Neurontin – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Epilepsia Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) täiendav ravi täiskasvanutel ja 6-aastastel ning vanematel lastel. Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) monoteraapia täiskasvanutel ja 12-aastastel ning vanematel noorukitel. Perifeerne neuropaatiline valu Perifeerse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel, nt valulik diabeetiline neuropaatia ja postherpeetiline neuralgia.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Neurontin ja milleks seda kasutatakse

Neurontin kuulub ravimite rühma, mida kasutatakse epilepsia ja perifeerse neuropaatilise valu (närvikahjustusest põhjustatud pikaajalise valu) ravimiseks.

Neurontini toimeaine on gabapentiin.

Neurontini kasutatakse

• Mitmesuguste epilepsia vormide (krambihood, mis esialgu piirduvad aju teatud osadega, levides sealt teistesse ajuosadesse või mitte) raviks. Raviarst kirjutab Neurontini teile või teie 6- aastasele ja vanemale lapsele epilepsia ravimiseks, kui praeguse raviga ei saa seisundit täielikult kontrollida. Kui ei ole öeldud teisiti, peate teie või teie laps, kes on vähemalt 6-aastane ja vanem, võtma Neurontini lisaks praegusele ravile. Neurontini võib kasutada ka eraldi täiskasvanute ja üle 12-aastaste laste ravimiseks.

• Perifeerse neuropaatilise valu (närvikahjustustest põhjustatud pikaajalise valu) ravimiseks. Perifeerset neuropaatilist valu (esineb peamiselt jalgades ja/või kätes) võivad põhjustada paljud haigused, näiteks diabeet või vöötohatis. Valutunnet võib kirjeldada kui ägedat, põletavat, tuikavat, tulitavat, torkivat, teravat, kramplikku, pakitsevat, kipitavat, tuima, „nõelu täis“ tunne jne.

2. Mida on vaja teada enne Neurontini võtmist

Neurontini ei tohi võtta

• kui olete gabapentiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline (ülitundlik).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Neurontini võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga

• kui teil on probleeme neerudega, siis võib arst määrata teile teistsuguse annuse;
• kui te saate dialüüsravi (et eemaldada neerupuudulikkuse tõttu organismis kuhjunud jääkaineid), rääkige oma arstile, kui teil tekib lihasevalu ja/või –nõrkus;
• kui teil tekivad sellised nähud nagu püsiv kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, võtke kohe ühendust oma arstiga, sest need võivad olla ägeda pankreatiidi (kõhunäärmepõletik) sümptomid;
• kui teil on närvisüsteemi häired, hingamishäired või kui olete üle 65-aastane, võib arst teile määrata teistsuguse annustamisskeemi;

• enne selle ravimi võtmist rääkige oma arstile, kui te olete kunagi kuritarvitanud alkoholi, retseptiravimeid või uimasteid või olnud nendest sõltuv; see võib tähendada, et teil on suurem oht jääda Neurontinist sõltuvusse.

Sõltuvus Mõned inimesed võivad Neurontinist sõltuvusse jääda (vajadus ravimit edasi võtta). Neil võivad Neurontini kasutamise lõpetamisel tekkida võõrutusnähud (vt lõik 3 „Kuidas Neurontini võtta“ ja „Kui te lõpetate Neurontini võtmise“). Kui te kardate, et võite Neurontinist sõltuvusse jääda, siis rääkige kindlasti oma arstiga. Kui te märkate Neurontini võtmise ajal järgmisi nähte, siis võib see olla märgiks, et olete jäänud ravimist sõltuvusse.

• Teil on tunne, et peate võtma ravimit kauem, kui arst teile soovitas.
• Teil on tunne, et peate võtma ettenähtust suurema annuse.

• Te kasutate ravimit muudel põhjustel kui see, milleks see teile välja kirjutati.
• Te olete teinud korduvaid edutuid katseid ravimi kasutamine lõpetada või seda piirata.
• Kui te lõpetate ravimi võtmise, tunnete end halvasti, võtmist taasalustades tunnete end aga paremini.

Kui te märkate mõnda neist nähtudest, siis pidage nõu oma arstiga ja arutage teile kõige paremini sobivat ravi, sealhulgas seda, millal on mõistlik ravimi võtmine lõpetada ja kuidas seda ohutult teha.

Väiksel hulgal inimestest, keda on ravitud antiepileptikumidega nagu gabapentiin, on esinenud enda vigastamise või enesetapumõtteid. Kui teil tekivad sellised mõtted, siis võtke viivitamatult ühendust oma arstiga.

Oluline teave võimalike tõsiste reaktsioonide kohta

Gabapentiiniga seoses on teatatud tõsistest nahalöövetest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs ja ravimireaktsioon koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS). Lõpetage gabapentiini võtmine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate mõnda sümptomit, mis on seotud lõigus 4 kirjeldatud tõsiste nahareaktsioonidega.

Lugege tõsiste sümptomite kirjeldust infolehe lõigust 4 „Võtke otsekohe ühendust oma arstiga, kui pärast ravimi võtmist tekib mõni järgmistest sümptomitest, sest need võivad viidata tõsisele haigusseisundile“.

Kui teil on lihasenõrkus, -hellus või -valu ja eriti kui te samal ajal tunnete ennast halvasti või on kõrge palavik, võib see olla põhjustatud ebanormaalsest lihaste lagunemisest, mis võib olla eluohtlik ning viia neeru probleemideni. Teil võib samuti tekkida uriini värvuse muutus ja muutused veretestide tulemustes (vere kreatiinfosfokinaasi märkimisväärne tõus). Kui teil tekib mõni nendest nähtudest või sümptomitest, pöörduge kohe arsti poole.

Muud ravimid ja Neurontin Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Kindlasti teatage oma arstile (või apteekrile), kui te võtate või olete hiljuti

võtnud mis tahes ravimeid krampide, unehäirete, depressiooni, ärevuse või muude neuroloogiliste või

psühhiaatriliste probleemide vastu.

Opioide sisaldavad ravimid, nagu morfiin Kui te võtate ükskõik milliseid opioide sisaldavaid ravimeid (nt morfiin), rääkige sellest palun oma arstile või apteekrile, sest opioidid võivad tugevdada Neurontini toimet. Lisaks võib Neurontini kooskasutamine opioididega põhjustada unisust, uimasust (sedatsioon), hingamise pärssimist või surma.

Antatsiidid (seedehäirete raviks) Kui samaaegselt võetakse Neurontini ning alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavaid antatsiide, võib Neurontini imendumine maost väheneda. Seetõttu on soovitatav, et Neurontini ei võeta varem kui kaks tundi pärast antatsiidi võtmist.

Neurontin

• ei oma teadaolevaid koostoimeid teiste epilepsiavastaste ravimite ega suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega.

• võib mõjutada mõningate laboratoorsete analüüside tulemusi, kui teil on vaja teha uriinianalüüsi, rääkige oma arstile või haiglas, milliseid ravimeid te võtate.

Neurontin koos toiduga Neurontini võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus, imetamine ja viljakus

• Kui te olete rase või arvate end olevat rase, rääkige sellest otsekohe oma arstile ja arutage võimalikke riske, mida teie poolt võetav ravim võib põhjustada teie sündimata lapsele.
• Ärge lõpetage ravi ilma seda oma arstiga arutamata.
• Kui te plaanite rasestuda, peate võimalikult varakult enne rasestumist arutama oma ravi oma arsti või apteekriga.
• Kui te toidate last rinnaga või kavatsete rinnaga toita, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Neurontini võib vajadusel kasutada raseduse esimesel trimestril.

Kui te kavatsete rasestuda või olete rase või arvate end olevat rase, pidage otsekohe nõu oma arstiga. Kui te olete rasestunud ja teil on epilepsia, on oluline, et te ei lõpetaks ravimi võtmist ilma eelnevalt oma arstiga nõu pidamata, kuna see võib teie haigust halvendada. Epilepsia ägenemine võib ohustada teid ja teie sündimata last.

Põhjamaade vaatlusuuringus, milles vaadeldi andmeid naiste kohta, kes võtsid gabapentiini raseduse esimese 3 kuu jooksul, ei suurenenud risk sünnidefektide ega ajufunktsiooni häirete (neuroarenguhäired) tekkeks. Raseduse ajal gabapentiini võtnud naiste imikutel oli aga suurenenud väikese sünnikaalu ja enneaegse sünnituse oht.

Rasedusaegsel kasutamisel võib gabapentiin põhjustada vastsündinu võõrutussümptomeid. See oht võib suureneda, kui gabapentiini võetakse koos opioidsete valuvaigistitega (tugeva valu vastased ravimid).

Võtke kohe ühendust oma arstiga, kui te Neurontini võtmise ajal rasestute, arvate, et olete rase või plaanite rasestuda. Ärge katkestage selle ravimi võtmist järsku, sest see võib põhjustada võõrutuskrampe, millel võivad teile ja teie lapsele olla tõsised tagajärjed.

Imetamine

Neurontini toimeaine gabapentiin eritub rinnapiima. Kuna toime imikule ei ole teada, ei soovitata Neurontini kasutamise ajal last rinnaga toita.

Viljakus Loomkatsetes ei ole täheldatud toimet viljakusele.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Neurontin võib tekitada pearinglust, unisust ja väsimust. Te ei tohi juhtida autot, töötada keerukate masinatega ega osaleda teistes potentsiaalselt ohtlikes tegevustes, kui te ei tea, kas see ravim mõjutab teie võimet neid tegevusi teostada.

Neurontin sisaldab laktoosi Neurontin kõvakapslid sisaldavad laktoosi (teatud tüüpi suhkur). Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arstiga.

Neurontin sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 300 mg kõvakapslis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Neurontini võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Ärge võtke ravimit rohkem, kui teile välja kirjutati.

Teie arst määrab teile sobiva annuse.

Soovitatav annus epilepsia korral

Täiskasvanud ja noorukid Võtke selline arv kapsleid, nagu teile on määratud. Teie arst suurendab teie annust tavaliselt järk- järgult. Algannus on tavaliselt vahemikus 300...900 mg ööpäevas. Arsti juhendamisel võib annust järk-järgult suurendada kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas ja teie arst annab teile juhise võtta seda 3 eraldi annusena, s.t üks hommikul, teine pärastlõunal ja kolmas õhtul.

Lapsed vanuses 6 aastat ja vanemad

Teie lapsele antava annuse määrab arst, see arvutatakse teie lapse kehamassi põhjal. Ravi alustatakse väikese algannusega, mida suurendatakse järk-järgult ligikaudu 3 päeva jooksul. Tavaline annus epilepsia kontrolli all hoidmiseks on 25...35 mg/kg ööpäevas. Tavaliselt manustatakse see 3 eraldi annusena, võttes kapsleid iga päev, tavaliselt üks hommikul, üks pärastlõunal ja üks õhtul.

Neurontini ei soovitata kasutada alla 6-aastastel lastel.

Soovitatav annus perifeerse neuropaatilise valu korral

Täiskasvanud Võtke teie arsti poolt määratud arv kapsleid. Teie arst suurendab teie annust tavaliselt järk-järgult. Algannus on üldiselt vahemikus 300...900 mg ööpäevas. Seejärel võib annust järk-järgult suurendada kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas ja teie arst annab teile juhise võtta seda 3 eraldi annusena, s.t üks hommikul, teine pärastlõunal ja kolmas õhtul.

Kui teil on neerufunktsiooni häired või kui te saate hemodialüüsi

Kui teil on neerufunktsiooni häired või kui te saate dialüüsravi, siis võib teie arst määrata teile

teistsuguse manustamise sageduse ja/või annuse.

Kui te olete eakas patsient (üle 65-aastane) Te peaksite Neurontini võtma tavalistes annustes, juhul kui teil ei ole probleeme neerudega. Kui teil on probleeme neerudega, võib teie arst teile määrata erineva annustamisrežiimi ja/või annuse.

Kui teil on tunne, et Neurontini toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nii kiiresti kui võimalik nõu oma arsti või apteekriga.

Manustamisviis Neurontini võetakse suukaudselt. Neelake alati kapslid alla tervena koos piisava koguse veega.

Jätkake Neurontini võtmist, kuni arst annab teile juhise lõpetada.

Kui te võtate Neurontini rohkem, kui ette nähtud Soovituslike annuste ületamine võib suurendada kõrvaltoimete tekkesagedust, sealhulgas teadvuse kadu, pearinglust, kahelinägemist, kõne segasust, unisust ja kõhulahtisust. Võtke viivitamatult ühendust oma arstiga või minge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda,

kui te olete võtnud rohkem Neurontini kapsleid kui teie arst on teile määranud. Võtke kaasa kõik võtmata kapslid koos karbi ja pakendiga, nii et haigla saaks ruttu kindlaks teha, missugust ravimit olete võtnud.

Kui te unustate Neurontini võtta Kui unustate annuse võtta, võtke see niipea kui see teile meenub, välja arvatud juhul, kui on aeg võtta järgmine annus. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Neurontini võtmise Ärge lõpetage Neurontini võtmist järsult. Kui te tahate Neurontini võtmise lõpetada, pidage esmalt nõu oma arstiga. Tema ütleb, kuidas seda teha. Ravi lõpetamine peab toimuma järk-järgult, minimaalselt 1 nädala jooksul. Pärast lühi- või pikaajalise ravi lõpetamist Neurontiniga peate arvestama, et teil võivad tekkida teatud kõrvaltoimed, nn võõrutusnähud. Nendeks nähtudeks võivad olla krambihood, ärevus, unehäired, iiveldus, valu, higistamine, värinad, peavalu, masendus, ebatavalised aistingud, pearinglus ja üldine halb enesetunne. Need nähud avalduvad harilikult 48 tunni jooksul pärast Neurontini võtmise lõpetamist. Kui teil tekkivad võõrutusnähud, võtke ühendust oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage Neurontini kasutamine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate mõnda järgmistest sümptomitest:

• kehatüvel naha tasapinnas olevad punakad märklauataolised või ringikujulised laigud, mille keskel on sageli villid, naha koorumine, haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades. Neile tõsistele nahalöövetele võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs);
• laiaulatuslik nahalööve, kõrge kehatemperatuur ja suurenenud lümfisõlmed (DRESS- sündroom või ravimi ülitundlikkuse sündroom).

Võtke otsekohe ühendust oma arstiga, kui pärast ravimi võtmist tekib mõni järgmistest

sümptomitest, sest need võivad viidata tõsisele haigusseisundile:

• püsiv kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, sest need võivad olla ägeda pankreatiidi (kõhunäärmepõletik) sümptomid;
• hingamisprobleemid, mis raskel juhul võivad normaalse hingamise säilitamiseks vajada erakorralist abi või intensiivravi;
• Neurontin võib põhjustada tõsist või eluohtlikku allergilist reaktsiooni, mis võib kahjustada teie nahka või teisi kehaosasid, nagu maks või vererakud. Seda tüüpi reaktsiooni tekkimisel võib teil esineda nahalöövet, aga ei pruugi. Antud reaktsiooni korral võite te vajada haiglaravi või peate lõpetama Neurontini võtmise. Kui teil esineb ükskõik milline alljärgnevatest sümptomitest, võtke kohe ühendust oma arstiga: nahalööve ja punetus ja/või juuste väljalangemine, nõgeslööve,

• palavik, püsiv lümfisõlmede suurenemine, huulte näo ja keele turse, naha või silmavalgete kollasus, ebatavalised verevalumid või verejooksud, äärmine jõuetus või väsimus, teadmata põhjusega lihasvalu, korduvad infektsioonid.

Need sümptomid võivad olla tõsise reaktsiooni esmased nähud. Arst peab teid läbi vaatama ja

otsustama, kas te võite Neurontini võtmist jätkata.

• Kui te saate dialüüsravi, rääkige oma arstile, kui teil tekib lihasevalu ja/või –nõrkus.

Teised kõrvaltoimed, mis võivad tekkida:

Väga sage (võivad esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st):

• viirusnakkus;
• unisus, pearinglus, koordinatsiooni puudumine;
• väsimus, palavik.

Sage (võivad esineda kuni ühel inimesel 10-st):

• kopsupõletik, hingamisteede põletikud, kuseteede põletik, kõrvapõletik või teised põletikud;
• vere valgeliblede väike arv;
• anoreksia, söögiisu suurenemine;
• viha teiste suhtes, segasus, meeleolu muutused, depressioon, ärevus, närvilisus, mõtlemisraskused;

• krambid, tõmblevad liigutused, rääkimisraskused, mälukaotus, värinad, unehäired, peavalu, nahatundlikkus, tundlikkuse vähenemine (tuimus), koordinatsioonihäired, ebatavalised silmaliigutused, reflekside elavnemine, nõrgenemine või kadumine;
• nägemise hägustumine, kahelinägemine;
• peapööritus;
• kõrge vererõhk, nahapunetus või veresoonte laienemine;
• hingamisraskused, bronhiit, kurgu valulikkus, köha, ninakuivus;
• oksendamine, iiveldus, hammaste probleemid, põletikulised igemed, kõhulahtisus, kõhuvalu, seedehäired, kõhukinnisus, suu- või kurgukuivus, kõhupuhitus;
• näoturse, sinised laigud, lööve, sügelus, akne;
• liigesvalu, lihasvalu, seljavalu, tõmblused;

• erektsioonihäired (impotentsus);
• jalgade ja käte tursed, kõndimisraskused, nõrkus, valu, halb enesetunne, gripilaadsed sümptomid;
• vere valgeliblede arvu vähenemine, kehakaalu suurenemine;
• ootamatud vigastused, luumurrud, marrastused.

Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes sageli esinenud agressiivsest käitumisest ja tõmblevatest liigutustest.

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni ühel inimesel 100-st):

• agiteeritus (krooniline rahutusseisund ning tahtmatud ja sihitud liigutused);
• allergilised reaktsioonid, nagu lööve;
• vähenenud liikuvus;
• pulsisageduse tõus;
• neelamisraskus;

• turse, mis võib haarata nägu, keha ja jäsemeid;
• muutused vereanalüüsides, mis võivad viidata maksakahjustusele;
• vaimsed häired;
• kukkumine;
• vere glükoositaseme tõus (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel).

Harv (võivad esineda kuni ühel inimesel 1000-st):

• vere glükoositaseme langus (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel);
• teadvusekadu;
• hingamisraskused, pindmine hingamine (respiratoorne depressioon).

Neurontini turuletulekujärgselt on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:

• vereliistakute (vere hüübimisega seotud rakud) arvu vähenemine;
• enesetapumõtted, hallutsinatsioonid;

• ebaloomulike liigutuste, nagu väänlemine, tõmblevad liigutused ja jäikus, teke;
• helin kõrvus;
• naha ja silmade kollaseks muutumine (kollatõbi), maksapõletik;
• äge neerupuudulikkus, kusepidamatus;
• rinnanäärmekoe mahu suurenemine, rindade suurenemine;
• kõrvaltoimed gabapentiini võtmise järsu katkestamise tõttu (ärevus, unehäired, iiveldus, valu, higistamine), valu rinnus;
• lihaskiudude purunemine (rabdomüolüüs);
• muutused veretestide tulemustes (vere kreatiinfosfokinaasi tõus);
• seksuaalfunktsiooni häired, sealhulgas võimetus saada orgasmi, hilinenud seemnepurse;
• madal naatriumi sisaldus veres;
• anafülaksia (raskekujuline, potentsiaalselt eluohtlik allergiline reaktsioon, sh hingamisraskused, huulte, kurgu ja keele paistetus ning madal vererõhk. Nende nähtude ja sümptomite ilmnemisel oli vajalik erakorralise arstiabi osutamine.);

• Neurontinist sõltuvusse jäämine (ravimisõltuvus).

Pärast lühi- või pikaajalise ravi lõpetamist Neurontiniga peate arvestama, et teil võivad tekkida teatud kõrvaltoimed, nn võõrutusnähud (vt „Kui te lõpetate Neurontini võtmise“).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Neurontini säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Neurontin sisaldab

• Toimeaine on gabapentiin. Üks kõva želatiinkapsel sisaldab 300 mg gabapentiini.

• Teised koostisosad on Kapsli sisu: laktoosmonohüdraat, maisitärklis ja talk. Kapsli kest: želatiin, puhastatud vesi ja naatriumlaurüülsulfaat, värvained E171 (titaandioksiid) ja E172 (kollane raudoksiid). Tint sisaldab šellakit, E171 (titaandioksiid) ja E132 (indigokarmiin, alumiiniumsool).

Kuidas Neurontin välja näeb ja pakendi sisu Kollane kõvakapsel, millel on märgistus “Neurontin 300 mg” ja “VLE”.

Pakitud PVC/PVDC/alumiinium blisterpakendisse. 30, 50, 90 või 100 kapslit pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Teisese müügiloa hoidja: UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu tel: +37065796198

Tootja: Pfizer Manufacturing Deutschland GmbH Betriebsstätte Freiburg Mooswaldallee 1

79108 Freiburg Im Breisgau Saksamaa

MEDIS INTERNATIONAL a.s., vyrobni zavod Bolatice Průmyslova 961/16 747 23 Bolatice Tšehhi Vabariik

Ümberpakendaja: UAB Entafarma Klonėnų vs. 1 LT-19156 Širvintų r. sav. Leedu

UAB Armila Molėtų pl. 75 LT-14259 Vilnius Leedu

Medezin Sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14 Konstantynów Łódzki, Łódzkie 95-050 Poola

UAB Santamed LT Liepų g. 9 Kauno r. sav., Linksmakalnio sen., Linksmakalnio k. LT-53290 Leedu

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Apteegikaubanduse Hulgimüük OÜ, Pärnu mnt 141, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11314, Eesti

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2025.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Neurontin ja milleks seda kasutatakse

Neurontin kuulub ravimite rühma, mida kasutatakse epilepsia ja perifeerse neuropaatilise valu (närvikahjustusest põhjustatud pikaajalise valu) ravimiseks.

Neurontin’i toimeaine on gabapentiin.

Neurontin’i kasutatakse

• Mitmesuguste epilepsia vormide (krambihood, mis esialgu piirduvad aju teatud osadega, levides sealt teistesse ajuosadesse või mitte) raviks. Raviarst kirjutab Neurontin’i teile või teie 6- aastasele ja vanemale lapsele epilepsia ravimiseks, kui praeguse raviga ei saa seisundit täielikult kontrollida. Kui ei ole öeldud teisiti, peate teie või teie laps, kes on vähemalt 6-aastane ja vanem, võtma Neurontin’i lisaks praegusele ravile. Neurontin’i võib kasutada ka eraldi täiskasvanute ja üle 12-aastaste laste ravimiseks.
• Perifeerse neuropaatilise valu (närvikahjustustest põhjustatud pikaajalise valu) ravimiseks. Perifeerset neuropaatilist valu (esineb peamiselt jalgades ja/või kätes) võivad põhjustada paljud haigused, näiteks diabeet või vöötohatis. Valutunnet võib kirjeldada kui ägedat, põletavat, tuikavat, tulitavat, torkivat, teravat, kramplikku, pakitsevat, kipitavat, tuima, „nõelu täis“ tunne jne.

2. Mida on vaja teada enne Neurontin’i võtmist

Neurontin’i ei tohi võtta

• kui olete gabapentiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline (ülitundlik).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Neurontin’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga

• kui teil on probleeme neerudega, siis võib arst määrata teile teistsuguse annuse;
• kui te saate dialüüsravi (et eemaldada neerupuudulikkuse tõttu organismis kuhjunud jääkaineid), rääkige oma arstile, kui teil tekib lihasevalu ja/või –nõrkus;

• kui teil tekivad sellised nähud nagu püsiv kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, võtke kohe ühendust oma arstiga, sest need võivad olla ägeda pankreatiidi (kõhunäärmepõletik) sümptomid;
• kui teil on närvisüsteemi häired, hingamishäired või kui olete üle 65-aastane, võib arst teile määrata teistsuguse annustamisskeemi.

Turuletulekujärgsete kogemuste põhjal on gabapentiini kasutamisel teatatud kuritarvitamise ja sõltuvuse tekkest. Rääkige oma arstiga, kui teil on esinenud kuritarvitamist või sõltuvust.

