Artikli sisukord
Näidustus: Gastroösofageaalse reflukshaiguse vaevuste (kõrvetised ja maohappe tagasivoolusümptomid) ravi täiskasvanutel.
gastroresistentne kõvakapsel (20mg)
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu on kirjeldatud selles infolehes või nagu arst või apteeker on teile selgitanud.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Lisateabe saamiseks pidage nõu oma apteekriga.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
- Kui pärast 14 päeva möödumist te ei tunne end paremini või tunnete end halvemini, peate võtma ühendust arstiga.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Omep Uno ja milleks seda kasutatakse
Omep Uno gastroresistentsed kõvakapslid (maohappekindlad kapslid) sisaldavad toimeainena omeprasooli. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse prootonpumba inhibiitoriteks. Need ravimid vähendavad maos toodetava happe kogust.
Omep Uno kapsleid kasutatakse täiskasvanutel gastroösofageaalse reflukshaiguse vaevuste (näiteks kõrvetised, maohappe tagasivoolusümptomid) lühiajaliseks raviks.
Refluksiks nimetatakse maosisaldise tagasivoolu söögitorusse, mis võib põhjustada põletikku ja valu. See võib põhjustada valulikku kõrvetavat tunnet rinnus, mis tõuseb kuni kurguni (kõrvetised) ja haput maitset suus (happelise maosisaldise tagasivool söögitorusse). Sümptomite leevendamiseks võib olla vaja võtta kapsleid 2…3 järjestikusel päeval.
2. Mida on vaja teada enne Omep Uno võtmist
Omep Unot ei tohi võtta
- kui olete omeprasooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
- kui te olete allergiline ravimite suhtes, mis sisaldavad teisi prootonpumba inhibiitoreid (näiteks pantoprasool, lansoprasool, rabeprasool, esomeprasool);
- kui te kasutate nelfinaviiri sisaldavat ravimit (HIV infektsiooni raviks).
Kui te ei ole milleski kindel, rääkige enne Omep Uno võtmist oma arsti või apteekriga.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud Ärge võtke Omep Unot üle 14 päeva ilma arstiga nõu pidamata. Kui teie sümptomid ei leevendu või süvenevad, pidage nõu oma arstiga. Enne Omep Uno võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Omep Uno kasutamisega seoses on teatatud rasketest nahaga seotud kõrvaltoimetest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, eosinofiilia ja süsteemsete
sümptomitega ravimireaktsioon (DRESS) ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP). Lõpetage Omep Uno kasutamine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate mõnda nendest lõigus 4 kirjeldatud tõsiste nahareaktsioonidega seotud sümptomitest.
Omep Uno võib varjata teiste haiguste sümptomeid. Kui mõni allpool toodud sümptomitest tekib teil enne Omep Uno kasutamise alustamist või kasutamise ajal, rääkige sellest kohe oma arstile:
- kui teie kehakaal langeb ilma selge põhjuseta ja kui teil esinevad neelamise probleemid;
- kui teil tekib kõhuvalu või seedehäired;
- kui te oksendate toitu või verd;
- kui teie väljaheide muutub mustaks (verest tingituna);
- kui teil tekib raske või pidev kõhulahtisus, sest omeprasooli kasutamist on seostatud veidi suurema riskiga infektsioosse kõhulahtisuse tekkeks;
- kui teil on kunagi olnud maohaavand või teile on tehtud mao-sooletrakti operatsioon;
- kui te kasutate pidevate seedehäirete või kõrvetiste sümptomaatilist ravi 4 nädalat või kauem;
- kui teil esinevad pidevad seedehäired ja kõrvetised 4 nädalat või kauem;
- kui teil esineb nahakollasus või raske maksahaigus;
- kui te olete üle 55 aasta vana ja sümptomid on esmakordsed või hiljuti muutunud;
- kui teil planeeritakse spetsiifilist vereanalüüsi (kromograniin A);
- kui teil on kunagi tekkinud nahareaktsioonid pärast ravi Omep Uno sarnase ravimiga, mis vähendab maohappesust.
Kui teil tekib nahalööve, eelkõige päikese eest katmata piirkondades, teatage võimalikult kiiresti oma arstile, sest võib juhtuda, et peate ravi Omep Unoga katkestama. Kindlasti mainige ka kõiki teisi kõrvaltoimeid, nt liigesevalu. Omeprasooli võtmisel võib tekkida neerupõletik. Selle nähud ja sümptomid võivad olla uriini hulga vähenemine või vere sisaldumine uriinis ja/või ülitundlikkusreaktsioonid, nagu palavik, lööve ja liigesejäikus. Peate teatama neist nähtudest oma raviarstile.
Ärge võtke Omep Unot ennetava ravina.
See ravim võib mõjutada vitamiin B imendumist teie organismis, eriti juhul, kui peate ravimit kasutama pikemat aega. Pöörduge oma arsti poole juhul, kui märkate endal mõnda allpool loetletud sümptomit, mis võib viidata madalale vitamiin B tasemele:
- raske väsimus või energia puudumine
- surin ja torkimistunne
- valulik või punane keel, suuhaavandid
- lihasnõrkus
- nägemishäired
- mäluhäired, segasus, depressioon.
Muud ravimid ja Omep Uno Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid, sealhulgas ilma retseptita ostetud ravimeid, sest Omep Uno võib mõjutada teiste ravimite toimet ja mõned teised ravimid võivad mõjutada Omep Uno toimet. Ärge kasutage Omep Unot, kui te võtate samal ajal ravimit, mis sisaldab nelfinaviiri (seda kasutatakse HIV infektsiooni raviks).
