolestüramiin (resiini tüüpi lipiidide sisaldust alandavad ravimid); − kaltsiumi või D-vitamiini sisaldavad toidulisandid. − antikoliinergilised preparaadid, nagu atropiin ja biperidiin. − amantadiin (Parkinsoni tõve vastane või tõsiste viirusinfektsioonide ravim). − barbituraadid (teatud tüüpi rahustid, mida kasutatakse ka epilepsia ravis). − vähktõve ravimid. − steroidid nagu prednisoloon. − hüpofüüsi hormoon (AKTH). − suhkurtõve ravimid (tabletid või insuliin). − kõhulahtistid; − amfoteritsiin (seennakkuste ravim); − karbenoksoloon (söögitoruhaiguse või suuhaavandite raviks); − penitsilliin või kotrimoksasool, mida tuntakse ka kui trimetoprim/sulfametoksasool (antibiootikumid). − tsüklosporiin, elundite siirdamisel kasutatav ravim äratõukereaktsiooni vältimiseks. − teised ravimid, mis võivad soodustada vererõhku alandavat toimet, nagu baklofeen (ravim spastilisuse vähendamiseks), amifostiin (vähktõveravim) ja mõned antipsühhootikumid. Prescanden HCT koos toidu, joogi ja alkoholiga − Te võite Prescanden HCTd võtta koos toiduga või ilma. − Kui teile on määratud Prescanden HCT, siis enne alkoholi tarbimist pidage nõu oma arstiga. Alkoholi tarvitamine võib teil tekitada jõuetust või pearinglust.

Rasedus ja imetamine Rasedus Te peate oma arstile teatama, kui te arvate end olevat rase (või kavatsete rasestuda). Teie arst soovitab teil tõenäoliselt lõpetada Prescanden HCT võtmine enne rasestumist või kohe rasedusest teada saamisel ning soovitab teil Prescanden HCT asemel võtta mõnda teist ravimit. Prescanden HCTd

ei ole soovitatav kasutada raseduse algstaadiumis ning seda ei tohi võtta pärast raseduse esimest 3 kuud, sest see võib tõsiselt kahjustada teie last kui seda kasutatakse pärast kolmandat raseduskuud.

Imetamine Teatage oma arstile, kui te toidate rinnaga või kavatsete alustada rinnaga toitmist. Prescanden HCTd ei soovitata imetavatele emadele ning teie arst võib teile määrata ravi teise ravimiga, kui te soovite last imetada, eriti kui teie laps on vastsündinu või kui ta oli enneaegne.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Mõnedel inimestel võib tekkida väsimus või pearinglus Prescanden HCT võtmisel. Kui see juhtub teiega, ärge juhtige autot ega kasutage mis tahes tööriistu või masinaid.

Prescanden HCT sisaldab laktoosmonohüdraati Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, siis enne selle ravimi võtmist pidage nõu oma arstiga. Prescanden HCT sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Prescanden HCTd võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tähtis on jätkata Prescanden HCT võtmist iga päev. Prescanden HCT soovitatav annus on üks tablett üks kord ööpäevas. Neelake tablett alla koos joogiveega. Püüdke tabletti võtta iga päev samal ajal. See aitab teil selle võtmist meeles pidada.

Kui te võtate Prescanden HCTd rohkem, kui ette nähtud Kui võtsite rohkem Prescanden HCTd, kui arst teile määras, võtke nõu küsimiseks kohe ühendust arsti või apteekriga.

Kui te unustate Prescanden HCTd võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata. Lihtsalt võtke järgmine annus nagu tavaliselt.

Kui te lõpetate Prescanden HCT võtmise Kui te lõpetate Prescanden HCT võtmise, võib teie vererõhk taas tõusta. Seetõttu ärge lõpetage Prescanden HCT võtmist enne, kui olete oma arstiga nõu pidanud.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. On oluline, et te oleksite teadlik, millised need kõrvaltoimed võivad olla. Mõned Prescanden HCT kõrvaltoimed on tingitud kandesartaantsileksetiilist, mõned hüdroklorotiasiidist.

Lõpetage Prescanden HCT võtmine ja otsige otsekohe arstiabi, kui teil on mis tahes järgmine allergiline reaktsioon: − hingamisraskused, koos või ilma näo-, huulte, keele- ja/või kõritursega; − näo-, huulte, keele- ja/või kõriturse, mis võib põhjustada neelamisraskust;

− tugev nahasügelus (koos kupladega).

Samuti lõpetage Prescanden HCT võtmine ja otsige otsekohe arstiabi, kui teil tekib − äge respiratoorne distress (sümptomiteks võivad olla märkimisväärne õhupuudus, palavik, nõrkus ja segasus), see on väga harv kõrvaltoime (võib esineda kuni 1 kasutajal 10 000-st).

Prescanden HCT võib põhjustada valgete vereliblede arvu vähenemist. Teie vastupanu nakkustele võib olla nõrgenenud ning teil võib tekkida väsimus, mõni nakkushaigus või palavik. Kui see juhtub, võtke oma arstiga ühendust. Teie arst võib aeg-ajalt kontrollida teie vereanalüüsi, et hinnata, kas Prescanden HCT on mõjutanud teie verd (agranulotsütoos).

Teised võimalikud kõrvaltoimed

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni ühel inimesel 10-st): − muutused vereanalüüsi tulemustes:

• naatriumisisalduse vähenemine teie veres. Kui see vähenemine on suur, võite te tunda nõrkust, energiapuudust või lihaskrampe; kaaliumisisalduse suurenemine või vähenemine teie veres, eriti juhul, kui teil juba on neeruprobleemid või südamepuudulikkus. Kui see muutus on raskekujuline, võite te tunda väsimust, nõrkust, ebakorrapäraseid südamelööke või torkivat tunnet nahal; kolesterooli-, suhkru- või kusihappesisalduse suurenemine teie veres;

− suhkur teie uriinis; − pearinglus/keerlemise või nõrkuse tunne; − peavalu; − hingamisteede nakkus. Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni ühel inimesel 100-st): − madal vererõhk. See võib teil tekitada jõuetust või pearinglust; − isutus, kõhulahtisus, kõhukinnisus, mao ärritus; − nahalööve, kupladega lööve (nõgestõbi), tundlikkusest päikesevalgusele tekkinud lööve.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni ühel inimesel 1000-st): − kollatõbi (naha või silmavalgete muutumine kollaseks). Kui see teil tekib, võtke kohe ühendust oma arstiga; − teie neerufunktsiooni muutumine, eriti kui teil on neeruprobleemid või südamepuudulikkus; − unehäired, depressioon, rahutus; − surin või kipitustunne teie kätes või jalgades; − lühiajaline nägemise ähmastumine; − ebanormaalne südame löögisagedus; − hingamisraskused (sh kopsupõletik ja vedelik kopsudes); − palavik; − kõhunäärmepõletik. See põhjustab kõhus mõõdukat kuni tugevat valu; − lihaskrambid; − veresoonte kahjustus, mis põhjustab punaseid või lillakaid täppverevalumeid nahal; − vere puna- või valgeliblede või vereliistakute arvu vähenemine. Teil võib tekkida väsimus, nakkushaigus, palavik või soodumus verevalumite tekkeks; − kiiresti tekkiv raske lööve, millega kaasneb naha koorumine ja villiline lööve ning võimalik, et ka suuõõne villid.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni ühel inimesel 10 000-st): − näo-, huulte, keele- ja/või kõriturse; − sügelus; − seljavalu, valu liigestes ja lihastes; − muutused teie maksafunktsioonis, sh maksapõletik (hepatiit). Teil võivad tekkida väsimus, teie naha ja silmavalgete muutumine kollaseks ning gripilaadsed haigustunnused; − köha;