Väiksel hulgal inimestest, keda on ravitud antiepileptikumidega, nagu gabapentiin, on esinenud enda vigastamise või enesetapumõtteid. Kui teil tekivad sellised mõtted, siis võtke viivitamatult ühendust oma arstiga. Oluline teave võimalike tõsiste reaktsioonide kohta Väikesel hulgal inimestel, kes võtavad Neurontin’i, tekib allergiline reaktsioon või potentsiaalselt tõsine nahareaktsioon, mis võib ravimata jätmisel areneda palju tõsisemaks probleemiks. Kui te võtate Neurontin’i, peate te sümptomeid teadma ning tähele panema.

Lugege nende sümptomite kirjeldust infolehe lõigust 4 „Võtke otsekohe ühendust oma arstiga, kui pärast ravimi võtmist tekib mõni järgmistest sümptomitest, sest need võivad viidata tõsisele haigusseisundile“.

Kui teil on lihasenõrkus, -hellus või -valu ja eriti kui te samal ajal tunnete ennast halvasti või on kõrge palavik, võib see olla põhjustatud ebanormaalsest lihaste lagunemisest, mis võib olla eluohtlik ning viia neeru probleemideni. Teil võib samuti tekkida uriini värvuse muutus ja muutused veretestide tulemustes (vere kreatiinfosfokinaasi märkimisväärne tõus). Kui teil tekib mõni nendest nähtudest või sümptomitest, pöörduge kohe arsti poole. Muud ravimid ja Neurontin Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Kindlasti teatage oma arstile (või apteekrile), kui te võtate või olete hiljuti võtnud mis tahes ravimeid krampide, unehäirete, depressiooni, ärevuse või muude neuroloogiliste või psühhiaatriliste probleemide vastu.

Opioide sisaldavad ravimid, nagu morfiin Kui te võtate ükskõik milliseid opioide sisaldavaid ravimeid (nt morfiin), rääkige sellest palun oma arstile või apteekrile, sest opioidid võivad tugevdada Neurontin’i toimet. Lisaks võib Neurontin’i kooskasutamine opioididega põhjustada unisust, uimasust (sedatsioon), hingamise pärssimist või surma. Antatsiidid (seedehäirete raviks) Kui samaaegselt võetakse Neurontin’i ning alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavaid antatsiide, võib Neurontin’i imendumine maost väheneda. Seetõttu on soovitatav, et Neurontin’i ei võeta varem kui kaks tundi pärast antatsiidi võtmist.

Neurontin

• ei oma teadaolevaid koostoimeid teiste epilepsiavastaste ravimite ega suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega.
• võib mõjutada mõningate laboratoorsete analüüside tulemusi, kui teil on vaja teha uriinianalüüsi, rääkige oma arstile või haiglas, milliseid ravimeid te võtate.

Neurontin koos toiduga Neurontin’i võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus

Neurontin’i ei tohi raseduse ajal võtta, välja arvatud kui teie arst ei ole teile öelnud teisiti. Fertiilses eas naised peavad kasutama tõhusat rasestumisvastast meetodit.

Uuringuid konkreetselt gabapentiini kasutamise kohta rasedatel ei ole läbi viidud, kuid on teada, et teised krambihoogude ravimiseks kasutatavad ravimid on potentsiaalselt ohtlikud lapse arengule, eriti kui samaaegselt kasutatakse rohkem kui ühte krambivastast ravimit. Seetõttu peate võimalusel püüdma raseduse ajal võtta ainult ühte krambivastast ravimit ja ainult oma arsti juhiste kohaselt. Võtke kohe ühendust oma arstiga, kui te Neurontin’i võtmise ajal rasestute, arvate, et olete rase või plaanite rasestuda. Ärge katkestage selle ravimi võtmist järsku, sest see võib põhjustada võõrutuskrampe, millel võivad teile ja teie lapsele olla tõsised tagajärjed.

Imetamine Neurontin’i toimeaine gabapentiin eritub rinnapiima. Kuna toime imikule ei ole teada, ei soovitata Neurontin’i kasutamise ajal last rinnaga toita.

Viljakus Loomkatsetes ei ole täheldatud toimet viljakusele. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Neurontin võib tekitada pearinglust, unisust ja väsimust. Te ei tohi juhtida autot, töötada keerukate masinatega ega osaleda teistes potentsiaalselt ohtlikes tegevustes, kui te ei tea, kas see ravim mõjutab teie võimet neid tegevusi teostada.

Neurontin sisaldab laktoosi Neurontin kõvakapslid sisaldavad laktoosi (teatud tüüpi suhkur). Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.

Neurontin sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 300 mg kõvakapslis, see tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Neurontin’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teie arst määrab teile sobiva annuse.

Soovitatav annus epilepsia korral

Täiskasvanud ja noorukid Võtke selline arv kapsleid, nagu teile on määratud. Teie arst suurendab teie annust tavaliselt järk- järgult. Algannus on tavaliselt vahemikus 300...900 mg ööpäevas. Arsti juhendamisel võib annust järk-järgult suurendada kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas ja teie arst annab teile juhise võtta seda 3 eraldi annusena, s.t üks hommikul, teine pärastlõunal ja kolmas õhtul. Lapsed vanuses 6 aastat ja vanemad Teie lapsele antava annuse määrab arst, see arvutatakse teie lapse kehamassi põhjal. Ravi alustatakse väikese algannusega, mida suurendatakse järk-järgult ligikaudu 3 päeva jooksul. Tavaline annus epilepsia kontrolli all hoidmiseks on 25...35 mg/kg ööpäevas. Tavaliselt manustatakse see 3 eraldi annusena, võttes kapsleid iga päev, tavaliselt üks hommikul, üks pärastlõunal ja üks õhtul.

Neurontin’i ei soovitata kasutada alla 6-aastastel lastel.

Soovitatav annus perifeerse neuropaatilise valu korral

Täiskasvanud Võtke teie arsti poolt määratud arv kapsleid. Teie arst suurendab teie annust tavaliselt järk-järgult. Algannus on üldiselt vahemikus 300...900 mg ööpäevas. Seejärel võib annust järk-järgult suurendada kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas ja teie arst annab teile juhise võtta seda 3 eraldi annusena, s.t üks hommikul, teine pärastlõunal ja kolmas õhtul.

Kui teil on neerufunktsiooni häired või kui te saate hemodialüüsi Kui teil on neerufunktsiooni häired või kui te saate dialüüsravi, siis võib teie arst määrata teile teistsuguse manustamise sageduse ja/või annuse. Kui te olete eakas patsient (üle 65-aastane), peaksite Neurontin’i võtma tavalistes annustes, juhul kui teil ei ole probleeme neerudega. Kui teil on probleeme neerudega, võib teie arst teile määrata erineva annustamisrežiimi ja/või annuse.

Kui teil on tunne, et Neurontin’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nii kiiresti kui võimalik nõu oma arsti või apteekriga.

Manustamisviis Neurontin’i võetakse suukaudselt. Neelake alati kapslid alla tervena koos piisava koguse veega. Jätkake Neurontin’i võtmist, kuni arst annab teile juhise lõpetada.

Kui te võtate Neurontin’i rohkem, kui ette nähtud Soovituslike annuste ületamine võib suurendada kõrvaltoimete tekkesagedust, sealhulgas teadvuse kadu, pearinglust, kahelinägemist, kõne segasust, unisust ja kõhulahtisust. Võtke viivitamatult ühendust oma arstiga või minge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda, kui te olete võtnud rohkem Neurontin’i kapsleid kui teie arst on teile määranud. Võtke kaasa kõik võtmata kapslid koos karbi ja pakendiga, nii et haigla saaks ruttu kindlaks teha, missugust ravimit olete võtnud.

Kui te unustate Neurontin’i võtta Kui unustate annuse võtta, võtke see niipea kui see teile meenub, välja arvatud juhul, kui on aeg võtta järgmine annus. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui te lõpetate Neurontin’i võtmise Ärge lõpetage Neurontin’i võtmist, kui arst ei ole käskinud seda teha. Ravi lõpetamine peab toimuma järk-järgult minimaalselt 1 nädala jooksul. Kui te lõpetate Neurontin’i võtmise järsku või enne, kui arst seda teha käsib, suureneb krambihoogude tekkerisk.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Võtke otsekohe ühendust oma arstiga, kui pärast ravimi võtmist tekib mõni järgmistest sümptomitest, sest need võivad viidata tõsisele haigusseisundile:

• rasked nahareaktsioonid, mis nõuavad kohest ravi, huulte ja näopiirkonna turse, nahalööve ja nahapunetus ja/või juuste väljalangemine (need võivad olla tõsise allergilise reaktsiooni sümptomid);
• püsiv kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, sest need võivad olla ägeda pankreatiidi (kõhunäärmepõletik) sümptomid;
• hingamisprobleemid, mis raskel juhul võivad normaalse hingamise säilitamiseks vajada erakorralist abi või intensiivravi;
• Neurontin võib põhjustada tõsist või eluohtlikku allergilist reaktsiooni, mis võib kahjustada teie nahka või teisi kehaosasid, nagu maks või vererakud. Seda tüüpi

reaktsiooni tekkimisel võib teil esineda nahalöövet, aga ei pruugi. Antud reaktsiooni korral võite te vajada haiglaravi või peate lõpetama Neurontin’i võtmise. Kui teil esineb ükskõik milline alljärgnevatest sümptomitest, võtke kohe ühendust oma arstiga:

• nahalööve, nõgeslööve, palavik, püsiv lümfisõlmede suurenemine, huulte ja keele turse, naha või silmavalgete kollasus, ebatavalised verevalumid või verejooksud, äärmine jõuetus või väsimus, teadmata põhjusega lihasevalu, korduvad infektsioonid.

Need sümptomid võivad olla tõsise reaktsiooni esmased nähud. Arst peab teid läbi vaatama ja otsustama, kas te võite Neurontin’i võtmist jätkata.

Kui te saate dialüüsravi, rääkige oma arstile, kui teil tekib lihasevalu ja/või –nõrkus. Teised kõrvaltoimed, mis võivad tekkida:

Väga sage (võivad esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st):

• viirusnakkus;
• unisus, pearinglus, koordinatsiooni puudumine;
• väsimus, palavik.

Sage (võivad esineda kuni ühel inimesel 10-st):

• kopsupõletik, hingamisteede põletikud, kuseteede põletik, kõrvapõletik või teised põletikud;
• vere valgeliblede väike arv;
• anoreksia, söögiisu suurenemine;
• viha teiste suhtes, segasus, meeleolu muutused, depressioon, ärevus, närvilisus, mõtlemisraskused;
• krambid, tõmblevad liigutused, rääkimisraskused, mälukaotus, värinad, unehäired, peavalu, nahatundlikkus, tundlikkuse vähenemine (tuimus), koordinatsioonihäired, ebatavalised silmaliigutused, reflekside elavnemine, nõrgenemine või kadumine;
• nägemise hägustumine, kahelinägemine;
• peapööritus;
• kõrge vererõhk, nahapunetus või veresoonte laienemine;
• hingamisraskused, bronhiit, kurgu valulikkus, köha, ninakuivus;
• oksendamine, iiveldus, hammaste probleemid, põletikulised igemed, kõhulahtisus, kõhuvalu, seedehäired, kõhukinnisus, suu- või kurgukuivus, kõhupuhitus;
• näoturse, sinised laigud, lööve, sügelus, akne;
• liigesevalu, lihasevalu, seljavalu, tõmblused;
• erektsioonihäired (impotentsus);
• jalgade ja käte tursed, kõndimisraskused, nõrkus, valu, halb enesetunne, gripilaadsed sümptomid;
• vere valgeliblede arvu vähenemine, kehakaalu suurenemine;
• ootamatud vigastused, luumurrud, marrastused.

Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes sageli esinenud agressiivsest käitumisest ja tõmblevatest liigutustest. Aeg-ajalt (võivad esineda kuni ühel inimesel 100-st):

• agitatsioon (krooniline rahutusseisund ning tahtmatud ja sihitud liigutused)
• allergilised reaktsioonid, nagu lööve;
• vähenenud liikuvus;
• pulsisageduse tõus;
• neelamisraskus;

• turse, mis võib haarata nägu, keha ja jäsemeid;
• muutused vereanalüüsides, mis võivad viidata maksakahjustusele;
• vaimsed häired;
• kukkumine;
• vere glükoositaseme tõus (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel).

Harv (võivad esineda kuni ühel inimesel 1000-st):

• vere glükoositaseme langus (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel);
• teadvusekadu;
• hingamisraskused, pindmine hingamine (respiratoorne depressioon).

Neurontin’i turuletulekujärgselt on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:

• vereliistakute (vere hüübimisega seotud rakud) arvu vähenemine;
• enesetapumõtted, hallutsinatsioonid;
• ebaloomulike liigutuste, nagu väänlemine, tõmblevad liigutused ja jäikus, teke;
• helin kõrvus;
• rühm kõrvaltoimeid, mis võivad sisaldada turses lümfisõlmi (väikesed üksikud muhud naha all), palavikku, löövet ja maksapõletikku;
• naha ja silmade kollaseks muutumine (kollatõbi), maksapõletik;
• äge neerupuudulikkus, kusepidamatus;
• rinnanäärmekoe mahu suurenemine, rindade suurenemine;
• kõrvaltoimed gabapentiini võtmise järsu katkestamise tõttu (ärevus, unehäired, iiveldus, valu, higistamine), valu rinnus;
• lihaskiudude purunemine (rabdomüolüüs);
• muutused veretestide tulemustes (vere kreatiinfosfokinaasi tõus);
• seksuaalfunktsiooni häired, sealhulgas võimetus saada orgasmi, hilinenud seemnepurse;
• madal naatriumi sisaldus veres;
• anafülaksia (raskekujuline, potentsiaalselt eluohtlik allergiline reaktsioon, sh hingamisraskused, huulte, kurgu ja keele paistetus ning madal vererõhk. Nende nähtude ja sümptomite ilmnemisel oli vajalik erakorralise arstiabi osutamine.)

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Neurontin’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Neurontin sisaldab

• Toimeaine on gabapentiin. Iga kõva želatiinkapsel sisaldab 300 mg gabapentiini.
• Teised koostisosad on Kapsli sisu: laktoosmonohüdraat, maisitärklis ja talk.

Kapsli kest: želatiin, puhastatud vesi ja naatriumlaurüülsulfaat, värvained E171 (titaandioksiid) ja E172 (kollane raudoksiid). Tint sisaldab šellakit, E171 (titaandioksiid) ja E132 (indigokarmiin, alumiiniumsool).

Kuidas Neurontin välja näeb ja pakendi sisu Kollane kõvakapsel, millel on märgistus “Neurontin 300 mg” ja “PD”.

Pakitud PVC/PVDC/ alumiinium blisterpakendisse, 90 kapslit pakendis. Müügiloa hoidja ja tootja

Teisese müügiloa hoidja UAB „Lex ano“ Naugarduko g. 3 LT-03231 Vilnius Leedu

Tootja Pfizer Manufacturing Deutschland GmbH, Betriebsstätte Freiburg Mooswaldallee 1 D-79090 Freiburg Saksamaa Ümberpakendaja Lietuvos ir Norvegijos UAB „Norfachema“ Vytauto g. 6 LT-55175 Jonava Leedu

või UAB „ENTAFARMA“ Klonėnų vs. 1 LT-19156 Širvintų r. sav. Leedu

CEFEA Sp. z o.o. Sp. K. Ul. Działkowa 56 02-234 Warszawa Poola

Infoleht on viimati uuendatud mais 2022.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Neurontin ja milleks seda kasutatakse

Neurontin kuulub ravimite rühma, mida kasutatakse epilepsia ja perifeerse neuropaatilise

valu (närvikahjustusest põhjustatud pikaajalise valu) ravimiseks.

Neurontini toimeaine on gabapentiin. Neurontini kasutatakse

− Mitmesuguste epilepsia vormide (krambihood, mis esialgu piirduvad aju teatud osadega, levides sealt teistesse ajuosadesse või mitte) raviks. Raviarst kirjutab Neurontini teile või teie 6-aastasele ja vanemale lapsele epilepsia ravimiseks, kui praeguse raviga ei saa seisundit täielikult kontrollida. Kui ei ole öeldud teisiti, peate teie või teie laps, kes on vähemalt 6- aastane ja vanem, võtma Neurontini lisaks praegusele ravile. Neurontini võib kasutada ka eraldi täiskasvanute ja üle 12-aastaste laste ravimiseks. − Perifeerse neuropaatilise valu (närvikahjustustest põhjustatud pikaajalise valu) ravimiseks. Perifeerset neuropaatilist valu (esineb peamiselt jalgades ja/või kätes) võivad põhjustada paljud haigused, näiteks diabeet või vöötohatis. Valutunnet võib kirjeldada kui ägedat, põletavat, tuikavat, tulitavat, torkivat, teravat, kramplikku, pakitsevat, kipitavat, tuima, „nõelu täis“ tunne jne.

2. Mida on vaja teada enne Neurontini võtmist

Neurontini ei tohi võtta − kui olete gabapentiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline (ülitundlik).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Neurontini võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga

− kui teil on probleeme neerudega, siis võib arst määrata teile teistsuguse annuse; − kui te saate dialüüsravi (et eemaldada neerupuudulikkuse tõttu organismis kuhjunud jääkaineid), rääkige oma arstile, kui teil tekib lihasevalu ja/või –nõrkus; − kui teil tekivad sellised nähud nagu püsiv kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, võtke kohe ühendust oma arstiga, sest need võivad olla ägeda pankreatiidi (kõhunäärmepõletik) sümptomid; − kui teil on närvisüsteemi häired, hingamishäired või kui olete üle 65-aastane, võib arst teile määrata teistsuguse annustamisskeemi; − enne selle ravimi võtmist rääkige oma arstile, kui te olete kunagi kuritarvitanud alkoholi, retseptiravimeid või uimasteid või olnud nendest sõltuv; see võib tähendada, et teil on suurem risk jääda Neurontinist sõltuvusse. Sõltuvus Mõned inimesed võivad Neurontinist sõltuvusse jääda (vajadus ravimit edasi võtta). Neil võivad Neurontini kasutamise lõpetamisel tekkida võõrutusnähud (vt lõik 3 „Kuidas Neurontini võtta“ ja „Kui te lõpetate Neurontini võtmise“). Kui te kardate, et võite Neurontinist sõltuvusse jääda, siis rääkige kindlasti oma arstiga. Kui te märkate Neurontini võtmise ajal järgmisi nähte, siis võib see olla märgiks, et olete jäänud ravimist sõltuvusse.

• Teil on tunne, et peate võtma ravimit kauem, kui arst teile soovitas.
• Teil on tunne, et peate võtma ettenähtust suurema annuse.
• Te kasutate ravimit muudel põhjustel peale selle, milleks see teile välja kirjutati.
• Te olete teinud korduvaid edutuid katseid ravimi kasutamine lõpetada või seda piirata.
• Kui te lõpetate ravimi võtmise, tunnete end halvasti, võtmist taasalustades tunnete end

aga paremini. Kui te märkate mõnda neist nähtudest, siis pidage nõu oma arstiga ja arutage teile kõige paremini sobivat ravi, sealhulgas seda, millal on mõistlik ravimi võtmine lõpetada ja kuidas seda ohutult teha.

Väiksel hulgal inimestest, keda on ravitud antiepileptikumidega nagu gabapentiin, on esinenud enda vigastamise või enesetapumõtteid. Kui teil tekivad sellised mõtted, siis võtke viivitamatult ühendust oma arstiga.

Oluline teave võimalike tõsiste reaktsioonide kohta Gabapentiiniga seoses on teatatud tõsistest nahalöövetest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs ja ravimireaktsioon koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS). Lõpetage gabapentiini võtmine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate mõnda sümptomit, mis on seotud lõigus 4 kirjeldatud tõsiste nahareaktsioonidega.

Lugege nende sümptomite kirjeldust infolehe lõigust 4 „Võtke otsekohe ühendust oma arstiga, kui pärast ravimi võtmist tekib mõni järgmistest sümptomitest, sest need võivad viidata tõsisele haigusseisundile“.

Kui teil on lihasenõrkus, -hellus või -valu ja eriti kui te samal ajal tunnete ennast halvasti või on kõrge palavik, võib see olla põhjustatud ebanormaalsest lihaste lagunemisest, mis võib olla eluohtlik ning viia neeru probleemideni. Teil võib samuti tekkida uriini värvuse muutus ja muutused veretestide tulemustes (vere kreatiinfosfokinaasi märkimisväärne tõus). Kui teil tekib mõni nendest nähtudest või sümptomitest, pöörduge kohe arsti poole.

Muud ravimid ja Neurontin Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Kindlasti teatage oma arstile (või apteekrile), kui te võtate või olete

hiljuti võtnud mis tahes ravimeid krampide, unehäirete, depressiooni, ärevuse või muude neuroloogiliste või psühhiaatriliste probleemide vastu.

Opioide sisaldavad ravimid, nagu morfiin

Kui te võtate ükskõik milliseid opioide sisaldavaid ravimeid (nt morfiin), rääkige sellest palun oma arstile või apteekrile, sest opioidid võivad tugevdada Neurontini toimet. Lisaks võib Neurontini kooskasutamine opioididega põhjustada unisust, uimasust (sedatsioon), hingamise pärssimist või surma.

Antatsiidid (seedehäirete raviks) Kui samaaegselt võetakse Neurontini ning alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavaid antatsiide, võib Neurontini imendumine maost väheneda. Seetõttu on soovitatav, et Neurontini ei võeta varem kui kaks tundi pärast antatsiidi võtmist.

Neurontin − ei oma teadaolevaid koostoimeid teiste epilepsiavastaste ravimite ega suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega. − võib mõjutada mõningate laboratoorsete analüüside tulemusi, kui teil on vaja teha uriinianalüüsi, rääkige oma arstile või haiglas, milliseid ravimeid te võtate. Neurontin koos toiduga Neurontini võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus, imetamine ja viljakus − Kui te olete rase või arvate end olevat rase, rääkige sellest otsekohe oma arstile ja arutage võimalikke riske, mida teie poolt võetav ravim võib põhjustada teie sündimata lapsele. − Ärge lõpetage ravi ilma seda oma arstiga arutamata. − Kui te plaanite rasestuda, peate võimalikult varakult enne rasestumist arutama oma ravi oma arsti või apteekriga. − Kui te toidate last rinnaga või kavatsete rinnaga toita, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Neurontini võib vajadusel kasutada raseduse esimesel trimestril. Kui te kavatsete rasestuda või olete rase või arvate end olevat rase, pidage otsekohe nõu oma arstiga. Kui te olete rasestunud ja teil on epilepsia, on oluline, et te ei lõpetaks ravimi võtmist ilma eelnevalt oma arstiga nõu pidamata, kuna see võib teie haigust halvendada. Epilepsia ägenemine võib ohustada teid ja teie sündimata last. Põhjamaade vaatlusuuringus, milles vaadeldi andmeid naiste kohta, kes võtsid gabapentiini raseduse esimese 3 kuu jooksul, ei suurenenud risk sünnidefektide ega ajufunktsiooni häirete (neuroarenguhäired) tekkeks. Raseduse ajal gabapentiini võtnud naiste imikutel oli aga suurenenud madala sünnikaalu ja enneaegse sünnituse risk.

Rasedusaegsel kasutamisel võib gabapentiin põhjustada vastsündinu võõrutussümptomeid. See risk võib suureneda, kui gabapentiini võetakse koos opioidsete valuvaigistitega (tugeva valu vastased ravimid). Võtke kohe ühendust oma arstiga, kui te Neurontini võtmise ajal rasestute, arvate, et olete rase või plaanite rasestuda. Ärge katkestage selle ravimi võtmist järsku, sest see võib põhjustada võõrutuskrampe, millel võivad teile ja teie lapsele olla tõsised tagajärjed. Imetamine

Neurontini toimeaine gabapentiin eritub rinnapiima. Kuna toime imikule ei ole teada, ei soovitata

Neurontini kasutamise ajal last rinnaga toita. Viljakus

Loomkatsetes ei ole täheldatud toimet viljakusele. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Neurontin võib tekitada pearinglust, unisust ja väsimust. Te ei tohi juhtida autot, töötada keerukate masinatega ega osaleda teistes potentsiaalselt ohtlikes tegevustes, kui te ei tea, kas see ravim mõjutab teie võimet neid tegevusi teostada.

Neurontin sisaldab laktoosi Neurontin kõvakapslid sisaldavad laktoosi (teatud tüüpi suhkur). Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arstiga.

Neurontin sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 300 mg kõvakapslis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Neurontini võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Ärge võtke ravimit rohkem, kui teile välja kirjutati.

Teie arst määrab teile sobiva annuse.

Soovitatav annus epilepsia korral

Täiskasvanud ja noorukid Võtke selline arv kapsleid, nagu teile on määratud. Teie arst suurendab teie annust tavaliselt järk-järgult. Algannus on tavaliselt vahemikus 300...900 mg ööpäevas. Arsti juhendamisel võib annust järk-järgult suurendada kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas ja teie arst annab teile juhise võtta seda 3 eraldi annusena, s.t üks hommikul, teine pärastlõunal ja kolmas õhtul.

Lapsed vanuses 6 aastat ja vanemad Teie lapsele antava annuse määrab arst, see arvutatakse teie lapse kehamassi põhjal. Ravi alustatakse väikese algannusega, mida suurendatakse järk-järgult ligikaudu 3 päeva jooksul. Tavaline annus epilepsia kontrolli all hoidmiseks on 25...35 mg/kg ööpäevas. Tavaliselt manustatakse see 3 eraldi annusena, võttes kapsleid iga päev, tavaliselt üks hommikul, üks pärastlõunal ja üks õhtul.

Neurontini ei soovitata kasutada alla 6-aastastel lastel.

Soovitatav annus perifeerse neuropaatilise valu korral

Täiskasvanud Võtke teie arsti poolt määratud arv kapsleid. Teie arst suurendab teie annust tavaliselt järk-järgult. Algannus on üldiselt vahemikus 300...900 mg ööpäevas. Seejärel võib annust järk-järgult suurendada kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas ja teie arst annab teile juhise võtta seda 3 eraldi annusena, s.t üks hommikul, teine pärastlõunal ja kolmas õhtul.

Kui teil on neerufunktsiooni häired või kui te saate hemodialüüsi

Kui teil on neerufunktsiooni häired või kui te saate dialüüsravi, siis võib teie arst määrata teile teistsuguse manustamise sageduse ja/või annuse.

Kui te olete eakas patsient (üle 65-aastane) Te peaksite Neurontini võtma tavalistes annustes, juhul kui teil ei ole probleeme neerudega. Kui teil on probleeme neerudega, võib teie arst teile määrata erineva annustamisrežiimi ja/või annuse. Kui teil on tunne, et Neurontini toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nii kiiresti kui võimalik nõu oma arsti või apteekriga.

Manustamisviis Neurontini võetakse suukaudselt. Neelake alati kapslid alla tervena koos piisava koguse veega.

Jätkake Neurontini võtmist, kuni arst annab teile juhise lõpetada.

Kui te võtate Neurontini rohkem, kui ette nähtud Soovituslike annuste ületamine võib suurendada kõrvaltoimete tekkesagedust, sealhulgas teadvuse kadu, pearinglust, kahelinägemist, kõne segasust, unisust ja kõhulahtisust. Võtke viivitamatult ühendust oma arstiga või minge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda, kui te olete võtnud rohkem Neurontini kapsleid kui teie arst on teile määranud. Võtke kaasa kõik võtmata kapslid koos karbi ja pakendiga, nii et haigla saaks ruttu kindlaks teha, missugust ravimit olete võtnud.

Kui te unustate Neurontini võtta Kui unustate annuse võtta, võtke see niipea kui see teile meenub, välja arvatud juhul, kui on aeg võtta järgmine annus. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Neurontini võtmise Ärge lõpetage Neurontini võtmist järsult. Kui te tahate Neurontini võtmise lõpetada, siis pidage esmalt nõu oma arstiga. Tema ütleb, kuidas seda teha. Ravi lõpetamine peab toimuma järk- järgult, minimaalselt 1 nädala jooksul. Pärast lühi- või pikaajalise ravi lõpetamist Neurontiniga peate arvestama, et teil võivad tekkida teatud kõrvaltoimed, nn võõrutusnähud. Nendeks nähtudeks võivad olla krambihood, ärevus, unehäired, iiveldus, valu, higistamine, värinad, peavalu, masendus, ebatavalised aistingud, pearinglus ja üldine halb enesetunne. Need nähud avalduvad harilikult 48 tunni jooksul pärast Neurontini võtmise lõpetamist. Kui teil tekkivad võõrutusnähud, võtke ühendust oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage Neurontini kasutamine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate mõnda järgmistest sümptomitest:

• kehatüvel naha tasapinnas olevad punakad märklauataolised või ringikujulised laigud, mille keskel on sageli villid, naha koorumine, haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades. Neile tõsistele nahalöövetele võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs);
• laiaulatuslik nahalööve, kõrge kehatemperatuur ja suurenenud lümfisõlmed

(DRESS-sündroom või ravimi ülitundlikkuse sündroom).

Võtke otsekohe ühendust oma arstiga, kui pärast ravimi võtmist tekib mõni järgmistest sümptomitest, sest need võivad viidata tõsisele haigusseisundile:

• püsiv kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, sest need võivad olla ägeda pankreatiidi (kõhunäärmepõletik) sümptomid;
• hingamisprobleemid, mis raskel juhul võivad normaalse hingamise säilitamiseks vajada erakorralist abi või intensiivravi;
• Neurontin võib põhjustada tõsist või eluohtlikku allergilist reaktsiooni, mis võib kahjustada teie nahka või teisi kehaosasid, nagu maks või vererakud. Seda tüüpi reaktsiooni tekkimisel võib teil esineda nahalöövet, aga ei pruugi. Antud reaktsiooni korral võite te vajada haiglaravi või peate lõpetama Neurontini võtmise. Kui teil esineb ükskõik milline alljärgnevatest sümptomitest, võtke kohe ühendust oma arstiga: nahalööve ja punetus ja/või juuste väljalangemine, nõgeslööve, palavik, püsiv lümfisõlmede suurenemine, huulte, näo ja keele turse, naha või silmavalgete kollasus, ebatavalised verevalumid või verejooksud, äärmine jõuetus või väsimus, teadmata põhjusega lihasevalu, korduvad infektsioonid.

Need sümptomid võivad olla tõsise reaktsiooni esmased nähud. Arst peab teid läbi vaatama ja otsustama, kas te võite Neurontini võtmist jätkata.

Kui te saate dialüüsravi, rääkige oma arstile, kui teil tekib lihasevalu ja/või –nõrkus.

Teised kõrvaltoimed, mis võivad tekkida:

Väga sage (võivad esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st):

• viirusnakkus;
• unisus, pearinglus, koordinatsiooni puudumine;
• väsimus, palavik.

Sage (võivad esineda kuni ühel inimesel 10-st):

• kopsupõletik, hingamisteede põletikud, kuseteede põletik, kõrvapõletik või teised põletikud;
• vere valgeliblede väike arv;
• anoreksia, söögiisu suurenemine;
• viha teiste suhtes, segasus, meeleolu muutused, depressioon, ärevus, närvilisus, mõtlemisraskused;
• krambid, tõmblevad liigutused, rääkimisraskused, mälukaotus, värinad, unehäired, peavalu, nahatundlikkus, tundlikkuse vähenemine (tuimus), koordinatsioonihäired, ebatavalised silmaliigutused, reflekside elavnemine, nõrgenemine või kadumine;
• nägemise hägustumine, kahelinägemine;
• peapööritus;
• kõrge vererõhk, nahapunetus või veresoonte laienemine;
• hingamisraskused, bronhiit, kurgu valulikkus, köha, ninakuivus;
• oksendamine, iiveldus, hammaste probleemid, põletikulised igemed, kõhulahtisus, kõhuvalu, seedehäired, kõhukinnisus, suu- või kurgukuivus, kõhupuhitus;

• näoturse, sinised laigud, lööve, sügelus, akne;
• liigesevalu, lihasevalu, seljavalu, tõmblused;
• erektsioonihäired (impotentsus);
• jalgade ja käte tursed, kõndimisraskused, nõrkus, valu, halb enesetunne,

gripilaadsed sümptomid;

• vere valgeliblede arvu vähenemine, kehakaalu suurenemine;
• ootamatud vigastused, luumurrud, marrastused.

Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes sageli esinenud agressiivsest käitumisest ja tõmblevatest liigutustest.

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni ühel inimesel 100-st):

• agiteeritus (krooniline rahutusseisund ning tahtmatud ja sihitud liigutused)
• allergilised reaktsioonid, nagu lööve;
• vähenenud liikuvus;
• pulsisageduse tõus;
• neelamisraskus;
• turse, mis võib haarata nägu, keha ja jäsemeid;
• muutused vereanalüüsides, mis võivad viidata maksakahjustusele;
• vaimsed häired;
• kukkumine;
• vere glükoositaseme tõus (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel).

Harv (võivad esineda kuni ühel inimesel 1000-st):

• vere glükoositaseme langus (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel);
• teadvusekadu;
• hingamisraskused, pindmine hingamine (respiratoorne depressioon).

Neurontini turuletulekujärgselt on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:

• vereliistakute (vere hüübimisega seotud rakud) arvu vähenemine;
• enesetapumõtted, hallutsinatsioonid;
• ebaloomulike liigutuste, nagu väänlemine, tõmblevad liigutused ja jäikus, teke;
• helin kõrvus;
• naha ja silmade kollaseks muutumine (kollatõbi), maksapõletik;
• äge neerupuudulikkus, kusepidamatus;
• rinnanäärmekoe mahu suurenemine, rindade suurenemine;
• kõrvaltoimed gabapentiini võtmise järsu katkestamise tõttu (ärevus, unehäired, iiveldus, valu, higistamine), valu rinnus;
• lihaskiudude purunemine (rabdomüolüüs);
• muutused veretestide tulemustes (vere kreatiinfosfokinaasi tõus);
• seksuaalfunktsiooni häired, sealhulgas võimetus saada orgasmi, hilinenud seemnepurse;
• madal naatriumi sisaldus veres;
• anafülaksia (raskekujuline, potentsiaalselt eluohtlik allergiline reaktsioon, sh hingamisraskused, huulte, kurgu ja keele paistetus ning madal vererõhk. Nende nähtude ja sümptomite ilmnemisel oli vajalik erakorralise arstiabi osutamine);
• Neurontinist sõltuvusse jäämine (ravimisõltuvus).

Pärast lühi- või pikaajalise ravi lõpetamist Neurontiniga peate arvestama, et teil võivad tekkida teatud kõrvaltoimed, nn võõrutusnähud (vt „Kui te lõpetate Neurontini võtmise“).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib

olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Neurontini säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Neurontin sisaldab

• Toimeaine on gabapentiin. Iga kõva želatiinkapsel sisaldab 300 mg gabapentiini.
• Teised koostisosad on Kapsli sisu: laktoosmonohüdraat, maisitärklis ja talk. Kapsli kest: želatiin, puhastatud vesi ja naatriumlaurüülsulfaat, värvained E171 (titaandioksiid) ja E172 (kollane raudoksiid). Tint sisaldab šellakit, E171 (titaandioksiid) ja E132 (indigokarmiin, alumiiniumsool).

Kuidas Neurontin välja näeb ja pakendi sisu Kollane kõvakapsel, millel on märgistus “Neurontin 300 mg” ja “VLE”.

Pakitud PVC/PVDC/alumiinium blisterpakendisse 50 või 100 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja UAB „Lex ano“, Naugarduko g. 3, LT-03231 Vilnius, Leedu

Tootja Pfizer Manufacturing Deutschland GmbH, Mooswaldallee 1, 79108 Freiburg Im Breisgau, Saksamaa

MEDIS INTERNATIONAL a.s., výrobní závod Bolatice, Průmyslová 961/16, 747 23 Bolatice, Tšehhi

Ümberpakendaja UAB „Norfachema“, Vytauto g. 6, LT-55175 Jonava, Leedu

UAB „ENTAFARMA“, Klonėnų vs. 1, LT-19156 Širvintų r. sav., Leedu

CEFEA Sp. z o.o. Sp. K., Ul. Działkowa 69, 02-234 Warszawa, Poola

Infoleht on viimati uuendatud augustis 2025.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Neurontin ja milleks seda kasutatakse

Neurontin kuulub ravimite rühma, mida kasutatakse epilepsia ja perifeerse neuropaatilise valu (närvikahjustusest põhjustatud pikaajalise valu) ravimiseks.

Neurontini toimeaine on gabapentiin.

Neurontini kasutatakse

• Mitmesuguste epilepsia vormide (krambihood, mis esialgu piirduvad aju teatud osadega, levides sealt teistesse ajuosadesse või mitte) raviks. Raviarst kirjutab Neurontini teile või teie 6- aastasele ja vanemale lapsele epilepsia ravimiseks, kui praeguse raviga ei saa seisundit täielikult kontrollida. Kui ei ole öeldud teisiti, peate teie või teie laps, kes on vähemalt 6-aastane ja vanem, võtma Neurontini lisaks praegusele ravile. Neurontini võib kasutada ka eraldi täiskasvanute ja üle 12-aastaste laste ravimiseks.

• Perifeerse neuropaatilise valu (närvikahjustustest põhjustatud pikaajalise valu) ravimiseks. Perifeerset neuropaatilist valu (esineb peamiselt jalgades ja/või kätes) võivad põhjustada paljud haigused, näiteks diabeet või vöötohatis. Valutunnet võib kirjeldada kui ägedat, põletavat, tuikavat, tulitavat, torkivat, teravat, kramplikku, pakitsevat, kipitavat, tuima, „nõelu täis“ tunne jne.

2. Mida on vaja teada enne Neurontini võtmist

Neurontini ei tohi võtta

• kui olete gabapentiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline (ülitundlik).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Neurontini võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga

• kui teil on probleeme neerudega, siis võib arst määrata teile teistsuguse annuse;
• kui te saate dialüüsravi (et eemaldada neerupuudulikkuse tõttu organismis kuhjunud jääkaineid), rääkige oma arstile, kui teil tekib lihasevalu ja/või –nõrkus;
• kui teil tekivad sellised nähud nagu püsiv kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, võtke kohe ühendust oma arstiga, sest need võivad olla ägeda pankreatiidi (kõhunäärmepõletik) sümptomid;
• kui teil on närvisüsteemi häired, hingamishäired või kui olete üle 65-aastane, võib arst teile määrata teistsuguse annustamisskeemi;

• enne selle ravimi võtmist rääkige oma arstile, kui te olete kunagi kuritarvitanud alkoholi, retseptiravimeid või uimasteid või olnud nendest sõltuv; see võib tähendada, et teil on suurem risk jääda Neurontinist sõltuvusse.

Sõltuvus Mõned inimesed võivad Neurontinist sõltuvusse jääda (vajadus ravimit edasi võtta). Neil võivad Neurontini kasutamise lõpetamisel tekkida võõrutusnähud (vt lõik 3 „Kuidas Neurontini võtta“ ja „Kui te lõpetate Neurontini võtmise“). Kui te kardate, et võite Neurontinist sõltuvusse jääda, siis rääkige kindlasti oma arstiga. Kui te märkate Neurontini võtmise ajal järgmisi nähte, võib see olla märgiks, et teil on tekkinud ravimist sõltuvus.

• Teil on tunne, et peate võtma ravimit kauem, kui arst teile soovitas.
• Teil on tunne, et peate võtma ettenähtust suurema annuse.

• Te kasutate ravimit muudel põhjustel kui see, milleks see teile välja kirjutati.
• Te olete teinud korduvaid edutuid katseid ravimi kasutamine lõpetada või seda piirata.
• Kui te lõpetate ravimi võtmise, tunnete end halvasti, kui võtmist taasalustades tunnete end paremini.

Kui te märkate mõnda neist nähtudest, siis pidage nõu oma arstiga ja arutage teile kõige paremini sobivat ravi, sealhulgas seda, millal on mõistlik ravimi võtmine lõpetada ja kuidas seda ohutult teha.

Väiksel hulgal inimestest, keda on ravitud antiepileptikumidega nagu gabapentiin, on esinenud enda vigastamise või enesetapumõtteid. Kui teil tekivad sellised mõtted, siis võtke viivitamatult ühendust oma arstiga.

Oluline teave võimalike tõsiste reaktsioonide kohta

Gabapentiiniga seoses on teatatud tõsistest nahalöövetest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs ja ravimireaktsioon koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS). Lõpetage gabapentiini võtmine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate mõnda lõigus 4 kirjeldatud tõsiste nahareaktsioonidega seotud sümptomit.

Lugege tõsiste sümptomite kirjeldust infolehe lõigust 4 „Võtke otsekohe ühendust oma arstiga, kui pärast ravimi võtmist tekib mõni järgmistest sümptomitest, sest need võivad viidata tõsisele haigusseisundile“.

Kui teil on lihasenõrkus, -hellus või -valu ja eriti kui te samal ajal tunnete ennast halvasti või on kõrge palavik, võib see olla põhjustatud ebanormaalsest lihaste lagunemisest, mis võib olla eluohtlik ning viia neeru probleemideni. Teil võib samuti tekkida uriini värvuse muutus ja muutused veretestide tulemustes (vere kreatiinfosfokinaasi märkimisväärne tõus). Kui teil tekib mõni nendest nähtudest või sümptomitest, pöörduge kohe arsti poole.

Muud ravimid ja Neurontin Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Kindlasti teatage oma arstile (või apteekrile), kui te võtate või olete hiljuti

võtnud mis tahes ravimeid krampide, unehäirete, depressiooni, ärevuse või muude neuroloogiliste või

psühhiaatriliste probleemide vastu.

Opioide sisaldavad ravimid, nagu morfiin Kui te võtate ükskõik milliseid opioide sisaldavaid ravimeid (nt morfiin), rääkige sellest palun oma arstile või apteekrile, sest opioidid võivad tugevdada Neurontini toimet. Lisaks võib Neurontini kooskasutamine opioididega põhjustada unisust, uimasust (sedatsioon), hingamise pärssimist või surma.

Antatsiidid (seedehäirete raviks) Kui samaaegselt võetakse Neurontini ning alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavaid antatsiide, võib Neurontini imendumine maost väheneda. Seetõttu on soovitatav, et Neurontini ei võeta varem kui kaks tundi pärast antatsiidi võtmist.

Neurontin

• ei oma teadaolevaid koostoimeid teiste epilepsiavastaste ravimite ega suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega.

• võib mõjutada mõningate laboratoorsete analüüside tulemusi, kui teil on vaja teha uriinianalüüsi, rääkige oma arstile või haiglas, milliseid ravimeid te võtate.

Neurontin koos toiduga Neurontini võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus, imetamine ja viljakus

• Kui te olete rase või arvate end olevat rase, rääkige sellest otsekohe oma arstile ja arutage võimalikke riske, mida teie poolt võetav ravim võib põhjustada teie sündimata lapsele.
• Ärge lõpetage ravi ilma seda oma arstiga arutamata.
• Kui te plaanite rasestuda, peate võimalikult varakult enne rasestumist arutama oma ravi oma arsti või apteekriga.
• Kui te toidate last rinnaga või kavatsete rinnaga toita, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Neurontini võib vajadusel kasutada raseduse esimesel trimestril. Kui te kavatsete rasestuda või olete

rase või arvate end olevat rase, pidage otsekohe nõu oma arstiga. Kui te olete rasestunud ja teil on epilepsia, on oluline, et te ei lõpetaks ravimi võtmist ilma eelnevalt oma arstiga nõu pidamata, kuna see võib teie haigust halvendada. Epilepsia ägenemine võib ohustada teid ja teie sündimata last.

Põhjamaade vaatlusuuringus, milles vaadeldi andmeid naiste kohta, kes võtsid gabapentiini raseduse esimese 3 kuu jooksul, ei suurenenud risk sünnidefektide ega ajufunktsiooni häirete (neuroarenguhäired) tekkeks. Raseduse ajal gabapentiini võtnud naiste imikutel oli suurenenud oht madala sünnikaalu ja enneaegseks sünnituseks.

Rasedusaegsel kasutamisel võib gabapentiin põhjustada vastsündinul võõrutussümptomeid. See oht võib suureneda, kui gabapentiini võetakse koos opioidsete valuvaigistitega (tugeva valu vastased ravimid).

Võtke kohe ühendust oma arstiga, kui te Neurontini võtmise ajal rasestute, arvate, et olete rase või plaanite rasestuda. Ärge katkestage selle ravimi võtmist järsku, sest see võib põhjustada võõrutuskrampe, millel võivad teile ja teie lapsele olla tõsised tagajärjed.

Imetamine

Neurontini toimeaine gabapentiin eritub rinnapiima. Kuna toime imikule ei ole teada, ei soovitata Neurontini kasutamise ajal last rinnaga toita.

Viljakus Loomkatsetes ei ole täheldatud toimet viljakusele.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Neurontin võib tekitada pearinglust, unisust ja väsimust. Te ei tohi juhtida autot, töötada keerukate masinatega ega osaleda teistes potentsiaalselt ohtlikes tegevustes, kui te ei tea, kas see ravim mõjutab teie võimet neid tegevusi teostada.

Neurontin sisaldab laktoosi Neurontin kõvakapslid sisaldavad laktoosi (teatud tüüpi suhkur). Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arstiga.

Neurontin sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 300 mg kõvakapslis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Neurontini võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Ärge võtke ravimit rohkem, kui teile välja kirjutati.

Teie arst määrab teile sobiva annuse.

Soovitatav annus epilepsia korral

Täiskasvanud ja noorukid Võtke selline arv kapsleid, nagu teile on määratud. Teie arst suurendab teie annust tavaliselt järk- järgult. Algannus on tavaliselt vahemikus 300...900 mg ööpäevas. Arsti juhendamisel võib annust järk-järgult suurendada kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas ja teie arst annab teile juhise võtta seda 3 eraldi annusena, s.t üks hommikul, teine pärastlõunal ja kolmas õhtul.

Lapsed vanuses 6 aastat ja vanemad

Teie lapsele antava annuse määrab arst, see arvutatakse teie lapse kehamassi põhjal. Ravi alustatakse väikese algannusega, mida suurendatakse järk-järgult ligikaudu 3 päeva jooksul. Tavaline annus epilepsia kontrolli all hoidmiseks on 25...35 mg/kg ööpäevas. Tavaliselt manustatakse see 3 eraldi annusena, võttes kapsleid iga päev, tavaliselt üks hommikul, üks pärastlõunal ja üks õhtul.

Neurontini ei soovitata kasutada alla 6-aastastel lastel.

Soovitatav annus perifeerse neuropaatilise valu korral

Täiskasvanud Võtke teie arsti poolt määratud arv kapsleid. Teie arst suurendab teie annust tavaliselt järk-järgult. Algannus on üldiselt vahemikus 300...900 mg ööpäevas. Seejärel võib annust järk-järgult suurendada kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas ja teie arst annab teile juhise võtta seda 3 eraldi annusena, s.t üks hommikul, teine pärastlõunal ja kolmas õhtul.

Kui teil on neerufunktsiooni häired või kui te saate hemodialüüsi

Kui teil on neerufunktsiooni häired või kui te saate dialüüsravi, siis võib teie arst määrata teile

teistsuguse manustamise sageduse ja/või annuse.

Kui te olete eakas patsient (üle 65-aastane) Te peaksite Neurontini võtma tavalistes annustes, juhul kui teil ei ole probleeme neerudega. Kui teil on probleeme neerudega, võib teie arst teile määrata erineva annustamisrežiimi ja/või annuse.

Kui teil on tunne, et Neurontini toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nii kiiresti kui võimalik nõu oma arsti või apteekriga.

