Olmesartan medoxomil doc generici – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Artikli sisukord

Näidustus: Essentsiaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Olmesartan medoxomil DOC Generici, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Olmesartan medoxomil DOC Generici, 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid Olmesartan medoxomil DOC Generici, 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Olmesartan medoxomil DOC Generici ja milleks seda kasutatakse

Olmesartan medoxomil DOC Generici kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse angiotensiin II retseptori antagonistideks. Need langetavad, vererõhku, lõdvestades veresooni.

Olmesartan medoxomil DOC Generici’t kasutatakse kõrgvererõhutõve (tuntud ka kui “hüpertensioon”) raviks. Kõrge vererõhk võib kahjustada organite veresooni, näiteks südames, neerudes, ajus ja silmades. Mõnedel juhtudel võib see viia südameinfarktini, südame- või neerupuudulikkuseni, insuldini või nägemise kaotuseni. Tavaliselt kõrgel vererõhul sümptomeid ei ole. Kahjustuste ennetamiseks on oluline lasta oma vererõhku mõõta.

Kõrget vererõhku saab kontrolli all hoida ravimitega nagu Olmesartan medoxomil DOC Generici tabletid. Tõenäoliselt on teie arst soovitanud teil teha ka oma elustiilis muudatusi, mis aitavad kaasa vererõhu langetamisele (nt langetada kehakaalu, loobuda suitsetamisest, vähendada tarbitava alkoholi hulka, vähendada toidus olevat soola kogust). Teie arst võib olla soovitanud teil tegeleda regulaarselt füüsilise treeninguga, nagu käimine või ujumine. Oluline on neid arsti ettekirjutusi järgida.

2. Mida on vaja teada enne Olmesartan medoxomil DOC Generici võtmist

Olmesartan medoxomil DOC Generici’t ei tohi võtta

kui olete olmesartaanmedoksomiili või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
kui te olete rohkem kui kolm kuud rase (samuti on parem vältida Olmesartan medoxomil DOC Generici kasutamist raseduse alguses – vt raseduse lõik).
kui teil esineb naha ja silmade kollasus (kollatõbi) või probleeme sapi väljavooluga sapipõiest (sapiteede sulgus, nt sapikivide tõttu).
kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerufunktsiooni kahjustus ja teid ravitakse vererõhku alandava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Rääkige arstiga, kui teil tekib kõhuvalu, iiveldus, oksendamine või kõhulahtisus pärast Olmesartan medoxomil DOC Generici võtmist. Teie arst otsustab edasise ravi üle. Ärge lõpetage Olmesartan medoxomil DOC Generici võtmist ise.

Enne Olmesartan medoxomil DOC Generici võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Rääkige oma arstiga, kui te võtate kõrge vererõhu raviks ükskõik millist järgnevatest ravimitest:

AKE-inhibiitor (näiteks enalapriil, lisinopriil, ramipriil), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid.
aliskireen.

Teie arst võib regulaarselt kontrollida teie neerufunktsiooni, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaalium) hulka teie veres .

Vt ka teavet lõigus „Olmesartan medoxomil DOC Generici’t ei tohi võtta“.

Rääkige oma arstiga, kui teil esineb mõni järgmistest terviseprobleemidest:

neeruprobleemid,
maksahaigus,
südamepuudulikkus või südameklappide või südamelihase probleemid,
raskekujuline oksendamine, kõhulahtisus, uriinieritumist suurendavate ravimite (diureetikumid) kasutamine suurtes annustes või olete vähese soolasisaldusega dieedil,
vere kaaliumisisalduse suurenemine,
probleemid neerupealistega.

Võtke ühendust oma arstiga, kui teil tekib raskekujuline püsiv kõhulahtisus, mis põhjustab olulist kehakaalu langust. Teie arst hindab teie sümptomeid ja otsustab, kuidas teie kõrge vererõhu raviga jätkata.

Nagu iga vererõhku alandava ravimi puhul, võib liiga suur vererõhu langus põhjustada südameinfarkti või insulti patsientidel, kellel on südame või ajuvereringe häired. Seetõttu mõõdab arst regulaarselt teie vererõhku.

Te peate informeerima oma arsti, kui arvate, et olete rase (või võite rasestuda). Olmesartan medoxomil DOC Generici kasutamine ei ole soovitatav raseduse alguses ja seda ei tohi kasutada pärast kolmandat raseduskuud, kuna see võib selles staadiumis kasutades põhjustada teie lapsele tõsiseid kahjustusi (vt raseduse lõik). Mustanahalised patsiendid Nagu teiste sarnaste ravimite puhul, on ka Olmesartan medoxomil DOC Generici vererõhku alandav toime mustanahalistele patsientidele mõnevõrra nõrgem.

Eakad patsiendid Kui te olete üle 65-aastane ja teie arst otsustab teie olmesartaanmedoksomiili annust suurendada 40 mg- ni ööpäevas, peab ta regulaarselt kontrollima teie vererõhku. Tuleb teha kindlaks, et teie vererõhk ei ole üleliia madal.

Lapsed ja noorukid Lastele ja alla 18-aastastele noorukitele ei soovitata Olmesartan medoxomil DOC Generici’t manustada.

Muud ravimid ja Olmesartan medoxomil DOC Generici Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Eriti tähtis on teatada oma arstile või apteekrile ükskõik millisest järgnevast:

teised vererõhku langetavad ravimid, kuna Olmesartan medoxomil DOC Generici toime võib tugevneda. Teie arst võib muuta teie annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid:

kui te võtate AKE-inhibiitorit või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Olmesartan medoxomil DOC Generici’t ei tohi võtta“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”);

kaaliumipreparaadid, kaaliumi sisaldavad soolaasendajad, uriinieritust suurendavad ravimid (diureetikumid) või hepariin (verevedeldaja). Nende ravimite ja Olmesartan medoxomil DOC Generici samaaegne kasutamine võib suurendada teie vere kaaliumisisaldust;
liitiumi (ravim, mida kasutatakse meeleolu kõikumise ja mõnede depressiooni vormide korral) ja Olmesartan medoxomil DOC Generici samaaegne kasutamine võib tugevdada liitiumi toksilisi toimeid. Kui te peate võtma liitiumi, mõõdab arst liitiumisisaldust teie veres;
mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-d) (ravimid, mida kasutatakse valu, tursete ja teiste põletikusümptomite, sh artriidi, leevendamiseks) ja Olmesartan medoxomil DOC Generici samaaegne kasutamine võib suurendada neerupuudulikkuse tekkeohtu ja MSPVA-d võivad Olmesartan medoxomil DOC Generici toimet nõrgendada;
kolesevelaamvesinikkloriid, vere kolesteroolisisaldust vähendav ravim, kuna Olmesartan medoxomil DOC Generici toime võib nõrgeneda. Teie arst võib soovitada teil võtta Olmesartan medoxomil DOC Generici’t vähemalt 4 tundi enne kolesevelaamvesinikkloriidi;
teatud antatsiidid (seedehäirete puhul kasutatavad ravimid), sest Olmesartan medoxomil DOC Generici toime võib vähesel määral nõrgeneda.

Olmesartan medoxomil DOC Generici koos toidu ja joogiga Olmesartan medoxomil DOC Generici’t võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus ja imetamine Rasedus Te peate ütlema oma arstile, kui arvate, et olete rase (või võite rasestuda). Teie arst soovitab teil tavaliselt Olmesartan medoxomil DOC Generici kasutamine lõpetada enne rasestumist või niipea kui olete oma rasedusest teadlik ja soovitab mõnda muud ravimit Olmesartan medoxomil DOC Generici asemel. Olmesartan medoxomil DOC Generici ei ole soovitatav raseduse alguses ja seda ei tohi kasutada, kui olete rohkem kui 3 kuud rase, kuna see võib, kasutatuna pärast kolmandat raseduskuud, põhjustada teie lapsele tõsiseid tervisehäireid.

Imetamine Rääkige oma arstile, kui te imetate last või soovite alustada rinnaga toitmist. Olmesartan medoxomil DOC Generici ei ole imetavatele emadele soovitatav ning teie arst võib valida mõne muu raviviisi, kui te soovite last imetada, eriti kui laps on vastsündinu või sündis enneaegselt.

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Kui teie kõrget vererõhku ravitakse, võite te tunda end unisena või võib tekkida pearinglus. Kui see juhtub, siis ärge juhtige autot ega kasutage masinaid nende sümptomite kadumiseni. Küsige nõu oma arstilt.

Olmesartan medoxomil DOC Generici sisaldab laktoosi See ravim sisaldab laktoosi (teatud tüüpi suhkur). Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

3. Kuidas Olmesartan medoxomil DOC Generici’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav algannus on üks 10 mg tablett üks kord ööpäevas. Kui teie vererõhk ei ole piisavalt langenud, võib teie arst suurendada annust 20 mg või 40 mg-ni üks kord ööpäevas või kirjutada välja täiendavaid ravimeid. Kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni langusega patsientide annus ei tohi olla suurem kui 20 mg üks kord ööpäevas.

Tablette võib võtta koos toiduga või ilma. Neelake tabletid alla koos piisava koguse veega (nt üks klaas). Võimalusel võtke ööpäevane annus iga päev samal ajal, näiteks hommikusöögi ajal.

Kui te võtate Olmesartan medoxomil DOC Generici’t rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate rohkem tablette, kui ette nähtud või kui tablette on kogemata võtnud laps, minge kohe arsti juurde või lähimasse erakorralise meditsiini osakonda ja võtke oma ravimipakend kaasa.

Kui te unustate Olmesartan medoxomil DOC Generici’t võtta Kui te olete unustanud oma tavalise annuse võtta, võtke annus järgmisel päeval nagu tavaliselt. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Olmesartan medoxomil DOC Generici võtmise On oluline, et jätkaksite Olmesartan medoxomil DOC Generici võtmist seni, kuni arst on öelnud.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui need tekivad, on need tihti kerged ega nõua ravi katkestamist.

Kuigi neid ei teki paljudel inimestel, võivad järgmised kõrvaltoimet osutuda tõsisteks:

Harvadel juhtudel (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st) on täheldatud järgnevaid allergilisi reaktsioone, mis võivad haarata kogu keha:

Ravi ajal Olmesartan medoxomil DOC Generici’ga võib tekkida näo, suu ja/või kõri (hääleaparaadi) turse koos sügelemise ja lööbega. Kui see juhtub, lõpetage Olmesartan medoxomil DOC Generici võtmine ja pöörduge kohe oma arsti poole.

Esinemissagedus teadmata: kui teil esineb silmavalgete kollasus, tume uriin, nahasügelus, isegi kui alustasite Olmesartan medoxomil DOC Generici ravi pikema aja eest, võtke kohe ühendust oma arstiga, kes hindab sümptomeid ja otsustab, kuidas jätkata vererõhuravi.

Harva (kuid eakatel inimestel pisut sagedamini) võib Olmesartan medoxomil DOC Generici põhjustada vererõhu liigset langust tundlikel inimestel või allergilise reaktsiooni tulemusena. See võib põhjustada tugevat peapööritustunnet või minestamist. Kui see juhtub, lõpetage Olmesartan medoxomil DOC Generici võtmine, võtke kohe ühendust oma arstiga ja heitke pikali. Teised kõrvaltoimed Need on teised seni teadaolevad Olmesartan medoxomil DOC Generici kõrvaltoimed:

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st): Pearinglus, iiveldus, seedehäired, kõhulahtisus, kõhuvalu, mao- ja soolepõletik, väsimus, kurguvalu, ninakinnisus või vesine nohu, bronhiit, gripi-laadsed sümptomid, köha, valu rinnus, seljas, luudes või liigestes, kuseteede infektsioon, pahkluupiirkondade, jalalabade, jalgade, käelabade või käte turse, veri uriinis.

On täheldatud ka mõningaid vereanalüüside tulemuste muutusi ja need hõlmavad järgmisi: rasvasisalduse suurenemine veres (hüpertriglütserideemia), vere kusihappesisalduse suurenemine (hüperurikeemia), maksa ja lihase funktsiooni hindavate testide näitajate tõus.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st): Kiiret tüüpi allergilised reaktsioonid, mis võivad mõjutada kogu keha ja kutsuda esile nii hingamisraskusi kui ka kiiret vererõhu langust, mis võib viia isegi minestamiseni (anafülaktilised

reaktsioonid), näo turse, peapööritus, oksendamine, nõrkus, halb enesetunne, lihasvalu, nahalööve, allergiline nahalööve, sügelus,eksanteem (nahalööve), kublad nahal, stenokardia (valu või ebamugavustunne rinnus). Vereanalüüsis on täheldatud teatud tüüpi vererakkude ehk trombotsüütide arvu vähenemist (trombotsütopeenia).

Harva esinevad kõrvaltoimed (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st): Energiapuudus, lihaskrambid, neerufunktsiooni kahjustus, neerupuudulikkus. On täheldatud mõningaid vereanalüüside tulemuste muutusi. Nende hulka kuuluvad kaaliumisisalduse suurenemine (hüperkaleemia) ja neerufunktsiooniga seotud ainete sisalduse suurenemine. Intestinaalne angioödeem: soole limaskesta turse, millega kaasnevateks sümptomiteks on kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.

Täiendavad kõrvaltoimed lastel ja noorukitel Lastel esinevad sarnased kõrvaltoimed kui täiskasvanutel. Siiski on lastel esinenud sagedamini pearinglust ja peavalu ning ninaverejooks on sage kõrvaltoime, mida on täheldatud ainult lastel.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Olmesartan medoxomil DOC Generici’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbile või blistrile pärast „EXP:“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Olmesartan medoxomil DOC Generici sisaldab

Toimeaine on olmesartaanmedoksomiil.
Teised koostisosad on

Tableti sisu: mikrokristalliline tselluloos, laktoosmonohüdraat, hüdroksüpropüültselluloos, väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos, magneesiumstearaat. Tableti kate: titaandioksiid (E 171), hüpromelloos 6cP, laktoosmonohüdraat, makrogool 3350 ja triatsetiin.

Kuidas Olmesartan medoxomil DOC Generici välja näeb ja pakendi sisu Olmesartan medoxomil DOC Generici 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid on valged, ümmargused, kaksikkumerad ja diameetriga 6,5 mm, ühele küljele on pressitud ’OL’ ja teisele küljele ’10’. Olmesartan medoxomil DOC Generici 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid on valged, ümmargused, kaksikkumerad ja diameetriga 8,5 mm, ühele küljele on pressitud ’OL’ ja teisele küljele ’20’. Olmesartan medoxomil DOC Generici 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid on valged, ovaalsed, kaksikkumerad ja mõõtudega 15 x 7 mm, ühele küljele on pressitud ’OL 40’.

Olmesartan medoxomil DOC Generici õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval 28 tableti kaupa pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: DOC Generici S.r.l. Via Turati 40 20121 Milano Itaalia

Tootja: Actavis Ltd. BLB 016 Bulebel Industrial Estate Zejtun ZTN 3000 Malta

FINE FOODS & PHARMACEUTICALS N.T.M. S.P.A. Via Grignano, 43 24041 Brembate (BG) Itaalia

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega: Itaalia: OLMESARTAN DOC Generici 10 mg, 20 mg e 40 mg compresse rivestite con film

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 10 mg tablett sisaldab 10 mg olmesartaanmedoksomiili. Üks 20 mg tablett sisaldab 20 mg olmesartaanmedoksomiili. Üks 40 mg tablett sisaldab 40 mg olmesartaanmedoksomiili.

INN. Olmesartanum medoxomilum

Teadaolevat toimet omav abiaine laktoosmonohüdraat (vt lõik 4.4).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Olmesartan medoxomil DOC Generici 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid on valged, ümmargused, kaksikkumerad ja diameetriga 6,5 mm, ühele küljele on pressitud ’OL’ ja teisele küljele ’10’. Olmesartan medoxomil DOC Generici 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid on valged, ümmargused, kaksikkumerad ja diameetriga 8,5 mm, ühele küljele on pressitud ’OL’ ja teisele küljele ’20’. Olmesartan medoxomil DOC Generici 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid on valged, ovaalsed, kaksikkumerad ja mõõtudega 15 x 7 mm, ühele küljele on pressitud ’OL 40’.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud Olmesartaanmedoksomiili soovitatav algannus on 10 mg üks kord ööpäevas. Patsientidel, kelle vererõhk ei ole selle annusega piisavalt langenud, võib olmesartaanmedoksomiili annust suurendada optimaalse annuseni – 20 mg üks kord ööpäevas. Kui on vajalik vererõhku veelgi langetada, võib olmesartaanmedoksomiili annust suurendada maksimaalse annuseni -40 mg ööpäevas- või lisada raviskeemi hüdroklorotiasiid (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1).

Olmesartaanmedoksomiili hüpertensioonivastane toime saabub 2 nädala jooksul ravi algusest ja saavutab maksimumi ligikaudu 8 nädalat pärast ravi alustamist. Seda tuleb arvestada patsiendi ravirežiimi muutuste kavandamisel.

Eakad (65-aastased või vanemad) Üldiselt ei ole annuse kohandamine eakatel vajalik (vt allpool annustamise soovitusi neerukahjustusega patsientidel). Vererõhku tuleb tähelepanelikult jälgida juhul, kui on vajalik annuse tiitrimine maksimaalse annuseni-40 mg

Neerukahjustus Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 20...60 ml/min) patsientidel on olmesartaanmedoksomiili maksimaalne annus 20 mg üks kord ööpäevas, kuna puudub piisav kogemus suuremate annuste kasutamisel selles patsientide grupis. Olmesartaanmedoksomiili ei ole soovitatav kasutada raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens <20 ml/min), sest puudub piisav kogemus kasutamisel selles patsientide grupis (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustus Kerge maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Mõõduka maksakahjustuse korral on soovitatav algannus 10 mg olmesartaanmedoksomiili üks kord ööpäevas ja maksimaalne annus ei tohi ületada 20 mg üks kord ööpäevas. Maksakahjustusega patsientidel, kes juba saavad diureetikume ja/või teisi kõrgvererõhu ravimeid, on soovitatav hoolikalt jälgida vererõhku ja neerufunktsiooni. Olmesartaanmedoksomiili kasutamise kogemused raske maksakahjustuse korral puuduvad, seega ei ole kasutamine selles patsientide grupis soovitatav (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Olmesartaanmedoksomiili ei tohi kasutada patsientidel, kellel esineb sapiteede obstruktsioon (vt lõik 4.3).

Lapsed Olmesartaanmedoksomiili ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Olmesartaanmedoksomiili ei tohi kasutada alla 1-aasta vanustel lastel seoses ohutusega ja andmete puudumise tõttu selles vanuserühmas.

Manustamisviis Ravi järgimise hõlbustamiseks on soovitatav võtta Olmesartan medoxomil DOC Generici tablette iga päev enamvähem samal ajal, koos toiduga või ilma, näiteks hommikusöögi ajal. Tablett tuleb neelata alla koos piisava hulga vedelikuga (nt klaasi veega). Tabletti ei tohi närida.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).

Sapiteede obstruktsioon (vt lõik 5.2).

Olmesartan medoxomil DOC Generici samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud patsientidele, kellel on suhkurtõbi või neerukahjustus (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Intravaskulaarse vedelikumahu vähenemine Sümptomaatiline hüpotensioon võib tekkida (eriti esimese annuse järgselt) patsientidel, kellel on vedelikumaht ja/või naatriumisisaldus vähenenud tugevatoimelise diureetikumravi, piiratud soolasisaldusega dieedi, kõhulahtisuse või oksendamise tõttu. Sellised seisundid tuleb korrigeerida enne olmesartaanmedoksomiili manustamist.

Muud seisundid, millega kaasneb reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi stimulatsioon

Patsientidel, kelle veresoonte toonus ja neerufunktsioon sõltuvad põhiliselt reniin-angiotensiin- aldosterooni süsteemi aktiivsusest (nt südame raske paispuudulikkuse või neeruhaigusega, sh neeruarteri stenoosiga patsiendid), on ravi teiste seda süsteemi mõjutavate ravimitega seostatud ägeda hüpotensiooni, asoteemia, oliguuria või harva ägeda neerupuudulikkuse tekkega. Sarnaste toimete tekke võimalikkust ei saa välistada angiotensiin II retseptori antagonistidega.

Renovaskulaarne hüpertensioon Raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkerisk on suurenenud kahepoolse neeruarterite stenoosiga või ühte töötavat neeru varustava neeruarteri stenoosiga patsientidel, keda ravitakse reniin-angiotensiin- aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimitega.

Neerukahjustus ja neeru transplantatsioon Olmesartaanmedoksomiili kasutamisel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel on soovitatav perioodiliselt jälgida seerumi kaaliumi- ja kreatiniini tasemeid. Olmesartaanmedoksomiili ei ole soovitatav kasutada raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens <20 ml/min) (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Puuduvad kogemused olmesartaanmedoksomiili kasutamisel hiljuti neerusiirdamise läbi teinud patsientidel või lõppstaadiumis neerupuudulikkusega patsientidel (s.o kreatiniini kliirensiga <12 ml/min).

Maksakahjustus Puuduvad kogemused raske maksakahjustusega patsientidega ning seetõttu ei ole soovitatav selles patsiendigrupis olmesartaanmedoksomiili kasutada (vt lõik 4.2 annustamine kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel).

Hüperkaleemia Reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimite kasutamine võib põhjustada hüperkaleemiat.

Risk (mis võib olla letaalse lõppega) on suurenenud eakate, neerupuudulikkusega patsientide, suhkurtõvega patsientide ja nende puhul, kes kasutavad samal ajal teisi ravimeid, mis võivad suurendada kaaliumisisaldust, ja/või kaasuvate haigustega patsientide puhul.

Enne reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimite samaaegset kasutamist tuleb hinnata kasu- riski suhet ning kaaluda teisi, alternatiivseid ravivõimalusi (vt ka allpool „Reniini- angiotensiini-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad“).

Peamised hüperkaleemia riskifaktorid, millega tuleb arvestada, on:

suhkurtõbi, neerukahjustus, vanus (> 70 aastat).
kombinatsioon ühe või mitme ravimiga, mis mõjutavad reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi, ja/või kaaliumilisandite kasutamine. Mõned ravimid või ravimite klassid, mis võivad indutseerida hüperkaleemia teket: kaaliumi sisaldavad soolaasendajad, kaaliumi säästvad diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, mittesteroidsed põletikuvastased ained (sh selektiivsed COX-2 inhibiitorid), hepariin, immunosupressiivsed ravimid, nagu tsüklosporiin või takroliimus, trimetoprim.
kaasuvad haigused, eelkõige dehüdratsioon, äge kardiaalne dekompensatsioon, metaboolne atsidoos, neerufunktsiooni halvenemine, neerufunktsiooni järsk halvenemine (nt infektsioossed haigused), rakkude hävinemine (nt jäseme äge isheemia, rabdomüolüüs, ulatuslik trauma).

Riskirühma patsientidel on soovitatav hoolikalt jälgida seerumi kaaliumisisaldust (vt lõik 4.5).

Reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Liitium Nagu ka teiste angiotensiin II antagonistide puhul, ei ole soovitatav kombineerida liitiumi ja olmesartaanmedoksomiili (vt lõik 4.5).

Aordi- või mitraalklapi stenoos; obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia Nagu ka teiste vasodilataatorite puhul, on aordi- või mitraalklapi stenoosiga või obstruktiivse hüpertroofilise kardiomüopaatiaga patsientide puhul vajalik eriline ettevaatus.

Primaarne aldosteronism Primaarse aldosteronismiga patsiendid ei reageeri tavaliselt antihüpertensiivsetele ravimitele, mis toimivad reniin-angiotensiin süsteemi inhibeerimise kaudu. Seetõttu ei ole soovitatav neil patsientidel olmesartaanmedoksomiili kasutada.

Tsöliaakia-sarnane enteropaatia Väga harvadel juhtudel on olmesartaani võtvatel patsientidel mõni kuu kuni mitu aastat pärast raviga alustamist teatatud raskest, kroonilisest kõhulahtisusest koos olulise kehakaalu langusega, mis võib olla põhjustatud lokaalsest hilist tüüpi ülitundlikkusreaktsioonist. Patsientide soolebiopsiates ilmnes tihti hattude atroofiat. Kui need sümptomid tekivad patsiendil ravi käigus olmesartaaniga ja muud ilmsed haiguse põhjused puuduvad, tuleb ravi olmesartaaniga kohe katkestada ning raviga uuesti alustada ei tohi. Kui nädal pärast ravi lõppu esineb patsiendil ikka veel kõhulahtisust, tuleb pidada nõu spetsialistiga (nt gastroenteroloog).

Etnilised erinevused Nagu ka teiste angiotensiin II antagonistide puhul, on olmesartaanmedoksomiili toime mustanahalistel patsientidel mõnevõrra nõrgem kui valgetel. Põhjuseks on tõenäoliselt väikese reniinisisalduse suurem levimus hüpertensiooniga mustanahaliste populatsioonis.

Rasedus Angiotensiin II antagonistide kasutamist ei tohi raseduse ajal alustada. Juhul, kui ravi jätkamist angiotensiin II antagonistidega peetakse hädavajalikuks, tuleb patsiendid, kes planeerivad rasestuda, üle viia alternatiivsele ravile teiste hüpertensioonivastaste ravimitega, mille raseduseaegse kasutamise ohutusprofiil on kindlaks tehtud. Kui tuvastatakse rasedus, tuleb ravi angiotensiin II antagonistidega kohe lõpetada ja vajadusel alustada alternatiivse raviga (vt lõigud 4.3 ja 4.6). Muu Nagu ükskõik millise hüpertensioonivastase ravimi puhul, võib vererõhu liigne langetamine südame isheemiatõve või ajuveresoonkonna isheemilise haigusega patsientidel põhjustada müokardiinfarkti või insulti.

See ravimpreparaat sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasipuudus või glükoosi-galaktoosi imendumise häire, ei tohi seda ravimit kasutada.

Intestinaalne angioödeem Angiotensiin II retseptori antagonistidega, sealhulgas olmesartaanmedoksomiiliga ravitud patsientidel on teatatud intestinaalsest angioödeemist (vt lõik 4.8). Nendel patsientidel esines kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Sümptomid taandusid pärast angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamise lõpetamist. Kui diagnoositakse intestinaalne angioödeem, tuleb olmesartaanmedoksomiili kasutamine lõpetada ja alustada asjakohast jälgimist, kuni sümptomid on täielikult taandunud.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Teiste ravimite toime olmesartaanmedoksomiilile

Teised antihüpertensiivsed ravimid: Olmesartaanmedoksomiili vererõhku alandavat toimet võib tugevdada teiste antihüpertensiivsete ravimite samaaegne manustamine.

AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori blokaatorid või aliskireen: Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, näiteks hüpotensioon, hüperkaleemia ja neerutalitluse langus (k.a äge neerupuudulikkus) suurenemisega, võrreldes monoteraapia (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Kaaliumipreparaadid ja kaaliumi säästvad diureetikumid: Põhinedes kogemusele teiste reniini-angiotensiini süsteemi mõjutavate ravimitega, võib samaaegne kaaliumi säästvate diureetikumide, kaaliumipreparaatide, kaaliumi sisaldavate soolaasendajate või teiste seerumi kaaliumisisaldust suurendada võivate ravimite (nt hepariin) kasutamine viia seerumi kaaliumisisalduse suurenemiseni (vt lõik 4.4). Seetõttu ei ole selline koosmanustamine soovitatav.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d): MSPVA-d (kaasa arvatud atsetüülsalitsüülhape annustes >3 g ööpäevas ja ka COX-2 inhibiitorid) ning angiotensiin II retseptori antagonistid võivad toimida sünergistlikult, vähendades glomerulaarfiltratsiooni. Samaaegsel MSPVA-de ja angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamisel on risk ägeda neerupuudulikkuse tekkeks. Ravi alguses on soovitatav nii neerufunktsiooni jälgimine kui ka regulaarne vedeliku asendamine

Lisaks võib samaaegne ravi vähendada angiotensiin II retseptori antagonistide antihüpertensiivset toimet, mis vähendab osaliselt nende efektiivsust.

Sapphapete sekvestrant kolesevelaam: Sapphappeid siduva kolesevelaamvesinikkloriidi samaaegne manustamine vähendab olmesartaani süsteemset biosaadavust ja maksimaalset kontsentratsiooni plasmas ning vähendab poolestusaega. Ravimite koostoime mõju nõrgeneb, kui manustada olmesartaanmedoksomiili vähemalt 4 tundi enne kolesevelaamvesinikkloriidi. Tuleb kaaluda olmesartaanmedoksomiili manustamist vähemalt 4 tundi enne kolesevelaamvesinikkloriidi annust (vt lõik 5.2).

Muud ravimid: Pärast antatsiidi manustamist (alumiiniummagneesiumhüdroksiid) ilmnes olmesartaani biosaadavuse vähene langus. Varfariini ja digoksiini samaaegne manustamine olmesartaani farmakokineetikat ei mõjutanud. Olmesartaanmedoksomiili toime teistele ravimitele

Liitium: Teatatud on pöörduvast seerumi liitiumikontsentratsiooni suurenemisest ning toksilisusest liitiumi ja angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite ning angiotensiin II antagonistide samaaegsel kasutamisel. Seetõttu ei ole olmesartaanmedoksomiili ja liitiumi kombineeritud manustamine soovitatav (vt lõik 4.4). Kui sellise kombinatsiooni kasutamine osutub vajalikuks, on soovitatav hoolikalt jälgida liitiumi kontsentratsiooni seerumis.

Teised ravimid: Spetsiifilistes kliinilistes uuringutes tervetel vabatahtlikel on uuritud selliseid ravimeid nagu varfariin, digoksiin, antatsiid (magneesiumalumiiniumhüdroksiid), hüdroklorotiasiid ja pravastatiin. Kliiniliselt olulisi koostoimeid ei täheldatud ja olmesartaanmedoksomiil ise ei avaldanud olulist toimet varfariini farmakokineetilistele ega farmakodünaamilistele omadustele ega digoksiini farmakokineetilistele omadustele.

Olmesartaanil ei olnud in vitro kliiniliselt olulist inhibeerivat toimet inimese tsütokroom P450 ensüümidele 1A1/2, 2A6, 2C8/9, 2C19, 2D6, 2E1 ja 3A4 ning see ei avaldanud üldse või avaldas minimaalset indutseerivat toimet roti tsütokroom P450 aktiivsusele. Seetõttu ei viidud läbi in vivo koostoime uuringuid ensüüm tsütokroom P450 tuntud inhibiitorite ja indutseerijatega ning pole oodata kliiniliselt olulisi koostoimeid olmesartaani ja ravimite vahel, mida metaboliseeritakse eespool mainitud tsütokroom P450 ensüümide vahendusel.

Lapsed Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel. Ei ole teada, kas koostoimed lastel on sarnased täiskasvanutel täheldatutele.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Angiotensiin II antagoniste ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). Angiotensiin II antagonistide kasutamine on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Epidemioloogilised tõendid, mis puudutavad teratogeensuse riski pärast kokkupuudet AKE inhibiitoriga raseduse esimesel trimestril, ei ole lõplikud; samas ei saa väikest riski suurenemist välistada. Kuna puuduvad kontrollitud epidemioloogilised andmed angiotensiin II antagonistide kasutamise riskide kohta, võivad sarnased ohud ilmneda ka teiste sama klassi ravimite kasutamisel. Juhul, kui angiotensiini retseptori blokaatoritega tehtava ravi jätkamist peetakse hädavajalikuks, tuleb patsiendid, kes planeerivad rasestuda, üle viia ravile teiste hüpertensioonivastaste ravimitega, mille raseduseaegse kasutamise ohutusprofiil on kindlaks tehtud. Kui tuvastatakse rasedus, tuleb angiotensiin II antagonistidega tehtav ravi kohe lõpetada ja vajadusel alustada alternatiivse raviga.

Teadaolevalt on angiotensiin II antagonistide kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril inimesel fetotoksiline (neerufunktsiooni halvenemine, oligohüdramnion, kolju luustumise pidurdumine) ning põhjustab ka neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt ka lõik 5.3).

Kui angiotensiin II antagonisti on kasutatud alates raseduse teisest trimestrist, on soovitatav loote neerufunktsiooni ja koljut kontrollida ultraheliuuringul.

Imikuid, kelle emad on kasutanud raseduse ajal angiotensiin II antagoniste, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt ka lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine Olmesartaan eritub imetavate rottide piima, kuid ei ole teada, kas olmesartaan eritub inimese rinnapiima. Kuna informatsioon olmesartaani kasutamise kohta imetamise ajal puudub, ei ole Olmesartan medoxomil DOC Generici kasutamine soovitatav ja tuleb eelistada alternatiivseid ravivõimalusi ravimitega, mille ohutusprofiil imetamise ajal on enam uuritud, eriti kui rinnaga toidetav laps on vastsündinu või sündinud enneaegsena.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Olmesartaanmedoksomiil mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Üksikjuhtudel võib patsientidel, kes saavad antihüpertensiivset ravi, esineda pearinglust või väsimust, mis võib halvendada reaktsioonivõimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed ravi ajal olmesartaaniga on peavalu (7,7%), gripilaadsed sümptomid (4,0%) ja pearinglus (3,7%).

Platseebokontrolliga monoteraapia uuringutes oli ainus kindalt raviga seotud kõrvaltoime pearinglus (2,5% olmesartaanmedoksomiili ja 0,9% platseebo korral).

Olmesartaanmedoksomiil mõjutas võrreldes platseeboga rohkem ka hüpertriglütserideemia (2,0% vs 1,1%) esinemist ja suurendas kreatiinfosfokinaasi sisaldust (1,3% vs 0,7%).

Kõrvaltoimete koondtabel Kõrvaltoimed olmesartaanmedoksomiili kliinilistest uuringutest, müügiloa andmise järgsetest ohutusuuringutest ja spontaansetest teadetest on toodud alljärgnevas tabelis.

Kõrvaltoimete esinemissageduse klassifitseerimiseks on kasutatud järgnevat terminoloogiat: väga sage (1/10); sage (1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100); harv (1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000).

MedDRA Kõrvaltoimed Esinemissagedus Organsüsteemi klass Vere ja lümfisüsteemi häired Trombotsütopeenia Aeg-ajalt

Immuunsüsteemi häired Anafülaktiline reaktsioon Aeg-ajalt Ainevahetus- ja toitumishäired Hüpertriglütserideemia Sage

Närvisüsteemi häired Pearinglus Sage

Kõrva ja labürindi kahjustused Vertiigo Aeg-ajalt Südame häired Stenokardia Aeg-ajalt

Vaskulaarsed häired Hüpotensioon Harv Respiratoorsed, rindkere ja Bronhiit Sage mediastiinumi häired

Seedetrakti häired Gastroenteriit Sage

Maksa ja sapiteede häired Autoimmuunne hepatiit* Teadmata

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Eksanteem Aeg-ajalt

Lihaste, luustiku ja sidekoe Artriit Sage kahjustused

Neerude ja kuseteede häired Hematuuria Sage

Üldised häired ja manustamiskoha Valu Sage reaktsioonid

Uuringud Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine Sage

*Müügiloa andmise järel on teatatud autoimmuunse hepatiidi juhtudest, mille latentsusperiood oli mõni kuu kuni mõni aasta ja mis möödusid pärast olmesartaani kasutamise lõpetamist.

Üksikjuhtudel on teatatud rabdomüolüüsi, mis võis ajaliselt olla seotud angiotensiin II antagonistide kasutamisega.

Lisateave spetsiifiliste patsiendigruppide kohta

Lapsed Kahe kliinilise uuringu käigus jälgiti olmesartaani ohutust 361 lapsel ja noorukil vanuses 1...17 aastat. Kõrvaltoimete olemus ja raskusaste on sarnased täiskasvanute omadega, samas esineb laste puhul sagedamini järgmist:

epistaksis (ninaverejooks) on sage kõrvaltoime (st ≥ 1/100 kuni <1/10) laste puhul, täiskasvanutel ei ole seda täheldatud.
3-nädalat kestva topeltpimeda uuringu jooksul esines 6... 17 aastastel lastel olmesartaanmedoksomiili suure annusega rühmas pearingluse ja peavalu juhtumeid ligi kaks korda sagedamini.

Olmesartaanmedoksomiili üldine ohutusprofiil lastel ei erine oluliselt täiskasvanute omast.

Eakad (65-aastased või vanemad) Eakatel patsientidel on hüpotensiooni esinemissagedus veidi suurem. „Harv” asemel on esinemissageduseks „aeg-ajalt”.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Andmed üleannustamise kohta inimesel on piiratud. Kõige tõenäolisem üleannustamise tagajärg on hüpotensioon. Üleannustamise korral tuleb patsienti hoolikalt jälgida, ravi peaks olema sümptomaatiline ja toetav.

Puuduvad andmed olmesartaani dialüüsitavuse kohta.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained, angiotensiin II antagonistid, ATC-kood: C09CA08

Toimemehhanism/farmakodünaamilised toimed Olmesartaanmedoksomiil on tugevatoimeline, suu kaudu manustatav selektiivne angiotensiin II retseptori (tüüp AT ) antagonist. Eeldatavalt blokeerib see kõik angiotensiin vahendatud toimed (AT ) 1 1 retseptoril sõltumata angiotensiin II allikast või sünteesiteest. Angiotensiin II (AT ) retseptori selektiivne antagonism viib plasma reniinisisalduse ning angiotensiin I ja II sisalduse suurenemiseni ning aldosteroonisisalduse mõningase vähenemiseni plasmas. Angiotensiin II on reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi peamine vasoaktiivne hormoon, millel on oluline roll hüpertensiooni patogeneesis tüüp 1 (AT ) retseptori vahendusel. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Hüpertensiooni korral tekitab olmesartaanmedoksomiil annusest sõltuva ja kauakestva arteriaalse vererõhu languse. Siiani puuduvad tõendid esimese annuse järgse hüpotensiooni tekkimisest, tahhüfülaksiast pikaajalise ravi käigus või tagasilöögiefektina tekkinud vererõhu tõusust pärast ravi katkestamist. Olmesartaanmedoksomiili annustamine üks kord ööpäevas annab efektiivse ja ühtlase vererõhu languse 24 tunniks. Sama ööpäevase koguannuse juures andis üks kord ööpäevas manustamine sarnase vererõhu languse nagu kaks korda ööpäevas manustamine. Pideva raviga saavutatakse maksimaalne vererõhu langus 8 nädalat pärast ravi alustamist, kuigi oluline osa vererõhku langetavast toimest ilmneb juba pärast 2-nädalast ravi. Kasutamisel koos hüdroklorotiasiidiga on vererõhku alandav toime aditiivne ja koosmanustamist talutakse hästi.

Olmesartaani mõju suremusele ja haigestumusele ei ole veel teada.

Olmesartaani ning diabeedi ja mikroalbuminuuria ennetamise randomiseeritud uuringus (Randomised Olmesartan and Diabetes Microalbuminuria Prevention, ROADMAP), milles osales 4447 patsienti II tüüpi diabeedi, normoalbuminuuria ja vähemalt ühe lisanduva kardiovaskulaarse riskiteguriga, uuriti võimalust olmesatraani ravi abil mikroalbuminuuria tekkimist edasi lükata. Järgneva keskmiselt 3,2 aasta pikkuse järeluuringu jooksul said patsiendid kas olmesartaani või platseebot lisaks teistele hüpertensioonivastastele ravimitele, v.a. AKE inhibiitorid või ARB-d.

Uuringu esmaseks tulemusnäitajaks oli oluline mikroalbuminuuria tekkeriski vähenemine haiguse alguse edasilükkumise näol olmesartaani abil. Pärast vererõhu näitajate korrigeerimist polnud riski vähenemine enam statistiliselt oluline. Mikroalbuminuuria tekkis 8,2%-l (178/2160) olmesartaanirühma patsientidest ja 9,8%-l (210/2139) platseeborühma patsientidest.

Teiseste tulemusnäitajatena esines kardiovaskulaarseid nähte 96 patsiendil (4,3%) olmesartaani- ja 94 patsiendil (4,2%) platseeborühmas. Kardiovaskulaarne suremus oli suurem olmesartaanirühmas võrreldes platseeborühmaga (15 patsienti (0,7%) vs 3 patsienti (0,1%)) vaatamata sarnasele mittefataalse insuldi (14 patsienti (0,6%) vs 8 patsienti (0,4%)), mittefataalse müokardiinfarkti (17 patsienti (0,8%) vs 26 patsienti (1,2%)) ja mittekardiovaskulaarse suremuse määrale (11 patsienti (0,5%) vs 12 patsienti (0,5%)). Üldine suremus oli olmesartaaniga arvuliselt suurem (26 patsienti (1,2%) vs 15 patsienti (0,7%)), seda põhiliselt fataalsete kardiovaskulaarsete nähtude arvelt.

Olmesartaani uuring lõppstaadiumis neeruhaiguste esinemissageduse vähendamiseks diabeetilise neuropaatia korral (Olmesartan Reducing Incidence of End-stage Renal Disease in Diabetic Nephropathy Trial, ORIENT) hindas olmesartaani toimet neerudele ja südame-veresoonkonnale 577-l ilmsete neuropaatianähtudega II tüüpi diabeediga randomiseeritud Jaapani ja Hiina päritolu patsientidel. Järgneva keskmiselt 3,1 aasta pikkuse järeluuringu jooksul said patsiendid kas olmesartaani või platseebot lisaks teistele hüpertensioonivastastele ravimitele, sh AKE inhibiitorid.

Uuringu esmast liittulemusnäitajat (aeg esimese seerumi kreatiniinisisalduse kahekordistumise juhu tekkeni, aeg lõppstaadiumis neeruhaiguse tekkeni, aeg mis tahes põhjusest surmani) esines 116 patsiendil olmesartaanirühmast (41,1%) ja 129 patsiendil platseeborühmast (45,4%) (HR 0,97 (95% CI 0,75...1,24); p = 0,791). Teisene kardiovaskulaarne liittulemusnäitaja esines 40-l olmesartaanirühma patsiendil (14,2%) ja 53 platseeborühma patsiendil (18,7%). Selle kardiovaskulaarse liittulemusnäitaja alla kuulusid ka kardiovaskulaarsetest haigustest tingitud surmajuhtumid, mida oli olmesartaanirühmas 10 (3,5%) ja platseeborühmas 3 (1,1%), üldine suremus oli vastavalt 19 (6,7%) vs 20 (7,0%), mittefataalseid insulte 8 (2,8%) vs 11 (3,9%) ja mittefataalseid müokardiinfarkte 3 (1,1%) vs 7 (2,5%). Lapsed Olmesartaanmedoksomiili vererõhku langetavat toimet lastel hinnati randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrollitud uuringus, mis hõlmas 302 hüpertensiivset patsienti vanuses 6...17 aastat. Uuringupopulatsioon jagati 112 patsiendiga ainult mustanahaliste kohordiks ja 190 patsiendiga segatud rasside kohordiks, kuhu kuulus 38 mustanahalist. Kõrgenenud vererõhu etioloogiaks oli üldjuhul essentsiaalne hüpertensioon (87% mustanahaliste rühmas ja 67% segatud kohordis). Patsiendid kehakaaluga 20 kuni <35 kg randomiseeriti saama üks kord ööpäevas 2,5 mg (väike annus) või 20 mg (suur annus) olmesartaani ja patsiendid kehakaaluga ≥35 kg randomiseeriti saama üks kord ööpäevas 5 mg (väike annus) või 40 mg (suur annus) olmesartaani. Olmesartaanmedoksomiil langetas oluliselt nii süstoolset kui ka diastoolset vererõhku kehakaalu alusel ja sõltuvalt annusest. Olmesartaanmedoksomiil langetas nii väikese kui ka suure annuse korral oluliselt süstoolset vererõhku vastavalt 6,6 ja 11,9 mmHg võrra algtasemest. Sellist toimet täheldati ka 2 nädalat kestnud randomiseeritud ärajätufaasis, kus võrreldes olmesartaanirühmaga tekkis platseeborühmas nii keskmise süstoolse kui ka keskmise diastoolse vererõhu puhul oluline nn tagasilöögi fenomen. Ravi oli tõhus nii primaarse kui ka sekundaarse hüpertensiooniga lastel. Sarnaselt täiskasvanutel täheldatuga, oli ka mustanahaliste lapspatsientide vererõhu langus väiksem .

Samas uuringus said 59 patsienti vanuses 1...5 aastat kehakaaluga ≥5 kg 0,3 mg/kg olmesartaanmedoksomiili üks kord ööpäevas kolme nädala jooksul avatud faasis, pärast mida patsiendid

randomiseeriti saama olmesartaani või platseebot topeltpimedas uuringufaasis. Ärajätufaasi teise nädala lõpus oli keskmine süstoolne/diastoolne vererõhk kõige madalamal tasemel 3/3 mmHg olmesartaanirühma randomiseeritud patsientidel, see vererõhu erinevus ei olnud statistiliselt oluline (95% CI -2 kuni 7/-1 kuni 7).

Muu teave Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes)) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga.

ONTARGET uuring hõlmas eelneva südame veresoonkonna- või ajuveresoonkonna haigusega või II tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D uuring hõlmas II tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.

Need uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga II tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvaltoimetest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvaltoimetest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine ja jaotumine Olmesartaanmedoksomiil on eelravim. Seedetraktist imendumise kestel muudetakse see soole limaskestas ja portaalveres esteraaside toimel kiiresti farmakoloogiliselt aktiivseks metaboliidiks – olmesartaaniks. Plasmas või ekskreetides ei ole tuvastatud intaktset olmesartaanmedoksomiili või intaktset külgahela medoksomiilrühma. Olmesartaani keskmine absoluutne biosaadavus tabletivormist oli 25,6%.

Olmesartaani keskmine maksimaalne kontsentratsioon plasmas (C ) saabub ligikaudu 2 tunni jooksul pärast olmesartaanmedoksomiili suukaudset manustamist ja olmesartaani plasmakontsentratsioon suureneb lineaarselt, kui manustatakse suurenevaid ühekordseid suukaudseid annuseid kuni ligikaudu 80 mg. Toidu mõju olmesartaani biosaadavusele oli minimaalne ja seetõttu võib olmesartaanmedoksomiili manustada koos toiduga või ilma.

Olmesartaani farmakokineetikas ei ole täheldatud kliiniliselt olulisi erinevusi sugude vahel.

Olmesartaan seondub ulatuslikult plasmavalkudega (99,7%), kuid võimalus seondumiskohalt tõrjumise tõttu tekkivateks kliiniliselt olulisteks koostoimeteks teiste samaaegselt manustatavate ulatuslikult plasmavalkudele seonduvate ravimitega on väike (mida kinnitab kliiniliselt oluliste vastastikuste mõjude puudumine varfariiniga). Olmesartaani seondumine vererakkudega on ebaoluline. Keskmine jaotusruumala pärast intravenoosset annustamist on väike (16...29 l).

Biotransformation ja eritumine Plasma üldkliirens oli üldjuhul 1,3 l/h (CV, 19%) ning see oli suhteliselt aeglane, võrreldes maksa verevooluga (ligikaudu 90 l/h). Pärast 14C-märgistatud olmesartaanmedoksomiili ühekordset suukaudset manustamist eritus 10...16% manustatud radioaktiivsusest uriiniga (suur enamus 24 h jooksul annuse manustamisest) ja ülejäänud osa määratud radioaktiivsusest eritus väljaheitega. Lähtudes süsteemsest saadavusest 25,6%, võib arvutada, et imendunud olmesartaan viiakse välja nii renaalse ekskretsiooni teel (ligikaudu 40%) kui ka hepatobiliaarselt (ligikaudu 60%). Kogu määratud radioaktiivsus tuvastati olmesartaanina. Ühtegi teist olulist metaboliiti ei leitud. Olmesartaani enterohepaatiline tsirkulatsioon on minimaalne. Kuna suur osa olmesartaani eritatakse sapiga, on vastunäidustatud selle kasutamine sapiteede sulguse korral (vt lõik 4.3).

Olmesartaani terminaalne eritumise poolväärtusaeg pärast mitmekordset suukaudset manustamist varieerus 10 ja 15 tunni vahel. Püsiseisund saabus mõne esimese annuse järgselt ja pärast 14-päevast pidevat manustamist ei täheldatud edasist akumulatsiooni. Renaalne kliirens oli ligikaudu 0,5...0,7 l/h ja annusest sõltumatu.

Farmakokineetika patsientide erirühmades Lapsed: Olmesartaani farmakokineetikat uuriti kõrge vererõhuga lastel vanuses 1...16 aastat. Olmesartaani kliirens lastel oli sarnane täiskasvanud patsientide omaga, kui annust kohandati vastavalt kehakaalule. Neerukahjustusega laste kohta farmakokineetilised andmed puuduvad.

Eakad (65-aastased või vanemad): Eakatel hüpertensiivsetel patsientidel (vanuses 65...75 aastat) suurenes tasakaaluoleku AUC ligikaudu 35% võrra ja väga eakatel (≥75-aastased) ligikaudu 44% võrra võrreldes noorema vanuserühmaga. See võib olla vähemalt osaliselt seotud neerufunktsiooni keskmise halvenemisega selles patsientide rühmas..

Neerukahjustus: Neerukahjustusega patsientidel suurenes tasakaaluoleku AUC kerge, mõõduka ja raske neerukahjustuse korral vastavalt 62%, 82% ja 179% võrra, võrreldes tervete kontrollisikutega (vt lõigud 4.2, 4.4).

Maksakahjustus: Pärast ühekordset suukaudset manustamist olid olmesartaani AUC väärtused kerge ja mõõduka maksakahjustusega patsientidel vastavalt 6% ja 65% kõrgemad, võrreldes neile vastavate tervete kontrollisikutega . Olmesartaani seondumata fraktsioon 2 tundi pärast annuse võtmist oli tervetel uuritavatel, kerge maksakahjustusega patsientidel ja mõõduka maksakahjustusega patsientidel vastavalt 0,26%, 0,34% ja 0,41%. Korduval kasutamisel mõõduka maksakahjustusega patsientidel oli olmesartaani keskmine AUC samuti ligikaudu 65% kõrgem kui tervetel kontrollgrupis. Olmesartaani keskmised C väärtused olid tervetel ja maksakahjustusega patsientidel sarnased. max Olmesartaanmedoksomiili ei ole hinnatud raske maksakahjustusega patsientidel (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Ravimite koostoimed Sapphapete sekvestrant kolesevelaam: Samaaegne 40 mg olmesartaanmedoksomiili ja 3750 mg kolesevelaamvesinikkloriidi manustamine tervetele osalejatele põhjustas olmesartaani C vähenemise 28% ja AUC vähenemise 39%. Nõrgemat toimet, vastavalt 4% ja 15% C ja AUC vähenemist, täheldati siis, kui olmesartaanmedoksomiili manustati 4 tundi enne kolesevelaamvesinikkloriidi. Olmesartaani eritumise poolväärtusaeg vähenes 50…52% sõltumata sellest, kas seda manustati samal ajal kolesevelaamvesinikkloriidiga või 4 tundi varem(vt lõik 4.5).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse uuringutes rottide ja koertega olid olmesartaanmedoksomiilil teiste AT retseptori antagonistidele ja AKE inhibiitoritele sarnased toimed: vere uurea- (BUN) ja kreatiniinisisalduse suurenemine (AT retseptori blokeerimisest tulenevate neeru funktsionaalsete muutuste tõttu); südame kaalu langus; punavere näitajate langus (erütrotsüüdid, hemoglobiin, hematokrit); histoloogilised viited neerukahjustusele (regeneratiivsed kahjustuskolded neeru epiteelis, basaalmembraani paksenemine,

tuubulite dilatatsioon). Need olmesartaanmedoksomiili farmakoloogilisest toimest tingitud soovimatud nähud on ilmnenud ka teiste AT retseptori antagonistide ja AKE inhibiitorite prekliinilistes uuringutes ning neid saab vähendada samaaegse naatriumkloriidi manustamisega suu kaudu. Mõlemal liigil ilmnes suurenenud reniini aktiivsus plasmas ja neeru jukstaglomerulaarrakkude hüpertroofia/hüperplaasia. Nendel muutustel, mis on tüüpilised AKE inhibiitorite klassile ja teistele AT retseptori antagonistidele, ei näi olevat mingit kliinilist tähtsust. Sarnaselt teistele AT retseptori antagonistidele suurendas olmesartaan in vitro rakukultuurides kromosoomis katkemiste teket. Selliseid toimeid ei ilmnenud mitmetes in vivo uuringutes, kus kasutati olmesartaanmedoksomiili väga suurtes suukaudsetest annustes (kuni 2000 mg/kg kohta). Võrdlevate genotoksilisuse katsete üldised andmed näitavad, et on väga ebatõenäoline, et olmesartaan omaks kliinilistes tingimustes kasutades mingisuguseid genotoksilisi toimeid. Olmesartaanmedoksomiil ei olnud kartsinogeenne ei rottidele 2-aastases uuringus ega hiirtele kahes 6- kuulises uuringus, kus kasutati transgeenseid mudeleid.

Rottide reproduktiivsusuuringus ei mõjutanud olmesartaanmedoksomiil viljakust ja puudusid tõendid teratogeense toime kohta. Sarnaselt teistele angiotensiin II antagonistidele oli ekspositsiooni järel olmesartaanmedoksomiilile järglaste elulemus vähenenud ning pärast emasloomade ekspositsiooni tiinuse hilises järgus või laktatsiooni ajal ilmnes neeruvaagna dilatatsioon. Sarnaselt teiste antihüpertensiivsete ühenditega on näidatud, et olmesartaanmedoksomiil on tiinetele küülikutele toksilisem kui tiinetele rottidele, siiski ei olnud viiteid fetotoksilistele toimetele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Mikrokristalliline tselluloos Laktoosmonohüdraat Hüdroksüpropüültselluloos Väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos Magneesiumstearaat

Tableti kate: Titaandioksiid (E 171) Hüpromelloos 6cP Laktoosmonohüdraat Makrogool 3350 Triatsetiin

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused