Pantoprazole actavis – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Täiskasvanud ja noorukid alates 12 aasta vanusest -Refluksösofagiit. Täiskasvanud: -Helicobacter pylori (H. pylori) eradikatsioon kombineerituna sobiva antibiootikumraviga patsientidel, kellel on H. pylori´ga seotud haavandid. -Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavand. -Zollingeri-Ellisoni sündroom ja teised maohappe hüpersekretsiooniga seotud seisundid.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Pantoprazole Actavis ja milleks seda kasutatakse

Pantoprazole Actavis sisaldab toimeainena pantoprasooli. Pantoprazole Actavis on selektiivne prootonpumba inhibiitor, ravim, mis vähendab maos toodetava happe kogust. Pantoprazole Actavist kasutatakse mao- ja sooletrakti ülemäärasest happesusest tingitud haiguste raviks.

Pantoprazole Actavist kasutatakse täiskasvanutel ja noorukitel alates 12 aasta vanusest:

• refluksösofagiidi raviks. See on söögitoru põletik, millega kaasneb maohappe tagasivool.

Pantoprazole Actavist kasutatakse täiskasvanutel:

• Helicobacter pylori (bakter) infektsiooniga seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi raviks koos

kahe sobiva antibiootikumiga (eradikatsiooni ravi). Eesmärgiks on vabaneda sellest bakterist ning vähendada mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi taastekkimise riski;

• mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi raviks;
• Zollingeri-Ellisoni sündroomi ja teiste maohappe hüpersekretsiooniga seotud seisundite raviks.

2. Mida on vaja teada enne Pantoprazole Actavise võtmist

Pantoprazole Actavist ei tohi võtta

• kui olete pantoprasooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes

allergiline.

• kui olete ülitundlik teiste prootonpumba inhibiitoreid sisaldavate ravimite suhtes.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Pantoprazole Actavise võtmist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:

• kui teil on rasked maksaprobleemid. Palun informeerige oma arsti, kui teil on kunagi varem

esinenud maksaprobleeme. Sellisel juhul kontrollib teie arst sagedamini maksaensüümide sisaldust teie veres, eriti kui te võtate Pantoprazole Actavise tablette pika aja vältel. Maksaensüümide sisalduse suurenemisel tuleb ravi lõpetada;

• kui teie B -vitamiini varud organismis on vähenenud või kui teil on oht nende vähenemiseks ja te

kasutate pantoprasooli pikema aja vältel. Nagu kõik mao happesust vähendavad ravimid, võib ka pantoprasool vähendada B -vitamiini imendumist. Palun võtke ühendust oma arstiga, kui te täheldate mõnda järgmistest sümptomitest, mis võib viidata madalale B -vitamiini sisaldusele:

• tugev väsimus või energiapuudus;
• tundlikkushäired;
• valulik või punane keel, haavandid suus;
• lihasnõrkus;
• nägemishäired;
• probleemid mäluga, segasus, depressioon;
• kui te võtate samaaegselt koos pantoprasooliga HIV proteaasi inhibiitorit, nagu näiteks

atasanaviiri (HIV infektsiooni ravim), siis küsige nõu oma arstilt;

• kasutades prootonpumba inhibiitorit, nagu pantoprasool, eriti pikema aja vältel kui üks aasta, võib

veidi suureneda puusa-, randme-või lülisamba murdude risk. Rääkige oma arstile, kui teil on osteoporoos (luutiheduse vähenemine) või kui teile on öeldud, et teil on osteoporoosi tekkerisk (näiteks kui te võtate steroide);

• kui te võtate pantoprasooli kauem kui kolm kuud, võib teie vere magneesiumisisaldus väheneda.

Madal magneesiumisisaldus võib väljenduda väsimusena, tahtmatute lihastõmblustena, desorientatsioonina, krampidena, pearinglusena või südame löögisageduse suurenemisena. Kui teil tekib mõni nendest sümptomitest, võtke kohe oma arstiga ühendust. Madal magneesiumisisaldus võib põhjustada ka vere kaaliumi- või kaltsiumisisalduse vähenemist. Teie arst võib otsustada teha regulaarselt vereanalüüse magneesiumisisalduse jälgimiseks;

• kui teil on kunagi tekkinud nahareaktsioonid pärast ravi Pantoprazole Actavisega sarnase

ravimiga, mis vähendab maohappesust;

• kui teil tekib nahalööve, eelkõige päikese eest katmata piirkondades, teatage võimalikult kiiresti

oma arstile, sest võib juhtuda, et peate ravi Pantoprazole Actavisega katkestama. Kindlasti mainige ka kõiki teisi kõrvaltoimeid, nt liigesevalu;

• kui teil planeeritakse spetsiifilist vereanalüüsi (kromograniin A).

Informeerige kohe oma arsti, enne või pärast selle ravimi võtmist, kui te märkate mõnda allpool nimetatud sümptomitest, mis võivad olla mõne teise, tõsisema haiguse nähtudeks:

• planeerimata kehakaalu langus;
• oksendamine, eriti kui see on korduv;
• veriokse, see võib paista kui tume kohvipaks teie okses;
• märkate verd väljaheites, mis võib välimuselt olla nii must kui tõrvataoline;
• neelamisraskused või valu neelamisel;
• kahvatus ja nõrkus (aneemia);
• valu rindkeres;
• kõhuvalu;
• raske ja/või püsiv kõhulahtisus, sest see ravim võib veidi suurendada infektsioonidest

põhjustatud kõhulahtisuse tekkeriski;

• pantoprasooli raviga seoses on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, kaasa arvatud Stevensi-

Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, ravimireaktsioon koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) ning multiformne erüteem. Lõpetage pantoprasooli kasutamine ja pöörduge kohe arsti poole, kui te märkate mõnda nendest lõigus 4 kirjeldatud tõsiste nahareaktsioonidega seotud sümptomitest. Enne ravi alustamist võib teie arst teha teile mõned uuringud, et välistada pahaloomulist haigust, sest pantoprasool leevendab ka pahaloomuliste kasvajate sümptomeid ning võib seega edasi lükata nende haiguste diagnoosimist. Täiendavad uuringud on vajalikud, kui sümptomid püsivad vaatamata ravile.

Kui te võtate Pantoprazole Actavist pikema aja vältel (kauem kui 1 aasta), jälgib ilmselt teie arst teid ravi ajal regulaarselt. Informeerige oma arsti kõigist uutest või ebatavalistest sümptomitest ja asjaoludest.

Lapsed ja noorukid Pantoprazole Actavist ei soovitata kasutada lastel, kuna ei ole näidatud selle tõhusust alla 12-aastastel lastel.

Muud ravimid ja Pantoprazole Actavis

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid, sealhulgas ilma retseptita ostetud ravimeid.

See on seetõttu, et Pantoprazole Actavis võib mõjutada teiste ravimite toimet, seega rääkige oma arstile, kui te võtate:

• ravimeid, nagu ketokonasool, itrakonasool ja posakonasool (kasutatakse seeninfektsioonide

raviks) või erlotiniib (kasutatakse teatud vähivormide raviks), sest Pantoprazole Actavis võib takistada neid ja teisi ravimeid toimet avaldamast;

• varfariini ja fenprokumooni, mis vähendavad vere hüübivust. Teid on võib olla vaja sagedamini

kontrollida;

• ravimeid HIV infektsiooni raviks, nagu näiteks atasanaviir;
• metotreksaati (kasutatakse reumatoidartriidi, psoriaasi ja pahaloomuliste kasvajate raviks) - kui te

võtate metotreksaati, võib teie arst ajutiselt katkestada ravi Pantoprazole Actavisega, sest pantoprasool võib tõsta metotreksaadi sisaldust veres;

• fluvoksamiini (kasutatakse depressiooni ja teiste psühhiaatriliste haiguste raviks) – kui te võtate

fluvoksamiini, võib teie arst vähendada annust;

• rifampitsiini (kasutatakse infektsioonide raviks);
• naistepuna (Hypericum perforatum) (kasutatakse kerge depressiooni raviks).

Enne Pantoprazole Actavise võtmist pidage nõu oma arstiga, kui teile tehakse spetsiifiline uriinianalüüs (THC, tetrahüdrokannabinooli määramiseks).

Rasedus ja imetamine Pantoprasooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. On leitud, et pantoprasool eritub inimese rinnapiima.

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Te tohite seda ravimit kasutada ainult juhul, kui teie arsti arvates on ravimist saadav kasu teile suurem kui võimalik oht lootele või imikule.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Pantoprazole Actavis ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Ärge juhtige autot või töötage masinatega, kui teil tekivad ravi ajal kõrvaltoimed, nagu pearinglus või nägemishäired. Pantoprazole Actavis sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Pantoprazole Actavist võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Manustamisviis Võtke tablett 1 tund enne sööki. Ärge närige ega purustage tablette ja neelake tabletid alla tervelt koos vähese veega.

Soovitatav annus on.

Täiskasvanud ja noorukid alates 12 aasta vanusest

Refluksösofagiidi ravi

Soovitatav annus on üks tablett ööpäevas. Vajadusel võib arst suurendada teie annuse kahe tabletini ööpäevas. Tavaliselt kestab refluksösofagiidi ravi 4…8 nädalat. Teie arst ütleb teile, kui kaua te peate ravimit võtma.

Täiskasvanud

Helicobacter pylori infektsiooniga seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi ravi koos kahe sobiva antibiootikumiga (eradikatsiooni ravi) Üks tablett kaks korda ööpäevas pluss kahe antibiootikumi, kas amoksitsilliin, klaritromütsiin ja metronidasool (või tinidasool), tabletid samuti kaks korda ööpäevas koos pantoprasooli tabletiga. Esimene pantoprasooli tablett võetakse 1 tund enne hommikusööki ja teine tablett 1 tund enne õhtusööki. Järgige täpselt oma arsti poolt antud juhiseid ning lugege ka antibiootikumide pakendi infolehte. Tavaliselt kestab ravi 1…2 nädalat.

Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi ravi Soovitatav annus on üks tablett ööpäevas. Pärast arstiga konsulteerimist võib arst määrata teile kahekordse annuse. Teie arst ütleb teile, kui kaua te peate seda ravimit võtma. Tavaliselt kestab maohaavandi ravi 4…8 nädalat ja kaksteistsõrmikuhaavandi ravi 2…4 nädalat.

Zollingeri-Ellisoni sündroom ja teiste maohappe hüpersekretsiooniga seotud seisundite pikaaegne ravi Soovitatav algannus on tavaliselt kaks tabletti ööpäevas. Võtke kaks tabletti korraga 1 tund enne sööki. Teie arst võib kohandada hiljem annust, sõltuvalt teie maos toodetud happe hulgast. Kui ravimi annus on üle kahe tableti ööpäevas, siis võetakse ravimit kaks korda ööpäevas. Kui arst määrab teile ööpäevaseks annuseks rohkem kui neli tabletti, siis ütleb ta teile täpselt, millal te ravimi võtmise peate lõpetama.

Neerukahjustusega patsiendid Kui teil on neerufunktsiooni häire, siis ei tohi te Pantoprazole Actavist Helicobacter pylori eradikatsiooniks kasutada.

Maksakahjustusega patsiendid Kui teil on raske maksafunktsiooni häire, siis ei tohi te ööpäevas võtta rohkem kui üks tablett 20 mg pantoprasooli (selleks otstarbeks on saadaval 20 mg pantoprasooli tabletid). Kui teil on mõõdukas või raske maksafunktsiooni häire, siis ei tohi te Pantoprazole Actavist Helicobacter pylori eradikatsiooniks kasutada.

Kasutamine lastel ja noorukitel Neid tablette ei soovitata kasutada alla 12-aastastel lastel.

Kui te võtate Pantoprazole Actavist rohkem, kui ette nähtud Võtke ühendust oma arsti või apteekriga. Üleannustamise nähud ei ole teada.

Kui te unustate Pantoprazole Actavist võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata. Võtke ettenähtud ajal järgmine tavaline annus.