Manustamisviis Neurontini võetakse suukaudselt. Neelake alati kapslid alla tervena koos piisava koguse veega.

Jätkake Neurontini võtmist, kuni arst annab teile juhise lõpetada.

Kui te võtate Neurontini rohkem, kui ette nähtud Soovituslike annuste ületamine võib suurendada kõrvaltoimete tekkesagedust, sealhulgas teadvuse kadu, pearinglust, kahelinägemist, kõne segasust, unisust ja kõhulahtisust. Võtke viivitamatult ühendust oma arstiga või minge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda,

kui te olete võtnud rohkem Neurontini kapsleid kui teie arst on teile määranud. Võtke kaasa kõik võtmata kapslid koos karbi ja pakendiga, nii et haigla saaks ruttu kindlaks teha, missugust ravimit olete võtnud.

Kui te unustate Neurontini võtta Kui unustate annuse võtta, võtke see niipea kui see teile meenub, välja arvatud juhul, kui on aeg võtta järgmine annus. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Neurontini võtmise Ärge lõpetage Neurontini võtmist järsult. Kui te tahate Neurontini võtmise lõpetada, siis pidage esmalt nõu oma arstiga. Tema ütleb, kuidas seda teha. Ravi lõpetamine peab toimuma järk-järgult, minimaalselt 1 nädala jooksul. Pärast lühi- või pikaajalise ravi lõpetamist Neurontiniga peate arvestama, et teil võivad tekkida teatud kõrvaltoimed, nn võõrutusnähud. Nendeks nähtudeks võivad olla krambihood, ärevus, unehäired, iiveldus, valu, higistamine, värinad, peavalu, masendus, ebatavalised aistingud, pearinglus ja üldine halb enesetunne. Need nähud avalduvad harilikult 48 tunni jooksul pärast Neurontini võtmise lõpetamist. Kui teil tekkivad võõrutusnähud, võtke ühendust oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage Neurontini kasutamine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate mõnda järgmistest sümptomitest:

• kehatüvel naha tasapinnas olevad punakad märklauataolised või ringikujulised laigud, mille keskel on sageli villid, naha koorumine, haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades. Neile tõsistele nahalöövetele võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs);
• laiaulatuslik nahalööve, kõrge kehatemperatuur ja suurenenud lümfisõlmed (DRESS- sündroom või ravimi ülitundlikkuse sündroom).

Võtke otsekohe ühendust oma arstiga, kui pärast ravimi võtmist tekib mõni järgmistest

sümptomitest, sest need võivad viidata tõsisele haigusseisundile:

• püsiv kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, sest need võivad olla ägeda pankreatiidi (kõhunäärmepõletik) sümptomid;
• hingamisprobleemid, mis raskel juhul võivad normaalse hingamise säilitamiseks vajada erakorralist abi või intensiivravi;
• Neurontin võib põhjustada tõsist või eluohtlikku allergilist reaktsiooni, mis võib kahjustada teie nahka või teisi kehaosasid, nagu maks või vererakud. Seda tüüpi reaktsiooni tekkimisel võib teil esineda nahalöövet, aga ei pruugi. Antud reaktsiooni korral võite te vajada haiglaravi või peate lõpetama Neurontini võtmise. Kui teil esineb ükskõik milline alljärgnevatest sümptomitest, võtke kohe ühendust oma arstiga: nahalööve ja punetus ja/või juuste väljalangemine, nõgeslööve,

• palavik, püsiv lümfisõlmede suurenemine, huulte, näo ja keele turse, naha või silmavalgete kollasus, ebatavalised verevalumid või verejooksud, äärmine jõuetus või väsimus, teadmata põhjusega lihasvalu, korduvad infektsioonid.

Need sümptomid võivad olla tõsise reaktsiooni esmased nähud. Arst peab teid läbi vaatama ja

otsustama, kas te võite Neurontini võtmist jätkata.

• Kui te saate dialüüsravi, rääkige oma arstile, kui teil tekib lihasevalu ja/või –nõrkus.

Teised kõrvaltoimed, mis võivad tekkida:

Väga sage (võivad esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st):

• viirusnakkus;
• unisus, pearinglus, koordinatsiooni puudumine;
• väsimus, palavik.

Sage (võivad esineda kuni ühel inimesel 10-st):

• kopsupõletik, hingamisteede põletikud, kuseteede põletik, kõrvapõletik või teised põletikud;
• vere valgeliblede väike arv;
• anoreksia, söögiisu suurenemine;
• viha teiste suhtes, segasus, meeleolu muutused, depressioon, ärevus, närvilisus, mõtlemisraskused;

• krambid, tõmblevad liigutused, rääkimisraskused, mälukaotus, värinad, unehäired, peavalu, nahatundlikkus, tundlikkuse vähenemine (tuimus), koordinatsioonihäired, ebatavalised silmaliigutused, reflekside elavnemine, nõrgenemine või kadumine;
• nägemise hägustumine, kahelinägemine;
• peapööritus;
• kõrge vererõhk, nahapunetus või veresoonte laienemine;
• hingamisraskused, bronhiit, kurgu valulikkus, köha, ninakuivus;
• oksendamine, iiveldus, hammaste probleemid, põletikulised igemed, kõhulahtisus, kõhuvalu, seedehäired, kõhukinnisus, suu- või kurgukuivus, kõhupuhitus;
• näoturse, sinised laigud, lööve, sügelus, akne;
• liigesvalu, lihasvalu, seljavalu, tõmblused;

• erektsioonihäired (impotentsus);
• jalgade ja käte tursed, kõndimisraskused, nõrkus, valu, halb enesetunne, gripilaadsed sümptomid;
• vere valgeliblede arvu vähenemine, kehakaalu suurenemine;
• ootamatud vigastused, luumurrud, marrastused.

Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes sageli esinenud agressiivsest käitumisest ja tõmblevatest liigutustest.

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni ühel inimesel 100-st):

• agiteeritus (krooniline rahutusseisund ning tahtmatud ja sihitud liigutused);
• allergilised reaktsioonid, nagu lööve;
• vähenenud liikuvus;
• pulsisageduse tõus;
• neelamisraskus;

• turse, mis võib haarata nägu, keha ja jäsemeid;
• muutused vereanalüüsides, mis võivad viidata maksakahjustusele;
• vaimsed häired;
• kukkumine;
• vere glükoositaseme tõus (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel).

Harv (võivad esineda kuni ühel inimesel 1000-st):

• vere glükoositaseme langus (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel);
• teadvusekadu;
• hingamisraskused, pindmine hingamine (respiratoorne depressioon).

Neurontini turuletulekujärgselt on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:

• vereliistakute (vere hüübimisega seotud rakud) arvu vähenemine;
• enesetapumõtted, hallutsinatsioonid;

• ebaloomulike liigutuste, nagu väänlemine, tõmblevad liigutused ja jäikus, teke;
• helin kõrvus;
• naha ja silmade kollaseks muutumine (kollatõbi), maksapõletik;
• äge neerupuudulikkus, kusepidamatus;
• rinnanäärmekoe mahu suurenemine, rindade suurenemine;
• kõrvaltoimed gabapentiini võtmise järsu katkestamise tõttu (ärevus, unehäired, iiveldus, valu, higistamine), valu rinnus;
• lihaskiudude purunemine (rabdomüolüüs);
• muutused veretestide tulemustes (vere kreatiinfosfokinaasi tõus);
• seksuaalfunktsiooni häired, sealhulgas võimetus saada orgasmi, hilinenud seemnepurse;
• madal naatriumi sisaldus veres;
• anafülaksia (raskekujuline, potentsiaalselt eluohtlik allergiline reaktsioon, sh hingamisraskused, huulte, kurgu ja keele paistetus ning madal vererõhk. Nende nähtude ja sümptomite ilmnemisel oli vajalik erakorralise arstiabi osutamine.);

• Neurontinist sõltuvusse jäämine (ravimisõltuvus).

Pärast lühi- või pikaajalise ravi lõpetamist Neurontiniga peate arvestama, et teil võivad tekkida teatud kõrvaltoimed, nn võõrutusnähud (vt „Kui te lõpetate Neurontini võtmise“).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Neurontini säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Neurontin sisaldab

• Toimeaine on gabapentiin. Üks kõva želatiinkapsel sisaldab 300 mg gabapentiini.

• Teised koostisosad on Kapsli sisu: laktoosmonohüdraat, maisitärklis ja talk. Kapsli kest: želatiin, puhastatud vesi ja naatriumlaurüülsulfaat, värvained E171 (titaandioksiid) ja E172 (kollane raudoksiid). Tint sisaldab šellakit, E171 (titaandioksiid) ja E132 (indigokarmiin, alumiiniumsool).

Kuidas Neurontin välja näeb ja pakendi sisu Kollane kõvakapsel, millel on märgistus “Neurontin 300 mg” ja “VLE”.

Pakitud PVC/PVDC/alumiinium blisterpakendisse. 50, 90, 100 või 200 kapslit pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Teisese müügiloa hoidja: UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu tel: +37065796198

Tootja: Pfizer Manufacturing Deutschland GmbH Mooswaldallee 1 79108 Freiburg Im Breisgau

Saksamaa

MEDIS INTERNATIONAL a.s., vyrobni zavod Bolatice Průmyslova 961/16 747 23 Bolatice Tšehhi Vabariik

Ümberpakendaja: UAB Entafarma Klonėnų vs. 1 LT-19156 Širvintų r. sav., Jauniūnų sen. Leedu

UAB Armila Molėtų pl. 75 LT-14259 Vilnius Leedu

Medezin Sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14 Konstantynów Łódzki, Łódzkie 95-050 Poola

UAB Santamed LT Liepų g. 9 Kauno r. sav., Linksmakalnio sen., Linksmakalnio k. LT-53290 Leedu

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Apteegikaubanduse Hulgimüük OÜ, Lelle tn 24, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11318, Eesti

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2025.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Neurontin ja milleks seda kasutatakse

Neurontin kuulub ravimite rühma, mida kasutatakse epilepsia ja perifeerse neuropaatilise valu (närvikahjustusest põhjustatud pikaajalise valu) ravimiseks.

Neurontini toimeaine on gabapentiin.

Neurontini kasutatakse

− Mitmesuguste epilepsia vormide (krambihood, mis esialgu piirduvad aju teatud osadega, levides sealt teistesse ajuosadesse või mitte) raviks. Raviarst kirjutab Neurontini teile või teie 6- aastasele ja vanemale lapsele epilepsia ravimiseks, kui praeguse raviga ei saa seisundit täielikult kontrollida. Kui ei ole öeldud teisiti, peate teie või teie laps, kes on vähemalt 6-aastane ja vanem, võtma Neurontini lisaks praegusele ravile. Neurontini võib kasutada ka eraldi täiskasvanute ja üle 12-aastaste laste ravimiseks.

− Perifeerse neuropaatilise valu (närvikahjustustest põhjustatud pikaajalise valu) ravimiseks. Perifeerset neuropaatilist valu (esineb peamiselt jalgades ja/või kätes) võivad põhjustada paljud haigused, näiteks diabeet või vöötohatis. Valutunnet võib kirjeldada kui ägedat, põletavat, tuikavat, tulitavat, torkivat, teravat, kramplikku, pakitsevat, kipitavat, tuima, „nõelu täis“ tunne jne.

2. Mida on vaja teada enne Neurontini võtmist

Neurontini ei tohi võtta − kui olete gabapentiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline (ülitundlik).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Neurontini võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga − kui teil on probleeme neerudega, siis võib arst määrata teile teistsuguse annuse; − kui te saate dialüüsravi (et eemaldada neerupuudulikkuse tõttu organismis kuhjunud jääkaineid), rääkige oma arstile, kui teil tekib lihasvalu ja/või –nõrkus;

− kui teil tekivad sellised nähud, nagu püsiv kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, võtke kohe ühendust oma arstiga, sest need võivad olla ägeda pankreatiidi (kõhunäärmepõletik) sümptomid; − kui teil on närvisüsteemi häired, hingamishäired või kui olete üle 65-aastane, võib arst teile määrata teistsuguse annustamisskeemi; − enne selle ravimi võtmist rääkige oma arstile, kui te olete kunagi kuritarvitanud alkoholi, retseptiravimeid või uimasteid või olnud nendest sõltuv; see võib tähendada, et teil on suurem risk jääda Neurontinist sõltuvusse. Sõltuvus Mõned inimesed võivad Neurontinist sõltuvusse jääda (vajadus ravimit edasi võtta). Neil võivad Neurontini kasutamise lõpetamisel tekkida võõrutusnähud (vt lõik 3 „Kuidas Neurontini võtta“ ja „Kui te lõpetate Neurontini võtmise“). Kui te kardate, et võite Neurontinist sõltuvusse jääda, siis rääkige kindlasti oma arstiga. Kui te märkate Neurontini võtmise ajal järgmisi nähte, siis võib see olla märgiks, et olete jäänud ravimist sõltuvusse.

• Teil on tunne, et peate võtma ravimit kauem, kui arst teile soovitas.
• Teil on tunne, et peate võtma ettenähtust suurema annuse.
• Te kasutate ravimit muudel põhjustel peale selle, milleks see teile välja kirjutati.
• Te olete teinud korduvaid edutuid katseid ravimi kasutamine lõpetada või seda piirata.
• Kui te lõpetate ravimi võtmise, tunnete end halvasti, võtmist taasalustades tunnete end aga paremini.

Kui te märkate mõnda neist nähtudest, siis pidage nõu oma arstiga ja arutage teile kõige paremini sobivat ravi, sealhulgas seda, millal on mõistlik ravimi võtmine lõpetada ja kuidas seda ohutult teha.

Väiksel hulgal inimestest, keda on ravitud antiepileptikumidega nagu gabapentiin, on esinenud enda vigastamise või enesetapumõtteid. Kui teil tekivad sellised mõtted, siis võtke viivitamatult ühendust oma arstiga.

Oluline teave võimalike tõsiste reaktsioonide kohta Gabapentiiniga seoses on teatatud tõsistest nahalöövetest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs ja ravimireaktsioon koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS). Lõpetage gabapentiini võtmine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate mõnda sümptomit, mis on seotud lõigus 4 kirjeldatud tõsiste nahareaktsioonidega.

Lugege tõsiste sümptomite kirjeldust infolehe lõigust 4 „Võtke otsekohe ühendust oma arstiga, kui pärast ravimi võtmist tekib mõni järgmistest sümptomitest, sest need võivad viidata tõsisele haigusseisundile“.

Kui teil on lihasnõrkus, -hellus või -valu ja eriti kui te samal ajal tunnete ennast halvasti või on kõrge palavik, võib see olla põhjustatud ebanormaalsest lihaste lagunemisest, mis võib olla eluohtlik ning viia neeru probleemideni. Teil võib samuti tekkida uriini värvuse muutus ja muutused veretestide tulemustes (vere kreatiinfosfokinaasi märkimisväärne tõus). Kui teil tekib mõni nendest nähtudest või sümptomitest, pöörduge kohe arsti poole. Muud ravimid ja Neurontin Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Kindlasti teatage oma arstile (või apteekrile), kui te võtate või olete hiljuti võtnud mis tahes ravimeid krampide, unehäirete, depressiooni, ärevuse või muude neuroloogiliste või psühhiaatriliste probleemide vastu.

Opioide sisaldavad ravimid, nagu morfiin Kui te võtate ükskõik milliseid opioide sisaldavaid ravimeid (nt morfiin), rääkige sellest palun oma arstile või apteekrile, sest opioidid võivad tugevdada Neurontini toimet. Lisaks võib Neurontini kooskasutamine opioididega põhjustada unisust, uimasust (sedatsioon), hingamise pärssimist või surma.

Antatsiidid (seedehäirete raviks)

Kui samaaegselt võetakse Neurontini ning alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavaid antatsiide, võib Neurontini imendumine maost väheneda. Seetõttu on soovitatav, et Neurontini ei võeta varem kui kaks tundi pärast antatsiidi võtmist.

Neurontin − ei oma teadaolevaid koostoimeid teiste epilepsiavastaste ravimite ega suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega. − võib mõjutada mõningate laboratoorsete analüüside tulemusi, kui teil on vaja teha uriinianalüüsi, rääkige oma arstile või haiglas, milliseid ravimeid te võtate.

Neurontin koos toiduga Neurontini võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus, imetamine ja viljakus − Kui te olete rase või arvate end olevat rase, rääkige sellest otsekohe oma arstile ja arutage võimalikke riske, mida teie poolt võetav ravim võib põhjustada teie sündimata lapsele. − Ärge lõpetage ravi ilma seda oma arstiga arutamata. − Kui te plaanite rasestuda, peate võimalikult varakult enne rasestumist arutama oma ravi oma arsti või apteekriga. − Kui te toidate last rinnaga või kavatsete rinnaga toita, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Neurontini võib vajadusel kasutada raseduse esimesel trimestril. Kui te kavatsete rasestuda või olete rase või arvate end olevat rase, pidage otsekohe nõu oma arstiga. Kui te olete rasestunud ja teil on epilepsia, on oluline, et te ei lõpetaks ravimi võtmist ilma eelnevalt oma arstiga nõu pidamata, kuna see võib teie haigust halvendada. Epilepsia ägenemine võib ohustada teid ja teie sündimata last.

Põhjamaade vaatlusuuringus, milles vaadeldi andmeid naiste kohta, kes võtsid gabapentiini raseduse esimese 3 kuu jooksul, ei suurenenud risk sünnidefektide ega ajufunktsiooni häirete (neuroarenguhäired) tekkeks. Raseduse ajal gabapentiini võtnud naiste imikutel oli aga suurenenud madala sünnikaalu ja enneaegse sünnituse risk.

Rasedusaegsel kasutamisel võib gabapentiin põhjustada vastsündinu võõrutussümptomeid. See risk võib suureneda, kui gabapentiini võetakse koos opioidsete valuvaigistitega (tugeva valu vastased ravimid).

Võtke kohe ühendust oma arstiga, kui te Neurontini võtmise ajal rasestute, arvate, et olete rase või plaanite rasestuda. Ärge katkestage selle ravimi võtmist järsku, sest see võib põhjustada võõrutuskrampe, millel võivad teile ja teie lapsele olla tõsised tagajärjed.

Imetamine Neurontini toimeaine gabapentiin eritub rinnapiima. Kuna toime imikule ei ole teada, ei soovitata Neurontini kasutamise ajal last rinnaga toita.

Viljakus Loomkatsetes ei ole täheldatud toimet viljakusele.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Neurontin võib tekitada pearinglust, unisust ja väsimust. Te ei tohi juhtida autot, töötada keerukate masinatega ega osaleda teistes potentsiaalselt ohtlikes tegevustes, kui te ei tea, kas see ravim mõjutab teie võimet neid tegevusi teostada. Neurontin sisaldab laktoosi Neurontin kõvakapslid sisaldavad laktoosi (teatud tüüpi suhkur). Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arstiga.

Neurontin sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 300 mg kõvakapslis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Neurontini võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Ärge võtke ravimit rohkem, kui teile välja kirjutati.

Teie arst määrab teile sobiva annuse.

Soovitatav annus epilepsia korral

Täiskasvanud ja noorukid Võtke selline arv kapsleid, nagu teile on määratud. Teie arst suurendab teie annust tavaliselt järk- järgult. Algannus on tavaliselt vahemikus 300...900 mg ööpäevas. Arsti juhendamisel võib annust järk-järgult suurendada kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas ja teie arst annab teile juhise võtta seda 3 eraldi annusena, s.t üks hommikul, teine pärastlõunal ja kolmas õhtul.

Lapsed vanuses 6 aastat ja vanemad Teie lapsele antava annuse määrab arst, see arvutatakse teie lapse kehamassi põhjal. Ravi alustatakse väikese algannusega, mida suurendatakse järk-järgult ligikaudu 3 päeva jooksul. Tavaline annus epilepsia kontrolli all hoidmiseks on 25...35 mg/kg ööpäevas. Tavaliselt manustatakse see 3 eraldi annusena, võttes kapsleid iga päev, tavaliselt üks hommikul, üks pärastlõunal ja üks õhtul.

Neurontini ei soovitata kasutada alla 6-aastastel lastel.

Soovitatav annus perifeerse neuropaatilise valu korral

Täiskasvanud Võtke teie arsti poolt määratud arv kapsleid. Teie arst suurendab teie annust tavaliselt järk-järgult. Algannus on üldiselt vahemikus 300...900 mg ööpäevas. Seejärel võib annust järk-järgult suurendada kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas ja teie arst annab teile juhise võtta seda 3 eraldi annusena, s.t üks hommikul, teine pärastlõunal ja kolmas õhtul.

Kui teil on neerufunktsiooni häired või kui te saate hemodialüüsi Kui teil on neerufunktsiooni häired või kui te saate dialüüsravi, siis võib teie arst määrata teile teistsuguse manustamise sageduse ja/või annuse. Kui te olete eakas patsient (üle 65-aastane) Te peaksite Neurontini võtma tavalistes annustes, juhul kui teil ei ole probleeme neerudega. Kui teil on probleeme neerudega, võib teie arst teile määrata erineva annustamisrežiimi ja/või annuse.

Kui teil on tunne, et Neurontini toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nii kiiresti kui võimalik nõu oma arsti või apteekriga.

Manustamisviis Neurontini võetakse suukaudselt. Neelake alati kapslid alla tervena koos piisava koguse veega.

Jätkake Neurontini võtmist, kuni arst annab teile juhise lõpetada.

Kui te võtate Neurontini rohkem, kui ette nähtud Soovituslike annuste ületamine võib suurendada kõrvaltoimete tekkesagedust, sealhulgas teadvuse kadu, pearinglust, kahelinägemist, kõne segasust, unisust ja kõhulahtisust.

Võtke viivitamatult ühendust oma arstiga või minge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda kui te olete võtnud rohkem Neurontini kapsleid kui teie arst on teile määranud. Võtke kaasa kõik võtmata kapslid, koos karbi ja pakendiga, nii et haigla saaks ruttu kindlaks teha, missugust ravimit olete võtnud.

Kui te unustate Neurontini võtta Kui unustate annuse võtta, võtke see niipea kui see teile meenub, välja arvatud juhul, kui on aeg võtta järgmine annus. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Neurontini võtmise Ärge lõpetage Neurontini võtmist järsult. Kui te tahate Neurontini võtmise lõpetada, siis pidage esmalt nõu oma arstiga. Tema ütleb, kuidas seda teha. Ravi lõpetamine peab toimuma järk-järgult, minimaalselt 1 nädala jooksul. Pärast lühi- või pikaajalise ravi lõpetamist Neurontiniga peate arvestama, et teil võivad tekkida teatud kõrvaltoimed, nn võõrutusnähud. Nendeks nähtudeks võivad olla krambihood, ärevus, unehäired, iiveldus, valu, higistamine, värinad, peavalu, masendus, ebatavalised aistingud, pearinglus ja üldine halb enesetunne. Need nähud avalduvad harilikult 48 tunni jooksul pärast Neurontini võtmise lõpetamist. Kui teil tekkivad võõrutusnähud, võtke ühendust oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage Neurontini kasutamine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate mõnda järgmistest sümptomitest:

• kehatüvel naha tasapinnas olevad punakad märklauataolised või ringikujulised laigud, mille

keskel on sageli villid, naha koorumine, haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades. Neile tõsistele nahalöövetele võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs);

• laiaulatuslik nahalööve, kõrge kehatemperatuur ja suurenenud lümfisõlmed (DRESS-

sündroom või ravimi ülitundlikkuse sündroom).

Võtke otsekohe ühendust oma arstiga, kui pärast ravimi võtmist tekib mõni järgmistest sümptomitest, sest need võivad viidata tõsisele haigusseisundile:

• püsiv kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, sest need võivad olla ägeda pankreatiidi (kõhunäärmepõletik) sümptomid;
• hingamisprobleemid, mis raskel juhul võivad normaalse hingamise säilitamiseks vajada erakorralist abi või intensiivravi;
• Neurontin võib põhjustada tõsist või eluohtlikku allergilist reaktsiooni, mis võib kahjustada teie nahka või teisi kehaosasid, nagu maks või vererakud. Seda tüüpi reaktsiooni tekkimisel võib teil esineda nahalöövet, aga ei pruugi. Antud reaktsiooni korral võite te vajada haiglaravi või peate lõpetama Neurontini võtmise. Kui teil esineb ükskõik milline alljärgnevatest sümptomitest, võtke kohe ühendust oma arstiga: nahalööve ja punetus ja/või juuste väljalangemine, nõgeslööve, palavik, püsiv lümfisõlmede suurenemine, huulte, näo ja keele turse, naha või silmavalgete kollasus, ebatavalised verevalumid või verejooksud, äärmine jõuetus või väsimus, teadmata põhjusega lihasvalu, korduvad infektsioonid.

Need sümptomid võivad olla tõsise reaktsiooni esmased nähud. Arst peab teid läbi vaatama ja otsustama, kas te võite Neurontini võtmist jätkata.

• Kui te saate dialüüsravi, rääkige oma arstile kui teil tekib lihasvalu ja/või –nõrkus.

Teised kõrvaltoimed, mis võivad tekkida.

Väga sage (võivad esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st):

• viirusnakkus;
• unisus, pearinglus, koordinatsiooni puudumine;
• väsimus, palavik.

Sage (võivad esineda kuni ühel inimesel 10-st):

• kopsupõletik, hingamisteede põletikud, kuseteede põletik, kõrvapõletik või teised põletikud;
• vere valgeliblede väike arv;
• anoreksia, söögiisu suurenemine;
• viha teiste suhtes, segasus, meeleolu muutused, depressioon, ärevus, närvilisus, mõtlemisraskused;
• krambid, tõmblevad liigutused, rääkimisraskused, mälukaotus, värinad, unehäired, peavalu, nahatundlikkus, tundlikkuse vähenemine (tuimus), koordinatsioonihäired, ebatavalised silmaliigutused, reflekside elavnemine, nõrgenemine või kadumine;
• nägemise hägustumine, kahelinägemine;
• peapööritus;
• kõrge vererõhk, nahapunetus või veresoonte laienemine;
• hingamisraskused, bronhiit, kurgu valulikkus, köha, ninakuivus;
• oksendamine, iiveldus, hammaste probleemid, põletikulised igemed, kõhulahtisus, kõhuvalu, seedehäired, kõhukinnisus, suu- või kurgukuivus, kõhupuhitus;
• näoturse, sinised laigud, lööve, sügelus, akne;
• liigesvalu, lihasvalu, seljavalu, tõmblused;
• erektsioonihäired (impotentsus);
• jalgade ja käte tursed, kõndimisraskused, nõrkus, valu, halb enesetunne, gripilaadsed sümptomid;
• vere valgeliblede arvu vähenemine, kehakaalu suurenemine;
• ootamatud vigastused, luumurrud, marrastused.

Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes sageli esinenud agressiivsest käitumisest ja tõmblevatest liigutustest. Aeg-ajalt (võivad esineda kuni ühel inimesel 100-st):

• agiteeritus (krooniline rahutusseisund ning tahtmatud ja sihitud liigutused)
• allergilised reaktsioonid, nagu lööve;
• vähenenud liikuvus;
• pulsisageduse tõus;
• neelamisraskus;
• turse, mis võib haarata nägu, keha ja jäsemeid;
• muutused vereanalüüsides, mis võivad viidata maksakahjustusele;
• vaimsed häired;
• kukkumine;
• vere glükoositaseme tõus (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel).

Harv (võivad esineda kuni ühel inimesel 1000-st):

• vere glükoositaseme langus (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel);
• teadvusekadu;
• hingamisraskused, pindmine hingamine (respiratoorne depressioon).

Neurontini turuletulekujärgselt on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:

• vereliistakute (vere hüübimisega seotud rakud) arvu vähenemine;
• enesetapumõtted, hallutsinatsioonid;
• ebaloomulike liigutuste, nagu väänlemine, tõmblevad liigutused ja jäikus, teke;
• helin kõrvus;
• naha ja silmade kollaseks muutumine (kollatõbi), maksapõletik;
• äge neerupuudulikkus, kusepidamatus;
• rinnanäärmekoe mahu suurenemine, rindade suurenemine;
• kõrvaltoimed gabapentiini võtmise järsu katkestamise tõttu (ärevus, unehäired, iiveldus, valu, higistamine), valu rinnus;
• lihaskiudude purunemine (rabdomüolüüs);
• muutused veretestide tulemustes (vere kreatiinfosfokinaasi tõus);
• seksuaalfunktsiooni häired, sealhulgas võimetus saada orgasmi, hilinenud seemnepurse;
• madal naatriumi sisaldus veres;
• anafülaksia (raskekujuline, potentsiaalselt eluohtlik allergiline reaktsioon, sh hingamisraskused, huulte, kurgu ja keele paistetus ning madal vererõhk. Nende nähtude ja sümptomite ilmnemisel oli vajalik erakorralise arstiabi osutamine);
• Neurontinist sõltuvusse jäämine (ravimisõltuvus).

Pärast lühi- või pikaajalise ravi lõpetamist Neurontiniga peate arvestama, et teil võivad tekkida teatud kõrvaltoimed, nn võõrutusnähud (vt „Kui te lõpetate Neurontini võtmise“).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Neurontini säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Neurontin sisaldab

• Toimeaine on gabapentiin. Iga kõva želatiinkapsel sisaldab 300 mg gabapentiini.
• Teised koostisosad on Kapsli sisu: laktoosmonohüdraat, maisitärklis ja talk. Kapsli kest: želatiin, puhastatud vesi ja naatriumlaurüülsulfaat, värvained E171 (titaandioksiid) ja E172 (kollane raudoksiid). Tint sisaldab šellakit, E171 (titaandioksiid) ja E132 (indigokarmiin, alumiiniumsool).

Kuidas Neurontin välja näeb ja pakendi sisu Kollane kõvakapsel, millel on märgistus “Neurontin 300 mg” ja “VLE”.

Pakitud PVC/PVDC/ alumiinium blisterpakendisse 20, 30, 50, 60, 84, 90, 98, 100, 200, 500 või 1000 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Viatris SIA Mūkusalas iela 101 Rīga, LV-1004 Läti

Tootja Pfizer Manufacturing Deutschland GmbH Mooswaldallee 1 79108 Freiburg Im Breisgau Saksamaa

MEDIS INTERNATIONAL a.s., vyrobni zavod Bolatice Průmyslova 961/16 747 23 Bolatice Tšehhi Vabariik

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2026.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neurontin, 300 mg kõvakapsel

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kõvakapsel sisaldab 300 mg gabapentiini.

INN. Gabapentinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks kõvakapsel sisaldab 41 mg laktoosi (monohüdraadina). Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel

Kaheosaline kollane läbipaistmatu kõva želatiinkapsel, millele on pressitud “Neurontin 300 mg” ja “VLE” ning mis sisaldab valget või valkjat pulbrit.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Epilepsia Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) täiendav ravi täiskasvanutel ja 6-aastastel ning vanematel lastel (vt lõik 5.1).

Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) monoteraapia täiskasvanutel ja 12-aastastel ning vanematel noorukitel.

Perifeerne neuropaatiline valu Perifeerse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel, nt valulik diabeetiline neuropaatia ja postherpeetiline neuralgia.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Kõikide näidustuste puhul on ravi alustamiseks toodud tabelis 1 skeem annuse kohandamiseks, mida on soovitatav kasutada täiskasvanutel ning 12-aastastel ja vanematel noorukitel. Annustamisjuhisedalla 12-aastastele lastele on toodud selles lõigus hiljem, erineva alapealkirja all. Tabel 1. ANNUSTAMISSKEEM – ANNUSE KOHANDAMINE RAVI ALUSTAMISEL

1. päev 2. päev 3. päev

300 mg üks kord ööpäevas 300 mg kaks korda ööpäevas 300 mg kolm korda ööpäevas

Gabapentiiniga ravi lõpetamine Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale soovitatakse ravi lõpetamisel gabapentiiniga seda teha järk- järgult, minimaalselt ühe nädala jooksul, näidustusest sõltumata.

Epilepsia Epilepsia nõuab tavaliselt pikaajalist ravi. Annuse määrab raviarst sõltuvalt patsiendi individuaalsest taluvusest ja ravimi toimest.

Täiskasvanud ja noorukid Kliinilistes uuringutes oli efektiivne annus vahemikus 900...3600 mg ööpäevas. Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1 või manustades esimesel päeval 300 mg kolm korda ööpäevas (TID). Seejärel võib annust sõltuvalt konkreetse patsiendi ravivastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vaja olla gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat. Pikaajalistes avatud kliinilistes uuringutes olid annused kuni 4800 mg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja et vältida võõrutuskrampide teket ei tohi maksimaalne aeg kahe annuse manustamise vahel ületada 12 tundi.

6-aastased ja vanemad lapsed Algannus peab olema vahemikus 10...15 mg/kg ööpäevas ja efektiivne annus saavutatakse annuse kohandamisega ligikaudu 3 päeva jooksul. Gabapentiini efektiivne annus 6-aastastel ja vanematel lastel on 25...35 mg/kg ööpäevas. Pikaajalises kliinilises uuringus olid annused kuni 50 mg/kg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja maksimaalne aeg annuste manustamise vahel ei tohi ületada 12 tundi.

Gabapentiini ravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida gabapentiini plasmakontsentratsiooni. Lisaks võib gabapentiini kasutada koos teiste epilepsiavastaste ravimitega, ilma et see mõjutaks gabapentiini plasmakontsentratsiooni või teiste epilepsiavastaste ravimite seerumikontsentratsiooni.

Perifeerne neuropaatiline valu Täiskasvanud Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1. Alternatiivselt on algannus 900 mg ööpäevas, mis manustatakse kolme võrdseks jagatud annusena. Seejärel võib annust sõltuvalt patsiendi individuaalsest vastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vaja olla gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat. Perifeerse neuropaatilise valu ravis, näiteks valuliku diabeetilise neuropaatia ja postherpeetilise neuralgia ravis ei ole kliinilistes uuringutes efektiivsust ja ohutust uuritud üle 5-kuulise ravi korral. Kui patsiendil on perifeerset neuropaatilist valu vaja ravida kauem kui 5 kuud, peab raviarst hindama patsiendi kliinilist seisundit ja kindlaks tegema täiendava ravi vajaduse.

Manustamisjuhised kõikide näidustuste puhul Nõrga tervisega patsientidel (väike kehakaal, pärast elundi siirdamist jne) tuleb annust kohandada aeglasemalt, kasutades kas väiksema tugevusega annuseid või pikemaid vaheaegu annuse suurendamiste vahel.

Eakad (üle 65-aastased) Eakatel patsientidel võib annust kohandada vanusest tingitud neerufunktsiooni alanemise tõttu (vt tabel 2). Unisus, perifeerne turse ja asteenia võivad sagedamini esineda eakatel patsientidel.

Neerukahjustus

Annust soovitatakse kohandada neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (vastavalt tabelile 2) ja/või hemodialüüsi saavatel patsientidel. Gabapentiin 100 mg kapsleid saab kasutada järgmiste annustamissoovitustega neerupuudulikkusega patsientidel. Tabel 2 GABAPENTIINI ANNUSTAMINE TÄISKASVANUTELE SÕLTUVALT NENDE NEERUFUNKTSIOONIST Kreatiniini kliirens (ml/min) Kogu ööpäevane annusa (mg ööpäevas)

≥80 900…3600 50…79 600…1800 30…49 300…900 15…29 150b…600 <15c 150b…300 a Ööpäevane annus tuleb manustada kolme annusena. Neerukahjustusega patsientidel on annust vähendatud (kreatiniini kliirens <79 ml/min). b Ööpäevane annus 150 mg manustada üle päeva 300 mg-na. c Patsientidel kreatiniini kliirensiga <15 ml/min tuleb ööpäevast annust vähendada vastavalt kreatiniini kliirensile (nt patsientidele kreatiniini kliirensiga 7,5 ml/min tuleb anda pool sellest ööpäevasest annusest, mis antakse patsientidele kreatiniini kliirensiga 15 ml/min).

Kasutamine hemodialüüsi saavatel patsientidel Hemodialüüsi saavatel anuuriaga patsientidel, kes ei ole kunagi varem saanud gabapentiini, on soovitatav gabapentiini küllastusannus 300...400 mg, seejärel soovitatakse manustada pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi 200...300 mg gabapentiini. Dialüüsivabadel päevadel ei tohi gabapentiini manustada. Hemodialüüsi saavatel neerukahjustusega patsientidel peab gabapentiini säilitusannus põhinema tabelis 2 toodud annustamissoovitustel. Lisaks säilitusannusele soovitatakse pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi manustada täiendav annus 200...300 mg.

Manustamisviis Suukaudseks manustamiseks.

Gabapentiini võib võtta koos toiduga või ilma ja see tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasitäie veega).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Rasked naha kõrvaltoimed Gabapentiini raviga seoses on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (severe cutaneous adverse reactions, SCAR), sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ja ravimilööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (drug rash with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Ravimi väljakirjutamisel tuleb patsiente nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest teavitada ning nende tekke suhtes hoolikalt jälgida. Sellistele reaktsioonidele viitavate nähtude ja sümptomite ilmnemisel tuleb ravi gabapentiiniga viivitamatult lõpetada ning kaaluda muud (asjakohast) ravi.

Kui patsiendil on gabapentiini kasutamisel tekkinud tõsine reaktsioon, näiteks SJS, TEN või DRESS, siis ei tohi sellel patsiendil enam kunagi taasalustada ravi gabapentiiniga.

Anafülaksia Gabapentiin võib põhjustada anafülaksiat. Teatatud juhtumite puhul on esmaabi vajavate nähtude ja

sümptomite hulka kuulunud hingamisraskused, huulte-, kõri- ja keeleturse ning hüpotensioon. Patsiente tuleb juhendada, et anafülaksia nähtude või sümptomite tekkimisel tuleb lõpetada gabapentiini kasutamine ja pöörduda viivitamatult arsti poole (vt lõik 4.8).

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism gabapentiini saavatel patsientidel ei ole teada. Turuletulekujärgselt on gabapentiiniga ravitud patsientidel täheldatud suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist (vt lõik 4.8).

Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole. Patsiente peab jälgima suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas ja vajadusel rakendama vastavat ravi. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise korral tuleb kaaluda gabapentiini ravi lõpetamist.

Äge pankreatiit Kui patsiendil tekib ravi ajal gabapentiiniga äge pankreatiit, tuleb kaaluda gabapentiini manustamise katkestamist (vt lõik 4.8).

Krambihood Kuigi ei ole teada, et gabapentiiniga ravi lõpetamisel tekiksid krambihood, võib krambivastaste ravimite manustamise järsk lõpetamine tekitada epilepsiahaigetel epileptilise seisundi (vt lõik 4.2).

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, võib mõnedel patsientidel gabapentiini kasutamisel suureneda krambihoogude sagedus või tekkida uut tüüpi krambihood.

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, ei ole andnud püüded lõpetada samaaegne teiste epilepsiavastaste ravimite kasutamine patsientidel, kellel on halb ravivastus rohkem kui ühe epilepsiavastase ravimi suhtes, et üle minna gabapentiini monoteraapiale, eriti edukaid tulemusi.

Gabapentiin ei ole tõhus primaarsete generaliseerunud krambihoogude ravis, nagu absentsid, ja võib mõnedel patsientidel seda tüüpi hooge isegi süvendada. Seetõttu tuleb absentse sisaldavate erinevat tüüpi krambihoogudega patsientidel gabapentiini kasutada ettevaatusega. Ravi ajal gabapentiiniga on tekkinud pearinglust ja unisust, mis võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumiste) esinemissagedust. Turuletulekujärgselt on kirjeldatud ka teadvusekao, segasuse ja vaimsete häirete esinemist. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad ravimi võimalike toimetega.

Samaaegne kasutamine koos opioidide ja teiste kesknärvisüsteemi (KNS) depressantidega Patsiente, kes peavad kasutama ravimit koos KNS-i depressantide, sh opioididega, tuleb hoolikalt jälgida KNS-i depressiooni nähtude suhtes, nagu unisus, sedatsioon ning hingamise pärssimine. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt gabapentiini ja morfiini, võib esineda gabapentiini kontsentratsiooni tõus veres. Gabapentiini või samaaegselt manustatavate KNS-i depressantide, sh opioidide annust tuleb vastavalt vähendada (vt lõik 4.5).

Gabapentiini määramisel samaaegselt opioididega tuleb KNS-i depressiooni riski tõttu olla ettevaatlik. Opioidide kasutajatega tehtud populatsioonipõhises vaatlevas piiratud juhtumipõhises kontrolluuringus seostati gabapentiini ja opioidide kooskasutamist opioididega seotud surma suurenenud riskiga võrreldes ainult opioidi kasutamisega (kohandatud riskisuhe 1,49 [95% usaldusvahemik 1,18…1,88; p < 0,001]).

Respiratoorne depressioon Gabapentiini on seostatud raske respiratoose depressiooniga. Selle raske kõrvalnähu tekkerisk võib olla suurem patsientidel, kellel on hingamishäired, hingamiselundite või neuroloogiline haigus,

neerukahjustus, samaaegselt kesknärvisüsteemi depressante kasutavatel ning eakatel patsientidel. Nendel patsientidel võib olla vajalik annust kohandada.

Eakad (üle 65-aastased) Süstemaatilisi uuringuid gabapentiiniga 65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole läbi viidud. Ühes topeltpimedas uuringus neuropaatilise valuga patsientidel esines 65-aastastel ja vanematel patsientidel unisust, perifeerset turset ja asteeniat veidi suuremal määral kui noorematel patsientidel. Peale nende leidude ei ole kliinilised uuringud selle rühma patsientidel näidanud noorematest patsientidest erinevat kõrvaltoimete profiili.

Lapsed Pikaajalise (rohkem kui 36 nädalat) gabapentiini ravi toimet õppimisele, intellektile ja laste ning noorukite arengule ei ole piisavalt uuritud. Seetõttu tuleb kaaluda pikaajalisest ravist saadava kasu ja sellise raviga seotud võimaliku riski suhet.

Väärkasutamise ja kuritarvitamise potentsiaal ning sõltuvus Gabapentiin võib põhjustada ravimisõltuvust, mis võib tekkida ka raviannuste kasutamisel. Teatatud on väärkasutamise ja kuritarvitamise juhtudest. Varem aineid kuritarvitanud patsientidel võib olla suurem risk gabapentiini väärkasutamise, kuritarvitamise ja sõltuvuse tekkeks ning sellistel patsientidel tuleb gabapentiini kasutada ettevaatusega. Enne gabapentiini määramist tuleb põhjalikult hinnata patsiendi väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse tekkimise riski.

Gabapentiiniga ravitavaid patsiente tuleb jälgida gabapentiini väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse nähtude ja sümptomite suhtes, näiteks tolerantsuse tekkimise, annuse suurendamise ja ravimi juurde hankimise suhtes.

Ärajätunähud Pärast nii lühiajalist kui ka pikaajalist ravi gabapentiiniga on täheldatud ärajätunähtude esinemist. Ärajätunähud võivad tekkida vahetult pärast ravi katkestamist, tavaliselt 48 tunni jooksul. Kõige sagedamini teatatud nähtudeks on ärevus, unetus, iiveldus, valud, higistamine, treemor, peavalu, depressioon, ebatavalised aistingud, pearinglus ja halb enesetunne. Ärajätunähtude teke pärast gabapentiini võtmise lõpetamist võib osutada ravimisõltuvusele (vt lõik 4.8). Patsienti tuleb sellest ravi alguses teavitada. Gabapentiini võtmine on soovitatav lõpetada järk-järgult vähemalt 1 nädala jooksul, näidustusest olenemata (vt lõik 4.2). Laboratoorsed uuringud Valepositiivseid tulemusi võib saada uriini üldvalgu poolkvantitatiivsel määramisel ribatestiga. Seetõttu soovitatakse selliseid positiivseid ribatesti tulemusi kontrollida erinevate analüütiliste meetoditega (nagu biureeditest, turbidimeetria või värvusreaktsioonid) või kasutada neid juba kohe alternatiivsete meetoditena.

Teadaolevat toimet omavad abiained Neurontin kõvakapslid sisaldavad laktoosi. Harvaesinev päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Neurontin 300 mg kõvakapslid sisaldavad vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi kapslis. Madala naatriumisisaldusega dieedil olevaid patsiente võib teavitada, et see ravim on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Gabapentiini ja KNS-i depressantide, sh opioidide samaaegsest manustamisest tingitud hingamise pärssimist, sedatsiooni ja surma on kirjeldatud nii spontaanselt teatatud kui ka kirjanduses avaldatud juhtumites. Mõningates teadetes märgiti gabapentiini ja opioidide kombinatsiooni eriti murettekitavaks nõrgema tervisega patsientide, eakate, tõsise respiratoorse põhihaigusega patsientidel, polüfarmakoteraapia korral ja ravimite kuritarvitamishäiretega patsientide puhul.

Uuringus tervetel vabatahtlikel (N=12), milles 2 tundi enne gabapentiini 600 mg kapsli manustamist anti patsientidele 60 mg kontrollitud vabanemisega morfiini kõvakapsel, suurenes gabapentiini keskmine AUC 44% võrra võrreldes gabapentiini manustamisega ilma morfiinita. Seetõttu tuleb patsiente, kes vajavad samaaegset ravi opioididega, hoolikalt jälgida KNS-i depressiooni sümptomite suhtes, nagu unisus, sedatsioon ning hingamise pärssimine, ja gabapentiini või opioidi annust vastavalt vähendada.

Gabapentiinil ei ole leitud koostoimeid fenobarbitaali, fenütoiini, valproehappe või karbamasepiiniga.

Gabapentiini tasakaaluseisundi farmakokineetika on tervetel isikutel ja neid epilepsiavastaseid ravimeid saavatel epilepsiahaigetel ühesugune.

Gabapentiini manustamine koos noretindrooni ja/või etinüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega ei mõjuta kummagi ravimi tasakaaluseisundi farmakokineetikat.

Gabapentiini manustamine koos alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavate antatsiididega vähendab gabapentiini biosaadavust kuni 24%. Gabapentiini on soovitav võtta vähemalt 2 tundi pärast antatsiidide manustamist.

Gabapentiini eritumine neerude kaudu ei muutu probenetsiidiga koosmanustamisel.

Gabapentiini neerude kaudu eritumise kerget vähenemist tsimetidiiniga koosmanustamisel ei peeta kliiniliselt oluliseks.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Epilepsia ja epilepsiavastaste ravimite kasutamisega seotud üldine risk Fertiilses eas naistele ja eriti rasestuda planeerivatele ning rasedatele naistele tuleb anda eriarsti nõuanded nii krambihoogudest kui ka epilepsiaravist põhjustatud võimaliku riski kohta lootele. Epilepsiavastase ravi vajadus tuleb ümber hinnata, kui naisel on plaanis rasestuda. Epilepsiaravi saavatel naistel ei tohi epilepsiavastast ravi järsku lõpetada, sest see võib põhjustada võõrutuskrampide teket, millel võivad olla tõsised tagajärjed nii emale kui ka lapsele. Sõltuvalt kasutatavatest epilepsiavastastest ravimitest tuleks võimaluse korral eelistada monoteraapiat, kuna ravimisel mitme epilepsiavastase ravimiga võib kaasneda suurem risk kaasasündinud väärarengute tekkeks kui monoteraapia puhul. Gabapentiiniga seotud risk Gabapentiin läbib inimese platsentat.

Enam kui 1700 esimesel trimestril gabapentiiniga ravi saanud rasedat hõlmanud Põhjamaade vaatlusuuringus ei tuvastatud suuremat kaasasündinud väärarengute riski võrreldes ravi mittesaanud naiste lastega ning võrreldes pregabaliini, lamotrigiini ja pregabaliini või lamotrigiini saanud naiste lastega. Samuti ei täheldatud raseduse ajal gabapentiiniga ravi saanud naiste lastel suurenenud riski närvisüsteemi arenguhäirete tekkeks.

Oli vähe tõendeid gabapentiiniga ravi saanud naiste vastsündinute madala sünnikaalu ja enneaegse sündimise, kuid mitte surnult sündimise, väikese gestatsiooni vanuse, madala Apgari skoori 5 minuti pärast ja mikrotsefaalia suurema riski kohta..

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Gabapentiini võib kasutada raseduse esimesel trimestril, kui see on kliiniliselt vajalik.

Gabapentiiniga üsasiseselt kokku puutunud vastsündinutel on teatatud vastsündinu võõrutussündroomist. Samaaegne kokkupuude gabapentiini ja opioididega raseduse ajal võib

suurendada vastsündinu võõrutussündroomi tekkeriski. Vastsündinuid tuleb hoolikalt jälgida.

Imetamine Gabapentiin eritub inimese rinnapiima. Et ravimi toime rinnalapsele ei ole teada, tuleb gabapentiini rinnaga toitvatele naistele manustada ettevaatusega. Gabapentiini tuleb kasutada rinnaga toitvatel naistel ainult siis, kui ravist saadav kasu on suurem kui risk.

Fertiilsus Loomkatsetes toime fertiilsusele puudus (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Gabapentiin mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Gabapentiin toimib kesknärvisüsteemi ja võib põhjustada uimasust, pearinglust või teisi sarnaseid sümptomeid. Isegi kui need on vaid kerged kuni mõõdukad, võivad need kõrvaltoimed kujutada potentsiaalset ohtu autojuhtimisele või masinate käsitsemise võimele. See kehtib eriti ravi alustamisel ja annuse suurendamisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Epilepsia (lisaravi ja monoteraapia) ja neuropaatilise valu korral läbi viidud kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed on toodud allpool olevas tabelis klassi ja sageduse alusel: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000). Kui kõrvaltoime esines kliinilistes uuringutes erinevate sagedustega, käsitleti seda suurima teadaoleva sagedusega.

Muud reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, sagedus Teadmata, on kirjas alltoodud nimekirjas kursiivis: (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Infektsioonid ja infestatsioonid Väga sage viirusnakkus Sage kopsupõletik, hingamisteede nakkus, kuseteede nakkus, nakkus, Vere ja lümfisüsteemi häired Sage leukopeenia Teadmata trombotsütopeenia Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt allergilised reaktsioonid (nt urtikaaria) Teadmata ülitundlikkussündroom (süsteemne reaktsioon koos muutlike Ainevahetus- ja toitumishäired Sage anoreksia, söögiisu suurenemine Aeg ajalt hüperglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel) Harv hüpoglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel) Teadmata hüponatreemia Psühhiaatrilised häired Sage vaenulikkus, segasusseisund ja emotsionaalne labiilsus, Aeg-ajalt agiteeritus Teadmata suitsiidimõtted, hallutsinatsioonid, ravimisõltuvus

Närvisüsteemi häired

Väga sage unisus, pearinglus, ataksia Sage krambid, hüperkineesia, düsartria, amneesia, treemor, unetus, Aeg-ajalt hüpokineesia, vaimsed häired Harv teadvusekadu Teadmata teised liikumishäired (nt koreoatetoos, düskineesia, düstoonia) Silma kahjustused Sage nägemishäired, nagu amblüoopia, diploopia Kõrva ja labürindi kahjustused Sage peapööritus Teadmata tinnitus Südame häired Aeg-ajalt palpitatsioonid Vaskulaarsed häired Sage hüpertensioon, vasodilatatsioon Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage düspnoe, bronhiit, farüngiit, köha, nohu Harv respiratoorne depressioon Seedetrakti häired Sage oksendamine, iiveldus, hammaste probleemid, gingiviit, Aeg-ajalt düsfaagia Teadmata pankreatiit Maksa ja sapiteede häired Teadmata hepatiit, ikterus Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage näoturse, purpur, mida kõige sagedamini täheldatakse füüsilisest Teadmata Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage artralgia, müalgia, seljavalu, tõmblused Teadmata rabdomüolüüs, müokloonus Neerude ja kuseteede häired Teadmata äge neerupuudulikkus, kusepidamatus Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Sage impotentsus Teadmata rindade hüpertroofia, günekomastia, seksuaalne düsfunktsioon Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage väsimus, palavik Sage perifeerne turse, ebanormaalne kõnnak, asteenia, valu, halb Aeg-ajalt üldine turse Teadmata ärajätureaktsioonid*, valu rinnus. On teatatud äkilistest Uuringud Sage vere valgeliblede arvu vähenemine, kehakaalu suurenemine Aeg-ajalt kõrgenenud maksafunktsiooni näitajad SGOT (AST), SGPT (ALT) Teadmata vere kreatiinfosfokinaasi tõus

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Sage juhuslik vigastus, luumurd, marrastus Aeg-ajalt kukkumine * Pärast nii lühiajalist kui ka pikaajalist ravi gabapentiiniga on täheldatud ärajätunähude esinemist. Ärajätunähud võivad tekkida vahetult pärast ravi katkestamist, tavaliselt 48 tunni jooksul. Kõige sagedamini teatatud nähtudeks on ärevus, unetus, iiveldus, valud, higistamine, treemor, peavalu, depressioon, ebatavalised aistingud, pearinglus ja halb enesetunne (vt lõik 4.4). Ärajätunähtude teke pärast gabapentiini võtmise lõpetamist võib osutada ravimisõltuvusele (vt lõik 4.4). Patsienti tuleb sellest ravi alguses teavitada. Gabapentiini võtmine on soovitatav lõpetada järk-järgult vähemalt 1 nädala jooksul, näidustusest olenemata (vt lõik 4.2).

Ravi ajal gabapentiiniga on teatatud ägeda pankreatiidi juhtudest. Seos gabapentiiniga ei ole selge (vt lõik 4.4).

Lõppstaadiumis neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi saavatel patsientidel on teatatud müopaatiast koos kreatiinkinaasi tõusnud tasemetega.

Hingamisteede nakkuste, keskkõrvapõletiku, krampide ja bronhiidi esinemist täheldati ainult lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes. Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes sageli esinenud agressiivsest käitumisest ja hüperkineesiatest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Gabapentiini üleannustamisel kuni 49 g ei ole täheldatud ägedat, eluohtlikku toksilisust. Üleannustamise sümptomiteks on pearinglus, diploopia, düsartria, unisus, teadvusekadu, letargia ja kerge kõhulahtisus. Need sümptomid möödusid kõikidel patsientidel täielikult toetavate meetmete kasutamisel. Gabapentiini imendumise vähenemine annuse suurenedes võib piirata ravimi imendumist üleannustamise ajal ja vähendab seega üleannustamisest põhjustatud toksilisust.

Liigsed annused gabapentiini, eriti kombineerituna teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega, võivad põhjustada koomat.

Gabapentiini saab organismist eemaldada hemodialüüsi abil, kuid tavaliselt ei ole see siiski vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidel on hemodialüüs näidustatud.

Gabapentiini suukaudset letaalset annust ei olnud võimalik hiirtel ja rottidel kindlaks teha isegi nii suurte annustega kui 8000 mg/kg. Ägeda toksilisuse nähtudeks loomadel on ataksia, raskendatud hingamine, ptoos, hüpoaktiivsus või erutuvus.

5. FARMAKOKINEETILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, ATC-kood: N02BF01

Toimemehhanism Mitme epilepsia loomkatse alusel on teada, et gabapentiin siseneb otse ajusse ning väldib krampide teket. Gabapentiinil puudub afiinsus nii GABA A kui ka GABA B retseptorite suhtes ning see ei muuda ka GABA metabolismi. See ei seondu teiste neurotransmitterite retseptoritega ajus ning ei mõjuta ka naatriumikanaleid. Gabapentiinil on kõrge afiinsus voltaaž-sõltuvates kaltsiumikanalites

α2δ (alpha-2-delta) alaühiku suhtes ning arvatakse, et seondumine α2δ alaühikuga on gabapentiini krambivastase toime põhjuseks loomadel. Ulatuslik skriining ei ole tuvastanud ühtki teist ravimi märklauda kui α2δ.

Tõendid mitmetest prekliinilistest mudelitest viitavad, et gabapentiini farmakoloogiline aktiivsus tuleneb seondumisest α2δ-ga, vähendades erutuse neurotransmitterite vabanemist KNS-s. Taoline aktiivsus võib olla gabapentiini krambivastase toime põhjuseks. Ei ole teada, kas gabapentiini krambivastane toime inimestel põhineb samadel mehhanismidel.

Gabapentiini toime ilmneb ka mitmetes prekliinilistes valu loomkatsetes. Gabapentiini spetsiifiline seondumine α2δ alaühikuga tekitab erinevaid toimeid, mille tõttu ilmneb loomadel ravimi analgeetiline toime. Gabapentiini analgeetiline toime võib ilmneda nii seljaaju tasandil kui ka kõrgemates ajuosades vastasmõju tõttu alanevate valu juhteteedega. Nende prekliiniliste teadmiste vastavus ravimi kliinilisele toimele inimesel on teadmata.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kliiniline uuring partsiaalsete epilepsiahoogude täiendava ravi kohta 3...12-aastastel lastel näitas gabapentiinigrupis võrreldes platseeboga arvulist, kuid mitte statistiliselt olulist erinevust 50% ravile reageerijate määras. Ravile reageerijate määra täiendav post hoc analüüs vanuse järgi ei näidanud vanuse statistiliselt olulist mõju ei pideva ega ka dihhotoomse tunnusena (3...5- ja 6...12- aastaste vanusegrupis). Kokkuvõte selle uuringu andmete täiendavast post hoc analüüsist on toodud allpool tabelis.

Ravile reageerimine (≥50% paranemine) ja vanus MITT* populatsioonis Vanusekategooria Platseebo Gabapentiin p-väärtus <6-aastased 4/21 (19,0%) 4/17 (23,5%) 0,7362 6...12-aastased 17/99 (17,2%) 20/96 (20,8%) 0,5144

* Modifitseeritud ravikavatsusega-populatsioon defineeriti kui kõik patsiendid, kes randomiseeriti saama uuringuravimit ja kellel olid hindamist võimaldavad hoogude päevikud 28 päeva kohta nii algses kui ka topeltpimedas faasis.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudsel manustamisel saabub gabapentiini maksimaalne plasmakontsentratsioon 2...3 tunni jooksul. Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) annuse suurenedes väheneb. Absoluutne biosaadavus 300 mg kapsli manustamisel on ligikaudu 60%. Toit, sealhulgas suure rasvasisaldusega toit, ei oma kliiniliselt olulist toimet gabapentiini farmakokineetikale. Gabapentiini farmakokineetikat ei mõjuta korduv manustamine. Kuigi gabapentiini plasmakontsentratsioonid olid kliinilistes uuringutes üldiselt vahemikus 2...20 mikrogrammi/ml, ei võimalda need kontsentratsioonid ennustada ohutust ja efektiivsust. Farmakokineetilised parameetrid on toodud tabelis 3. Tabel 3 KOKKUVÕTE GABAPENTIINI KESKMISTEST (%CV) STABIILSE TASEME FARMAKOKINEETILISTEST PARAMEETRITEST PÄRAST MANUSTAMIST IGA 8 TUNNI JÄREL Farmakokineetiline 300 mg 400 mg 800 mg parameeter (N=7) (N=14) (N=14) C (µg/ml) t (h) max max 4,02 (24) 5,74 (38) 8,71 (29) T (h) 1/2 2,7 (18) 2,1 (54) 1,6 (76) AUC (0...8) (µg•h/ml) Ae% (%)

C = maksimaalne stabiilse taseme plasmakontsentratsioon t = aeg C –i saavutamiseni max max max T1/2 = eliminatsiooni poolväärtusaeg AUC(0 8) = stabiilse taseme pindala plasmakontsentratsiooni-aja kõvera all ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist Ae% = annuse protsent, mis eritub muutumatult uriini ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist NA = ei ole teada

Jaotumine Gabapentiin ei seondu plasmavalkudega ja tema jaotusruumala on 57,7 liitrit. Epilepsiahaigetel on gabapentiini kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus ligikaudu 20% vastavast tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioonist. Gabapentiini leidub rinnaga toitvate naiste rinnapiimas. Biotransformatsioon Gabapentiin inimorganismis ei metaboliseeru. Gabapentiin ei põhjusta ravimite metabolismi eest vastutavate maksaensüümide (maksa segafunktsionaalsed oksüdaasid) induktsiooni.

Eritumine Gabapentiin elimineeritakse muutumatult ainult neerude kaudu. Gabapentiini eliminatsiooni poolväärtusaeg ei sõltu annusest ja on keskmiselt 5...7 tundi.

Eakatel patsientidel ja kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel on gabapentiini plasmakliirens vähenenud. Gabapentiini eliminatsioonikonstant, plasmakliirens ja renaalne kliirens vähenevad proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga.

Gabapentiini saab hemodialüüsi abil plasmast eemaldada. Kahjustatud neerufunktsiooniga ja hemodialüüsi saavatel patsientidel on soovitav annust korrigeerida (vt lõik 4.2).

Gabapentiini farmakokineetikat lastel hinnati 50-l tervel isikul vanuses 1 kuu kuni 12 aastat. Gabapentiini plasmakontsentratsioon >5-aastastel lastel oli samasugune kui täiskasvanutel, arvestatuna mg/kg kohta. Farmakokineetilises uuringus, millest võttis osa 24 tervet last vanuses 1 kuu kuni 48 kuud, täheldati üle 5-aastaste laste kohta olemasolevate andmetega võrreldes ligikaudu 30% madalamat ekspositsiooni (AUC), madalamat C -i ja kõrgemat kliirensit kehakaalu kohta. Lineaarsus/mittelineaarsus Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) väheneb annuse suurenedes, mis viitab mittelineaarsele farmakokineetikale, mis hõlmab biosaadavuse parameetreid (F), nt Ae (%), Cl/F, V /F. Eliminatsiooni farmakokineetikat (farmakokineetilised parameetrid, mis ei hõlma F-i nagu d Cl ja t ) saab kõige paremini kirjeldada lineaarse farmakokineetikana. Gabapentiini R 1/2 tasakaalukontsentratsioon plasmas on etteennustatav ühekordse annuse manustamise andmete põhjal.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kartsinogeensus Gabapentiini manustati toiduga hiirtele annuses 200 mg/kg, 600 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas ning rottidele 250 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas kahe aasta jooksul. Pankrease atsinaarrakk- kasvajate esinemissageduse statistiliselt olulist suurenemist leiti suurimate manustatud annuste puhul vaid isastel rottidel. Maksimaalne plasmakontsentratsioon rottidel annusega 2000 mg/kg ööpäevas on 10 korda suurem kui plasmakontsentratsioon inimestel annusega 3600 mg/kg ööpäevas. Isaste rottide pankrease atsinaarrakk-kasvajate pahaloomulisuse aste on madal, need ei mõjutanud elulemust, ei metastaseerunud ega tunginud ümbritsevasse koesse ning on samasugused kontrollgrupiga. Nendel isastel rottidel esinenud pankrese atsinaarrakk-kasvajate tähtsus kartsinogeensuseriskile inimestel on ebaselge. Mutagenees Gabapentiinil ei leitud genotoksilist toimet. Ta ei olnud mutageenne in vitro standardtestides, milles

kasutati bakteri- või imetajarakke. Gabapentiin ei põhjusta kromosoomi struktuurseid aberratsioone imetajarakkudes in vitro või in vivo ning ei põhjusta mikrotuumade teket hamstrite luuüdis.

Toime fertiilsusele Rottidel ei täheldatud kõrvaltoimeid fertiilsusele või reproduktsioonile gabapentiini annustega kuni 2000 mg/kg (ligikaudu 5-kordne maksimaalne ööpäevane annus inimesel, arvestatuna mg/m2 kehapinna kohta).

Teratogeensus Gabapentiin ei suurendanud, võrreldes kontrollidega, väärarengute esinemissagedust hiirte, rottide ja küülikute järglastel annustes, mis olid vastavalt kuni 50, 30 ja 25 korda suuremad inimese ööpäevasest annusest 3600 mg (vastavalt 4, 5 või 8 korda suurem inimese ööpäevasest annusest, arvutatuna mg/m2 kohta).

Gabapentiin aeglustas kolju, lülisamba, esijäsemete ja tagajäsemete luustumist närilistel, mis viitab loote kasvupeetusele. Need toimed esinesid siis, kui tiinetele hiirtele manustati organogeneesi ajal suu kaudu gabapentiini annustes 1000 mg/kg või 3000 mg/kg ööpäevas, ja rottidele 2000 mg/kg enne paaritumist ja paaritumise ajal ning kogu tiinuse perioodil. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Toimeid ei täheldatud tiinetel hiirtel, kellele manustati 500 mg/kg ööpäevas (ligikaudu 1/2 inimese ööpäevasest annusest, arvestatuna mg/m2 kohta).

Rottidel, kellele fertiilsuse ja üldise reproduktsioonitoksilisuse uuringus manustati 2000 mg/kg ööpäevas, teratogeensuse uuringus 1500 mg/kg ööpäevas ja perinataalse ning postnataalse toksilisuse uuringus 500 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas, täheldati hüdroureetri ja/või hüdronefroosi suurenenud esinemissagedust. Nende leidude olulisus ei ole teada, kuid neid on seostatud arengupeetusega. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Teratogeensuse uuringus küülikutel täheldati implantatsioonijärgse loote surma esinemissageduse suurenemist, kui organogeneesi ajal manustati tiinetele küülikutele gabapentiini annustes 60 mg/kg, 300 mg/kg ning 1500 mg/kg ööpäevas. Need annused on ligikaudu 0,3...8 korda suuremad inimesel kasutatavast ööpäevasest annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta. Ohutuse piirmäärad on ebapiisavad, et välistada sellise toime riski inimestele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Iga kõvakapsel sisaldab: laktoosmonohüdraat, maisitärklis ja talk. Kapsli kest: želatiin, puhastatud vesi ja naatriumlaurüülsulfaat, värvained E171 (titaandioksiid) ja E172 (kollane raudoksiid). Tint sisaldab šellakit, E171 (titaandioksiid) ja E132 (indigokarmiin, alumiiniumsool).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/alumiinium blisterpakend. 30, 50, 90 või 100 kapslit pakendis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1030421

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

05.05.2021

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Septembris 2025

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neurontin, 300 mg kõvakapsel

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga kõvakapsel sisaldab 300 mg gabapentiini. INN. Gabapentinum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks kõvakapsel sisaldab 41 mg laktoosi (monohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel Kaheosaline kollane läbipaistmatu kõva želatiinkapsel, millele on pressitud “Neurontin 300 mg” ja “PD” ning mis sisaldab valget või valkjat pulbrit.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Epilepsia Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) täiendav ravi täiskasvanutel ja 6-aastastel ning vanematel lastel (vt lõik 5.1). Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) monoteraapia täiskasvanutel ja 12-aastastel ning vanematel noorukitel.

Perifeerne neuropaatiline valu Perifeerse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel, nt valulik diabeetiline neuropaatia ja postherpeetiline neuralgia.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Kõikide näidustuste puhul on ravi alustamiseks toodud tabelis 1 skeem annuse kohandamiseks, mida on soovitatav kasutada täiskasvanutel ja 12-aastastel ja vanematel noorukitel. Annustamisjuhised alla 12-aastastele lastele on toodud selles lõigus hiljem, erineva alapealkirja all. Tabel 1. ANNUSTAMISSKEEM – ANNUSE KOHANDAMINE RAVI ALUSTAMISEL

1. päev 2. päev 3. päev

300 mg üks kord ööpäevas 300 mg kaks korda ööpäevas 300 mg kolm korda ööpäevas

Gabapentiiniga ravi lõpetamine Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale soovitatakse ravi lõpetamisel gabapentiiniga seda teha järk-järgult, minimaalselt ühe nädala jooksul, näidustusest sõltumata.

Epilepsia Epilepsia nõuab tavaliselt pikaajalist ravi. Annuse määrab raviarst sõltuvalt patsiendi individuaalsest taluvusest ja ravimi toimest.

Täiskasvanud ja noorukid Kliinilistes uuringutes oli efektiivne annus vahemikus 900...3600 mg ööpäevas. Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1 või manustades esimesel päeval 300 mg kolm korda ööpäevas (TID). Seejärel võib annust sõltuvalt konkreetse patsiendi ravivastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vaja olla gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat. Pikaajalistes avatud kliinilistes uuringutes olid annused kuni 4800 mg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja et vältida võõrutuskrampide teket ei tohi maksimaalne aeg kahe annuse manustamise vahel ületada 12 tundi. 6-aastased ja vanemad lapsed Algannus peab olema vahemikus 10...15 mg/kg ööpäevas ja efektiivne annus saavutatakse annuse kohandamisega ligikaudu 3 päeva jooksul. Gabapentiini efektiivne annus 6-aastastel ja vanematel lastel on 25...35 mg/kg ööpäevas. Pikaajalises kliinilises uuringus olid annused kuni 50 mg/kg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja maksimaalne aeg annuste manustamise vahel ei tohi ületada 12 tundi. Gabapentiini ravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida gabapentiini plasmakontsentratsiooni. Lisaks võib gabapentiini kasutada koos teiste epilepsiavastaste ravimitega, ilma et see mõjutaks gabapentiini plasmakontsentratsiooni või teiste epilepsiavastaste ravimite seerumikontsentratsiooni.

Perifeerne neuropaatiline valu Täiskasvanud Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1. Alternatiivselt on algannus 900 mg ööpäevas, mis manustatakse kolme võrdseks jagatud annusena. Seejärel võib annust sõltuvalt patsiendi individuaalsest vastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vaja olla gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat. Perifeerse neuropaatilise valu ravis, näiteks valuliku diabeetilise neuropaatia ja postherpeetilise neuralgia ravis ei ole kliinilistes uuringutes efektiivsust ja ohutust uuritud üle 5-kuulise ravi korral. Kui patsiendil on perifeerset neuropaatilist valu vaja ravida kauem kui 5 kuud, peab raviarst hindama patsiendi kliinilist seisundit ja kindlaks tegema täiendava ravi vajaduse. Manustamisjuhised kõikide näidustuste puhul Nõrga tervisega patsientidel (väike kehakaal, pärast elundi siirdamist jne) tuleb annust kohandada aeglasemalt, kasutades kas väiksema tugevusega annuseid või pikemaid vaheaegu annuse suurendamiste vahel.

Eakad (üle 65-aastased) Eakatel patsientidel võib annust kohandada vanusest tingitud neerufunktsiooni alanemise tõttu (vt tabel 2). Unisus, perifeerne turse ja asteenia võivad sagedamini esineda eakatel patsientidel.

Neerukahjustus

Annust soovitatakse kohandada neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (vastavalt tabelile 2) ja/või hemodialüüsi saavatel patsientidel. Gabapentiin 100 mg kapsleid saab kasutada järgmiste annustamissoovitustega neerupuudulikkusega patsientidel.

Tabel 2 GABAPENTIINI ANNUSTAMINE TÄISKASVANUTELE SÕLTUVALT NENDE NEERUFUNKTSIOONIST Kreatiniini kliirens (ml/min) Kogu ööpäevane annusa (mg ööpäevas) ‡ 80 900…3600 50…79 600…1800 30…49 300…900 15…29 150b…600 <15c 150b…300 a Ööpäevane annus tuleb manustada kolme annusena. Neerukahjustusega patsientidel on annust vähendatud (kreatiniini kliirens <79 ml/min). b Ööpäevane annus 150 mg manustada üle päeva 300 mg-na. c Patsientidel kreatiniini kliirensiga <15 ml/min tuleb ööpäevast annust vähendada vastavalt kreatiniini kliirensile (nt patsientidele kreatiniini kliirensiga 7,5 ml/min tuleb anda pool sellest ööpäevasest annusest, mis antakse patsientidele kreatiniini kliirensiga 15 ml/min).

