RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 25 mg kõvakapslid Pregabalin Zentiva 50 mg kõvakapslid Pregabalin Zentiva 75 mg kõvakapslid Pregabalin Zentiva 100 mg kõvakapslid Pregabalin Zentiva 150 mg kõvakapslid Pregabalin Zentiva 200 mg kõvakapslid Pregabalin Zentiva 225 mg kõvakapslid Pregabalin Zentiva 300 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Pregabalin Zentiva 25 mg kõvakapslid Iga kõvakapsel sisaldab 25 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine Iga kõvakapsel sisaldab ka 47,57 mg laktoosmonohüdraati.

Pregabalin Zentiva 50 mg kõvakapslid Iga kõvakapsel sisaldab 50 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine Iga kõvakapsel sisaldab ka 5 mg laktoosmonohüdraati.

Pregabalin Zentiva 75 mg kõvakapslid Iga kõvakapsel sisaldab 75 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine Iga kõvakapsel sisaldab ka 7,5 mg laktoosmonohüdraati.

Pregabalin Zentiva 100 mg kõvakapslid Iga kõvakapsel sisaldab 100 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine Iga kõvakapsel sisaldab ka 10 mg laktoosmonohüdraati. Pregabalin Zentiva 150 mg kõvakapslid Iga kõvakapsel sisaldab 150 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine Iga kõvakapsel sisaldab ka 15 mg laktoosmonohüdraati.

Pregabalin Zentiva 200 mg kõvakapslid Iga kõvakapsel sisaldab 200 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine Iga kõvakapsel sisaldab ka 20 mg laktoosmonohüdraati.

Pregabalin Zentiva 225 mg kõvakapslid Iga kõvakapsel sisaldab 225 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine Iga kõvakapsel sisaldab ka 22,5 mg laktoosmonohüdraati.

Pregabalin Zentiva 300 mg kõvakapslid Iga kõvakapsel sisaldab 300 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine Iga kõvakapsel sisaldab ka 30 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel

Pregabalin Zentiva 25 mg kõvakapslid Želatiinist kõvakapsel (suurus 3), millel on valkjas kuni helehall kaas ja valkjas kuni helehall keha märgistusega “25”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 15,9 ± 0,3 mm.

Pregabalin Zentiva 50 mg kõvakapslid Želatiinist kõvakapsel (suurus 4), millel on valkjas kuni helehall kaas ja valkjas kuni helehall keha märgistusega “50”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 14,3 ± 0,3 mm.

Pregabalin Zentiva 75 mg kõvakapslid Želatiinist kõvakapsel (suurus 4), millel on telliskivipunane kuni punane kaas ja valkjas kuni helehall keha märgistusega “75”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 14,3 ± 0,3 mm.

Pregabalin Zentiva 100 mg kõvakapslid Želatiinist kõvakapsel (suurus 3), millel on telliskivipunane kuni punane kaas ja telliskivipunane kuni punane keha märgistusega “100”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 15,9 ± 0,3 mm.

Pregabalin Zentiva 150 mg kõvakapslid Želatiinist kõvakapsel (suurus 2), millel on valkjas kuni helehall kaas ja valkjas kuni helehall keha märgistusega “150”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 18,0 ± 0,3 mm.

Pregabalin Zentiva 200 mg kõvakapslid Želatiinist kõvakapsel (suurus 1), millel on hele tellispunane kuni ihuvärvi läbipaistmatu kaas ja hele tellispunane kuni ihuvärvi läbipaistmatu keha märgistusega “200”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 19,4 ± 0,3 mm. Pregabalin Zentiva 225 mg kõvakapslid Želatiinist kõvakapsel (suurus 1), millel on hele telliskivipunane kuni ihuvärvi läbipaistmatu kaas ja valkjas kuni helehall keha märgistusega “225”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 19,4 ± 0,3 mm.

Pregabalin Zentiva 300 mg kõvakapslid Želatiinist kõvakapsel (suurus 0), millel on telliskivipunane kuni punane kaas ja valkjas kuni helehall keha märgistusega “300”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 21,7 ± 0,3 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Neuropaatiline valu Pregabalin Zentiva on näidustatud perifeerse ja tsentraalse neuropaatilise valu raviks täiskasvanutel.

Epilepsia Pregabalin Zentiva on näidustatud täiendavaks raviks täiskasvanutel, kellel esinevad partsiaalsed hood sekundaarse generaliseerumisega või ilma.

Generaliseerunud ärevushäire Pregabalin Zentiva on näidustatud generaliseerunud ärevushäire (GAD) raviks täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Annusevahemik on 150...600 mg ööpäevas, mis jagatakse kaheks või kolmeks annuseks.

Neuropaatiline valu Ravi pregabaliiniga võib alustada annusega 150 mg ööpäevas, mis jagatakse kaheks või kolmeks annuseks. Patsiendi individuaalse ravivastuse ja talutavuse alusel võib 3…7 päeva pärast annust suurendada kuni annuseni 300 mg ööpäevas ning vajaduse korral veel 7 päeva pärast kuni maksimaalse annuseni 600 mg ööpäevas.

Epilepsia Ravi pregabaliiniga võib alustada annusega 150 mg ööpäevas, mis jagatakse kaheks või kolmeks annuseks. Patsiendi individuaalse ravivastuse ja talutavuse alusel võib ühe nädala pärast annust suurendada kuni annuseni 300 mg ööpäevas. Veel ühe nädala möödudes võib annust suurendada maksimaalse annuseni 600 mg ööpäevas.

Generaliseerunud ärevushäire Annuse suurus on 150…600 mg ööpäevas, manustatuna kahe või kolme jagatud annusena. Ravivajadust tuleb regulaarselt hinnata. Ravi pregabaliiniga võib alustada annusega 150 mg päevas. Patsiendi individuaalse ravivastuse ja talutavuse alusel võib ühe nädala pärast annust suurendada kuni annuseni 300 mg ööpäevas. Veel ühe nädala pärast võib annust suurendada kuni annuseni 450 mg ööpäevas. Veel ühe nädala möödudes võib annust suurendada maksimaalse annuseni 600 mg ööpäevas. Pregabaliiniga ravi katkestamine Vastavalt kehtivale kliinilisele tavale soovitatakse ravi pregabaliiniga katkestada järk-järgult, minimaalselt ühe nädala jooksul näidustusest sõltumata (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Neerukahjustus Pregabaliin eemaldub süsteemsest ringlusest peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Et pregabaliini kliirens on otseses seoses kreatiniini kliirensiga (vt lõik 5.2), tuleb neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel vähendada annust individualiseeritult kreatiniini kliirensi (CLcr) järgi, nagu on näidatud tabelis 1, kasutades järgmist valemit:

CL (ml/min) = (× 0,85 naispatsientidel) cr kreatiniin seerumis (mikromol/l) Pregabaliini saab plasmast tõhusalt eemaldada hemodialüüsi teel (4 tunniga 50% ravimist). Hemodialüüsi saavatel patsientidel tuleb pregabaliini ööpäevast annust korrigeerida lähtuvalt neerufunktsioonist. Ööpäevasele annusele lisaks tuleb manustada täiendav annus vahetult pärast iga 4-tunnist hemodialüüsiseanssi (vt Tabel 1). Tabel 1. Pregabaliini annuse korrigeerimine neerufunktsiooni alusel

Kreatiniini kliirens Pregabaliini ööpäevane koguannus* Annustamisskeem (CL ) CR (ml/min) ≥ 60 150 600 BID või TID ≥ 30…< 60 75 300 BID või TID ≥ 15…< 30 25…50 150 1 kord ööpäevas või BID < 15 25 75 1 kord ööpäevas Täiendav annus pärast hemodialüüsi (mg) TID = annus jagatud kolmeks BID = annus jagatud kaheks * Et saada milligrammide arv annuse kohta, tuleb ööpäevane koguannus (mg/ööpäevas) jagada vastavalt annustamisskeemile. + Täiendav annus on ühekordne lisaannus. Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust korrigeerida (vt lõik 5.2). Lapsed Pregabaliini ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 12 aasta ja noorukitel (vanuses 12…17 aastat) ei ole kindlaks tehtud. Praegu teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Eakad Eakad patsiendid võivad halvenenud neerufunktsiooni tõttu vajada pregabaliini annuse vähendamist (vt lõik 5.2).

