RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Paracetamol/ Ibuprofen INN-FARM 500 mg/200 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 500 mg paratsetamooli ja 200 mg ibuprofeeni.

INN. Paracetamolum, ibuprofenum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett

Valged kuni valkjad piklikud kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid mõõtudega 21 mm x 10,5 mm (± 0,5 mm), mille ühel küljel on kahe ringiga märgistus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Mõõduka valu ajutine leevendamine mitmesugustel põhjustel tekkinud valu, nagu peavalu (v.a migreen), seljavalu, menstruatsioonivalu, hambavalu, reumaatilise valu ja lihasevalu, ülemiste hingamisteede infektsioonide ja gripi sümptomitega seotud valu, kurguvalu ja palaviku korral täiskasvanutel alates 18 aasta vanusest. Ravim määratakse eelkõige valu korral, mis vajab tugevamat valuvastast toimet kui ibuprofeen või paratsetamool ainuravina.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Ainult lühiajaliseks kasutamiseks. Sümptomite leevendamiseks tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul (vt lõik 4.4). Kui sümptomid püsivad või süvenevad või kui ravimit on vaja kasutada kauem kui 3 päeva, peab patsient arstiga nõu pidama.

Täiskasvanud Võtta üks tablett kuni kolm korda ööpäevas. Annuste võtmise vahele peab jääma vähemalt kuus tundi. Kui ühest tabletist sümptomite kontrollimiseks ei piisa, siis võib võtta maksimaalselt kaks tabletti kuni kolm korda ööpäevas. Annuste võtmise vahele peab jääma vähemalt kuus tundi.

24-tunnisel perioodil ei tohi võtta rohkem kui kuus tabletti (3000 mg paratsetamooli, 1200 mg ibuprofeeni).

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades sümptomite leevendamiseks väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul (vt lõik 4.4).

Eakad Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 4.4). Eakatel patsientidel on kõrvaltoimete raskete tagajärgede tekkerisk suurem. Kui MSPVA-sid peetakse vajalikuks, tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul. Ravi ajal MSPVA-dega tuleb patsienti regulaarselt jälgida seedetrakti veritsuse suhtes.

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel tuleb ibuprofeeni annustada ettevaatusega. Annuseid tuleb hinnata individuaalselt. Annus tuleb hoida võimalikult väiksena ning jälgida tuleb neerufunktsiooni (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2).

Neerupuudulikkusega patsientidel tuleb paratsetamooli annust vähendada.

Glomerulaarfiltratsiooni kiirus Annus 10...50 ml/min 500 mg iga 6 tunni tagant < 10 ml/min 500 mg iga 8 tunni tagant

Raske neerupuudulikkusega patsientidele on ravim vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel tuleb ibuprofeeni annustada ettevaatusega. Annust tuleb hinnata individuaalselt ning hoida võimalikult väiksena (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2). Maksafunktsiooni kahjustusega või Gilberti sündroomiga patsientidel peab vähendama paratsetamooli annust või pikendama manustamiste vahelist aega. Raske maksapuudulikkusega patsientidele on ravim vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Lapsed Ravim ei ole ette nähtud kasutamiseks lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta.

Manustamisviis Suukaudseks manustamiseks. Tabletid tuleb võtta koos klaasitäie veega. Kõrvaltoimete vähendamiseks on soovitatav Paracetamol/ Ibuprofen INN-FARM’i võtta koos toiduga.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus ibuprofeeni, paratsetamooli või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Patsientidele, kellel on pärast atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-de võtmist esinenud ülitundlikkusreaktsioone (nt bronhospasm, angioödeem, astma, riniit või urtikaaria).
• Anamneesis seedetrakti veritsus või perforatsioon, mis on seotud eelneva MSPVA-de raviga.
• Anamneesis või hetkel aktiivne peptiline haavand / seedetrakti verejooks (kaks või enam erinevat haavandi või veritsuse kinnitatud episoodi).
• Patsientidele, kellel on hüübimishäired.
• Patsientidele, kellel on raske maksapuudulikkus, raske neerupuudulikkus või raske südamepuudulikkus (NYHA IV klass) (vt lõik 4.4).
• Kooskasutamine teiste ravimitega, mis sisaldavad MSPVA-sid, sh selektiivsed tsüklooksügenaas-2 (COX-2) inhibiitorid ja atsetüülsalitsüülhape annuses üle 75 mg ööpäevas (vt lõik 4.5).
• Kooskasutamine muude paratsetamooli sisaldavate ravimitega (vt lõik 4.5).
• Kasutamine raseduse viimasel trimestril (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Paratsetamooli üleannustamisega seotud risk on suurem alkoholist põhjustatud maksapuudulikkusega patsientidel, kellel puuduvad maksatsirroosi sümptomid. Üleannustamise korral tuleb kohe arsti poole

pöörduda ka juhul, kui patsiendi enesetunne on hea, sest esineb hilinenud raske maksakahjustuse tekkerisk.