− iiveldus; − soole angioödeem: sooleturse, millega kaasnevad sellised sümptomid nagu kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) − ootamatu lühinägevus; − suurenenud silmarõhust tingitud nägemise halvenemine või valu silmades (silma soonkesta vedeliku kogunemise (silma soonkesta efusiooni) või ägeda suletud nurga glaukoomi võimalikud sümptomid); − süsteemne ja naha erütematoosluupus (allergiline seisund, mis põhjustab palavikku, liigesvalu, nahalööbeid, milleks võivad olla punetus, villid, naha koorumine ja muhud); − naha- ja huulevähk (mitte-melanoomne nahavähk).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Prescanden HCT-d säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja pudelil/blistril pärast EXP. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Kõlblikkusaeg pärast pudeli esmast avamist: 3 kuud.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Prescanden HCT sisaldab Prescanden HCT 32 mg/12,5 mg tabletid

• Toimeained on kandesartaantsileksetiil ja hüdroklorotiasiid.

Üks tablett sisaldab 32 mg kandesartaantsileksetiili ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi.

• Teised koostisosad on: laktoosmonohüdraat, kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid

(E172), must raudoksiid (E172), maisitärklis, povidoon K30, karrageen (E407), naatriumkroskarmelloos ja magneesiumstearaat.

Prescanden HCT 32 mg/25 mg tabletid

• Toimeained on kandesartaantsileksetiil ja hüdroklorotiasiid.

Üks tablett sisaldab 32 mg kandesartaantsileksetiili ja 25 mg hüdroklorotiasiidi.

• Teised koostisosad on: laktoosmonohüdraat, punane raudoksiid (E172), must raudoksiid (E172),

titaandioksiid (E171), maisitärklis, povidoon K30, karrageen (E407), naatriumkroskarmelloos ja magneesiumstearaat.

Kuidas Prescanden HCT välja näeb ja pakendi sisu Prescanden HCT 32 mg/12,5 mg tabletid Helepruunid kirjud piklikud kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on märgistus „32“ ning mõlemal küljel on poolitusjoon.

Prescanden HCT 32 mg/25 mg tabletid Punakaspruunid kirjud piklikud kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on märgistus „H 32“ ning mõlemal küljel on poolitusjoon.

Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Prescanden HCT 32mg/12,5mg Alumiinium/alumiinium blisterpakend kuivatusainega: 7, 10, 14, 28, 30, 56, 60, 90, 98, 100 või 300 tabletti. HDPE pudel polüpropüleenist korgi ja kuivatusainega: 56 või 100 tabletti. Prescanden HCT 32mg/25mg Alumiinium/alumiinium blisterpakend kuivatusainega: 7, 10, 14, 28, 30, 56, 60, 90, 98, 100 või 300 tabletti. HDPE pudel polüpropüleenist korgi ja kuivatusainega: 56 tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

Tootjad: Lek Pharmaceuticals d.d. Verovškova 57 1526 Ljubljana Sloveenia

Lek Pharmaceuticals d.d. Trimlini 2D 9220 Lendava Sloveenia

LEK S.A. ul. Domaniewska 50 C, 02-672 Warszawa Poola

Salutas GmbH Otto-von-Guericke-Allee-1 DE-39179 Barleben Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Sandoz d.d. Eesti filiaal Tel: 6652400

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Prescanden HCT, 32 mg/12,5 mg tabletid Prescanden HCT, 32 mg/25 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 32 mg kandesartaantsileksetiili ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi. Teadaolevat toimet omavad abiained: Üks tablett sisaldab 156 mg laktoosi (monohüdraadina) ja 0,005 mg (0,0002 mmol) naatriumi.

Üks tablett sisaldab 32 mg kandesartaantsileksetiili ja 25 mg hüdroklorotiasiidi. Teadaolevat toimet omavad abiained: Üks tablett sisaldab 143,8 mg laktoosi (monohüdraadina) ja 0,005 mg (0,0002 mmol) naatriumi.

INN. Candesartanum, hydrochlorothiazidum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett

32 mg/12,5 mg tablett: Helepruun kirju piklik kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on märgistus „32“ ning mõlemal küljel on poolitusjoon.

32 mg/25 mg tablett: Punakaspruun kirju piklik kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on märgistus „H 32“ ning mõlemal küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanud patsientidel, kellel kandesartaantsileksetiili või hüdroklorotiasiidi monoteraapia ei taga piisavat vererõhu langust.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Prescanden HCT soovitatav annus on üks tablett üks kord ööpäevas.

Soovitatav on annust tiitrida üksikute toimeainete (kandesartaantsileksetiil ja hüdroklorotiasiid) kaupa. Kui see on kliiniliselt sobiv, võib kaaluda vahetut üleminekut monoteraapialt ravile Prescanden HCT- ga. Üleminekul hüdroklorotiasiidi monoteraapialt on soovitatav kandesartaantsileksetiili annust tiitrida. Prescanden HCT-d võib manustada patsientidele, kelle vererõhk ei ole optimaalselt kontrollitav kandesartaantsileksetiili või hüdroklorotiasiidi monoteraapiaga või Prescanden HCT väiksemate tugevustega.

Enamus antihüpertensiivsest toimest saavutatakse tavaliselt ravi esimese 4 nädala jooksul.

Patsientide erirühmad Eakad Eakatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Intravaskulaarse vedelikumahu vähenemine Hüpotensiooni riskiga patsientidel, nagu võimaliku vedeliku mahu kahanemisega patsientidel, on soovitatav kandesartaantsileksetiili annust tiitrida (nendel patsientidel võib kaaluda kandesartaantsileksetiili 4 mg algannust).

Neerukahjustus Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens 30...80 ml/min/1,73 m2 kehapinna kohta) on soovitatav annuse tiitrimine. Prescanden HCT on vastunäidustatud raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 30 ml/min/1,73 m2 kehapinna kohta) (vt lõik 4.3).

Maksakahjustus Kerge kuni mõõduka kroonilise maksahaigusega patsientidel on soovitatav kandesartaantsileksetiili annuse tiitrimine. Prescanden HCT on vastunäidustatud raske maksakahjustusega ja/või kolestaasiga patsientidel (vt lõik 4.3).

Lapsed Prescanden HCT ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses sünnist kuni 18 aastat ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis Suukaudne. Prescanden HCT-d võib võtta koos toiduga või ilma. Toit ei mõjuta kandesartaani biosaadavust. Hüdroklorotiasiidi ja toidu vahel ei ole kliiniliselt olulist koostoimet.

4.3 Vastunäidustused

− Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või sulfoonamiidi derivaatide suhtes. Hüdroklorotiasiid on sulfoonamiidi derivaat. − Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6). − Raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens < 30 ml/min/1,73 m2 kehapinna kohta). − Raske maksakahjustus ja/või sapipais. − Refraktoorne hüpokaleemia ja hüperkaltseemia. − Podagra. − Prescanden HCT kooskasutamine koos aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud diabeediga või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2 kehapinna kohta) patsientidel (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi (RAAS) kahekordne blokaad On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Neerukahjustus Nagu ka teiste reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi inhibeerivate ainetega võib Prescanden HCT- ga ravitavatel eelsoodumusega patsientidel eeldada neerufunktsiooni muutust (vt lõik 4.3).