Manustamisviis Pregabalin Zentivat võib võtta koos toiduga või ilma. Pregabalin Zentiva on ainult suukaudseks kasutamiseks.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Diabeediga patsiendid Vastavalt kehtivale kliinilisele tavale võivad mõned diabeediga patsiendid, kes võtavad pregabaliiniga ravi ajal kaalus juurde, vajada hüpoglükeemiliste ravimite annuste korrigeerimist.

Ülitundlikkusreaktsioonid Turuletulekujärgselt on teatatud ülitundlikkusreaktsioonidest, sealhulgas angioödeemi juhtudest. Angioödeemi sümptomite, näiteks näopiirkonna, suuümbruse või ülemiste hingamisteede turse tekkimise korral tuleb ravi pregabaliiniga kohe katkestada.

Nahaga seotud rasked kõrvaltoimed Pregabaliinraviga seoses on harva teatatud rasketest nahaga seotud kõrvaltoimetest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroomist (SJS) ja toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Ravimi määramise ajal peab patsiente teavitama nahareaktsioonide tunnustest ja sümptomitest ning nende tekke suhtes hoolikalt jälgima. Kui ilmuvad sellistele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, peab ravi pregabaliiniga otsekohe lõpetama ja kaaluma muud (asjakohast) ravi.

Peapööritustunne, unisus, teadvusekadu, segasus ja vaimsed häired Pregabaliiniga ravi on seostatud peapööritustunde ja unisusega, mis võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumiste) esinemissagedust eakatel. Turuletulekujärgselt on kirjeldatud teadvusekao, segasuse ja vaimsete häirete esinemist. Seetõttu tuleb patsientidel soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad ravimi võimalike toimetega.

Nägemisega seotud kõrvaltoimed Kontrolliga kliinilistes uuringutes oli nägemise ähmastumisest teatanud patsientide osakaal pregabaliiniga ravitud patsientide seas suurem kui platseebot saanud patsientide seas. Enamikul juhtudest möödus see ravi jätkamisel iseenesest. Kliinilistes uuringutes, milles kasutati oftalmoloogilisi uurimismeetodeid, täheldati pregabaliinirühmas nägemisteravuse vähenemist ja nägemisvälja muutusi sagedamini kui platseeborühmas, seevastu fundoskoopiliste muutuste esinemissagedus oli suurem platseeborühmas (vt lõik 5.1). Turuletulekujärgselt on samuti teatatud nägemisega seotud kõrvaltoimetest, sealhulgas nägemiskaotusest, nägemise ähmastumisest ja muudest nägemisteravuse muutustest, millest paljud olid mööduvad. Pregabaliiniga ravi lõpetamisel võivad need nägemisega seotud sümptomid taanduda või paraneda.

Neerupuudulikkus On täheldatud neerupuudulikkuse juhte ja pregabaliini kasutamise lõpetamine näitas mõnel juhul selle kõrvaltoime pöörduvat iseloomu.

Samaaegselt kasutatavate epilepsiavastaste ravimpreparaatide võtmise lõpetamine Puuduvad piisavad andmed samaaegselt tarvitatavate epilepsiavastaste ravimite võtmise lõpetamise võimalikkuse kohta. Seetõttu krambihoogude kupeerumisel ei jätkata pregabaliini monoteraapiana.

Südame paispuudulikkus Turuletulekujärgselt on mõnel pregabaliiniga ravitud patsientidest teatatud südame paispuudulikkuse tekkest. Sellised reaktsioonid tekivad enamasti eakatel kardiovaskulaarsete probleemidega patsientidel, kes saavad pregabaliinravi neuropaatiliste näidustuste tõttu. Nendel patsientidel tuleb pregabaliini kasutamisel olla ettevaatlik. Pregabaliinravi katkestamisel võib reaktsioon taanduda.

Seljaaju vigastusest põhjustatud tsentraalse neuropaatilise valu ravimine Seljaaju vigastusest põhjustatud tsentraalse neuropaatilise valu ravimisel suurenes üldiste kõrvaltoimete, kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete ja eriti unisuse esinemissagedus. See võib olla põhjustatud aditiivsest toimest, mis tekib sellise haigusseisundi puhul vajalike teiste ravimite (nt antispastilised ained) samaaegsel manustamisel. Seda tuleb arvestada pregabaliini määramisel selle haigusseisundi korral. Hingamise pärssimine Pregabaliini kasutamisega seoses on teatatud hingamise raskest pärssimisest. Selle raske kõrvaltoime esinemise risk võib olla suurem hingamisfunktsiooni häirega, respiratoorse või neuroloogilise haigusega, neerukahjustusega, samaaegselt kesknärvisüsteemi (KNS) depressiooni põhjustavaid aineid kasutavatel ja eakatel patsientidel. Nendel patsientidel võib olla vajalik annuse kohandamine (vt lõik 4.2).

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine Suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism pregabaliini saavatel patsientidel ei ole teada. Turuletulekujärgselt on pregabaliiniga ravitud patsientidel täheldatud suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise juhte (vt lõik 4.8). Patsiendikeskse kontrolliga (self-control study design) epidemioloogilises uuringus (milles võrreldi ühe ja sama inimese raviperioodide andmeid mitteraviperioodide andmetega) ilmnes tõendeid suitsidaalse käitumise ja suitsiidisurmade uute juhtude tekkeriski suurenemisest pregabaliiniga ravitud patsientidel.

Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole. Patsiente peab suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgima ja vajadusel rakendama vastavat ravi. Suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise korral tuleb kaaluda pregabaliiniga ravi katkestamist.

Seedetrakti alumise osa funktsiooni halvenemine Turuletulekujärgselt on teatatud seedetrakti alumise osa funktsiooni halvenemise juhtudest (nt sooleobstruktsioon, paralüütiline iileus, kõhukinnisus), kui pregabaliini kasutati samaaegselt ravimitega, mis võivad tekitada kõhukinnisust, nt opioidsed valuvaigistid. Kui pregabaliini kasutatakse samaaegselt opioididega, võiks kaaluda kõhukinnisust vältivate meetmete kasutamist (eriti naispatsientidel ja eakatel).

Samaaegne kasutamine koos opioididega Pregabaliini määramisel samaaegselt opioididega tuleb olla ettevaatlik, kuna esineb kesknärvisüsteemi depressiooni risk (vt lõik 4.5). Opioidide kasutajatega tehtud juhtkontrolluuringus oli opioididega seotud surma risk suurem neil patsientidel, kes võtsid pregabaliini samaaegselt koos opioididega, kui neil, kes kasutasid ainult opioide (kohandatud šansside suhe 1,68 [95% usaldusintervall; 1,19…2,36]). Seda suurenenud riski täheldati pregabaliini väikeste annustega (≤ 300 mg, kohandatud šansside suhe 1,52 [95% usaldusintervall, 1,04...2,22]) ja pregabaliini suurte annustega ilmnes riski suurenemise tendents (> 300 mg, kohandatud šansside suhe 2,51 [95% usaldusintervall, 1,24...5,06]).

Väärkasutuse, kuritarvitamise võimalikkus või sõltuvus Pregabaliin võib põhjustada ravimisõltuvust, mis võib tekkida raviannuste kasutamisel. Teatatud on väärkasutuse ja kuritarvitamise juhtudest. Patsientidel, kellel on anamneesis ainete kuritarvitamine, võib pregabaliini väärkasutuse, kuritarvitamise ja -sõltuvuse tekkimise risk olla suurem ning neil patsientidel tuleb pregabaliini kasutada ettevaatusega. Enne pregabaliini määramist tuleb patsiendil väärkasutuse, kuritarvitamise ja sõltuvuse tekkimise riski hoolikalt hinnata.

Pregabaliiniga ravitavaid patsiente tuleb jälgida pregabaliini väärkasutuse, kuritarvitamise või sõltuvuse nähtude ja sümptomite, näiteks tolerantsuse tekkimise, annuse eskaleerimise ja ravimi sõltuvuskäitumise tekkimise suhtes.

Ärajätunähtude sümptomid Pärast lühi- ja pikaajalise ravi katkestamist pregabaliiniga on täheldatud ärajätunähtude esinemist. On teatatud järgmistest sümptomitest: unetus, peavalu, iiveldus, ärevus, kõhulahtisus, gripisündroom, närvilisus, depressioon, enesetapumõtted, valu, krambid, hüperhidroos ja pearinglus. Ärajätunähtude sümptomite esinemine pärast pregabaliiniga ravi katkestamist võib viidata ravimisõltuvusele (vt lõik 4.8). Patsienti tuleb ravi alustamisel sellest teavitada. Näidustusest olenemata soovitatakse pregabaliiniga ravi katkestamise korral seda teha järk-järgult vähemalt 1 nädala jooksul (vt lõik 4.2). Pregabaliini kasutamise ajal või kohe pärast pregabaliiniga ravi katkestamist võivad tekkida krambid, sealhulgas epileptiline staatus ja generaliseerunud toonilis-kloonilised (grand mal) krambid.

Andmed viitavad sellele, et pikaajalise pregabaliiniga ravi katkestamisel võivad ärajätunähtude esinemissagedus ja raskusaste olla annusest sõltuvad.

Entsefalopaatia On teatatud entsefalopaatia juhtudest, eelkõige patsientidel, kellel on olnud tegemist entsefalopaatia teket soodustavate kaasuvate haigusseisunditega.

Rasestuda võivad naised / kontratseptsioon Pregabaliini kasutamine raseduse esimesel trimestril võib lootel põhjustada raskeid kaasasündinud väärarendeid. Pregabaliini ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui kasu emale ületab selgelt võimaliku riski lootele. Rasestuda võivad fertiilses eas naised peavad ravi ajal kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.6).

Laktoositalumatus Pregabalin Zentiva sisaldab laktoosmonohüdraati. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Pregabaliini farmakokineetilised koostoimed ei ole tõenäolised, sest pregabaliin eritub peamiselt muutumatul kujul uriiniga; pregabaliini metabolism on inimesel peaaegu olematu (< 2% annusest leidub uriinis metaboliitidena), see ei pärsi in vitro ravimite metabolismi ja ei seondu plasmavalkudega.

In vivo uuringud ja populatsiooni farmakokineetika analüüs Eelnevaga kooskõlas ei täheldatud in vivo uuringutes kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid pregabaliini ja fenütoiini, karbamasepiini, valproehappe, lamotrigiini, gabapentiini, lorasepaami, oksükodooni või etanooli vahel. Populatsiooni farmakokineetika analüüs näitas, et suukaudsed diabeedivastased ravimid, diureetikumid, insuliin, fenobarbitaal, tiagabiin ja topiramaat ei avaldanud kliiniliselt olulist mõju pregabaliini kliirensile.

Suukaudsed rasestumisvastased ravimid, noretisteroon ja/või etünüülöstradiool Pregabaliini samaaegne manustamine koos suukaudsete rasestumisvastaste ravimite noretisterooni ja/või etünüülöstradiooliga ei mõjuta kummagi ravimi tasakaaluseisundi farmakokineetikat.

Kesknärvisüsteemi mõjutavad ravimid Pregabaliin võib tugevdada etanooli ja lorasepaami toimet.

Turuletulekujärgselt on pregabaliini ja teiste kesknärvisüsteemi depressantide ja/või opioidide samaaegsel manustamisel täheldatud hingamispuudulikkust, koomat ja surma. Pregabaliin paistab avaldavat aditiivset toimet oksükodoonist tingitud kognitiivsete ja jämemotoorsete funktsioonide halvenemisele.

Koostoimed ja eakad Eakatel vabatahtlikel ei ole tehtud spetsiifilisi farmakodünaamilisi koostoimete uuringuid. Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestuda võivad naised / kontratseptsioon Rasestuda võivad naised peavad ravi ajal kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.4).

Rasedus Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Rottidel läbis pregabaliin platsentaarbarjääri (vt lõik 5.2). Pregabaliin võib läbida ka inimese platsentaarbarjääri.

Rasked kaasasündinud väärarendid Põhjamaades tehtud vaatlusuuringu andmetel, mis hõlmas üle 2700 pregabaliinile eksponeeritud raseduse, oli pregabaliinile eksponeeritud (elusalt või surnult sündinud) lastel suurem raskete kaasasündinud väärarendite levimus kui pregabaliinile eksponeerimata lastel (5,9% vs. 4,1%).

Raseduse esimesel trimestril pregabaliinile eksponeeritud lastel oli raskete kaasasündinud väärarendite tekkerisk veidi suurem kui pregabaliinile eksponeerimata lastel (levimuse kohandatud suhe ja 95% usaldusvahemik 1,14 (0,96…1,35)) ning lamotrigiinile või duloksetiinile eksponeeritud lastel (vastavalt 1,29 (1,01…1,65) ja 1,39 (1,07…1,82)).

Konkreetsete väärarendite kohta tehtud analüüs näitas närvisüsteemi, silma väärarendite, näo- suulaelõhede, kuseteede ja genitaaltrakti väärarendite riski suurenemist, kuid väärarendite arv oli väike ja hinnangud seetõttu ebatäpsed.

Pregabaliini ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud siis, kui see on selgelt vajalik (juhul, kui kasu emale ületab selgelt võimaliku riski lootele).

