Artikli sisukord
RAVIMPREPARAADI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Paracetamol-ratiopharm 125 S, 125 mg rektaalsuposiidid Paracetamol-ratiopharm 250 S, 250 mg rektaalsuposiidid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks 125 S rektaalsuposiid sisaldab 125 mg paratsetamooli. Üks 250 S rektaalsuposiid sisaldab 250 mg paratsetamooli. INN: Paracetamolum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1
3. RAVIMVORM
Rektaalsuposiidid. Valged, torpeedokujulised, sileda ja läikiva pinnaga suposiidid.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Palavik ja nõrk valu lastel.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine Annus sõltub vanusest ja kehakaalust, tavaliselt on ühekordne annus 10...15 mg/kg ja maksimaalselt lubatud ööpäevane annus kuni 60 mg/kg. Maksimaalset ööpäevast annust ei tohi ületada, kahe suposiidi manustamise vahel peab olema vähemalt 6 tundi. Ööpäevas tohib manustada maksimaalselt 4 annust. Suuremad annused ei anna paremat valuvaigistavat toimet. Manustada tuleb terve suposiit – seda ei tohi enne manustamist purustada.
125 mg rektaalsuposiidid 1…5-aastased lapsed, 1 kuni 2 rektaalsuposiiti, nt: 10...14 kg – 125 mg 15…20 kg – 250 mg
250 mg rektaalsuposiidid 6…12-aastased lapsed: 1 või 2 rektaalsuposiiti nt: 20…25 kg – 250 mg 25…40 kg – 500 mg. 125 mg rektaalsuposiidid ei sobi alla 10 kg ning 250 mg rektaalsuposiidid alla 20 kg kaaluvatele lastele. Neil tuleb kasutada toimeaine väiksema sisaldusega ravimvorme.
Manustamisviis
Rektaalsuposiidid viiakse võimalusel pärast defekatsiooni sügavale pärakusse. Manustamise kergendamiseks võib suposiite käes soojendada või kasta korraks kuuma vette.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus paratsetamooli või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. Diagnoositud glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi geneetiline puudus (oht hemolüütilise aneemia tekkeks). Ravimit tuleb kasutada ettevaatusega ja arstliku kontrolli all järgmiste haiguste korral: maksa- või neerufunktsiooni häired, sh Gilberti sündroom.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Paratsetamooli sisaldavaid ravimeid tohib ilma arsti või hambaarsti soovituseta manustada vaid mõne päeva vältel ning mitte suurendatud annustes. Pikaajaline paratsetamooli kasutamine võib suurendada toksilist toimet neerudele. Glutatiooni puudusega patsientidel võib paratsetamooli kasutamine suurendada metaboolse atsidoosi riski. Ettevaatusega manustada alkoholi kuritarvitavatele ning alatoitumusega patsientidele. Üleannustamise võimalus on suurem mitte-tsirrootilise alkohoolse maksahaigusega patsientidel. Patsientidele tuleb selgitada, et samaaegselt ei kasutataks teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid. Teatatud on püroglutaamatsidoosi põhjustatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi (HAGMA) juhtudest patsientidel, kellel on raske haigus, näiteks raske neerukahjustus ja sepsis, või alatoitumus või muud glutatiooni vaeguse põhjused (nt krooniline alkoholism), keda on ravitud paratsetamooli terapeutilise annusega pikemat aega või paratsetamooli ja flukloksatsilliini kombinatsiooniga. Püroglutaamatsidoosi tõttu tekkinud HAGMA kahtlusel on soovitatav paratsetamooli manustamine kohe katkestada ja patsienti hoolikat jälgida. Uriini 5-oksoproliini määramine võib olla kasulik, et tuvastada püroglutaamatsidoos kui HAGMA aluspõhjus mitme riskiteguriga patsientidel.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Samaaegne kasutamine ravimitega, mis põhjustavad maksensüümide induktsiooni, nagu nt teatud uinutid ja antiepileptikumid (muuhulgas fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin), samuti rifampitsiin, võib põhjustada maksakahjustust muidu kahjutute paratsetamooliannuste juures. Sama kehtib ka alkoholi kohta. Diflunisaaliga kooskasutamine võib suurendada paratsetamooli maksatoksilisust.