Neerutransplantatsioon Prescanden HCT kasutamise kohta neerutransplantatsiooniga patsientidel on piiratud kliinilised andmed.

Neeruarteri stenoos Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi toimivad ravimid, sh angiotensiin II retseptori antagonistid (AIIRA-d), võivad suurendada vere uurea- ja seerumi kreatiniinisisaldust kahepoolse või ainsa neeruarteri stenoosiga patsientidel.

Intravaskulaarse vedelikumahu vähenemine Intravaskulaarse vedelikumahu ja/või naatriumisisalduse vähenemisega patsientidel võib tekkida sümptomaatiline hüpotensioon, nii nagu on kirjeldatud teiste reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi toimivate ravimite kohta. Seetõttu ei soovitata Prescanden HCT-d kasutada enne selle seisundi korrigeerimist.

Anesteesia ja kirurgia Patsientidel, keda ravitakse AIIRA-dega, võib anesteesia ja kirurgiliste protseduuride ajal tekkida reniin-angiotensiinsüsteemi blokaadi tõttu hüpotensioon. Väga harva võib hüpotensioon olla nii raske, et võib olla vajalik intravenoossete vedelike ja/või vasopressorite kasutamine.

Maksakahjustus Kahjustunud maksafunktsiooniga või progresseeruva maksahaigusega patsientidel tuleb tiasiide kasutada ettevaatusega, sest ka väiksemad muutused vedeliku või elektrolüütide tasakaalus võivad põhjustada maksakoomat. Puuduvad kliinilised kogemused Prescanden HCT kasutamisel maksakahjustusega patsientidel.

Aordi- ja mitraalklapi stenoos (obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia) Sarnaselt teiste vasodilataatoritega tuleb hemodünaamiliselt oluliste aordi- või mitraalklapi ahenemuse või obstruktiivse hüpertroofilise kardiomüopaatiaga patsientidega olla eriti ettevaatlik.

Primaarne hüperaldosteronism Primaarse hüperaldosteronismiga patsientidel ei teki tavaliselt ravivastust vererõhku vähendavatele ravimitele, mis toimivad pärssides reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi. Seetõttu ei ole Prescanden HCT kasutamine sellel patsientide rühmal soovitatav. Elektrolüütide tasakaaluhäired Perioodiliselt tuleb määrata elektrolüütide sisaldust seerumis. Tiasiidid, sh hüdroklorotiasiid, võivad põhjustada vedeliku või elektrolüütide tasakaaluhäireid (hüperkaltseemia, hüpokaleemia, hüponatreemia, hüpomagneseemia ja hüpokloreemiline alkaloos).

Tiasiiddiureetikumid võivad vähendada kaltsiumi eritumist uriiniga ning see võib põhjustada kaltsiumikontsentratsiooni vahelduvat ja vähest suurenemist seerumis. Väljendunud hüperkaltseemia võib olla varjatud hüperparatüreoidismi tunnuseks. Enne kõrvalkilpnäärme funktsiooni uurimist tuleb ravi tiasiididega katkestada.

Hüdroklorotiasiid suurendab annusest sõltuvalt kaaliumi eritumist uriiniga ning see võib põhjustada hüpokaleemiat. See hüdroklorotiasiidi toime näib vähem ilmnevat kombinatsioonis kandesartaantsileksetiiliga. Hüpokaleemia risk võib olla suurenenud maksatsirroosiga, rohke diureesiga, elektrolüütide puuduliku suukaudse manustamisega või samaaegselt kortikosteroididega või adrenokortikotroopse hormooniga (AKTH) ravi saavatel patsientidel.

Ravi kandesartaantsileksetiiliga võib põhjustada hüperkaleemiat, eriti südamepuudulikkuse ja/või neerukahjustuse korral. Prescanden HCT samaaegne kasutamine AKE-inhibiitorite, aliskireeni,

kaaliumi säästvate diureetikumide, kaaliumilisandite või soolaasendajatega või teiste seerumi kaaliumisisaldust suurendada võivate ravimitega (nt hepariinnaatrium, kotrimoksasool, mida tuntakse ka kui trimetoprim/sulfametoksasool) võib põhjustada kaaliumisisalduse suurenemist seerumis. Kaaliumisisaldust tuleb vajadusel jälgida. On näidatud, et tiasiidid suurendavad magneesiumi eritumist uriiniga, mis võib põhjustada hüpomagneseemiat.

Metaboolsed ja endokriinsed toimed Ravi tiasiiddiureetikumiga võib vähendada glükoositaluvust. Vajalik võib olla antidiabeetiliste ravimite, sh insuliini, annuse kohandamine. Tiasiidravi ajal võib avalduda latentne suhkurtõbi. Ravi tiasiiddiureetikumiga on seostatud kolesterooli ja triglütseriidide sisalduse suurenemisega. Prescanden HCT-s sisalduvates annustes täheldati ainult minimaalseid toimeid. Tiasiiddiureetikumid suurendavad kusihappe kontsentratsiooni seerumis, mis võib eelsoodumusega patsientidel põhjustada podagra avaldumist.

Valgustundlikkus Teatatud on valgustundlikkuse reaktsiooni juhtudest tiasiiddiureetikumide kasutamise ajal (vt lõik 4.8). Valgustundlikkuse reaktsiooni ilmnemisel on soovitatav ravi lõpetada. Kui ravi taaskasutamine on vältimatu, on soovitatav kaitsta katmata kehaosasid päikese või kunstliku UVA-kiirguse eest.

Mittemelanoomne nahavähk Kahes Taani riikliku vähiregistri andmete põhjal tehtud epidemioloogilises uuringus tuvastati kumulatiivsest hüdroklorotiasiidi annusest sõltuv mitte-melanoomse nahavähi (basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk-kartsinoom) riski suurenemine, mille tekkemehhanism võib olla seotud hüdroklorotiasiidi valgustundlikkust tekitava toimega.

Patsiente, kes saavad hüdroklorotiasiidi, tuleb teavitada mitte-melanoomse nahavähi riskist ja soovitada, et nad kontrolliksid oma nahka regulaarselt uute nahamuutuste suhtes ning teavitaksid kiiresti igasugustest kahtlastest nahamuutustest. Patsientidele tuleb soovitada, et nad lühendaksid nahavähi tekkeriski minimeerimiseks päikesevalguse ja UV-kiirguse käes veedetud aega ning kasutaksid päikesevalguse ja UV-kiirgusega kokkupuutel asjakohaseid kaitsevahendeid. Kahtlasi nahamuutusi tuleb kohe uurida, vajaduse korral teha biopsiamaterjali histoloogilised uuringud. Patsientidel, kellel on varem esinenud mitte-melanoomne nahavähk, tuleb ravi jätkamist hüdroklorotiasiidiga hoolikalt kaaluda (vt ka lõik 4.8).