Imetamine Pregabaliin eritub rinnapiima (vt lõik 5.2). Pregabaliini toime vastsündinutele/imikutele on teadmata. Rinnaga toitmise katkestamine või pregabaliiniga ravi katkestamine tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus Puuduvad kliinilised andmed pregabaliini toimete kohta naiste fertiilsusele. Et hinnata pregabaliini mõju seemnerakkude liikuvusele, manustati kliinilistes uuringutes tervetele meestele pregabaliini annuses 600 mg ööpäevas. Pärast 3-kuulist ravi ei täheldatud mõju seemnerakkude liikuvusele. Fertiilsuse uuringud emasrottidel on näidanud kahjulikke toimeid reproduktiivsusele. Fertiilsuse uuringud isasrottidel on näidanud kahjulikke toimeid reproduktiivsusele ja arengule. Nende tulemuste kliiniline tähtsus ei ole teada (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Pregabaliinil võib olla kerge kuni mõõdukas toime reaktsioonikiirusele. Pregabaliin võib põhjustada pearinglust ja unisust ning võib seega omada toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Patsientidel soovitatakse mitte juhtida sõidukeid, käsitseda keerulisi masinaid või tegeleda muude võimalikult ohtlike tegevustega, kuni on teada, kas ravim mõjutab nende võimet teha nimetatud toiminguid.

4.8 Kõrvaltoimed

Pregabaliini kliinilises programmis osales üle 8900 pregabaliini saanud patsiendi, neist üle 5600 patsiendi osales topeltpimedates platseebokontrolliga uuringutes. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed olid pearinglus ja unisus. Kõrvaltoimed olid enamasti kerge kuni mõõduka tugevusega. Kõigis kontrollitud uuringutes oli kõrvaltoimete tõttu ravi katkestamise määr pregabaliiniga ravitud patsientidel 12% ning platseebot saanud patsientidel 5%. Kõige sagedamad kõrvaltoimed, mis tingisid pregabaliiniga ravi katkestamise, olid pearinglus ja unisus. Alltoodud Tabelis 2 on loetletud kõik kõrvaltoimed, mis tekkisid sagedamini kui platseeborühmas ja

rohkem kui ühel patsiendil, organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas sagedusrühmas on kõrvaltoimed toodud raskuse vähenemise järjekorras.

Loetletud kõrvaltoimed võivad ühtlasi olla seotud põhihaigusega ja/või samaaegselt kasutatavate ravimitega.

Seljaaju vigastusest põhjustatud tsentraalse neuropaatilise valu ravimisel suurenes üldiste kõrvaltoimete, KNS-i kõrvaltoimete ja eriti unisuse esinemissagedus (vt lõik 4.4).

Teised reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, on järgnevas loetelus kaldkirjas.

Tabel 2. Pregabaliini kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Infektsioonid ja infestatsioonid

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Sage Nasofarüngiit Vere- ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt Neutropeenia Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt Ülitundlikkus Harv Angioödeem, allergiline reaktsioon Ainevahetus- ja toitumishäired Sage Isu suurenemine Aeg-ajalt Isutus, hüpoglükeemia Psühhiaatrilised häired Sage Eufooriline meeleolu, segasus, ärrituvus, desorienteeritus, Aeg-ajalt Hallutsinatsioonid, paanikahood, rahutus, erutatus, Harv Pidurdamatus, suitsidaalne käitumine, suitsiidimõtted Teadmata Ravimsõltuvus Närvisüsteemi häired Väga sage Pearinglus, unisus, peavalu Sage Ataksia, koordinatsioonihäired, treemor, düsartria, amneesia, Aeg-ajalt Sünkoop, stuupor, müokloonus, teadvusekadu, Harv Konvulsioonid, parosmia, hüpokineesia, düsgraafia, Silma kahjustused Sage Nägemise ähmastumine, diploopia Aeg-ajalt Perifeerse nägemise kadu, nägemishäired, silmaturse, Harv Nägemiskaotus, keratiit, ostsillopsia, visuaalse sügavustaju Kõrva ja labürindi kahjustused Sage Vertiigo Aeg-ajalt Hüperakuusia Südame häired Aeg-ajalt Tahhükardia, I astme atrioventrikulaarne blokaad, Harv QT pikenemine, siinustahhükardia, siinusarütmia Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt Hüpotensioon, hüpertensioon, kuumahood, punastuvus, Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Aeg-ajalt Düspnoe, ninaverejooksud, köha, ninakinnisus, riniit, Harv Kopsuödeem, pigistustunne kõris Teadmata Hingamise pärssimine Seedetrakti häired

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Sage Oksendamine, iiveldus, kõhukinnisus, kõhulahtisus, Aeg-ajalt Gastro-ösofageaalne tagasivooluhaigus, süljeliignõristus, Harv Astsiit, pankreatiit, keeleturse, düsfaagia Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine* Harv Kollatõbi Väga harv Maksapuudulikkus, hepatiit Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt Papuloosne lööve, urtikaaria, hüperhidroos, kihelus Harv Toksiline epidermaalne nekrolüüs, Stevensi-Johnsoni Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage Lihaskrambid, artralgia, seljavalu, jäsemevalu, kaela spasm Aeg-ajalt Liigeste turse, müalgia, lihastõmblused, kaelavalu, lihasjäikus Harv Rabdomüolüüs Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt Uriinipidamatus, düsuuria Harv Neerupuudulikkus, oliguuria, uriinipeetus Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Sage Erektsioonihäired Aeg-ajalt Seksuaaldüsfunktsioon, ejakulatsiooni hilinemine, Harv Amenorröa, eritis rinnanäärmetest, rinnanäärmete Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage Perifeersed tursed, tursed, ebatavaline kõnnak, kukkumine, Aeg-ajalt Generaliseerunud turse, näoturse, pigistustunne rindkeres, Uuringud Sage Kehakaalu suurenemine Aeg-ajalt Kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemine veres, Harv Leukotsüütide arvu vähenemine * Alaniinaminotransferaasi (ALAT) aktiivsuse suurenemine ja aspartaataminotransferaasi (ASAT) aktiivsuse suurenemine.

Pärast lühi- ja pikaajalise ravi katkestamist pregabaliiniga on täheldatud ärajätunähtude esinemist. On teatatud järgmistest sümptomitest: unetus, peavalu, iiveldus, ärevus, kõhulahtisus, gripisündroom, krambid, närvilisus, depressioon, enesetapumõtted, valu, hüperhidroos ja pearinglus. Need sümptomid võivad viidata ravimisõltuvusele. Patsienti tuleb ravi alustamisel sellest teavitada. Pikaajalise pregabaliinravi katkestamisel viitavad andmed sellele, et ärajätunähtude esinemissagedus ja raskusaste võivad olla annusest sõltuvad (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Lapsed Pregabaliini ohutusprofiil, mida täheldati viies uuringus lastega, kellel olid partsiaalsed hood sekundaarse generaliseerumisega või ilma (12-nädalane efektiivsuse ja ohutuse uuring 4...16-aastastel patsientidel, n = 295; 14-päevane efektiivsuse ja ohutuse uuring 1 kuu kuni < 4 aasta vanustel patsientidel, n = 175; farmakokineetika ja talutavuse uuring, n = 65, ning kaks üheaastast avatud ohutuse järelkontrolli uuringut, n = 54 ja n = 431) oli sarnane epilepsiat põdevate täiskasvanute uuringutes täheldatud profiiliga. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed pregabaliini 12-nädalases

uuringus olid somnolentsus, püreksia, ülemiste hingamisteede infektsioon, söögiisu suurenemine, kehakaalu suurenemine ja nasofarüngiit. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed pregabaliiniga ravi 14-päevases uuringus olid somnolentsus, ülemiste hingamisteede infektsioon ja püreksia (vt lõigud 4.2, 5.1 ja 5.2).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Turuletulekujärgselt on pregabaliini üleannustamise korral kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed somnolentsus, segasusseisund, agitatsioon ja rahutus. Teatatud on ka krambihoogudest.