Teatatud on püroglutaamatsidoosi põhjustatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi (high anion gap metabolic acidosis, HAGMA) juhtudest patsientidel, kellel on raske haigus, näiteks raske neerukahjustus ja sepsis, või alatoitumus või muud glutatiooni vaeguse põhjused (nt krooniline alkoholism), keda on ravitud paratsetamooli terapeutilise annusega pikemat aega või paratsetamooli ja flukloksatsilliini kombinatsiooniga. Kui oletatakse, et püroglutaamatsidoosi tõttu on tekkinud HAGMA, on soovitatav paratsetamooli manustamine kohe katkestada ja patsienti hoolikalt jälgida. Uriini 5-oksoproliini määramine võib olla kasulik, et tuvastada püroglutaamatsidoos kui HAGMA aluspõhjus mitme riskiteguriga patsientidel.

Kõrvaltoimete tekkeriski vähendamiseks tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust sümptomite kontrollimiseks vajaliku võimalikult lühikese aja jooksul (vt lõik 4.2 ning seedetrakti ja kardiovaskulaarsed häired allpool) ning võtta ravimit koos toiduga (vt lõik 4.2).

Infektsiooni sümptomite varjamine Paracetamol/ Ibuprofen INN-FARM võib varjata infektsiooni sümptomeid, mistõttu asjakohane ravi võib hilineda ja infektsiooni kulg seeläbi halveneda. Seda on täheldatud bakteriaalse keskkonnatekkese kopsupõletiku ja tuulerõugete bakteriaalsete tüsistuste korral. Kui Paracetamol/ Ibuprofen INN-FARM’i manustatakse infektsiooniga seotud palaviku või valu leevendamiseks, on soovitatav jälgida infektsiooni kulgu. Haiglavälistes tingimustes peab patsient sümptomite püsimisel või süvenemisel arstiga nõu pidama.

Eakad Eakatel esineb MSPVA-dest põhjustatud kõrvaltoimeid sagedamini, eriti seedetrakti veritsust ja perforatsiooni, mis võib lõppeda surmaga (vt lõik 4.2).

Teatud haigusseisundite korral tuleb antud ravimi manustamisel olla ettevaatlik.

• Respiratoorsed häired

Patsientidel, kellel on anamneesis või hetkel aktiivne bronhiaalastma, on MSPVA-dega ravi järgselt teatatud äkilisest bronhide ahenemisest.

• Maksakahjustus

Paratsetamooli kasutamine soovitatust suuremates annustes võib põhjustada hepatotoksilisust ja koguni maksapuudulikkust ning surma. Patsientidel, kellel on maksafunktsiooni kahjustus või anamneesis maksahaigus või kes saavad pikaajalist ravi ibuprofeeni või paratsetamooliga, tuleb regulaarselt jälgida maksafunktsiooni, kuna teadete põhjal avaldab ibuprofeen kerget ja mööduvat toimet maksaensüümidele. Nii ibuprofeeni kui ka muude MSPVA-de kasutamisega seoses on teatatud rasketest maksareaktsioonidest, sealhulgas, ehkki harva, ikterusest ja letaalse hepatiidi juhtudest. Kui kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides püsivad või süvenevad või kui tekivad maksahaigusele viitavad kliinilised nähud ja sümptomid või kui tekivad süsteemsed ilmingud (nt eosinofiilia, lööve jne), tuleb ravi ibuprofeeniga katkestada. On teatatud, et mõlemad toimeained (eelkõige paratsetamool) põhjustavad hepatotoksilisust ja koguni maksakahjustust. Hepatotoksilisuse tõttu tuleb ravi ajal vältida alkoholi tarbimist. Patsientidel tuleb soovitada mitte kasutada samaaegselt muid paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavaid ravimeid.

• Neerukahjustus

Mõõduka ja raske neerupuudulikkusega patsientidel tuleb paratsetamooli manustada ettevaatusega. Ravimi ibuprofeeni sisalduse tõttu tuleb olla ettevaatlik ravi alustamisel patsientidel, kellel esineb vedelikupuudus või neerukahjustus. Ibuprofeeni kaks põhilist metaboliiti eritatakse peamiselt uriiniga ja neerufunktsiooni kahjustus võib põhjustada nende akumuleerumist. Selle tähtsus ei ole teada.

MSPVA-de kasutamine võib viia neerufunktsiooni halvenemiseni. Annus peab olema võimalikult väike ning neerufunktsiooni tuleb jälgida enne ravi alustamist ning regulaarselt ravi ajal.

• AKE inhibiitorite või angiotensiini retseptorite antagonistide, põletikuvastaste ravimite ja

tiasiiddiureetikumide kooskasutamine AKE-d inhibeeriva ravimi (AKE inhibiitor või angiotensiini retseptori antagonist), põletikuvastase ravimi (MSPVA või COX-2 inhibiitor) ja tiasiiddiureetikumi samaaegne kasutamine suurendab neerukahjustuse tekkeriski. See hõlmab kindlaksmääratud ravimikombinatsioonide kasutamist, mis sisaldavad enam kui ühe rühma ravimeid. Nende ravimite kooskasutamise korral peab sagedamini jälgima seerumi kreatiniinisisaldust, eriti ravimikombinatsioonide kasutamise alustamisel. Nende kolme rühma ravimikombinatsioonide kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti mis puudutab eakaid või eelneva neerukahjustusega patsiente.

• Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed

Patsientidel, kellel on anamneesis hüpertensioon või kerge kuni mõõdukas südame paispuudulikkus, tuleb ravi asjakohaselt jälgida ning vajaduse korral kohandada, sest MSPVA-dega seoses on teatatud vedelikupeetuse ja tursete tekkimisest.

Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamist, eelkõige suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib seostada arteriaalse trombemboolia (nt müokardiinfarkt või insult) tekkeriski vähese suurenemisega. Epidemioloogilised uuringud ei ole üldiselt näidanud, et ibuprofeeni kasutamine väikestes annustes (nt ≤ 1200 mg ööpäevas) suurendab arteriaalse trombemboolia tekkeriski. Ravile allumatu hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse (NYHA II...III klass), isheemilise südamehaiguse kinnitatud diagnoosi, perifeersete arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsiente tohib ibuprofeeniga ravida üksnes pärast hoolikat kaalumist ja suurte annuste (2400 mg ööpäevas) manustamist tuleb vältida. Hoolikalt tuleb kaaluda ka pikaajalise ravi alustamist kardiovaskulaarsete haiguste riskifaktoritega (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, suitsetamine) patsientidel, eriti kui ibuprofeeni on vaja manustada suurtes annustes (2400 mg ööpäevas).

• Seedetrakti veritsus, haavandid ja perforatsioon

Kõikide MSPVA-de kasutamise korral on ravi mis tahes ajahetkel teatatud seedetrakti veritsusest, haavanditest või perforatsioonidest (avalduvad meleena või hematemeesina), mis võivad lõppeda surmaga; need kõrvaltoimed võivad tekkida hoiatavate sümptomitega või ilma ning need ei olene seedetrakti raskete kõrvaltoimete anamneesist.

Seedetrakti veritsuse, haavandumise või perforatsiooni risk suureneb koos MSPVA annuse suurenemisega, peptilise haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui selle tüsistus on veritsus või perforatsioon (vt lõik 4.3), ja eakatel. Need patsiendid peavad alustama ravi väikseima saadaoleva annusega. Neil patsientidel ja ka neil, kes peavad samaaegselt võtma väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet või muid seedetrakti kahjustuste riski suurendavaid ravimeid, tuleb kaaluda kombinatsioonravi kaitsvate ravimitega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid) (vt allpool ja lõik 4.5). Patsiendid, kellel on anamneesis seedetrakti toksilisus (eriti eakad), peavad teatama mis tahes ebatavalistest kõhupiirkonna sümptomitest (eriti seedetrakti veritsusest), seda eriti ravi alguses. Ettevaatlik tuleb olla patsientidega, kes saavad samaaegselt ravimeid, mis võivad haavandite või veritsuse tekkeriski suurendada, nt suukaudsed kortikosteroidid, antikoagulandid, nagu varfariin, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid või antiagregandid, nagu atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 4.5). Kui ibuprofeeni saaval patsiendil tekib seedetraktis veritsus või haavand, siis tuleb ravi katkestada. Seedetrakti haiguste (haavandiline koliit, Crohni tõbi) anamneesiga patsientidel tuleb MSPVA-sid kasutada ettevaatusega, sest need haigused võivad ägeneda (vt lõik 4.8).

• SLE ja segatüüpi sidekoehaigus

Süsteemse erütematoosse luupusega (SEL) ja segatüüpi sidekoehaigusega patsientidel võib olla suurenenud risk aseptilise meningiidi tekkeks, mille sümptomiteks on kaela jäikus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik või orientatsioonihäired (vt lõik 4.8).

• Rasked nahareaktsioonid

MSPVA-de kasutamisega seoses on harva teatatud rasketest, mõnikord surmaga lõppenud nahareaktsioonidest, nagu eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom ja epidermise toksiline nekrolüüs (vt lõik 4.8). Suurim risk nende reaktsioonide tekkeks näib olevat ravi algusperioodil, valdav osa juhtudest on tekkinud ravi esimesel kuul. Ibuprofeeni ja paratsetamooli sisaldavate ravimitega seoses on teatatud ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist. Nahalööbe, limaskesta haavandite või mis tahes muude ülitundlikkuse nähtude esmasel tekkimisel tuleb ravimi kasutamine lõpetada.

• Erihoiatused

Analgeetikumide pikaajalise (> 3 kuud) kasutamise korral ülepäeva või sagedamini võib tekkida peavalu või selle halvenemine. Analgeetikumide liigsest kasutamisest põhjustatud peavalu (medication-overuse headache, MOH) ei tohi ravida annuse suurendamisega. Sellisel juhul tuleb ravi analgeetikumiga katksestada arstiga nõu pidades.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ravimi (nagu ka muude paratsetamooli sisaldavate ravimite) kasutamine koos teiste paratsetamooli sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud – raskete kõrvaltoimete tekkerisk suureneb (vt lõik 4.3).

Ravimi (nagu ka muude ibuprofeeni sisaldavate ravimite ja MSPVA-de) kasutamine koos järgmiste ravimitega on vastunäidustatud.

• Atsetüülsalitsüülhape

Ibuprofeeni manustamine koos atsetüülsalitsüülhappega ei ole üldiselt soovitatav, kuna kõrvaltoimete tekkerisk võib suureneda.

• Teised MSPVA-d, sh selektiivsed tsüklooksügenaas-2 inhibiitorid, sest need võivad suurendada

kõrvaltoimete tekkeriski (vt lõik 4.3). Ravimit (nagu muid paratsetamooli sisaldavaid ravimeid) tuleb kasutada ettevaatusega koos järgmiste ravimitega.

• Klooramfenikool: klooramfenikooli plasmakontsentratsioon suureneb.

• Flukloksatsilliin: paratsetamooli ja flukloksatsilliini samaaegsel kasutamisel tuleb olla

ettevaatlik, sest samaaegset manustamist on seostatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosiga, mis tekib püroglutaamatsidoosist, eriti riskiteguritega patsientidel (vt lõik 4.4).

• Kolestüramiin: kolestüramiin vähendab paratsetamooli imendumise kiirust. Seega, kui

soovitakse maksimaalset valuvaigistavat toimet, ei tohi kolestüramiini võtta enne ühe tunni möödumist.

• Metoklopramiid ja domperidoon: metoklopramiid ja domperidoon kiirendavad paratsetamooli

imendumist. Samas ei tule samaaegset manustamist vältida.

• Varfariin: paratsetamooli pikaajaline regulaarne kasutamine võib suurendada varfariini ja teiste

kumariinide hüübimisvastast toimet ning suurendada veritsusriski; aeg-ajalt manustades olulist toimet ei esine.

Ravimit (nagu muid ibuprofeeni sisaldavaid ravimeid ja MSPVA-sid) tuleb kasutada ettevaatusega koos järgmiste ravimitega.

• Antikoagulandid: MSPVA-d võivad tugevdada antikoagulantide, nt varfariini toimet (vt

lõik 4.4).

• Antihüpertensiivsed ravimid: MSPVA-d võivad nõrgendada nende ravimite toimet.

• Antiagregandid ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d): seedetrakti

veritsusrisk suureneb (vt lõik 4.4).

• Atsetüülsalitsüülhape: eksperimentaalsed andmed näitavad, et kui ibuprofeeni ja

atsetüülsalitsüülhapet manustatakse samaaegselt, võib ibuprofeen konkureerivalt inhibeerida väikeses annuses atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile. Ehkki ei ole teada, kas need andmed kohalduvad ka kliinilistes olukordades, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada väikeses annuses manustatava atsetüülsalitsüülhappe kaitsvat toimet südamele. Ibuprofeeni ajutise kasutamisega ei kaasne tõenäoliselt kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 5.1).

• Südameglükosiidid: MSPVA-d võivad süvendada südamepuudulikkust, vähendada GFR-i ja

suurendada glükosiidide sisaldust plasmas.

• Tsüklosporiin: nefrotoksilisuse tekkerisk suureneb.

• Kortikosteroidid: seedetrakti haavandite või veritsuse tekkerisk suureneb (vt lõik 4.4).

• Diureetikumid: diureetikumide toime nõrgeneb. Diureetikumid võivad suurendada MSPVA-de

põhjustatud nefrotoksilisuse riski.

• Liitium: liitiumi eritumine väheneb.

• Metotreksaat: metotreksaadi eritumine väheneb.

• Mifepristoon: MSPVA-sid ei tohi kasutada 8...12 päeva pärast mifepristooni manustamist, sest

MSPVA-d võivad nõrgendada mifepristooni toimet.

• Kinoloon-antibiootikumid: loomkatsete andmed näitavad, et MSPVA-d võivad suurendada

kinoloon-antibiootikumidega seotud krambihoogude tekkeriski. MSPVA-sid ja kinoloone võtvatel patsientidel võib suureneda krampide tekkerisk.

• Takroliimus: kui MSPVA-sid manustatakse koos takroliimusega, võib nefrotoksilisuse tekkerisk

suureneda.

• Zidovudiin: zidovudiini manustamisel koos MSPVA-dega suureneb hematoloogilise toksilisuse

tekerisk. HIV (+) hemofiiliaga patsientidel, kes saavad samaaegselt ravi zidovudiini ja ibuprofeeniga, on tõendeid hemartroosi ja hematoomide tekkeriski suurenemise kohta.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Selle ravimi kasutamise kohta raseduse ajal kogemused puuduvad.

Seoses MSPVA-de manustamisega inimestele on teatatud kaasasündinud väärarenditest, kuid nende esinemissagedus on harv ja näib olevat ebakorrapärane. Seoses MSPVA-de teadaoleva toimega loote arenevale kardiovaskulaarsüsteemile (arterioosjuha enneaegse sulgumise/ahenemise risk) on ravimi

kasutamine raseduse viimasel trimestril vastunäidustatud. Sünnituse algus võib hilineda ning selle kulg pikeneda koos veritsusriski suurenemisega nii emal kui ka lapsel (vt lõik 4.3). Alates 20. rasedusnädalast võib ibuprofeeni kasutamine põhjustada loote neerufunktsiooni häirest tingitud oligohüdramnioni. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ravimi kasutamist raseduse teisel trimestril, mis enamasti pärast ravi lõpetamist taandus. Seetõttu ei tohi raseduse esimesel kahel trimestril või sünnituse ajal MSPVA-sid kasutada, välja arvatud juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab võimaliku riski lootele. Pärast mitmepäevast kokkupuudet Paracetamol/ Ibuprofen INN-FARM’iga alates 20. rasedusnädalast tuleb kaaluda raseda sünnituseelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Oligohüdramnioni või arterioosjuha ahenemise ilmnemisel tuleb Paracetamol/ Ibuprofen INN- FARM’i kasutamine lõpetada. Üsasiseselt paratsetamooliga kokku puutunud laste närvisüsteemi arengu epidemioloogiliste uuringute tulemused on ebaselged.

Seetõttu tuleb ravimit raseduse esimese kuue kuu jooksul võimaluse korral vältida ning see on raseduse viimase kolme kuu jooksul vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Imetamine Ibuprofeen ja selle metaboliidid võivad erituda rinnapiima väga väikestes kogustes (0,0008% emale antavast annusest). Teadaolev kahjulik toime imikutele puudub. Paratsetamool eritub rinnapiima kliiniliselt ebaolulistes kogustes. Olemasolevad avaldatud andmed ei vastunäidusta imetamist.

Seega, kui ravimit kasutatakse lühiajaliselt ja soovitavates annustes, ei pea imetamist katkestama.

Fertiilsus Ravimi kasutamine võib põhjustada naistel fertiilsuse häireid, mistõttu seda ei soovitata rasestuda soovivatele naistele. On mõningaid andmeid selle kohta, et tsüklooksügenaasi/prostaglandiinide sünteesi pärssivad ravimid, nagu ibuprofeen, võivad ovulatsiooni mõjutamise kaudu vähendada naiste fertiilsust. Ravi lõpetamisel on see toime pöörduv. Naistel, kellel on raskusi rasestumisega või kellele tehakse viljatusuuringuid, tuleb kaaluda ravi lõpetamist.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Pärast MSPVA-de võtmist võivad tekkida kõrvaltoimed, nagu pearinglus, uimasus, väsimus ja nägemishäired. Sellistel juhtudel ei tohi patsiendid autot juhtida ega masinaid käsitseda.

4.8 Kõrvaltoimed

Kliinilised uuringud selle ravimiga ei ole näidanud muid kõrvaltoimeid kui need, mida on täheldatud paratsetamooli või ibuprofeeni ainuravi korral.

Järgmises tabelis on toodud kõrvaltoimed ravimiohutuse järelevalve andmete põhjal, kus kõrvaltoimeid täheldati paratsetamooli või ibuprofeeni ainuravi saanud patsientidel, nii lühi- kui ka pikaajalisel kasutamisel. Kõrvaltoimete esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv ( ≥1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud raskusastme vähenemise järjekorras.

Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv Hematopoeetilise süsteemi häired (agranulotsütoos, Immuunsüsteemi häired Väga harv Ülitundlikkusreaktsioonid, nagu mittespetsiifilised Psühhiaatrilised häired Väga harv Segasus, depressioon ja hallutsinatsioonid. Närvisüsteemi häired Aeg-ajalt Peavalu ja pearinglus.

Silma kahjustused Väga harv Nägemishäired. Kõrva ja labürindi kahjustused Väga harv Tinnitus ja vertiigo. Südame häired Väga harv Südamepuudulikkus ja tursed. Vaskulaarsed häired Väga harv Hüpertensioon. Respiratoorsed, rindkere ja Väga harv Respiratoorne reaktiivsus, sh astma, astma mediastiinumi häired süvenemine, bronhospasm ja düspnoe. Seedetrakti häired Sage Kõhuvalu, diarröa, düspepsia, iiveldus, Maksa ja sapiteede häired Väga harv Maksakahjustus, hepatiit või ikterus.3 Naha ja nahaaluskoe Aeg-ajalt Erinevad lööbed, sh kihelus ja urtikaaria. kahjustused Angioödeem ja näo turse. Neerude ja kuseteede häired Väga harv Nefrotoksilisuse erinevad vormid, sh interstitsiaalne Ainevahetus- ja toitumishäired Teadmata Suure anioonide vahega metaboolne atsidoos.4 Üldised häired ja Väga harv Väsimus ja halb enesetunne. manustamiskoha reaktsioonid Uuringud Sage Alaniini aminotransferaasi aktiivsuse suurenemine,

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus 1 Esimesed sümptomid on palavik, kurguvalu, pindmised suuhaavandid, gripilaadsed sümptomid, tugev kurnatus, seletamatu veritsus ja hematoomid ning ninaverejooks. 2 Sümptomid võivad olla muu hulgas näo, keele ja kõri turse, hingeldus, tahhükardia, hüpotensioon (anafülaktiline reaktsioon, angioödeem või vaskulaarne või eluohtlik šokk). 3 Paratsetamooli üleannustamisel võib tekkida äge maksapuudulikkus, maksafunktsiooni häire, hepaatiline nekroos ja maksakahjustus (vt lõik 4.9). 4 Paratsetamooli kasutavatel riskiteguritega patsientidel on täheldatud püroglutaamatsidoosi tõttu suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi juhtumeid (vt lõik 4.4). Nendel patsientidel võib madala glutatioonisisalduse tõttu esineda püroglutaamatsidoosi.

Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamine, eelkõige suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla seotud arteriaalse tromboosi (nt müokardiinfarkt või insult) tekkeriski vähese suurenemisega (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Paratsetamool Täiskasvanutel, kes on võtnud paratsetamooli annuses 10 mg (vastab 20 tabletile) või rohkem, võib tekkida maksakahjustus. Patsiendil, kes on võtnud paratsetamooli annuses 5 mg (vastab 10 tabletile) või rohkem, võib tekkida maksakahjustus juhul, kui tal on üks või mitu järgmistest riskiteguritest:

a) saab pikaajalist ravi karbamasepiini, fenobarbitooni, fenütoiini, primidooni, rifampitsiini, naistepuna või muude maksaensüüme indutseerivate ravimitega; b) tarbib regulaarselt soovitatust suuremates kogustes alkoholi; c) tõenäoliselt esineb glutatiooni defitsiit, nt toitumishäired, tsüstiline fibroos, HIV-viirusinfektsioon, nälgimine, kahheksia.

Üleannustamise sümptomid Paratsetamooli üleannustamise sümptomid esimese 24 tunni jooksul on kahvatus, iiveldus, oksendamine, isutus ja kõhuvalu. Maksakahjustus võib avalduda 12…48 tunni jooksul pärast manustamist, mil tekivad kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides. Võivad tekkida glükoosi metabolismi häired ja metaboolne atsidoos. Raske mürgistuse korral võib maksapuudulikkus progresseeruda entsefalopaatia, hemorraagia, hüpoglükeemia, peaaju turse ja surmani. Äge neerupuudulikkus koos ägeda tubulaarse nekroosiga, millele viitavad nimmevalu, hematuuria ja proteinuuria, võib tekkida ka neerukahjustuse puudumise korral. Teatatud on südame rütmihäiretest ja pankreatiidist. Üleannustamise ravi Paratsetamooli üleannustamise korral on oluline kohene ravi. Patsient tuleb suunata erakorralise meditsiini osakonda isegi juhul, kui tal ei esine olulisi varajaseid sümptomeid. Sümptomid võivad piirduda vaid iivelduse või oksendamisega ega pruugi kajastada üleannustamise raskusastet või elundikahjustuse riski. Ravi peab olema kooskõlas kehtestatud ravijuhistega.

Kui üleannustamine toimus viimase 1 tunni jooksul, tuleb kaaluda ravi aktiivsöega. Paratsetamooli sisaldust plasmas tuleb hinnata 4 tundi pärast manustamist või hiljem (varasemad kontsentratsioonid ei ole usaldusväärsed).

N-atsetüültsüsteiiniga võib ravida kuni 24 tunni jooksul alates paratsetamooli üleannustamisest, kuid kaitsetoime on kõige efektiivsem, kui ravimit manustatakse esimese 8 tunni jooksul pärast üleannustamist. Pärast seda antidoodi efektiivsus väheneb oluliselt.

Vajaduse korral tuleb patsiendile manustada intravenoosselt N-atsetüültsüsteiini kooskõlas kehtestatud ravijuhistega. Kui oksendamine ei takista, siis võib väljaspool haiglat olla sobivaks alternatiiviks suukaudne metioniin.

Raske neerufunktsiooni häire korral, mis püsib üle 24 tunni pärast üleannustamist, tuleb patsiente ravida kooskõlas kehtestatud ravijuhistega.

Ibuprofeen Üleannustamise sümptomid Enamikul patsientidel, kes on manustanud kliiniliselt olulistes kogustes MSPVA-d, tekib vaid iiveldus, oksendamine, ülakõhuvalu või harvemal juhul kõhulahtisus. Peale selle võivad tekkida ka tinnitus, peavalu ja seedetrakti veritsus. Raskema mürgistuse korral võib tekkida kesknärvisüsteemi toksilisus, mis avaldub uimasuse, aeg-ajalt ärrituvuse ning orientatsioonihäirete või koomana. Patsientidel võivad aeg-ajalt tekkida krambid. Raske mürgistuse korral võib tekkida metaboolne atsidoos ja protrombiini aeg / INR võib pikeneda; seda põhjustab tõenäoliselt toime vere hüübimisfaktoritele. Kui üleannustamisega kaasneb vedelikupuudus, võib tekkida äge neerupuudulikkus ja maksakahjustus. Astmahaigetel võib astma ägeneda. Pikaajaline kasutamine soovitatust suuremates annustes või üleannustamine võib põhjustada neerude tubulaarset atsidoosi ja hüpokaleemiat. Üleannustamise ravi Ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav ning hõlmama vabade hingamisteede tagamist, südame ja eluliste näitajate jälgimist, kuni seisundi stabiliseerumiseni. Kui patsient on manustanud viimase 1 tunni jooksul potentsiaalselt toksilise annuse, tuleb kaaluda aktiivsöe suukaudset manustamist. Sagedaste või pikenenud krampide korral võib manustada intravenoosselt diasepaami või lorasepaami. Astma korral manustada bronhodilaatoreid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid; paratsetamooli kombinatsioonid, v.a psühholeptikumidega; ATC-kood: N02BE51 Ibuprofeeni ja paratsetamooli farmakoloogilised toimed erinevad toimekoha ja toimemehhanismi poolest. Need komplementaarsed toimemehhanismid on ka sünergilised, mis tähendab, et ravimil on tugevam antinotsitseptiivne ja antipüreetiline toime kui toimeainetel eraldi.

Ibuprofeen on mittesteroidne põletikuvastane aine (MSPVA), mille toimet prostaglandiini sünteesi inhibeerimisele on kinnitatud konventsionaalsete loomkatsete põletikumudelitega. Prostaglandiinid muudavad notsitseptiivsed aferentsed närvilõpmed tundlikuks mediaatoritele, nagu bradükiniin. Ibuprofeeni analgeetiline toime tuleneb tsüklooksügenaas-2 (COX-2) isoensüümi perifeersest inhibeerimisest ja sellejärgsest notsitseptiivsete närvilõpmete tundlikkuse vähenemisest. Lisaks inhibeerib ibuprofeen indutseeritud leukotsüütide migreerumist põletikukohtadesse. Ibuprofeenil on oluline toime seljaajule, osaliselt tema võimest inhibeerida COX aktiivsust. Ibuprofeeni antipüreetiline toime tuleneb prostaglandiini sünteesi tsentraalsest inhibeerimisest hüpotaalamuses. Ibuprofeen inhibeerib trombotsüütide agregatsiooni pöörduvalt. Inimestel vähendab ibuprofeen põletikust tingitud valu, turset ja palavikku. Uuringute käigus kogutud andmed näitavad, et ibuprofeen võib konkureerivalt takistada väikeses annuses manustatud atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile, kui neid ravimeid manustatakse samaaegselt. Mõned farmakodünaamika uuringud on näidanud, et 400 mg ibuprofeeni

ühekordse annuse manustamisel kuni 8 tundi enne või kuni 30 minutit pärast toimeainet kiiresti vabastava atsetüülsalitsüülhappe (81 mg) manustamist võib täheldada atsetüülsalitsüülhappe toime vähenemist tromboksaani moodustumisele või trombotsüütide agregatsioonile. Ehkki ei ole teada, kas need andmed kohalduvad ka kliinilistes olukordades, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada väikeses annuses manustatava atsetüülsalitsüülhappe kaitsvat toimet südamele. Ibuprofeeni ajutise kasutamisega ei kaasne tõenäoliselt kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 4.5).

Paratsetamooli täpne toimemehhanism ei ole endiselt täielikult teada, kuid selle keskse antinotsitseptiivse toime hüpoteesi toetamiseks on piisavalt tõendeid. Erinevate biokeemiliste analüüside tulemused viitavad COX-2 ensüümi aktiivsuse tsentraalsele inhibeerimisele. Lisaks võib paratsetamool stimuleerida alanevate 5-hüdroksütrüptamiini (serotoniini) radade aktiivsust, mis inhibeerib notsitseptiivse signaali ülekandumist seljaajus. Uuringud on näidanud, et paratsetamool on perifeersete isoensüümide COX-1 ja COX-2 väga nõrk inhibiitor. Ibuprofeeni ja paratsetamooli kliinilist efektiivsust on näidatud seoses peavalu, hambavalu ja düsmennoröa ning palavikuga seotud valu korral; lisaks on näidatud efektiivsust külmetushaiguse ja gripiga seotud valu ja palaviku leevendamisel ning kurguvalu, lihasevalu või pehmete kudede vigastuste ning seljavalu korral. Ravim on eriti sobiv sellise valu leevendamiseks, mis vajab tugevamat valuvastast toimet kui ibuprofeeni ainuravi annuses 400 mg või paratsetamooli ainuravi annuses 1000 mg, või kui soovitakse, et valuvastane toime saabuks kiiremini kui ibuprofeeni ainuravi kasutamisel.

Kliiniline efektiivsus

Kliiniliste andmete kokkuvõte pärast 2 tableti manustamist Kombineeritud ravimiga viidi läbi randomiseeritud topeltpimedad platseebokontrolliga uuringud, kus kasutati postoperatiivse hambavalu ägeda valu mudelit. Uuringud näitasid järgmist.

• Ravim tagab efektiivsema valuvaigistava toime kui paratsetamool 1000 mg (p < 0,0001) ja

ibuprofeen 400 mg (p < 0,05), mis on kliiniliselt ja statistiliselt oluline. Ravimil on kiire toime algus; „kinnitatud valuvastase toime“ saavutamise mediaan on 18,3 minutit. Toime algus oli oluliselt kiirem kui ibuprofeenil annuses 400 mg (23,8 minutit, p = 0,0015). Ravimi „tugevama valuvastase toime“ saavutamise mediaan oli 44,6 minutit, mis on oluliselt kiirem kui ibuprofeenil annuses 400 mg (70,5 minutit, p < 0,0001).

• Ravimi valuvastase toime kestus oli oluliselt pikem (9,1 tundi) kui paratsetamoolil annuses

500 mg (4 tundi) või 1000 mg (5 tundi).

Ravimiga viidi läbi randomiseeritud, topeltpime, kontrollrühmaga kliiniline uuring, kus hinnati ravimi toimet kroonilise põlvevalu ravis. Uuring näitas järgmist.

• Ravim tagab efektiivsema valuvaigistava toime kui lühiajaliselt (p < 0,0001) ja pikaajaliselt

(p < 0,01) kasutatud paratsetamool annuses 1000 mg.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ibuprofeen Imendumine Ibuprofeen imendub seedetraktist kiiresti. Ravimi koostisesse kuuluva ibuprofeeni sisaldus plasmas on tuvastatav 5 minuti möödumisel manustamisest ning plasma tippkontsentratsioon saabub 1...2 tunni jooksul pärast suukaudset manustamist tühja kõhu tingimustes. Kui ravimit võeti koos toiduga, oli ibuprofeeni plasma tippkontsentratsioon väiksem ja toime hilinemise mediaan oli 25 minutit, kuid üldine imendumine oli samaväärne.

Jaotumine Ibuprofeen seondub ulatuslikult plasmavalkudega. Ibuprofeen difundeerub sünoviaalvedelikku.

Biotransformatsioon

Ibuprofeen metaboliseerub maksas kaheks peamiseks metaboliidiks ning eritub eeskätt uriiniga, kas algkujul või peamiste konjugaatidena koos ebaolulises koguses muutumatu ibuprofeeniga.

Eritumine Ravim eritub neerude kaudu kiirelt ja täielikult. Eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 2 tundi. Piiratud uuringutes tuvastati rinnapiimas väga väikestes kontsentratsioonides ibuprofeeni.

Eakatel ei ole täheldatud olulisi erinevusi ibuprofeeni farmakokineetika profiilis.

Paratsetamool

Imendumine Paratsetamool imendub seedetraktist kiiresti.

Jaotumine Plasmavalkudega seondumine on tavapäraste terapeutiliste kontsentratsioonide korral ebaoluline, kuid samas on see annusest sõltuv. Ravimis sisalduva paratsetamooli sisaldus plasmas on tuvastatav 5 minuti möödumisel manustamisest ning plasma tippkontsentratsioon saabub 0,5...0,67 tunni jooksul pärast suukaudset manustamist tühja kõhu tingimustes. Kui ravimit võeti koos toiduga, oli paratsetamooli plasma tippkontsentratsioon väiksem ja toime hilinemise mediaan oli 55 minutit, kuid üldine imendumine oli samaväärne.

Biotransformatsioon Paratsetamool metaboliseeritakse maksas. Ebaoluline hüdroksüülitud vahemetaboliit, mida tavaliselt toodetakse väga väikeses koguses segatüüpi funktsiooniga oksüdaaside poolt maksas ja detoksifitseeritakse konjugeerides maksa glutatiooniga, võib pärast paratsetamooli üleannustamist kuhjuda ja põhjustada maksakahjustust. Eakatel ei ole täheldatud olulisi erinevusi paratsetamooli farmakokineetika profiilis.

Eritumine Paratsetamool eritub uriini kaudu peamiselt glükuroniid- ja sulfaatkonjugaatidena; ligikaudu 10% eritub glutatiooni konjugaatidena. Vähem kui 5% paratsetamoolist eritub muutumatul kujul. Eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 3 tundi.

Ravimi koostisesse kuuluva ibuprofeeni ja paratsetamooli biosaadavus ja farmakokineetika profiilid ei muutu, kui neid võetakse kombinatsioonravimi kujul, kas üksikannusena või korduvalt.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ibuprofeeni ja paratsetamooli toksikoloogilised ohutusprofiilid on tõestatud loomkatsetega ja inimeste ulatusliku kliinilise kogemuse põhjal. Puuduvad uued asjakohased prekliinilised andmed lisaks nendele, mida selles ravimi omaduste kokkuvõttes on juba kirjeldatud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Maisitärklis Povidoon E1201 Naatriumkroskarmelloos E468 Mikrokristalliline tselluloos E460 Kolloidne veevaba ränidioksiid E551 Glütserooldibehenaat E471

Õhuke polümeerikate Opadry valge Osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol Talk Titaandioksiid Glütserüülmonokaprülokapraat Naatriumlaurüülsulfaat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat eii vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Õhukese polümeerikattega tabletid on pakendatud lastekindlasse, valgest PVC/PVDC/alumiiniumfooliumist, polüestrikihiga tugevdatud blisterpakendisse või valgest PVC/PVDC/kõvast alumiiniumfooliumist blisterpakendisse. Ühes blisterpakendis on 10 tabletti.

Pappkarp, milles on 1 blisterpakend (10 tabletti) või 2 blisterpakendit (20 tabletti) ja pakendi infoleht.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

INN-FARM d.o.o. Maleševa ulica 14 1000 Ljubljana Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBER

1009520

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.09.2020 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 09.04 2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2025