Silma soonkesta efusioon, äge müoopia ja teisene suletudnurga glaukoom Sulfoonamiidid või sulfoonamiidi derivaadid võivad põhjustada idiosünkraatilist reaktsiooni, mille tulemuseks on silma soonkesta efusioon koos nägemisvälja defektiga, äge mööduv müoopia ja äge suletudnurga glaukoom. Sümptomiteks on ägeda algusega nägemisteravuse vähenemine või silmavalu ning need tekivad tavaliselt tundide kuni nädalate jooksul pärast ravi alustamist. Ravimata äge suletudnurga glaukoom võib põhjustada püsivat nägemiskaotust. Esmaseks ravimeetmeks on hüdroklorotiasiidi võimalikult kiire ärajätmine. Kui silmasisest rõhku ei saada kontrolli alla, tuleb kaaluda kohest ravi ravimitega või kirurgilist ravi. Ägeda suletudnurga glaukoomi riskifaktoriks võib olla sulfoonamiidi- või penitsilliiniallergia esinemine anamneesis. Soole angioödeem Angiotensiin II retseptori antagonistidega (sh kandesartaan) ravitud patsientidel on teatatud soole angioödeemist (vt lõik 4.8). Nendel patsientidel esines kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja kõhu- lahtisus. Sümptomid kadusid pärast angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamise lõpetamisr. Kui diagnoositakse soole angioödeem, tuleb kandesartaani kasutamine katkestada ja alustada asjakohast jälgimist, kuni sümptomid on täielikult taandunud.

Üldine Patsientidel, kelle vaskulaarne toonus ja neerufunktsioon sõltuvad valdavalt reniin-angiotensiin- aldosteroonsüsteemi aktiivsusest (nt raske südame paispuudulikkusega või kaasneva neeruhaigusega, sh neeruarteri ahenemusega patsiendid), on seda süsteemi mõjutavate ravimite, sh AIIRA-de kasutamist seostatud ägeda hüpotensiooni, asoteemia, vähekusesuse või harva ägeda

neerupuudulikkusega. Sarnaselt mis tahes antihüpertensiivse ravimiga, võib ülemäärane vererõhu langus põhjustada südame isheemiatõvega või aterosklerootilise tserebrovaskulaarse haigusega patsientidel südamelihase infarkti või insuldi. Ülitundlikkusreaktsioonid hüdroklorotiasiidile on tõenäolisemad patsientidel, kelle anamneesis on allergia või bronhiaalastma, kuid võivad tekkida ka patsientidel, kelle anamneesis allergiat või bronhiaalastmat ei ole. Tiasiiddiureetikumide kasutamisel on teatatud süsteemse erütematoosse luupuse ägenemisest või aktiveerumisest.

Prescanden HCT antihüpertensiivset toimet võivad suurendada teised vererõhku vähendavad ravimid.

Äge respiratoorne toksilisus Hüdroklorotiasiidi võtmise järgselt on väga harva teatatud ägeda respiratoorse toksilisuse, sealhulgas ägeda respiratoorse distressi sündroomi rasketest juhtudest. Kopsuturse tekib tavaliselt mõne minuti kuni mõne tunni jooksul pärast hüdroklorotiasiidi võtmist. Alguses on sümptomiteks düspnoe, palavik, kopsufunktsiooni halvenemine ja hüpotensioon. Kui kahtlustatakse ägeda respiratoorse distressi sündroomi diagnoosi, tuleb Prescanden HCT ära jätta ja määrata asjakohane ravi. Hüdroklorotiasiidi ei tohi manustada patsientidele, kellel on pärast hüdroklorotiasiidi võtmist tekkinud äge respiratoorse distressi sündroom.

Erihoiatused abiainete kohta See ravimpreparaat sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. See ravimpreparaat sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Rasedus Raseduse ajal ei tohi ravi AIIRA-dega alustada. Välja arvatud kui jätkuvat AIIRA ravi peetakse hädavajalikuks, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, millel on tõestatud ohutusprofiil kasutamiseks raseduse ajal. Raseduse kindlaks tegemisel tuleb ravi AIIRA-dega kohe lõpetada ja vajadusel alustada alternatiivse raviga (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Prescanden HCT võib anda dopingukontrollis positiivse tulemuse hüdroklorotiasiidi sisalduse tõttu.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kliinilistes farmakokineetilistes uuringutes on uuritud ravimeid, sh varfariin, digoksiin, suukaudsed rasestumisvastased vahendid (nt etünüülöstradiool/levonorgestreel), glibenklamiid ja nifedipiin. Kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid neis uuringutes ei leitud.

Võib eeldada, et hüdroklorotiasiidi kaaliumi väljutavat toimet võimendavad teised kaaliumikao ja hüpokaleemiaga seostatud ravimid (nt teised kaaliumi väljutavad diureetikumid, lahtistid, amfoteritsiin, karbenoksoloon, naatriumbensüülpenitsilliin, salitsüülhappe derivaadid, steroidid, AKTH).

Prescanden HCT samaaegne kasutamine kaaliumi säästvate diureetikumide, kaaliumilisandite või soolaasendajatega või teiste seerumi kaaliumisisaldust suurendavate ravimitega (nt hepariinnaatrium, kotrimoksasool, mida tuntakse ka kui trimetoprim/sulfametoksasool) võib põhjustada kaaliumisisalduse suurenemist seerumis. Kaaliumisisaldust tuleb vajadusel jälgida (vt lõik 4.4).

Diureetikumide poolt põhjustatud hüpokaleemia ja hüpomagneseemia soodustavad digitaalise glükosiidide ja antiarütmikumide võimalikku kardiotoksilist toimet. Seerumi kaaliumisisaldust tuleb regulaarselt jälgida Prescanden HCT manustamisel koos selliste preparaatidega ning järgmiste preparaatidega, mille kasutamise tulemusel võib tekkida torsade de pointes: − IA klassi antiarütmikumid (nt kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid); − III klassi antiarütmikumid (nt amiodaroon, sotalool, dofetiliid, ibutiliid);

− mõned antipsühhootikumid (nt tioridasiin, kloorpromasiin, levomepromasiin, trifluoperasiin, tsüamemasiin, sulpiriid, sultopriid, amisulpriid, tiapriid, pimosiid, haloperidool, droperidool); − teised preparaadid (nt bepridiil, tsisapriid, difemaniil, intravenoosne erütromütsiin, halofantriin, ketanseriin, misolastiin, pentamidiin, sparfloksatsiin, terfenadiin, intravenoosne vinkamiin). Liitiumi ja angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorite või hüdroklorotiasiidi samaaegsel manustamisel on teatatud liitiumi kontsentratsiooni pöörduvast suurenemisest seerumis ja toksilisusest. Sarnasest toimest on teatatud ka AIIRA-de puhul. Kandesartaani ja hüdroklorotiasiidi manustamine koos liitiumiga ei ole soovitatav. Kui see kombinatsioon osutub hädavajalikuks, on soovitatav seerumi liitiumisisaldust hoolikalt jälgida.

AIIRA-de manustamisel samaaegselt mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (MSPVA-d) (nt selektiivsed COX-2 inhibiitorid, atsetüülsalitsüülhape (> 3 g ööpäevas) ja mitteselektiivsete MSPVA- dega) võib vererõhku vähendav toime nõrgeneda.

Nii nagu AKE inhibiitorite puhul, võib AIIRA-de ja MSPVA-de samaaegne kasutamine suurendada ohtu neerufunktsiooni halvenemisele, sh võimalikule ägedale neerupuudulikkusele ja kaaliumisisalduse suurenemisele seerumis, eriti eelneva neerufunktsiooni langusega patsientidel. Seda kombinatsiooni tuleb manustada ettevaatusega, eriti eakatel. Patsiendid peavad olema piisavalt hüdreeritud ja kaaluda tuleb neerufunktsiooni jälgimist pärast samaaegse ravi alustamist ning edaspidi perioodiliselt. MSPVA-d vähendavad hüdroklorotiasiidi diureetilist, natriureetilist ja antihüpertensiivset toimet.