Harvadel juhtudel on teatatud koomast.

Pregabaliini üleannuse ravi peab hõlmama üldisi toetavaid abinõusid ja vajadusel hemodialüüsi (vt lõik 4.2, Tabel 1).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: analgeetikumid, teised analgeetikumid ja antipüreetikumid ATC‑kood: N02BF02

Toimeaine pregabaliin on gamma-aminovõihappe (GABA) analoog [(S)-3-(aminometüül)-5- metüülheksanoehape].

Toimemehhanism Pregabaliin seondub kesknärvisüsteemi voltaaž-sõltuvate kaltsiumkanalite abialaühikuga (α -δ proteiin). Kliiniline efektiivsus ja ohutus Neuropaatiline valu Ravimi efektiivsus on tõendatud diabeetilise neuropaatia, herpesejärgse neuralgia ja seljaaju vigastuse uuringutes. Ravimi efektiivsust ei ole uuritud teistel neuropaatilise valu mudelitel. Pregabaliini on uuritud 10 kontrolliga kliinilises uuringus, mis kestsid kuni 13 nädalat annustamisega kaks korda ööpäevas (BID) ja kuni 8 nädalat annustamisega kolm korda ööpäevas (TID). Kokkuvõttes olid ohutuse ja efektiivsuse profiilid BID ja TID annustamisrežiimide korral sarnased.

Kuni 12 nädalat kestnud perifeerse ja tsentraalse neuropaatilise valu kliinilistes uuringutes ilmnes esimesel nädalal valu vähenemine, mis püsis kogu raviperioodi vältel.

Kontrolliga kliinilistes uuringutes saavutati perifeerse neuropaatilise valu vähenemine 50% ulatuses valuskaalast 35%-l pregabaliiniga ravitud ja 18%-l platseeboga ravitud patsientidest. Patsientidel, kellel ei esinenud somnolentsust, saavutati nimetatud ulatuses paranemine 33%-l pregabaliiniga ravitud ja 18%-l platseeboga ravitud haigetest. Somnolentsetel patsientidel saadi ravivastus 48%-l pregabaliiniga ravitud ja 16%-l platseebot saanud patsientidest.

Kontrolliga kliinilises uuringus paranes valuskoor 50% võrra 22%-l pregabaliiniga ravitud tsentraalse neuropaatilise valuga patsientidest ja 7%-l platseebot saanutest.

Epilepsia

Täiendav ravi Pregabaliini on uuritud kolmes kontrolliga kliinilises uuringus, mis kestsid 12 nädalat, annustamisega kaks korda ööpäevas (BID) või kolm korda ööpäevas (TID). Kokkuvõttes olid ohutuse ja efektiivsuse profiilid BID ja TID annustamisrežiimide korral sarnased.

Esimesel nädalal täheldati krambihoogude esinemissageduse vähenemist.

Lapsed Pregabaliini efektiivsus ja ohutus epilepsia täiendava ravina alla 12 aasta vanustel lastel ja noorukitel ei ole tõestatud. Farmakokineetika ja taluvuse uuringus, millesse kaasati partsiaalsete hoogudega patsiendid vanuses 3 kuud kuni 16 aastat (n = 65), olid täheldatud kõrvaltoimed sarnased täiskasvanutel täheldatutega. Partsiaalsete hoogude ravis lisaravimina kasutatava pregabaliini efektiivsuse ja ohutuse hindamiseks 295 lapsel vanuses 4 kuni 16 aastat läbi viidud 12-nädalase platseebokontrolliga uuringu ja 175 lapsel vanuses 1 kuu kuni < 4 aastat läbi viidud 14-päevase platseebokontrolliga uuringu tulemused ning 54 ja 431 lapsel vanuses 3 kuud kuni 16 aastat läbi viidud kahe üheaastase avatud ohutusuuringu tulemused näitasid, et palavikku ja ülemiste hingamisteede infektsioone täheldati kõrvaltoimetena sagedamini kui epilepsiaga täiskasvanute uuringutes (vt lõigud 4.2, 4.8 ja 5.2).

12-nädalases platseebokontrolliga uuringus määrati lastele (vanus 4 kuni 16 aastat) pregabaliini annuses 2,5 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 150 mg ööpäevas), pregabaliini annuses 10 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 600 mg ööpäevas) või platseebot. Patsientide protsent, kellel partsiaalsete hoogude esinemine vähenes algtasemega võrreldes vähemalt 50%, oli selles rühmas, keda raviti pregabaliini annusega 10 mg/kg ööpäevas, 40,6% (p = 0,0068 versus platseebo); rühmas, keda raviti pregabaliiniga 2,5 mg/kg ööpäevas, 29,1% (p = 0,2600 versus platseebo) ja platseeborühmas 22,6%.

14-päevases platseebokontrolliga uuringus määrati lapsed (vanuses 1 kuu kuni alla 4 aasta) saama pregabaliini annuses 7 mg/kg ööpäevas, pregabaliini annuses 14 mg/kg ööpäevas või platseebot. Alg- ja lõppvisiidil olid 24 tunni hoogude esinemissageduse mediaanid pregabaliini annusega 7 mg/kg ööpäevas vastavalt 4,7 ja 3,8; pregabaliini annusega 14 mg/kg ööpäevas 5,4 ja 1,4 ning platseeboga 2,9 ja 2,3. Pregabaliin annuses 14 mg/kg ööpäevas vähendas oluliselt partsiaalsete hoogude esinemissageduse logaritmiliselt teisendatud väärtusi võrreldes platseeboga (p = 0,0223); pregabaliini annusega 7 mg/kg ööpäevas platseeboga võrreldes paranemist ei täheldatud.

12-nädalases platseebokontrolliga uuringus primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krampidega patsientidel määrati 219-le uuringus osalejale (vanuses 5…65 aastat, kellest 66 olid vanuses 5…16 aastat) täiendava ravina pregabaliini annuses 5 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 300 mg ööpäevas), 10 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 600 mg ööpäevas) või platseebot. Nende uuringus osalejate osakaal, kellel primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krampide esinemissagedus vähenes vähemalt 50%, oli pregabaliini annuse 5 mg/kg ööpäevas, pregabaliini annuse 10 mg/kg ööpäevas ja platseebo puhul vastavalt 41,3%, 38,9% ja 41,7%. Monoteraapia (esmase diagnoosiga patsientidel) Pregabaliini on uuritud ühes kontrolliga kliinilises uuringus, mis kestis 56 nädalat, annustamisega kaks korda ööpäevas (BID). 6-kuulise krambihoogudeta perioodi tulemusnäitaja osas ei saavutanud pregabaliin samaväärsust lamotrigiiniga. Nii pregabaliin kui ka lamotrigiin olid võrdselt ohutud ja hästi talutavad.

Generaliseerunud ärevushäire Pregabaliini on uuritud kuues kontrolliga 4…6 nädalat kestnud uuringus, 8 nädalat väldanud eakate patsientide uuringus ja pikaajalises retsidiivide vältimise uuringus, mille topeltpime retsidiivide vältimise faas kestis 6 kuud.

