RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ospamox 250 mg/5 ml, suukaudse suspensiooni pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

5 ml manustamiskõlblikuks muudetud suukaudset suspensiooni sisaldab 250 mg amoksitsilliini (amoksitsilliintrihüdraadina). INN. Amoxicillinum

Teadaolevat toimet omavad abiained 5 ml manustamiskõlblikuks muudetud suukaudset suspensiooni sisaldab

• 8,5 mg aspartaami (E951),
• 7,1 mg naatriumbensoaati (E211),
• kuni 3,0 mg bensüülalkoholi,
• kuni 0,44 mg bensüülbensoaati,
• 0,14 mg sorbitooli (E420),
• 100 ng vääveldioksiidi (E220),
• 0,68 mg glükoosi,
• vähem kui 100 mg etanooli.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudse suspensiooni pulber.

Valge kuni kergelt kollakas puuviljalõhnaline pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ospamox suukaudne suspensioon on näidustatud järgnevate infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.1):

• äge bakteriaalne sinusiit;
• äge keskkõrvapõletik;
• äge streptokokiline tonsilliit ja farüngiit;
• kroonilise bronhiidi ägenemised;
• olmetekkene pneumoonia;
• äge tsüstiit;
• rasedusaegne asümptomaatiline bakteriuuria;
• äge püelonefriit;
• kõhutüüfus ja paratüüfus;
• hambaabstsess koos leviva tselluliidiga;
• liigeseproteesidega seotud infektsioonid;
• Helicobacter pylori eradikatsioon;
• puukborrelioos.

Ospamox suukaudne suspensioon on näidustatud ka endokardiidi profülaktikaks.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Konkreetse infektsiooni ravimiseks Ospamox’i annuse valimisel tuleb arvestada:

• eeldatavate patogeenidega ja nende tõenäolise tundlikkusega antibakteriaalsete ravimite suhtes

(vt lõik 4.4);

• infektsiooni raskusastme ja lokalisatsiooniga;
• patsiendi vanuse, kehakaalu ja neerufunktsiooniga; vt allpool.

Ravi kestus tuleb määrata infektsiooni tüübi ja patsiendi ravivastuse alusel. Üldjuhul peab ravi olema nii lühiajaline kui võimalik. Mõned infektsioonid nõuavad pikemat ravi (pikaajalise ravi kohta vt lõik 4.4).

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥ 40 kg

Näidustus* Annus* Äge bakteriaalne sinusiit 250 mg...500 mg iga 8 tunni järel või 750 mg...1 g Rasedusaegne asümptomaatiline bakteriuuria Äge püelonefriit Raskete infektsioonide korral 750 mg...1 g iga Hambaabstsess koos leviva tselluliidiga Äge tsüstiit Ägeda tsüstiidi raviks võib anda 3 g kaks korda

Äge keskkõrvapõletik 500 mg iga 8 tunni järel, 750 mg...1 g iga 12 tunni Äge streptokokiline tonsilliit ja farüngiit Kroonilise bronhiidi ägenemised tunni järel 10 päeva

Olmetekkene pneumoonia 500 mg...1 g iga 8 tunni järel Kõhutüüfus ja paratüüfus 500 mg...2 g iga 8 tunni järel Liigeseproteesidega seotud infektsioonid 500 mg...1 g iga 8 tunni järel

Endokardiidi profülaktika 2 g suu kaudu, üksikannusena 30...60 minutit enne Helicobacter pylori eradikatsioon 750 mg...1 g kaks korda ööpäevas Puukborrelioos (vt lõik 4.4) Varane staadium: 500 mg...1 g iga 8 tunni järel *Iga näidustuse puhul tuleb arvestada ametlike ravijuhistega

Lapsed kehakaaluga < 40 kg

Lapsi võib ravida amoksitsilliini kapslite, dispergeeruvate tablettide, suspensiooni või amoksitsilliini sisaldavate kotikestega. Alla 6 kuu vanustel lastel on soovitatav kasutada amoksitsilliini suspensiooni. Lastele, kes kaaluvad 40 kg ja rohkem, tuleb määrata täiskasvanu annus.

Soovitatavad annused

Näidustus+ Annus+

Äge bakteriaalne sinusiit 20...90 mg/kg ööpäevas jagatud annustena* Äge keskkõrvapõletik Olmetekkene pneumoonia

Äge tsüstiit Äge püelonefriit Hambaabstsess koos leviva tselluliidiga Äge streptokokiline tonsilliit ja farüngiit 40...90 mg/kg ööpäevas jagatud annustena* Kõhutüüfus ja paratüüfus 100 mg/kg ööpäevas kolme jagatud annusena*

Endokardiidi profülaktika 50 mg/kg suu kaudu, üksikannusena 30...60 Puukborrelioos (vt lõik 4.4) Varane staadium: 25...50 mg/kg ööpäevas

+Iga näidustuse puhul tuleb arvestada ametlike ravijuhistega. *Manustamist kaks korda ööpäevas tuleb kaaluda ainult suurimate annuste kasutamisel.

Eakad patsiendid Annuse kohandamist ei peeta vajalikuks.

Neerukahjustus

GFR (ml/min) Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga L apsed kehakaaluga < 40 kg ≥ 40 kg kehakaal üle 30 Annuste kohandamine ei ole vajalik. Annuste kohandamine ei ole vajalik.

10...30 maksimaalselt 500 mg kaks korda 15 mg/kg kaks korda ööpäevas ööpäevas (maksimaalselt 500 mg kaks korda alla 10 maksimaalselt 500 mg ööpäevas 15 mg/kg ööpäevas ühe annusena # Enamikul juhtudel tuleb eelistada parenteraalset ravi.

Hemodialüüsi saavad patsiendid Hemodialüüs võib amoksitsilliini vereringest eemaldada.

Täiskasvanud ja 15 mg/kg ööpäevas ühe annusena. lapsed ≥ 40 kg

Peritoneaaldialüüsi saavad patsiendid Maksimaalselt 500 mg amoksitsilliini ööpäevas.

Maksakahjustus Annustada ettevaatlikult ja kontrollida korrapäraselt maksafunktsiooni (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Manustamisviis Ospamox suukaudne suspensioon on suukaudseks kasutamiseks. Toit ei vähenda Ospamox suukaudse suspensiooni imendumist. Ravi võib alustada parenteraalselt, lähtudes intravenoosse ravimvormi annustamissoovitustest, ja jätkata suukaudsete ravimpreparaatidega.

Juhised ravimpreparaadi manustamiseelseks lahustamiseks on lõigus 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Anamneesis raske kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaksia) mõne teise beetalaktaamantibiootikumi (nt tsefalosporiin, karbapeneem või monobaktaam) suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkusreaktsioonid Enne ravi alustamist amoksitsilliiniga tuleb patsienti põhjalikult küsitleda varasemate ülitundlikkusreaktsioonide kohta penitsilliinide, tsefalosporiinide või teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Penitsilliiniga ravi saavatel patsientidel on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone (kaasa arvatud anafülaktoidsed ja rasked nahareaktsioonid). Ülitundlikkusreaktsioonid võivad progresseeruda ka Kounise sündroomiks, mis on müokardiinfarktiga lõppeda võiv tõsine allergiline reaktsioon (vt lõik 4.8). Need reaktsioonid tekivad suurema tõenäosusega isikutel, kellel on anamneesis ülitundlikkus penitsilliini suhtes ja atoopilistel isikutel. Allergilise reaktsiooni tekkimisel peab ravi amoksitsilliiniga lõpetama ja alustama sobivat alternatiivset ravi. Ravimindutseeritud enterokoliidi sündroomist (drug-induced enterocolitis syndrome, DIES) on teatatud peamiselt amoksitsilliini saavatel lastel (vt lõik 4.8). DIES on allergiline reaktsioon, mille põhiline sümptom on pikaajaline oksendamine (1…4 tundi pärast ravimi manustamist) allergiliste naha- või respiratoorsete sümptomite puudumisel. Täiendavateks sümptomiteks võivad olla kõhuvalu, kõhulahtisus, hüpotensioon või leukotsütoos koos neutrofiiliaga. Esinenud on raskeid juhte, sh progresseerumist šokiks.

Mittetundlikud mikroorganismid Amoksitsilliin ei sobi mõnede infektsioonitüüpide raviks, välja arvatud juhul, kui patogeen on juba kindlaks tehtud ja selle tundlikkus on teada, või kui on väga suur tõenäosus, et amoksitsilliin sobib selle patogeeni põhjustatud infektsiooni raviks (vt lõik 5.1). Seda tuleb eriti arvestada kuseteede infektsioonide ning raskete kõrva-, nina- ja kurguinfektsioonidega patsientide ravimisel.

Krambid Krambid võivad tekkida neerufunktsiooni häiretega või suurte annustega ravitavatel patsientidel või patsientidel, kellel on eelsoodumus krampide tekkeks (nt anamneesis krambid, epilepsiavastane ravi või ajukelme kahjustused) (vt lõik 4.8).

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel tuleb annust kohandada neerukahjustuse astme järgi (vt lõik 4.2).

Nahareaktsioonid Ravi alguses tekkiv palavikuga kulgev generaliseerunud erüteem, millega seoses tekivad ka mädavillid, võib olla ägeda generaliseerunud eksantematoosse pustuloosi (ÄGEP, vt lõik 4.8) sümptom. Selle reaktsiooni korral tuleb ravi amoksitsilliiniga lõpetada ja amoksitsilliini igasugune edaspidine manustamine on vastunäidustatud.

Amoksitsilliini kasutamisest tuleb hoiduda infektsioosse mononukleoosi kahtluse korral, sest selle haiguse puhul on amoksitsilliini kasutamisega seoses esinenud morbilliformset löövet.

Jarischi-Herxheimeri reaktsioon Jarischi-Herxheimeri reaktsiooni on täheldatud pärast amoksitsilliini kasutamist puukborrelioosi (Lyme’i tõve) raviks (vt lõik 4.8). Selle otseseks põhjuseks on amoksitsilliini bakteritsiidne toime Lyme’i tõbe tekitavale bakterile spiroheet Borrelia burgdorferi’le. Patsientidele tuleb selgitada, et see on Lyme’i tõve puhul tavaline ja harilikult iseenesest mööduv antibiootikumravi tagajärg.

Mittetundlike mikroorganismide vohamine Pikaajaline kasutamine võib mõnel juhul põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamist. Peaaegu kõigi antibakteriaalsete ainetega seoses on kirjeldatud antibiootikumidega seotud koliiti, mille raskusaste varieerub kergest kuni eluohtlikuni (vt lõik 4.8). Seetõttu on tähtis mõelda sellele diagnoosile patsientide puhul, kellel tekib mis tahes antibakteriaalse ravimi manustamise ajal või järel kõhulahtisus. Kui peaks tekkima antibiootikumidega seotud koliit, tuleb ravi amoksitsilliiniga kohe katkestada, pidada nõu arstiga ja alustada sobivat ravi. Sellisel puhul on peristaltikat pärssivad ravimid vastunäidustatud.

Pikaajaline ravi Pikaajalise ravi korral soovitatakse regulaarselt hinnata neeru-, maksa- ja vereloomefunktsiooni. Kirjeldatud on maksaensüümide aktiivsuse suurenemist ja muutusi vererakkude arvus (vt lõik 4.8).

Antikoagulandid Amoksitsilliini saavatel patsientidel on harva kirjeldatud protrombiiniaja pikenemist. Seda tuleb jälgida juhul, kui samal ajal kasutatakse antikoagulante. Hüübivusnäitajate hoidmiseks soovitavas vahemikus võib olla vaja muuta suukaudsete antikoagulantide annust (vt lõigud 4.5 ja 4.8)

Kristalluuria Vähenenud uriinieritusega patsientidel on väga harva täheldatud kristalluuriat (sh ägedat neerukahjustust), peamiselt parenteraalse ravi korral. Amoksitsilliini suurte annuste manustamise ajal on soovitatav manustada piisavalt vedelikku ja tagada piisav uriinieritus, et vähendada amoksitsilliiniga seotud kristalluuria tekkevõimalust. Põiekateetritega patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida kateetri läbitavust (vt lõigud 4.8 ja 4.9). Toime laboratoorsetele analüüsidele Amoksitsilliini suurenenud sisaldus seerumis ja uriinis mõjutab tõenäoliselt teatud laboratoorseid analüüse. Amoksitsilliini suure sisalduse tõttu uriinis saadakse keemiliste meetodite kasutamisel sageli valepositiivsed tulemused.

Amoksitsilliinravi ajal tuleb uriini glükoosisisalduse määramiseks kasutada ensümaatilisi glükoosoksüdaasi meetodeid.

Amoksitsilliin võib moonutada östriooli analüüsi tulemusi rasedatel.

Oluline teave abiainete kohta Ravim sisaldab aspartaami. Aspartaam on fenüülalaniini allikas. Fenüülketonuuriaga patsientidel tuleb seda ravimit kasutada ettevaatusega. Prekliinilised ja kliinilised andmed puuduvad, et hinnata aspartaami kasutamist alla 12 nädala vanustel imikutel.

Ravim sisaldab naatriumbensoaati, millel on nõrk silmi, nahka ja limaskesti ärritav toime. Ravim sisaldab bensüülbensoaati. Naatriumbensoaat ja bensüülbensoaat võivad suurendada vastsündinutel (kuni 4 nädala vanustel) kollasuse riski (naha ja silmavalgete kollasus).

Ravim sisaldab bensüülalkoholi. Bensüülalkohol võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Bensüülalkoholi on seostatud tõsise kõrvaltoime tekkeriskiga, sealhulgas hingamisprobleemidega väikestel lastel. Suuri koguseid tuleb kasutada ettevaatusega ja ainult vajadusel, eriti maksa- ja neerukahjustuse korral kumuleerumise ja toksilisuse (metaboolne atsidoos) riski tõttu.

Ravim sisaldab vääveldioksiidi, mis võib harva tekitada raskeid ülitundlikkusreaktsioone ja bronhospasmi.

Ravim sisaldab glükoosi. Päriliku harvaesineva glükoos-galaktoos malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Ravim sisaldab väikeses koguses etanooli.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 5 ml manustamiskõlblikuks muudetud suukaudses suspensioonis, see on põhimõtteliselt „naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Probenetsiid Probenetsiidi samaaegne kasutamine ei ole soovitatav. Probenetsiidi toimel väheneb amoksitsilliini sekretsioon neerutorukestes. Probenetsiidi samaaegne kasutamine võib põhjustada amoksitsilliini sisalduse pikaajalist suurenemist veres.

Allopurinool Allopurinooli kasutamisel koos amoksitsilliiniga võib suureneda allergiliste nahareaktsioonide tekke tõenäosus.

Tetratsükliinid Tetratsükliinid ja teised bakteriostaatilised ravimid võivad mõjutada amoksitsilliini bakteritsiidset toimet.

Suukaudsed antikoagulandid Suukaudseid antikoagulante ja penitsilliinantibiootikume on praktikas laialdaselt kasutatud ja teateid koostoimetest ei ole. Kirjanduses on siiski kirjeldatud rahvusvahelise normaliseeritud suhte suurenemise juhtusid atsenokumarooli või varfariini saavatel patsientidel, kellele oli määratud amoksitsilliinikuur. Kui koosmanustamine on vajalik, tuleb amoksitsilliini lisades või ära jättes hoolikalt jälgida protrombiiniaega või rahvusvahelist normaliseeritud suhet. Lisaks võib olla vaja muuta suukaudsete antikoagulantide annust (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Metotreksaat Penitsilliinid võivad vähendada metotreksaadi eritumist, põhjustades toksilisuse võimalikku suurenemist.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Reproduktiivtoksilisuse loomkatsed ei viita otsestele ega kaudsetele kahjulikele toimetele. Piiratud andmed amoksitsilliini kasutamise kohta inimesel raseduse ajal ei näita kaasasündinud väärarengute suurenenud riski. Amoksitsilliini võib raseduse ajal kasutada ainult siis, kui raviarst on hinnanud riski ja kasu suhet.

Imetamine Amoksitsilliin eritub väikestes kogustes rinnapiima, millega kaasneb võimalik sensibiliseerumise risk. Seetõttu võib rinnapiima saaval imikul esineda kõhulahtisust ja limaskestade seeninfektsioone, mille tõttu võib olla vaja rinnaga toitmine katkestada. Amoksitsilliini tohib imetamise ajal kasutada ainult pärast riski ja kasu suhte hindamist raviarsti poolt.

Fertiilsus Puuduvad andmed amoksitsilliini mõju kohta inimese fertiilsusele. Reproduktsiooniuuringutes loomadel ei ole leitud toimeid viljakusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Kuid tekkida võivad kõrvaltoimed (nt allergilised reaktsioonid, pearinglus, krambid), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus, iiveldus ja nahalööve.

Allpool on loetletud amoksitsilliini kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse järelevalve käigus kirjeldatud kõrvaltoimed MedDRA organsüsteemi klasside kaupa.

Kõrvaltoimete esinemissageduse klassifitseerimiseks on kasutatud alljärgnevaid termineid. Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Infektsioonid ja infestatsioonid Väga harv Mukokutaanne kandidiaas Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv Pöörduv leukopeenia (sealhulgas raske neutropeenia või Südame häired Teadmata Kounise sündroom

Immuunsüsteemi häired Väga harv Rasked allergilised reaktsioonid, sh angioneurootiline turse, Teadmata Jarischi-Herxheimeri reaktsioon (vt lõik 4.4). Närvisüsteemi häired Väga harv Hüperkineesia, pearinglus ja krambid (vt lõik 4.4). Teadmata Aseptiline meningiit Seedetrakti häired

Kliiniliste uuringute andmed *Sage Kõhulahtisus ja iiveldus *Aeg-ajalt Oksendamine Turuletulekujärgsed andmed

Väga harv Antibiootikumidega seotud koliit (sh pseudomembranoosne Teadmata Ravimindutseeritud enterokoliidi sündroom Maksa ja sapiteede häired Väga harv Hepatiit ja kolestaatiline ikterus. Naha ja nahaaluskoe kahjustused Kliiniliste uuringute andmed *Sage Nahalööve

*Aeg-ajalt Urtikaaria ja sügelus Turuletulekujärgsed andmed Väga harv Nahareaktsioonid nagu multiformne erüteem, Stevensi- Teadmata Lineaarne IgA haigus Neerude ja kuseteede häired Väga harv Interstitsiaalne nefriit

Teadmata Kristalluuria (sh äge neerukahjustus) (vt lõigud 4.4 ja 4.9)

* Nende kõrvaltoimete esinemissagedus on saadud kliinilistest uuringutest, kus osales kokku ligikaudu 6000 amoksitsilliini võtvat täiskasvanut ja last. # Lastel on kirjeldatud pindmist hammaste värvuse muutust. Hea suuhügieen võib aidata hammaste värvuse muutumist vältida, sest tavaliselt piisab normaalse värvuse taastamiseks hammaste harjamisest. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise nähud ja sümptomid Tekkida võivad seedetrakti sümptomid (nt iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus) ning vee ja elektrolüütide tasakaalu häired. Täheldatud on amoksitsilliinist tingitud kristalluuriat, mis mõningatel juhtudel viib neerupuudulikkuse tekkeni (vt lõik 4.4). Neerufunktsiooni häirega või suuri annuseid saavatel patsientidel võivad tekkida krambid (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Mürgistuse ravi Seedetrakti sümptomeid võib ravida sümptomaatiliselt, pöörates tähelepanu vee/elektrolüütide tasakaalule. Amoksitsilliin on vereringest hemodialüüsiga eemaldatav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: laia toimespektriga penitsilliinid, ATC-kood: J01CA04

Toimemehhanism Amoksitsilliin on poolsünteetiline penitsilliin (beetalaktaamantibiootikum), mis inhibeerib bakteriaalse peptidoglükaani (bakterite rakuseina koostisse kuuluv peamine ehituslik komponent) biosünteesi rajas ühte või enamat ensüümi (mida sageli nimetatakse penitsilliini siduvateks valkudeks, ingl penicillin- binding proteins, PBP). Peptidoglükaani sünteesi inhibeerimine viib rakuseina nõrgenemiseni, millele tavaliselt järgneb raku lüüs ja surm.

Amoksitsilliin on tundlik resistentsete bakterite toodetavate beetalaktamaaside lagundava toime suhtes ja seetõttu ei hõlma üksi manustatava amoksitsilliini toimespekter neid ensüüme tootvaid mikroorganisme.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised seosed Peamiseks amoksitsilliini efektiivsust määravaks teguriks peetakse aega, mis on üle minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (T > MIK).

Resistentsusmehhanismid Amoksitsilliiniresistentsuse peamised mehhanismid on:

• inaktiveerumine bakterite toodetavate beetalaktamaaside tõttu;
• penitsilliini siduvate valkude muutus, mis vähendavad antibakteriaalse aine afiinsust sihtmärgi

suhtes.

Bakterite, eriti gramnegatiivsete bakterite resistentsust võib põhjustada või soodustada bakterite membraanide läbitungimatus või väljavoolupumba mehhanismid.

Läviväärtused Amoksitsilliini MIK läviväärtused Euroopa antimikroobse tundlikkuse analüüsikomitee (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) 5. versiooni järgi.

Organism MI K läviväärtus (mg/l)

Enterobacteriaceae 81 8 Staphylococcus spp. Märkus2 Märkus2 Enterococcus spp.3 4 8 Streptococcus’e rühmad A, B, C, G Märkus4 Märkus4 Streptococcus pneumoniae Märkus5 Märkus5

Viridans’i rühma streptokokid 0,5 2 Haemophilus influenzae 26 26 Moraxella catarrhalis Märkus7 Märkus7 Neisseria meningitidis 0,125 1 Grampositiivsed anaeroobid, välja arvatud 4 8 Clostridium difficile8

Gramnegatiivsed anaeroobid8 0,5 2 Helicobacter pylori 0,1259 0,1259 Pasteurella multocida 1 1 Liigiga mitteseotud läviväärtused10 2 8

1Metsikut tüüpi Enterobacteriaceae liigitatakse aminopenitsilliinide suhtes tundlikeks. Mõnedes riikides eelistatakse E. coli ja P. mirabilis’e metsikut tüüpi isolaadid liigitada vahepealse tundlikkusega mikroorganismideks. Sellisel juhul kasutage MIK läviväärtust S ≤ 0,5 mg/l 2Enamik stafülokokke toodavad penitsillinaasi ja need on amoksitsilliini suhtes resistentsed. Metitsilliiniresistentsed isolaadid on mõne erandiga resistentsed kõigi beetalaktaamantibiootikumide suhtes. 3Tundlikkus amoksitsilliini suhtes on tuletatav tundlikkusest ampitsilliini suhtes. 4A-, B-, C- ja G-rühma streptokokkide tundlikkus penitsilliinide suhtes on tuletatud tundlikkusest bensüülpenitsilliini suhtes. 5Läviväärtused kehtivad ainult meningiiti mittepõhjustavate isolaatide kohta. Isolaatide puhul, mille tundlikkus ampitsilliini suhtes on vahepealne, tuleb vältida suukaudset ravi amoksitsilliiniga. Tundlikkus on tuletatud ampitsilliini MIK väärtuste alusel. 6Läviväärtused põhinevad intravenoossel manustamisel. Beetalaktamaaspositiivsed isolaadid tuleb lugeda resistentseiks. 7Beetalaktamaasi tootvad mikroorganismid tuleb lugeda resistentseiks. 8Tundlikkus amoksitsilliini suhtes on tuletatav tundlikkusest bensüülpenitsilliini suhtes. 9Läviväärtused põhinevad epidemioloogilistel piirväärtustel (epidemiological cut-off values, ECOFF), mis eristavad metsiktüüpi isolaate vähenenud tundlikkusega isolaatidest. 10Liigiga mitteseotud läviväärtused põhinevad annustel vähemalt 0,5 g x 3 või 4 annust ööpäevas (1,5...2 g ööpäevas). Resistentsuse levimus võib valitud liikidel geograafiliselt ja ajas varieeruda ning soovitatav on lähtuda kohalikust teabest resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Kui resistentsuse kohalik profiil muudab vähemalt mõnede infektsioonitüüpide korral ravimi kasulikkuse küsitavaks, tuleb küsida nõu ekspertidelt.

Mikroorganismide in vitro tundlikkus amoksitsilliini suhtes Tavaliselt tundlikud liigid Grampositiivsed aeroobsed bakterid Enterococcus faecalis Beetahemolüütilised streptokokid (rühmad A, B, C ja G) Listeria monocytogenes Liigid, mille puhul võib olla probleemiks omandatud resistentsus Gramnegatiivsed aeroobsed bakterid Escherichia coli Haemophilus influenzae Helicobacter pylori Proteus mirabilis Salmonella typhi Salmonella paratyphi Pasteurella multocida Grampositiivsed aeroobsed bakterid Koagulaasnegatiivsed stafülokokid Staphylococcus aureus£ Streptococcus pneumoniae Viridans’i rühma streptokokid Grampositiivsed anaeroobsed bakterid Clostridium spp. Gramnegatiivsed anaeroobsed bakterid Fusobacterium spp. Muud Borrelia burgdorferi Loomupäraselt resistentsed organismid† Grampositiivsed aeroobsed bakterid Enterococcus faecium†