Paratsetamooli ja klooramfenikooli samaaegsel manustamisel võib klooramfenikooli eritumine oluliselt aeglustuda ning selle toksilisus suureneda. Paratsetamooli koostoimet kumariini derivaatidega ei ole võimalik nende kliinilise tähenduse suhtes hinnata. Paratsetamooli pikaajaline kasutamine patsientide poolt, keda ravitakse suukaudsete antikoagulantidega, peab seetõttu toimuma vaid arstliku järelevalve all.
Paratsetamooli ja AZT (zidovudiini) samaaegne tarvitamine suurendab neutropeenia tekke ohtu. Seetõttu tuleks paratsetamooli tarvitada samaaegselt zidovudiiniga vaid arsti nõuandel.
Probenetsiid pikendab paratsetamooli mõnede metaboliitide eliminatsiooni ning võib seetõttu suurendada paratsetamooli toksilist toimet maksale.
Paratsetamooli manustamine võib mõjutada osade laborianalüüside tulemusi, näiteks uurea testid ning veresuhkru määramine glükoosoksüdaas-peroksüdaasi meetodil.
Kui paratsetamooli kasutatakse samaaegselt koos flukloksatsilliiniga, tuleb rakendada ettevaatust, sest samaaegset kasutamist on seostatud suure anioonide vahedega metaboolse atsidoosiga, mis tekib püroglutaamatsidoosist, eriti riskiteguritega patsientidel (vt lõik 4.4).
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Mahukad andmed paratsetamooli kasutamise kohta rasedatel ei viita väärarengutele ega loote- /vastsündinu toksilisusele. Üsasiseselt paratsetamooliga kokkupuutunud laste närvisüsteemi arengu epidemioloogiliste uuringute tulemused on vastuolulised. Kliinilise näidustuse korral võib paratsetamooli rasedatel kasutada, kui see on kliiniliselt vajalik, aga kasutada tuleb madalaimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja vältel ja nii harva kui võimalik.
Imetamine Paratsetamool eritub väikeses koguses rinnapiima, kuid soovitatud annustes ei avalda see tõenäoliselt lapsele mingit mõju.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Toime reaktsioonikiirusele puudub
4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on esitatud MedDRA-organsüsteemi klassides, kasutades MedDRA- esinemissageduse klassifikatsiooni: väga sage (>1/10); sage (>1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100); harv (>1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Immuunsüsteemi häired Teadmata: ülitundlikkusreaktsioonid.
Maksa ja sapiteede häired Teadmata: maksakahjustus.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Teadmata: eksanteem. Väga harva on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest (ravimi põhjustatud Stevens-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP)).
Vere ja lümfisüsteemi häired Teadmata: trombotsütopeenia, agranulotsütoos. Ainevahetus- ja toitumishäired: Aeg-ajalt: hüpoglükeemia. Teadmata: suure anioonide vahega metaboolne atsidoos.
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Suure anioonide vahega metaboolne atsidoos
Paratsetamooli kasutavatel riskiteguritega patsientidel on täheldatud püroglutaamatsidoosi tõttu tekkinud suure anioonide vahega metaboolset atsidoosi (vt lõik 4.4). Nendel patsientidel võib madala glutatioonisisalduse tõttu esineda püroglutaamatsidoosi.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Mürgistuse sümptomid Paratsetamooli liiga suurte annuste manustamine võib põhjustada mürgistusnähtusid peiteajaga 24...48 tundi. Võivad tekkida maksatalitluse häired alates maksarakkude nekroosist kuni maksakoomani, mis võib lõppeda surmaga. Sellest sõltumatult on täheldatud ka neerukahjustust tubulaarse nekroosi tõttu.
Paratsetamooli üleannustamise sümptomiteks võivad olla: esimeses faasis (1. päev): iiveldus, oksendamine, higistamine, unisus ja üldine halb enesetunne;
teises faasis (2. päev): subjektiivse enesetunde paranemine, siiski kerge kõhuvalu, maksa suurenemine, transaminaaside aktiivsuse ja bilirubiinisisalduse suurenemine, tromboplastiini aja pikenemine, uriinierituse vähenemine;
kolmandas faasis (alates 3. päevast): transaminaaside aktiivsuse tõus, ikterus, hüübimishäired, hüpoglükeemia, maksakooma.
Krooniline toksilisus Kliinilis-epidemioloogilised uuringud kinnitavad põhjendatud kahtlust, et kokkuvõttes põhjustab valuvaigistite pikaajaline kasutamine nefropaatiat koos papillinekroosi ja interstitsiaalse nefriidiga, samuti sekundaarset püelonefriiti. Nefrotoksiline risk on paratsetamooli puhul tõenäoliselt väiksema tähendusega kui fenatsetiini puhul.
Mürgistuse ravi Üleannustamise kahtluse korral tuleb:
- esimese kuue tunni jooksul teha maoloputus ja
- esimese kaheksa tunni jooksul manustada intravenoosselt N-atsetüültsüsteiini.
Paratsetamool on hemodialüüsitav. Soovitatav on paratsetamooli plasmakontsentratsiooni määramine.
Edasised võimalused paratsetamooli üleannustamise ravis sõltuvad ulatusest, staadiumist ja kliinilistest sümptomitest vastavalt intensiivravi tavapärastele meetmetele.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Teised valuvaigistid ja palavikuvastased ained, aniliidid. ATC-kood: N02BE01
Paratsetamoolil on valuvaigistav, palavikku alandav ja väga nõrk põletikuvastane toime. Toimemehhanism ei ole täpselt selge. Tõestatud on prostaglandiinide sünteesi pidurdamine ajus ja vähem perifeerias. Paratsetamool pidurdab endogeensete pürogeenide toimet hüpotaalamuse termoregulatsiooni keskusse.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Rektaalse manustamise korral imendub paratsetamool 68...88% ulatuses; maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub alles 3...4 tunni pärast.
Seonduvus plasmavalkudega on väike (kuni 10%), üleannustamise korral võib see aga suureneda.
Pärast metaboliseerumist maksas (konjugatsioon glükuroonhappega ca. 55%, väävelhappega 35%, samuti tsüsteiini ja merkaptuurhappega) erituvad farmakoloogiliselt inaktiivsed metaboliidid neerude kaudu. Umbes 4% manustatud paratsetamoolist eritub muutumatul kujul. Väikestes kogustes tekivad toksilised metaboliidid p-aminofenool ja N- hüdroksüleerimise teel N-atsetüül-p-bensokinonimiin, mis seotakse glutatiooni ja tsüsteiini poolt. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on keskmiselt 1,5...2,5 tundi. Ravim eritub täielikult 24 tunni jooksul.
Maksa- ja neerutalitluse häirete puhul, üleannustamisel ja vastsündinutel on poolväärtusaeg pikem. Maksimaalne toime ja keskmine toime kestus (4...6 tundi) korreleeruvad plasmakontsentratsiooniga.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Äge toksilisus On teada, et enam kui 6 g paratsetamooli suukaudse manustamise puhul võivad tekkida ägedad mürgistusnähud. Plasmakontsentratsiooni puhul 200...300 μg/ml 4 tunni pärast, 100...150 μg/ml 8 tunni pärast, 50...80 μg/ml 12 tunni pärast ja 30...45 μg/ml 15 tunni pärast on täheldatud maksarakkude kahjustust, mis lõppesid surmaga maksakooma tõttu. Paratsetamooli hepatotoksilisus on otseses sõltuvuses ravimi plasmakontsentratsioonist. Ensüüminduktorid ja alkohol võivad põhjustada maksakahjustust ka muidu mittetoksiliste annuste juures.
Krooniline toksilisus Loomkatsetes paratsetamooli alaägeda ja kroonilise toksilisuse uurimiseks tekkisid rotil ja hiirel haiguskolded seedetraktis, muutused verepildis, maksa- ja neeruparenhüümi degeneratsioon kuni nekroosini. Nende muutuste põhjused on ühelt poolt toimemehhanismis ja teiselt poolt paratsetamooli metabolismis. Metaboliite, milledel on toksiline toime, ja vastavaid muutusi organites on täheldatud ka inimestel. Sel põhjusel ei tohi paratsetamooli manustada pikaajaliselt ega ka suurtes annustes. Pöörduva, aktiivse, kroonilise hepatiidi juhtusid on täheldatud juba 3 ja 2 g suukaudse ööpäevase annuse puhul tarvitamiskestusega 1 aasta. Ilmset hepatotoksilist toimet on võimalik jälgida ka suurendatud suukaudselt manustatava ööpäevase annuse puhul (umbes 6 g paratsetamooli) kestusega üle nt. 3 nädala ka siis, kui puudub eelnev maksakahjustus (nt. mittealkohoolikute puhul). Kliinilis-epidemioloogilised uuringud kinnitavad põhjendatud kahtlust, et kokkuvõttes põhjustab valuvaigistite pikaajaline tarvitamine nefropaatiat koos papillide nekroosi ja interstitsiaalse nefriidiga, samuti sekundaarset püelonefriiti. Fenatsetiini kõrvaldamise järel on vähenenud analgeetikum-nefropaatiast tingitud dialüüsipatsientide osakaal erinevates maades (Rootsi, Kanada, Uus-Meremaa, Austraalia), vaatamata paratsetamooli sisaldavate valuvaigistite järjest suuremale kasutamisele. Nefrotoksiline risk võiks niisiis olla paratsetamooli puhul väiksema tähendusega kui fenatsetiini puhul.
Mutageenne ja kantserogeenne toime Ulatuslikud uuringud ei ole andnud ühest vastust paratsetamooli võimaliku genotoksilise riski kohta terapeutiliste, s.t. mitte-toksiliste annuste korral. Pikaajalised uuringud rottidel ja hiirtel ei ole andnud mingeid viiteid võimaliku kantserogeense toime kohta paratsetamooli mittehepatotoksiliste annuste puhul. Reproduktsioonitoksilisus Paratsetamool läbib platsentaarbarjääri. Puuduvad tavapärased reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse hindamise praegu aktsepteeritavatele standarditele vastavad uuringud. Loomkatsed ega ka senised kogemused ravimi kasutamisel inimestel ei ole andnud viiteid lootekahjustuste kohta.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Paracetamol-ratiopharm 125 S rektaalsuposiidid: kolloidne veevaba ränidioksiid polüoksüetüleenstearaat tahke rasv
Paracetamol-ratiopharm 250 S rektaalsuposiidid: kolloidne veevaba ränidioksiid polüoksüetüleenstearaat sojaletsitiin tahke rasv
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
5 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 ºC.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
125 mg või 250 mg 10 rektaalsuposiiti valges PVC/PE polümeerikilega lamineeritud pakendis ja välispakendis.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
ratiopharm GmbH Graf-Arco-Str. 3
89070 Ulm Saksamaa
8. MÜÜGILOA NUMBER
Paracetamol-ratiopharm 125 S: 057794 Paracetamol-ratiopharm 250 S: 030193
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev/Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: Paracetamol-ratiopharm 125 S: 17.12.1999/29.06.2010
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev/Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: Paracetamol-ratiopharm 250 S: 26.03.2004/31.03.2014
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Jaanuar 2025