Generaliseerunud ärevushäire sümptomid Hamiltoni ärevuse hindamise skaala (Hamilton Anxiety Rating Scale, HAM-A) alusel leevenesid esimese nädala jooksul.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes (kestusega 4…8 nädalat) paranesid 52%-l pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 38%-l platseebot saanud patsientidest HAM-A kogutulemused algsest kuni tulemusnäitajani vähemalt 50%.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes oli nägemise ähmastumisest teatanud patsientide osakaal pregabaliiniga ravitud patsientide seas suurem kui platseebot saanud patsientide seas. Enamikul juhtudest möödus see ravi jätkamisel iseenesest.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes kasutati oftalmoloogilisi uurimismeetodeid enam kui 3600 patsiendi puhul, uuring hõlmas nägemisteravuse ja nägemisvälja määramist ning laiendatud pupilliga fundoskoopilist uuringut. Nägemisteravuse vähenemist täheldati 6,5%-l patsientidest pregabaliinirühmas ja 4,8%-l patsientidest platseeborühmas. Nägemisvälja muutusi leiti 12,4%-l pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 11,7%-l platseebot saanud patsientidest. Fundoskoopial leitud muutusi täheldati 1,7%-l patsientidest pregabaliinirühmas ja 2,1%-l patsientidest platseeborühmas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Pregabaliini tasakaaluseisundi farmakokineetika on tervetel vabatahtlikel, epilepsiavastaseid ravimeid saavatel epilepsiaga patsientidel ja kroonilise valuga patsientidel sarnane.

Imendumine Manustamisel tühja kõhuga imendub pregabaliin kiiresti, maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub ühe tunni jooksul nii ühekordse kui korduva manustamise korral. Pregabaliini biosaadavus on suukaudsel manustamisel ≥ 90% ja ei sõltu annusest. Korduval manustamisel saavutatakse tasakaaluseisund 24…48 tunni jooksul. Pregabaliini imendumise kiirus väheneb manustamisel koos toiduga – C väheneb ligikaudu 25%...30% ja t pikeneb ligikaudu kuni 2,5 tunnini. Manustamine max max koos toiduga ei avalda siiski kliiniliselt olulist mõju pregabaliini imendumisele. Jaotumine Prekliinilistes uuringutes läbis pregabaliin hiirtel, rottidel ja ahvidel hematoentsefaalbarjääri. Rottidel läbis pregabaliin platsentaarbarjääri ja ravim eritus lakteerivate rottide piima. Inimesel on pregabaliini jaotusruumala suukaudsel manustamisel ligikaudu 0,56 l/kg. Pregabaliin ei seondu plasmavalkudega.

Biotransformatsioon Inimesel pregabaliin praktiliselt ei metaboliseeru. Pärast pregabaliini radioaktiivselt märgistatud annuse manustamist andis muutumatu pregabaliin umbes 98% uriinis täheldatud radioaktiivsusest. Pregabaliini N-metüleeritud derivaat – peamine uriinis leiduv pregabaliini metaboliit – moodustas 0,9% annusest. Prekliinilistes uuringutes ei täheldatud pregabaliini S-enantiomeeri ratsemiseerumist R- enantiomeeriks. Eritumine Pregabaliin elimineerub süsteemsest ringlusest peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Pregabaliini keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on 6,3 tundi. Pregabaliini plasmakliirens ja neerukliirens on otseses seoses kreatiniini kliirensiga (vt lõik 5.2, Neerukahjustus). Neerufunktsiooni häirega või hemodialüüsi saavatel patsientidel on vaja annuseid korrigeerida (vt lõik 4.2, Tabel 1).

Lineaarsus/mittelineaarsus Pregabaliini farmakokineetika on soovitatud annusevahemiku ulatuses lineaarne. Pregabaliini patsientidevahelised farmakokineetilised erinevused on väikesed (< 20%). Korduvate annuste farmakokineetika on tuletatav ühekordse annuse andmetest. Seetõttu pole vaja pregabaliini plasmakontsentratsiooni regulaarselt jälgida.

Sugu Kliinilised uuringud näitavad, et sugu ei avalda kliiniliselt olulist mõju pregabaliini sisaldusele plasmas.

Neerukahjustus Pregabaliini kliirens on otseses seoses kreatiniini kliirensiga. Lisaks on pregabaliin plasmast

hemodialüüsi teel tõhusalt eemaldatav (4‑tunnise hemodialüüsiseansi järgselt langeb pregabaliini plasmakontsentratsioon ligikaudu 50%). Eliminatsioon toimub peamiselt neerude kaudu, mistõttu peab neerukahjustusega patsientidel annust vähendama ja hemodialüüsi järgselt manustama lisaannuse (vt lõik 4.2, Tabel 1). Maksakahjustus Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole tehtud spetsiaalseid farmakokineetilisi uuringuid. Et pregabaliin olulisel määral ei metaboliseeru ja eritub peamiselt uriiniga muutumatul kujul, ei ole põhjust eeldada, et maksafunktsiooni kahjustus mõjutab pregabaliini plasmakontsentratsiooni olulisel määral.

Lapsed Farmakokineetika ja taluvuse uuringus hinnati pregabaliini farmakokineetkat epilepsiaga lastel (vanuserühmad: 1...23 kuud, 2...6 aastat, 7...11 aastat ja 12...16 aastat) annustega 2, 5, 5, 10 ja 15 mg/kg ööpäevas.

Pärast pregabaliini suukaudset tühjale kõhule manustamist lastel oli aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseni kogu vanuserühmas üldiselt sarnane ning ilmnes 0,5...2 tundi pärast annuse manustamist.

Pregabaliini C ja AUC näitajad suurenesid igas vanuserühmas lineaarselt annuse suurenemisega. max Kehakaalule kohandatud 43% suurema kliirensi tõttu oli lastel kehakaaluga alla 30 kg AUC 30% väiksem kui patsientidel kehakaaluga ≥ 30 kg. Pregabaliini keskmine lõplik poolväärtusaeg oli kuni 6-aastastel lastel ligikaudu 3...4 tundi ning 7-aastastel ja vanematel lastel 4...6 tundi.

Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi kohaselt oli kreatiniini kliirens pregabaliini suukaudse kliirensi oluline ühismuutuja, kehakaal oli suukaudse pregabaliini näiva jaotusruumala oluline ühismuutuja ning need suhted olid lastel ja täiskasvanud patsientidel sarnased.

Pregabaliini farmakokineetikat alla 3‑kuustel lastel ei ole uuritud (vt lõigud 4.2, 4.8 ja 5.1).