Kolestipool või kolestüramiin vähendavad hüdroklorotiasiidi imendumist.

Hüdroklorotiasiid võib tugevdada mittedepolariseerivate skeletilihaskonna relaksantide (nt tubokurariin) toimet.

Kaltsiumi eritumise vähendamise tõttu võivad tiasiiddiureetikumid suurendada kaltsiumisisaldust seerumis. Kui on vaja manustada kaltsiumi sisaldavaid toidulisandeid või D-vitamiini, siis tuleb jälgida kaltsiumisisaldust seerumis ning vastavalt kohandada annust.

Tiasiidid võivad suurendada beetablokaatorite ja diasoksiidi hüperglükeemilist toimet.

Antikolinergilised ained (nt atropiin, biperideen) võivad suurendada tiasiiddiureetikumide biosaadavust aeglustades seedetrakti motoorikat ja tühjenemist.

Tiasiidid võivad suurendada amantadiini kõrvaltoimete tekkeohtu.

Tiasiidid võivad vähendada tsütotoksiliste ravimite (nt tsüklofosfamiid, metotreksaat) eritumist neerude kaudu ning tugevdada nende müelosupressiivset toimet. Manustamine koos alkoholi, barbituraatide või anesteetikumidega võib süvendada asendihüpotensiooni.

Ravi tiasiiddiureetikumiga võib vähendada glükoositaluvust. Vajalik võib olla antidiabeetiliste ravimite, sh insuliini, annuse kohandamine. Metformiini tuleb kasutada ettevaatusega laktatsidoosi riski tõttu, mis võib tekkida hüdroklorotiasiidiga seotud funktsionaalsest neerupuudulikkusest.

Hüdroklorotiasiid võib vähendada vererõhku tõstvate amiinide (nt adrenaliin) arteriaalset reaktsiooni, kuid mitte niivõrd, et välistada nende vererõhku tõstvat toimet.

Hüdroklorotiasiid võib suurendada ägeda neerupuudulikkuse tekkeriski, seda eriti joodi sisaldava kontrastaine suurte annuste manustamisel.

Tsüklosporiini samaaegne kasutamine võib suurendada hüperurikeemia ning podagra tüüpi tüsistuste tekkeriski.

Samaaegne ravi baklofeeni, amifostiini, tritsükliliste antidepressantide või neuroleptikumidega võib põhjustada antihüpertensiivse toime suurenemist ning põhjustada hüpotensiooni.

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga, on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse halvenemise (sh äge neerupuudulikkus) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Angiotensiin II retseptorite antagonistid (AIIRA-d) AIIRA-sid ei ole soovitatav kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). AIIRA-de kasutamine on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

AKE inhibiitorite kasutamise korral raseduse esimesel trimestril ei ole epidemioloogiline tõestusmaterjal teratogeensuse riski osas lõplik; kuigi väikest riski suurenemist ei saa välistada. Kuigi puuduvad kontrollitud epidemioloogilised andmed AIIRA-dega seotud riski osas, võivad sarnased riskid olla selle ravimiklassi puhul. Välja arvatud juhul, kui jätkuvat AIIRA ravi peetakse hädavajalikuks, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, millel on tõestatud ohutusandmed kasutamiseks raseduse ajal. Raseduse kindlaks tegemisel tuleb ravi AIIRA-dega kohe lõpetada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi.

Ravi AIIRA-ga raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal põhjustab teadaolevalt inimestel toksilisust lootele (neerufunktsiooni vähenemine, oligohüdramnion, koljuluu luustumise peetus) ja toksilisust vastsündinule (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3). Kui AIIRA-sid on kasutatud alates raseduse teisest trimestrist, on soovitatav ultraheliuuringuga kontrollida neerufunktsiooni ja koljut. Vastsündinuid, kelle emad on raseduse ajal võtnud AIIRA-sid, tuleb tähelepanelikult jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Hüdroklorotiasiid Hüdroklorotiasiidi kasutamise kohta raseduse, eriti esimese trimestri, ajal on vähe kogemusi. Loomkatsed on ebapiisavad. Hüdroklorotiasiid läbib platsentaarbarjääri. Arvestades hüdroklorotiasiidi farmakoloogilist mehhanismi, võib selle kasutamine teise ja kolmanda trimestri ajal halvendada fetoplatsentaarset perfusiooni ning põhjustada lootel ja vastsündinul selliseid toimeid, nagu ikterus, elektrolüütide tasakaaluhäired ja trombotsütopeenia. Hüdroklorotiasiidi ei tohi kasutada rasedustursete, rasedusaegse kõrge vererõhu või preeklampsia korral, sest on risk plasmamahu vähenemisele ja platsentaarsele hüpoperfusioonile ilma soodsa mõjuta haiguse kulule. Hüdroklorotiasiidi ei tohi kasutada rasedatel essentsiaalse hüpertensiooni raviks, välja arvatud harvadel juhtudel, mil teised ravimeetodid on välistatud.

Imetamine Angiotensiin II retseptorite antagonistid (AIIRA-d) Kuna puudub teave Prescanden HCT kasutamise kohta imetamise ajal, ei soovitata Prescanden HCT-d kasutada ja eelistatud on üleminek teisele ravile, mille ohutusprofiil rinnaga toitmise ajal on paremini tõestatud, eriti kui imetatakse vastsündinut või enneaegset imikut. Hüdroklorotiasiid Hüdroklorotiasiid eritub rinnapiima väikestes kogustes. Suurtes annustes rohket diureesi põhjustavad tiasiidid võivad pärssida rinnapiima teket. Prescanden HCT kasutamine imetamise ajal ei ole soovitatav. Kui Prescanden HCT-d kasutatakse imetamise ajal, tuleb annused hoida võimalikult väikesed.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Autojuhtimisel või masinate käsitlemisel tuleb arvestada, et ravi ajal Prescanden HCT-ga võib aeg- ajalt esineda pearinglust või väsimust.

4.8 Kõrvaltoimed

Kontrollitud kliinilistes uuringutes olid kandesartaantsileksetiili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni kõrvaltoimed kerged ja mööduvad. Ravi katkestamise põhjuseks olid sarnaselt kõrvaltoimed kandesartaantsileksetiili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsioonil (2,3...3,3%) ja platseebol (2,7...4,3%).

Kandesartaantsileksetiili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni kliinilistes uuringutes piirdusid kõrvaltoimed nendega, millest oli eelnevalt teatatud kandesartaantsileksetiili ja/või hüdroklorotiasiidi kohta.

Alltoodud tabelis on esitatud kandesartaantsileksetiili kõrvaltoimed, mis on esinenud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt. Hüpertensiivsetel patsientidel läbiviidud kliiniliste uuringute ühendatud andmete analüüsil määratleti kandesartaantsileksetiili kõrvaltoimetena need kõrvaltoimed, mida esines vähemalt 1% rohkem võrreldes platseeborühmaga.

