Olfen depocaps – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Valu ja põletiku sümptomaatiline ravi: - artriidid: reumatoidartriit, osteoartroos, anküloseeriv spondüliit, krooniline polüartriit, - ägedad lihas-skeleti haigused nagu periartriit, tendiniit, tenosünoviit, bursiit, - valulikud traumajärgsed tursed või põletikud.

toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel (100mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Olfen Depocaps 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Olfen Depocaps ja milleks seda kasutatakse

Olfen Depocaps kuulub ravimrühma, mida nimetatakse mittesteroidseteks põletikuvastasteks aineteks (MSPVA) ning neid kasutatakse valu ja põletiku raviks. Olfen Depocaps leevendab põletiku sümptomeid, nt turset ja valu. See ei toimi põletiku või palaviku põhjustele. Olfen Depocaps-i kasutatakse valu ja põletiku raviks järgnevatel juhtudel: − artriidid (reumatoidartriit, osteoartroos, anküloseeriv spondüliit, krooniline polüartriit), − ägedad lihas-skeleti haigused nagu periartriit, tendiniit, tenosünoviit, bursiit, − valulikud traumajärgsed tursed või põletikud,

Kui teil on küsimusi Olfen Depocaps-i toime kohta või miks see ravim teile määrati, siis pidage nõu oma arstiga.

2. Mida on vaja teada enne Olfen Depocaps-i võtmist

Järgige hoolikalt kõiki arsti või apteekri poolt antud juhiseid isegi juhul, kui need erinevad selles infolehes olevast teabest.

Olfen Depocaps-i ei tohi kasutada

• kui olete diklofenaki või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui teil on mao- või soolehaavand, mao mulgustumine või mao- või sooleverejooks, mille sümptomiteks võivad olla veri väljaheites või musta värvi väljaheide;
• kui teil on varem olnud mao- või sooleverejooks või mulgustumine seoses eelneva MSPVA-de kasutamisega;
• raseduse viimase kolme kuu jooksul;
• kui teil on raske neeru-, maksa- või südamepuudulikkus;
• kui teil on väljendunud südamehaigus ja/või ajuveresoonkonna haigus, nt kui teil on olnud südamelihaseinfarkt, insult, mini-insult (transitoorne isheemiline atakk, TIA) või südame- või aju veresoonte sulgus või operatsioon selle raviks või šundilõikus sulguse kõrvaldamiseks.
• kui teil on või on olnud vereringehäireid (perifeersete arterite haigus)
• kui teil on varem olnud allergilisi reaktsioone seoses põletiku- või valuvastaste ravimitega (nt atsetüülsalitsüülhape (aspiriin), diklofenak või ibuprofeen). Selliste reaktsioonide hulka

kuuluvad nt hingamisprobleemid, rindkerevalu, vesine nohu, nahalööve, näo ja suu turse. Kui te arvate, et võite olla ravimi suhtes allergiline, pidage nõu oma raviarstiga.

Kui teil on mõni eelpool loetletud seisunditest, rääkige sellest oma arstile ja ärge võtke Olfen Depocaps-i. Arst otsustab, kas peate seda ravimit võtma või mitte. Lapsed ja noorukid ei tohi Olfen Depocaps-i võtta.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Olfen Depocaps-i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga. Rääkige oma arstile:

• kui te võtate Olfen Depocaps-iga samal ajal teisi MSPVA-sid, k.a atsetüülsalitsüülhape (aspiriin), kortikosteroide, verehüübivust pärssivaid ravimeid („verevedeldajad“) või antidepressante (vt lõik „Kasutamine koos teiste ravimitega“);
• kui teil on astma või te olete allergiline;
• kui te suitsetate;
• kui teil on suhkurtõbi (diabeet);
• kui teil on valu rinnus (stenokardia), verehüübimishäired, kõrge vererõhk, kolesterooli- või
• triglütseriidide suurenenud tase veres;
• kui teil on kunagi olnud mao- või soolehaigus nt maohaavand, veritsus, musta värvi väljaheide, ebamugavustunne kõhus või kõrvetised pärast MSPVA-de võtmist;
• kui teil on põletik jämesooles (haavandiline koliit) või peensooles (Crohn’i tõbi);
• kui teil on või on olnud südamehaigus (vt lõik „Muud hoiatused“);
• kui teil on maksa- või neeruhaigus;
• kui teil on jalgade tursed;
• kui teil on veritsushäired või muud verehaigused, sh harvaesinev maksahaigus porfüüria;
• kui teil on pärast Olfen Depocaps-i või teiste valuvaigistite kasutamist kunagi tekkinud tõsine

nahalööve või ketendus, villid ja/või suuhaavandid.

Enne Olfen Depocaps’i võtmist teatage oma arstile, kui teil on hiljuti olnud või on tulemas mao või seedetrakti operatsioon, sest Olfen Depocaps võib mõnikord halvendada operatsioonihaava paranemist soolestikus.

Teavitage oma arsti enne Olfen Depocaps-i võtmist, kui teil esineb mõni eelnimetatud seisund või haigus.

Muud hoiatused Ravimid nagu Olfen Depocaps võivad olla seotud südamelihase infarkti või insuldi riski vähese tõusuga. Mistahes risk on tõenäolisem suurte annuste ja pikaajalise ravi korral. Ärge ületage soovitatavat annust või ravi kestust. Kui teil on probleeme südamega, kui teil on olnud hiljuti insult või te arvate, et teil on oht selliste seisundite tekkeks (nt, kui teil on kõrge vererõhk, suhkurtõbi, kõrge kolesteroolisisaldus veres või te suitsetate), siis peate enne ravimi võtmist pidama nõu oma arsti või apteekriga. Olfen Depocaps võib maskeerida põletiku sümptomeid (nt peavalu, kõrge palavik), mistõttu on põletikku raskem diagnoosida ja ravida. Kui te tunnete ennast halvasti ja lähete arsti vastuvõtule, siis mainige kindlasti, et võtate Olfen Depocaps-i. Väga harvadel juhtudel võib Olfen Depocaps (nagu teisedki MSPVA-d) põhjustada raskeid allergilisi nahareaktsioone (nt löövet). Sellise reaktsiooni tekkel teavitage otsekohe oma arsti. Eakad Eakad patsiendid võivad olla Olfen Depocaps-i toimete suhtes tundlikumad. Seetõttu peavad eakad patsiendid järgima arsti juhiseid eriti hoolikalt ning kasutama väikseimat arvu tablette, mis aitavad sümptomeid leevendada. On väga tähtis, et eakad patsiendid teavitaksid tekkinud kõrvaltoimetest otsekohe oma arsti.

Muud ravimid ja Olfen Depocaps Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mistahes muid ravimeid.

Eriti tähtis on oma arsti teavitada sellest, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest:

• liitium või selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (ravimid, mida kasutatakse teatud tüüpi depressiooni raviks);
• südameglükosiid (nt digoksiin), mis on südamehaiguse ravim;
• diureetikumid (ravimid, mida kasutatakse uriinierituse suurendamiseks);
• AKE-inhibiitorid või beetablokaatorid (kõrge vererõhu ja südamepuudulikkuse ravimid);
• teised mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, näiteks atsetüülsalitsüülhape (aspiriin) või ibuprofeen;
• kortikosteroidid (organismis põletikku leevendavad ravimid);
• „verevedeldajad” (vere hüübimist takistavad ravimid);
• suhkurtõveravimid, välja arvatud insuliin;
• metotreksaat (teatud vähiliikide ja liigesepõletike korral kasutatav ravim);
• tsüklosporiin (ravim, mida kasutatakse ennekõike pärast elundi siirdamist);
• kinoloonide rühma antibiootikumid (infektsioonivastased ravimid);
• fenütoiin (epilepsiavastane ravim);
• kolestipool ja kolestüramiin (ateroskleroosivastane ravim);
• sulfiinpürasoon (podagravastane ravim) või vorikonasool (seeninfektsioonidevastane ravim);
• mifepristoon (ravim raseduse katkestamiseks).

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arstiga.

Rasedus Olfen Depocaps-i ei tohi raseduse esimesel kuuel kuul võtta, välja arvatud juhul, kui see on teie arsti soovitusel tingimata vajalik. Sarnaselt teiste põletikuvastaste ravimitega ei tohi Olfen Depocaps-i võtta raseduse viimasel kolmel kuul, sest see võib kahjustada loodet või põhjustada probleeme sünnitusel. See võib põhjustada teie sündimata lapsel neeru- ja südameprobleeme. See võib tekitada teil ja teie lapsel verejookse ning põhjustada ettenähtust hilisemat või pikemat sünnitustegevust. Alates 20. rasedusnädalast võib diklofenak (kui seda võetakse kauem kui paar päeva) põhjustada sündimata lapsel neeruprobleeme, mis võivad põhjustada lootevedeliku madalat taset (oligohüdramnioni) või veresoone (arterioosjuha) ahenemist lapse südames. Kui vajate ravi kauem kui paar päeva, võib arst soovitada täiendavat jälgimist.

Imetamine Teavitage oma arsti, kui te imetate last. Kui te võtate Olfen Depocaps-i, ei ole imetamine lubatud, sest ravim võib kahjustada teie last. Viljakus Olfen Depocaps võib takistada rasestumist. Teavitage oma arsti, kui planeerite rasestuda või teil on probleeme rasestumisega.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Kui ravi ajal Olfen Depocaps-iga tekivad nägemishäired, pööritustunne, uimasus või muud kesknärvisüsteemi häired, ärge juhtige autot või käsitsege masinaid.

Olfen Depocaps sisaldab laktoosi ja naatriumi Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3. Kuidas Olfen Depocaps-i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui palju ravimit võtta Soovitatud annust ei tohi ületada. Oluline on, et kasutate valu vastu väikseimat toimivat annust ja võtate Olfen Depocaps-i võimalikult lühikest aega. Teie arst ütleb teile täpselt, kui palju Olfen Depocaps-i võtta tuleb. Sõltuvalt teie ravivastusest võib arst suurendada või vähendada annust.

Täiskasvanud Diklofenaknaatriumi soovitatav ööpäevane annus täiskasvanutele on üldjuhul 50 mg…150 mg. Olfen Depocaps 100 mg üksikannus täiskasvanutele on 1 kapsel (= 100 mg diklofenaknaatriumi). Ööpäevane koguannus täiskasvanutele on 1 kapsel (= 100 mg diklofenaknaatriumi). Vajadusel kombineeritakse ravi 25 mg või 50 mg tablettide või rektaalsuposiitidega (pärasoole kaudu manustatav ravimvorm) kuni diklofenaki (toimeaine) maksimaalse annuseni 150 mg ööpäevas.

Kasutamine lastel ja noorukitel Lastel ja noorukid ei tohi Olfen Depocaps-i võtta.

Millal ja kuidas Olfen Depocaps-i võtta Kapslid tuleb katki närimata alla neelata koos klaasitäie veega enne sööki.

Kui kaua Olfen Depocaps-i võtta Järgige täpselt arsti antud juhiseid.

Kui te võtate Olfen Depocaps-i rohkem, kui ette nähtud Kui te olete kogemata võtnud liiga suure annuse Olfen Depocaps-i, teavitage oma arsti või apteekrit või pöörduge kohe haigla erakorralise abi osakonda. Te võite vajada arstiabi.

Kui te unustate Olfen Depocaps-i võtta Kui te unustasite annuse võtmata, võtke üks kapsel kohe, kui see teile meenub. Kui järgmise annuseni on jäänud vähe aega, võtke lihtsalt järgmine kapsel õigel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui kapsel jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Järgmised harva või väga harva esinevad kõrvaltoimed võivad osutuda tõsisteks:

• ebatavaline veritsus või naha verevalumid,
• kõrge palavik või püsiv kurguvalu,
• allergiline reaktsioon koos näo, huulte, suu, keele või kurgu tursega, millega kaasnevad sageli nahalööve ja sügelus, põhjustades neelamisraskust, hüpotensiooni (vererõhu langus), minestust,
• kähisev hingamine ja pigistustunne rindkeres (astma sümptomid),
• valu rindkeres (võimalik südamelihaseinfarkti sümptom),
• äkiline ja tugev peavalu, iiveldus, pearinglus, tuimus, kõnevõimetus või kõneraskused, halvatus (insuldi sümptomid),
• kaelajäikus (võimalik ajukelmepõletiku sümptom),
• krambid,
• kõrge vererõhk (hüpertensioon),
• punane või sinakas nahk (veresoonte põletiku võimalik sümptom), villiline nahalööve, villid huultel, silmades ja suus, ketendav või kooruv nahapõletik,
• tugev maovalu, verine või must väljaheide, veriokse,
• naha või silmade kollasus (maksapõletiku sümptomid),

• veri uriinis, liigne valgusisaldus uriinis, uriinierituse oluline vähenemine (neerutalitluse häire sümptomid),
• tõsine allergiline nahareaktsioon, mis võib esineda suurte ulatuslike punaste ja/või tumedate laikude, nahaturse, villide ja sügelusena (generaliseerunud bulloosne fikseerunud ravimilööve).

Teavitage kohe oma arsti, kui täheldate endal nimetatud kõrvaltoimeid.

Muud sageli esinevad kõrvaltoimed: Need ilmnevad 1…10 patsiendil 100-st:

• peavalu,
• pööritustunne või peapööritus,
• iiveldus,
• oksendamine,
• kõhulahtisus,
• kõrvetised,
• kõhuvalu,
• kõhugaasid,
• isutus,
• maksatalitluse häired (nt maksaensüümide aktiivsuse tõus vereproovis),
• nahalööve.

Muud harvaesinevad kõrvaltoimed Need ilmnevad 1...10 patsiendil 10000-st:

• uimasus,
• nõgestõbi (urtikaaria),
• käte ja jalgade tursed (ödeem).

Muud väga harva esinevad kõrvaltoimed: Need ilmnevad vähem kui 1 patsiendil 10000-st:

• desorientatsioon,
• depressioon,
• unehäired,
• hirmuunenäod,
• ärrituvus,
• psühhootilised häired,
• jäsemete surisemine või tuimus,
• mäluhäired,
• ärevus,
• värisemine,
• maitsetundlikkuse muutused,
• nägemis- või kuulmishäired,
• kopsupõletik,
• suuhaavandid,
• kõhukinnisus,
• söögitoruhaavandid,
• südamekloppimine,
• juuste väljalangemine,
• nahapunetus, nahaturse ja villiline nahalööve (suurenenud tundlikkus päikesevalgusele).

Muud teadmata esinemissagedusega kõrvaltoimed:

• Kerged spasmid või valulikkus kõhus, mis algavad varsti pärast ravi alustamist Olfen Depocaps- iga ja millele järgneb veritsus pärasoolest või verine kõhulahtisus tavaliselt 24 tunni jooksul pärast kõhuvalu algust.
• Rindkerevalu, mis võib olla potentsiaalselt tõsise allergilise reaktsiooni, Kounise sündroomi, tunnus,

• allergiline nahareaktsioon, mis võib esineda ümmarguste või ovaalsete nahapunetuse ja turses

laikude, villide ja sügelusena (fikseerunud ravimilööve). Kahjustatud piirkondades võib nahk tumeneda, mis võib püsida ka pärast paranemist. Fikseerunud ravimlööve tekib tavaliselt uuesti samas kohas (samades kohtades), kui ravimit kasutatakse uuesti. Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul.

Diklofenak ja sellega sarnased ravimid võivad olla seotud südamelihase infarkti või insuldi riski vähese tõusuga. Mistahes risk on tõenäolisem suurte annuste ja pikaajalise ravi korral. Ärge ületage soovitatavat annust ega ravi kestust.

Teavitage oma arsti, kui täheldate endal nimetatud kõrvaltoimeid.

Kui te võtate Olfen Depocaps-i kauem kui mõned nädalad, peate kindlasti regulaarselt käima arsti vastuvõtul, et kontrollida, kas vahepeal on tekkinud kõrvaltoimeid, mida te ise pole märganud.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Olfen Depocaps-i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Olfen Depocaps sisaldab

Üks kapsel sisaldab: − toimeaine on diklofenaknaatrium. Iga kapsel sisaldab 100 mg diklofenaknaatriumi. − abiained on: Kapsli sisu: laktoosmonohüdraat, mikrokristalliline tselluloos, mikrokristalliline tselluloos ja karmelloosnaatrium, glütserüültrimüristaat, titaandioksiid (E171), metakrüülhappe- etüülakrülaadi kopolümeeri (1:1) dispersioon 30% (Eudragit RS 30 D), trietüültsitraat, hüdreeritud ränidioksiid. Kapsli kest: želatiin, titaandioksiid (E171), must raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172), erütrosiin (E127). Märgistustint: šellakglasuur 45% (20% estritena), must raudoksiid (E172), N-butüülalkohol, puhastatud vesi, propüleenglükool (E1520), veevaba etanool, isopropüülalkohol, amooniumhüdroksiid 28%

Kuidas Olfen Depocaps välja näeb ja pakendi sisu Kõvad želatiinkapslid valge läbipaistmatu kapslikorpuse ja roosa kapslikaanega, millele on trükitud „100” ning mis sisaldavad valgeid või valkjaid toimeainet aeglaselt vabastavaid mikrograanuleid.

Kapslid on PVC/PE/PVDC-alumiiniumfooliumist blisterpakendis. Pakendis on 20 kapslit.

Müügiloa hoidja

Teva B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

Tootja

Merckle GmbH Ludwig-Merckle-Strasse 3 89143 Blaubeuren Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

UAB Teva Baltics Eesti filiaal Hallivanamehe 4 11317 Tallinn Eesti Vabariik Telefon: +372 6610801

Infoleht on viimati uuendatud augustis 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Olfen Depocaps 100 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kapsel sisaldab 100 mg diklofenaknaatriumi.

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks kapsel sisaldab 50 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel. Kõvad želatiinkapslid valge läbipaistmatu kapslikorpuse ja roosa kapslikaanega, millele on trükitud „100” ning mis sisaldavad valgeid või valkjaid toimeainet aeglaselt vabastavaid mikrograanuleid.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Valu ja põletiku sümptomaatiline ravi: − artriidid (reumatoidartriit, osteoartroos, anküloseeriv spondüliit, krooniline polüartriit); − ägedad lihas-skeleti haigused nagu periartriit, tendiniit, tenosünoviit, bursiit; − valulikud traumajärgsed tursed või põletikud.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust kõige lühema aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrollimiseks (vt lõik 4.4).

Annustamine

Diklofenaknaatriumi soovitatav ööpäevane annus täiskasvanutele on üldjuhul 50 mg…150 mg. Olfen Depocaps 100 mg üksikannus täiskasvanutele on 1 kapsel (= 100 mg diklofenaknaatriumi). Ööpäevane koguannus täiskasvanutele on 1 kapsel (= 100 mg diklofenaknaatriumi). Vajaduse korral kombineeritakse ravi 25 mg või 50 mg tablettide või rektaalsuposiitidega kuni diklofenaki maksimaalse annuseni 150 mg ööpäevas. Manustamise kestus peab olema meditsiiniliselt põhjendatud. Eripopulatsioonid

Eakad Eakatel on suurem risk kõrvaltoimetest tingitud raskete tüsistuste tekkeks. Uuringud näitavad, et diklofenaknaatriumi farmakokineetika eakatel ei erine kliiniliselt olulisel määral, kuid Olfen Depocaps’i kasutamisel eakate patsientide raviks peab sarnaselt teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (MSPVA) olema siiski ettevaatlik, st manustama seda väikseimas toimivas annuses ja võimalikult lühikese aja jooksul. Neid patsiente tuleb ravi ajal MSPVA-dega regulaarselt jälgida seedetrakti verejooksu suhtes.

Neeru- ja maksapuudulikkus Kerge kuni mõõduka neeru- või maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Lapsed Olfen Depocaps’i ei tohi kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite raviks.

Manustamisviis Kapsel tuleb sisse võtta enne sööki ilma närimata koos klaasitäie veega.

4.3 Vastunäidustused

− Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mistahes abiainete suhtes. − Aktiivne mao- või soolehaavand, verejooks või perforatsioon. − Varasem seedetrakti verejooks või perforatsioon seoses eelneva MSPVA-de manustamisega. − Äge või varasem korduv seedetrakti haavand või verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu juhtu). − Raseduse viimane trimester (vt lõik 4.6). − Raske maksa-, neeru- või südamepuudulikkus (vt lõik 4.4). − Väljakujunenud südame paispuudulikkus (NYHA II-IV klass), südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus. − Sarnaselt teiste MSPVA-dega on diklofenak vastunäidustatud patsientidele, kellel atsetüülsalitsüülhappe või teise MSPVA manustamise tagajärjel on tekkinud astmahoog, urtikaaria või äge riniit. − Lapsed ja alla 18-aastased noorukid.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldised Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat toimivat annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis on vajalik sümptomite leevendamiseks (vt lõik 4.2 ning järgnevad alalõigud „Seedetrakt“, „Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed“). Peab vältima Olfen Depocaps’i samaaegset kasutamist teiste süsteemsete MSPVA-dega, k.a selektiivsed tsüklooksügenaas-2 inhibiitorid, sest puuduvad mistahes tõendid sünergistliku kasu kohta ja on oht kõrvaltoimete tugevnemiseks.

Eakate patsientide ravimisel peab olema ettevaatlik. Eakatel on MSPVA-de kasutamisest tingitud kõrvaltoimete (eriti seedetrakti verejooks ja perforatsioon, mis võib lõppeda letaalselt) esinemissagedus kõrgem. Nõrgestatud või väikese kehakaaluga eakatel patsientidel on eriti soovitatav kasutada väikseimat toimivat annust.

Sarnaselt teiste MSPVA-dega, võivad ka diklofenaki esmakordsel kasutamisel harva tekkida allergilised, sealhulgas anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid. Ülitundlikkusreaktsioonid võivad progresseeruda ka Kounise sündroomiks, mis on raske allergiline reaktsioon, mis võib viia müokardiinfarkti tekkeni. Selle reaktsiooni sümptom võib muuhulgas olla rindkerevalu, mis tekib seoses allergilise reaktsiooniga diklofenakile.

Sarnaselt teiste MSPVA-dega, võib ka diklofenak oma farmakodünaamiliste omaduste tõttu varjata infektsioonisümptomeid ja -nähte.

Seedetrakt Kõikide MSPVA-de, k.a diklofenaki puhul on teatatud seedetrakti verejooksust, haavandumisest või perforatsioonist, mis võivad olla fataalsed ja tekkida mistahes ajal ravi vältel koos hoiatavate sümptomitega või ilma, sõltumata tõsiste seedetrakti haigusjuhtude varasemast esinemisest. Eakatel on tüsistused üldiselt raskemad. Kui ravi ajal Olfen Depocaps’iga tekib seedetrakti verejooks või haavand, tuleb ravi katkestada. Kõikide MSPVA-de, k.a diklofenaki puhul on vajalik hoolikas meditsiiniline järelvalve ja eriti ettevaatlik peab olema diklofenaki määramisel patsientidele, kellel on seedetrakti häirele viitavad

sümptomid või viited varasemale mao- või soolehaavandile, verejooksule või perforatsioonile (vt lõik 4.8). Seedetrakti verejooksu risk on suurem MSPVA-de annuse suurendamisel ja haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui haavand on tüsistunud verejooksu või perforatsiooniga. MSPVA-de kõrvaltoimete, eriti surmaga lõppeda võivate seedetrakti verejooksu ja perforatsiooni esienemissagedus on eakatel kõrgem. Gastrointestinaalse toksilisuse ohu vähendamiseks eakatel ja haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui see tüsistus verejooksu või perforatsiooniga, tuleb ravi alustada ja jätkata väikseima toimiva annusega. Neil patsientidel tuleb kaaluda kombineeritud ravi kaitsvate ainetega (nt prootonpumba inhibiitorite või misoprostooliga), samuti patsientidel, kes vajavad samaaegset ravi atsetüülsalitsüülhappega (ASA) väikses annuses või teiste ravimitega, mis tõenäoliselt suurendavad ohtu seedetraktile. Gastrointestinaalse toksilisuse anamneesiga patsiendid, eriti eakad, peavad teatama mistahes ebatavalisest seedetrakti sümptomist (eriti seedetrakti verejooksust). Ettevaatus on soovitatav patsientide puhul, kes kasutavad samaaegselt seedetrakti haavandi ja verejooksu ohtu suurendavaid ravimeid, nt süsteemseid kortikosteroide, antikoagulante, trombotsüütide agregatsiooni inhibiitoreid või selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (vt lõik 4.5). Haavandilise koliidi või Crohn’i tõvega patsientide ravimisel peab samuti olema ettevaatlik ja rakendama hoolikat meditsiinilist järelvalvet, sest soolepõletik võib ägeneda (vt lõik 4.8). MSPVAd, sealhulgas diklofenak, võivad olla seotud gastrointestinaalse anastomoosi lekke riski suurenemisega. Diklofenaki kasutamisel pärast gastrointestinaalseid operatsioone on soovitatav põhjalik meditsiiniline järelevalve ja ettevaatus.

Toimed maksale Hoolikas jälgimine on vajalik Olfen Depocaps’i määramisel kahjustatud maksafunktsiooniga patsientidele, sest nende seisund võib halveneda. Sarnaselt teiste MSPVA-dega võib diklofenak põhjustada maksaensüümide aktiivsuse tõusu. Pikaajalise ravi korral Olfen Depocaps’iga on soovitatav regulaarselt kontrollida maksatalitlust. Olfen Depocaps’i manustamine tuleb lõpetada kauakestva või süveneva maksatalitluse häire korral, kui ilmnevad maksahaiguse kliinilised sümptomid või muud nähud (nt eosinofiilia, nahalööve, jne). Diklofenaki kasutamisel võib tekkida hepatiit ilma prodromaalsete sümptomiteta. Maksaporfüüriaga patsientide ravis Olfen Depocaps’iga peab olema ettevaatlik, sest ravim võib vallandada haigushoo.

Toimed neerudele MSPVA-de, k.a diklofenakiga seoses on teatatud vedelikupeetuse ja tursete tekkest, mistõttu peab olema eriti ettevaatlik järgmistel juhtudel:

• südame- või neerutalitluse häiretega patsiendid,
• hüpertensiooniga patsiendid,
• eakad,
• samaaegne ravi diureetikumide või teiste neerutalitlust oluliselt mõjutada võivaid ravimitega,
• mistahes põhjusel tekkinud dehüdratsiooniga patsiendid,
• suuremate kirurgiliste operatsioonide eel või järel (vt. lõik 4.3).

Kui Olfen Depocaps’i kasutatakse niisugustel juhtudel, on soovitatav ettevaatusabinõuna kontrollida neerutalitlust. Kui ravi lõpetatakse, taastub tavaliselt ravieelne seisund. Toime nahale Diklofenaki kasutamisel on väga harva teatatud tõsistest, mõnikord surmaga lõppenud nahareaktsioonidest, k.a eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs ja generaliseerunud bulloosne fikseerunud ravimilööve (vt lõik 4.8). Suurim oht nahareaktsioonide tekkeks on ravi alguses; enamikul juhtudest tekib reaktsioon esimesel ravikuul. Olfen Depocaps’i manustamine tuleb katkestada kohe, kui ilmneb nahalööve, limaskesta kahjustused või mistahes muu ülitundlikkusnäht.

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed Hoolikas jälgimine ja nõustamine on vajalikud patsientide puhul, kellel on anamneesis MSPVA-de kasutamisega seotud hüpertensioon ja/või kerge kuni mõõdukas südame paispuudulikkus vedelikupeetuse ja tursetega.

Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed viitavad sellele, et diklofenaki kasutamine, eriti suurtes annustes (150 mg päevas) ja pikaajaliselt, võib olla seotud arteriaalse tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt ja insult) riski vähese tõusuga.

Kardiovaskulaarsete haiguste märkimisväärsete riskifaktoritega (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, suitsetamine) patsiente tuleb ravida diklofenakiga üksnes pärast hoolikalt kaalumist. Kuna diklofenakist põhjustatud kardiovaskulaarne risk võib suureneda koos annuse ja toime kestusega, tuleb diklofenakki kasutada võimalikult lühikest aega ja väikseimat efektiivset päevaannust. Perioodiliselt tuleb uuesti hinnata patsientide valu sümptomaatilise leevendamise vajadust ja ravivastust.

Ravimata hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse, südame isheemiatõve, perifeersete arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsientidel tohib diklofenakki kasutada ainult pärast põhjalikku kaalutlust.

Hematoloogilised toimed Sarnaselt teiste MSPVA-dega on Olfen Depocaps’i pikaajalisel kasutamisel soovitatav jälgida vererakkude arvu. Sarnaselt teiste MSPVA-dega võib Olfen Depocaps ajutiselt pärssida trombotsüütide agregatsiooni. Hüübimishäirega patsiente tuleb tähelepanelikult jälgida.

Olemasolev astma Patsientidel, kellel on astma, hooajaline allergiline nohu, ninalimaskesta turse (nt ninapolüübid), krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või hingamisteede kroonilised infektsioonid (eriti allergilise nohu sarnaste sümptomitega), esineb MSPVA-de suhtes reaktsioone sagedamini kui teistel patsientidel. Selliste reaktsioonide hulka kuuluvad astma ägenemine (nn analgeetikumide talumatus/ analgeetikumastma), Quincke ödeem või urtikaaria. Seepärast on nende patsientide puhul vajalikud erilised ettevaatusabinõud (valmisolek erakorraliseks abiks). Sama kehtib ka patsientide kohta, kes on allergilised teiste toimeainete suhtes, nt on neil varem tekkinud nahareaktsioone, sügelust või urtikaariat.

Fertiilsus Diklofenak võib kahjustada naiste fertiilsust ning seda ei soovitata naistele, kes soovivad rasestuda. Naistel, kellel on probleeme rasestumisega või kellele tehakse viljatusuuringuid, tuleks kaaluda ravi katkestamist diklofenakiga.

Abiained Laktoos Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Alljärgnevalt kirjeldatud koostoimeid on täheldatud diklofenaki gastroresistentsete tablettide ja/või teiste ravimvormidega.

Liitium Samaaegsel manustamisel võib diklofenak suurendada liitiumi kontsentratsiooni vereplasmas. Soovitatav on jälgida vereseerumi liitiumisisaldust.

Digoksiin

Samaaegsel manustamisel võib diklofenak suurendada digoksiini kontsentratsiooni vereplasmas. Soovitatav on jälgida vereseerumi digoksiinisisaldust.

Diureetikumid ja antihüpertensiivsed ravimid Sarnaselt teiste MSPVA-dega võib diklofenak samaaegsel manustamisel pärssida diureetikumide või antihüpertensiivsete ravimite (nt beeta-adrenoblokaatorid, angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid) toimet. Seepärast peab nimetatud ravimite samaaegsel manustamisel olema ettevaatlik ning perioodiliselt kontrollima patsientide vererõhku, eriti eakatel patsientidel. Patsiendid peavad olema adekvaatselt hüdreeritud ning tuleb kaaluda neerutalitluse jälgimist pärast samaaegse ravi alustamist ning perioodiliselt ravi jooksul, eriti diureetikumide ja AKE-inhibiitorite korral nefrotoksilisuse ohu suurenemise tõttu. Samaaegne kaaliumi säästvate ravimite kasutamine võib põhjustada kaaliumisisalduse suurenemist, mida tuleb seetõttu sageli kontrollida (vt lõik 4.4).

Teised MSPVA-d ja glükokortikosteroidid Samaaegne ravi diklofenaki või teiste süsteemsete MSPVA-de ja kortikosteroididega võib suurendada seedetrakti kõrvaltoimete esinemissagedust (vt lõik 4.4).

Antikoagulandid ja trombotsüütide agregatsiooni pärssivad ravimid Soovitatav on ettevaatus, sest samaaegne manustamine võib suurendada verejooksu ohtu (vt lõik 4.4). Kuigi kliiniliste uuringute põhjal ei mõjuta diklofenak antikoagulantide toimet, on diklofenaki ja antikoagulantidega samaaegselt ravitud patsientidel teatatud verejooksu suurenenud tekkeriskist. Seetõttu on neid patsiente soovitatav hoolikalt jälgida.

Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) Süsteemsete MSPVA-de, sh diklofenaki ja SSRI-de samaaegne manustamine võib suurendada seedetrakti verejooksu tekkeriski (vt lõik 4.4).

Diabeediravimid Kliiniliste uuringute põhjal võib diklofenakki manustada samaaegselt suukaudsete diabeediravimitega ja see ei mõjuta kummagi ravimi kliinilist toimet. Siiski on üksikjuhtudel kirjeldatud hüpo- ja hüperglükeemilist toimet, mistõttu tuli kohandada diabeediravimite annuseid ravi ajal diklofenakiga. Samaaegse ravi korral on ettevaatusabinõuna soovitatav kontrollida vere glükoosisisaldust.

Metotreksaat Diklofenak võib pärssida metotreksaadi tubulaarset kliirensit neerudes, mistõttu metotreksaadi kontsentratsioon veres võib tõusta. Ettevaatus on vajalik, kui MSPVA-d, sh diklofenakki on manustatud vähem kui 24 tundi enne või pärast metotreksaadi manustamist, sest metotreksaadi kontsentratsioon veres võib tõusta ja toksilisus suureneda. Tsüklosporiin Sarnaselt teiste MSPVA-dega mõjutab diklofenak renaalseid prostaglandiine ja võib seetõttu suurendada tsüklosporiini nefrotoksilisust. Diklofenaki annus patsientidel, kes saavad samaaegselt ravi tsüklosporiiniga, peab olema väiksem.

Antibakteriaalsed kinoloonid Üksikjuhtudena on kirjeldatud krambihoogude teket, mis võisid olla tingitud kinoloonide ja MSPVA-de samaaegsest kasutamisest.

Fenütoiin Samaaegsel ravil fenütoiini ja diklofenakiga on soovitatav kontrollida vereplasma fenütoiinisisaldust, sest fenütoiini süsteemne saadavus tõenäoliselt suureneb.

Kolestipool ja kolestüramiin Need ravimid võivad aeglustada või vähendada diklofenaki imendumist. Seetõttu soovitatakse diklofenakki manustada vähemalt üks tund enne või 4…6 tundi pärast kolestipooli ja kolestüramiini manustamist.

Tugevatoimelised CYP2C9 inhibiitorid Soovitatav on ettevaatus, kui diklofenakki määratakse samaaegselt tugevatoimeliste CYP2C9 inhibiitoritega (nt sulfiinpürasoon ja vorikonasool), mis võivad põhjustada diklofenaki maksimaalse kontsentratsiooni ja süsteemse saadavuse olulist suurenemist metabolismi pärssimise tõttu.

Südameglükosiidid MSPVA-de ja südameglükosiidide samaaegne kasutamine võib süvendada südamepuudulikkust, vähendada glomerulaarfiltratsiooni ja suurendada glükosiidide sisaldust vereplasmas.

Mifepristoon MSPVA-sid ei tohi kasutada 8...12 päeva pärast mifepristooni manustamist, sest MSPVA-d võivad vähendada mifepristooni toimet.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi pärssimine võib negatiivselt mõjutada rasedust ja/või embrüo/loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad, et prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite kasutamine raseduse varases perioodis suurendab raseduse katkemise, südame väärarendite ja gastroskiisi tekkeohtu. Südame-veresoonkonna väärarendite absoluutne risk suurenes ligikaudu tasemelt alla 1% tasemele1,5%. Arvatavasti on nimetatud risk sõltuvuses annusest ja ravi kestusest. Loomadel on prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite manustamise tulemuseks implantatsioonieelse ja -järgse lootekao ning embrüo-loote suremuse tõus. Lisaks on prostaglandiini sünteesi inhibiitorite manustamisel loomadele tiinuse organogeneesi perioodis täheldatud erinevate väärarendite (sh kardiovaskulaarsete) tekkesageduse tõusu.

Alates 20. rasedusnädalast võib diklofenaki kasutamine põhjustada loote neerufunktsiooni häiretest tingitud oligohüdramnioni. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ravimi kasutamist teisel trimestril, mis enamasti oli pöörduv ravi lõpetamisel. Raseduse esimeses ja teises trimestris ei ole Olfen Depocaps’i manustamine lubatud, välja arvatud juhtudel, kui selline vajadus on selgelt põhjendatud. Diklofenaki manustamisel rasestuda soovivale naisele või raseduse esimesel ja teisel trimestril peab ravimi annus olema võimalikult väike ja ravi kestus võimalikult lühike. Pärast mitmepäevast kokkupuudet diklofenakiga alates 20. rasedusnädalast tuleb kaaluda raseda sünnituseelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise ilmnemisel tuleb diklofenaki kasutamine lõpetada. Raseduse kolmandas trimestris võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid põhjustada lootele:

• kardiopulmonaalset toksilisust (arterioosjuha enneaegne ahenemine/sulgumine ja pulmonaalhüpertensioon);
• neerufunktsiooni häiret, mis võib progresseeruda neerupuudulikkuseks koos oligohüdramnioniga (vt eespool);

emale ja vastsündinule raseduse lõpus:

• veritsusaja võimalikku pikenemist, agregatsioonivastast toimet, mis võib avalduda juba väga väikeste annuste korral;
• emakakontraktsioonide vähenemist, mille tulemuseks on sünnitustegevuse hilinemine või ajaline pikenemine.

Seetõttu on diklofenak raseduse kolmandas trimestris vastunäidustatud.

Imetamine Sarnaselt teiste MSPVA-dega eritub diklofenak vähesel määral rinnapiima. Kõrvaltoimete tekke vältimiseks vastsündinul ei tohi imetamisperioodil diklofenakki manustada.

Fertiilsus Sarnaselt teiste MSPVA-dega võib diklofenak kahjustada naise viljakust ning seda ei soovitata naistele, kes soovivad rasestuda. Naistel, kellel on probleeme rasestumisega või kellele tehakse viljatusuuringuid, tuleks kaaluda ravi katkestamist diklofenakiga.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Patsiendid, kellel Olfen Depocaps’i kasutamise ajal tekivad nägemishäired, pööritustunne, vertiigo, unisus või muud kesknärvisüsteemi häired, ei tohi juhtida autot ega käsitseda masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on esitatud kokkuleppelise sagedusjaotuse alusel rühmadena, sageduse vähenemise järjekorras: väga sage (>1/10), sage (>1/100 <1/10), aeg-ajalt (>1/1000 <1/100), harv (>1/10 000 <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Lühi- ja pikaajalisel kasutamisel on teatatud järgnevatest kõrvaltoimetest:

Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv Trombotsütopeenia, leukopeenia, aneemia (sh hemolüütiline ja aplastiline aneemia), agranulotsütoos. Immuunsüsteemi häired Harv Ülitundlikkus, anafülaktilised ja anafülaktoidsed reaktsioonid (sh hüpotensioon ja šokk). Väga harv angioneurootiline ödeem (sh näoturse). Psühhiaatrilised häired Väga harv Desorientatsioon, depressioon, unetus, hirmuunenäod, ärritatavus, psühhootilised häired. Närvisüsteemi häired Sage Peavalu, pööritustunne. Harv Unisus Väga harv Paresteesia, mäluhäired, krambid, ärevus, treemor, aseptiline meningiit, maitsetundlikkuse häired, tserebrovaskulaarne tüsistus. Silma kahjustused Väga harv Nägemishäired, ähmane nägemine, kahelinägemine. Kõrva ja labürindi kahjustused Sage Vertiigo Väga harv Tinnitus, kuulmiskahjustus Südame häired Väga harv Palpitatsioonid, valu rindkeres,südamepuudulikkus, müokardiinfarkt. Teadmata Kounise sündroom. Vaskulaarsed häired Väga harv Hüpertensioon, vaskuliit. Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv Astma (sh düspnoe). Väga harv Pneumoniit. Seedetrakti häired Sage Iiveldus, oksendamine, düspepsia, kõhuvalu, kõhupuhitus, anoreksia. Harv Gastriit, seedetrakti verejooks, veriokse, veriroe, verine kõhulahtisus, seedetrakti haavand (veritsuse, perforatsiooniga või ilma, mõnikord letaalne). Väga harv Koliit (sh hemorraagiline koliit ning haavandilise koliidi või Crohni tõve ägenemine), kõhukinnisus, stomatiit (sh haavandiline stomatiit), glossiit, söögitoru kahjustus, membraanitaolised soolestriktuurid, pankreatiit. Teadmata Isheemiline koliit

Maksa ja sapiteede häired Sage Transaminaaside aktiivsuse tõus Harv Hepatiit, maksakahjustus Väga harv Fulminantne hepatiit, maksanekroos, maksapuudulikkus. Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage Nahalööve. Harv Urtikaaria. Väga harv Bulloosne lööve, ekseem, erüteem, multiformne erüteem, Stevens-Johnson’i sündroom, epidermise nekrolüüs (Lyell’i sündroom), eksfoliatiivne dermatiit, juuste väljalangemine, valgustundlikkus reaktsioon, purpur, allergiline purpur, sügelus. Teadmata Spontaanne hematoom, fikseerunud ravimilööve, generaliseerunud bulloosne fikseeritud ravimilööve. Neerude ja kuseteede häired Väga harv Äge neerupuudulikkus, hematuuria, proteinuuria, nefrootiline sündroom, interstitsiaalne nefriit, nefrootiline sündroom, neerude papillinekroos. Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Harv Tursed.

Kliiniline uuring ja epidemiloogilised andmed näitavad järjekindlalt diklofenaki kasutamisega seotud arteriaalsete trombootiliste tüsistuste (nt südamelihaseinfarkt või insult) suurenenud riski, eriti suure annuse (150 mg ööpäevas) ja pikaajalise ravi korral (vt lõik 4.3 ja lõik 4.4 ). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Diklofenaki üleannustamisel tüüpiline kliiniline pilt puudub. Üleannustamisel võivad tekkida järgmised sümptomid: oksendamine, seedetrakti verejooks, kõhulahtisus, pööritustunne, tinnitus või krambid. Raske mürgistuse korral võivad tekkida äge neerupuudulikkus ja maksakahjustus.

Ravi MSPVA-dest, sh diklofenakist tingitud ägeda mürgistuse ravi on üldiselt toetav ja sümptomaatiline. Tüsistuste nagu hüpotensiooni, neerupuudulikkuse, krampide, seedetrakti häirete ja hingamise pärssimise ravi on toetav ja sümptomaatiline. Forsseeritud diureesist, dialüüsist või hemosorptsioonist on eeldatavasti vähe abi MSPVA-de, sh diklofenaki elimineerimiseks nende suure valkudega seonduvuse ja ulatusliku metabolismi tõttu. Potentsiaalselt toksilise annuse manustamise järel võib kaaluda aktiivsöe kasutamist ja pärast võimaliku eluohtliku annuse manustamist mao tühjendamist (nt oksendamine, maoloputus).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained, äädikhappe derivaadid ja sarnased ained; ATC-kood: M01AB05.

Olfen Depocaps sisaldab diklofenaki naatriumsoola, mittesteroidset ainet, millel on väljendunud antireumaatiline, põletikuvastane, valuvaigistav ja palavikuvastane toime. Toime põhineb arvatavasti prostaglandiinide sünteesi pärssimisel, mida on tõestatud eksperimentaalselt. Prostaglandiinidel on oluline roll põletiku, valu ja palaviku tekkes.

Diklofenaknaatrium ei pärsi proteoglükaanide biosünteesi kõhres in vitro konstentratsioonide korral, mis on samaväärsed inimestel saavutatavatega.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Diklofenak imendub kapslist täielikult. Toimeaine aeglasema imendumise tõttu on maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas madalam kui tavapäraste ravimvormide korral. Toimeaine kontsentratsioon veres püsib aga kauem ning on mõõdetav veel mitu tundi pärast manustamist. Kui kapsel võetakse söögi ajal või pärast seda, algab imendumine hiljem kui tühja kõhuga manustamisel, kuid see ei vähenda siiski imendunud toimeaine kogust. Pärast 100 mg diklofenakki sisaldava kapsli manustamist saabub keskmine maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas (0,43 g/ml (1,35 mol/l)) ligikaudu 3,5 tunni pärast.

Jaotumine Ligikaudu 99,7% diklofenakist seondub vereseerumi valkudega, peamiselt albumiiniga (99,4%). Diklofenaki keskmine jaotusmaht on arvestuslikult 0,12...0,17 l/kg. Terapeutiline kontsentratsioon vereplasmas on 0,7...2 g/ml. Korduv manustamine kineetikat ei muuda. Soovitatud manustamisintervalli järgimisel kumulatsiooni ei toimu. Diklofenak imendub sünoviaalvedelikku, kus maksimaalne kontsentratsioon saavutatakse 2...4 tundi hiljem kui vereplasmas. Eliminatsiooni poolväärtusaeg sünoviaalvedelikust on 3...6 tundi. Kaks tundi pärast maksimaalse kontsentratsiooni saavutamist vereplasmas on toimeaine kontsentratsioon sünoviaalvedelikus juba kõrgem kui vereplasmas ja püsib kõrgemana kuni 12 tundi.

Biotransformatsioon Ligikaudu pool manustatud toimeainest metaboliseerub maksa esmasel läbimisel. Seetõttu on kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) suukaudse või rektaalse manustamise järgselt ligikaudu poole väiksem kui sama annuse parenteraalsel manustamisel. Diklofenaki biotransformatsioon toimub osaliselt intaktse molekuli glükuronidatsiooni teel, kuid peamiselt üksik- ja multihüdroksüleerumise ning metoksüleerumise teel, mille tulemuseks on mitmed fenoolmetaboliidid (3'-hüdroksü-, 4'-hüdroksü-, 5-hüdroksü-, 4',5-dihüdroksü- ja 3'-hüdroksü-4'- metoksü-diklofenak), millest enamik konjugeeritakse glükuroniidkonjugaatideks. Neist kaks fenoolmetaboliiti on bioloogiliselt aktiivsed, kuid palju vähemal määral kui diklofenak.

Eritumine Diklofenaki süsteemne plasmakliirens on 263 56 ml/min (keskmine  SD). Terminaalne poolväärtusaeg on 1...2 tundi. Neljal metaboliidil, millest kaks on aktiivsed, on samuti lühike poolväärtusaeg: 1...3 tundi. Inaktiivse metaboliidi - 3’-hüdroksü-4-metoksü-diklofenaki - poolväärtusaeg vereplasmas on oluliselt pikem. Ligikaudu 60% manustatud annusest eritub neerude kaudu metaboliitidena, vähem kui 1% muutumatul kujul. Ülejäänud osa annusest eritub metaboliitidena sapiga kaudu väljaheites.

Kineetika kliinilistes eriolukordades Eakad patsiendid Patsiendi vanus ei mõjuta oluliselt diklofenaki imendumist, metabolismi ega eliminatsiooni.

Neerukahjustusega patisendid Kahjustatud neerutalitlusega patsientidel ei täheldatud tavalise annustamisskeemi järgmisel üksikannuse kineetika põhjal toimeaine suurenenud eritumist muutumatul kujul. Kui kreatiniini kliirens on vähem kui 10 ml/min, on hüdroksümetaboliitide teoreetiline püsikontsentratsioon ligikaudu neli korda suurem kui tervetel. Sellele vaatamata erituvad metaboliidid lõpuks sapi kaudu.

Maksahaigusega patsiendid Kahjustatud maksatalitlusega (krooniline hepatiit, dekompenseerimata tsirroos) patsientidel on diklofenaki kineetika ja metabolism sarnased maksahaiguseta patsientide omaga.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Asjakohane teave diklofenaki ohutuse kohta on ravimi omaduste kokkuvõtte teistes peatükkides.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Laktoosmonohüdraat Mikrokristalliline tselluloos Mikrokristalliline tselluloos ja karmelloosnaatrium Glütserüültrimüristaat Titaandioksiid (E171) Metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeeri (1:1) dispersioon 30% (Eudragit RS 30 D) Trietüültsitraat Hüdreeritud ränidioksiid

Kapsli kest Želatiin Titaandioksiid (E171) Must raudoksiid (E172) Punane raudoksiid (E172) Erütrosiin (E127)

Märgistustint Šellakglasuur 45% (20% estritena) Must raudoksiid (E172) N-butüülalkohol Puhastatud vesi Propüleenglükool (E1520) Etanool, veevaba Isopropüülalkohol Ammooniumhüdroksiid 28%

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Kapslid on pakitud PVC/PE/PVDC/alumiiniumfooliumi blisterribadesse. Pakendis on 20 kapslit.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

274599

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 27.08.1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.02.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2025