Mikroorganismide in vitro tundlikkus amoksitsilliini suhtes Gramnegatiivsed aeroobsed bakterid Acinetobacter spp Enterobacter spp Klebsiella spp Pseudomonas spp Gramnegatiivsed anaeroobsed bakterid Bacteroides spp. (paljud Bacteroides fragilis’e tüved on resistentsed) Muud Chlamydia spp Mycoplasma spp Legionella spp. † Loomulik vahepealne tundlikkus omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel. £ Peaaegu kõik S. aureus’e tüved on amoksitsilliini suhtes resistentsed, sest toodavad penitsillinaasi. Lisaks on amoksitsilliini suhtes resistentsed kõik metitsilliiniresistentsed tüved.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Amoksitsilliin dissotsieerub vesilahuses füsioloogilise pH juures täielikult. See imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja hästi. Pärast suukaudset manustamist on amoksitsilliini biosaadavus ligikaudu 70%. Aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumiseni (T ) on ligikaudu üks tund. Allpool on esitatud farmakokineetilised tulemused uuringust, kus amoksitsilliini annuses 250 mg kolm korda ööpäevas manustati tühja kõhuga tervetele vabatahtlikele.

C T * AUC(0 24 h) T ½ max max – (µg/ml) (h) (µg.h/ml) (h) 3,3 ±1,12 1,5 (1,0…2,0) 26,7 ±4,56 1,36 ±0,56 *Keskmine (vahemik)

Vahemikus 250...3000 mg on annuse ja biosaadavuse vahel lineaarne seos (mõõdetuna C -i ja AUC alusel). Koos toiduga manustamine imendumist ei mõjuta. Amoksitsilliini organismist eemaldamiseks võib kasutada hemodialüüsi. Jaotumine Ligikaudu 18% amoksitsilliini koguhulgast plasmas on seondunud valkudega ja näiv jaotusruumala on ligikaudu 0,3...0,4 l/kg.

Pärast intravenoosset manustamist on amoksitsilliini leitud sapipõies, kõhukudedes, nahas, rasv- ja lihaskoes, sünoviaal- ning peritoneaalvedelikus, sapis ja mädas. Amoksitsilliin ei jaotu piisavalt tserebrospinaalvedelikku.

Loomkatsetest ei ole saadud tõendeid ravimist pärinevate ainete olulisest peetumisest kudedes. Nagu enamik penitsilliine, eritub ka amoksitsilliin rinnapiima (vt lõik 4.6).

Amoksitsilliin läbib platsentaarbarjääri (vt lõik 4.6).

Biotransformatsioon

Amoksitsilliin eritub osaliselt uriiniga inaktiivse penitsilliinhappena kogustes, mis vastavad kuni 10...25%-le algannusest.

Eritumine Amoksitsilliin eritub peamiselt neerude kaudu. Amoksitsilliini keskmine eritumise poolväärtusaeg tervetel isikutel on ligikaudu üks tund ja keskmine kogukliirens ligikaudu 25 l/tunnis. Ligikaudu 60...70% amoksitsilliinist eritub esimese 6 tunni jooksul pärast amoksitsilliini ühekordse 250 mg või 500 mg annuse manustamist muutumatul kujul uriiniga. Erinevates uuringutes on leitud, et 24-tunnise perioodi jooksul eritub uriiniga 50...85% amoksitsilliinist.

Samaaegne probenetsiidi manustamine aeglustab amoksitsilliini eritumist (vt lõik 4.5).

Vanus Amoksitsilliini eritumise poolväärtusaeg on 3 kuu kuni 2 aasta vanustel lastel ning suurematel lastel ja täiskasvanutel sarnane. Väga väikestele lastele (sealhulgas enneaegsetele vastsündinutele) ei tohi renaalse eritumistee ebaküpsuse tõttu amoksitsilliini manustada sagedamini kui kaks korda ööpäevas. Et eakatel patsientidel esineb tõenäolisemalt neerufunktsiooni häireid, tuleb annuse valikul olla ettevaatlik ja kasu võib olla neerufunktsiooni jälgimisest.

Sugu Amoksitsilliini suukaudsel manustamisel tervetele meestele ja naistele ei leitud, et sugu mõjutaks oluliselt amoksitsilliini farmakokineetikat.

Neerukahjustus Amoksitsilliini kogukliirens seerumis väheneb proportsionaalselt neerufunktsiooni häirete raskusega (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientide puhul tuleb ravimit annustada ettevaatlikult ja jälgida regulaarselt maksafunktsiooni.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvannuse toksilisuse, genotoksilisuse, reproduktiiv- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kartsinogeensuse uuringuid ei ole amoksitsilliiniga läbi viidud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Veevaba sidrunhape E 330 Naatriumbensoaat E 211 Aspartaam E 951 Talk E 553b Trinaatriumtsitraat (veevaba) E 331 Guarkummi E 412 Sadestatud ränidioksiid E 551 Pulbriline sidrunimaitseaine (sisaldab glükoosi, sorbitooli (E 420), vääveldioksiidi (E 220)) Pulbriline virsiku-aprikoosimaitseaine (sisaldab bensüülbensoaati, etanooli, sorbitooli (E 420), vääveldioksiidi (E 220)) Pulbriline apelsinimaitseaine (sisaldab bensüülalkoholi)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat. Kõlblikkusaeg pärast manustamiskõlblikuks muutmist: 14 päeva.

6.4 Säilitamise eritingimused

Suukaudse suspensiooni pulber: Hoida temperatuuril kuni 25oC. Hoida pakend tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult. Valmis suspensioon: Hoida külmkapis (temperatuuril 2 …8oC) ja kasutada 14 päeva jooksul.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Suukaudse suspensiooni pulber on pakendatud merevaikkollasest klaasist (II tüüp) 60 ml pudelisse, millel on polüpropüleenist/polüetüleenist lastekindel keeratav kork (suruda alla ja keerata) ja tihenduskile.

Pudel sisaldab 6,60 g pulbrit 60 ml suukaudse suspensiooni valmistamiseks. Pakendi suurused: 1 pudel või 2 pudelit 60 ml suukaudse suspensiooni valmistamiseks.

Ravimiga on kaasas polüpropüleenist mõõtelusikas, millele on märgitud mahud 1,25 ml, 2,5 ml ja 5 ml. Pakend, mis sisaldab 2 pudelit suukaudse suspensiooni valmistamiseks, sisaldab ka 2 mõõtelusikat.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Pärast 55 ml vee lisamist 6,60 g pulbrile saadakse 60 ml suukaudset suspensiooni.

Suspensiooni valmistamine:

Pulbri suspendeerimiseks tuleb kasutada puhastatud või eelnevalt keedetud ja jahutatud vett. 1. Raputage pudelit tugevalt, et pulber tuleks pudeli põhja ja seinte küljest lahti. 2. Eemaldage kork ja kallutage pudelit nii, et suurem osa pulbrist ei oleks pudeli põhjas, seejärel hakake pudelisse vett lisama. 3. Lisage pudelisse vett nii, et see ulatuks ligikaudu 1 cm võrra allapoole pudelil olevast märgistatud kohast. Selleks peate pudeli poole täitmise ajal jälle püstiasendisse keerama. 4. Sulgege kork ja pöörake pudel tagurpidi, et ravim seguneks veega. 5. Asuge kohe loksutama. Jälgige, et pudel oleks loksutamise ajal tagurpidi või kallutatud asendis – see soodustab ravimi suspendeerumist. 6. Loksutage pudelit hoolega, kuni suspensioon on ühtlase koostisega. Ravimit ei tohi kasutada, kui enne manustamiskõlblikuks muutmist on pudelis näha pulbrikämpusid. 7. Oodake, kuni vaht on kadunud ning lisage pudelisse uuesti aeglaselt vett kuni märgistatud kohani. Loksutage suspensiooni hoolikalt uuesti. Pärast manustamiskõlblikuks muutmist ja vahu kadumist on kasutusvalmis suspensioon puuviljalõhnaline valge kuni kergelt kollaka värvusega. 8. Manustamiskõlblikuks muudetud suspensiooni ei tohi kasutada, kui selle värvus pärast manustamiskõlblikuks muutmist erineb eespool kirjeldatust. Enne igakordset kasutamist tuleb pudelit tugevasti loksutada. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis

LT-53431 Kauno r. Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1166824

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

03.09.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

september 2024