Kui te kasutate klopidogreeli (kasutatakse veretrombide ennetamiseks), peate rääkima oma arsti või apteekriga. Rääkige oma arstile või apteekrile, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest:
- ketokonasool, itrakonasool või vorikonasool (kasutatakse seeninfektsioonide raviks);
- digoksiin (kasutatakse südamehaiguste ravis);
- diasepaam (kasutatakse ärevuse korral, lihaslõõgastina või langetõve ravis);
- fenütoiin (kasutatakse langetõve ravis). Kui te kasutate fenütoiini, peab teie arst jälgima teid Omep Uno võtmise alustamisel ja lõpetamisel;
- ravimid, mida kasutatakse vere vedeldamiseks, näiteks varfariin või K-vitamiini teised blokaatorid. Teie arst võib pidada vajalikuks teid jälgida Omep Uno võtmise alustamisel ja lõpetamisel;
- rifampitsiin (tuberkuloosi ravim);
- atasanaviir (kasutatakse HIV infektsiooni ravis);
- takroliimus (elundite siirdamisel kasutatav ravim);
- naistepuna (Hypericum perforatum) (kasutatakse kerge depressiooni ravis);
- tsilostasool (kasutatakse vahelduva lonkamise korral);
- sakvinaviir (kasutatakse HIV infektsiooni ravis);
- erlotiniib (kasutatakse vähiravis);
- metotreksaat (kemoterapeutikum, mida suurtes annustes kasutatakse vähiravis) – kui te võtate metotreksaati suures annuses, võib teie arst ajutiselt katkestada teie ravi Omep Unoga.
Omep Uno koos toidu ja joogiga Te võite kapslid sisse võtta koos toiduga või tühja kõhuga.
Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Omeprasool eritub rinnapiima, kuid ei ole tõenäoline, et raviannustes mõjutaks see last. Teie arst otsustab, kas võite Omep Unot rinnaga toitmise ajal kasutada.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine Omep Uno ei mõjuta tõenäoliselt teie autojuhtimise või masinate või mehhanismide käsitsemise võimet. Tekkida võivad kõrvaltoimed, näiteks pearinglus ja nägemishäired (vt lõik 4). Kui need tekivad, ei tohi autot juhtida ega masinatega töötada.
Omep Uno sisaldab sahharoosi ja naatriumi Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi võtmist konsulteerima oma arstiga. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes gastroresistentses kõvakapslis, see tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
3. Kuidas Omep Unot võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu on kirjeldatud selles infolehes või nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Tavaline annus on üks 20 mg kapsel üks kord ööpäevas 14 päeva jooksul. Kui selle aja jooksul ei ole sümptomid möödunud, võtke ühendust oma arstiga. Sümptomite leevendamiseks võib olla vaja võtta kapsleid 2…3 järjestikusel päeval.
Ravimi võtmine
- Soovitatav on võtta kapsleid hommikul.
- Te võite kapslid sisse võtta koos toiduga või tühja kõhuga.
- Neelake kapslid tervelt alla poole klaasi veega. Ärge närige ega purustage kapsleid. See on vajalik, sest kapslid sisaldavad kaetud graanuleid, mis ei lase ravimil maohappe mõjul laguneda. Oluline on vältida graanulite purustamist.
Mida teha, kui teil on raskusi kapsli neelamisega Kui teil on raskusi kapsli neelamisega
- Avage kapslid ja neelake nende sisu kohe alla koos poole klaasi veega või pange kapsli sisu klaasi tavalisse (gaseerimata) vette, ükskõik millisesse happelisse mahla (nt õuna-, apelsini- või ananassimahl) või õunapüreesse.
- Segage segu alati just enne joomist (segu ei ole selge). Seejärel jooge segu kohe või 30 minuti jooksul.
- Veendumaks, et olete joonud ära kogu ravimi, loputage klaasi põhjalikult poole klaasi veega ja jooge see ära. Ärge kasutage selleks piima ega mullivett. Tahked osakesed sisaldavad ravimit. Ärge närige ega purustage neid.
Kasutamine lastel ja noorukitel Seda ravimit ei tohi kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel.
Kui te võtate Omep Unot rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate rohkem Omep Unot, kui ette nähtud, pöörduge kohe arsti või apteekri poole.
Kui te unustate Omep Unot võtta Kui unustate annuse võtmata, võtke see kohe, kui meelde tuleb. Kui järgmise annuse võtmise aeg on juba peaaegu saabunud, jätke vahelejäänud annus võtmata. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kui te märkate allpool toodud ükskõik milliseid harva (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st) või väga harva (võib mõjutab kuni 1 inimest 10 000-st) esinevaid, kuid tõsiseid kõrvaltoimeid, katkestage Omep Uno kasutamine ja võtke kohe ühendust arstiga:
- Äkki tekkiv vilistav hingamine, huulte, keele ja kõri või keha turse, nahalööve, minestamine või neelamisraskused (raske allergiline reaktsioon). (harv)
- Naha punetus koos villide tekkega või naha koorumisega. Lisaks võib esineda tõsiseid ville ja veritsust huultel, silmades, suus, ninas ja suguelunditel. Tegemist võib olla Stevensi-Johnsoni sündroomi või toksilise epidermaalse nekrolüüsiga. (väga harv)
- Laialt levinud lööve, kõrge kehatemperatuur ja lümfisõlmede suurenemine (DRESS sündroom või ravimi ülitundlikkuse sündroom). (harv)
- Punane, ketendav laialt levinud lööve koos nahaaluste punnide ja villidega, millega kaasneb palavik. Sümptomid ilmnevad tavaliselt ravi alguses (äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos). (harv)
- Kollane nahk, tume uriin ja väsimus, mis võivad olla maksaprobleemide sümptomid. (harv)
Teised kõrvaltoimed: Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10-st):
- peavalu;
- mõjud maole või soolestikule: kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhupuhitus;
- iiveldus või oksendamine;
- healoomulised maopolüübid.
Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 100-st):
- jalgade ja pahkluude turse;
- unehäired (unetus);
- pearinglus, surin või torkimistunne, unisus;
- peapööritus (vertiigo);
- muutused vereanalüüsides, mis näitavad maksa tööd;
- nahalööve, kupladega lööve (nõgestõbi) ja nahasügelus;
- üldine halb enesetunne ja energiapuudus;
- puusa-, randmeluu või lülisamba murd.
Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000-st):
- vereprobleemid, näiteks vere valgeliblede või trombotsüütide arvu vähenemine. See võib põhjustada nõrkust, verevalumeid või soodustada infektsioonide teket;
- veres väike naatriumisisaldus. See võib põhjustada nõrkust, oksendamist ja krampe;
- erutus-, segasusseisund või depressioon;
- maitsetundlikkuse muutused;
- nägemishäired, näiteks nägemise hägustumine;
- äkki tekkiv hingamistakistus või hingeldus (bronhospasm);
- suukuivus;
- suu limaskesta põletik;
- infektsioon, mida nimetatakse „sooriks“, mis võib mõjutada soolestikku ja mida põhjustab seen;
- juuste väljalangemine (alopeetsia);
- nahalööve kokkupuutel päikesekiirgusega;
- valu liigestes (artralgia) või lihastes (müalgia);
- rasked neeruprobleemid (interstitsiaalne nefriit);
- suurenenud higistamine.
Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st):
- muutused verevalemis, sealhulgas agranulotsütoos (vere valgeliblede puudus);
- agressiivsus;
- olematute asjade nägemine, tundmine või kuulmine (hallutsinatsioonid);
- rasked maksaprobleemid, mis viivad maksapuudulikkuse ja ajupõletiku tekkele;
- multiformne erüteem;
- lihasnõrkus;
- rinnanäärmete suurenemine meestel.
Teadmata esinemissagedusega kõrvaltoimed (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
- soolepõletik (mis viib kõhulahtisuseni);
- kui te võtate Omep Unot kauem kui 3 kuud, võib magneesiumisisaldus teie veres väheneda. Väike magneesiumisisaldus võib tekitada selliseid sümptomeid nagu väsimus, tahtmatud lihastõmblused, desorientatsioon, krambid, pearinglus või kiire südamerütm. Kui teil tekivad sellised sümptomid, rääkige sellest kohe oma arstile. Väike magneesiumisisaldus võib põhjustada ka kaaliumi- ja kaltsiumisisalduse vähenemist veres. Teie arst võib teile teha regulaarselt vereanalüüse, et kontrollida magneesiumisisaldust;
- lööve, millega võib kaasneda liigesevalu.
Omep Uno kapslid võivad väga harvadel juhtudel mõjutada vere valgeliblesid ja põhjustada immuunpuudulikkust. Kui teil esineb infektsioon, mille sümptomiteks on palavik koos üldseisundi olulise halvenemisega, või palavik koos paikse põletiku tunnustega (näiteks kaela, kurgu või suu valu või urineerimishäired), siis pöörduge esimesel võimalusel oma arsti poole, et välistada vere valgeliblede puudus (agranulotsütoos) vereanalüüsiga. Te peate kindlasti sel juhul teavitama oma arsti ravimist, mida te kasutate. Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Omep Unot säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blisterpakendil/pudelil või pappkarbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Blister Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.
HDPE pudel
Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult. Avatud pakendi kõlblikkusaeg pärast pudeli esmast avamist on 100 päeva.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Omep Uno sisaldab
- Toimeaine on omeprasool.
Üks gastroresistentne kõvakapsel sisaldab 20 mg omeprasooli.
- Teised koostisosad on:
Kapsli sisu: suhkrugraanulid (sisaldab sahharoosi ja maisitärklist), hüpromelloos, naatriumlaurüülsulfaat, raske magneesiumoksiid, povidoon K25, talk, metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer 1:1 (30% dispersioon), trietüültsitraat. Kapsli kest: želatiin, titaandioksiid (E171).
Kuidas Omep Uno välja näeb ja pakendi sisu Valge kaane ja kapslikehaga kõva želatiinikapsel, mis sisaldab valkjaid kuni helepruune pelleteid.
Pakendi suurused: Alu/Alu blister: 7 ja 14 gastroresistentset kõvakapslit. HDPE tabletipurk valgest plastist ja lapsekindla või avamist tuvastada lubava keeratava korgiga ning lisatud kuivatusainega (silikageel kapsel): 7, 10 ja 14 gastroresistentset kõvakapslit.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia Tootjad Lek Pharmaceuticals d.d. Verovškova 57 1526 Ljubljana Sloveenia
Lek Pharmaceuticals d.d. Trimlini 2D 9220 Lendava Sloveenia
LEK S.A. ul. Domaniewska 50 C 02-672 Varssav Poola
Salutas Pharma GmbH Otto-von-Guericke-Allee 1 39179 Barleben
Saksamaa
Lek S.A. ul. Podlipie 16 95-010 Stryków Poola
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Sandoz d.d. Eesti filiaal Tel. 6652400
Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2026.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Omep Uno 20 mg, gastroresistentsed kõvakapslid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks gastroresistentne kõvakapsel sisaldab 20 mg omeprasooli.
INN. Omeprazolum
Teadaolevat toimet omav abiaine Üks gastroresistentne kõvakapsel sisaldab kuni 39,9 mg sahharoosi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Gastroresistentne kõvakapsel.
Valge kaane ja kapslikehaga želatiinist kõvakapsel, mis sisaldab valkjaid kuni helepruune pelleteid.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Gastroösofageaalse reflukshaiguse vaevuste (kõrvetised ja maohappe tagasivoolusümptomid) ravi täiskasvanutel.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine täiskasvanutel Soovitatav annus on 20 mg üks kord ööpäevas 14 päeva jooksul.
Vajalik võib olla võtta kapsleid 2…3 päeva, enne kui sümptomid leevenevad.
Enamikul patsientidest taanduvad kõrvetised täielikult 7 päeva jooksul. Kui sümptomid on täielikult taandunud, tuleb ravi lõpetada.
Patsientide erirühmad Neerufunktsiooni kahjustus Neerufunktsiooni häirega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).
Maksafunktsiooni kahjustus Enne Omep Uno kasutamist peab maksafunktsiooni häirega patsient pidama nõu arstiga (vt lõik 5.2).
Eakad
Annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik (vt lõik 5.2).
Lapsed Seda ravimit ei tohi kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel.
Manustamisviis Omep Unot on soovitatav võtta hommikul ja neelata alla tervelt koos poole klaasi veega. Kapsleid ei tohi närida ega purustada.
Neelamisraskusega patsiendid Patsiendid võivad avada kapsli ja neelata alla kapsli sisu koos poole klaasi veega või lahustada kapsli sisu kergelt happelises vedelikus, näiteks puuviljamahlas või õunapürees või gaseerimata vees. Patsientidele tuleb selgitada, et lahus tuleb kohe (või 30 minuti jooksul) sisse võtta. Lahust peab alati enne joomist segama ja loputama poole klaasi veega. Teise võimalusena võib patsient imeda kapsli sisu suhu ja neelata graanulid koos poole klaasi veega. Gastroresistentse kattega graanuleid ei tohi närida.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Sarnaselt teistele prootonpumba inhibiitoritele, ei tohi omeprasooli kasutada koos nelfinaviiriga (vt lõik 4.5).
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ükskõik milliste hoiatavate sümptomite (näiteks oluline seletamatu kehakaalu langus, korduv oksendamine, neelamishäire, veriokse või veriroe) ilmnemisel ning maohaavandi kahtlusel või olemasolul tuleb välistada pahaloomuline protsess, sest ravi võib sümptomeid leevendada ja diagnoosimist edasi lükata.
Atasanaviiri manustamine koos prootonpumba inhibiitoritega ei ole soovitatav (vt lõik 4.5). Kui atasanaviiri kombinatsiooni prootonpumba inhibiitoriga peetakse vältimatuks, on soovitatav patsiendi hoolikas kliiniline jälgimine (nt viirussisaldus veres) ning suurendada atasanaviiri annust 400 milligrammini koos 100 mg ritonaviiriga; omeprasooli 20 mg annust ei tohi ületada.
Nagu kõik happesekretsiooni vähendavad ravimid, võib ka omeprasool vähendada B -vitamiini (tsüanokobalamiin) imendumist hüpo- või aklorhüüdria tõttu. Seda tuleb arvestada pikaajalise ravi korral organismi vähenenud depoode või B -vitamiini vähenenud imendumisega patsientidel. Omeprasool on CYP2C19 inhibiitor. Omep Uno ravi alustamisel või lõpetamisel tuleb arvestada koostoimete võimalusega CYP2C19 vahendusel metaboliseeruvate ravimitega. Klopidogreeli ja omeprasooli vahel on täheldatud koostoimet (vt lõik 4.5). Selle koostoime kliiniline tähtsus ei ole teada. Ettevaatusabinõuna tuleb vältida omeprasooli ja klopidogreeli samaaegset kasutamist. Neerukahjustus Omeprasooli võtvatel patsientidel on täheldatud ägedat tubulointerstitsiaalset nefriiti, mis võib tekkida igal ajal omeprasooliga raviajal (vt lõik 4.8). Äge tubulointerstitsiaalne nefriit võib progresseeruda neerupuudulikkuseks. Tubulointerstitsiaalse nefriidi kahtluse korral tuleb ravi omeprasooliga lõpetada ja alustada kohe sobivat ravi.
Hüpomagneseemia PPI-dega (nagu esomeprasool) vähemalt kolme kuu, aga enamikul juhtudel aasta jooksul ravitud patsientidel on teatatud raskest hüpomagneseemiast. Hüpomagneseemia tõsistest nähtudest võivad tekkida väsimus, tetaania, deliirium, krambid, pearinglus ja ventrikulaarne arütmia, kuid need võivad alata hiilides ja jääda tähelepanuta. Enamikul mõjutatud patsientidest paranes hüpomagneseemia pärast magneesiumi asendusravi ja PPI-de manustamise katkestamist. Patsientide puhul, kes on eeldatavalt pikaajalisel ravil või kes manustavad PPI-sid koos digoksiini või hüpomagneseemiat põhjustavate ravimitega (nt diureetikumid), peavad tervishoiutöötajad kaaluma magneesiumisisalduse mõõtmist enne ravi PPI-ga ja regulaarselt ravi ajal.
Omeprasoolraviga seoses on väga harva või harva teatatud rasketest nahaga seotud kõrvaltoimetest (SCAR), sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (DRESS) ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga.
Prootonpumba inhibiitorid, eriti kui kasutada suurtes annustes ja pika perioodi jooksul (> 1 aasta), võivad vähesel määral suurendada puusaluu-, randmeluu- ja lülisambamurdude tekkeriski, peamiselt eakatel või teiste riskitegurite olemasolul. Vaatlusuuringud näitavad, et prootonpumba inhibiitorid võivad suurendada üldist luumurdude tekkeriski 10...40%. Osa sellest suurenemisest võib olla tingitud teistest riskiteguritest. Osteoporoosi riskiga patsiendid peaksid saama ravi vastavalt kehtivatele kliinilistele ravijuhistele ja nad peaksid tarbima piisavalt D-vitamiini ja kaltsiumi.
Naha subakuutne erütematoosne luupus Prootonpumba inhibiitoreid seostatakse väga harva naha subakuutse erütematoosse luupuse juhtudega. Kahjustuste ilmnemisel, eelkõige päikese eest katmata nahapiirkondadel, ja kui kaasneb artralgia, peab patsient pöörduma viivitamata tervishoiutöötaja poole, kes peab kaaluma Omep Uno kasutamise katkestamist. Naha subakuutse erütematoosse luupuse teke pärast varasemat ravi prootonpumba inhibiitoritega võib suurendada naha subakuutse erütematoosse luupuse tekke riski teiste prootonpumba inhibiitorite kasutamisel.
Häired laboratoorsete uuringute tegemisel Kromograniin A (CgA) suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Selle häire vältimiseks tuleb ravi Omep Unoga lõpetada vähemalt 5 päeva enne CgA määramist (vt lõik 5.1). Kui CgA ja gastriini sisaldus ei ole pärast esmast mõõtmist referentsvahemikku vähenenud, tuleb mõõtmist korrata 14 päeva pärast prootonpumba inhibiitoriga ravi lõpetamist.
Pikka aega kestnud retsidiveeruvate seedehäirete või kõrvetiste sümptomitega patsiendid peavad käima regulaarselt oma arsti juures. Eeskätt peavad üle 55-aastased patsiendid, kes võtavad iga päev käsimüügiravimeid seedehäirete või kõrvetiste tõttu, informeerima oma arsti või apteekrit. Patsientidele tuleb soovitada arsti konsultatsiooni:
- kui neil on varem esinenud maohaavand või tehtud mao-sooletrakti operatsioon;
- kui nad saavad pidevat sümptomaatilist ravi seedehäirete või kõrvetiste tõttu 4 nädala jooksul või kauem;
- kui neil on ikterus või raske maksahaigus;
- kui nad on vanemad kui 55 aastat ning kaebused on alles tekkinud või kaebuste iseloom on hiljuti muutunud.
Patsiendid ei tohi võtta Omep Unot ennetava ravimina.
Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada riski haigestuda seedetrakti infektsioonidesse, mida põhjustavad nt Salmonella ja Campylobacter (vt lõik 5.1), ning hospitaliseeritud patsientidel võimalik, et ka Clostridium difficile infektsioonide riski.
Omep Uno sisaldab sahharoosi ja naatriumi Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoosi-galaktoosi imendumishäire või sahharaas-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes gastroresistentses kõvakapslis, see tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Omeprasooli toimed teiste toimeainete farmakokineetikale
Toimeained, mille imendumine sõltub pH-st Mao happesuse vähenemine ravi ajal omeprasooliga võib suurendada või vähendada mao pH-st sõltuva imendumisega toimeainete imendumist.
Nelfinaviir, atasanaviir Nelfinaviiri ja atasanaviiri plasmakontsentratsioon väheneb manustamisel koos omeprasooliga.
Omeprasooli ja nelfinaviiri samaaegne manustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Manustamisel koos omeprasooliga (40 mg üks kord ööpäevas) vähenes nelfinaviiri keskmine ekspositsioon ligikaudu 40% ning farmakoloogiliselt aktiivse metaboliidi M8 keskmine ekspositsioon vähenes ligikaudu 75...90%. Koostoimed võivad hõlmata ka CYP2C19 inhibeerimist.
Omeprasooli manustamine koos atasanaviiriga ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). Omeprasooli (40 mg üks kord ööpäevas) ja atasanaviiri 300 mg / ritonaviiri 100 mg koosmanustamine tervetele vabatahtlikele vähendas atasanaviiri ekspositsiooni 75%. Atasanaviiri annuse suurendamine 400 milligrammini ei kompenseerinud omeprasooli mõju atasanaviiri ekspositsioonile. Omeprasooli (20 mg üks kord ööpäevas) ja atasanaviiri 400 mg / ritonaviiri 100 mg koosmanustamisel tervetele vabatahtlikele vähenes atasanaviiri ekspositsiooni ligikaudu 30% võrreldes atasanaviiri 300 mg / ritonaviiri 100 mg annustamisega üks kord ööpäevas.
Digoksiin Omeprasooli (20 mg ööpäevas) ja digoksiini samaaegne manustamine tervetele vabatahtlikele suurendas digoksiini biosaadavust 10%. Digoksiini toksilisusest on teatatud harva. Siiski peab olema ettevaatlik juhul, kui eakatele patsientidele manustatakse omeprasooli suures annuses. Sel juhul tuleb digoksiinisisaldust monitoorida.
Klopidogreel Tervetel vabatahtlikel läbi viidud uuringute tulemused on näidanud farmakokineetilist (FK)/ farmakodünaamilist (FD) koostoimet klopidogreeli (300 mg küllastusannus, seejärel 75 mg ööpäevas säilitusannusena) ja omeprasooli (80 mg suukaudselt ööpäevas) vahel, põhjustades klopidogreeli aktiivse metaboliidi ekspositsiooni vähenemist keskmiselt 46% ja vereliistakute agregatsiooni maksimaalse inhibeerimise (ADP-st tingitud) vähenemist keskmiselt 16%. Vaatlusuuringutest ja kliinilistest uuringutest saadud andmed on omeprasooli farmakokineetilise/farmakodünaamilise koostoime kliinilise tähtsuse osas tõsiste kardiovaskulaarsete tüsistuste korral vasturääkivad. Ettevaatusabinõuna tuleb omeprasooli ja klopidogreeli samaaegset manustamist vältida (vt lõik 4.4).
Teised toimeained Posakonasooli, erlotiniibi, ketokonasooli ja itrakonasooli imendumine väheneb oluliselt ning seega võib kliiniline efektiivsus väheneda. Omeprasooli kooskasutamist posakonasooli ja erlotiniibiga tuleb vältida.
CYP2C19 poolt metaboliseeritavad toimeained
Omeprasool on peamine omeprasooli metaboliseeriva ensüümi CYP2C19 mõõdukas inhibiitor. Seega võib väheneda teiste, samuti CYP2C19 poolt metaboliseeritavate toimeainete metabolism ja suureneda nende süsteemne ekspositsioon. Sellised ravimid on näiteks R-varfariin ja teised K-vitamiini antagonistid, tsilostasool, diasepaam ja fenütoiin.
Tsilostasool Kliinilises ristuuringus manustati 40 mg omeprasooli tervetele vabatahtlikele, mille tagajärjel suurenes tsilostasooli C 18% ja AUC 26% ning ühe selle aktiivse metaboliidi C 29% ning AUC 69% võrra. max max Fenütoiin Fenütoiini plasmakontsentratsiooni jälgimine on soovitatav kahe esimese nädala jooksul pärast ravi alustamist omeprasooliga ning kui fenütoiini annust kohandatakse, tuleb ravi lõpetamisel omeprasooliga jälgida fenütoiinisisaldust ja annust uuesti kohandada.
Teadmata mehhanism
Sakvinaviir Omeprasooli koosmanustamine sakvinaviiri/ritonaviiriga põhjustas sakvinaviiri plasmakontsentratsiooni suurenemise ligikaudu 70% võrra, mida HIV infektsiooniga patsiendid talusid hästi.
Takroliimus On teatatud, et samaaegne manustamine koos omeprasooliga suurendab takroliimuse sisaldust seerumis. Takroliimuse kontsentratsioone ja neerufunktsiooni (kreatiniini kliirensit) tuleb tähelepanelikult jälgida ja vajadusel takroliimuse annust kohandada.
Metotreksaat Mõnedel patsientidel on prootonpumba inhibiitorite samaaegsel manustamisel teatatud metotreksaadi sisalduse suurenemisest. Metotreksaadi suurte annuste manustamisel tuleb kaaluda omeprasoolravi ajutist katkestamist.
Teiste toimeainete toimed omeprasooli farmakokineetikale
CYP2C19 ja/või CYP3A4 inhibiitorid Et omeprasooli metaboliseerivad CYP2C19 ja CYP3A4, võivad toimeained, mis teadaolevalt inhibeerivad CYP2C19 või CYP3A4 (näiteks klaritromütsiin ja vorikonasool), põhjustada omeprasooli sisalduse suurenemist seerumis, vähendades omeprasooli metabolismi kiirust. Samaaegne ravi vorikonasooliga põhjustas omeprasooli ekspositsiooni suurenemise rohkem kui kaks korda. Et omeprasooli suured annused on hästi talutavad, ei ole omeprasooli annuse kohandamine tavaliselt vajalik. Siiski tuleb annuse kohandamist kaaluda raske maksakahjustusega patsientidel ja juhul, kui on näidustatud pikaajaline ravi. CYP2C19 ja/või CYP3A4 indutseerijad Toimeained, mis teadaolevalt indutseerivad CYP2C19 või CYP3A4 või mõlemat (nagu rifampitsiin ja naistepuna), võivad põhjustada omeprasooli sisalduse vähenemist seerumis, suurendades omeprasooli metabolismi kiirust.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Kolme prospektiivse epidemioloogilise uuringu tulemused (rohkem kui 1000 eksponeeritud tulemust) ei näidanud omeprasooli kõrvaltoimeid rasedusele ega loote/vastsündinu tervisele. Omeprasooli võib raseduse ajal kasutada.
Imetamine
Omeprasool eritub rinnapiima, kuid raviannuses ei mõjuta see tõenäoliselt lapse tervist.
Fertiilsus Loomkatsed suukaudselt manustatava omeprasooli ratseemilise seguga ei näita toimet fertiilsusele.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Omep Uno ei mõjuta tõenäoliselt autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Tekkida võivad ravimi kõrvaltoimed, näiteks pearinglus ja nägemishäired (vt lõik 4.8). Kui nimetatud toimed tekivad, ei tohi patsient autot juhtida ega masinatega töötada.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte Kõige sagedasemad kõrvaltoimed (1…10%-l patsientidest) on peavalu, kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus ja iiveldus/oksendamine.
Omeprasoolraviga seoses on teatatud rasketest nahaga seotud kõrvaltoimetest (SCAR), sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (DRESS) ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP) (vt lõik 4.4).
Kõrvaltoimete loetelu tabelina Järgnevaid kõrvaltoimeid on täheldatud või on nende esinemist kahtlustatud omeprasooli kliiniliste uuringute programmis ja ravimi turuletulekujärgselt. Ükski kõrvaltoimetest ei olnud annusest sõltuv. Allpool toodud kõrvaltoimed on esitatud esinemissageduse ja organsüsteemi klassi alusel. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Organsüsteemi klass/ Kõrvaltoime sagedus Vere ja lümfisüsteemi häired Harv: leukopeenia, trombotsütopeenia. Väga harv: agranulotsütoos, pantsütopeenia. Immuunsüsteemi häired
Harv: ülitundlikkusreaktsioonid, nt palavik, angioödeem ja anafülaktiline Ainevahetus- ja toitumishäired Harv: hüponatreemia. Teadmata: hüpomagneseemia. Raske hüpomagneseemia võib põhjustada Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt unetus.
Harv: agiteeritus, segasus, depressioon. Väga harv: agressiivsus, hallutsinatsioonid. Närvisüsteemi häired Sage: peavalu. Aeg-ajalt pearinglus, paresteesia, unisus.
Harv: maitsetundlikkuse häired. Silma kahjustused Harv: hägustunud nägemine. Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt peapööritus.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv: bronhospasm. Seedetrakti häired Sage: kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus, iiveldus/oksendamine, Harv: suukuivus, stomatiit, seedetrakti kandidiaas Teadmata: mikroskoopiline koliit.
Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt maksaensüümide aktiivsuse suurenemine. Harv: hepatiit koos ikterusega või ilma. Väga harv: maksapuudulikkus, entsefalopaatia juba olemasoleva maksahaigusega Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt dermatiit, kihelus, lööve, urtikaaria.
Harv: alopeetsia, valgustundlikkus, äge generaliseerunud eksantematoosne Väga harv: multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne Teadmata: naha subakuutne erütematoosne luupus (vt lõik 4.4). Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Aeg-ajalt: puusa-, randmeluu või lülisamba murd. Harv: artralgia, müalgia. Väga harv: lihasnõrkus. Neerude ja kuseteede häired
Harv: tubulointerstitsiaalne nefriit (võimaliku progresseerumisega Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Väga harv: günekomastia. Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt halb enesetunne, perifeerne turse. Harv: suurenenud higistamine.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Teave omeprasooli üleannustamise sümptomite kohta inimesel on piiratud. Kirjanduses on kirjeldatud annuseid kuni 560 mg ja teatatud on harvadest juhtudest, kus ühekordne suukaudne annus on olnud kuni
2400 mg (120 korda soovituslikust kliinilisest annusest suurem annus). Sümptomitena on kirjeldatud iiveldust, oksendamist, pearinglust, kõhuvalu, kõhulahtisust ja peavalu. Üksikjuhtudel on esinenud ka apaatiat, depressiooni ja segasusseisundit.
Kirjeldatud sümptomid on olnud mööduvad ja tõsiseid tagajärgi kirjeldatud ei ole. Suurte annuste korral ei muutunud ka eliminatsioonikiirus (esmase järgu kineetika). Vajadusel rakendatakse sümptomaatilist ravi.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: maomahla happesusega seotud häirete raviks kasutatavad ained, peptilise haavandi ja gastroösofageaalse reflukshaiguse (GORD) raviks kasutatavad ained, prootonpumba inhibiitorid, ATC-kood: A02BC01
Toimemehhanism Omeprasool on kahe enantiomeeri ratseemiline segu, mis vähendab maohappe sekretsiooni väga kindla toimemehhanismi kaudu. Omeprasool on parietaalraku happepumba spetsiifiline inhibiitor. Toime on kiire ja ravim tagab pöörduva maohappe sekretsiooni pärssimise üks kord ööpäevas manustamise korral.
Omeprasool on nõrk alus, mis kontsentreeritakse ja konverteeritakse aktiivsesse vormi parietaalraku intratsellulaarsete kanalikeste happelises keskkonnas, kus ravim inhibeerib ensüümi H+K+-ATPaasi ehk happepumpa. See maohappe tootmise viimast etappi mõjustav toime on annusest sõltuv ja tagab nii basaalse happesekretsiooni kui ka stimuleeritud happesekretsiooni efektiivse inhibeerimise olenemata stiimulist.
Farmakodünaamilised toimed Kõik farmakodünaamilised toimed on seletatavad omeprasooli toimega happesekretsioonile.
Toime maohappe sekretsioonile Omeprasooli suukaudne manustamine üks kord ööpäevas tagab kiire ja tõhusa päevase ning öise maohappe sekretsiooni inhibeerimise, kusjuures maksimaalne ravitoime saavutatakse 4-päevase ravi järel. 20 mg omeprasooli toimel saavutatakse kaksteistsõrmikuhaavandiga patsientidel keskmiselt 80%-line mao happesuse vähenemine 24 tunniks, kusjuures 24 tundi pärast annustamist on pentagastriini poolt stimuleeritud maksimaalne happesekretsiooni vähenemine keskmiselt ligikaudu 70%.
Kaksteistsõrmikuhaavandiga patsientidel säilitab 20 mg omeprasooli suukaudne manustamine maosisese pH ≥ 3 keskmiselt 17 tunniks 24-tunnisest perioodist. Happesekretsiooni ja mao happesuse vähenemise tulemusena vähendab/normaliseerib omeprasool annusest sõltuvalt söögitoru happeekspositsiooni gastrointestinaalse reflukshaigusega patsientidel. Happesekretsiooni pärssimine on seotud omeprasooli plasmakontsentratsiooni-aja kõvera aluse pindalaga (AUC), kuid mitte tegeliku plasmakontsentratsiooniga konkreetsel ajahetkel.
Ravi ajal omeprasooliga ei ole tahhüfülaksiat kirjeldatud.
Muud happe inhibeerimisega seotud toimed Pikaajalise ravi korral on mõnevõrra sagedamini kirjeldatud mao glandulaarseid tsüste. Need muutused on happesekretsiooni märkimisväärse inhibeerimise füsioloogiliseks tagajärjeks, tsüstid on healoomulised ja näivad olevat pöörduvad.
Maohappesuse vähendamine prootonpumba inhibiitorite või muude vahenditega põhjustab seedetraktis normaalselt elunevate bakterite hulga suurenemist maos. Ravi mao happesust vähendavate ravimitega võib
vähesel määral suurendada riski haigestuda seedetrakti infektsioonidesse, mida põhjustavad nt Salmonella ja Campylobacter, ning hospitaliseeritud patsientidel tõenäoliselt ka Clostridium difficile.
Antisekretoorsete ravimitega ravi ajal suureneb seerumi gastriinisisaldus vastusena happesekretsiooni vähenemisele. Ka CgA sisaldus suureneb maohappesuse vähenemise tagajärjel. CgA suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Olemasolevad avaldatud tõendid näitavad, et prootonpumba inhibiitorite manustamine tuleb lõpetada 5 päeva kuni 2 nädalat enne CgA mõõtmist. See võimaldab PPI-ravi järel suurenenud CgA sisaldusel jõuda referentsvahemikku.
Mõnedel patsientidel (nii lastel kui ka täiskasvanutel) on pikaajalise omeprasoolravi ajal täheldatud enterokromafiinsete rakkude arvu suurenemist, mis võib olla seotud seerumi gastriinisisalduse suurenemisega. Seda ei peeta kliiniliselt oluliseks.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine Omeprasool ja omeprasoolmagneesium on happetundlikud ja seetõttu manustatakse neid suu kaudu maohappekindlate graanulitena kapslites. Omeprasooli imendumine on kiire, maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse ligikaudu 1…2 tunniga pärast manustamist. Omeprasooli imendumine toimub peensooles ja kestab tavaliselt 3…6 tundi.. Toiduga koosmanustamine ei mõjuta biosaadavust. Omeprasooli ühekordse suukaudse annuse süsteemne saadavus (biosaadavus) on ligikaudu 40%. Korduva üks kord ööpäevas manustamise järgselt suureneb biosaadavus ligikaudu 60%-ni.
Jaotumine Tervetel inimestel on omeprasooli jaotusruumala ligikaudu 0,3 l/kg kehakaalu kohta. Omeprasool seondub 97% ulatuses plasmavalkudega.
Biotransformatsioon Omeprasool metaboliseeritakse täielikult tsütokroom P450 süsteemi (CYP) vahendusel. Suurem osa selle metabolismist sõltub polümorfselt ekspresseeritud CYP2C19-st, mis vastutab plasmas leiduva peamise metaboliidi hüdroksüomeprasooli tekkimise eest. Ülejäänud osa sõltub teisest spetsiifilisest isovormist, CYP3A4-st, mis vastutab omeprasoolsulfooni tekkimise eest. Et omeprasoolil on suur afiinsus CYP2C19 suhtes, võib esineda konkureerivat inhibeerimist ja metaboolseid koostoimeid teiste CYP2C19 substraatidega. Kuid tulenevalt väikesest afiinsusest CYP3A4 suhtes ei ole omeprasoolil potentsiaali teiste CYP3A4 substraatide metabolismi inhibeerimiseks. Peale selle puudub omeprasoolil inhibeeriv toime peamistele CYP ensüümidele. Ligikaudu 3%-l valgenahalistest ja ligikaudu 15…20%-l Aasia rassi esindajatest puudub funktsionaalne CYP2C19 ensüüm ning neid nimetatakse aeglasteks metaboliseerijateks. Nendel isikutel katalüüsib omeprasooli metabolismi tõenäoliselt peamiselt CYP3A4. Pärast korduvat 20 mg omeprasooli manustamist üks kord ööpäevas oli aeglastel metaboliseerijatel keskmine AUC 5...10 korda suurem kui neil, kellel oli olemas talitlev CYP2C19 ensüüm (kiired metaboliseerijad). Ka keskmised maksimaalsed plasmakontsentratsioonid olid 3…5 korda suuremad. Nendel leidudel ei ole omeprasooli annustamise seisukohalt tähtsust.
Eritumine Omeprasooli eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas on tavaliselt alla ühe tunni nii pärast ühekordset kui ka korduvat suukaudset annustamist üks kord ööpäevas. Omeprasool elimineeritakse plasmast annustamiste vahel täielikult ja üks kord ööpäevas annustamise korral ei ole kuhjumist täheldatud. Ligikaudu 80% omeprasooli suukaudsest annusest eritatakse metaboliitidena uriiniga, ülejäänud roojaga, peamiselt sapisekretsiooni vahendusel.
Lineaarsus/mittelineaarsus
Omeprasooli AUC suureneb korduva manustamise korral. Suurenemine sõltub annusest ning pärast korduvat manustamist muutub annuse ja AUC suhe mittelineaarseks. Selle ajast ja annusest sõltuvuse põhjuseks on presüsteemse metabolismi ning süsteemse kliirensi vähenemine, mida tõenäoliselt põhjustab CYP2C19 ensüümi inhibeerimine omeprasooli ja/või selle metaboliitide (st sulfooni) poolt. Ühelgi metaboliidil ei ole leitud mingit toimet maohappe sekretsioonile.
Patsientide erirühmad
Maksakahjustus Maksafunktsiooni häirega patsientidel on omeprasooli metabolism häiritud ja põhjustab AUC suurenemise. Omeprasooli üks kord ööpäevas manustamise korral ei ole täheldatud kalduvust kuhjumiseks.
Neerukahjustus Omeprasooli farmakokineetika, sealhulgas süsteemne biosaadavus ja eliminatsiooni kiirus, ei muutu vähenenud neerufunktsiooniga patsientidel.
Eakad Omeprasooli metabolismi kiirus on eakatel patsientidel (vanuses 75…79 aastat) veidi vähenenud.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Elukestvates uuringutes omeprasooliga ravitud rottidel on täheldatud mao enterokromatiinsete (ECL) rakkude hüperplaasiat ja kartsinoide. Need muutused on happe pärssimisest põhjustatud püsiva hüpergastrineemia tulemus. Sarnaseid leide on täheldatud pärast ravi H -retseptori antagonistide ja teiste prootonpumba inhibiitoritega ning pärast osalist fundektoomiat. Seega ei ole neid muutusi põhjustanud ühegi eraldi toimeaine otsene toime.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Kapsli sisu: suhkrugraanulid (sisaldavad sahharoosi ja maisitärklist), hüpromelloos, naatriumlaurüülsulfaat, raske magneesiumoksiid, povidoon K25, talk, metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer 1:1 (30% dispersioon), trietüültsitraat. Kapsli kest: želatiin, titaandioksiid E171.
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat
HDPE pudel Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist: 100 päeva. Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida pudel tihedalt suletuna, valguse ja niiskuse eest kaitstult.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Blistrid Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.
HDPE pudel Hoida pudel tihedalt suletuna, valguse ja niiskuse eest kaitstult. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmast avamist vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Alumiinium//alumiinium blisterpakend.
Valge HDPE-st pudel polüpropüleenist keeratava lapsekindla korgiga või võltsimiskindla sulguriga ning integreeritud kuivatusainega (silikageelkapsel).
Pakendi suurused: Blister: 7 ja 14 gastroresistentset kõvakapslit. Pudel: 7, 10 ja 14 gastroresistentset kõvakapslit.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia
8. MÜÜGILOA NUMBER
779812
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.03.2012 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.02.2018
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Juuni 2024