RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Paramax 500 mg suukaudse lahuse pulber kotikeses

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kotike sisaldab 500 mg paratsetamooli. Teadaolevat toimet omavad abiained: mannitool E421 (2000 mg igas kotikeses), ksülitool E967 (1665 mg igas kotikeses). Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudse lahuse pulber.

Roosa mustsõstralõhnaline pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Nõrga kuni mõõduka valu ja palaviku lühiajaline sümptomaatiline ravi. Ravim on näidustatud kasutamiseks täiskasvanutel ja noorukitel alates 12 aasta vanusest.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja 12-aastased ning vanemad noorukid 34...60 kg patsiendid: 1 kotike iga 4…6 tunni järel vajaduse järgi. Maksimaalne päevane annus on 4 kotikest 24 tunni jooksul (2000 mg paratsetamooli 24 tunni jooksul). Üle 60 kg patsiendid: 1…2 kotikest iga 4…6 tunni järel vajaduse järgi. Maksimaalne päevane annus on 6 kotikest 24 tunni jooksul (3000 mg paratsetamooli 24 tunni jooksul). Minimaalne aeg manustamiste vahel: 4 tundi.

Vähem kui 34 kg kaaluvad alla 12-aastased lapsed ja noorukid Toode ei ole mõeldud kasutamiseks alla 12-aastastel lastel ja noorukitel, kes kaaluvad alla 34 kg, sest annuse suurus ei vasta sellele vanuse/kehakaalu rühmale. Neile võivad paremini sobida teised ravimvormid/tugevused.

Eakad Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Maksapuudulikkus Kerge kuni mõõduka maksapuudulikkuse või Gilberti sündroomiga patsientidel tuleb vähendada annust või pikendada annustevahelist intervalli. Ööpäevast annust, 2 g paratsetamooli, ei tohi ületada. Ravim on vastunäidustatud raske maksapuudulikkusega patsientidele (vt lõik 4.3).

Neerupuudulikkus Neerupuudulikkuse korral tuleb annust vähendada.

Glomerulaarfiltratsiooni kiirus Annus 10…50 ml/min 500 mg iga 6 tunni tagant < 10 ml/min 500 mg iga 8 tunni tagant

Krooniline alkoholism Krooniline alkoholi tarvitamine võib langetada paratsetamooli toksilisuse läve. Nendel patsientidel peab kahe annuse vaheline aeg olema minimaalselt 8 tundi. Manustada ei tohi üle 2 g paratsetamooli ööpäevas.

Manustamisviis Suukaudseks manustamiseks. Kotikese sisu tuleb lahustada kuumas, kuid mitte keevas vees, ja segada korralikult. Valmistatud lahus tuleb ära kasutada 30 minuti jooksul.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine(te) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes. Raske maksapuudulikkus.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsientidele tuleb öelda, et nad ei kasutaks samal ajal teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid, sest sellisel juhul on üleannustamise korral oht raske maksakahjustuse tekkeks (vt lõik 4.9).

Paratsetamooli ettevaatlik manustamine on soovitatav mõõduka ja raske neerupuudulikkusega ning mõõduka ja raske hepatotsellulaarse puudulikkusega patsientidele (sh Gilberti sündroom), ägeda hepatiidiga patsientidele, samaaegse ravi korral teiste maksafunktsiooni mõjutavate ravimitega, glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi puudulikkuse, hemolüütilise aneemia, dehüdratsiooni, alkoholi kuritarvitamise ja kroonilise alatoitumuse korral. Lisanduvate riskiteguritega, nt alatoitumuse või sepsiselaadse põletikureaktsiooniga patsientidel on oht paratsetamooli üleannustamisega seotud metaboolse atsidoosi tekkeks.

Teatatud on püroglutaamatsidoosi põhjustatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi (high anion gap metabolic acidosis, HAGMA) juhtudest patsientidel, kellel on raske haigus, näiteks raske neerukahjustus ja sepsis, või alatoitumus või muud glutatiooni vaeguse põhjused (nt krooniline alkoholism), keda on ravitud paratsetamooli terapeutilise annusega pikemat aega või paratsetamooli ja flukloksatsilliini kombinatsiooniga. Kui kahtlustatakse püroglutaamatsidoosi tõttu tekkinud HAGMA- t, katkestada kohe paratsetamooli manustamine ja patsienti tuleb hoolikalt jälgida. Uriini 5- oksoproliini määramine võib olla kasulik, et tuvastada püroglutaamatsidoos kui HAGMA algpõhjus mitme riskiteguriga patsientidel.

Ettevaatlik tuleb olla astmaga patsientidel, kes on tundlikud atsetüülsalitsüülhappe suhtes, sest seoses paratsetamooliga on teatatud kergetest bronhospasmi juhtudest (ristreaktsioon).