Lõigu 4.8 tabelites kasutatud esinemissagedused on: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < /10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime Infektsioonid ja sage hingamisteede infektsioon infestatsioonid Vere ja lümfisüsteemi häired väga harv leukopeenia, neutropeenia ja agranulotsütoos Ainevahetus- ja toitumishäired väga harv hüperkaleemia, hüponatreemia Närvisüsteemi häired sage pearinglus/vertiigo, peavalu Respiratoorsed, rindkere ja väga harv köha mediastiinumi häired Seedetrakti häired väga harv Iiveldus, soole angioödeem Maksa ja sapiteede häired väga harv maksaensüümide aktiivsuse tõus, Naha ja nahaaluskoe väga harv angioödeem, lööve, nõgestõbi, kihelus kahjustused Lihaste, luustiku ja sidekoe väga harv selja-, liiges- ja lihasvalu kahjustused Neerude ja kuseteede häired väga harv neerukahjustus, sh neerupuudulikkus

Allolevas tabelis on toodud hüdroklorotiasiidi monoteraapiaga seotud kõrvaltoimed tavaliselt annustega 25 mg või suuremad.

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime Vere ja lümfisüsteemi häired harv leukopeenia, neutropeenia/agranulotsütoos, Immuunsüsteemi häired harv anafülaktilised reaktsioonid Ainevahetus- ja sage hüperglükeemia, hüperurikeemia, toitumishäired elektrolüütide tasakaaluhäired (sh Psühhiaatrilised häired harv unehäired, depressioon, rahutus

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime Närvisüsteemi häired sage joobnud tunne, vertiigo Silma kahjustused harv mööduv nägemise ähmastumine Südame häired harv südame arütmiad Vaskulaarsed häired aeg-ajalt posturaalne hüpotensioon Respiratoorsed, rindkere ja harv respiratoorne distress (sh pneumoniit ja mediastiinumi häired kopsuturse) Seedetrakti häired aeg-ajalt anoreksia, söögiisu kaotus, maolimaskesta Maksa ja sapiteede häired harv kollatõbi (intrahepaatiline kolestaatiline Naha ja nahaaluskoe aeg-ajalt lööve, nõgestõbi, valgustundlikkuse kahjustused reaktsioonid Lihaste, luustiku ja sidekoe harv lihaskramp kahjustused Hea-, pahaloomulised ja Teadmata Mitte-melanoomne nahavähk (basaalrakk- täpsustamata kasvajad kartsinoom ja lamerakk-kartsinoom)* (sealhulgas tsüstid ja polüübid) Neerude ja kuseteede häired sage glükosuuria Üldised häired ja sage nõrkus manustamiskoha reaktsioonid harv palavik Uuringud sage kolesterooli ja triglütseriidide sisalduse * Mitte-melanoomne nahavähk: epidemioloogiliste uuringute andmete põhjal on täheldatud kumulatiivsest annusest sõltuvat seost hüdroklorotiasiidi ja mitte-melanoomse nahavähi tekke vahel (vt ka lõigud 4.4 ja 5.1). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Farmakoloogilistele omadustele põhinedes on kandesartaantsileksetiili üleannustamise peamiseks tunnuseks tõenäoliselt sümptomaatiline hüpotensioon ja pearinglus. Üksikutel üleannustamise (kuni 672 mg kandesartaantsileksetiili) juhtudel taastus patsiendi seisund vahejuhtumiteta.

Hüdroklorotiasiidi üleannustamise peamiseks tunnuseks on äge vedeliku ja elektrolüütide kaotus. Samuti võib täheldada järgmisi haigustunnuseid: pearinglus, hüpotensioon, janu, tahhükardia, ventrikulaarsed rütmihäired, unisus/teadvushäired ning lihaskrambid.

Ravi Prescanden HCT üleannustamise ravi kohta spetsiifiline teave puudub. Siiski soovitatakse üleannustamise korral rakendada järgmisi meetmeid.

Vajadusel tuleb kaaluda oksendamise esilekutsumist või maoloputuse tegemist. Sümptomaatilise hüpotensiooni korral tuleb rakendada sümptomaatilist ravi ning jälgida elutähtsaid funktsioone. Patsient tuleb asetada selili, jalad kõrgemal. Kui sellest ei piisa, tuleb isotoonilise soolalahuse infusiooni abil plasmamahtu suurendada. Tuleb kontrollida ning vajadusel korrigeerida seerumi elektrolüütide sisaldust ja happe-aluse tasakaalu. Kui eespool toodud meetmetest ei piisa, võib manustada sümpatomimeetilisi ravimeid.

Kandesartaani ei saa organismist hemodialüüsiga eemaldada. Ei ole teada, millisel määral on hüdroklorotiasiid hemodialüüsiga eemaldatav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiin II antagonistid ja diureetikumid, ATC-kood: C09DA06

Toimemehhanism Angiotensiin II on reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi primaarne vasoaktiivne hormoon ning osaleb hüpertensiooni ja teiste kardiovaskulaarsete häirete patofüsioloogias. See osaleb ka organite hüpertroofia patogeneesis ja lõpporgani kahjustuse tekkes. Angiotensiin II peamised füsioloogilised toimed (nagu vasokonstriktsioon, aldosterooni stimulatsioon, soola ja vee homöostaasi regulatsioon ning rakkude kasvu stimulatsioon) toimuvad 1. tüüpi (AT ) retseptorite vahendusel. Farmakodünaamilised toimed Kandesartaantsileksetiil on eelravim, mis muutub seedeelundkonnas imendumise käigus estri hüdrolüüsi teel kiirelt aktiivseks toimeaineks kandesartaaniks. Kandesartaan on AT -retseptorite suhtes selektiivne AIIRA, mis seondub retseptoriga tugevalt ning eraldub sellelt aeglaselt. Sellel puudub agonistlik toime. Kandesartaan ei mõjuta AKE-t ega teisi ensüümsüsteeme, mida tavaliselt seostatakse AKE inhibiitorite kasutamisega. Et puudub toime kiniinide lagundamisele või teiste ainete, nagu substants P ainevahetusele, ei ole AIIRA-de seostamine köhaga tõenäoline. Kontrollitud kliinilistes uuringutes, kus võrreldi kandesartaantsileksetiili AKE inhibiitoritega, oli köha esinemissagedus väiksem kandesartaantsileksetiili saanud patsientide seas. Kandesartaan ei seondu ega blokeeri teisi kardiovaskulaarsüsteemi regulatsioonis teadaolevalt olulisi hormoonretseptoreid ega ioonkanaleid. Antagonismi tulemusel AT -retseptorile suurenevad annusest sõltuvalt reniini-, angiotensiin I ja angiotensiin II sisaldus plasmas ning väheneb aldosterooni kontsentratsioon plasmas. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Randomiseeritud kliinilises uuringus (Study on Cognition and Prognosis in the Elderly (ingl), tunnetuse uuring ja prognoos eakatel) 4937 eaka kerge kuni mõõduka hüpertensiooniga patsiendiga (vanus 70...89 aastat, 21% ≥ 80 aastat) hinnati 8...16 mg (keskmine annus 12 mg) kandesartaantsileksetiili üks kord ööpäevas mõju kardiovaskulaarsele haigestumusele ja suremusele keskmiselt 3,7 aasta jooksul. Patsiendid said kandesartaani või platseebot lisaks tavapärasele antihüpertensiivsele ravile. Kandesartaanirühmas langes vererõhk tasemelt 166/90 mmHg tasemele 145/80 mmHg ning kontrollrühmas tasemelt 167/90 mmHg tasemele 149/82 mmHg. Statistiliselt olulist erinevust esmases tulemusnäitajas − tõsise kardiovaskulaarse tüsistuse (kardiovaskulaarne suremus, mittefataalne insult ja mittefataalne südamelihase infarkt) tekkes ei leitud. Kandesartaani

rühmas oli 26,7 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta võrreldes 30,0 juhuga 1000 patsiendiaasta kohta kontrollrühmas (suhteline risk 0,89; 95% usaldusvahemik 0,75 kuni 1,06; p = 0,19).

Hüdroklorotiasiid pärsib naatriumi aktiivset tagasiimendumist peamiselt distaalsetes neerutuubulites ning suurendab naatriumi, kloriidi ja vee eritumist. Annusest sõltuvalt suureneb kaaliumi ja magneesiumi eritumine neerude kaudu, samas kui kaltsiumi tagasiimendumine suureneb. Hüdroklorotiasiid vähendab plasma ja rakuvälise vedeliku mahtu ning vähendab südame väljutusmahtu ja vererõhku. Pikaajalise ravi ajal aitab perifeerse vastupanu vähenemine vererõhku langetada.

Ulatuslikud kliinilised uuringud on näidanud, et pikaajaline ravi hüdroklorotiasiidiga vähendab kardiovaskulaarse haigestumuse ja suremuse riski.

Kandesartaani ja hüdroklorotiasiidi antihüpertensiivsed toimed liituvad.

Kandesartaantsileksetiili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsioon kutsub kõrge vererõhuga patsientidel esile annusest sõltuva ja pikaajalise arteriaalse vererõhu vähenemise ilma reflektoorse südame löögisageduse suurenemiseta. Ei ole täheldatud esimesele annusele järgnevat tõsist või ülemäärast hüpotensiooni ega ravi lõpetamisele järgnevat tagasilööki. Pärast kandesartaantsileksetiili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni üksikannuse manustamist algab antihüpertensiivne toime tavaliselt 2 tunni jooksul. Pideva ravi korral saavutatakse enamus vererõhu vähenemisest 4 nädala jooksul ning see püsib pikaajalise ravi vältel. Üks kord ööpäevas manustatud kandesartaantsileksetiili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsioon annab tõhusa ja sujuva vererõhu vähenemise 24 tunni vältel ning vererõhkude erinevus ravimi maksimaalse toime ajal ja vahetult enne uue annuse manustamist on väike. Topeltpimedas randomiseeritud uuringus vähendas üks kord ööpäevas manustatud 16 mg kandesartaantsileksetiili ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi kombinatsioon oluliselt enam vererõhku ja oluliselt suuremal hulgal patsientidel kui üks kord ööpäevas manustatud 50 mg losartaani ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi kombinatsioon.

Topeltpimedates randomiseeritud uuringutes oli kõrvaltoimete, eriti köha, esinemus väiksem ravi ajal kandesartaantsileksetiili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooniga kui ravi ajal AKE inhibiitorite ja hüdroklorotiasiidi kombinatsioonidega.

Kahes kliinilises (randomiseeritud topeltpime platseebokontrollitud paralleelrühmadega) uuringus, milles osales vastavalt 275 ja 1524 patsienti, vähendasid kandesartaantsileksetiili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsioonid annustes 32 mg/12,5 mg ning 32 mg/25 mg vererõhku vastavalt 22/15 mmHg ja 21/14 mmHg võrra ning olid oluliselt efektiivsemad kui toimeained eraldi manustatuna. Randomiseeritud topeltpimedas paralleelrühmadega kliinilises uuringus, kus osales 1975 patsienti, kelle vererõhk ei olnud täielikult kontrolli all 32 mg kandesartaantsileksetiili kasutamisel üks kord ööpäevas, andis 12,5 mg või 25 mg hüdrokorotiasiidi lisamine täiendava vererõhu alanemise. Kandesartaantsileksetiili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsioon annuses 32 mg/25 mg oli oluliselt efektiivsem kui kombinatsioon annuses 32 mg/12,5 mg ja üldine keskmine vererõhu alanemine oli vastavalt 16/10 mmHg ja 13/9 mmHg.

Kandesartaantsileksetiili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni toime efektiivsus ei sõltu patsiendi vanusest ega soost.

Hetkel puuduvad andmed kandesartaantsileksetiili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni kasutamise kohta patsientidel, kellel on neeruhaigus/nefropaatia, südame vasaku vatsakese funktsiooni langus/südame paispuudulikkus või anamneesis südamelihase infarkt.

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (Ongoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephrology in Diabetes)) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga.

ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente. Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel. ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

Mittemelanoomne nahavähk Epidemioloogiliste uuringute andmete põhjal on täheldatud kumulatiivsest annusest sõltuvat seost hüdroklorotiasiidi ja mitte-melanoomse nahavähi tekke vahel. Üks uuring hõlmas populatsiooni, milles oli 71 533 basaalrakk-kartsinoomi juhtu ja 8629 lamerakk-kartsinoomi juhtu, mis olid sobitatud vastavalt 1 430 833 ja 172 462 kontrollisikuga. Hüdroklorotiasiidi suure kasutatud koguannuse (kumulatiivne annus ≥ 50 000 mg) kohandatud šansside suhe basaalrakk-kartsinoomi tekkeks oli 1,29 (95% usaldusvahemik: 1,23...1,35) ja lamerakk-kartsinoomiga tekkeks oli 3,98 (95% usaldusvahemik: 3,68...4,31). Nii basaalrakk-kartsinoomi kui ka lamerakk-kartsinoomi tekke korral täheldati selget seost ravimi kumulatiivse annusega. Teises uuringus täheldati võimalikku seost huulevähi (lamerakk- kartsinoom) ja hüdroklorotiasiidiga kokkupuute vahel: 633 huulevähi juhtu sobitati üldpopulatsiooni 63 067 kontrollisikuga, kasutades riskipõhise valimi strateegiat. Uuringus tuvastati kumulatiivsest annusest sõltuv seos hüdroklorotiasiidi kasutamise ja huulevähi vahel kohandatud šansside suhtega 2,1 (95% usaldusvahemik: 1,7...2,6), suuremate kumulatiivsete annuste kasutamisel (~ 25 000 mg) šansside suhtega 3,9 (3,0...4,9) ja suurimate kumulatiivsete annustega (~ 100 000 mg) šansside suhtega 7,7 (5,7...10,5) (vt ka lõik 4.4).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Kandesartaantsileksetiili ja hüdroklorotiasiidi samaaegne manustamine ei mõjuta kliiniliselt oluliselt kummagi toimeaine farmakokineetikat.

Imendumine ja jaotumine

Kandesartaantsileksetiil Pärast suukaudset manustamist muudetakse kandesartaantsileksetiil aktiivseks ühendiks kandesartaaniks. Pärast kandesartaantsileksetiili lahuse suukaudset manustamist on kandesartaani absoluutne biosaadavus ligikaudu 40%. Kandesartaantsileksetiili tableti suhteline biosaadavus võrreldes sama suukaudse lahusega on ligikaudu 34% ning see muutub väga vähe. Keskmine maksimaalne kontsentratsioon (C ) seerumis saabub 3...4 tundi pärast tableti sissevõtmist. Terapeutiliste annuste vahemikus suureneb koos annuse suurendamisega kandesartaani kontsentratsioon seerumis lineaarselt. Ei ole täheldatud soost tingitud erinevusi kandesartaani farmakokineetikas. Toit ei mõjuta oluliselt seerumi kandesartaani kontsentratsiooni kõvera alust piirkonda (area under the curve, AUC). Kandesartaan seondub suurel määral plasmavalkudega (üle 99%). Kandesartaani jaotusruumala on 0,1 l/kg.

Hüdroklorotiasiid Hüdroklorotiasiid imendub seedetraktist kiiresti ja selle absoluutne biosaadavus on ligikaudu 70%. Samaaegne toidu manustamine suurendab imendumist ligikaudu 15% võrra. Biosaadavus võib väheneda südamepuudulikkusega ja väljendunud tursetega patsientidel.

Hüdroklorotiasiid seondub plasmavalkudega ligikaudu 60% ulatuses. Jaotusruumala on ligikaudu 0,8 l/kg.

Biotransformatsioon ja eritumine

Kandesartaantsileksetiil Kandesartaan eritub peamiselt muutumatult uriini ja sapiga ning ainult vähesel määral metaboliseerub maksas (CYP2C9). Koostoimete uuringutes ei ole ravimil leitud toimet isoensüümidele CYP2C9 ja CYP3A4. In vitro andmetele põhinedes ei ole in vivo oodata koosmõju ravimitega, mille metabolism sõltub tsütokroom P450 isoensüümidest CYP1A2, CYP2A6, CYP2C9, CYP2C19, CYP2D6, CYP2E1 või CYP3A4. Kandesartaani lõplik poolväärtusaeg (t ) on ligikaudu 9 tundi. Kandesartaan ei kumuleeru pärast mitmekordset annustamist. Kandesartaani t (ligikaudu 9 tundi) ei muutu kandesartaantsileksetiili manustamisel kombinatsioonis hüdroklorotiasiidiga. Kombinatsioonravimi mitmekordne manustamine ei põhjusta monoteraapiaga võrreldes kandesartaani kumuleerumist. Kandesartaani totaalne plasma kliirens on ligikaudu 0,37 ml/min/kg ning renaalne kliirens ligikaudu 0,19 ml/min/kg. Kandesartaani eritumine neerudes toimub nii glomerulaarfiltratsiooni kui aktiivse tubulaarse sekretsiooni kaudu. Pärast 14C-märgistatud kandesartaantsileksetiili suukaudset manustamist eritub uriiniga ligikaudu 26% annusest kandesartaanina ja 7% inaktiivse metaboliidina ning ligikaudu 56% annusest on tuvastatav väljaheites kandesartaanina ja 10% inaktiivse metaboliidina. Hüdroklorotiasiid Hüdroklorotiasiid ei metaboliseeru ning eritub peaaegu täielikult muutumatul kujul toimeainena glomerulaarfiltratsiooni ja aktiivse tubulaarse sekretsiooni kaudu. Hüdroklorotiasiidi lõplik t on ligikaudu 8 tundi. Ligikaudu 70% suukaudsest annusest eritub uriiniga 48 tunni jooksul. Hüdroklorotiasiidi t (ligikaudu 8 tundi) ei muutu hüdroklorotiasiidi manustamisel kombinatsioonis 1/2 kandesartaantsileksetiiliga. Kombinatsioonravimi mitmekordne manustamine ei põhjusta monoteraapiaga võrreldes hüdroklorotiasiidi suuremat kumuleerumist. Patsientide erirühmad Kandesartaantsileksetiil Eakatel patsientidel (üle 65-aastased) on noorematega võrreldes kandesartaani C ja AUC suurenenud vastavalt ligikaudu 50% ja 80% võrra. Samas vererõhu muutus ja kõrvaltoimete esinemus sama annuse kandesartaantsileksetiili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni manustamise järgselt on eakatel ja noortel patsientidel sarnane (vt lõik 4.2). Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel suurenesid kandesartaani C ja AUC annuste korduval manustamisel vastavalt ligikaudu 50% ja 70% võrra, kuid lõplik t ei muutunud võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega. Vastavad muutused raske neerukahjustusega patsientidel olid ligikaudu 50% ja 110%. Raske neerukahjustusega patsientidel kandesartaani lõplik t ligikaudu kahekordistus. Farmakokineetika hemodialüüsi saavatel patsientidel sarnanes raske neerukahjustusega patsientide omale. Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidega läbiviidud kahes uuringus suurenes kandesartaani keskmine AUC ühes uuringus ligikaudu 20% ja teises uuringus 80% (vt lõik 4.2). Raske maksakahjustusega patsientidega kogemus puudub. Hüdroklorotiasiid Hüdroklorotiasiidi lõplik t pikeneb neerukahjustusega patsientidel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kvalitatiivselt uusi toksilisi toimeid kombinatsioonpreparaadil võrreldes üksikute toimeainetega ei ole leitud. Prekliinilistes ohutusalastes uuringutes avaldas kandesartaan suurtes annustes toimet hiirte, rottide, koerte ja ahvide neerudele ning punaliblede näitajatele. Kandesartaan põhjustas punavereliblede näitajate (erütrotsüüdid, hemoglobiin, hematokrit) vähenemist. Kandesartaan avaldas toimet neerudele (nagu regeneratsioon, tuubulite dilatatsioon ja basofiilia, uurea- ja kreatiniinikontsentratsiooni suurenemine plasmas), mis võis olla sekundaarne kandesartaani hüpotensiivsele toimele viies muutusteni renaalses perfusioonis. Hüdroklorotiasiidi lisamine soodustab kandesartaani nefrotoksilisust. Lisaks tekitas kandesartaan jukstaglomerulaarrakkude hüperplaasiat/hüpertroofiat. Neid muutusi peeti kandesartaani farmakoloogilise toimega seonduvateks ja vähest kliinilist tähtsust omavateks.

Kandesartaanil on täheldatud fetotoksilist toimet raseduse hilises faasis. Hüdroklorotiasiidi lisamine ei mõjutanud oluliselt loote arengut rottidel, hiirtel ega küülikutel läbiviidud uuringutes (vt lõik 4.6).

Nii kandesartaan kui ka hüdroklorotiasiid on näidanud väga suurte kontsentratsioonide/annuste korral genotoksilist mõju. In vivo ja in vitro genotoksilisuse uuringute andmed näitavad, et kliinilistes tingimustes ei avalda kandesartaan tõenäoliselt mutageenseid ega klastogeenseid toimeid.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

32 mg/12,5 mg tabletid: Laktoosmonohüdraat Kollane raudoksiid (E172) Punane raudoksiid (E172) Must raudoksiid (E172) Maisitärklis Povidoon K30 Karrageen (E 407) Naatriumkroskarmelloos Magneesiumstearaat

32 mg/25 mg tabletid: Laktoosmonohüdraat Punane raudoksiid (E172) Must raudoksiid (E172) Titaandioksiid (E171) Maisitärklis Povidoon K30 Karrageen (E407) Naatriumkroskarmelloos Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

Kõlblikkusaeg pärast pudeli esmast avamist: 3 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmast avamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Prescanden HCT 32mg/12,5mg Alumiinium/alumiinium blisterpakend kuivatusainega: 7, 10, 14, 28, 30, 56, 60, 90, 98, 100 või 300 tabletti. HDPE pudel polüpropüleenist korgi ja kuivatusainega: 56 või 100 tabletti.

Prescanden HCT 32mg/25mg Alumiinium/alumiinium blisterpakend kuivatusainega: 7, 10, 14, 28, 30, 56, 60, 90, 98, 100 või 300 tabletti. HDPE pudel polüpropüleenist korgi ja kuivatusainega: 56 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBRID

32mg/12,5mg: 807713 32mg/25mg: 807613

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 05.02.2013 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.07.2018

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2025