Kui te lõpetate Pantoprazole Actavise võtmise Ärge lõpetage nende tablettide võtmist ilma eelnevalt oma arsti või apteekriga konsulteerimata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib mõni allpool nimetatud kõrvaltoimetest, lõpetage nende tablettide võtmine ning informeerige sellest kohe oma arsti või võtke ühendust lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga.

• Tõsised allergilised reaktsioonid (sagedus harv: võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st): keele

ja/või kurgu turse, neelamisraskus, nõgeslööve (urtikaaria), hingamisraskus, allergiline näoturse (Quincke ödeem/angioödeem), tugevalt väljendunud pearinglus koos väga kiire südame löögisageduse ja rohke higistamisega.

• Tõsised nahareaktsioonid (sagedus teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate

andmete alusel): võite märgata üht või enamat järgmistest sümptomitest

• villiline nahalööve koos tervisliku seisundi kiire halvenemisega, erosioonid (sh vähene

verejooks) silmade, nina, suu/huulte või suguelundite ümbruses, või nahatundlikkus/lööve, eriti nahapiirkondades, mis puutuvad kokku päikesevalgusega. Teil võivad tekkida ka liigesevalu või gripilaadsed sümptomid, palavik, lümfisõlmede turse (nt kaenlaalustes) ja vereanalüüside tulemused võivad viidata muutustele teatud valgete vererakkude arvus või maksaensüümide aktiivsuses.

• punakad, pindmised, märklauakujulised või ümmargused laigud kehal, tihti villidega keskel,

naha koorumine, haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades. Neile tõsistele nahalöövetele võib eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs).

• laiaulatuslik nahalööve, kõrge kehatemperatuur ja suurenenud lümfisõlmed (DRESS

sündroom või ravimi ülitundlikkuse sündroom.

• Muud tõsised reaktsioonid (sagedus teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate

andmete alusel): naha või silmavalgete kollasus (raske maksarakkude kahjustus, kollatõbi) või palavik, nahalööve ja neerude suurenemine mõnikord koos valuliku urineerimise ja alaseljavaluga (tõsine neerupõletik), võimalik neerupuudulikkuse teke.

Muud kõrvaltoimed.

• Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st):

healoomulised maopolüübid.

• Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):

peavalu, pearinglus, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, kõhupuhitus ja kõhugaasid, kõhukinnisus, suukuivus, ebamugavustunne ja valu kõhus, nahalööve, eksanteem, eruptsioon, nahasügelus, nõrkustunne, jõuetus või halb enesetunne, unehäired, puusa, randme või lülisamba murrud.

• Harv (võivad esineda kuni1 inimesel 1000-st):

maitsetundlikkuse häired või täielik kadumine, nägemishäired nagu ähmane nägemine, nõgeslööve, liigesvalu, lihasvalu, kehakaalu muutused, kõrgenenud kehatemperatuur, kõrge palavik, jäsemete turse (perifeerne ödeem), allergilised reaktsioonid, depressioon, rindade suurenemine meestel.

• Väga harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000-st):

desorienteeritus.

• Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

hallutsinatsioonid, segasus (eriti patsientidel, kellel seda on varem esinenud), surina, kipituse ning nõeltega torkimise tunne, põletav tunne või tuimus, elektrolüütide tasakaaluhäirest (soolade sisalduse muutusest organismis) tulenevad lihasspasmid, püsivat vesist kõhulahtisust põhjustav jämesoolepõletik. Vereanalüüsides täheldatud muutused.

• Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):

maksaensüümide aktiivsuse tõus.

• Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

bilirubiinisisalduse suurenemine, lipiidide sisalduse suurenemine, veres ringlevate granulaarsete valgeliblede järsk langus, mida seostatakse kõrge palavikuga.

• Väga harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000-st):

vereliistakute arvu vähenemine, mis võib põhjustada kalduvuse verejooksude või verevalumite tekkeks, vere valgeliblede arvu vähenemine, mis võib põhjustada infektsioonide sagenemise; samaaegne punaliblede, valgeliblede kui ka vereliistakute arvu vähenemine, mis võib põhjustada väsimust, õhupuudust ja kahvatust.

• Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

vähenenud naatriumi-, magneesiumi-, kaltsiumi- või kaaliumisisaldus veres (vt lõik 2).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Pantoprazole Actavist säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud etiketil, karbil ja blistril pärast „EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Blister: see ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Tableti pudel: hoida temperatuuril kuni 30 C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Pantoprazole Actavis sisaldab

• Toimeaine on pantoprasool Üks gastroresistentne tablett sisaldab 40 mg pantoprasooli

(naatriumseskvihüdraadina).

• Teised koostisosad on

Tableti sisu: mannitool, naatriumkarbonaat, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), aluseline butüleeritud metakrülaatkopolümeer (Eudragit E PO), kaltsiumstearaat. Tableti katte alus: hüpromelloos, titaandioksiid (E171), talk, makrogool 400, naatriumlaurüülsulfaat. Tableti happekindel kate: metakrüülhappe–etüülakrülaadi kopolümeeri dispersioon, propüleenglükool, kollane raudoksiid (E172), titaandioksiid (E171), talk. Kuidas Pantoprazole Actavis välja näeb ja pakendi sisu Ellipsikujuline, kaksikkumer, tumekollane gastroresistentne tablett.

Pakendi suurused Blister: 7, 14, 15, 20, 28, 30, 56, 60, 98, 100 tabletti. Tableti pudel: 30, 100, 250 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootjad Müügiloa hoidja Teva B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem

Holland

Tootjad Actavis Ltd., BLB016 Bulebel Industrial Estate, Zejtun ZTN3000, Malta

Balkanpharma – Dupnitsa AD., 3 Samokovsko Schosse Str., Dupnitsa 2600, Bulgaaria

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. UAB Teva Baltics Eesti filiaal Hallivanamehe 4 11317 Tallinn Tel: +372 661 0801

Infoleht on viimati uuendatud detsembris 2023.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile

kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Pantoprazole Actavis ja milleks seda kasutatakse

Pantoprazole Actavis sisaldab toimeainena pantoprasooli. Pantoprazole Actavis on selektiivne prootonpumba inhibiitor, ravim mis vähendab maos toodetava happe kogust. Pantoprazole Actavist kasutatakse mao- ja sooletrakti ülemäärasest happesusest tingitud haiguste raviks.

Pantoprazole Actavist kasutatakse täiskasvanutel ja noorukitel alates 12 aasta vanusest:

• mao-söögitoru reflukshaiguse, mis on tingitud maohappe refluksist söögitorru, sümptomite

(näiteks kõrvetised, happe tagasivool, valulik neelamine) raviks;

• refluksösofagiidi (söögitoru põletik, millega kaasneb maohappe tagasivool) pikaajaliseks raviks ja

profülaktikaks;

Pantoprazole Actavist kasutatakse täiskasvanutel:

• mittesteroidsetest põletikuvastastest ainetest (MSPVA-d, näiteks ibuprofeen) tingitud mao-ja

kaksteistsõrmikuhaavandite profülaktikaks vastava riskiga inimestel, kes peavad pidevalt MSPVA-sid kasutama.

2. Mida on vaja teada enne Pantoprazole Actavise võtmist

Pantoprazole Actavist ei tohi võtta

• kui olete pantoprasooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes

allergiline.

• kui olete ülitundlik teiste prootonpumba inhibiitoreid sisaldavate ravimite suhtes.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Pantoprazole Actavise võtmist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:

• kui teil on rasked maksaprobleemid. Palun informeerige oma arsti, kui teil on kunagi varem

esinenud maksaprobleeme. Sellisel juhul kontrollib teie arst sagedamini maksaensüümide sisaldust teie veres, eriti kui te võtate Pantoprazole Actavise tablette pika aja vältel. Maksaensüümide sisalduse suurenemisel tuleb ravi lõpetada;

• kui te peate pidevalt võtma ravimeid, mida nimetatakse MSPVA-deks ja te kasutate Pantoprazole

Actavist põhjusel, et teil on suurenenud risk mao ja sooletraktiga seotud tüsistuste tekkeks. Suurenenud riski hinnatakse lähtuvalt teie individuaalsetest riskifaktoritest, nagu näiteks teie

vanus (65 aastane või vanem), mao- või kaksteistsõrmikuhaavand või mao- või sooleverejooks anamneesis;

• kui teie B -vitamiini varud organismis on vähenenud või kui teil on oht nende vähenemiseks ja te

kasutate pantoprasooli pikema aja vältel. Nagu kõik mao happesust vähendavad ravimid, võib ka pantoprasool vähendada B -vitamiini imendumist. Palun võtke ühendust oma arstiga, kui te täheldate mõnda järgmistest sümptomitest, mis võib viidata madalale B -vitamiini sisaldusele:

• tugev väsimus või energiapuudus;
• tundlikkushäired;
• valulik või punane keel, haavandid suus;
• lihasnõrkus;
• nägemishäired;
• probleemid mäluga, segasus, depressioon;
• kui te võtate samaaegselt koos pantoprasooliga HIV proteaasi inhibiitorit, nagu näiteks

atasanaviiri (HIV infektsiooni ravim), siis küsige nõu oma arstilt;

• kasutades prootonpumba inhibiitorit, nagu pantoprasool, eriti pikema aja vältel kui üks aasta, võib

veidi suureneda puusa-, randme-või lülisamba murdude risk. Rääkige oma arstile, kui teil on osteoporoos (luutiheduse vähenemine) või kui teile on öeldud, et teil on osteoporoosi tekkerisk (näiteks kui te võtate steroide);

• kui te võtate pantoprasooli kauem kui kolm kuud, võib teie vere magneesiumisisaldus väheneda.

Madal magneesiumisisaldus võib väljenduda väsimusena, tahtmatute lihastõmblustena, desorientatsioonina, krampidena, pearinglusena või südame löögisageduse suurenemisena. Kui teil tekib mõni nendest sümptomitest, võtke kohe oma arstiga ühendust. Madal magneesiumisisaldus võib põhjustada ka vere kaaliumi- või kaltsiumisisalduse vähenemist. Teie arst võib otsustada teha regulaarselt vereanalüüse magneesiumisisalduse jälgimiseks;

• kui teil on kunagi tekkinud nahareaktsioonid pärast ravi Pantoprazole Actavisega sarnase

ravimiga, mis vähendab maohappesust;

• kui teil tekib nahalööve, eelkõige päikese eest katmata piirkondades, teatage võimalikult kiiresti

oma arstile, sest võib juhtuda, et peate ravi Pantoprazole Actavisega katkestama. Kindlasti mainige ka kõiki teisi kõrvaltoimeid, nt liigesevalu;

• kui teil planeeritakse spetsiifilist vereanalüüsi (kromograniin A).

Informeerige kohe oma arsti, enne või pärast selle ravimi võtmist, kui te märkate mõnda allpool nimetatud sümptomitest, mis võivad olla mõne teise, tõsisema haiguse nähtudeks:

• planeerimata kehakaalu langus;
• oksendamine, eriti kui see on korduv;
• veriokse, see võib paista kui tume kohvipaks teie okses;
• märkate verd väljaheites, mis võib välimuselt olla nii must kui tõrvataoline;
• neelamisraskused või valu neelamisel;
• kahvatus ja nõrkus (aneemia);
• valu rindkeres;
• kõhuvalu;
• raske ja/või püsiv kõhulahtisus, sest see ravim võib veidi suurendada infektsioonidest põhjustatud

kõhulahtisuse tekkeriski;

• pantoprasooli raviga seoses on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, kaasa arvatud Stevensi-

Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, ravimireaktsioon koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) ning multiformne erüteem. Lõpetage pantoprasooli kasutamine ja pöörduge kohe arsti poole, kui te märkate mõnda nendest lõigus 4 kirjeldatud tõsiste nahareaktsioonidega seotud sümptomitest. Enne ravi alustamist võib teie arst teha teile mõned uuringud, et välistada pahaloomulist haigust, sest pantoprasool leevendab ka pahaloomuliste kasvajate sümptomeid ning võib seega edasi lükata nende haiguste diagnoosimist. Täiendavad uuringud on vajalikud, kui sümptomid püsivad vaatamata ravile. Kui te võtate Pantoprazole Actavist pikema aja vältel (kauem kui 1 aasta), jälgib ilmselt teie arst teid ravi ajal regulaarselt. Informeerige oma arsti kõigist uutest või ebatavalistest sümptomitest ja asjaoludest.

Lapsed ja noorukid Pantoprazole Actavist ei soovitata kasutada lastel, kuna ei ole näidatud selle tõhusust alla 12-aastastel lastel.

Muud ravimid ja Pantoprazole Actavis Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid, sealhulgas ilma retseptita ostetud ravimeid.

See on seetõttu, et Pantoprazole Actavis võib mõjutada teiste ravimite toimet, seega rääkige oma arstile, kui te võtate:

• ravimeid, nagu ketokonasool, itrakonasool ja posakonasool (kasutatakse seeninfektsioonide raviks) või erlotiniib (kasutatakse teatud vähivormide raviks), sest Pantoprazole Actavis võib takistada neid ja teisi ravimeid toimet avaldamast;
• varfariini ja fenprokumooni, mis vähendavad vere hüübivust. Teid on võib olla vaja sagedamini

kontrollida;

• ravimeid HIV infektsiooni raviks, nagu näiteks atasanaviir;
• metotreksaati (kasutatakse reumatoidartriidi, psoriaasi ja pahaloomuliste kasvajate raviks) - kui te

võtate metotreksaati, võib teie arst ajutiselt katkestada ravi Pantoprazole Actavisega, sest pantoprasool võib tõsta metotreksaadi sisaldust veres;

• fluvoksamiini (kasutatakse depressiooni ja teiste psühhiaatriliste haiguste raviks) – kui te võtate

fluvoksamiini, võib teie arst vähendada annust;

• rifampitsiini (kasutatakse infektsioonide raviks);
• naistepuna (Hypericum perforatum) (kasutatakse kerge depressiooni raviks).

Enne Pantoprazole Actavise võtmist pidage nõu oma arstiga, kui teile tehakse spetsiifiline uriinianalüüs (THC, tetrahüdrokannabinooli määramiseks).

Rasedus ja imetamine Pantoprasooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. On leitud, et pantoprasool eritub inimese rinnapiima.

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Te tohite seda ravimit kasutada ainult juhul, kui teie arsti arvates on ravimist saadav kasu teile suurem kui võimalik oht lootele või imikule. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Pantoprazole Actavis ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Ärge juhtige autot või töötage masinatega, kui teil tekivad ravi ajal kõrvaltoimed, nagu pearinglus või nägemishäired.

Pantoprazole Actavis sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Pantoprazole Actavist võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Manustamisviis Võtke tablett 1 tund enne sööki. Ärge närige ega purustage tablette ja neelake tabletid alla tervelt koos vähese veega.

Soovitatav annus on.

Täiskasvanud ja noorukid alates 12 aasta vanusest

Mao-söögitoru reflukshaigusega seotud sümptomite (nt kõrvetised, happe tagasivool, valulik neelamine) ravi Soovitatav annus on üks tablett ööpäevas. Selle annusega kaovad sümptomid tavaliselt 2…4 nädala möödudes, kõige hiljem täiendava 4 nädala möödudes. Teie arst ütleb teile, kui kaua te peate ravimit võtma. Seejärel võib mis tahes korduvaid sümptomeid ravida vajadusel ühe tableti võtmisega ööpäevas.

Refluksösofagiidi pikaajaline ravi ja taastekke vältimine Soovitatav annus on üks tablett ööpäevas. Haiguse ägenemisel võib olla vajalik annust kahekordistada. Sellisel juhul on soovitatav kasutada Pantoprazole Actavis 40 mg tablette üks kord ööpäevas. Paranemise järgselt võib annust taas vähendada ühele 20 mg tabletile ööpäevas.

Täiskasvanud Kaksteistsõrmiku- ja maohaavandite vältimine patsientidel, kes peavad pidevalt võtma mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA-d) Soovitatav annus on üks tablett ööpäevas.

Maksakahjustusega patsiendid Kui teil on raske maksafunktsiooni häire, siis ei tohi te pantoprasooli võtta rohkem kui ühe 20 mg tableti ööpäevas.

Kasutamine lastel ja noorukitel Neid tablette ei soovitata kasutada alla 12-aastastel lastel.

Kui te võtate Pantoprazole Actavist rohkem, kui ette nähtud Võtke ühendust oma arsti või apteekriga. Üleannustamise nähud ei ole teada.

Kui te unustate Pantoprazole Actavist võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata. Võtke ettenähtud ajal järgmine tavaline annus.

Kui te lõpetate Pantoprazole Actavise võtmise Ärge lõpetage nende tablettide võtmist ilma eelnevalt oma arsti või apteekriga konsulteerimata. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib mõni allpool nimetatud kõrvaltoimetest, lõpetage nende tablettide võtmine ning informeerige sellest kohe oma arsti või võtke ühendust lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga.

• Tõsised allergilised reaktsioonid (sagedus harv: võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st): keele

ja/või kurgu turse, neelamisraskus, nõgeslööve (urtikaaria), hingamisraskus, allergiline näoturse (Quincke ödeem/angioödeem), tugevalt väljendunud pearinglus koos väga kiire südame löögisageduse ja rohke higistamisega.

• Tõsised nahareaktsioonid (sagedus teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate

andmete alusel): võite märgata üht või enamat järgmistest sümptomitest

• villiline nahalööve koos tervisliku seisundi kiire halvenemisega, erosioonid (sh vähene

verejooks) silmade, nina, suu/huulte või suguelundite ümbruses, või nahatundlikkus/lööve, eriti

nahapiirkondades, mis puutuvad kokku päikesevalgusega. Teil võivad tekkida ka liigesevalu või gripilaadsed sümptomid, palavik, lümfisõlmede turse (nt kaenlaalustes) ja vereanalüüside tulemused võivad viidata muutustele teatud valgete vererakkude arvus või maksaensüümide aktiivsuses.

• punakad, pindmised, märklauakujulised või ümmargused laigud kehal, tihti villidega keskel,

naha koorumine, haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades. Neile tõsistele nahalöövetele võib eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs).

• laiaulatuslik nahalööve, kõrge kehatemperatuur ja suurenenud lümfisõlmed (DRESS

sündroom või ravimi ülitundlikkuse sündroom).

• Muud tõsised reaktsioonid (sagedus teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate

andmete alusel): naha või silmavalgete kollasus (raske maksarakkude kahjustus, kollatõbi) või palavik, nahalööve ja neerude suurenemine mõnikord koos valuliku urineerimise ja alaseljavaluga (tõsine neerupõletik), võimalik neerupuudulikkuse teke.

Muud kõrvaltoimed.

• Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st):

healoomulised maopolüübid.

• Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):

peavalu, pearinglus, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, kõhupuhitus ja kõhugaasid, kõhukinnisus, suukuivus, ebamugavustunne ja valu kõhus, nahalööve, eksanteem, eruptsioon, sügelus, nõrkustunne, jõuetus või halb enesetunne, unehäired, puusa, randme või lülisamba murrud.

• Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

maitsetundlikkuse häired või täielik kadumine, nägemishäired, nagu ähmane nägemine, nõgeslööve, liigesvalu, lihasvalu, kehakaalu muutused, kõrgenenud kehatemperatuur, kõrge palavik, jäsemete turse (perifeerne ödeem), allergilised reaktsioonid, depressioon, rindade suurenemine meestel.

• Väga harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000-st):

desorienteeritus.

• Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

hallutsinatsioonid, segasus (eriti patsientidel, kellel seda on varem esinenud), surina, kipituse ning nõeltega torkimise tunne, põletav tunne või tuimus, elektrolüütide tasakaaluhäirest (soolade sisalduse muutusest organismis) tulenevad lihasspasmid, püsivat vesist kõhulahtisust põhjustav jämesoolepõletik.

Vereanalüüsides täheldatud muutused.

• Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):

maksaensüümide aktiivsuse tõus.

• Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

bilirubiinisisalduse suurenemine, lipiidide sisalduse suurenemine, veres ringlevate granulaarsete valgeliblede järsk langus, mida seostatakse kõrge palavikuga.

• Väga harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000-st):

vereliistakute arvu vähenemine, mis võib põhjustada kalduvuse verejooksude või verevalumite tekkeks, vere valgeliblede arvu vähenemine, mis võib põhjustada infektsioonide sagenemise, samaaegne punaliblede, valgeliblede kui ka vereliistakute arvu vähenemine, mis võib põhjustada väsimust, õhupuudust ja kahvatust.

• Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

vähenenud naatriumi-, magneesiumi-, kaltsiumi- või kaaliumisisaldus veres (vt lõik 2). Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Pantoprazole Actavist säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud etiketil, karbil ja blistril pärast „EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Blister: see ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Tableti pudel: hoida temperatuuril kuni 30 C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Pantoprazole Actavis sisaldab

• Toimeaine on pantoprasool. Üks gastroresistentne tablett sisaldab 20 mg pantoprasooli

(naatriumseskvihüdraadina).

• Teised koostisosad on

Tableti sisu: mannitool, naatriumkarbonaat, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), aluseline butüleeritud metakrülaatkopolümeer (Eudragit E PO), kaltsiumstearaat. Tableti katte alus: hüpromelloos, titaandioksiid (E171), talk, makrogool 400, naatriumlaurüülsulfaat. Tableti happekindel kate: metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeeri dispersioon, propüleenglükool, kollane raudoksiid (E172), titaandioksiid (E171), talk.

Kuidas Pantoprazole Actavis välja näeb ja pakendi sisu Ellipsikujuline, kaksikkumer, helekollane gastroresistentne tablett.

Pakendi suurused Blister: 7, 14, 15, 20, 28, 30, 56, 60, 98, 100 tabletti. Tableti pudel: 30, 100, 250 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootjad Müügiloa hoidja Teva B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland Tootjad Actavis Ltd., BLB016 Bulebel Industrial Estate, Zejtun ZTN3000, Malta

Balkanpharma – Dupnitsa AD., 3 Samokovsko Schosse Str., Dupnitsa 2600, Bulgaaria

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. UAB Teva Baltics Eesti filiaal

Hallivanamehe 4 11317 Tallinn Tel: +372 661 0801

Infoleht on viimati uuendatud detsembris 2023.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pantoprazole Actavis, 40 mg gastroresistentsed tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks gastroresistentne tablett sisaldab 40 mg pantoprasooli (naatriumiseskvihüdraadina).

INN. Pantoprazolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Gastroresistentne tablett.

Ellipsikujuline, kaksikkumer, tumekollane gastroresistentne tablett.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiskasvanud ja noorukid alates 12 aasta vanusest

• Refluksösofagiit.

Täiskasvanud

• Helicobacter pylori (H. pylori) eradikatsioon kombineerituna sobiva antibiootikumraviga

patsientidel, kellel on H. pylori´ga seotud haavandid.

• Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavand.
• Zollingeri-Ellisoni sündroom ja teised maohappe hüpersekretsiooniga seotud seisundid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ning noorukid alates 12 aasta vanusest Refluksösofagiit Üks Pantoprazole Actavis 40 mg tablett ööpäevas. Üksikjuhtudel võib annust kahekordistada (kaks Pantoprazole Actavis 40 mg tabletti ööpäevas), eriti juhtudel, kui muu ravi ei ole aidanud. Refluksösofagiidi korral piisab tavaliselt 4-nädalasest ravist. Kui see ei ole piisav, siis saavutatakse paranemine tavaliselt täiendava 4-nädalase ravi jooksul.

Täiskasvanud Helicobacter pylori eradikatsioon koos kahe sobiva antibiootikumiga Mao- või kaksteistsõrmikuhaavandi korral, mille puhul on kindlaks tehtud Helicobacter pylori infektsioon, tuleb mikroorganismi hävitamiseks kasutada kombineeritud ravi. Mikroobide resistentsuse ning antibakteriaalsete ainete kasutamise ja väljakirjutamise osas tuleb lähtuda kohalikest kehtivatest juhistest (nt riiklikud ravijuhised). Sõltuvalt individuaalsest ravimresistentsusest võib H. pylori hävitamiseks kasutada järgnevaid raviskeeme:

a) Üks Pantoprazole Actavis 40 mg tablett 2 korda ööpäevas

+ 1000 mg amoksitsilliini 2 korda ööpäevas + 500 mg klaritromütsiini 2 korda ööpäevas

b) Üks Pantoprazole Actavis 40 mg tablett 2 korda ööpäevas + 400…500 mg metronidasooli (või 500 mg tinidasooli) 2 korda ööpäevas + 250…500 mg klaritromütsiini 2 korda ööpäevas

c) Üks Pantoprazole Actavis 40 mg tablett 2 korda ööpäevas + 1000 mg amoksitsilliini 2 korda ööpäevas + 400…500 mg metronidasooli (või 500 mg tinidasooli) 2 korda ööpäevas

Kombineeritud ravi korral Helicobacter pylori hävitamiseks võetakse teine Pantoprazole Actavise 40 mg tablett üks tund enne õhtusööki. Tavaliselt on kombineeritud ravi kestuseks 7 päeva ning seda võib pikendada täiendavalt 7 päevaks nii, et ravi kogukestuseks on maksimaalselt kuni kaks nädalat. Kui haavandi paranemise saavutamiseks on vaja jätkata ravi pantoprasooliga, siis tuleb annuse valikul juhinduda mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi raviks soovitatavatest annustest.

Kui kombineeritud ravi ei ole näidustatud, st et patsiendi Helicobacter pylori test on negatiivne, siis kehtivad Pantoprazole Actavis 40 mg monoteraapia korral järgmised annustamisjuhised.

Maohaavandi ravi Üks Pantoprazole Actavis 40 mg tablett ööpäevas. Üksikjuhtudel võib annust kahekordistada (kaks Pantoprazole Actavis 40 mg tabletti ööpäevas), eriti juhtudel, kui muu ravi ei ole aidanud. Maohaavandi korral piisab tavaliselt 4-nädalasest ravist. Kui see ei ole piisav, siis saavutatakse paranemine tavaliselt täiendava 4-nädalase ravi jooksul.

Kaksteistsõrmikuhaavandi ravi Üks Pantoprazole Actavis 40 mg tablett ööpäevas. Üksikjuhtudel võib annust kahekordistada (kaks Pantoprazole Actavis 40 mg tabletti ööpäevas), eriti juhtudel, kui muu ravi ei ole aidanud. Kaksteistsõrmikuhaavandi korral piisab tavaliselt 2-nädalasest ravist. Kui see ei ole piisav, siis saavutatakse paranemine tavaliselt täiendava 2-nädalase ravi jooksul.

Zollingeri-Ellisoni sündroom ja teised maohappe hüpersekretsiooniga seotud seisundid Zollinger-Ellisoni sündroomi ja teiste maohappe hüpersekretsiooniga seotud seisundite pikaajaliseks raviks peaksid patsiendid alustama ravi annusega 80 mg ööpäevas (2 tabletti Pantoprazole Actavis 40 mg). Seejärel võib maohappe sekretsiooni mõõtmistulemuste alusel annust tiitrida üles või alla vastavalt vajadusele. 80 mg ööpäevas ületavate annuste korral peab annuse jagama ning manustama kaks korda ööpäevas. Võimalik on annuse ajutine suurendamine üle 160 mg pantoprasooli, kuid seda ei tohi kasutada kauem kui adekvaatseks happekontrolliks vaja on. Ravi kestvus Zollingeri-Ellisoni sündroomi ja teiste maohappe hüpersekretsiooniga seotud seisundite korral ei ole piiratud ning seda peab kohandama vastavalt kliinilistele vajadustele. Eripopulatsioonid

Maksakahjustus Raske maksakahjustusega patsientidel ei tohi ületada annust 20 mg pantoprasooli ööpäevas (üks tablett 20 mg pantoprasooli). Pantoprazole Actavis 40 mg ei tohi kasutada H. pylori eradikatsiooni kombineeritud raviks patsientidel, kellel esineb mõõdukas kuni raske maksafunktsiooni häire, kuna käesoleval hetkel puuduvad kliinilised andmed Pantoprazole Actavis 40 mg kasutamise efektiivsuse ja ohutuse kohta kombineeritud ravis nendel patsientidel (vt lõik 4.4).

Neerukahjustus Neerufunktsiooni häirega patsientidel ei ole vaja annuseid kohandada. Pantoprazole Actavis 40 mg ei tohi kasutada H. pylori eradikatsiooni kombineeritud raviks patsientidel, kellel esineb neerufunktsiooni häire, kuna käesoleval hetkel puuduvad kliinilised andmed Pantoprazole Actavis 40 mg kasutamise efektiivsuse ja ohutuse kohta kombineeritud ravis nendel patsientidel (vt lõik 5.2).

Eakad Eakatel ei ole vaja annuseid kohandada (vt lõik 5.2).

Lapsed Ohutus- ja efektiivsusandmete vähesuse tõttu selles vanusegrupis ei soovitata Pantoprazole Actavis 40 mg alla 12-aastastel lastel kasutada (vt lõik 5.2).

Manustamisviis Suukaudne. Tablette ei tohi närida ega purustada ning need tuleb alla neelata tervelt koos vähese veega üks tund enne sööki.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Maksakahjustus Raske maksakahjustusega patsientidel tuleb ravi ajal pantoprasooliga regulaarselt kontrollida maksaensüümide aktiivsust, seda eriti pikaajalise ravi korral. Maksaensüümide aktiivsuse tõusu korral tuleb ravi katkestada (vt lõik 4.2).

Kombineeritud ravi Kombineeritud ravi korral tuleb järgida samaaegselt kasutatavate ravimpreparaatide ravimi omaduste kokkuvõtetes sisalduvat informatsiooni.

Seedetrakti pahaloomuline haigus Sümptomaatiline vastus pantoprasoolile võib maskeerida seedetrakti pahaloomulise haiguse sümptomeid ja võib põhjustada diagnoosi hilinemist. Alarmeerivate sümptomite (oluline planeerimata kehakaalu langus, korduv oksendamine, düsfaagia, veriokse, aneemia või veriroe) esinemisel või kui esineb maohaavand või selle kahtlus, tuleb välistada pahaloomulise haiguse võimalus.

Kui sümptomid püsivad vaatamata adekvaatsele ravile, tuleb kaaluda täiendavate uuringute vajadust.

Samaaegne kasutamine koos HIV proteaasi inhibiitoritega Pantoprasooli samaaegne kasutamine koos HIV proteaasi inhibiitoritega, mille imendumine on sõltuv happelisest mao pH-st, nagu näiteks atasanaviir, ei ole soovitatav biosaadavuse märkimisväärse vähenemise tõttu (vt lõik 4.5). Mõju B -vitamiini imendumisele Zollingeri-Ellissoni sündroomi ja teiste maohappe hüpersekretsiooniga seotud seisunditega patsientidel, kus on vajalik pikaajaline ravi, võib pantoprasool, nagu ka teised mao happeproduktsiooni blokeerivad ravimid, vähendada vitamiin B (tsüanokobalamiin) imendumist, tingituna hüpo- või aklorhüüdriast . Seda peab arvestama patsientidel, kellel organismi varud on vähenenud või kellel on oht B -vitamiini vähenenud imendumiseks pikaajalise ravi korral või kellel esinevad vastavad kliinilised sümptomid. Pikaajaline ravi Pikaajalise ravi korral, eeskätt kui raviperiood ületab ühte aastat, tuleb patsiente regulaarselt jälgida. Bakterite poolt põhjustatud seedetrakti infektsioonid Ravi pantoprasooliga võib veidi suurendada bakterite, nagu näiteks Salmonella ja Campylobacter või C. difficile, poolt põhjustatud seedetrakti infektsioonide tekkeriski. Hüpomagneseemia

Patsientidel, keda on ravitud prootonpumba inhibiitoritega (PPI), nagu pantoprasool vähemalt kolm kuud, ja enamikul juhtudel aasta, on harva teatatud raskekujulise hüpomagneseemia tekkest. Võivad esineda hüpomagneseemia tõsised ilmingud, nagu väsimus, tetaania, deliirium, krambid, pearinglus ja vatsakeste arütmia, kuid need võivad alata varjatult ja jääda tähelepanuta. Hüpomagneseemia võib viia hüpokaltseemia ja/või hüpokaleemia tekkeni (vt lõik 4.8). Enamikel nendest patsientidest on hüpomagneseemia (ja hüpomagneseemiaga seotud hüpokaltseemia ja/või hüpokaleemia) pärast magneesiumi asendusravi ja PPI-ravi ärajätmist möödunud.

Patsientide puhul, kes peavad olema pikaajalisel ravil või kes võtavad prootonpumba inhibiitoreid koos digoksiini või ravimitega, mis võivad põhjustada hüpomagneseemiat (nt diureetikumid), peavad tervishoiutöötajad kaaluma magneesiumisisalduse mõõtmist enne ravi prootonpumba inhibiitoritega ja perioodiliselt ka ravi ajal.

Luumurrud Prootonpumba inhibiitorid, eriti kui kasutada suurtes annustes ja pika perioodi jooksul (> 1 aasta), võivad vähesel määral suurendada puusa-, randme-ja lülisamba murdude tekkeriski, peamiselt eakatel või teiste riskitegurite olemasolul. Uuringud näitavad, et prootonpumba inhibiitorid võivad suurendada üldist luumurdude riski 10...40%. Osa nendest murdudest võivad olla tingitud teistest riskiteguritest. Osteoporoosi riskiga patsiendid peavad saama ravi vastavalt kehtivatele kliinilistele ravijuhistele ja tarbima piisavalt D-vitamiini ja kaltsiumi.

Rasked naha kõrvaltoimed Pantoprasooli kasutamisega seoses on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (severe cutaneous adverse reactions, SCARs), sealhulgas multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ja ravimireaktsioon koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või surmavad ja mille esinemissagedus on teadmata (vt lõik 4.8). Ravimi määramisel tuleb patsiente teavitada nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest ning neid tähelepanelikult jälgida. Kui tekivad neile reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb pantoprasooli kasutamine kohe lõpetada ja kaaluda alternatiivset ravi.

Naha subakuutne erütematoosne luupus Prootonpumba inhibiitoreid seostatakse väga harva naha subakuutse erütematoosse luupuse juhtudega. Kahjustuste ilmnemisel, eelkõige päikese eest katmata nahapiirkondadel, ja kui kaasneb artralgia, peab patsient pöörduma viivitamata tervishoiutöötaja poole, kes peab kaaluma Pantoprazole Actavise kasutamise katkestamist. Naha subakuutse erütematoosse luupuse teke pärast varasemat ravi prootonpumba inhibiitoriga võib suurendada naha erütematoosse luupuse tekke riski teiste prootonpumba inhibiitorite kasutamisel. Häired laboratoorsete uuringute tegemisel Kromograniin A (CgA) suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Selle häire vältimiseks tuleb ravi Pantoprazole Actavisega lõpetada vähemalt 5 päeva enne CgA määramist (vt lõik 5.1). Kui CgA ja gastriini sisaldus ei ole pärast esmast mõõtmist referentsvahemikku langenud, tuleb mõõtmist korrata 14 päeva pärast prootonpumba inhibiitoriga ravi lõpetamist.

Abiained

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ravimid pH-st sõltuva imendumise farmakokineetikaga Maohappe sekretsiooni tugeva ja pikaajalise pärssimise tõttu võib pantoprasool takistada ravimite imendumist, millede puhul suukaudsel manustamisel on mao pH oluline faktor, näiteks mõned asooli-

tüüpi seentevastased preparaadid, nagu ketokonasool, itrakonasool, posakonasool ning teised ravimid, nagu erlotiniib.

HIV proteaasi inhibiitorid Pantoprasooli samaaegne kasutamine koos HIV proteaasi inhibiitoritega, mille imendumine on sõltuv happelisest mao pH-st, nagu näiteks atasanaviir, ei ole soovitatav biosaadavuse märkimisväärse vähenemise tõttu (vt lõik 4.4). Kui HIV proteaasi inhibiitori ja prootonpumba inhibiitori samaaegne kasutamine on vältimatu, on soovitatav patsienti kliiniliselt hoolikalt jälgida (näiteks viiruskoormust). Pantoprasooli annus ei tohi ületada 20 mg ööpäevas. Vajalik võib olla HIV proteaasi inhibiitori annuse kohandamine.

Kumariini-tüüpi antikoagulandid (fenprokumoon või varfariin) Samaaegne pantoprasooli manustamine koos fenprokumooni või varfariiniga ei mõjutanud varfariini, fenprokumooni farmakokineetikat ega rahvusvahelist standardsuhet (International Normalised Ratio, INR). Samas on teatatud INR-i ja protrombiiniaja tõusust patsientidel, kes saavad PPI-ga samaaegselt ravi varfariini või fenprokumooniga. INR ja protrombiiniaja tõus võib põhjustada veritsusi ja isegi surma. Patsiendid, keda ravitakse pantoprasooli ja fenprokumooni või varfariiniga, võivad vajada monitoorimist protrombiiniaja ja INR-i tõusu suhtes.

Metotreksaat Suures annuses metotreksaadi (nt 300 mg) ja prootonpumba inhibiitorite samaaegsel kasutamisel on teatatud metotreksaadi sisalduse suurenemisest mõnedel patsientidel. Seetõttu olukordades, kus kasutatakse suures annuses metotreksaati, näiteks pahaloomuliste kasvajate ja psoriaasi puhul, võib kaaluda pantoprasooli kasutamise ajutist katkestamist.

Muud koostoimeuuringud Pantoprasool metaboliseeritakse ulatuslikult maksas tsütokroom P450 ensüümsüsteemi poolt. Peamiseks metabolismiteeks on demetüleerimine CYP2C19 poolt ning teiseks metabolismiteeks on oksüdeerimine CYP3A4 poolt.

Koostoimeuuringutes nimetatud ensüümsüsteemi poolt metaboliseeritavate ravimitega (karbamasepiin, diasepaam, glibenklamiid, nifedipiin ning levonorgestreeli ja etinüülöstradiooli sisaldavad suukaudsed rasestumisvastased preparaadid) ei täheldatud kliiniliselt olulisi koostoimeid.

Ei saa välistada koostoimet pantoprasooli ja teiste ravimite või ühendite vahel, mis metaboliseeruvad sama ensüümsüsteemi kaudu. Muude koostoimeuuringute tulemused näitavad, et pantoprasool ei mõjuta CYP1A2 (näiteks kofeiin ja teofülliin), CYP2C9 (näiteks piroksikaam, diklofenak, naprokseen), CYP2D6 (näiteks metoprolool) ega CYP2E1 (näiteks etanool) poolt metaboliseeritavate ravimite metabolismi ega p-glükoproteiini poolt vahendatud digoksiini imendumist.

Koostoimeid samaaegselt manustatud antatsiididega ei ole täheldatud.

Koostoimeuuringud on läbi viidud ka pantoprasooli ja samaaegselt kasutatavate antibiootikumidega (klaritromütsiin, metronidasool, amoksitsilliin). Kliiniliselt olulisi koostoimeid nimetatud uuringutes ei täheldatud.

Ravimid, mis indutseerivad või inhibeerivad CYP2C19 CYP2C19 inhibiitorid, nagu näiteks fluvoksamiin, võivad suurendada pantoprasooli süsteemset ekspositsiooni. Annuse vähendamine võib olla vajalik patsientidel, kes saavad pikaajalist ravi pantoprasooli suurte annustega või maksakahjustusega patsientidel.

Ensüümi indutseerijad, mis mõjutavad CYP2C19 ja CYP3A4, nagu näiteks rifampitsiin ja naistepuna (Hypericum perforatum), võivad langetada PPI-de plasmakontsentratsiooni, mis metaboliseeruvad nende ensüümsüsteemide kaudu.

Ravimi mõju laborianalüüsidele Pantoprasooli kasutanud patsientidel on saadud mõningate tetrahüdrokannabinooli (THC) suhtes skriinimise uriinianalüüsidega valepositiivseid tulemusi. Positiivsete tulemuste kontrollimiseks tuleb kaaluda muud kinnitavat meetodit.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Keskmine hulk rasedate kohta saadud andmeid (300 kuni 1000 raseda andmed) näitab, et pantoprasool ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Ettevaatusena on parem vältida pantoprasooli kasutamist raseduse ajal.

Imetamine Loomkatsetes on leitud, et pantoprasool eritub piima. Andmed pantoprasooli eritumisest inimese rinnapiima on puudulikud, kuid on teatatud pantoprasooli eritumisest inimese rinnapiima. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Seetõttu tuleb otsustada rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine pantoprasooliga, arvestades imetamise kasu lapsele ja pantoprasooli ravi kasu naisele.

Fertiilsus Loomkatsetes ei täheldatud pantoprasooli manustamisel fertiilsuse häireid (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Pantoprasool ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Ravi ajal võivad tekkida kõrvaltoimed, nagu pearinglus ja nägemishäired (vt lõik 4.8). Nende kõrvaltoimete tekkel ei tohi patsient juhtida autot ega käsitseda masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimeid võib tekkida ligikaudu 5% patsientidest.

Alljärgnevas tabelis on pantoprasooliga esinenud kõrvaltoimed esitatud järgmise esinemissageduse klassifikatsiooni kohaselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Ravimi turuletulekujärgse kogemuse käigus registreeritud kõrvaltoimete puhul ei ole võimalik hinnata nende esinemissagedust, seetõttu on nende puhul kasutatud terminit „teadmata“.

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 1. Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt täheldatud pantoprasooli kõrvaltoimed

Esinemissagedus Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata

Organ- süsteemi klass Vere ja Agranulotsütoos Leukopeenia, lümfisüsteemi trombotsütopeenia, häired pantsütopeenia Immuunsüsteemi Ülitundlikkus (sh häired anafülaktilised

Ainevahetus- ja Hüperlipideemiad Hüponatreemia, toitumishäired ja vere lipiidide hüpomagneseemia Psühhiaatrilised Unehäired Depressioon (ja Desorienteeritus Hallutsinatsioon, häired kõik ägenemised) (ja kõik segasus (eelkõige Närvisüsteemi Peavalu, Maitsetundlikkuse Paresteesia häired pearinglus häired Silma kahjustused Nägemishäired, Seedetrakti häired Maopõhja Kõhulahtisus, Mikroskoopiline näärmete iiveldus/ koliit polüübid (hea- oksendamine, loomulised) kõhupuhitus ja Maksa ja sapiteede Maksaensüümide Bilirubiini Maksarakkude häired aktiivsuse sisalduse kahjustus, kollatõbi, Naha ja Lööve/eksanteem/ Nõgestõbi, Stevensi-Johnsoni nahaaluskoe eruptsioon; sügelus angioödeem sündroom, Lyell'i kahjustused sündroom (TEN), Lihaste, luustiku ja Puusa-, randme- Liigesvalu, Lihasspasmid(2) sidekoe või lülisamba lihasvalu kahjustused murrud Neerude ja Interstitsiaalne kuseteede häired nefriit (võimaliku Reproduktiivse Günekomastia süsteemi ja rinnanäärme häired

Üldised häired ja Asteenia, jõuetus Kehatemperatuuri manustamiskoha ja halb enesetunne tõus, perifeersed reaktsioonid tursed (1) Hüpokaltseemia ja/või hüpokaleemia võivad olla seotud hüpomagneseemiaga (vt lõik 4.4). (2) Lihasspasmid tekivad elektrolüütide tasakaaluhäire tulemusel. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Inimesel ei ole üleannustamise sümptomeid teada. Intravenoossel manustamisel 2 minuti jooksul olid annused kuni 240 mg hästi talutavad. Kuna pantoprasool on ulatuslikult seondunud valkudega, ei ole see kergesti dialüüsitav.

Üleannustamise korral, kui esinevad mürgistuse kliinilised sümptomid, tuleb rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi. Spetsiifilisi ravisoovitusi ei ole.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: prootonpumba inhibiitorid, ATC-kood: A02BC02

Toimemehhanism Pantoprasool on substitueeritud bensimidasool, mis pärsib maos soolhappe sekretsiooni, blokeerides spetsiifiliselt mao parietaalrakkude prootonpumbad.

Pantoprasool konverteeritakse mao parietaalrakkude happelises keskkonnas aktiivseks vormiks, kus ta pärsib ensüümi H+, K+ -ATPaasi – mao soolhappe produktsiooni viimast etappi. Inhibeeriv toime sõltub annusest ning mõjutab nii basaal- kui stimuleeritud sekretsiooni. Enamikul patsientidel saavutatakse sümptomitest vabanemine 2 nädala jooksul. Sarnaselt teiste prootonpumba inhibiitoritele ja H2-retseptorite inhibiitoritele vähendab ravi pantoprasooliga mao happesust ja seeläbi suureneb gastriini sisaldus proportsionaalselt happesuse langusega. Gastriini sisalduse tõus on pöörduv. Kuna pantoprasool seondub ensüümiga raku retseptoritasemest distaalselt, pärsib ta soolhappe sekretsiooni sõltumatult teiste ainete (atsetüülkoliin, histamiin, gastriin) stimulatsioonist. Toime on ühesugune nii ravimi suukaudsel kui ka intravenoossel manustamisel. Farmakodünaamilised toimed Pantoprasooli kasutamisel suureneb ka tühja kõhu gastriini sisaldus. Lühiajalisel kasutamisel ei ületa see enamusel juhtudel normaalset taset. Pikaajalisel kasutamisel gastriini sisaldus enamikul juhtudel kahekordistub. Liigset suurenemist esineb ainult üksikjuhtudel. Selliste muutuste tagajärjena on pikaajalise ravi korral vähestel juhtudel täheldatud spetsiifiliste endokriinrakkude arvu kerget kuni mõõdukat suurenemist maos (lihtne kuni adenomatoosne hüperplaasia). Senini läbi viidud uuringutes ei ole siiski inimesel täheldatud kartsinoidieelse seisundi (atüüpiline hüperplaasia) ega mao kartsinoidi teket, mida on leitud loomuuringutes (vt lõik 5.3).

Vastavalt loomkatsete tulemustele ei saa pikaajalise pantoprasooli ravi (üle 1-aastase kestusega) mõju kilpnäärme endokriinsetele parameetritele täielikult välistada.

Antisekretoorsete ravimitega ravi ajal suureneb seerumi gastriini sisaldus vastusena happesekretsiooni vähenemisele. Ka CgA sisaldus suureneb maohappesuse vähenemise tagajärjel. CgA suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid.

Olemasolevad avaldatud tõendid näitavad, et prootonpumba inhibiitorite manustamine tuleb lõpetada 5 päeva kuni 2 nädalat enne CgA mõõtmist. See võimaldab PPI-ravi järel suurenenud CgA sisaldusel langeda referentsvahemikku.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pantoprasool imendub kiiresti ja maksimaalne kontsentratsioon plasmas saavutatakse isegi ühekordse 40 mg suukaudse annuse manustamise järgselt. Maksimaalne plasmakontsentratsioon 2...3 mikrogrammi/ml saavutatakse ligikaudu 2,0...2,5 tunniga ja need väärtused jäävad konstantseks ka korduval manustamisel. Farmakokineetika ei erine ühekordse ja korduva manustamise järgselt. Annusevahemikus 10...80 mg on pantoprasooli farmakokineetika vereplasmas lineaarne nii suukaudse kui intravenoosse manustamise järgselt. Tableti manustamisel leiti absoluutne biosaadavus olevat ligikaudu 77%. Samaaegne söömine ei mõjuta kontsentratsioonikõvera alust pindala (AUC), maksimaalset plasmakontsentratsiooni ja seeläbi biosaadavust. Manustamisel koos toiduga suureneb üksnes nende saabumise aja varieeruvus.

Jaotumine Pantoprasool seondub plasmavalkudega ligikaudu 98% ulatuses. Jaotusruumala on ligikaudu 0,15 l/kg.

Biotransformatsioon Pantoprasool metaboliseerub peaaegu täielikult maksas. Peamiseks metabolismiteeks on demetüleerimine CYP2C19 poolt, millele järgneb konjugeerimine sulfaadiga, ning teiseks metabolismiteeks on oksüdeerimine CYP3A4 poolt.

Eritumine Terminaalne poolväärtusaeg on ligikaudu 1 tund ja kliirens ligikaudu 0,1 l/h/kg. Üksikjuhtudel on täheldatud eliminatsiooniaja pikenemist. Pantoprasooli spetsiifilise seondumise tõttu parietaalrakkude prootonpumpadega ei ole eliminatsiooni poolväärtusaeg korrelatsioonis toime (soolhappe sekretsiooni pärssimine) palju pikema kestusega. Pantoprasooli metaboliidid erituvad peamiselt (ligikaudu 80%) neerude kaudu ning ülejäänud osa eritub väljaheitega. Peamine metaboliit on nii seerumis kui uriinis desmetüülpantoprasool, mis konjugeeritakse sulfaadiga. Põhimetaboliidi poolväärtusaeg (ligikaudu 1,5 tundi) ei ole oluliselt pikem kui pantoprasoolil endal.

Eripopulatsioonid Aeglased metaboliseerijad Ligikaudu 3% euroopa elanikkonnast puudub funktsioneeriv CYP2C19 ensüüm, mistõttu neid nimetatakse aeglasteks metaboliseerijateks. Nimetatud indiviididel katalüüsib pantoprasooli metabolismi ilmselt CYP3A4. Pärast 40 mg pantoprasoooli ühekordset manustamist oli keskmine kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) aeglastel metaboliseerijatel ligikaudu 6 korda suurem kui funktsioneeriva CYP2C19 ensüümiga indiviididel (kiired metaboliseerijad). Keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon oli aeglastel metaboliseerijatel ligikaudu 60% võrra kõrgem. See aga ei nõua pantoprasooli annustamise muutmist.

Neerukahjustus Neerufunktsiooni kahjustusega (k.a dialüüsi-) patsientidel ei ole annuse vähendamine vajalik. Sarnaselt tervete isikutega on ka neil pantoprasooli poolväärtusaeg lühike. Pantoprasool on dialüüsitav ainult väga vähesel määral. Kuigi põhimetaboliidi poolväärtusaeg on mõõdukalt pikenenud (2...3 tundi), toimub eritumine siiski kiiresti ja seega ravimi kumuleerumist organismis ei toimu.

Maksakahjustus Kuigi maksatsirroosiga patsientide korral (klass A ja B Child’i järgi) on ravimi poolväärtusaeg pikenenud 7...9 tunnini ja AUC suurenenud 5...7 korda, on ravimi maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas tervete vabatahtlikega võrreldes suurenenud ainult 1,5 korda.

Eakad Eakatel vabatahtlikel täheldati noorematega võrreldes AUC ja C vähest tõusu, millisel ei ole samuti kliinilist tähtsust. Lapsed 20 mg või 40 mg pantoprasooli ühekordse suukaudse manustamise järel lastele vanuses 5…16 aastat olid AUC ja C väärtused täiskasvanutega samas suurusjärgus. max 0,8 mg/kg või 1,6 mg/kg pantoprasooli manustamisel ühekordse intravenoosse annusena lastele vanuses 2…16 aastat ei täheldatud olulist seost pantoprasooli kliirensi ning vanuse või kehakaalu vahel. AUC ja jaotusruumala olid vastavuses täiskasvanutel saadud andmetega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised andmed ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele

2-aastases kartsinogeensuse uuringus rottidel leiti neuroendokriinseid kasvajaid. Lisaks täheldati rottidel eesmaos skvamoosrakulisi papilloome. Mao kasvajate tekkemehhanisme bensimidasooli ravi korral on hoolikalt uuritud ning jõutud järeldusele, et kasvajate teke on sekundaarne reaktsioon massiivsele gastriinisisalduse tõusule, mis tekib rotil pikaajalise suurtes annustes ravi tulemusena. Närilistel teostatud kaheaastastes uuringutes täheldati rottidel ja emastel hiirtel maksakasvajate esinemissageduse tõusu ning seda tõlgendati kui pantoprasooli metabolismi tagajärge maksas.

Rottidel, kellele manustati ravimit suurtes annustes (200 mg/kg), täheldati kilpnäärmekasvajate vähest sagenemist. Nende kasvajate esinemist seostatakse pantoprasoolist põhjustatud muutustega türoksiini lammutamises roti maksas. Kuna inimesel kasutatavad terapeutilised annused on väikesed, ei ole kahjulikke toimeid kilpnäärmele oodata.

Peri-postnataalses rottide reproduktsiooni uuringus, mille eesmärk oli hinnata luude arengut, täheldati järglastel toksilisuse tunnuseid (suremus, väiksem keskmine kehamass, väiksem keskmine kaaluiive ja luude kasvu vähenemine) kontsentratsioonidel (C ), mis ületasid ligikaudu 2 x inimestel saavutatavaid kliinilisi kontsentratsioone. Taastumisfaasi lõpuks olid luude parameetrid kõigil rühmadel sarnased ja ka kehamasside vähenemise suundumus hakkas pärast ravimivaba taastumisperioodi tagasi pöörama. Suremuse suurenemisest täheldati ainult võõrutamiseelsetel rotipoegadel (kuni 21 päeva vanused), mis vastab hinnanguliselt kuni 2-aastastele väikelastele. Selle leiu olulisus laste suhtes ei ole selge. Varasemas peri-postnataalses uuringus rottidel veidi väiksemate annustega ei leitud kõrvaltoimeid annusega 3 mg/kg, võrreldes selle uuringu väikese annusega 5 mg/kg. Uuringute andmetel ei ole leidnud kinnitust toksiline toime fertiilsusele ega teratogeenne toime. Rottidel uuriti ravimi tungimist läbi platsenta ning leiti, et see suureneb gestatsiooni pikenedes. Sellise muutuse tagajärjel suureneb pantoprasooli kontsentratsioon loote veres vahetult enne sündi.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Mannitool Naatriumkarbonaat Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A) Aluseline butüleeritud metakrülaatkopolümeer (Eudragit E PO) Kaltsiumstearaat

Tableti katte alus Hüpromelloos

Titaandioksiid (E171) Talk Makrogool 400 Naatriumlaurüülsulfaat

Tableti happekindel kate Metakrüülhappe –etüülakrülaadi kopolümeeri dispersioon Propüleenglükool Kollane raudoksiid (E172) Titaandioksiid (E171) Talk

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

4 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Tableti pudel: hoida temperatuuril kuni 30 C. Blister: see ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Tableti pudel (HDPE) PP-korgi ja niiskust imava ainega. Alumiinium/alumiinium blisterpakend.

Pakendi suurused Blister: 7, 14, 15, 20, 28, 30, 56, 60, 98, 100 tabletti. Tableti pudel: 30, 100, 250 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

585708

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.06.2008 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 07.06.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Detsember 2023

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pantoprazole Actavis, 20 mg gastroresistentsed tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks gastroresistentne tablett sisaldab 20 mg pantoprasooli (naatriumseskvihüdraadina).

INN. Pantoprazolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Gastroresistentne tablett.

Ellipsikujuline, kaksikkumer, helekollane gastroresistentne tablett.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiskasvanud ja noorukid alates 12 aasta vanusest

• Sümptomaatiline gastroösofageaalne reflukshaigus.
• Refluksösofagiidi pikaajaline ravi ja retsidiivi profülaktika.

Täiskasvanud

• Mitteselektiivsete mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA) kasutamisest tingitud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite vältimine riskigrupi patsientidel, kellel on vajalik MSPVA pidev kasutamine (vt lõik 4.4).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ning noorukid alates 12 aasta vanusest Sümptomaatiline gastroösofageaalne reflukshaigus Soovitatav suukaudne annus on üks Pantoprazole Actavis 20 mg tablett ööpäevas. Sümptomite taandumine saavutatakse tavaliselt 2...4 nädala jooksul. Kui sellest ei piisa, saavutatakse sümptomitest vabanemine tavaliselt täiendava 4-nädalase ravi jooksul. Kui sümptomite taandumine on saavutatud, on võimalik sümptomite taastumist ära hoida, võttes vastavalt vajadusele pantoprasooli ühe tableti annuses 20 mg üks kord ööpäevas. Kui vastavalt vajadusele võetava raviga ei ole võimalik sümptomite taastumist piisavalt kontrolli all hoida, tuleks kaaluda üleminekut pidevale raviskeemile.

Refluksösofagiidi pikaajaline ravi ja retsidiivi profülaktika Pikaajaliseks raviks soovitatav säilitusannus on üks Pantoprazole Actavis 20 mg tablett ööpäevas, mida võib retsidiivi tekkimisel suurendada 40 mg-ni ööpäevas. Selleks on saadaval Pantoprazole Actavis 40 mg. Retsidiivi möödumisel vähendatakse annust uuesti 20 mg pantoprasoolini.

Täiskasvanud Mitteselektiivsete mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA) kasutamisest tingitud mao- ja

kaksteistsõrmikuhaavandite vältimine patsientidel, kes vajavad pikaajalist ravi MSPVA-dega Soovitatav suukaudne annus on üks Pantoprazole Actavis 20 mg tablett ööpäevas.

Eripopulatsioonid

Maksakahjustus Raske maksafunktsiooni häirega patsientidel ei tohi ületada annust 20 mg pantoprasooli ööpäevas (vt lõik 4.4).

Neerukahjustus Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole vajalik annust kohandada (vt lõik 5.2).

Eakad Eakatel ei ole vajalik annust kohandada (vt lõik 5.2).

Lapsed Ohutus- ja efektiivsusandmete vähesuse tõttu selles vanusegrupis ei soovitata Pantoprazole Actavis 20 mg alla 12-aastastel lastel kasutada (vt lõik 5.2).

Manustamisviis Suukaudne. Tablette ei tohi närida ega purustada ning need tuleb alla neelata tervelt koos vähese veega üks tund enne sööki.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Maksakahjustus Raske maksakahjustusega patsientidel tuleb ravi ajal pantoprasooliga regulaarselt kontrollida maksaensüümide aktiivsust, seda eriti pikaajalise ravi korral. Maksaensüümide aktiivsuse tõusu korral tuleb ravi Pantoprazole Actavisega katkestada (vt lõik 4.2).

Samaaegne kasutamine koos MSPVA-dega Pantoprasooli 20 mg tablettide kasutamine mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA) poolt põhjustatud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite vältimiseks on õigustatud ainult patsientidel, kellel on vajadus pidevaks MSPVA-raviks ja kellel on suurenenud risk mao- ja sooletrakti komplikatsioonide tekkeks. Riski suuruse hindamine peaks tuginema individuaalsetele riskifaktoritele, nt kõrge vanus (>65 eluaastat), anamneesis mao- või kaksteistsõrmikuhaavand või seedetrakti ülaosa verejooks. Seedetrakti pahaloomuline haigus Sümptomaatiline vastus pantoprasoolile võib maskeerida seedetrakti pahaloomulise haiguse sümptomeid ja võib põhjustada diagnoosi hilinemist. Alarmeerivate sümptomite (oluline planeerimata kehakaalu langus, korduv oksendamine, düsfaagia, veriokse, aneemia või veriroe) esinemisel või kui esineb maohaavand või selle kahtlus, tuleb välistada pahaloomulise haiguse võimalus.

Kui sümptomid püsivad vaatamata adekvaatsele ravile, tuleb kaaluda täiendavate uuringute vajadust.

Samaaegne kasutamine koos HIV proteaasi inhibiitoritega Pantoprasooli samaaegne kasutamine koos HIV proteaasi inhibiitoritega, mille imendumine on sõltuv happelisest mao pH-st, nagu näiteks atasanaviir, ei ole soovitatav biosaadavuse märkimisväärse vähenemise tõttu (vt lõik 4.5).

Mõju B -vitamiini imendumisele

Pantoprasool, nagu kõik happeid blokeerivad ravimid, võib vähendada vitamiin B (tsüanokobalamiin) imendumist tingituna hüpo- või aklorhüüdriast. Seda tuleb arvestada patsientidel, kelle organismi vitamiin B varud on vähenenud või kellel on riskifaktorid vitamiin B vähenenud imendumiseks 12 12 pikaajalise ravi korral või kellel esinevad vastavad kliinilised sümptomid. Pikaajaline ravi Pikaajalise ravi korral, eeskätt kui raviperiood ületab ühte aastat, tuleb patsiente regulaarselt jälgida. Bakterite poolt põhjustatud seedetrakti infektsioonid Ravi pantoprasooliga võib veidi suurendada bakterite, nagu näiteks Salmonella ja Campylobacter või C. difficile, poolt põhjustatud seedetrakti infektsioonide tekkeriski.

Hüpomagneseemia Patsientidel, keda on ravitud prootonpumba inhibiitoritega (PPI), nagu pantoprasool vähemalt kolm kuud, ja enamikul juhtudel aasta, on harva teatatud raskekujulise hüpomagneseemia tekkest. Võivad esineda hüpomagneseemia tõsised ilmingud, nagu väsimus, tetaania, deliirium, krambid, pearinglus ja vatsakeste arütmia, kuid need võivad alata varjatult ja jääda tähelepanuta. Hüpomagneseemia võib viia hüpokaltseemia ja/või hüpokaleemia tekkeni (vt lõik 4.8). Enamikel nendest patsientidest on hüpomagneseemia (ja hüpomagneseemiaga seotud hüpokaltseemia ja/või hüpokaleemia) pärast magneesiumi asendusravi ja PPI-ravi ärajätmist möödunud.

Patsientide puhul, kes peavad olema pikaajalisel ravil või kes võtavad prootonpumba inhibiitoreid koos digoksiini või ravimitega, mis võivad põhjustada hüpomagneseemiat (nt diureetikumid), peavad tervishoiutöötajad kaaluma magneesiumi sisalduse mõõtmist enne ravi prootonpumba inhibiitoritega ja perioodiliselt ka ravi ajal.

Luumurrud Prootonpumba inhibiitorid, eriti kui kasutada suurtes annustes ja pika perioodi jooksul (> 1 aasta), võivad vähesel määral suurendada puusa-, randme- ja lülisamba murdude tekkeriski, peamiselt eakatel või teiste riskitegurite olemasolul. Jälgimisuuringud näitavad, et prootonpumba inhibiitorid võivad suurendada üldist luumurdude riski 10...40%. Osa nendest murdudest võivad olla tingitud teistest riskiteguritest. Osteoporoosi riskiga patsiendid peavad saama ravi vastavalt kehtivatele kliinilistele ravijuhistele ja tarbima piisavalt D-vitamiini ja kaltsiumi.

Rasked naha kõrvaltoimed Pantoprasooli kasutamisega seoses on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (severe cutaneous adverse reactions, SCARs), sealhulgas multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ja ravimireaktsioon koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või surmavad ja mille esinemissagedus on teadmata (vt lõik 4.8). Ravimi määramisel tuleb patsiente teavitada nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest ning neid tähelepanelikult jälgida. Kui tekivad neile reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb pantoprasooli kasutamine kohe lõpetada ja kaaluda alternatiivset ravi. Naha subakuutne erütematoosne luupus Prootonpumba inhibiitoreid seostatakse väga harva naha subakuutse erütematoosse luupuse juhtudega. Kahjustuste ilmnemisel, eelkõige päikese eest katmata nahapiirkondadel, ja kui kaasneb artralgia, peab patsient pöörduma viivitamata tervishoiutöötaja poole, kes peab kaaluma Pantoprazole Actavise kasutamise katkestamist. Naha subakuutse erütematoosse luupuse teke pärast varasemat ravi prootonpumba inhibiitoriga võib suurendada naha erütematoosse luupuse tekke riski teiste prootonpumba inhibiitorite kasutamisel.

Häired laboratoorsete uuringute tegemisel Kromograniin A (CgA) suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Selle häire vältimiseks tuleb ravi Pantoprazole Actavisega lõpetada vähemalt 5 päeva enne CgA määramist

(vt lõik 5.1). Kui CgA ja gastriini sisaldus ei ole pärast esmast mõõtmist referentsvahemikku langenud, tuleb mõõtmist korrata 14 päeva pärast prootonpumba inhibiitoriga ravi lõpetamist.

Abiained

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ravimid pH-st sõltuva imendumise farmakokineetikaga Maohappe sekretsiooni tugeva ja pikaajalise pärssimise tõttu võib pantoprasool takistada teiste ravimite imendumist, millede puhul suukaudsel manustamisel on mao pH oluline faktor, näiteks mõned asooli- tüüpi seenevastased preparaadid, nagu ketokonasool, itrakonasool, posakonasool ning teised ravimid, nagu erlotiniib.

HIV proteaasi inhibiitorid Pantoprasooli samaaegne kasutamine koos HIV proteaasi inhibiitoritega, mille imendumine on sõltuv happelisest mao pH-st, nagu näiteks atasanaviir, ei ole soovitatav biosaadavuse märkimisväärse vähenemise tõttu (vt lõik 4.4). Kui HIV proteaasi inhibiitori ja prootonpumba inhibiitori samaaegne kasutamine on vältimatu, on soovitatav patsienti kliiniliselt hoolikalt jälgida (näiteks viiruskoormust). Pantoprasooli annus ei tohi ületada 20 mg ööpäevas. Vajalik võib olla HIV proteaasi inhibiitori annuse kohandamine.

Kumariini-tüüpi antikoagulandid (fenprokumoon või varfariin) Samaaegne pantoprasooli manustamine koos fenprokumooni või varfariiniga ei mõjutanud varfariini, fenprokumooni farmakokineetikat ega rahvusvahelist standardsuhet (International Normalised Ratio, INR). Samas on teatatud INR-i ja protrombiiniaja tõusust patsientidel, kes saavad PPI-ga samaaegselt ravi varfariini või fenprokumooniga. INR ja protrombiiniaja tõus võib põhjustada veritsusi ja isegi surma. Patsiendid, keda ravitakse pantoprasooli ja fenprokumooni või varfariiniga, võivad vajada monitoorimist protrombiiniaja ja INR-i tõusu suhtes.

Metotreksaat Suures annuses metotreksaadi (nt 300 mg) ja prootonpumba inhibiitorite samaaegsel kasutamisel on teatatud metotreksaadi sisalduse suurenemisest mõnedel patsientidel. Seetõttu olukordades, kus kasutatakse suures annuses metotreksaati, näiteks pahaloomuliste kasvajate ja psoriaasi puhul, võib kaaluda pantoprasooli kasutamise ajutist katkestamist. Muud koostoimeuuringud Pantoprasool metaboliseeritakse ulatuslikult maksas tsütokroom P450 ensüümsüsteemi poolt. Peamiseks metabolismiteeks on demetüleerimine CYP2C19 poolt ning teiseks metabolismiteeks on oksüdeerimine CYP3A4 poolt.

Koostoimeuuringutes nimetatud ensüümsüsteemi poolt metaboliseeritavate ravimitega (karbamasepiin, diasepaam, glibenklamiid, nifedipiin ning levonorgestreeli ja etinüülöstradiooli sisaldavad suukaudsed rasestumisvastased preparaadid) ei täheldatud kliiniliselt olulisi koostoimeid.

Ei saa välistada koostoimet pantoprasooli ja teiste ravimite või ühendite vahel, mis metaboliseeruvad sama ensüümsüsteemi kaudu.

Muude koostoimeuuringute tulemused näitavad, et pantoprasool ei mõjuta CYP1A2 (näiteks kofeiin ja teofülliin), CYP2C9 (näiteks piroksikaam, diklofenak, naprokseen), CYP2D6 (näiteks metoprolool) ega CYP2E1 (näiteks etanool) poolt metaboliseeritavate ravimite metabolismi ega p-glükoproteiini poolt vahendatud digoksiini imendumist.

Koostoimeid samaaegselt manustatud antatsiididega ei ole täheldatud.

Koostoimeuuringud on läbi viidud ka pantoprasooli ja samaaegselt kasutatavate antibiootikumidega (klaritromütsiin, metronidasool, amoksitsilliin). Kliiniliselt olulisi koostoimeid nimetatud uuringutes ei täheldatud.

Ravimid, mis indutseerivad või inhibeerivad CYP2C19 CYP2C19 inhibiitorid, nagu näiteks fluvoksamiin, võivad suurendada pantoprasooli süsteemset ekspositsiooni. Annuse vähendamine võib olla vajalik patsientidel, kes saavad pikaajalist ravi pantoprasooli suurte annustega või maksakahjustusega patsientidel.

Ensüümi indutseerijad, mis mõjutavad CYP2C19 ja CYP3A4, nagu näiteks rifampitsiin ja naistepuna (Hypericum perforatum), võivad langetada PPI-de plasmakontsentratsiooni, mis metaboliseeruvad nende ensüümsüsteemide kaudu.

Ravimi mõju laborianalüüsidele Pantoprasooli kasutanud patsientidel on saadud mõningate tetrahüdrokannabinooli (THC) suhtes skriinimise uriinianalüüsidega valepositiivseid tulemusi. Positiivsete tulemuste kontrollimiseks tuleb kaaluda muud kinnitavat meetodit.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Keskmine hulk rasedate kohta saadud andmeid (300 kuni 1000 raseda andmed) näitab, et pantoprasool ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Ettevaatusena on parem vältida pantoprasooli kasutamist raseduse ajal.

Imetamine Loomkatsetes on leitud, et pantoprasool eritub piima. Andmed pantoprasooli eritumisest inimese rinnapiima on puudulikud, kuid on teatatud pantoprasooli eritumisest inimese rinnapiima. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Seetõttu tuleb otsustada rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine pantoprasooliga, arvestades imetamise kasu lapsele ja pantoprasooli ravi kasu naisele.

Fertiilsus Loomkatsetes ei täheldatud pantoprasooli manustamisel fertiilsuse häireid (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Pantoprasool ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Ravi ajal võivad tekkida kõrvaltoimed, nagu pearinglus ja nägemishäired (vt lõik 4.8). Nende kõrvaltoimete tekkel ei tohi patsient juhtida autot ega käsitseda masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimeid võib tekkida ligikaudu 5% patsientidest.

Alljärgnevas tabelis on pantoprasooliga esinenud kõrvaltoimed esitatud järgmise esinemissageduse klassifikatsiooni kohaselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Ravimi turuletulekujärgse kogemuse käigus registreeritud kõrvaltoimete puhul ei ole võimalik hinnata nende esinemissagedust, seetõttu on nende puhul kasutatud terminit „teadmata“.

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 1. Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt täheldatud pantoprasooli kõrvaltoimed

Esinemissagedus Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata

Organ- süsteemi klass Vere ja Agranulotsütoos Leukopeenia, lümfisüsteemi trombotsütopeenia, häired pantsütopeenia Immuunsüsteemi Ülitundlikkus (sh häired anafülaktilised Ainevahetus- ja Hüperlipideemiad Hüponatreemia, toitumishäired ja lipiidide hüpomagneseemia Psühhiaatrilised Unehäired Depressioon (ja Desorienteeritus Hallutsinatsioon; häired kõik ägenemised) (ja kõik segasus (eelkõige Närvisüsteemi Peavalu, Maitsetundlikkuse Paresteesia häired pearinglus häired Silma kahjustused Nägemishäired, Seedetrakti häired Maopõhja Kõhulahtisus, Mikroskoopiline näärmete iiveldus/ koliit polüübid (hea- oksendamine, loomulised) kõhupuhitus ja Maksa ja sapiteede Maksaensüümide Bilirubiini Maksarakkude häired aktiivsuse sisalduse kahjustus, kollatõbi, Naha ja Lööve/eksanteem/ Nõgestõbi, Stevensi-Johnsoni nahaaluskoe eruptsioon; sügelus angioödeem sündroom, Lyell'i kahjustused sündroom (TEN),

Lihaste, luustiku ja Puusa-, randme- Liigesvalu, Lihasspasmid(2) sidekoe või lülisamba lihasvalu kahjustused murrud Neerude ja Interstitsiaalne kuseteede häired nefriit (võimaliku Reproduktiivse Günekomastia süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja Asteenia, jõuetus Kehatemperatuuri manustamiskoha ja halb enesetunne tõus, perifeersed reaktsioonid tursed (1) Hüpokaltseemia ja/või hüpokaleemia võivad olla seotud hüpomagneseemiaga (vt lõik 4.4). (2) Lihasspasmid tekivad elektrolüütide tasakaaluhäire tulemusel. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Inimesel ei ole üleannustamise sümptomeid teada. Intravenoossel manustamisel 2 minuti jooksul olid annused kuni 240 mg hästi talutavad. Kuna pantoprasool on ulatuslikult seondunud valkudega, ei ole see kergesti dialüüsitav. Üleannustamise korral, kui esinevad mürgistuse kliinilised sümptomid, tuleb rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi. Spetsiifilisi ravisoovitusi ei ole.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: prootonpumba inhibiitorid, ATC-kood: A02BC02

Toimemehhanism Pantoprasool on substitueeritud bensimidasool, mis pärsib maos soolhappe sekretsiooni, blokeerides spetsiifiliselt mao parietaalrakkude prootonpumbad.

Pantoprasool konverteeritakse mao parietaalrakkude happelises keskkonnas aktiivseks vormiks, kus ta pärsib ensüümi H+, K+ -ATPaasi – mao soolhappe produktsiooni viimast etappi. Inhibeeriv toime sõltub annusest ning mõjutab nii basaal- kui stimuleeritud sekretsiooni. Enamikul patsientidel saavutatakse sümptomitest vabanemine 2 nädala jooksul. Sarnaselt teiste prootonpumba inhibiitoritele ja H2- retseptorite inhibiitoritele vähendab ravi pantoprasooliga mao happesust ja seeläbi suureneb gastriini sisaldus proportsionaalselt happesuse langusega. Gastriini sisalduse tõus on pöörduv. Kuna pantoprasool seondub ensüümiga raku retseptoritasemest distaalselt, pärsib ta soolhappe sekretsiooni sõltumatult teiste ainete (atsetüülkoliin, histamiin, gastriin) stimulatsioonist. Toime on ühesugune nii ravimi suukaudsel kui ka intravenoossel manustamisel.

Farmakodünaamilised toimed Pantoprasooli kasutamisel suureneb tühja kõhu gastriini sisaldus. Lühiajalisel kasutamisel ei ületa see enamusel juhtudel normaalset taset. Pikaajalisel kasutamisel gastriini sisaldus enamikul juhtudel

kahekordistub. Liigset suurenemist esineb ainult üksikjuhtudel. Selliste muutuste tagajärjena on pikaajalise ravi korral vähestel juhtudel täheldatud spetsiifiliste endokriinrakkude arvu kerget kuni mõõdukat suurenemist maos (lihtne kuni adenomatoosne hüperplaasia). Senini läbi viidud uuringutes ei ole inimesel siiski täheldatud kartsinoidieelse seisundi (atüüpiline hüperplaasia) ega mao kartsinoidi teket, mida on leitud loomuuringutes (vt lõik 5.3).

Vastavalt loomkatsete tulemustele ei saa pikaajalise pantoprasooli ravi (üle 1-aastase kestusega) mõju kilpnäärme endokriinsetele parameetritele täielikult välistada.

Antisekretoorsete ravimitega ravi ajal suureneb seerumi gastriini sisaldus vastusena happesekretsiooni vähenemisele. Ka CgA sisaldus suureneb maohappesuse vähenemise tagajärjel. CgA suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid.

Olemasolevad avaldatud tõendid näitavad, et prootonpumba inhibiitorite manustamine tuleb lõpetada 5 päeva kuni 2 nädalat enne CgA mõõtmist. See võimaldab PPI-ravi järel suurenenud CgA sisaldusel langeda referentsvahemikku.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pantoprasool imendub kiiresti ja maksimaalne kontsentratsioon plasmas saavutatakse isegi ühekordse 20 mg suukaudse annuse manustamise järgselt. Maksimaalne plasmakontsentratsioon 1...1,5 mikrogrammi/ml saavutatakse ligikaudu 2,0...2,5 tunniga ja need väärtused jäävad konstantseks ka korduval manustamisel. Farmakokineetika ei erine ühekordse ja korduva manustamise järgselt. Annusevahemikus 10...80 mg on pantoprasooli farmakokineetika vereplasmas lineaarne nii suukaudse kui intravenoosse manustamise järgselt. Tableti manustamisel leiti absoluutne biosaadavus olevat ligikaudu 77%. Samaaegne söömine ei mõjuta kontsentratsioonikõvera alust pindala (AUC), maksimaalset plasmakontsentratsiooni ja seeläbi biosaadavust. Manustamisel koos toiduga suureneb üksnes nende saabumise aja varieeruvus.

Jaotumine Pantoprasool seondub plasmavalkudega ligikaudu 98% ulatuses. Jaotusruumala on ligikaudu 0,15 l/kg.

Biotransformatsioon Pantoprasool metaboliseerub peaaegu täielikult maksas. Peamiseks metabolismiteeks on demetüleerimine CYP2C19 poolt, millele järgneb konjugeerimine sulfaadiga, ning teiseks metabolismiteeks on oksüdeerimine CYP3A4 poolt. Eritumine Terminaalne poolväärtusaeg on ligikaudu 1 tund ja kliirens ligikaudu 0,1 l/h/kg. Üksikjuhtudel on täheldatud eliminatsiooniaja pikenemist. Pantoprasooli spetsiifilise seondumise tõttu parietaalrakkude prootonpumpadega ei ole eliminatsiooni poolväärtusaeg korrelatsioonis toime (soolhappe sekretsiooni pärssimine) palju pikema kestusega. Pantoprasooli metaboliidid erituvad peamiselt (ligikaudu 80%) neerude kaudu ning ülejäänud osa eritub väljaheitega. Peamine metaboliit on nii seerumis kui uriinis desmetüülpantoprasool, mis konjugeeritakse sulfaadiga. Põhimetaboliidi poolväärtusaeg (ligikaudu 1,5 tundi) ei ole oluliselt pikem kui pantoprasoolil endal.

Eripopulatsioonid

Aeglased metaboliseerijad Ligikaudu 3-l % euroopa elanikkonnast puudub funktsioneeriv CYP2C19 ensüüm, mistõttu neid nimetatakse aeglasteks metaboliseerijateks. Nimetatud indiviididel katalüüsib pantoprasooli metabolismi ilmselt CYP3A4. Pärast 40 mg pantoprasoooli ühekordset manustamist oli keskmine kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) aeglastel metaboliseerijatel ligikaudu 6 korda suurem kui funktsioneeriva CYP2C19 ensüümiga indiviididel (kiired metaboliseerijad). Keskmine maksimaalne

plasmakontsentratsioon oli aeglastel metaboliseerijatel ligikaudu 60% võrra kõrgem. See aga ei nõua pantoprasooli annustamise muutmist.

Neerukahjustus Neerufunktsiooni kahjustusega (k.a dialüüsi-) patsientidel ei ole annuse vähendamine vajalik. Sarnaselt tervete isikutega on ka neil pantoprasooli poolväärtusaeg lühike. Pantoprasool on dialüüsitav ainult väga vähesel määral. Kuigi põhimetaboliidi poolväärtusaeg on mõõdukalt pikenenud (2...3 tundi), toimub eritumine siiski kiiresti ja seega ravimi kumuleerumist organismis ei toimu.

Maksakahjustus Kuigi maksatsirroosiga patsientide korral (klass A ja B Child’i järgi) on ravimi poolväärtusaeg pikenenud 3...6 tunnini ja AUC suurenenud 3...5 korda, on ravimi maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas tervete vabatahtlikega võrreldes suurenenud ainult 1,3 korda.

Eakad Eakatel vabatahtlikel täheldati noorematega võrreldes AUC ja C vähest tõusu, millel ei ole samuti kliinilist tähtsust. Lapsed 20 mg või 40 mg pantoprasooli ühekordse suukaudse manustamise järel lastele vanuses 5…16 aastat olid AUC ja C väärtused täiskasvanutega samas suurusjärgus. max 0,8 mg/kg või 1,6 mg/kg pantoprasooli manustamisel ühekordse intravenoosse annusena lastele vanuses 2…16 aastat ei täheldatud olulist seost pantoprasooli kliirensi ning vanuse või kehakaalu vahel. AUC ja jaotusruumala olid vastavuses täiskasvanutel saadud andmetega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised andmed ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

2-aastases kartsinogeensuse uuringus rottidel leiti neuroendokriinseid kasvajaid. Lisaks täheldati rottidel eesmaos skvamoosrakulisi papilloome. Mao kasvajate tekkemehhanisme bensimidasooli ravi korral on hoolikalt uuritud ning jõutud järeldusele, et kasvajate teke on sekundaarne reaktsioon massiivsele gastriini sisalduse tõusule, mis tekib rotil pikaajalise suurtes annustes ravi tulemusena. Närilistel teostatud kaheaastastes uuringutes täheldati rottidel ja emastel hiirtel maksakasvajate esinemissageduse tõusu ning seda tõlgendati kui pantoprasooli metabolismi tagajärge maksas. Rottidel, kellele manustati ravimit suurtes annustes (200 mg/kg), täheldati kilpnäärmekasvajate vähest sagenemist. Nende kasvajate esinemist seostatakse pantoprasoolist põhjustatud muutustega türoksiini lammutamises roti maksas. Kuna inimesel kasutatavad terapeutilised annused on väikesed, ei ole kahjulikke toimeid kilpnäärmele oodata.

Peri-postnataalses rottide reproduktsiooni uuringus, mille eesmärk oli hinnata luude arengut, täheldati järglastel toksilisuse tunnuseid (suremus, väiksem keskmine kehamass, väiksem keskmine kaaluiive ja luude kasvu vähenemine) kontsentratsioonidel (C ), mis ületasid ligikaudu 2 x inimestel saavutatavaid kliinilisi kontsentratsioone. Taastumisfaasi lõpuks olid luude parameetrid kõigil rühmadel sarnased ja ka kehamasside vähenemise suundumus hakkas pärast ravimivaba taastumisperioodi tagasi pöörama. Suremuse suurenemisest täheldati ainult võõrutamiseelsetel rotipoegadel (kuni 21 päeva vanused), mis vastab hinnanguliselt kuni 2-aastastele väikelastele. Selle leiu olulisus laste suhtes ei ole selge. Varasemas peri-postnataalses uuringus rottidel veidi väiksemate annustega ei leitud kõrvaltoimeid annusega 3 mg/kg, võrreldes selle uuringu väikese annusega 5 mg/kg. Uuringute andmetel ei ole leidnud kinnitust toksiline toime fertiilsusele ega teratogeenne toime. Rottidel uuriti ravimi tungimist läbi platsenta ning leiti, et see suureneb gestatsiooni pikenedes. Sellise muutuse tagajärjel suureneb pantoprasooli kontsentratsioon loote veres vahetult enne sündi.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Mannitool Naatriumkarbonaat Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A) Aluseline butüleeritud metakrülaatkopolümeer (Eudragit E PO) Kaltsiumstearaat

Tableti katte alus Hüpromelloos Titaandioksiid (E171) Talk Makrogool 400 Naatriumlaurüülsulfaat

Tableti happekindel kate Metakrüülhappe –etüülakrülaadi kopolümeeri dispersioon Propüleenglükool Kollane raudoksiid (E172) Titaandioksiid (E171) Talk

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

4 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Tableti pudel: hoida temperatuuril kuni 30 C. Blister: see ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Tableti pudel (HDPE) PP-korgi ja niiskust imava ainega. Alumiinium/alumiinium blisterpakend.

Pakendi suurused Blister: 7, 14, 15, 20, 28, 30, 56, 60, 98, 100 tabletti. HDPE pudel: 30, 100, 250 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

585608

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.06.2008 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 07.06.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Detsember 2023