Üldiselt tuleb paratsetamooli sisaldavaid ravimeid võtta arsti või hambaarsti soovituseta ainult mõne päeva jooksul ja mitte suurtes annustes.

Üldiselt võib harjumuslik valuvaigistite kasutamine, eriti mitme valuvaigisti kombineerimine põhjustada püsivat neerukahjustust ja neerupuudulikkuse teket (analgeetikuminefropaatia).

Soovitatavatest suuremate annuste kasutamisel on risk väga raske maksapuudulikkuse tekkeks. Ravi antidoodiga tuleb alustada nii vara kui võimalik (vt lõik 4.9). Pikaajalist või sagedast kasutamist ei soovitata. Üleannustamisel suurendab maksakahjustuse tekkeriski barbituraatide, alkoholi ja teiste hepatotoksiliste ainete samaaegne kasutamine. Mitmekordse ööpäevase annuse võtmine ühel manustamisel võib maksa raskelt kahjustada; sellisel juhul ei esine teadvusekaotust. Siiski tuleb kohe pöörduda arsti poole. Pikaajaline kasutamine, kui see ei toimu meditsiinilise jälgimise all, võib olla

kahjulik. Lastel, keda ravitakse paratsetamooliga annuses 60 mg/kg ööpäevas, ei ole kombinatsioon

teiste antipüreetikumiga õigustatud, välja arvatud tõhusa toime puudumise korral. Paratsetamooli kombineerimisel maksa ensüüminduktsiooni põhjustavate ainetega tuleb olla

ettevaatlik (vt lõiku 4.5). Selle ravimi kasutamisel tuleb vältida alkoholi tarvitamist, sest paratsetamooli samaaegsel kasutamisel

võib tekkida maksakahjustus/hepatotoksilisus. Paratsetamooli tuleb manustada ettevaatlikult suures koguses alkoholi tarvitavatele ja kroonilise alkoholismiga patsientidele. Üleannustamise oht on suurem mittetsirrootilise alkohoolse maksahaigusega patsientidel. Alkoholi kuritarvitavatel patsientidel on vajalik annuse vähendamine (vt lõik 4.2). Sellisel juhul ei tohi ööpäevane annus ületada 2000 mg.

Analgeetikumide järsk lõpetamine pärast pikaaegset suurte annuste valet kasutamist võib põhjustada peavalusid, väsimust, lihasevalu, närvilisust ja vegetatiivseid sümptomeid. Need võõrutusnähud mööduvad mõne päevaga. Sel ajal tuleb vältida valuvaigistite kasutamist ja taasalustamist ilma arsti nõuanneteta. Valuvaigistite liigsest kasutamisest põhjustatud peavalusid ei tohi ravida annuse suurendamisega.

Andmed abiainete kohta Ravimi koostisosad

• Mannitool, millel võib olla kergelt lahtistav toime.
• Ksülitool, millel võib olla lahtistav toime.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed Paratsetamooli regulaarne kasutamine võib tugevdada varfariini ja teiste kumariini tüüpi antikoagulantide toimet, mis suurendab veritsuse riski. See toime võib esineda 2000 mg ööpäevaste annustega juba 3 päeva möödudes. Üksikutel annustel ei ole märkimisväärset veritsust soodustavat mõju. Kombineeritud ravi ajal ja pärast selle lõppu tuleb INR-i väärtusi sagedamini jälgida. Paratsetamooli ja zidovudiini samaaegsel kasutamisel suureneb soodumus neutropeenia tekkeks. Seetõttu on selle ravimi kasutamine samal ajal zidovudiiniga lubatud ainult arsti soovitusel. Paratsetamooli ja flukloksatsilliini samaaegsel kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest samaaegset manustamist on seostatud püroglumiinatsidoosist põhjustatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosiga, eriti riskiteguritega patsientidel (vt lõik 4.4).

