Pregabalin grindeks – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Grindeks, 25 mg kõvakapsel Pregabalin Grindeks, 50 mg kõvakapsel Pregabalin Grindeks, 75 mg kõvakapsel Pregabalin Grindeks, 100 mg kõvakapsel Pregabalin Grindeks, 150 mg kõvakapsel Pregabalin Grindeks, 200 mg kõvakapsel Pregabalin Grindeks, 225 mg kõvakapsel Pregabalin Grindeks, 300 mg kõvakapsel

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Pregabalin Grindeks 25 mg kõvakapsel Üks kõvakapsel sisaldab 25 mg pregabaliini.

Pregabalin Grindeks 50 mg kõvakapsel Üks kõvakapsel sisaldab 50 mg pregabaliini.

Pregabalin Grindeks 75 mg kõvakapsel Üks kõvakapsel sisaldab 75 mg pregabaliini.

Pregabalin Grindeks 100 mg kõvakapsel Üks kõvakapsel sisaldab 100 mg pregabaliini.

Pregabalin Grindeks 150 mg kõvakapsel Üks kõvakapsel sisaldab 150 mg pregabaliini.

Pregabalin Grindeks 200 mg kõvakapsel Üks kõvakapsel sisaldab 200 mg pregabaliini.

Pregabalin Grindeks 225 mg kõvakapsel Üks kõvakapsel sisaldab 225 mg pregabaliini. Pregabalin Grindeks 300 mg kõvakapsel Üks kõvakapsel sisaldab 300 mg pregabaliini.

INN. Pregabalinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel

Pregabalin Grindeks 25 mg kõvakapsel Kapslikaas ja kapslikeha on helehallid, kapslikaanel on musta tindiga märgistus „PREG“ ja kapslikehal „25“. Kapsli pikkus on ligikaudu 14 mm.

Pregabalin Grindeks 50 mg kõvakapsel Helehall kapslikaas ja pruunikaspunane kapslikeha, kapslikaanel on musta tindiga märgistus „PREG“ ja kapslikehal „50“. Kapsli pikkus on ligikaudu 16 mm.

Pregabalin Grindeks 75 mg kõvakapsel Kuldne kapslikaas ja helehall kapslikeha, kapslikaanel on musta tindiga märgistus „PREG“ ja kapslikehal „75“. Kapsli pikkus on ligikaudu 14 mm.

Pregabalin Grindeks 100 mg kõvakapsel Pruunikaspunane kapslikaas ja kuldne kapslikeha, kapslikaanel on musta tindiga märgistus „PREG“ ja kapslikehal „100“. Kapsli pikkus on ligikaudu 16 mm.

Pregabalin Grindeks 150 mg kõvakapsel Kapslikaas ja kapslikeha on helehallid, kapslikaanel on musta tindiga märgistus „PREG“ ja kapslikehal „150“. Kapsli pikkus on ligikaudu 18 mm.

Pregabalin Grindeks 200 mg kõvakapsel Kapslikaas ja kapslikeha on pruunikaspunased, kapslikaanel on musta tindiga märgistus „PREG“ ja kapslikehal „200“. Kapsli pikkus on ligikaudu 19 mm.

Pregabalin Grindeks 225 mg kõvakapsel Pruunikaspunane kapslikaas ja helehall kapslikeha, kapslikaanel on musta tindiga märgistus „PREG“ ja kapslikehal „225“. Kapsli pikkus on ligikaudu 19 mm.

Pregabalin Grindeks 300 mg kõvakapsel Kuldne kapslikaas ja helehall kapslikeha, kapslikaanel on musta tindiga märgistus „PREG“ ja kapslikehal „300“. Kapsli pikkus on ligikaudu 22 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Neuropaatiline valu Perifeerse ja tsentraalse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel.

Epilepsia Epilepsia täiendav ravi täiskasvanutel, kellel esinevad partsiaalsed hood sekundaarse generaliseerumisega või ilma. Generaliseerunud ärevushäire Generaliseerunud ärevushäire ravi täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Annusevahemik on 150…600 mg ööpäevas, jaotatuna kaheks või kolmeks annuseks.

Neuropaatiline valu Ravi pregabaliiniga võib alustada annusega 150 mg ööpäevas, manustatuna kahe või kolme jagatud annusena. Patsiendi individuaalse ravivastuse ja taluvuse alusel võib annust suurendada annuseni 300 mg ööpäevas pärast 3…7 päeva pikkust intervalli ja vajaduse korral maksimaalse annuseni 600 mg ööpäevas pärast 7-päevast lisaintervalli

Epilepsia Ravi pregabaliiniga võib alustada annusega 150 mg ööpäevas, manustatuna kahe või kolme jagatud annusena. Patsiendi individuaalse ravivastuse ja taluvuse alusel võib annust ühe nädala pärast suurendada annuseni 300 mg ööpäevas. Maksimaalse annuse 600 mg ööpäevas saab määrata veel ühe nädala möödudes.

Generaliseerunud ärevushäire Annusevahemik on 150…600 mg ööpäevas, jaotatuna kaheks või kolmeks annuseks. Ravi vajalikkust tuleb regulaarselt uuesti hinnata. Ravi pregabaliiniga saab alustada annusega 150 mg ööpäevas. Patsiendi individuaalse ravivastuse ja talutavuse alusel võib annust ühe nädala pärast suurendada annuseni 300 mg ööpäevas. Veel ühe nädala pärast võib annust suurendada annuseni 450 mg ööpäevas. Maksimaalse annuse 600 mg ööpäevas saab määrata veel ühe nädala möödudes.

Pregabaliiniga ravi katkestamine Kehtivate juhtnööride järgi soovitatakse ravi pregabaliiniga lõpetada järk-järgult vähemalt ühe nädala jooksul, olenemata näidustusest (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Neerukahjustus Pregabaliin eritub süsteemsest vereringest muutumatul kujul peamiselt neerude kaudu. Kuna pregabaliini kliirens on otseselt proportsionaalne kreatiniini kliirensiga (vt lõik 5.2), tuleb annuse vähendamist kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel kohandada kreatiniini kliirensi järgi (CLcr), nagu on näidatud tabelis 1, mis on määratud järgmise valemiga:

ml 1,23 × ((140 − ) ())× () CLCR( )=[ ] (× 0,85 ℎ) min Pregabaliin eemaldatakse plasmast tõhusalt hemodialüüsiga (50% ravimist 4 tunni jooksul). Hemodialüüsi saavatel patsientidel tuleb pregabaliini ööpäevast annust kohandada neerufunktsiooniga. Peale ööpäevase annuse tuleb manustada lisaannus vahetult pärast igat 4-tunnist hemodialüüsiravi (vt tabel 1). Tabel 1. Pregabaliini annuse kohandamine neerufunktsiooni alusel Kreatiniini kliirens Pregabaliini ööpäevane koguannus* Annustamisskeem (CLcr) (ml/min)

≥ 60 150 600 Kaks korda ööpäevas ≥ 30…< 60 75 300 Kaks korda ööpäevas ≥ 15…< 30 25…50 150 Üks kord ööpäevas < 15 25 75 Üks kord ööpäevas Lisaannus pärast hemodialüüsi (mg) TID = annus jagatud kolmeks BID = annus jagatud kaheks *Ööpäevane koguannus (mg ööpäev) tuleb jagada annustamisskeemi järgi, et saada vajalik mg annuse kohta + Täiendav annus on ühekordne lisaannus

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2).