Kasutamine hemodialüüsi saavatel patsientidel Hemodialüüsi saavatel anuuriaga patsientidel, kes ei ole kunagi varem saanud gabapentiini, on soovitatav gabapentiini küllastusannus 300...400 mg, seejärel soovitatakse manustada pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi 200...300 mg gabapentiini. Dialüüsivabadel päevadel ei tohi gabapentiini manustada. Hemodialüüsi saavatel neerukahjustusega patsientidel peab gabapentiini säilitusannus põhinema tabelis 2 toodud annustamissoovitustel. Lisaks säilitusannusele soovitatakse pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi manustada täiendav annus 200...300 mg.

Manustamisviis Suukaudseks manustamiseks.

Gabapentiini võib võtta koos toiduga või ilma ja see tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasitäie veega).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) Epilepsiavastaseid ravimeid, sealhulgas gabapentiini, kasutavatel patsientidel on täheldatud raskeid eluohtlikke süsteemseid ülitundlikkusreaktsioone, nagu ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (Drug rash with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS) (vt lõik 4.8). On oluline märkida, et ülitundlikkuse varased sümptomid, nagu palavik või lümfadenopaatia, võivad esineda juba enne nahalööbe ilmnemist. Nimetatud nähtude või sümptomite esinemisel tuleb patsienti kohe uurida. Kui muud põhjust nende nähtude või sümptomite esinemiseks ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb ravi gabapentiiniga katkestada.

Anafülaksia Gabapentiin võib põhjustada anafülaksiat. Teatatud juhtumite puhul on esmaabi vajavate nähtude ja sümptomite hulka kuulunud hingamisraskused, huulte-, kõri- ja keeleturse ning hüpotensioon.

Patsiente tuleb juhendada, et anafülaksia nähtude või sümptomite tekkimisel tuleb lõpetada gabapentiini kasutamine ja pöörduda viivitamatult arsti poole (vt lõik 4.8).

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumist on täheldatud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism ei ole teada. Turuletulekujärgselt on gabapentiiniga ravitud patsientidel täheldatud suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist (vt lõik 4.8). Patsientidele (ja nende hooldajatele) tuleb soovitada suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tunnuste ilmnemisel pöörduda arsti poole. Patsiente peab jälgima suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas ja vajadusel rakendama vastavat ravi. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise korral tuleb kaaluda gabapentiini ravi lõpetamist. Äge pankreatiit Kui patsiendil tekib ravi ajal gabapentiiniga äge pankreatiit, tuleb kaaluda gabapentiini manustamise katkestamist (vt lõik 4.8).

Krambid Kuigi ei ole teada, et gabapentiiniga ravi lõpetamisel tekiksid krambid, võib krambivastaste ravimite manustamise järsk lõpetamine tekitada epilepsiahaigetel epileptilise seisundi (vt lõik 4.2). Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, võib mõnedel patsientidel gabapentiini kasutamisel suureneda krambihoogude sagedus või tekkida uut tüüpi krambihood.

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, ei ole andnud püüded lõpetada samaaegne teiste epilepsiavastaste ravimite kasutamine patsientidel, kellel on halb ravivastus rohkem kui ühe epilepsiavastase ravimi suhtes, et üle minna gabapentiini monoteraapiale, eriti edukaid tulemusi.

Gabapentiin ei ole tõhus primaarsete generaliseerunud krambihoogude ravis, nagu absentsid, ja võib mõnedel patsientidel seda tüüpi hooge isegi süvendada. Seetõttu tuleb absentse sisaldavate erinevat tüüpi krambihoogudega patsientidel gabapentiini kasutada ettevaatusega.

Ravi ajal gabapentiiniga on tekkinud pearinglust ja unisust, mis võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumiste) esinemissagedust. Turuletulekujärgselt on kirjeldatud ka teadvusekao, segasuse ja vaimsete häirete esinemist. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad ravimi võimalike toimetega. Samaaegne kasutamine koos opioidide ja teiste kesknärvisüsteemi (KNS) depressantidega Patsiente, kes peavad kasutama ravimit koos KNS-i depressantide, sh opioididega, tuleb hoolikalt jälgida KNS-i depressiooni nähtude suhtes, nagu unisus, sedatsioon ning hingamise pärssimine. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt gabapentiini ja morfiini, võib esineda gabapentiini kontsentratsiooni tõus veres. Gabapentiini või samaaegselt manustatavate KNS-i depressantide, sh opioidide annust tuleb vastavalt vähendada (vt lõik 4.5). Gabapentiini määramisel samaaegselt opioididega tuleb KNS-i depressiooni riski tõttu olla ettevaatlik. Opioidide kasutajatega tehtud populatsioonipõhises vaatlevas piiratud juhtumipõhises kontrolluuringus oli gabapentiini ja opioidide kooskasutamine seotud suurenenud opioididega seotud surmajuhtumite riskiga võrreldes ainult opioidi kasutamisega (kohandatud šansisuhe 1,49 [95% usaldusvahemik 1,18…1,88; p < 0,001]). Respiratoorne depressioon Gabapentiini on seostatud raske respiratoose depressiooniga. Selle raske kõrvalnähu tekkerisk võib olla suurem patsientidel, kellel on hingamishäired, hingamiselundite või neuroloogiline haigus, neerukahjustus, samaaegselt kesknärvisüsteemi depressante kasutavatel ning eakatel patsientidel. Nendel patsientidel võib olla vajalik annust kohandada.

Eakad (üle 65-aastased) Süstemaatilisi uuringuid gabapentiiniga 65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole läbi viidud. Ühes topeltpimedas uuringus neuropaatilise valuga patsientidel esines 65-aastastel ja vanematel patsientidel unisust, perifeerset turset ja asteeniat veidi suuremal määral kui noorematel patsientidel. Peale nende leidude ei ole kliinilised uuringud selle rühma patsientidel näidanud noorematest patsientidest erinevat kõrvaltoimete profiili. Lapsed Pikaajalise (rohkem kui 36 nädalat) gabapentiini ravi toimet õppimisele, intellektile ja laste ning noorukite arengule ei ole piisavalt uuritud. Seetõttu tuleb kaaluda pikaajalisest ravist saadava kasu ja sellise raviga seotud võimaliku riski suhet.

Kuritarvitamine ja sõltuvus Turuletulekujärgses andmebaasis on teateid kuritarvitamise ja sõltuvuse juhtudest. Hinnata hoolikalt patsientide ravimite kuritarvitamise anamneesi ja jälgida neid gabapentiini kuritarvitamise võimalike tunnuste suhtes, nt ravimi sõltuvuskäitumine, annuse suurendamine, tolerantsuse tekkimine. Laboratoorsed uuringud Valepositiivseid tulemusi võib saada uriini üldvalgu poolkvantitatiivsel määramisel ribatestiga. Seetõttu soovitatakse selliseid positiivseid ribatesti tulemusi kontrollida erinevate analüütiliste meetoditega (nagu biureeditest, turbidimeetria või värvusreaktsioonid) või kasutada neid juba kohe alternatiivsete meetoditena.

Teadaolevat toimet omavad abiained Neurontin kõvakapslid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. Neurontin 300 mg kõvakapslid sisaldavad vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi kapslis, see tähendab et on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Gabapentiini ja KNS-i depressantide, sh opioidide samaaegsest manustamisest tingitud hingamise pärssimist, sedatsiooni ja surma on kirjeldatud nii spontaanselt teatatud kui ka kirjanduses avaldatud juhtudes. Mõnedes teadetes märgiti gabapentiini ja opioidide kombinatsiooni eriti murettekitavaks nõrgema tervisega patsientide, eakate, tõsise respiratoorse haigusega patsientide, polüfarmakoteraapia ja ravimite kuritarvitamishäiretega patsientide puhul. Uuringus tervetel vabatahtlikel (N=12), milles 2 tundi enne gabapentiini 600 mg kapsli manustamist anti patsientidele 60 mg kontrollitud vabanemisega morfiini kõvakapsel, suurenes gabapentiini keskmine AUC 44% võrra võrreldes gabapentiini manustamisega ilma morfiinita. Seetõttu tuleb patsiente, kes vajavad samaaegset ravi opioididega, hoolikalt jälgida KNS-i depressiooni sümptomite suhtes, nagu unisus, sedatsioon ning hingamise pärssimine, ja gabapentiini või opioidi annust vastavalt vähendada.

Gabapentiinil ei ole leitud koostoimeid fenobarbitaali, fenütoiini, valproehappe või karbamasepiiniga.

Gabapentiini tasakaaluseisundi farmakokineetika on tervetel isikutel ja neid epilepsiavastaseid ravimeid saavatel epilepsiahaigetel ühesugune. Gabapentiini manustamine koos noretindrooni ja/või etinüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega ei mõjuta kummagi ravimi tasakaaluseisundi farmakokineetikat.

Gabapentiini manustamine koos alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavate antatsiididega vähendab gabapentiini biosaadavust kuni 24%. Gabapentiini on soovitav võtta vähemalt 2 tundi pärast antatsiidide manustamist.

Gabapentiini eritumine neerude kaudu ei muutu probenetsiidiga koosmanustamisel.

Gabapentiini neerude kaudu eritumise kerget vähenemist tsimetidiiniga koosmanustamisel ei peeta kliiniliselt oluliseks.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Epilepsia ja epilepsiavastaste ravimite kasutamisega seotud üldine risk Kui emasid ravitakse epilepsiavastaste ravimitega, suureneb väärarengute risk järglastel 2...3 faktori võrra. Kõige sagedamini on teatatud huulelõhest, kardiovaskulaarsüsteemi väärarengust ja neuraaltoru defektist. Ravimisel mitme epilepsiavastase ravimiga võib kaasneda suurem kaasasündinud väärarengute risk kui monoteraapia puhul, seetõttu on tähtis, et kui vähegi võimalik, kasutataks monoteraapiat. Naised, kes võivad rasestuda või fertiilses eas naised tuleb suunata eriarsti juurde ja epilepsiavastase ravi vajadus tuleb ümber hinnata, kui naisel on plaanis rasestuda. Epilepsiavastast ravi ei tohi järsku lõpetada, sest see võib põhjustada võõrutuskrampide teket, millel võivad olla tõsised tagajärjed nii emale kui ka lapsele. Epilepsiahaigete emade lastel on harva täheldatud arengupeetust. Ei ole võimalik vahet teha, kas arengupeetust on põhjustanud geneetilised, sotsiaalsed tegurid, ema epilepsia või epilepsiavastased ravimid. Gabapentiiniga seotud risk Gabapentiin läbib inimese platsentat. Gabapentiini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Gabapentiini ei tohi kasutada raseduse ajal, kui just ravist saadav võimalik kasu emale ei kaalu üles võimalikke riske lootele.

Ei saa kindlalt väita epilepsia enda ja samaaegselt manustatud epilepsiavastaste ravimite tõttu, et gabapentiin on põhjuslikult seotud kaasasündinud väärarengute suurenenud riskiga, kui seda kasutada raseduse ajal. Imetamine Gabapentiin eritub inimese rinnapiima. Et ravimi toime rinnalapsele ei ole teada, tuleb gabapentiini rinnaga toitvatele naistele manustada ettevaatusega. Gabapentiini tuleb kasutada rinnaga toitvatel naistel ainult siis, kui ravist saadav kasu on suurem kui risk.

Fertiilsus Loomkatsetes toime fertiilsusele puudus (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Gabapentiin mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Gabapentiin toimib kesknärvisüsteemi ja võib põhjustada uimasust, pearinglust või teisi sarnaseid sümptomeid. Isegi kui need on vaid kerged kuni mõõdukad, võivad need kõrvaltoimed kujutada potentsiaalset ohtu autojuhtimisele või masinate käsitsemise võimele. See kehtib eriti ravi alustamisel ja annuse suurendamisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Epilepsia (lisaravi ja monoteraapia) ja neuropaatilise valu korral läbi viidud kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed on toodud allpool olevas tabelis klassi ja sageduse alusel: väga sage (‡ 1/10), sage (‡ 1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (‡ 1/1000 kuni <1/100), harv (‡ 1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000). Kui kõrvaltoime esines kliinilistes uuringutes erinevate sagedustega, käsitleti seda suurima teadaoleva sagedusega.

Muud reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, sagedus Teadmata, on kirjas alltoodud nimekirjas kursiivis: (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Infektsioonid ja infestatsioonid Väga sage viirusnakkus Sage kopsupõletik, hingamisteede nakkus, kuseteede nakkus, nakkus, Vere ja lümfisüsteemi häired Sage leukopeenia Teadmata trombotsütopeenia Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt allergilised reaktsioonid (nt urtikaaria) Teadmata ülitundlikkussündroom (süsteemne reaktsioon koos muutlike Ainevahetus- ja toitumishäired Sage anoreksia, söögiisu suurenemine Aeg ajalt hüperglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel) Harv hüpoglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel) Teadmata hüponatreemia Psühhiaatrilised häired Sage vaenulikkus, segasusseisund ja emotsionaalne labiilsus, Aeg-ajalt agiteeritus Teadmata suitsiidimõtted, hallutsinatsioonid Närvisüsteemi häired Väga sage unisus, pearinglus, ataksia Sage krambid, hüperkineesia, düsartria, amneesia, treemor, unetus, Aeg-ajalt hüpokineesia, vaimsed häired Harv teadvusekadu Teadmata teised liikumishäired (nt koreoatetoos, düskineesia, düstoonia) Silma kahjustused Sage nägemishäired nagu amblüoopia, diploopia Kõrva ja labürindi kahjustused Sage peapööritus Teadmata tinnitus Südame häired Aeg-ajalt palpitatsioonid Vaskulaarsed häired Sage hüpertensioon, vasodilatatsioon Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage düspnoe, bronhiit, farüngiit, köha, nohu Harv respiratoorne depressioon Seedetrakti häired Sage oksendamine, iiveldus, hammaste probleemid, gingiviit, Aeg-ajalt düsfaagia Teadmata pankreatiit

Maksa ja sapiteede häired Teadmata hepatiit, ikterus Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage näoturse, purpur, mida kõige sagedamini täheldatakse füüsilisest Teadmata Stevensi-Johnsoni sündroom, angioödeem, multiformne erüteem, Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage artralgia, müalgia, seljavalu, tõmblused Teadmata rabdomüolüüs, müokloonus Neerude ja kuseteede häired Teadmata äge neerupuudulikkus, kusepidamatus Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Sage impotentsus Teadmata rindade hüpertroofia, günekomastia, seksuaalne düsfunktsioon Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage väsimus, palavik Sage perifeerne turse, ebanormaalne kõnnak, asteenia, valu, halb Aeg-ajalt üldine turse Teadmata ärajätureaktsioonid (enamasti ärevus, unetus, iiveldus, valud, Uuringud Sage vere valgeliblede arvu vähenemine, kehakaalu suurenemine Aeg-ajalt kõrgenenud maksafunktsiooni näitajad SGOT (AST), SGPT (ALT) Teadmata vere kreatiinfosfokinaasi tõus Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Sage juhuslik vigastus, luumurd, marrastus Aeg-ajalt kukkumine Ravi ajal gabapentiiniga on teatatud ägeda pankreatiidi juhtudest. Seos gabapentiiniga ei ole selge (vt lõik 4.4). Lõppstaadiumis neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi saavatel patsientidel on teatatud müopaatiast koos kreatiinkinaasi tõusnud tasemetega. Hingamisteede nakkuste, keskkõrvapõletiku, krampide ja bronhiidi esinemist täheldati ainult lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes. Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes sageli esinenud agressiivsest käitumisest ja hüperkineesiatest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Gabapentiini üleannustamisel kuni 49 g ei ole täheldatud ägedat, eluohtlikku toksilisust. Üleannustamise sümptomiteks on pearinglus, diploopia, düsartria, unisus, teadvusekadu, letargia ja kerge kõhulahtisus. Need sümptomid möödusid kõikidel patsientidel täielikult toetavate meetmete kasutamisel. Gabapentiini

imendumise vähenemine annuse suurenedes võib piirata ravimi imendumist üleannustamise ajal ja vähendab seega üleannustamisest põhjustatud toksilisust.

Liigsed annused gabapentiini, eriti kombineerituna teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega, võivad põhjustada koomat.

Gabapentiini saab organismist eemaldada hemodialüüsi abil, kuid tavaliselt ei ole see siiski vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidel on hemodialüüs näidustatud. Gabapentiini suukaudset letaalset annust ei olnud võimalik hiirtel ja rottidel kindlaks teha isegi nii suurte annustega kui 8000 mg/kg. Ägeda toksilisuse nähtudeks loomadel on ataksia, raskendatud hingamine, ptoos, hüpoaktiivsus või erutuvus.

5. FARMAKOKINEETILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Teised epilepsiavastased ained, ATC-kood: N03AX12

Toimemehhanism Mitme epilepsia loomkatse alusel on teada, et gabapentiin siseneb otse ajusse ning väldib krampide teket. Gabapentiinil puudub afiinsus nii GABA A kui ka GABA B retseptorite suhtes ning see ei muuda ka GABA metabolismi. See ei seondu teiste neurotransmitterite retseptoritega ajus ning ei mõjuta ka naatriumikanaleid. Gabapentiinil on kõrge afiinsus voltaaž-sõltuvates kaltsiumikanalites α2δ (alpha-2-delta) alaühiku suhtes ning arvatakse, et seondumine α2δ alaühikuga on gabapentiini krambivastase toime põhjuseks loomadel. Ulatuslik skriining ei ole tuvastanud ühtki teist ravimi märklauda kui α2δ. Tõendid mitmetest prekliinilistest mudelitest viitavad, et gabapentiini farmakoloogiline aktiivsus tuleneb seondumisest α2δ-ga, vähendades erutuse neurotransmitterite vabanemist KNS-s. Taoline aktiivsus võib olla gabapentiini krambivastase toime põhjuseks. Ei ole teada, kas gabapentiini krambivastane toime inimestel põhineb samadel mehhanismidel. Gabapentiini toime ilmneb ka mitmetes prekliinilistes valu loomkatsetes. Gabapentiini spetsiifiline seondumine α2δ alaühikuga tekitab erinevaid toimeid, mille tõttu ilmneb loomadel ravimi analgeetiline toime. Gabapentiini analgeetiline toime võib ilmneda nii seljaaju tasandil kui ka kõrgemates ajuosades vastasmõju tõttu alanevate valu juhteteedega. Nende prekliiniliste teadmiste vastavus ravimi kliinilisele toimele inimesel on teadmata.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kliiniline uuring partsiaalsete epilepsiahoogude täiendava ravi kohta 3...12-aastastel lastel näitas gabapentiinigrupis võrreldes platseeboga arvulist, kuid mitte statistiliselt olulist erinevust 50% ravile reageerijate määras. Ravile reageerijate määra täiendav post hoc analüüs vanuse järgi ei näidanud vanuse statistiliselt olulist mõju ei pideva ega ka dihhotoomse tunnusena (3...5- ja 6...12- aastaste vanusegrupis). Kokkuvõte selle uuringu andmete täiendavast post hoc analüüsist on toodud allpool tabelis. Ravile reageerimine (‡ 50% paranemine) ja vanus MITT* populatsioonis Vanusekategooria Platseebo Gabapentiin p-väärtus <6-aastased 4/21 (19,0%) 4/17 (23,5%) 0,7362 6...12-aastased 17/99 (17,2%) 20/96 (20,8%) 0,5144

* Modifitseeritud ravikavatsusega-populatsioon defineeriti kui kõik patsiendid, kes randomiseeriti saama uuringuravimit ja kellel olid hindamist võimaldavad hoogude päevikud 28 päeva kohta nii algses kui ka topeltpimedas faasis.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudsel manustamisel saabub gabapentiini maksimaalne plasmakontsentratsioon 2...3 tunni jooksul. Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) annuse suurenedes väheneb. Absoluutne biosaadavus 300 mg kapsli manustamisel on ligikaudu 60%. Toit, sealhulgas suure rasvasisaldusega toit, ei oma kliiniliselt olulist toimet gabapentiini farmakokineetikale. Gabapentiini farmakokineetikat ei mõjuta korduv manustamine. Kuigi gabapentiini plasmakontsentratsioonid olid kliinilistes uuringutes üldiselt vahemikus 2...20 mikrogrammi/ml, ei võimalda need kontsentratsioonid ennustada ohutust ja efektiivsust. Farmakokineetilised parameetrid on toodud tabelis 3.

Tabel 3 KOKKUVÕTE GABAPENTIINI KESKMISTEST (%CV) STABIILSE TASEME FARMAKOKINEETILISTEST PARAMEETRITEST PÄRAST MANUSTAMIST IGA 8 TUNNI JÄREL Farmakokineetiline 300 mg 400 mg 800 mg parameeter (N=7) (N=14) (N=14) C (m g/ml) 4,02 (24) 5,74 (38) 8,71 (29) max t (h) 2,7 (18) 2,1 (54) 1,6 (76) max T1/2 (h) 5,2 (12) 10,8 (89) 10,6 (41) AUC (0…8) m g•h/ml) 24,8 (24) 34,5 (34) 51,4 (27) Ae% (%) NA NA 47,2 (25) 34,4 (37) C = maksimaalne stabiilse taseme plasmakontsentratsioon max t = aeg C –i saavutamiseni max max T1/2 = eliminatsiooni poolväärtusaeg AUC(0…8) = stabiilse taseme pindala plasmakontsentratsiooni-aja kõvera all ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist Ae% = annuse protsent, mis eritub muutumatult uriini ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist NA = ei ole teada Jaotumine Gabapentiin ei seondu plasmavalkudega ja tema jaotusruumala on 57,7 liitrit. Epilepsiahaigetel on gabapentiini kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus ligikaudu 20% vastavast tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioonist. Gabapentiini leidub rinnaga toitvate naiste rinnapiimas. Biotransformatsioon Gabapentiin inimorganismis ei metaboliseeru. Gabapentiin ei põhjusta ravimite metabolismi eest vastutavate maksaensüümide (maksa segafunktsionaalsed oksüdaasid) induktsiooni. Eritumine Gabapentiin elimineeritakse muutumatult ainult neerude kaudu. Gabapentiini eliminatsiooni poolväärtusaeg ei sõltu annusest ja on keskmiselt 5...7 tundi. Eakatel patsientidel ja kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel on gabapentiini plasmakliirens vähenenud. Gabapentiini eliminatsioonikonstant, plasmakliirens ja renaalne kliirens vähenevad proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga. Gabapentiini saab hemodialüüsi abil plasmast eemaldada. Kahjustatud neerufunktsiooniga ja hemodialüüsi saavatel patsientidel on soovitav annust korrigeerida (vt lõik 4.2). Gabapentiini farmakokineetikat lastel hinnati 50-l tervel isikul vanuses 1 kuu kuni 12 aastat.