Farmakokineetilised koostoimed Mao tühjenemist kiirendavate ravimite (nt metoklopramiid või domperidoon) samaaegne kasutamine kiirendab paratsetamooli imendumist ja toime saabumist. Samaaegne mao tühjenemist aeglustavate ravimite kasutamine võib aeglustada paratsetamooli imendumist ja toime saabumist. Kolestüramiin vähendab paratsetamooli imendumist. Maksimaalse valuvaigistava toime saamiseks ei tohi kolestüramiini manustada ühe tunni jooksul pärast paratsetamooli manustamist. Isoniasiid mõjutab paratsetamooli farmakokineetikat, suurendades tõenäoliselt maksatoksilisust. Probenetsiid inhibeerib paratsetamooli seondumist glükuroonhappega ja vähendab paratsetamooli kliirensit ligikaudu kaks korda. Samal ajal probenetsiidi kasutavatel patsientidel tuleb paratsetamooli annust vähendada. Maksaensüüme indutseerivate ravimite, näiteks karbamasepiini, fenütoiini, fenobarbitaali, rifampitsiini ja naistepunaürdi (Hypericum perforatum) kasutamine võib tugevdada paratsetamooli hepatotoksilisust toksiliste metaboliitide suurema ja kiirema tekkimise tõttu. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik ensüüminduktsiooni põhjustavate ravimite samaaegsel kasutamisel. Paratsetamool võib mõjutada klooramfenikooli farmakokineetikat. Paratsetamooli kombineerimisel klooramfenikooli süstitavate vormidega on soovitatav jälgida klooramfenikooli sisaldust plasmas.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Suur hulk andmeid rasedate kohta ei viita malformatiivsele ega feto-/neonataalsele toksilisusele. Epidemioloogiliste uuringute andmed paratsetamooliga kokkupuutuvate laste närvisüsteemi arengu kohta ei ole ühesed. Paratsetamooli võib kasutada raseduse ajal, kui see on kliiniliselt vajalik, siiski tuleb seda kasutada väikseimas toimivas annuses lühima võimaliku aja jooksul ja väikseima võimaliku sagedusega.

Imetamine Paratsetamool eritub rinnapiima kogustes, millel ei ole kliinilist tähtsust. Olemasolevate avaldatud andmete põhjal ei ole see ravim imetamise ajal vastunäidustatud.

Fertiilsus Andmed puuduvad paratsetamooli toime kohta inimese viljakusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Paramax ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Tavapäraste raviannuste kasutamisel tekib harva kõrvaltoimeid. Harva on paratsetamooli raviannuste kasutamisel kirjeldatud maksakahjustust, kuid maksakahjustuse tekkevõimalusega tuleb arvestada patsientidel, kellel on anamneesis maksakahjustus või kes kasutavad paratsetamooli samal ajal maksa kahjustava teise ainega (nt alkohol). Kõrvaltoimed on järgnevalt loetletud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse kaupa. Esinemissagedus on hinnatud järgnevalt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Harv Väga harv Teadmata

Vere ja Trombotsüütide lümfisüsteemi häired funktsiooni häired, Immuunsüsteemi Allergiad (välja arvatud Anafülaktiline šokk, häired angioödeem) ülitundlikkusreaktsioon Ainevahetus- ja Hüpoglükeemia, Suure anioonide toitumishäired väga harvad suure vahega metaboolne

Psühhiaatrilised Täpsustamata häired depressioon, segasus, Närvisüsteemi häired Täpsustamata treemor, Silma kahjustused Nägemishäired Respiratoorsed, Bronhospasm rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Täpsustamata Maksa ja sapiteede Maksatalitluse Hepatotoksilisus häired kõrvalekalded, Naha ja nahaaluskoe Sügelus, lööve, Äge generaliseerunud Stevensi-Johnsoni kahjustused angioödeem, nõgestõbi, pustulaarne lööve sündroom, Neerude ja kuseteede Steriilne püuuria (hägune häired uriin) ja neerude Üldised häired ja Turse, hüpertermia Pearinglus (välja arvatud manustamiskoha vertiigo), palavik, reaktsioonid uimasus, täpsustamata

Interstitsiaalse nefriidi juhtudest on teatatud pärast suurte annuste pikaajalist kasutamist. Teatatud on üksikutest multiformse erüteemi, kõriturse, aneemia, maksafunktsiooni häirete ja hepatiidi, neerufunktsiooni häirete (raske neerupuudulikkus, hematuuria, anuuria) ning vertiigo juhtudest. Väga harva on teatatud tõsistest nahareaktsioonide juhtudest.

Paratsetamooli kasutavatel riskiteguritega patsientidel on täheldatud püroglutaamatsidoosist põhjustatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi juhtumeid (vt lõik 4.4). Nendel patsientidel võib madala glutatioonisisalduse tõttu esineda püroglutaamatsidoosi.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Paratsetamooli üleannustamise korral on vajalik vältimatu arstiabi isegi üleannustamise sümptomite puudumisel.

Hepatotoksiline toime või isegi maksa nekroos võib ilmneda täiskasvanutel 10 g või suurema annuse korraga sissevõtmisel ja lastel 150 mg/kg manustamisel. Paratsetamooli üleannustamine, sh suured annused (≥ 6 g päevas) pikema aja vältel, võib tekitada analgeetikuminefropaatiat koos pöördumatu maksapuudulikkusega. Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei kasutaks samal ajal teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid.