Eakad Pregabaliini kliirens väheneb vanuse suurenedes, mis on kooskõlas vanuse suurenemisega kaasneva kreatiniini kliirensi vähenemisega. Patsientidel, kellel esineb vanusest tingitud neerufunktsiooni halvenemine, võib olla vajalik vähendada pregabaliini annust (vt lõik 4.2, tabel 1). Imetavad emad Iga 12 tunni järel manustatava 150 mg pregabaliini (ööpäevane annus 300 mg) farmakokineetikat hinnati 10 imetaval naisel, kellel oli sünnitusest möödunud vähemalt 12 nädalat. Imetamine mõjutas pregabaliini farmakokineetikat vähe või üldse mitte. Pregabaliin eritus rinnapiima keskmiste tasakaalukontsentratsioonidega, mis moodustasid ligikaudu 76% ema plasmakontsentratsioonist. Imiku hinnanguline ööpäevane rinnapiimaga saadav annus (eeldades piima saamist keskmiselt 150 ml/kg ööpäevas) naistelt, kellele manustatakse 300 mg ööpäevas või maksimaalne annus 600 mg ööpäevas, oleks vastavalt 0,31 või 0,62 mg/kg ööpäevas. Need hinnangulised annused moodustavad mg/kg alusel ligikaudu 7% ema ööpäevasest koguannusest.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse loomkatsetes taluti kliiniliselt olulisi pregabaliini annuseid hästi. Korduvtoksilisuse uuringutes rottidel ja ahvidel täheldati kesknärvisüsteemiga seotud toimeid, sealhulgas hüpoaktiivsust, hüperaktiivsust ja ataksiat. Reetina atroofiat, mis tavaliselt esineb vanadel albiinorottidel, täheldati pärast pikaaegset pregabaliini ekspositsiooni, mis oli ≥ 5 korda suurem kui maksimaalse soovitatud kliinilise annusega tekkiv keskmine ekspositsioon inimesel.

Pregabaliin ei avaldanud teratogeenset toimet hiirtel, rottidel ega küülikutel. Rottidel ja küülikutel ilmnesid lootekahjustused ainult ekspositsioonide korral, mis piisaval määral ületasid ekspositsiooni inimesel. Pre- ja postnataalse toksilisuse uuringutes tekitas pregabaliin järglastele arengukahjustusi ekspositsioonide korral, mis ületasid maksimaalse soovitatud ekspositsiooni inimesel > 2 korda.

Kahjulikke toimeid emas- ja isasrottide fertiilsusele täheldati ainult terapeutiliste annuste ületamisel. Kahjulikud toimed isasrottide reproduktiivorganitele ja sperma parameetritele olid pöörduvad ja esinesid ainult terapeutilise annuse ületamisel või olid seotud isasroti reproduktiivorganite spontaanse degeneratiivse protsessiga. Seetõttu käsitleti neid toimeid kui vähese või mittekliinilise tähtsusega toimeid.

In vitro ja in vivo saritesti tulemuste kohaselt ei ole pregabaliin genotoksiline.

Kaheaastased pregabaliini kartsinogeensuse uuringud viidi läbi rottidel ja hiirtel. Ekspositsioonide puhul, mis ületasid inimesel maksimaalse soovitatava kliinilise annusega 600 mg ööpäevas saavutatavat keskmist ekspositsiooni kuni 24 korda, rottidel kasvajaid ei leitud. Hiirtel ei suurenenud kasvajate esinemissagedus ekspositsioonide korral, mis olid sarnased keskmiste ekspositsioonidega inimestel, kuid suuremate ekspositsioonide korral sagenes hemangioomi esinemine. Pregabaliini poolt esile kutsutud kasvajate formeerumise mittegenotoksiline mehhanism hõlmab trombotsüütide muutusi ja sellega seotud endoteelirakkude proliferatsiooni. Lühiajaliste kliiniliste andmete ja piiratud hulga pikaajaliste kliiniliste andmete alusel ei esinenud trombotsüütide muutusi ei rottidel ega inimestel. Puuduvad tõendid, mis viitaksid vastava riski olemasolule inimestel.

Noortel rottidel tekkinud kahjustused ei erine kvalitatiivselt täiskasvanud rottidel täheldatud kahjustustest. Siiski on noored rotid tundlikumad. Raviannuste kasutamisel täheldati kesknärvisüsteemi poolt hüperaktiivsuse ja bruksismi kliinilisi tunnuseid ning samuti mõningaid kasvuga seotud muutusi (pöörduv kaaluiibe pidurdumine). Toimeid munasarjatsüklile täheldati ekspositsiooni korral, mis ületas 5 korda terapeutilise ekspositsiooni inimesel. Noortel rottidel leiti vähenenud akustiline ehmatusvastus 1...2 nädalat pärast kokkupuudet annustega, mis üle kahe korra ületasid inimese terapeutilist ekspositsiooni. Üheksa nädalat pärast kokkupuudet ei olnud see toime enam jälgitav.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu: laktoosmonohüdraat eelželatiniseeritud maisitärklis talk.

Kapsli ümbris: Pregabalin Zentiva 25 mg, 50 mg, 150 mg kõvakapslid Kapsli kaas ja keha:

• must raudoksiid (E172)
• titaandioksiid (E171)
• želatiin.

Trükitint:

• šellak,
• must raudoksiid (E172)
• propüleenglükool
• kange ammoniaagilahus

• kaaliumhüdroksiid.

Pregabalin Zentiva 75 mg, 225 mg, 300 mg kõvakapslid Kapsli kaas:

• punane raudoksiid (E172)

• kollane raudoksiid (E172)
• titaanoksiid (E171)
• želatiin.

Kapsli keha:

• must raudoksiid (E172)
• titaandioksiid (E171)
• želatiin.

Trükitint:

• šellak,
• must raudoksiid (E172)
• propüleenglükool
• kange ammoniaagilahus
• kaaliumhüdroksiid.

Pregabalin Zentiva 100 mg, 200 mg kõvakapslid Kapsli kaas ja keha:

• punane raudoksiid (E172)
• kollane raudoksiid (E172)
• titaandioksiid (E171)
• želatiin.

Trükitint:

• šellak,
• must raudoksiid (E172)
• propüleenglükool
• kange ammoniaagilahus
• kaaliumhüdroksiid.

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pregabalin Zentiva 25 mg kõvakapslid on pakendatud alu/alu (OPA/alu/PVC/alu) või PVC/PVDC/alu blistersisepakendisse. Pregabalin Zentiva 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg, 225 mg ja 300 mg kõvakapslid on pakendatud PVC/alu blistersisepakendisse.

Pregabalin Zentiva 25 mg ja 50 mg pakendi suurused: 14, 21, 56, 84, 98 ja 100 kõvakapslit. Pregabalin Zentiva 75 mg, 150 mg ja 300 mg pakendi suurused: 14, 56, 84, 98, 100 ja 112 kõvakapslit. Pregabalin Zentiva 100 mg, 200 mg pakendi suurused: 21, 84, 98 ja 100 kõvakapslit. Pregabalin Zentiva 225 mg pakendi suurused: 14, 56, 98 ja 100 kõvakapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Zentiva, k.s. U Kabelovny 130 102 37 Praha 10 Tšehhi Vabariik

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

Pregabalin Zentiva 25 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/001 EU/1/15/1021/002 EU/1/15/1021/003 EU/1/15/1021/004 EU/1/15/1021/029 EU/1/15/1021/005 EU/1/15/1021/037 EU/1/15/1021/038 EU/1/15/1021/039 EU/1/15/1021/040 EU/1/15/1021/041 EU/1/15/1021/042

Pregabalin Zentiva 50 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/006 EU/1/15/1021/007 EU/1/15/1021/008 EU/1/15/1021/009 EU/1/15/1021/030 EU/1/15/1021/010 Pregabalin Zentiva 75 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/011 EU/1/15/1021/012 EU/1/15/1021/031 EU/1/15/1021/013 EU/1/15/1021/043 EU/1/15/1021/044

Pregabalin Zentiva 100 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/014 EU/1/15/1021/015 EU/1/15/1021/032 EU/1/15/1021/016

Pregabalin Zentiva 150 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/017 EU/1/15/1021/018 EU/1/15/1021/033 EU/1/15/1021/019 EU/1/15/1021/045 EU/1/15/1021/046

Pregabalin Zentiva 200 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/020 EU/1/15/1021/021 EU/1/15/1021/034 EU/1/15/1021/022

Pregabalin Zentiva 225 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/023 EU/1/15/1021/024 EU/1/15/1021/035 EU/1/15/1021/025

Pregabalin Zentiva 300 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/026 EU/1/15/1021/027 EU/1/15/1021/036 EU/1/15/1021/028 EU/1/15/1021/047 EU/1/15/1021/048

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 17. juuli 2015 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 20. mai 2020

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel https://www.ema.europa.eu.

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress

Zentiva, k.s. U Kabelovny 130 102 37 Praha 10 Tšehhi Vabariik

S.C. Zentiva, S.A. B-dul Theodor Pallady nr.50, sector 3, Bucureşti, cod 032266 Rumeenia

Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Retseptiravim.

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

• Euroopa Ravimiameti nõudel; kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

KARTONGKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 25 mg kõvakapslid pregabalinum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Iga kõvakapsel sisaldab 25 mg pregabaliini.

3. ABIAINED

Sisaldab laktoosmonohüdraati. Täiendav teave vt infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

14 kõvakapslit 21 kõvakapslit 56 kõvakapslit 84 kõvakapslit 98 kõvakapslit 100 kõvakapslit

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Zentiva, k.s. U Kabelovny 130 102 37 Praha 10 Tšehhi Vabariik

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/15/1021/001 EU/1/15/1021/002 EU/1/15/1021/003 EU/1/15/1021/004 EU/1/15/1021/005 EU/1/15/1021/029 EU/1/15/1021/037 EU/1/15/1021/038 EU/1/15/1021/039 EU/1/15/1021/040 EU/1/15/1021/041 EU/1/15/1021/042

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Pregabalin Zentiva 25 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTRID

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 25 mg kõvakapslid pregabalinum

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Zentiva logo

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

KARTONGKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 50 mg kõvakapslid pregabalinum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Iga kõvakapsel sisaldab 50 mg pregabaliini.

3. ABIAINED

Sisaldab laktoosmonohüdraati. Täiendav teave vt infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

14 kõvakapslit 21 kõvakapslit 56 kõvakapslit 84 kõvakapslit 98 kõvakapslit 100 kõvakapslit

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELELST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Zentiva, k.s. U Kabelovny 130 102 37 Praha 10 Tšehhi Vabariik

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/15/1021/006 EU/1/15/1021/007 EU/1/15/1021/008 EU/1/15/1021/009 EU/1/15/1021/010 EU/1/15/1021/030

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Pregabalin Zentiva 50 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTRID

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 50 mg kõvakapslid pregabalinum

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Zentiva logo

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

KARTONGKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 75 mg kõvakapslid pregabalinum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Iga kõvakapsel sisaldab 75 mg pregabaliini.

3. ABIAINED

Sisaldab laktoosmonohüdraati. Täiendav teave vt infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

14 kõvakapslit 56 kõvakapslit 84 kõvakapslit 98 kõvakapslit 100 kõvakapslit 112 kõvakapslit

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Zentiva, k.s. U Kabelovny 130 102 37 Praha 10 Tšehhi Vabariik

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/15/1021/011 EU/1/15/1021/012 EU/1/15/1021/043 EU/1/15/1021/013 EU/1/15/1021/031 EU/1/15/1021/044

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Pregabalin Zentiva 75 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTRID

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 75 mg kõvakapslid pregabalinum

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Zentiva logo

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

KARTONGKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 100 mg kõvakapslid pregabalinum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Iga kõvakapsel sisaldab 100 mg pregabaliini.

3. ABIAINED

Sisaldab laktoosmonohüdraati. Täiendav teave vt infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

21 kõvakapslit 84 kõvakapslit 98 kõvakapslit 100 kõvakapslit

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Zentiva, k.s. U Kabelovny 130 102 37 Praha 10 Tšehhi Vabariik

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/15/1021/014 EU/1/15/1021/015 EU/1/15/1021/016 EU/1/15/1021/032

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Pregabalin Zentiva 100 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTRID

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 100 mg kõvakapslid pregabalinum

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Zentiva logo

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

KARTONGKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 150 mg kõvakapslid pregabalinum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Iga kõvakapsel sisaldab 150 mg pregabaliini.

3. ABIAINED

Sisaldab laktoosmonohüdraati. Täiendav teave vt infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

14 kõvakapslit 56 kõvakapslit 84 kõvakapslit 98 kõvakapslit 100 kõvakapslit 112 kõvakapslit

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Zentiva, k.s. U Kabelovny 130 102 37 Praha 10 Tšehhi Vabariik

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/15/1021/017 EU/1/15/1021/018 EU/1/15/1021/045 EU/1/15/1021/019 EU/1/15/1021/033 EU/1/15/1021/046

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Pregabalin Zentiva 150 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTRID

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 150 mg kõvakapslid pregabalinum

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Zentiva logo

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

KARTONGKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 200 mg kõvakapslid pregabalinum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Iga kõvakapsel sisaldab 200 mg pregabaliini.

3. ABIAINED

Sisaldab laktoosmonohüdraati. Täiendav teave vt infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

21 kõvakapslit 84 kõvakapslit 98 kõvakapslit 100 kõvakapslit

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Zentiva, k.s. U Kabelovny 130 102 37 Praha 10 Tšehhi Vabariik

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/15/1021/020 EU/1/15/1021/021 EU/1/15/1021/022 EU/1/15/1021/034

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Pregabalin Zentiva 200 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTRID

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 200 mg kõvakapslid pregabalinum

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Zentiva logo

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

KARTONGKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 225 mg kõvakapslid pregabalinum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Iga kõvakapsel sisaldab 225 mg pregabaliini.

3. ABIAINED

Sisaldab laktoosmonohüdraati. Täiendav teave vt infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

14 kõvakapslit 56 kõvakapslit 98 kõvakapslit 100 kõvakapslit

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Zentiva, k.s. U Kabelovny 130 102 37 Praha 10 Tšehhi Vabariik

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/15/1021/023 EU/1/15/1021/024 EU/1/15/1021/025 EU/1/15/1021/035

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Pregabalin Zentiva 225 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTRID

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 225 mg kõvakapslid pregabalinum

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Zentiva logo

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

KARTONGKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 300 mg kõvakapslid pregabalinum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Iga kõvakapsel sisaldab 300 mg pregabaliini.

3. ABIAINED

Sisaldab laktoosmonohüdraati. Täiendav teave vt infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

14 kõvakapslit 56 kõvakapslit 84 kõvakapslit 98 kõvakapslit 100 kõvakapslit 112 kõvakapslit

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Zentiva, k.s. U Kabelovny 130 102 37 Praha 10 Tšehhi Vabariik

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/15/1021/026 EU/1/15/1021/027 EU/1/15/1021/047 EU/1/15/1021/028 EU/1/15/1021/036 EU/1/15/1021/048

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Pregabalin Zentiva 300 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTRID

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 300 mg kõvakapslid pregabalinum

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Zentiva logo

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU