Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Opexa, 2,5 mg/ml suukaudne lahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml suukaudset lahust sisaldab 2,5 mg bilastiini.
INN: Bilastinum
Teadaolevat toimet omavad abiained: metüülparahüdroksübensoaat (E218) (1,0 mg/ml), propüülparahüdroksübensoaat (E216) (0,2 mg/ml), etanool (0,11 mg/ml).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Suukaudne lahus.
Selge värvitu veidi viskoosne vesilahus pH-ga 3,0…4,0, ilma pretsipitaadita.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Allergilise rinokonjunktiviidi (hooajaline ja aastaringne) ja urtikaaria sümptomaatiline ravi. Bilastiin on näidustatud lastele vanuses 2…11 aastat kehakaaluga vähemalt 15 kg.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine Lapsed
- Lapsed vanuses 2…11 aastat, kehakaaluga vähemalt 15 kg 10 mg bilastiini (4 ml suukaudset lahust) üks kord ööpäevas allergilise rinokonjunktiviidi (hooajaline allergiline riniit ja aastaringne allergiline riniit) ja urtikaaria sümptomite leevendamiseks.
Suukaudne lahus tuleb sisse võtta üks tund enne või kaks tundi pärast sööki või puuviljamahla joomist (vt lõik 4.5).
Täiskasvanutele ja noorukitele (vanuses üle 12 aasta) on sobiv manustada bilastiini 20 mg tablette.
Ravi kestus Allergilise riniidi korral peab raviperiood piirduma allergeeniga kokkupuute perioodiga. Hooajalise allergilise riniidi korral võib ravi lõpetada, kui sümptomid on taandunud. Sümptomite taastekkel tuleb ravi alustada uuesti. Aastaringse allergilise riniidi korral võib ravimi kestvat kasutamist soovitada kokkupuute perioodidel allergeeniga. Urtikaaria puhul sõltub ravi kestus kaebuste tüübist, kestusest ja kulust.
Patsientide erirühmad
Neerukahjustus Bilastiini ohutus ja efektiivsus neerukahjustusega lastel ei ole tõestatud. Spetsiaalsetesse riskirühmadesse kuuluvatel täiskasvanutel (neerukahjustusega patsiendid) läbi viidud uuringud näitavad, et bilastiini annuse kohandamine täiskasvanutel ei ole vajalik (vt lõik 5.2).
Maksakahjustus Bilastiini ohutus ja efektiivsus maksakahjustusega lastel ei ole tõestatud. Puuduvad kliinilised kogemused ravimi kasutamise kohta maksakahjustusega täiskasvanud patsientidel ja lastel. Et bilastiin ei metaboliseeru ning eritatakse muutumatul kujul uriini ja roojaga, ei suurenda maksakahjustus tõenäoliselt ravimi süsteemset ekspositsiooni üle ohutuspiiri täiskasvanud patsientidel. Seetõttu ei ole maksakahjustusega täiskasvanud patsientidel annuseid vaja kohandada (vt lõik 5.2).
Manustamisviis Suukaudne. Suukaudse lahuse pudel on varustatud lapsekindla korgiga ja tuleb avada järgnevalt: suruge plastikust keeratavat korki allapoole ja samal ajal keerake seda vastupäeva. Suukaudse lahusega on kaasas mõõtekork 4 ml märgiga (= 10 mg bilastiini annuse kohta).
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Lapsed Bilastiini ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 2 aasta ja kehakaaluga alla 15 kg ei ole tõestatud, mistõttu bilastiini ei tohi kasutada alla 2 aastastel lastel või kelle kehakaal on väiksem kui 15 kg.
Mõõduka või raske neerukahjustusega patsientidel võib bilastiini manustamine koos P-glükoproteiini inhibiitoritega, nagu ketokonasool, erütromütsiin, tsüklosporiin, ritonaviir või diltiaseem, suurendada bilastiini plasmasisaldust ja seetõttu ka bilastiini kõrvaltoimete tekkeriski. Seetõttu tuleb mõõduka või raske neerukahjustusega patsientidel bilastiini ja P-glükoproteiini inhibiitorite samaaegset manustamist vältida.
Bilastiini kasutavatel patsientidel on teatatud elektrokardiogrammi QT-aja pikenemise juhtudest (vt lõigud 4.8, 4.9 ja 5.1). Arvatakse, et QT/QTc pikenemist põhjustavad ravimid võivad suurendada Torsade de pointes riski. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik bilastiini manustamisel patsientidele, kellel on suurem QT/QTc pikenemise risk. Siia kuuluvad patsiendid, kellel on anamneesis südame rütmihäired; patsiendid, kellel on hüpokaleemia, hüpomagneseemia, hüpokaltseemia; patsiendid, kellel on teadaolevalt pikenenud QT- intervall või märkimisväärne bradükardia; patsiendid, kes kasutavad samal ajal muid QT/QTc pikenemisega seotud ravimeid. Opexa sisaldab metüülparahüdroksübensoaati (E218) ja propüülparahüdroksübensoaati (E216), mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone (võimalik et hilistüüpi).
Ravim sisaldab 0,44 mg alkoholi (etanool) ühes annuses (4 ml), mis vastab 11 mg/100 ml (0,011% w/v). Alkoholi sisaldus selle ravimi 4 ml-s on väiksem kui 0,02 ml-s õlles või 0,005 ml-s veinis. Väike kogus alkoholi selles ravimis ei oma märkimisväärset toimet.
Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 4 ml lahuse kohta, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel ja need on kokku võetud allpool.
Koostoimed toiduga Toit vähendab bilastiini suukaudset biosaadavust märkimisväärselt, 20 mg tablettide puhul 30% ja bilastiini 2,5 mg/ml suukaudse lahuse puhul 20% võrra.
Koostoime greibimahlaga 20 mg bilastiini ja greibimahla samaaegne manustamine vähendas bilastiini biosaadavust 30% võrra. See toime võib avalduda ka teiste puuviljamahlade puhul. Biosaadavuse vähenemise ulatus võib varieeruda sõltuvalt tootjast ja puuviljast. Selle koostoime mehhanism on OATP1A2 inhibeerimine, mis on bilastiini rakku viiv transporter, millele bilastiin on substraadiks (vt lõik 5.2). Ravimid, mis on OATP1A2 substraatideks või inhibiitoriteks, nagu ritonaviir või rifampitsiin, võivad samuti bilastiini plasmakontsentratsiooni vähendada.
Koostoimed ketokonasooli või erütromütsiiniga 20 mg bilastiini üks kord ööpäevas ja 400 mg ketokonasooli üks kord ööpäevas või 500 mg erütromütsiini kolm korda ööpäevas koosmanustamine suurendas bilastiini kontsentratsiooni-aja kõvera alust pindala (AUC) 2 korda ja maksimaalset plasmakontsentratsiooni (C ) 2…3 korda. Neid muutusi võib seletada koostoimega soolte väljavoolu transporteritega, sest bilastiin on P-glükoproteiini substraat ja seda ei metaboliseerita (vt lõik 5.2). Näib, et need muutused ei mõjuta bilastiini ega ketokonasooli või erütromütsiini ohutusprofiili. Teistel ravimitel, mis on P-glükoproteiini substraadid või inhibiitorid, nagu tsüklosporiin, võib samuti olla potentsiaal suurendada bilastiini plasmakontsentratsiooni. Koostoimed diltiaseemiga 20 mg bilastiini üks kord ööpäevas ja 60 mg diltiaseemi üks kord ööpäevas koosmanustamine suurendas bilastiini C -i 50% võrra. Seda toimet saab seletada koostoimega soolte väljavoolu transporteritega (vt max lõik 5.2) ja näib, et see ei mõjuta bilastiini ohutusprofiili. Koostoimed alkoholiga Psühhomotoorne võimekus oli pärast alkoholi ja 20 mg bilastiini üks kord ööpäevas samaaegset manustamist samasugune nagu alkoholi ja platseebo samaaegsel manustamisel.
Koostoimed lorasepaamiga 20 mg bilastiini üks kord ööpäevas ja 3 mg lorasepaami üks kord ööpäevas samaaegne manustamine 8 päeva jooksul ei tugevdanud lorasepaami kesknärvisüsteemi pärssivaid toimeid.
Lapsed Koostoimete uuringuid bilastiini suukaudse lahusega ei ole lastel läbi viidud. Et kliinilised kogemused lastel seoses bilastiini koostoimetega teiste ravimite, toidu või puuviljamahladega puuduvad, tuleb praegu lastele bilastiini määramisel arvestada täiskasvanute koostoimete uuringutest saadud tulemustega. Puuduvad kliinilised andmed lastel väitmaks, et koostoimete tõttu tekkinud AUC või C muutused mõjutavad bilastiini ohutusprofiili.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Bilastiini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Ettevaatusena on parem vältida Opexa kasutamist raseduse ajal.
Imetamine Bilastini eritumist rinnapiima ei ole inimestel uuritud. Olemasolevad farmakokineetilised andmed on loomadel näidanud bilastiini teatud eritumist piima (vt lõik 5.3). Otsus, kas jätkata/mitte jätkata rinnaga toitmist või kas jätkata/katkestada ravi Opexaga, tuleb vastu võtta, arvestades rinnaga toitmise kasu lapsele ja bilastiini ravi kasu emale.
Fertiilsus Kliinilised andmed on piiratud või puuduvad. Rottidel läbi viidud uuring ei näidanud mingit negatiivset toimet fertiilsusele (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Uuringus, mis viidi täiskasvanutel läbi bilastiini toime hindamiseks autojuhtimisele, näidati, et 20 mg bilastiini manustamine ei mõjuta autojuhtimise võimet. Et individuaalne vastus ravimile võib varieeruda, tuleb patsientidel siiski soovitada mitte juhtida autot või kasutada masinaid, kuni nende vastus bilastiinile ei ole kindlaks tehtud.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte lastel Kliinilise arendamise ajal olid noorukitel (vanuses 12…17 aastat) täheldatud kõrvaltoimete esinemissagedus, tüüp ja raskusaste samasugused kui täiskasvanutel täheldatud. Selles populatsioonis (noorukid) turuletulekujärgse järelevalve ajal kogutud teave on kinnitanud kliinilise uuringu leide.
Laste (vanuses 2…11 aastat) protsent, kellel teatati kõrvaltoimetest pärast allergilise rinokonjunktiviidi või kroonilise idiopaatilise urtikaaria ravi 10 mg bilastiiniga 12-nädalases kontrolliga kliinilises uuringus, oli võrreldav protsendiga platseebot saanud rühmas (68,5% versus 67,5%). Kõrvaltoimed, millest kõige sagedamini teatati 328 lapsel (vanuses 2…11 aastat), kes said kliinilistes uuringutes (#260 last kliinilises ohutusuuringus, 68 last farmakokineetika uuringutes) 10 mg bilastiini (suus dispergeeruv tablett), olid peavalu, allergiline konjunktiviit, riniit ja kõhuvalu. Need kõrvaltoimed esinesid võrreldava sagedusega 249-l platseebot saanud patsiendil.
Lastel esinenud kõrvaltoimete loetelu tabelina Kõrvaltoimed, mille puhul on vähemalt võimalus, et need on seotud bilastiiniga, ja millest on teatatud kliinilise arenduse käigus rohkem kui 0,1%-l bilastiini saanud lastest (vanuses 2…11 aastat), on loetletud alltoodud tabelis.
Esinemissagedused on määratletud järgmiselt. Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Harva, väga harva ja teadmata esinemissagedusega kõrvaltoimeid ei ole tabelisse lisatud.
Sagedus Kõrvaltoime Infektsioonid ja infestatsioonid Aeg-ajalt Riniit 3 (0,9%) 3 (1,2%) Närvisüsteemi häired Sage Peavalu 6 (1,8%) 3 (1,2%) Aeg-ajalt Silma kahjustused Sage Allergiline konjunktiviit 4 (1,2%) 5 (2,0%) Aeg-ajalt Silmaärritus 1 (0,3%) 0 (0,0%) Seedetrakti häired Sage Kõhuvalu/ülakõhuvalu 3 (0,9%) 3 (1,2%) Aeg-ajalt Iiveldus 1 (0,3%) 0 (0,0%) Naha ja nahaaluskoe kahjustused Ekseem 1 (0,3%) 0 (0,0%) Aeg-ajalt Urtikaaria 2 (0,6%) 2 (0,8%)
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt Väsimus 3 (0,9%) 0 (0,0%) #260 last kliinilises ohutusuuringus, 68 last farmakokineetika uuringutes. Lastel täheldatud valitud kõrvaltoimete kirjeldus Peavalu, kõhuvalu, allergilist konjunktiviiti ja riniiti täheldati nii 10 mg bilastiini kui ka platseeboga ravitud lastel. Teatatud sagedus oli 1,8% vs. 1,2% peavalu puhul; 0,9% vs. 1,2% kõhuvalu puhul; 1,2% vs. 2,0% allergilise konjunktiviidi puhul ja 0,9% vs. 1,2% riniidi puhul.
Ohutusprofiili kokkuvõte täiskasvanutel ja noorukitel Kõrvaltoimete esinemissagedus, mis tekkisid allergilise rinokonjunktiviidi või kroonilise idiopaatilise urtikaariaga täiskasvanud patsientidel ja noorukitel, kes kliinilistes uuringutes said 20 mg bilastiini, oli võrreldav platseebot saanud patsientidel täheldatud kõrvaltoimete esinemissagedusega (12,7% vs. 12,8%). Bilastiini kliinilise arendamise ajal läbi viidud II ja III faasi kliinilistes uuringutes osales 2525 erinevas annuses bilastiini saanud täiskasvanud ja noorukist patsienti, kellest 1697 said 20 mg bilastiini. 1362 uuringutes osalenud patsienti said platseebot. Kõrvaltoimeteks, mida täheldati kõige sagedamini patsientidel, kes said 20 mg bilastiini allergilise rinokonjunktiviidi või kroonilise idiopaatilise urtikaaria näidustustel, olid peavalu, unisus, pearinglus ja väsimus. Nende kõrvaltoimete esinemissagedus oli võrreldav platseebot saanud patsientidel täheldatuga.
Täiskasvanutel ja noorukitel esinenud kõrvaltoimete loetelu tabelina Kõrvaltoimed, mille puhul on vähemalt võimalus, et need on seotud bilastiiniga ja millest on teatatud kliinilise arenduse käigus (N = 1697) rohkem kui 0,1%-l 20 mg bilastiini saanud patsientidest, on loetletud alltoodud tabelis.
Esinemissagedused on määratletud järgmiselt. Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1 00) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Harva, väga harva ja teadmata esinemissagedusega kõrvaltoimeid ei ole tabelisse lisatud.
Organsüsteemi klass bilastiini Platseebo Sagedus Kõrvaltoime annused N = 1362 Infektsioonid ja infestatsioonid Aeg-ajalt Suuõõne herpes 2 (0,12%) 2 (0,08%) 0 (0,0%) Ainevahetus- ja toitumishäired Aeg-ajalt Söögiisu suurenemine 10 (0,59%) 11 (0,44%) 7 (0,51%) Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt Ärevus 6 (0,35%) 8 (0,32%) 0 (0,0%) Unetus 2 (0,12%) 4 (0,16%) 0 (0,0%)
Närvisüsteemi häired Unisus 52 (3,06%) 82 (3,25%) 39 (2,86%) Sage Peavalu 68 (4,01%) 90 (3,56%) 46 (3,38%) Aeg-ajalt Pearinglus 14 (0,83%) 23 (0,91%) 8 (0,59%)
Organsüsteemi klass bilastiini Platseebo Sagedus Kõrvaltoime annused N = 1362 Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt Tinnitus 2 (0,12%) 2 (0,08%) 0 (0,0%) Peapööritus 3 (0,18%) 3 (0,12%) 0 (0,0%) Südame häired Aeg-ajalt Hisi kimbu parema sääre blokaad 4 (0,24%) 5 (0,20%) 3 (0,22%) Siinusarütmia 5 (0,30%) 5 (0,20%) 1 (0,07%) QT-intervalli pikenemine elektrokardiogrammil* Teised häired EKG-s 7 (0,41%) 11 (0,44%) 2 (0,15%) Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Aeg-ajalt Düspnoe 2 (0,12%) 2 (0,08%) 0 (0,0%)
Ebamugavustunne ninas 2 (0,12%) 2 (0,08%) 0 (0,0%) Ninakuivus 3 (0,18%) 6 (0,24%) 4 (0,29%)
Seedetrakti häired Aeg-ajalt Valu ülakõhus 11 (0,65%) 14 (0,55%) 6 (0,44%)
Kõhuvalu 5 (0,30%) 5 (0,20%) 4 (0,29%) Iiveldus 7 (0,41%) 10 (0,40%) 14 (1,03%)
Ebamugavustunne kõhus 3 (0,18%) 4 (0,16%) 0 (0,0%) Kõhulahtisus 4 (0,24%) 6 (0,24%) 3 (0,22%)
Suukuivus 2 (0,12%) 6 (0,24%) 5 (0,37%) Düspepsia 2 (0,12%) 4 (0,16%) 4 (0,29%)
Gastriit 4 (0,24%) 4 (0,16%) 0 (0,0%) Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt Sügelus 2 (0,12%) 4 (0,16%) 2 (0,15%) Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Aeg-ajalt Väsimus 14 (0,83%) 19 (0,75%) 18 (1,32%) Janu 3 (0,18%) 4 (0,16%) 1 (0,07%) Olemasoleva üldise meditsiinilise seisundi paranemine Palavik 2 (0,12%) 3 (0,12%) 1 (0,07%) Asteenia 3 (0,18%) 4 (0,16%) 5 (0,37%)
Uuringud Aeg-ajalt Gamma-glutamüültransferaasi tõus 7 (0,41%) 8 (0,32%) 2 (0,15%)
Alaniinaminotransferaasi tõus 5 (0,30%) 5 (0,20%) 3 (0,22%) Aspartaataminotransferaasi tõus 3 (0,18%) 3 (0,12%) 3 (0,22%)
Organsüsteemi klass bilastiini Platseebo Sagedus Kõrvaltoime annused N = 1362 Vere kreatiniinisisalduse suurenemine Vere triglütseriidide sisalduse suurenemine Kehakaalu tõus 8 (0,47%) 12 (0,48%) 2 (0,15%) *Turustamise ajal on teatatud ka elektrokardiogrammi QT-aja pikenemisest. Esinemissagedus teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): turuletulekujärgsel perioodil on täheldatud südamepekslemist, tahhükardiat, ülitundlikkusreaktsioone (näiteks anafülaksia, angioödeem, düspnoe, lööve, lokaliseerunud turse/lokaalne paistetus ja erüteem) ja oksendamist. Täiskasvanutel ja noorukitel täheldatud valitud kõrvaltoimete kirjeldus Unisust, peavalu, pearinglust ja väsimust täheldati nii 20 mg bilastiini saanud patsientidel kui ka platseebot saanutel. Teatatud sagedus oli 3,06% vs. 2,86% unisuse puhul; 4,01% vs. 3,38% peavalu puhul; 0,83% vs. 0,59% pearingluse puhul ja 0,83% vs. 1,32% väsimuse puhul. Turuletulekujärgse järelevalve käigus kogutud teave on kinnitanud kliinilise arendamise ajal täheldatud ohutusprofiili. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Puuduvad andmed üleannustamise kohta lastel. Bilastiini ägedat üleannustamist puudutav teave pärineb ravimi väljatöötamise ajal tehtud kliinilistest uuringutest täiskasvanutel ja turuletulekujärgse järelevalve käigus kogutud andmetest. Pärast kliinilistes uuringutes bilastiini manustamist 26 tervele vabatahtlikule täiskasvanule annustes, mis ületasid raviannuseid 10…11 korda (220 mg ühekordse annusena või 200 mg ööpäevas 7 päeva jooksul), oli ravist tingitud kõrvalnähtude esinemissagedus kaks korda suurem kui platseebo puhul. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed olid pearinglus, peavalu ja iiveldus. Tõsiseid kõrvalnähte ja QTc- intervalli märkimisväärset pikenemist ei täheldatud. Turuletulekujärgse järelevalve käigus kogutud teave on kooskõlas kliinilistes uuringutes täheldatuga. Bilastiini mitmekordse annuse (100 mg x 4 päeva) toimet ventrikulaarsele repolarisatsioonile hinnati kriitiliselt põhjalikus QT/QTc ristuvas uuringus, millest võttis osa 30 tervet täiskasvanud vabatahtlikku. Märkimisväärset QTc intervalli pikenemist ei täheldatud. Üleannustamise korral soovitatakse sümptomaatilist ja toetavat ravi. Spetsiifiline antidoot bilastiinile puudub.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks, teised antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks. ATC-kood: R06AX29.
Toimemehhanism
Bilastiin on mittesedatiivne, pika toimeajaga, perifeerse histamiini H -retseptori selektiivne antagonist, millel puudub afiinsus muskariini retseptorite suhtes. Bilastiin inhibeeris histamiinist tingitud kuplade ja punetuse tekkimist nahal 24 tunni jooksul pärast ühekordse annuse manustamist. Kliiniline efektiivsus Bilastiini efektiivsust on uuritud täiskasvanutel ja noorukitel. Juhiste kohaselt saab tõestatud efektiivsust täiskasvanutel ja noorukitel ekstrapoleerida lastele, olles näidanud, et süsteemne ekspositsioon 10 mg bilastiini saanud lastel vanuses 2…11 aastat, kehakaaluga vähemalt 15 kg, on ekvivalentne ekspositsiooniga täiskasvanutel, kes said 20 mg bilastiini (vt lõik 5.2). Täiskasvanute ja noorukite andmete ekstrapoleerimist peetakse selle ravimi puhul sobivaks, sest allergilise rinokonjunktiviidi ja urtikaaria patofüsioloogia on sama kõigis vanuserühmades.
Allergilise rinokonjunktiviidiga (hooajaline ja aastaringne) täiskasvanud ja noorukitest patsientidel läbi viidud kliinilistes uuringutes bilastiiniga annuses 20 mg, mida manustati üks kord ööpäevas 14…28 päeva jooksul, oli see tõhus selliste sümptomite leevendamisel, nagu aevastamine, nina tilkumine, ninakihelus, ninakinnisus, silmade sügelemine, pisaravoolus ja silmade punetus. Bilastiin hoidis 24 tunni jooksul tõhusalt sümptomeid kontrolli all. Kahes kliinilises uuringus, mis viidi läbi kroonilise idiopaatilise urtikaariaga patsientidel, oli bilastiin annuses 20 mg üks kord ööpäevas 28 päeva jooksul tõhus sügelemise intensiivsuse ning kuplade arvu ja suuruse vähendamisel, samuti urtikaariast tingitud ebamugavustunde vähendamisel. Paranes patsientide une- ja elukvaliteet. Bilastiiniga läbi viidud kliinilistes uuringutes ei täheldatud kliiniliselt olulist QTc intervalli pikenemist ega teisi kardiovaskulaarseid toimeid, isegi juhul, kui bilastiini manustati üheksale uuringus osalejale 7 päeva jooksul annuses 200 mg ööpäevas (10 korda suurem kui tavapärane raviannus) ega isegi siis, kui seda manustati koos P-glükoproteiini inhibiitoritega, nagu ketokonasool (24 uuringus osalejat) ja erütromütsiin (24 uuringus osalejat). Lisaks tehti 30 vabatahtlikul põhjalik QT-intervalli uuring. Kontrollitud kliinilistes uuringutes soovitatava 20 mg annusega üks kord ööpäevas oli bilastiini kesknärvisüsteemi ohutusprofiil sarnane platseebo omaga ja unisuse esinemissagedus ei erinenud statistiliselt platseebo puhul täheldatust. Annustes kuni 40 mg üks kord ööpäevas ei mõjutanud bilastiin kliinilistes uuringutes psühhomotoorset võimekust ega autojuhtimise võimet standardses autojuhtimise katses. II ja III faasi uuringus osalenud eakatel patsientidel (≥ 65-aastased) ei täheldatud efektiivsuse või ohutuse seisukohalt mingeid erinevusi võrreldes nooremate patsientidega.
Kliiniline ohutus 12-nädalases kontrollitud kliinilises uuringus lastel vanuses 2…11 aastat (kokku 509 last, neist 260 ravitud 10 mg bilastiiniga: 58 vanuses 2 kuni < 6 aastat, 105 vanuses 6 kuni < 9 aastat ja 97 vanuses 9 kuni < 12 aastat ning 249 ravitud platseeboga: 58 vanuses 2 kuni < 6 aastat, 95 vanuses 6 kuni < 9 aastat ja 96 vanuses 9 kuni < 12 aastat), milles kasutati soovitatavat laste annust 10 mg üks kord ööpäevas, oli bilastiini (n = 260) ohutusprofiil sarnane platseebo omaga (n = 249) ja kõrvaltoimeid täheldati 5,8%-l ja 8,0%-l vastavalt 10 mg bilastiini ja platseebot saanud osalejal. Nii 10 mg bilastiin kui ka platseebo näitasid selles uuringus väikest unisuse ja sedatsiooni skooride vähenemist laste uneküsimustikus ning statistiliselt olulisi erinevusi ravirühmade vahel ei esinenud. Nendel lastel vanuses 2…11 aastat ei täheldatud QTc intervallis pärast ravi 10 mg bilastiiniga ööpäevas olulisi erinevusi võrreldes platseeboga. Allergilise rinokonjunktiviidi või kroonilise urtikaariaga lastele spetsiifilised elukvaliteedi küsimustikud näitasid üldist skooride suurenemist 12 nädala jooksul statistiliselt olulise erinevuseta bilastiini- ja platseeborühmade vahel. 509 lapsest moodustatud üldpopulatsiooni kuulusid: 479 allergilise rinokonjunktiviidiga osalejat ja 30 osalejat, kellel oli diagnoositud krooniline urtikaaria; 260 last said bilastiini, 252 (96,9%) allergilise rinokonjunktiviidi ja 8 (3,1%) kroonilise urtikaaria raviks. Analoogselt said 249 last platseebot, 227 (91,2%) allergilise rinokonjunktiviidi ja 22 (8,8%) kroonilise urtikaaria raviks. Lapsed Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada bilastiiniga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta vanuses alla 2 aasta (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine Bilastiin imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub ligikaudu 1,3 tunni pärast. Ravimi kuhjumist ei täheldatud. Bilastiini suukaudsel kasutamisel on biosaadavuse keskmine väärtus 61%.
Jaotumine In vitro ja in vivo uuringud on näidanud, et bilastiin on P-glükoproteiini substraat (vt lõik 4.5 „Koostoimed ketokonasooli või erütromütsiiniga“ ja „Koostoimed diltiaseemiga“) ja OATP substraat (vt lõik 4.5 „Koostoime greibimahlaga“). Terapeutilistes annustes seondub bilastiin plasmavalkudega 84…90% ulatuses.
Biotransformatsioon In vitro uuringutes ei indutseerinud ega inhibeerinud bilastiin CYP450 isoensüümide aktiivsust.
Eritumine Tervetel täiskasvanud vabatahtlikel läbi viidud massitasakaalu uuringus leiti pärast 20 mg 14C- märgisega bilastiini ühekordse annuse manustamist peaaegu 95% manustatud annusest uriinist (28,3%) ja roojast (66,5%) muutumatu bilastiinina, mis kinnitab, et bilastiini inimorganismis märkimisväärselt ei metaboliseerita. Tervetel vabatahtlikel oli arvutatud keskmine eritumise poolväärtusaeg 14,5 tundi.
Lineaarsus Uuritud annusevahemikus (5…220 mg) oli bilastiini farmakokineetika lineaarne ja individuaalsed erinevused olid väikesed.
Neerukahjustus Bilastiini toimeid on uuritud neerukahjustusega täiskasvanud patsientidel. Neerukahjustusega isikutel läbi viidud uuringus suurenes keskmine (± standardhälve) AUC 737,4 (± 260,8) ng x tundi/ml-st ilma neerukahjustuseta uuringus osalejatel [glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR) > 80 ml/min/1,73 m2] kuni 967,4 (± 140,2) ng x tundi/ml-ni kerge neerukahjustusega uuringus osalejatel (GFR: 50…80 ml/min/1,73 m2), 1384,2 (± 263,23) ng x tundi/ml-ni mõõduka neerukahjustusega uuringus osalejatel (GFR: 30…< 50 ml/min/1,73 m2) ja 1708,5 (± 699,0) ng x tundi/ml-ni raske neerukahjustusega uuringus osalejatel (GFR: < 30 ml/min/1,73 m2). Keskmine (± standardhälve) bilastiini poolväärtusaeg oli 9,3 tundi (± 2,8) ilma neerukahjustuseta uuringus osalejatel, 15,1 tundi (± 7,7) kerge neerukahjustusega uuringus osalejatel, 10,5 tundi (± 2,3) mõõduka neerukahjustusega uuringus osalejatel ja 18,4 tundi (± 11,4) raske neerukahjustusega uuringus osalejatel. Bilastiin eritus uriiniga kõigil uuringus osalejatel põhimõtteliselt täielikult 48…72 tunni jooksul. Neil farmakokineetilistel muutustel ei ole tõenäoliselt kliiniliselt olulist mõju bilastiini ohutusele, sest bilastiini plasmasisaldus jääb neerukahjustusega patsientidel siiski ohutuse piiridesse. Maksakahjustus Puuduvad farmakokineetilised andmed maksakahjustusega patsientide kohta. Inimorganismis bilastiin ei metaboliseeru. Kuna neerukahjustuse uuringu tulemused viitavad sellele, et peamiseks eritumisteeks on neerud, eritub sapiga eeldatavasti ainult marginaalne kogus bilastiini. Maksafunktsiooni muutustel ei ole eeldatavalt kliiniliselt olulist mõju bilastiini farmakokineetikale. Lapsed Farmakokineetiline analüüs lastel tehti andmete põhjal, mis saadi kahest uuringust, milles osales 66 last vanuses 2…11 aastat allergilise rinokonjunktiviidi või kroonilise urtikaariaga, kellele manustati üks kord ööpäevas bilastiini 10 mg suus dispergeeruva tabletina. On näidatud, et see ravimvorm on bioekvivalentne bilastiini 2,5 mg/ml suukaudse lahusega. Plasmakontsentratsiooni andmete farmakokineetiline analüüs näitas, et laste annus 10 mg bilastiini üks kord ööpäevas põhjustab süsteemse ekspositsiooni vahemikus, mida täheldati 20 mg annuse kasutamisel täiskasvanutel ja noorukitel, 2…11 aastastel lastel jäi AUC väärtus vahemikku (95%Cl) 511,5 kuni 1450 ng x tundi/ml. Annuse 80 mg üks kord ööpäevas andmete alusel täiskasvanutel olid need tulemused ravimi ohutusprofiili järgi suuresti allpool ohutusläve. Need tulemused kinnitasid bilastiini 10 mg üks kord
ööpäevas suukaudse annuse valikut sobiva raviannusena 2…11-aastastele lastele, kelle kehakaal on vähemalt 15 kg.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud bilastiini kahjulikku toimet inimesele. Reproduktiivtoksilisuse uuringutes täheldati bilastiini toimeid lootele (embrüote kaotus enne ja pärast implantatsiooni rottidel ning kolju, rinnaku ja jäsemete mittetäielik luustumine küülikutel) ainult annuste puhul, mis olid toksilised emasloomale. Täheldatava kahjuliku toimeta annuste puhul saavutatud ekspositsioon ravimile oli piisavalt palju suurem (> 30 korda) ekspositsioonist, mis saavutatakse inimestel soovitud raviannuste kasutamisel.
Laktatsiooniuuringus leiti bilastiini imetavate rottide piimas, kellele oli manustatud suukaudne üksikannus (20 mg/kg). Bilastiini kontsentratsioon piimas oli ligikaudu poole väiksem kontsentratsioonist emaslooma plasmas. Nende tulemuste tähtsus inimeste jaoks ei ole teada.
Viljakusuuringutes rottidel ei avaldanud bilastiin suukaudselt manustatud annustes kuni 1000 mg/kg ööpäevas mingit mõju emaste ja isaste loomade reproduktiivorganitele. See ei avaldanud mõju ka paaritumisele, viljakusele ega tiinusele. Jaotumise uuringu andmete kohaselt, kus ravimi kontsentratsioon määrati autoradiograafiliselt, ei kuhju rottidel bilastiin kesknärvisüsteemis.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Betadeks (E459) Hüdroksüetüültselluloos Metüülparahüdroksübensoaat (E218) Propüülparahüdroksübensoaat (E216) Sukraloos (E955) Vaarika lõhna- ja maitseaine (põhikomponendid: etanool, triatsetiin, vesi, etüülbutüraat, linalüülatsetaat) Vesinikkloriidhape, kontsentreeritud (37%) või lahjendatud (10%) (pH reguleerimiseks) Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Puhastatud vesi
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat Kõlblikkusaeg pärast esmakordset avamist on 6 kuud.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 °C
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Opexa 2,5 mg/ml suukaudne lahus on pakendatud merevaikkollasesse klaaspudelisse (III tüüpi klaas), mis on suletud alumiiniumist keeratava korgiga, millel on rikkumist tuvastav sulgursüsteem ja LDPE tihend või suletud lapsekindla polüpropüleenist korgiga, millel on LDPE tihend. Pakendid sisaldavad
polüpropüleenist 15 ml või 25 ml mõõtekorki, millel on 4 ml gradueering. Üks pudel sisaldab 120 ml suukaudset lahust.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Menarini International Operations Luxembourg S.A. 1, Avenue de la Gare L-1611 Luxembourg Luksemburg
8. MÜÜGILOA NUMBER
951617
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 12.09.2017 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.09.2022
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Aprill 2025