Mürgistuse oht võib tekkida eriti eakatel, väikelastel ning maksahaiguse, kroonilise alkoholismi ja kroonilise alatoitumusega patsientidel. Paratsetamooli üleannustamine võib olla surmav kõikides patsiendirühmades. Paratsetamooli üleannustamise sümptomid esimese 24 tunni jooksul on kahvatus, iiveldus, oksendamine ja isutus. Maksakahjustuse esmane sümptom võib olla kõhuvalu, mis tavaliselt ei teki

esimese 24...48 tunni jooksul ja võib mõnikord ilmneda 4...6 päeva pärast ravimi manustamist. Maksakahjustus on tavaliselt suurim 72...96 tundi pärast manustamist. Tekkida võivad glükoosi metabolismi häired ja metaboolne atsidoos. Ägedast tubulaarnekroosist põhjustatud äge neerupuudulikkus võib tekkida ka raske maksakahjustuse puudumisel. Kirjeldatud on ka südame rütmihäireid ja pankreatiiti.

Üleannustamise esmaabiks on aktiivsöe manustamine. Kui manustatud paratsetamooli annus ületab 125 mg/kg või plasmakontsentratsioon suureneb järgnevate väärtusteni: 1350 mol/l 4 tunni möödudes, 990 mol/l 6 tunni möödudes või 660 mol/l 9 tunni möödudes, tuleb esimesel võimalusel alustada intravenoosse atsetüültsüsteiini manustamisega. Atsetüültsüsteiin tuleb lahustada 5% glükoosi lahuses ja infundeerida esmase annusena 15 minuti jooksul 150 mg/kg. Edasi tuleb jätkata 4 tunni jooksul infusiooniga 50 mg/kg ja 16 tunni jooksul 100 mg/kg (kokku 300 mg/kg). Ravi atsetüültsüsteiiniga on tõhus 24...72 tunni jooksul pärast üleannustamist. Alternatiivina võib kasutada metioniini. Sageli on vaja lisaks manustada antihistamiinikume, sest atsetüültsüsteiin võib põhjustada anafülaksiat.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid; aniliidid, ATC kood:

N02BE01 Paratsetamoolil on analgeetilised ja antipüreetilised omadused. Esmane toimemehhanism on arvatavalt prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine, põhiliselt kesknärvisüsteemis. Paratsetamool laiendab perifeerseid veresooni, suurendades verevoolu nahas, higistamist ja soojuse kadu.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Paratsetamool imendub seedetraktist kiiresti ja peaaegu täielikult. Plasma tippkontsentratsioon saabub 30...60 minuti pärast.

Jaotumine Paratsetamool jaotub kiiresti kõikidesse kudedesse. Kontsentratsioon plasmas ja süljes on sarnane. Soovitatavate annuste kasutamisel on seondumine valkudega vähene.

Biotransformatsioon Paratsetamooli metabolism toimub peamiselt maksas konjugatsiooni teel glükuroonhappe ja väävelhappega. Väiksemal määral toimub metabolism katalüsaatori, tsütokroom P450 (põhiliselt CYP2E1) abil, mille tulemusena moodustub metaboliit N-atsetüül-p-bensokinoonimiin, mille detoksikatsioon toimub tavatingimustes kiiresti glutatiooni abil ning seondudes tsüsteiini ja merkapturiinhappega. Massiivse üleannustamise korral on selle toksilise metaboliidi hulk suurenenud.

Eritumine

Eritumine toimub põhiliselt uriiniga. 90% imendunud kogusest eritub 24 tunni jooksul neerudega,

põhiliselt glükuroniididena (60...80%) ja sulfaadi konjugaatidena (20...30%). Vähem kui 5% eritub muutumatul kujul. Eritumise poolestusaeg on ligikaudu 2 tundi.

Neerupuudulikkus Raske neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens < 10 ml/min) patsientidel on paratsetamooli ja selle metaboliitide eritumine aeglustunud. Eakad Sellel patsiendirühmal ei ole konjugatsioon muutunud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Praegu heakskiidetud standardeid kasutatavate konventsionaalsete uuringute andmed reproduktsioonitoksilisuse ja arengu kohta puuduvad.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mannitool (E 421)

Ksülitool (E 967) Mustsõstra lõhnaaine (maltodekstriin, dekstroos, triatsetiin E-1518, kummiaraabik E-414, naatriumdiatsetaat E-262) Stevioolglükosiid Punapeedi pulber (punapeedimahla kontsentraat, maltodekstriin, sidrunhape E-330) Mentooli lõhnaaine (maltodekstriin, dekstroos, silikoondioksiid E-551, kummiaraabik E-414, pulegoon)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis (kotikeses), valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

5, 6, 10, 12, 20, 24 ja 30 fooliumiga lamineeritud kotikest pappkarbis. Fooliumkate on kaetud paberi, polüetüleeni, alumiiniumfooliumi ja ionomeervaigu kihtidega.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad. Ravimi välimus pärast lahustamist: punane lahus.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Vitabalans Oy

Varastokatu 8 FI-13500 Hämeenlinna Soome Tel +358 361 5600

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1064722

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 06.06.2022

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2025