Lapsed Pregabalin Grindeksi ohutus ja tõhusus ei ole alla 12-aastastel lastel ja noorukitel (12…17-aastastel) tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Eakad Kui eakal patsiendil on neerutalitlus tavapärasest halvem, võib vajalik olla annuse vähendamine (vt lõik 5.2).

Manustamisviis Pregabalin Grindeksit võib võtta koos toiduga või ilma. Pregabalin Grindeks on üksnes suukaudne.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Suhkurtõvega patsiendid Hüpoglükeemiliste ravimite annuste kohandamist võib praeguse kliinilise praktika järgi vajada see osa diabeediga patsientidest, kelle kehakaal pregabaliiniga ravi ajal tõuseb.

Ülitundlikkusreaktsioonid Turustamisjärgsete kogemuste põhjal on teatatud ülitundlikkusreaktsioonidest, sealhulgas angioödeemi juhtudest. Pregabaliini tarvitamise peab kohe katkestama, kui tekivad angioödeemi sümptomid, nagu näo, suuümbruse või ülemiste hingamisteede turse.

Rasked nahakõrvaltoimed Pregabaliini raviga seoses on harva teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest, sealhulgas Stevensi- Johnsoni sündroomist (SJS) ja epidermise toksilisest nekrolüüsist (TEN), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Ravimi väljakirjutamisel tuleb patsiente teavitada haigusnähtudest ja sümptomitest ning jälgida hoolikalt nahareaktsioonide tekkimist. Kui ilmnevad neile reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi pregabaliiniga kohe katkestada ja kaaluda alternatiivset ravi (kui see on asjakohane).

Pearinglus, unisus, teadvusekaotus, segasus ja vaimsed häired Ravi pregabaliiniga on seostatud pearingluse ja unisusega, mis võivad eakatel patsientidel suurendada õnnetusjuhtumite (kukkumised) esinemissagedust. Turuletulekujärgselt on teatatud ka teadvusekaotuse, segasuse ja vaimsete häirete esinemisest. Seetõttu peavad patsiendid olema ettevaatlikud, kuni nad on õppinud tundma ravimi võimalikke toimeid. Nägemisega seotud mõjud Kontrolliga uuringutes teatas suurem osa pregabaliiniga ravitud patsientidest võrreldes platseebot saanud patsientidega hägusast nägemisest, mis lahenes enamikul juhtudel annustamise jätkamisel. Kliinilistes uuringutes, mille käigus viidi läbi oftalmoloogilisi uuringuid, oli nägemisteravuse halvenemise ja nägemisvälja muutuste esinemissagedus pregabaliiniga ravitud patsientidel suurem kui platseebot saanud patsientidel; fundoskoopiliste muutuste esinemissagedus oli suurem platseebot saanud patsientidel (vt lõik 5.1).

Turuletulekujärgselt on teatatud ka nägemisega seotud kõrvaltoimetest, sealhulgas nägemise kaotus, nägemise hägustumine või muud nägemisteravuse muutused, millest paljud olid mööduva iseloomuga. Pregabaliiniga ravi katkestamine võib tuua kaasa nägemisega seotud sümptomite kadumise või paranemise.

Neerupuudulikkus On teatatud neerupuudulikkuse juhtudest ja mõnel juhul oli see kõrvaltoime pärast pregabaliini manustamise lõpetamist pöörduv.

Samaaegsete epilepsiavastaste ravimite ärajätmine Puuduvad piisavad andmed samal ajal kasutatavate epilepsiavastaste ravimite ärajätmise kohta pärast seda, kui pregabaliini lisamisega on saavutatud kontroll krampide üle, et minna üle pregabaliini

monoteraapiale.

Südame paispuudulikkus Mõnedel pregabaliiniga ravitud patsientidel on turuletulekujärgse kasutamise käigus teatatud südame paispuudulikkuse tekkest. Need reaktsioonid esinevad peamiselt eakatel kardiovaskulaarsete haigustega patsientidel, kes said neuropaatilise valu näidustuse korral ravi pregabaliiniga. Sellistel patsientidel peab pregabaliini kasutamisel olema ettevaatlik. Pregabaliini ravi lõpetamisel võib reaktsioon laheneda.

Seljaaju vigastusest tingitud tsentraalse neuropaatilise valu ravi Seljaaju vigastusest tingitud tsentraalse neuropaatilise valu ravis oli kõrvaltoimete esinemissagedus üldiselt suurenenud, sealhulgas kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete ning eriti unisuse esinemissagedus. Seda võib seostada aditiivse toimega, mis tuleneb samal ajal kasutatavatest ravimitest (nt spastilisuse vastased ravimid), mida selle seisundi korral vajatakse. Seda tuleb pregabaliini määramisel sellise seisundi korral arvesse võtta.

Hingamisdepressioon Pregabaliini kasutamisega seoses on teatatud raskest hingamisdepressioonist. Patsientidel, kellel on hingamisfunktsiooni häired, hingamisteede või närvisüsteemi haigused, neerukahjustus, kes kasutavad samal ajal KNS-i depressante ja kes on eakad, võib olla suurem risk selle raske kõrvaltoime tekkeks. Nendel patsientidel võib osutuda vajalikuks annuse kohandamine (vt lõik 4.2).

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine Enesetapumõtetest ja -käitumisest on teatatud mitme näidustuse tõttu epilepsiavastaseid ravimeid saavatel patsientidel. Epilepsiavastaste ravimite randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute metaanalüüsis on näidatud suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise suurenenud riski. Selle riski mehhanism ei ole teada. Turuletulekujärgselt on pregabaliiniga ravitud patsientidel täheldatud suitsidaalse mõtlemise ja käitumise juhtumeid (vt lõik 4.8). Epidemioloogilises uuringus, milles kasutati enesekontrollitud uuringu ülesehitust (võrreldes raviperioode ravivabade perioodidega samal isikul), ilmnes pregabaliiniga ravitud patsientidel suurenenud risk suitsidaalse käitumise tekkeks ja suitsiidisurmadeks. Patsientidel (ja patsientide hooldajatel) peab soovitama suitsidaalse mõtlemise või käitumise nähtude tekkimisel pöörduda arsti poole. Patsiente tuleb jälgida suitsidaalse mõtlemise ja käitumise nähtude suhtes ning kaaluda asjakohase ravi vajalikkust. Suitsidaalse mõtlemise või käitumise korral tuleb kaaluda pregabaliiniga ravi katkestamist.

Seedetrakti alumise osa talitluse halvenemine Turustamisjärgselt on teatatud seedetrakti alumise osa talitluse halvenemisega seotud sümptomitest (nt sooleobstruktsioon, paralüütiline iileus, kõhukinnisus), kui pregabaliini manustati koos ravimitega, millel on kõhukinnisust soodustav toime, nt opioididest valuvaigistid. Pregabaliini ja opioidide kooskasutamisel tuleb kaaluda kõhukinnisust ennetavate meetmete võtmist (eriti naissoost patsientidel ja eakatel). Samaaegne kasutamine opioididega Määrates pregabaliini koos opiodidega, tuleb olla ettevaatlik, sest sellisel juhul esineb risk kesknärvisüsteemi talitluse pidurdumiseks (CNS depression) (vt lõik 4.5). Opioidikasutajatel läbi viidud juhtkontrolliuuringus oli neil patsientidel, kes võtsid pregabaliini samal ajal opioidiga, suurenenud opioidiga seotud surma risk võrreldes ainult opioidi kasutamisega (kohandatud šansside suhte [aOR], 1,68 [95% CI, 1,19…2,36]). Suurenenud riski täheldati pregabaliini väikeste annuste puhul (≤ 300 mg, aOR 1,52 [95% CI, 1,04…2,22]) ja esines suundumus suurema riski tekkimiseks pregabaliini suurte annuste puhul (> 300 mg, aOR 2,51 [95% CI 1,24…5,06]).

Väärkasutamine, kuritarvitamise potentsiaal või sõltuvus Pregabaliin võib põhjustada ravimisõltuvust, mis võib tekkida terapeutiliste annuste puhul. Teatatud on ravimi kuritarvitamisest ja väärkasutamisest. Patsientidel, kellel on varem esinenud ainete kuritarvitamist, võib olla suurem risk pregabaliini väärkasutamiseks, kuritarvitamiseks ja sõltuvuse tekkimiseks ning sellistel patsientidel tuleb pregabaliini kasutada ettevaatusega. Enne pregabaliini väljakirjutamist tuleb patsiendil hoolikalt hinnata väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse

tekkimise riski.

Pregabaliiniga ravitud patsiente tuleb jälgida pregabaliini väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse tunnuste ning sümptomite suhtes, nagu tolerantsuse tekkimine, annuse suurendamise ja ravimiotsinguga seotud käitumine.

Ärajätunähud Pärast pregabaliini lühi- ja pikaajalise ravi lõpetamist on täheldatud võõrutusnähte. On teatatud järgmistest sümptomitest: unetus, peavalu, iiveldus, ärevus, kõhulahtisus, gripisündroom, närvilisus, depressioon, enesetapumõtted, valu, krambihood, liighigistamine ja pearinglus. Pärast pregabaliini kasutamise lõpetamist tekkivad võõrutusnähud võivad viidata ravimisõltuvusele (vt lõik 4.8). Patsienti peab nendest enne ravi alustamist teavitama. Kui ravi pregabaliiniga tuleb lõpetada, on seda soovitatav teha järk-järgult vähemalt ühe nädala jooksul, olenemata näidustusest (vt lõik 4.2).

Pregabaliini kasutamise ajal või vahetult pärast pregabaliini kasutamise lõpetamist võivad tekkida krambid, sealhulgas epileptiline seisund (status epilepticus) ja generaliseerunud krambihoog (grand mal).

Pregabaliiniga pikaajalise ravi lõpetamisel näitavad andmed, et võõrutusnähtude esinemissagedus ja raskusaste võivad olla annusest sõltuvad.

Entsefalopaatia On teatatud entsefalopaatia juhtudest, enamasti patsientidel, kellel on seisundid, mis võivad entsefalopaatiat esile kutsuda.

Rasestumisvõimelised naised / kontratseptsioon Pregabalin Grindeksi kasutamine raseduse esimesel trimestril võib põhjustada sündimata lapsel raskeid sünnidefekte. Pregabaliini ei tohi kasutada raseduse ajal, kui ravist saadav kasu emale ei kaalu üles võimalikke riske lootele. Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.6)

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kuna pregabaliin eritub valdavalt muutumatul kujul uriiniga, metaboliseerub inimesel minimaalselt (< 2% annusest leitakse uriinist metaboliitidena), ei inhibeeri in vitro ravimite metabolismi ega seondu plasmavalkudega, on farmakokineetiliste koostoimete teke vähetõenäoline. In vivo uuringud ja populatsiooni farmakokineetiline analüüs Seega ei täheldatud in vivo uuringutes kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid pregabaliini ja fenütoiini, karbamasepiini, valproehappe, lamotrigiini, gabapentiini, lorasepaami, oksükodooni või etanooli vahel. Populatsiooni farmakokineetiline analüüs näitas, et suukaudsetel diabeediravimitel, diureetikumidel, insuliinil, fenobarbitaalil, tiagabiinil ja topiramaadil ei olnud pregabaliini kliirensile kliiniliselt olulist mõju.

Suukaudsed rasestumisvastased vahendid, noretisteroon ja/või etünüülöstradiool Pregabaliini ja suukaudsete kontratseptiivide noretisterooni ja/või etünüülöstradiooli samaaegne manustamine ei mõjuta kummagi toimeaine tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetikat.

Kesknärvisüsteemi mõjutavad ravimid Pregabaliin võib tugevdada etanooli ja lorasepaami toimet.

Turuletulekujärgselt on teatatud hingamispuudulikkusest, koomast ja surmajuhtumitest patsientidel, kes võtsid pregabaliini ja opioide ja/või teisi kesknärvisüsteemi (KNS) pärssivaid ravimeid. Pregabaliin näib süvendavat oksükodooni põhjustatud kognitiivsete ja jämemotoorsete funktsioonide halvenemist aditiivse toime kaudu.

Koostoimed ja eakad

Eakatel vabatahtlikel ei viidud läbi spetsiifilisi farmakodünaamilisi koostoimete uuringuid. Koostoimete uuringuid on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised / kontratseptsioon Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.4).

Rasedus Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Rottidel on näidatud, et pregabaliin läbib platsentaarbarjääri (vt lõik 5.2). Pregabaliin võib läbida inimese platsentaarbarjääri.

Suured kaasasündinud väärarendid Põhjamaades läbi viidud vaatlusuuringu andmed enam kui 2700 raseduse kohta, mille ajal manustati pregabaliini esimese trimestri jooksul, näitasid, et pregabaliiniga kokku puutunud lastel (elus- või surnultsünd) esines suuremaid kaasasündinud väärarendeid võrreldes lastega, kes ei puutunud pregabaliiniga kokku(5,9% vs. 4,1%). Esimesel trimestril pregabaliiniga kokku puutunud laste hulgas oli raskete kaasasündinud väärarendite risk veidi suurem võrreldes kokkupuuteta lastega (kohandatud esinemissuhe ja 95% usaldusvahemik: 1,14 (0,96…1,35)) ning võrreldes lamotrigiini (1,29 (1,01…1,65)) või duloksetiiniga (1,39 (1,07…1,82)) kokku puutunud lastega.

Konkreetsete väärarendite analüüsid näitasid suuremat riski närvisüsteemi väärarendite, silmade, orofatsiaalsete lõhede, kuseteede ja suguelundite väärarendite tekkeks, kuid arvud olid väikesed ning hinnangud ebatäpsed.

Pregabalin Grindeksit ei tohi kasutada raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik (kui kasu emale on selgelt suurem potentsiaalsest riskist lootele).

Imetamine Pregabaliin eritub inimese rinnapiima (vt lõik 5.2). Pregabaliini mõju vastsündinule/imikule ei ole teada. Rinnaga toitmise katkestamine või pregabaliiniga ravi katkestamine tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus Puuduvad kliinilised andmed pregabaliini toime kohta fertiilsusele. Kliinilises uuringus, mille eesmärk oli hinnata pregabaliini mõju sperma liikuvusele, manustati tervetele meessoost isikutele pregabaliini annuses 600 mg ööpäevas. Pärast 3 kuud kestnud ravi ei täheldatud mõju sperma liikuvusele.

Fertiilsusuuring emastel rottidel on näidanud kahjulikku mõju reproduktiivsusele. Fertiilsusuuringud isastel rottidel on näidanud kahjulikku mõju reproduktiivsusele ja arengule. Nende leidude kliiniline tähtsus ei ole teada (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Pregabalin Grindeks mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Pregabalin Grindeks võib põhjustada pearinglust ja unisust ning seetõttu võib mõjutada autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Patsientidel soovitatakse hoiduda autojuhtimisest, keeruliste masinatega töötamisest või muudest potentsiaalselt ohtlikest tegevustest, kuni on teada, kas see ravim mõjutab nende võimet nendes tegevustes osaleda.

4.8 Kõrvaltoimed

Pregabaliini kliinilises programmis osales üle 8900 patsiendi, kes said pregabaliini, neist üle 5600 patsiendi osales topeltpimedates platseebokontrolliga uuringutes. Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed olid pearinglus ja unisus. Kõrvaltoimed olid tavaliselt kerged või mõõduka tugevusega. Kõigis kontrollitud uuringutes oli kõrvaltoimete tõttu ravi katkestamise määr 12% pregabaliini saanud patsientidel ja 5% platseebot saanud patsientidel. Kõige sagedamad pregabaliinirühmas ravi katkestamise põhjustanud kõrvaltoimed olid pearinglus ja unisus.

Alltoodud tabelis 2 on loetletud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi kõik kõrvaltoimed, mille esinemissagedus oli suurem kui platseeborühmas ja rohkem kui ühel patsiendil: (väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud raskuse vähenemise järjekorras.

Loetletud kõrvaltoimed võivad olla seotud ka olemasolevate haiguste ja/või samal ajal tarvitatavate ravimitega.

Seljaaju vigastusest tingitud tsentraalse neuropaatilise valu ravis oli kõrvaltoimete esinemissagedus üldiselt suurenenud, sealhulgas kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete ning eriti unisuse esinemissagedus (vt lõik 4.4). Muud reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, on alltoodud loetelus esitatud kursiivis.

Tabel 2. Pregabaliini kõrvaltoimed Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Infektsioonid ja infestatsioonid Sage Nasofarüngiit Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt Neutropeenia Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt Ülitundlikkus Harv Angioödeem, allergiline reaktsioon Ainevahetus- ja toitumishäired Sage Suurenenud söögiisu Aeg-ajalt Anoreksia, hüpoglükeemia Psühhiaatrilised häired Sage Eufooriline meeleolu, segasus, ärrituvus, desorientatsioon, unetus, Aeg-ajalt Hallutsinatsioonid, paanikahood, rahutus, agitatsioon, depressioon, Harv Disinhibitsioon, enesetapukäitumine, enesetapumõtted Teadmata Uimastisõltuvus Närvisüsteemi häired Väga sage Peapööritus, unisus, peavalu Sage Ataksia, koordinatsioonihäired, värisemine, düsartria, amneesia, Aeg-ajalt Sünkoop, stuupor, müokloonus, teadvusekaotus, psühhomotoorne Harv Krambihood, parosmia, hüpokineesia, düsgraafia, parkinsonism Silma kahjustused Sage Hägune nägemine, kahelinägemine

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Aeg-ajalt Perifeerse nägemise kaotus, nägemishäired, silmade turse, Harv Nägemiskadu, keratiit, ostsillopsia, muutunud nägemissügavuse Kõrva ja labürindi kahjustused Sage Vertiigo Aeg-ajalt Hüperakuusia Südame häired Aeg-ajalt Tahhükardia, esimese astme atrioventrikulaarne blokaad, Harv QT-aja pikenemine, siinustahhükardia, siinusarütmia Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt Hüpotensioon, hüpertensioon, kuumahood, punetus, perifeerne Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Aeg-ajalt Düspnoe, epistaksis, köha, ninakinnisus, nohu, norskamine, nina kuivus Harv Kopsuödeem, kõriturse Teadmata Hingamisdepressioon Seedetrakti häired Sage Oksendamine, iiveldus, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhu Aeg-ajalt Gastroösofageaalne reflukshaigus, suurenenud süljeeritus, Harv Astsiit, pankreatiit, paistes keel, düsfaagia Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine* Harv Ikterus Väga harv Maksapuudulikkus, hepatiit Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Aeg-ajalt Papulaarne lööve, urtikaaria, liighigistamine, sügelus Harv Toksiline epidermaalne nekrolüüs, Stevensi-Johnsoni sündroom, külm Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage Lihaskramp, selja-, jäseme- või liigesevalu, kaelalihaste kramp Aeg-ajalt Liigeste turse, müalgia, lihaste tõmblused, kaelavalu, lihaste Harv Rabdomüolüüs Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt Uriinipidamatus, düsuuria Harv Neerupuudulikkus, oliguuria, uriinipeetus Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Sage Erektsioonihäired Aeg-ajalt Seksuaalfunktsiooni häire, hilinenud ejakulatsioon, düsmenorröa, Harv Amenorröa, eritis rindadest, rindade suurenemine, günekomastia Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage Perifeerne ödeem, ödeem, ebaloomulik kõnnak, kukkumine,

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Aeg-ajalt Üldine turse, näo turse, pitsitustunne rinnus, valu, palavik, janu, Uuringud Sage Kehakaalu tõus Aeg-ajalt Kreatiini fosfokinaasi sisalduse suurenemine veres, glükoosisisalduse Harv Leukotsüütide arvu vähenemine *Alaniinaminotransferaasi (ALAT) ja aspartaataminotransferaasi (ASAT) aktiivsuse suurenemine. Pärast pregabaliini lühi- ja pikaajalise ravi lõpetamist on täheldatud ärajätunähte. On teatatud järgmistest sümptomitest: unetus, peavalu, iiveldus, ärevus, kõhulahtisus, gripisündroom, krambid, närvilisus, depressioon, enesetapumõtted, valu, liighigistamine ja pearinglus. Need sümptomid võivad viidata ravimisõltuvusele. Patsienti peab nendest enne ravi alustamist teavitama. Pregabaliiniga pikaajalise ravi lõpetamisel näitavad andmed, et võõrutusnähtude esinemissagedus ja raskusaste võivad olla annusest sõltuvad (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Lapsed Pregabaliini ohutusprofiil, mida jälgiti lastega läbiviidud viies uuringus, kellel esinesid partsiaalsed krambihood koos sekundaarse generaliseerumisega või ilma (12-nädalane tõhususe ja ohutuse uuring 4…16-aastastel patsientidel, n = 295; 14-päevane tõhususe ja ohutuse uuring 1 kuu kuni alla 4-aastastel patsientidel, n = 175; farmakokineetiline ja talutavuse uuring, n = 65; ja kaks üheaastast avatud ohutusuuringut, n = 54 ja n = 431), oli sarnane täiskasvanud epilepsiahaigete uuringutes täheldatud ohutusprofiiliga. Kõige sagedamad kõrvaltoimed, mida täheldati pregabaliiniga ravimise puhul 12- nädalases uuringus, olid unisus, palavik, ülemiste hingamisteede infektsioon, suurenenud söögiisu, kehakaalu tõus ja nasofarüngiit. Kõige sagedamad kõrvaltoimed, mida täheldati pregabaliiniga ravimise puhul 14-päevases uuringus, olid unisus, ülemiste hingamisteede infektsioon ja palavik (vt lõigud 4.2, 5.1 ja 5.2).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Turuletulekujärgselt olid pregabaliini üleannustamise korral kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed unisus, segasusseisund, agitatsioon ja rahutus. Samuti teatati krampidest.

Harvadel juhtudel on teatatud koomajuhtudest.

Pregabaliini üleannustamise ravis kasutatakse üldisi toetavaid meetmeid, vajaduse korral võib rakendada hemodialüüsi (vt lõik 4.2 tabel 1).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: analgeetikumid, teised analgeetikumid ja antipüreetikumid ATC kood: N02BF02 Toimeaine pregabaliin on gamma-aminovõihappe analoog [(S)-3-(aminometüül)-5- metüülheksaanhape].

Toimemehhanism

Pregabaliin seondub kesknärvisüsteemis pingesõltuvate kaltsiumikanalite abialamühikuga (α -δ valguga). Kliiniline tõhusus ja ohutus

Neuropaatiline valu Tõhusust on näidatud uuringutes diabeetilise neuropaatia, postherpeetilise neuralgia ja seljaaju vigastuse korral. Tõhusust ei ole uuritud teistes neuropaatilise valu mudelites.

Pregabaliini on uuritud kümnes kontrollitud kliinilises uuringus kuni 13 nädala jooksul kaks korda ööpäevas annustamisega (BID) ja kuni 8 nädala jooksul kolm korda ööpäevas annustamisega (TID). Üldiselt olid BID ning TID annustamisskeemide ohutus- ja tõhususprofiilid sarnased.

Kliinilistes uuringutes, mis kestsid kuni 12 nädalat nii perifeerse kui ka tsentraalse neuropaatilise valu puhul, täheldati valu vähenemist 1. nädalaks ja see püsis kogu raviperioodi jooksul.

Perifeerse neuropaatilise valu kontrollitud kliinilistes uuringutes saavutas 35% pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 18% platseebot saanud patsientidest valuskooris 50% paranemise. Patsientide puhul, kellel ei esinenud unisust, täheldati sellist paranemist 33%-l pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 18%- l platseebot saanud patsientidest. Patsientide puhul, kellel esines unisus, oli ravivastuse määr 48% pregabaliini ja 16% platseebo puhul. Kontrollitud kliinilises uuringus tsentraalse neuropaatilise valu korral paranes 22%-l pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 7%-l platseebot saanud patsientidest valuskoor 50%.

Epilepsia Täiendav ravi Pregabaliini on uuritud kolmes 12-nädalases kontrolliga kliinilises uuringus kas kaks korda ööpäevas (BID) või kolm korda ööpäevas (TID) annustamisskeemiga. Üldiselt olid BID ning TID annustamisskeemide ohutuse ja tõhususe profiilid sarnased. 1. nädalal täheldati krambihoogude esinemissageduse vähenemist.

Lapsed Tõhusus ja ohutus epilepsia täiendava ravina alla 12-aastaste laste ja noorukite puhul ei ole kindlaks tehtud. Farmakokineetika ja talutavuse uuringus, milles osalesid partsiaalsete krambihoogudega patsiendid vanuses 3 kuud kuni 16 aastat (n = 65), olid täheldatud kõrvaltoimed sarnased täiskasvanutel täheldatud kõrvaltoimetega. 12-nädalase platseebokontrolliga uuringu tulemused 295 lapspatsiendil vanuses 4…16 aastat ja 14-päevase platseebokontrolliga uuringu tulemused 175 lapspatsiendil vanuses 1 kuu kuni alla 4 aasta, mis viidi läbi pregabaliini kui täiendava ravi tõhususe ja ohutuse hindamiseks partisaalsete krambihoogude raviks, ning kahe üheaastase avatud ohutusuuringu tulemused vastavalt 54-l ja 431-l epilepsiaga lapspatsiendil vanuses 3 kuud kuni 16 aastat näitavad, et püreksia ja ülemiste hingamisteede infektsioonide kõrvaltoimeid täheldati sagedamini kui täiskasvanute epilepsiauuringutes (vt lõigud 4.2, 4.8 ja 5.2). 12-nädalases platseebokontrolliga uuringus anti lastele (4…16-aastased) pregabaliini 2,5 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 150 mg ööpäevas), pregabaliini 10 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 600 mg ööpäevas) või platseebot. Nende isikute osakaal, kellel partsiaalsed krambihood vähenesid vähemalt 50% võrreldes algväärtusega, oli 40,6% isikutest, keda raviti pregabaliini annusega 10 mg/kg ööpäevas (p = 0,0068 võrreldes platseeboga), 29,1% isikutest, keda raviti pregabaliini annusega 2,5 mg/kg ööpäevas (p = 0,2600 võrreldes platseeboga), ja 22,6% isikutest, kes said platseebot.

14-päevases platseebokontrolliga uuringus anti lastele (vanuses 1 kuu kuni alla 4 aasta) pregabaliini annuses 7 mg/kg ööpäevas, pregabaliini annuses 14 mg/kg ööpäevas või platseebot. Krambihoogude esinemissageduse mediaan 24 tunni jooksul oli algväärtuse ja viimase visiidi võrdluses vastavalt 7 mg/kg ööpäevas pregabaliini saanud rühmas 4,7 ja 3,8; ööpäevas 14 mg/kg pregabaliini saanud rühmas 5,4 ja 1,4; ning platseeborühmas 2,9 ja 2,3. Pregabaliin annuses 14 mg/kg ööpäevas vähendas oluliselt logaritmiliselt teisendatud partsiaalsete krambihoogude sagedust võrreldes platseeboga (p = 0,0223); pregabaliini annuse 7 mg/kg ööpäevas korral ei ilmnenud paranemist võrreldes

platseeboga.

12-nädalases platseebokontrolliga uuringus, mis viidi läbi primaarsete generaliseerunud toonilis- klooniliste (PGTC) krampidega patsientidel, määrati 219 isikule (vanuses 5…65 aastat, neist 66 isikut vanuses 5…16 aastat) täiendavaks raviks pregabaliin annuses 5 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 300 mg ööpäevas), 10 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 600 mg ööpäevas) või platseebo. Pregabaliini annuse 5 mg/kg ööpäevas, pregabaliini annuse 10 mg/kg ööpäevas ning platseebo puhul oli nende isikute osakaal, kelle puhul vähenes PGTC krambihoogude arv vähemalt 50%, vastavalt 41,3%, 38,9% ja 41,7%.

Monoteraapia (esmase diagnoosiga patsientidel) Pregabaliini on uuritud ühes kolmes 56-nädalases kontrolliga kliinilises uuringus BID annustamisskeemiga. Pregabaliin ei olnud 6-kuulise haigushoogudeta tulemusnäitaja osas nõrgem kui lamotrigiin. Nii pregabaliin kui ka lamotrigiin olid võrdselt ohutud ja hästi talutavad.

Generaliseerunud ärevushäire Pregabaliini on uuritud kuues kontrollitud 4…6 nädalat kestvas uuringus, 8 nädalat vältavas eakate patsientide uuringus ning pikaajalises retsidiivi ennetamise uuringus, mis hõlmas 6-kuulist topeltpimedat retsidiivi ennetamise faasi.

Generaliseerunud ärevushäire sümptomid Hamiltoni ärevuse hindamise skaala (HAM-A) alusel leevenesid esimese nädala jooksul.

Kontrolliga kliinilistes uuringutes (kestusega 4…8 nädalat) saavutati HAM-A üldskoori vähemalt 50%- line paranemine algväärtusest uuringu lõpuni 52%-l pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 38%-l platseeborühma patsientidest Kontrolliga uuringutes teatas suurem osa pregabaliini tarvitanud patsientidest võrreldes platseebot saanud patsientidega hägusast nägemisest, mis lahenes enamikul juhtudel annustamise jätkamisel. Kontrolliga kliinilistes uuringutes tehti rohkem kui 3600 patsiendile oftalmoloogilised analüüsid (sealhulgas nägemisteravuse kontroll, formaalne vaatevälja kontroll ja laiendatud silmapõhiuuring). Nende patsientide hulgas vähenes nägemisteravus 6,5%-l pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 4,8%-l platseebot saanud patsientidest. Nägemisvälja muutusi tuvastati 12,4%-l pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 11,7%-l platseebot saanud patsientidest. Silmapõhja muutusi täheldati 1,7%-l pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 2,1%-l platseebot saanud patsientidest.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Pregabaliini tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetika on sarnane tervetel vabatahtlikel, epilepsiavastaseid ravimeid saavatel epilepsiahaigetel ja kroonilise valuga patsientidel.

Imendumine Pregabaliin imendub kiiresti, kui seda manustatakse paastuseisundis, kusjuures maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 1 tunni jooksul pärast nii ühekordse kui ka mitmekordse annuse manustamist. Pregabaliini suukaudne biosaadavus on hinnanguliselt ≥ 90% ega sõltu annusest. Pärast korduvat manustamist saavutatakse tasakaalukontsentratsioon 24…48 tunni jooksul. Pregabaliini imendumise kiirus väheneb, kui seda manustatakse koos toiduga, mille tulemuseks on C -i vähenemine ligikaudu 25…30% ja t -i pikenemine ligikaudu 2,5 tunnini. Pregabaliini manustamine koos toiduga ei avalda siiski kliiniliselt olulist mõju pregabaliini imendumise ulatusele. Jaotumine Prekliinilistes uuringutes on näidatud, et pregabaliin läbib hiirtel, rottidel ja ahvidel vere-aju barjääri. On näidatud, et pregabaliin läbib rottidel platsentaarbarjääri ja esineb imetavate rottide piimas. Inimestel on pregabaliini näiv jaotusruumala pärast suukaudset manustamist ligikaudu 0,56 l/kg. Pregabaliin ei seondu plasmavalkudega. Biotransformatsioon Pregabaliin metaboliseerub inimestel ebaolulisel määral. Pärast radiomärgistatud pregabaliini annuse

manustamist eraldus uriiniga ligikaudu 98% radioaktiivsusest muutumatul kujul pregabaliinina. Pregabaliini N-metüülitud derivaat, pregabaliini peamine uriinis leitud metaboliit, moodustas 0,9% annusest. Prekliinilistes uuringutes ei täheldatud pregabaliini S-enantiomeeri ratsemiseerumist R- enantiomeeriks.

Eritumine Pregabaliin eritub süsteemsest vereringest muutumatul kujul peamiselt neerude kaudu. Pregabaliini keskmine eritumise poolväärtusaeg on 6,3 tundi. Pregabaliini plasmakliirens ja neerukliirens on otseselt proportsionaalsed kreatiniini kliirensiga (vt lõik 5.2 „Neerukahjustus“).

Annuse kohandamine on vajalik halvenenud neerufunktsiooniga või hemodialüüsi saavatel patsientidel (vt lõik 4.2 tabel 1).

Lineaarsus/mittelineaarsus Pregabaliini farmakokineetika on lineaarne kogu soovitatava päevase ööpäevase annuse vahemikus. Pregabaliini farmakokineetiline varieeruvus patsientide vahel on väike (< 20%). Mitme annuse farmakokineetika on prognoositav ühe annuse andmete põhjal. Seetõttu ei ole vaja pregabaliini plasmakontsentratsiooni rutiinset jälgimist.

Sugu Kliinilised uuringud näitavad, et sool ei ole pregabaliini plasmakontsentratsioonile kliiniliselt olulist mõju.

Neerukahjustus Pregabaliini kliirens on otseselt seotud kreatiniini kliirensiga. Lisaks eemaldatakse pregabaliin plasmast tõhusalt hemodialüüsi abil (pärast 4-tunnist hemodialüüsi väheneb pregabaliini kontsentratsioon plasmas ligikaudu 50%). Kuna peamine eritumistee on neerude kaudu, on vajalik annuse vähendamine neerukahjustusega patsientidel ja annuse täiendav manustamine pärast hemodialüüsi (vt lõik 4.2 tabel 1).

Maksakahjustus Spetsiifilisi farmakokineetilisi uuringuid maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole läbi viidud. Kuna pregabaliin ei läbi märkimisväärset metabolismile ja eritub peamiselt muutumatul kujul uriiniga, ei ole oodata, et maksafunktsiooni kahjustus mõjutaks oluliselt pregabaliini plasmakontsentratsioone.

Lapsed Pregabaliini farmakokineetikat hinnati epilepsiaga lastel (vanuserühmad: 1…23 kuud, 2…6 aastat, 7…11 aastat ja 12…16 aastat) annustes 2,5 mg/kg, 5 mg/kg, 10 mg/kg ja 15 mg/kg ööpäevas farmakokineetilises ja talutavuse uuringus. Pärast pregabaliini suukaudset manustamist paastuseisundis lastele oli plasmakontsentratsiooni maksimumi saavutamise aeg üldiselt kogu vanuserühmas sarnane ja see ilmnes 0,5…2 tundi pärast annustamist.

Pregabaliini C -i ja AUC parameetrid suurenesid igas vanuserühmas lineaarselt annuse max suurenemisega. Alla 30 kg kaaluvatel lastel oli kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) 30% väiksem, sest nendel patsientidel oli kehamassi järgi kohandatud kliirens 43% suurem võrreldes patsientidega, kes kaalusid ≥ 30 kg. Pregabaliini terminaalne poolväärtusaeg oli kuni 6-aastastel lastel keskmiselt 3…4 tundi ning 7-aastastel ja vanematel 4…6 tundi.

Populatsiooni farmakokineetiline analüüs näitas, et kreatiniini kliirens oli oluline pregabaliini suukaudse kliirensi kovariaat, kehakaal oli oluline pregabaliini näiva suukaudse jaotusruumala kovariaat ning need seosed olid sarnased nii lastel kui ka täiskasvanud patsientidel.

Pregabaliini farmakokineetikat alla 3 kuu vanustel patsientidel ei ole uuritud (vt lõigud 4.2, 4.8 ja 5.1).

Eakad Pregabaliini kliirens väheneb vanuse kasvades, mis on kooskõlas vannuse suurenemisega kaasneva kreatiniini kliirensi vähenemisega. Pregabaliini annust võib olla vaja vähendada patsientidel, kellel on vanusega seotud kahjustatud neerufunktsioon (vt lõik 4.2 tabel 1).

Imetavad emad Pregabaliini farmakokineetikat annustamisega 150 mg iga 12 tunni järel (300 mg ööpäevase annusena) hinnati kümnel imetaval naisel, kellel oli sünnitusest möödas vähemalt 12 nädalat. Imetamine ei mõjutanud pregabaliini farmakokineetikat peaaegu üldse. Pregabaliin eritus rinnapiima keskmise püsikontsentratsiooniga, mis oli ligikaudu 76% ema plasmakontsentratsioonist. Hinnanguline imiku rinnapiimaga saadav annus (eeldusel, et keskmine piimatarbimine on 150 ml/kg ööpäevas) oleks vastavalt 0,31 mg/kg või 0,62 mg/kg ööpäevas naiste puhul, kes saavad 300 mg ööpäevas või maksimaalset annust 600 mg ööpäevas. Need hinnangulised annused moodustavad ligikaudu 7% ema ööpäevasest koguannusest (mg/kg).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Tavapärastes ohutuse farmakoloogilistes uuringutes loomadel oli pregabaliin kliiniliselt asjakohastes annustes hästi talutav. Rottidel ja ahvidel tehtud korduvtoksilisuse uuringutes täheldati mõju kesknärvisüsteemile, sealhulgas hüpoaktiivsust, hüperaktiivsust ja ataksiat. Pärast pikaajalist pregabaliini manustamist annuste juures, mis olid ≥ 5 korda suuremad kui keskmine inimese maksimaalne soovitatav kliiniline annus, täheldati eakatel albiinorottidel sageli esineva võrkkesta atroofia suurenenud esinemissagedust.

Pregabaliin ei olnud hiirtel, rottidel ega küülikutel teratogeenne. Rottidel ja küülikutel esines lootetoksilisust ainult annuste puhul, mis ületasid märkimisväärselt inimese annust. Sünnieelsete/- järgsete toksilisuse uuringutes põhjustas pregabaliin rottidel järglaste arengutoksilisust, kui annus oli > 2 korda suurem kui inimeste maksimaalne soovitatav annus. Isaste ja emaste rottide puhul täheldati kahjulikku mõju fertiilsusele ainult terapeutilist annust märkimisväärselt ületavate annuste korral. Isasloomade suguelunditele ja sperma parameetritele avalduvad kõrvaltoimed olid pöörduvad ning esinesid ainult terapeutilisest annusest märkimisväärselt suuremate annuste korral või olid seotud isasloomade suguelundites spontaansete degeneratiivsete protsessidega rottidel. Seetõttu peeti neid toimeid kliiniliselt väheoluliseks või olematuks. Pregabaliin ei ole in vitro ja in vivo uuringute tulemuste põhjal genotoksiline.

Pregabaliiniga viidi läbi kaheaastased kantserogeensuse uuringud rottidel ja hiirtel. Rottidel ei täheldatud kasvajaid annuste juures, mis olid kuni 24 korda suuremad inimese keskmisest annustest maksimaalse soovitatava kliinilise annuse korral 600 mg ööpäevas. Hiirtel ei täheldatud kasvajate esinemissageduse suurenemist inimese keskmise annusega sarnaste annuste korral, kuid suuremate annuste korral täheldati hemangiosarkoomi esinemissageduse suurenemist. Pregabaliini indutseeritud kasvajate tekke mittegenotoksiline mehhanism hiirtel hõlmab trombotsüütide muutusi ja sellega seotud endoteelirakkude proliferatsiooni. Neid trombotsüütide muutusi ei esinenud rottidel ega inimestel lühiajaliste ja piiratud pikaajaliste kliiniliste andmete põhjal. Puuduvad tõendid selle kohta, et sellega kaasneks risk inimestele. Noortel rottidel ei erine toksilisuse tüübid kvalitatiivselt täiskasvanud rottidel täheldatutest. Noored rotid on siiski tundlikumad. Terapeutiliste annuste korral esines kesknärvisüsteemi kliinilisi tunnuseid hüperaktiivsuse ja bruksismi näol ning mõningaid muutusi kasvus (mööduv kehakaalu tõusu pärssimine). Mõju innatsüklile täheldati viiekordse inimese terapeutilise annuse korral. Noortel rottidel täheldati akustilise ärrituse vähendatud reaktsiooni 1…2 nädalat pärast kokkupuudet, mis ületas inimese terapeutilist annust > 2 korda. Üheksa nädalat pärast kokkupuudet ei olnud see mõju enam täheldatav.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Mannitool (E421) Maisitärklis Talk

Kapsli kest Pregabalin Grindeks 25 mg, 150 mg kõvakapsel Must raudoksiid (E172) Želatiin (E441)

Pregabalin Grindeks 50 mg, 225 mg kõvakapsel Kollane raudoksiid (E172) Punane raudoksiid (E172) Must raudoksiid (E172) Želatiin (E441)

Pregabalin Grindeks 75 mg, 300 mg kõvakapsel Must raudoksiid (E172) Kollane raudoksiid (E172) Želatiin (E441)

Pregabalin Grindeks 100 mg, 200 mg kõvakapsel Kollane raudoksiid (E172) Punane raudoksiid (E172) Želatiin (E441)

Trükivärv Šellak (E904) Must raudoksiid (E172) Propüleenglükool (E1520) Kaaliumhüdroksiid (E525)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

30 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pregabalin Grindeks 25 mg kõvakapsel PVC/alumiiniumist blistrid, mis sisaldavad 14, 56, 60, 84, 90, 98 või 100 kõvakapslit. PVC/alumiiniumist perforeeritud üksikannuse blistrid, mis sisaldavad 100 × 1 kõvakapslit.

Pregabalin Grindeks 50 mg kõvakapsel PVC/alumiiniumist blistrid, mis sisaldavad 14, 21, 28, 56, 84, 90 või 100 kõvakapslit. PVC/alumiiniumist perforeeritud üksikannuse blistrid, mis sisaldavad 100 × 1 kõvakapslit.

Pregabalin Grindeks 75 mg kõvakapsel PVC/alumiiniumist blistrid, mis sisaldavad 14, 28, 56, 60, 84, 90, 98 või 100 kõvakapslit.

PVC/alumiiniumist perforeeritud üksikannuse blistrid, mis sisaldavad 100 × 1 kõvakapslit. HDPE-st pudel lastekindla PP-st keeratava korgiga, mis sisaldab 200 kõvakapslit.

Pregabalin Grindeks 100 mg kõvakapsel PVC/alumiiniumist blistrid, mis sisaldavad 21, 56, 84, 90 või 100 kõvakapslit. PVC/alumiiniumist perforeeritud üksikannuse blistrid, mis sisaldavad 100 × 1 kõvakapslit.

Pregabalin Grindeks 150 mg kõvakapsel PVC/alumiiniumist blistrid, mis sisaldavad 14, 28, 56, 60, 84, 90, 98 või 100 kõvakapslit. PVC/alumiiniumist perforeeritud üksikannuse blistrid, mis sisaldavad 100 × 1 kõvakapslit. HDPE-st pudel lastekindla PP-st keeratava korgiga, mis sisaldab 200 kõvakapslit.

Pregabalin Grindeks 200 mg kõvakapsel PVC/alumiiniumist blistrid, mis sisaldavad 21, 84, 90 või 100 kõvakapslit. PVC/alumiiniumist perforeeritud üksikannuse blistrid, mis sisaldavad 100 × 1 kõvakapslit.

Pregabalin Grindeks 225 mg kõvakapsel PVC/alumiiniumist blistrid, mis sisaldavad 56 või 100 kõvakapslit. PVC/alumiiniumist perforeeritud üksikannuse blistrid, mis sisaldavad 100 × 1 kõvakapslit.

Pregabalin Grindeks 300 mg kõvakapsel PVC/alumiiniumist blistrid, mis sisaldavad 14, 28, 56, 60, 100 või 200 kõvakapslit. PVC/alumiiniumist perforeeritud üksikannuse blistrid, mis sisaldavad 100 × 1 kõvakapslit. HDPE-st pudel lastekindla PP-st keeratava korgiga, mis sisaldab 200 kõvakapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

AS Grindeks Krustpils iela 53 Rīga, LV-1057 Läti Tel. +371 67083205 E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

25 mg: 1249526 50 mg: 1249926 75 mg: 1250026 100 mg: 1250126 150 mg: 1250226 200 mg: 1250326 225 mg: 1251926 300 mg: 1250426

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 06.05.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2026