Gabapentiini plasmakontsentratsioon >5-aastastel lastel oli samasugune kui täiskasvanutel, arvestatuna mg/kg kohta. Farmakokineetilises uuringus, millest võttis osa 24 tervet last vanuses 1 kuu kuni 48 kuud, täheldati üle 5-aastaste laste kohta olemasolevate andmetega võrreldes ligikaudu 30% madalamat ekspositsiooni (AUC), madalamat C -i ja kõrgemat kliirensit kehakaalu kohta. Lineaarsus/mittelineaarsus Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) väheneb annuse suurenedes, mis viitab mittelineaarsele farmakokineetikale, mis hõlmab biosaadavuse parameetreid (F), nt Ae (%), Cl/F, V /F. Eliminatsiooni farmakokineetikat (farmakokineetilised parameetrid, mis ei hõlma F-i d nagu Cl ja t ) saab kõige paremini kirjeldada lineaarse farmakokineetikana. Gabapentiini R 1/2 tasakaalukontsentratsioon plasmas on etteennustatav ühekordse annuse manustamise andmete põhjal.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kartsinogeensus Gabapentiini manustati toiduga hiirtele annuses 200 mg/kg, 600 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas ning rottidele 250 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas kahe aasta jooksul. Pankrease atsinaarrakk-kasvajate esinemissageduse statistiliselt olulist suurenemist leiti suurimate manustatud annuste puhul vaid isastel rottidel. Maksimaalne plasmakontsentratsioon rottidel annusega 2000 mg/kg ööpäevas on 10 korda suurem kui plasmakontsentratsioon inimestel annusega 3600 mg/kg ööpäevas. Isaste rottide pankrease atsinaarrakk-kasvajate pahaloomulisuse aste on madal, need ei mõjutanud elulemust, ei metastaseerunud ega tunginud ümbritsevasse koesse ning on samasugused kontrollgrupiga. Nendel isastel rottidel esinenud pankrese atsinaarrakk-kasvajate tähtsus kartsinogeensuseriskile inimestel on ebaselge. Mutagenees Gabapentiinil ei leitud genotoksilist toimet. Ta ei olnud mutageenne in vitro standardtestides, milles kasutati bakteri- või imetajarakke. Gabapentiin ei põhjusta kromosoomi struktuurseid aberratsioone imetajarakkudes in vitro või in vivo ning ei põhjusta mikrotuumade teket hamstrite luuüdis. Toime fertiilsusele Rottidel ei täheldatud kõrvaltoimeid fertiilsusele või reproduktsioonile gabapentiini annustega kuni 2000 mg/kg (ligikaudu 5-kordne maksimaalne ööpäevane annus inimesel, arvestatuna mg/m2 kehapinna kohta). Teratogeensus Gabapentiin ei suurendanud, võrreldes kontrollidega, väärarengute esinemissagedust hiirte, rottide ja küülikute järglastel annustes, mis olid vastavalt kuni 50, 30 ja 25 korda suuremad inimese ööpäevasest annusest 3600 mg (vastavalt 4, 5 või 8 korda suurem inimese ööpäevasest annusest, arvutatuna mg/m2 kohta). Gabapentiin aeglustas kolju, lülisamba, esijäsemete ja tagajäsemete luustumist närilistel, mis viitab loote kasvupeetusele. Need toimed esinesid siis, kui tiinetele hiirtele manustati organogeneesi ajal suu kaudu gabapentiini annustes 1000 mg/kg või 3000 mg/kg ööpäevas, ja rottidele 2000 mg/kg enne paaritumist ja paaritumise ajal ning kogu tiinuse perioodil. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta. Toimeid ei täheldatud tiinetel hiirtel, kellele manustati 500 mg/kg ööpäevas (ligikaudu 1/2 inimese ööpäevasest annusest, arvestatuna mg/m2 kohta).

Rottidel, kellele fertiilsuse ja üldise reproduktsioonitoksilisuse uuringus manustati 2000 mg/kg ööpäevas, teratogeensuse uuringus 1500 mg/kg ööpäevas ja perinataalse ning postnataalse toksilisuse uuringus 500 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas, täheldati hüdroureetri ja/või hüdronefroosi suurenenud esinemissagedust. Nende leidude olulisus ei ole teada, kuid neid on seostatud arengupeetusega. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Teratogeensuse uuringus küülikutel täheldati implantatsioonijärgse loote surma esinemissageduse suurenemist, kui organogeneesi ajal manustati tiinetele küülikutele gabapentiini annustes 60 mg/kg, 300 mg/kg ning 1500 mg/kg ööpäevas. Need annused on ligikaudu 0,3...8 korda suuremad inimesel kasutatavast ööpäevasest annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta. Ohutuse piirmäärad on ebapiisavad, et välistada sellise toime riski inimestele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Iga kõvakapsel sisaldab: laktoosmonohüdraat, maisitärklis ja talk. Kapsli kest: želatiin, puhastatud vesi ja naatriumlaurüülsulfaat, värvained E171 (titaandioksiid) ja E172 (kollane raudoksiid).

Tint sisaldab šellakit, E171 (titaandioksiid) ja E132 (indigokarmiin, alumiiniumsool).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/alumiinium blisterpakend. 90 kapslit pakendis.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

Teisese müügiloa hoidja: UAB „Lex ano“ Naugarduko g. 3 LT-03231 Vilnius Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1013320

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

03.11.2020

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2022

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neurontin, 300 mg kõvakapsel

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga kõvakapsel sisaldab 300 mg gabapentiini.

INN. Gabapentinum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks kõvakapsel sisaldab 41 mg laktoosi (monohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel

Kaheosaline kollane läbipaistmatu kõva želatiinkapsel, millele on pressitud “Neurontin 300 mg” ja “VLE” ning mis sisaldab valget või valkjat pulbrit.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Epilepsia Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) täiendav ravi täiskasvanutel ja 6-aastastel ning vanematel lastel (vt lõik 5.1).

Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) monoteraapia täiskasvanutel ja 12-aastastel ning vanematel noorukitel.

Perifeerne neuropaatiline valu Perifeerse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel, nt valulik diabeetiline neuropaatia ja postherpeetiline neuralgia.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Kõikide näidustuste puhul on ravi alustamiseks toodud tabelis 1 skeem annuse kohandamiseks, mida on soovitatav kasutada täiskasvanutel ja 12-aastastel ja vanematel noorukitel. Annustamisjuhised alla 12-aastastele lastele on toodud selles lõigus hiljem, erineva alapealkirja all.

Tabel 1. ANNUSTAMISSKEEM – ANNUSE KOHANDAMINE RAVI ALUSTAMISEL

1. päev 2. päev 3. päev

300 mg üks kord ööpäevas 300 mg kaks korda ööpäevas 300 mg kolm korda ööpäevas

Gabapentiiniga ravi lõpetamine Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale soovitatakse ravi lõpetamisel gabapentiiniga seda teha järk- järgult, minimaalselt ühe nädala jooksul, näidustusest sõltumata.

Epilepsia Epilepsia nõuab tavaliselt pikaajalist ravi. Annuse määrab raviarst sõltuvalt patsiendi individuaalsest taluvusest ja ravimi toimest. Täiskasvanud ja noorukid Kliinilistes uuringutes oli efektiivne annus vahemikus 900...3600 mg ööpäevas. Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1 või manustades esimesel päeval 300 mg kolm korda ööpäevas (TID). Seejärel võib annust sõltuvalt konkreetse patsiendi ravivastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vaja olla gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat. Pikaajalistes avatud kliinilistes uuringutes olid annused kuni 4800 mg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja et vältida võõrutuskrampide teket ei tohi maksimaalne aeg kahe annuse manustamise vahel ületada 12 tundi.

6-aastased ja vanemad lapsed Algannus peab olema vahemikus 10...15 mg/kg ööpäevas ja efektiivne annus saavutatakse annuse kohandamisega ligikaudu 3 päeva jooksul. Gabapentiini efektiivne annus 6-aastastel ja vanematel lastel on 25...35 mg/kg ööpäevas. Pikaajalises kliinilises uuringus olid annused kuni 50 mg/kg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja maksimaalne aeg annuste manustamise vahel ei tohi ületada 12 tundi.

Gabapentiini ravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida gabapentiini plasmakontsentratsiooni. Lisaks võib gabapentiini kasutada koos teiste epilepsiavastaste ravimitega, ilma et see mõjutaks gabapentiini plasmakontsentratsiooni või teiste epilepsiavastaste ravimite seerumikontsentratsiooni.

Perifeerne neuropaatiline valu Täiskasvanud Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1. Alternatiivselt on algannus 900 mg ööpäevas, mis manustatakse kolme võrdseks jagatud annusena. Seejärel võib annust sõltuvalt patsiendi individuaalsest vastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vaja olla gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat.

Perifeerse neuropaatilise valu ravis, näiteks valuliku diabeetilise neuropaatia ja postherpeetilise neuralgia ravis ei ole kliinilistes uuringutes efektiivsust ja ohutust uuritud üle 5-kuulise ravi korral. Kui patsiendil on perifeerset neuropaatilist valu vaja ravida kauem kui 5 kuud, peab raviarst hindama patsiendi kliinilist seisundit ja kindlaks tegema täiendava ravi vajaduse. Manustamisjuhised kõikide näidustuste puhul Nõrga tervisega patsientidel (väike kehakaal, pärast elundi siirdamist jne) tuleb annust kohandada aeglasemalt, kasutades kas väiksema tugevusega annuseid või pikemaid vaheaegu annuse suurendamiste vahel.

Eakad (üle 65-aastased) Eakatel patsientidel võib annust kohandada vanusest tingitud neerufunktsiooni alanemise tõttu (vt tabel 2). Unisus, perifeerne turse ja asteenia võivad sagedamini esineda eakatel patsientidel.

Neerukahjustus

Annust soovitatakse kohandada neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (vastavalt tabelile 2) ja/või hemodialüüsi saavatel patsientidel. Gabapentiin 100 mg kapsleid saab kasutada järgmiste annustamissoovitustega neerupuudulikkusega patsientidel.

Tabel 2 GABAPENTIINI ANNUSTAMINE TÄISKASVANUTELE SÕLTUVALT NENDE NEERUFUNKTSIOONIST Kreatiniini kliirens (ml/min) Kogu ööpäevane annusa (mg ööpäevas) ≥80 900…3600 50…79 600…1800 30…49 300…900 15…29 150b…600 <15c 150b…300 a Ööpäevane annus tuleb manustada kolme annusena. Neerukahjustusega patsientidel on annust vähendatud (kreatiniini kliirens <79 ml/min). b Ööpäevane annus 150 mg manustada üle päeva 300 mg-na. c Patsientidel kreatiniini kliirensiga <15 ml/min tuleb ööpäevast annust vähendada vastavalt kreatiniini kliirensile (nt patsientidele kreatiniini kliirensiga 7,5 ml/min tuleb anda pool sellest ööpäevasest annusest, mis antakse patsientidele kreatiniini kliirensiga 15 ml/min).

Kasutamine hemodialüüsi saavatel patsientidel Hemodialüüsi saavatel anuuriaga patsientidel, kes ei ole kunagi varem saanud gabapentiini, on soovitatav gabapentiini küllastusannus 300...400 mg, seejärel soovitatakse manustada pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi 200...300 mg gabapentiini. Dialüüsivabadel päevadel ei tohi gabapentiini manustada.

Hemodialüüsi saavatel neerukahjustusega patsientidel peab gabapentiini säilitusannus põhinema tabelis 2 toodud annustamissoovitustel. Lisaks säilitusannusele soovitatakse pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi manustada täiendav annus 200...300 mg.

Manustamisviis Suukaudseks manustamiseks.

Gabapentiini võib võtta koos toiduga või ilma ja see tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasitäie veega).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Rasked naha kõrvaltoimed Gabapentiini raviga seoses on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (severe cutaneous adverse reactions, SCAR), sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ja ravimilööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (drug rash with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Ravimi väljakirjutamisel tuleb patsiente nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest teavitada ning nende tekke suhtes hoolikalt jälgida. Sellistele reaktsioonidele viitavate nähtude ja sümptomite ilmnemisel tuleb ravi gabapentiiniga viivitamatult lõpetada ning kaaluda muud (asjakohast) ravi. Kui patsiendil on gabapentiini kasutamisel tekkinud tõsine reaktsioon, näiteks SJS, TEN või DRESS, siis ei tohi sellel patsiendil enam kunagi taasalustada ravi gabapentiiniga.

Anafülaksia Gabapentiin võib põhjustada anafülaksiat. Teatatud juhtumite puhul on esmaabi vajavate nähtude ja sümptomite hulka kuulunud hingamisraskused, huulte-, kõri- ja keeleturse ning hüpotensioon.

Patsiente tuleb juhendada, et anafülaksia nähtude või sümptomite tekkimisel tuleb lõpetada gabapentiini kasutamine ja pöörduda viivitamatult arsti poole (vt lõik 4.8).

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism gabapentiini saavatel patsientidel ei ole teada. Turuletulekujärgselt on gabapentiiniga ravitud patsientidel täheldatud suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist (vt lõik 4.8).

Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole. Patsiente peab jälgima suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas ja vajadusel rakendama vastavat ravi. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise korral tuleb kaaluda gabapentiini ravi lõpetamist.

Äge pankreatiit Kui patsiendil tekib ravi ajal gabapentiiniga äge pankreatiit, tuleb kaaluda gabapentiini manustamise katkestamist (vt lõik 4.8).

Krambid Kuigi ei ole teada, et gabapentiiniga ravi lõpetamisel tekiksid krambid, võib krambivastaste ravimite manustamise järsk lõpetamine tekitada epilepsiahaigetel epileptilise seisundi (vt lõik 4.2).

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, võib mõnedel patsientidel gabapentiini kasutamisel suureneda krambihoogude sagedus või tekkida uut tüüpi krambihood.

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, ei ole andnud püüded lõpetada samaaegne teiste epilepsiavastaste ravimite kasutamine patsientidel, kellel on halb ravivastus rohkem kui ühe epilepsiavastase ravimi suhtes, et üle minna gabapentiini monoteraapiale, eriti edukaid tulemusi.

Gabapentiin ei ole tõhus primaarsete generaliseerunud krambihoogude ravis, nagu absentsid, ja võib mõnedel patsientidel seda tüüpi hooge isegi süvendada. Seetõttu tuleb absentse sisaldavate erinevat tüüpi krambihoogudega patsientidel gabapentiini kasutada ettevaatusega.

Ravi ajal gabapentiiniga on tekkinud pearinglust ja unisust, mis võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumiste) esinemissagedust. Turuletulekujärgselt on kirjeldatud ka teadvusekao, segasuse ja vaimsete häirete esinemist. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad ravimi võimalike toimetega. Samaaegne kasutamine koos opioidide ja teiste kesknärvisüsteemi (KNS) depressantidega Patsiente, kes peavad kasutama ravimit koos KNS-i depressantide, sh opioididega, tuleb hoolikalt jälgida KNS-i depressiooni nähtude suhtes, nagu unisus, sedatsioon ning hingamise pärssimine. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt gabapentiini ja morfiini, võib esineda gabapentiini kontsentratsiooni tõus veres. Gabapentiini või samaaegselt manustatavate KNS-i depressantide, sh opioidide annust tuleb vastavalt vähendada (vt lõik 4.5).

Gabapentiini määramisel samaaegselt opioididega tuleb KNS-i depressiooni riski tõttu olla ettevaatlik. Opioidide kasutajatega tehtud populatsioonipõhises vaatlevas piiratud juhtumipõhises kontrolluuringus seostati gabapentiini ja opioidide kooskasutamist opioididega seotud surma suurenenud riskiga võrreldes ainult opioidi kasutamisega (kohandatud riskisuhe 1,49 [95% usaldusvahemik 1,18…1,88; p < 0,001]).

Respiratoorne depressioon Gabapentiini on seostatud raske respiratoose depressiooniga. Selle raske kõrvalnähu tekkerisk võib olla suurem patsientidel, kellel on hingamishäired, hingamiselundite või neuroloogiline haigus, neerukahjustus, samaaegselt kesknärvisüsteemi depressante kasutavatel ning eakatel

patsientidel. Nendel patsientidel võib olla vajalik annust kohandada.

Eakad (üle 65-aastased) Süstemaatilisi uuringuid gabapentiiniga 65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole läbi viidud. Ühes topeltpimedas uuringus neuropaatilise valuga patsientidel esines 65-aastastel ja vanematel patsientidel unisust, perifeerset turset ja asteeniat veidi suuremal määral kui noorematel patsientidel. Peale nende leidude ei ole kliinilised uuringud selle rühma patsientidel näidanud noorematest patsientidest erinevat kõrvaltoimete profiili.

Lapsed Pikaajalise (rohkem kui 36 nädalat) gabapentiini ravi toimet õppimisele, intellektile ja laste ning noorukite arengule ei ole piisavalt uuritud. Seetõttu tuleb kaaluda pikaajalisest ravist saadava kasu ja sellise raviga seotud võimaliku riski suhet.

Väärkasutamise ja kuritarvitamise potentsiaal ja sõltuvus Gabapentiin võib põhjustada ravimisõltuvust, mis võib tekkida ka raviannuste kasutamisel. Teatatud on väärkasutamise ja kuritarvitamise juhtudest. Varem aineid kuritarvitanud patsientidel võib olla suurem risk gabapentiini väärkasutamise, kuritarvitamise ja sõltuvuse tekkeks ning sellistel patsientidel tuleb gabapentiini kasutada ettevaatusega. Enne gabapentiini määramist tuleb põhjalikult hinnata patsiendi väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse tekkimise riski.

Gabapentiiniga ravitavaid patsiente tuleb jälgida gabapentiini väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse nähtude ja sümptomite suhtes, näiteks tolerantsuse tekkimise, annuse suurendamise ja ravimi juurde hankimise suhtes.

Ärajätunähud Pärast nii lühiajalist kui ka pikaajalist ravi gabapentiiniga on täheldatud ärajätunähtude esinemist. Ärajätunähud võivad tekkida vahetult pärast ravi katkestamist, tavaliselt 48 tunni jooksul. Kõige sagedamini teatatud nähtudeks on ärevus, unetus, iiveldus, valud, higistamine, treemor, peavalu, depressioon, ebatavalised aistingud, pearinglus ja halb enesetunne. Ärajätunähtude teke pärast gabapentiini võtmise lõpetamist võib osutada ravimisõltuvusele (vt lõik 4.8). Patsienti tuleb ravi alguses sellest teavitada. Gabapentiini võtmine on soovitatav lõpetada järk-järgult minimaalselt 1 nädala jooksul, näidustusest olenemata (vt lõik 4.2).

Laboratoorsed uuringud Valepositiivseid tulemusi võib saada uriini üldvalgu poolkvantitatiivsel määramisel ribatestiga. Seetõttu soovitatakse selliseid positiivseid ribatesti tulemusi kontrollida erinevate analüütiliste meetoditega (nagu biureeditest, turbidimeetria või värvusreaktsioonid) või kasutada neid juba kohe alternatiivsete meetoditena. Teadaolevat toimet omavad abiained Neurontin kõvakapslid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Neurontin 300 mg kõvakapslid sisaldavad vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi kapslis. Madala naatriumisisaldusega dieedil olevaid patsiente võib teavitada, et see ravim on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Gabapentiini ja KNS-i depressantide, sh opioidide samaaegsest manustamisest tingitud hingamise pärssimist, sedatsiooni ja surma on kirjeldatud nii spontaanselt teatatud kui ka kirjanduses avaldatud juhtumites. Mõningates teadetes märgiti gabapentiini ja opioidide kombinatsiooni eriti murettekitavaks nõrgema tervisega patsientide, eakate, tõsise respiratoorse põhihaigusega patsientidel, polüfarmakoteraapia korral ja ravimite kuritarvitamishäiretega patsientide puhul.

Uuringus tervetel vabatahtlikel (N=12), milles 2 tundi enne gabapentiini 600 mg kapsli manustamist anti patsientidele 60 mg kontrollitud vabanemisega morfiini kõvakapsel, suurenes gabapentiini keskmine AUC 44% võrra võrreldes gabapentiini manustamisega ilma morfiinita. Seetõttu tuleb patsiente, kes vajavad samaaegset ravi opioididega, hoolikalt jälgida KNS-i depressiooni sümptomite suhtes, nagu unisus, sedatsioon ning hingamise pärssimine, ja gabapentiini või opioidi annust vastavalt vähendada.

Gabapentiinil ei ole leitud koostoimeid fenobarbitaali, fenütoiini, valproehappe või karbamasepiiniga.

Gabapentiini tasakaaluseisundi farmakokineetika on tervetel isikutel ja neid epilepsiavastaseid ravimeid saavatel epilepsiahaigetel ühesugune.

Gabapentiini manustamine koos noretindrooni ja/või etünüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega ei mõjuta kummagi ravimi tasakaaluseisundi farmakokineetikat. Gabapentiini manustamine koos alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavate antatsiididega vähendab gabapentiini biosaadavust kuni 24%. Gabapentiini on soovitatav võtta vähemalt 2 tundi pärast antatsiidide manustamist.

Gabapentiini eritumine neerude kaudu ei muutu probenetsiidiga koosmanustamisel.

Gabapentiini neerude kaudu eritumise kerget vähenemist tsimetidiiniga koosmanustamisel ei peeta kliiniliselt oluliseks.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Epilepsia ja epilepsiavastaste ravimite kasutamisega seotud üldine risk Fertiilses eas ja eriti rasestuda planeerivatele naistele ning rasedatele tuleb anda eriarsti nõuandeid nii krambihoogudest kui ka epilepsiaravist põhjustatud võimaliku riski kohta lootele. Epilepsiavastase ravi vajadus tuleb ümber hinnata, kui naisel on plaanis rasestuda. Epilepsiaravi saavatel naistel ei tohi epilepsiavastast ravi järsku lõpetada, sest see võib põhjustada võõrutuskrambihoogude teket, millel võivad olla tõsised tagajärjed nii emale kui ka lapsele. Sõltuvalt kasutatavatest epilepsiavastastest ravimitest tuleb võimaluse korral eelistada monoteraapiat, kuna ravimisel mitme epilepsiavastase ravimiga võib kaasneda suurem risk kaasasündinud väärarengute tekkeks kui monoteraapia puhul.

Gabapentiiniga seotud risk Gabapentiin läbib inimese platsentat.

Enam kui 1700 esimesel trimestril gabapentiiniga ravi saanud rasedat hõlmanud Põhjamaade vaatlusuuringus ei tuvastatud suuremat kaasasündinud väärarengute riski võrreldes ravi mittesaanud naiste lastega ning võrreldes pregabaliini, lamotrigiini või pregabaliini ja lamotrigiini saanud naiste lastega. Samuti ei täheldatud raseduse ajal gabapentiiniga ravi saanud naiste lastel suurenenud riski närvisüsteemi arenguhäirete tekkeks. Oli vähe tõendeid gabapentiiniga ravi saanud naiste vastsündinute madala sünnikaalu ja enneaegse sündimise, kuid mitte surnult sündimise, väikese gestatsiooni vanuse, madala Apgari skoori 5 minuti pärast ja mikrotsefaalia suurema riski kohta.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Gabapentiini võib kasutada raseduse esimesel trimestril, kui see on kliiniliselt vajalik.

Gabapentiiniga üsasiseselt kokku puutunud vastsündinutel on teatatud vastsündinu võõrutussündroomist. Samaaegne kokkupuude gabapentiini ja opioididega raseduse ajal võib suurendada vastsündinu võõrutussündroomi tekkeriski. Vastsündinuid tuleb hoolikalt jälgida.

Imetamine Gabapentiin eritub inimese rinnapiima. Et ravimi toime rinnalapsele ei ole teada, tuleb gabapentiini rinnaga toitvatele naistele manustada ettevaatusega. Gabapentiini tuleb kasutada rinnaga toitvatel naistel ainult siis, kui ravist saadav kasu on suurem kui risk.

Fertiilsus Loomkatsetes toime fertiilsusele puudus (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Gabapentiin mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Gabapentiin toimib kesknärvisüsteemi ja võib põhjustada uimasust, pearinglust või teisi sarnaseid sümptomeid. Isegi kui need on vaid kerged kuni mõõdukad, võivad need kõrvaltoimed kujutada potentsiaalset ohtu autojuhtimisele või masinate käsitsemise võimele. See kehtib eriti ravi alustamisel ja annuse suurendamisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Epilepsia (lisaravi ja monoteraapia) ja neuropaatilise valu korral läbi viidud kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed on toodud allpool olevas tabelis klassi ja sageduse alusel: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000). Kui kõrvaltoime esines kliinilistes uuringutes erinevate sagedustega, käsitleti seda suurima teadaoleva sagedusega. Muud reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, sagedus Teadmata, on kirjas alltoodud nimekirjas kursiivis: (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Infektsioonid ja infestatsioonid Väga sage viirusnakkus Sage kopsupõletik, hingamisteede nakkus, kuseteede nakkus, nakkus, Vere ja lümfisüsteemi häired Sage leukopeenia Teadmata trombotsütopeenia Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt allergilised reaktsioonid (nt urtikaaria) Teadmata ülitundlikkussündroom (süsteemne reaktsioon koos muutlike Ainevahetus- ja toitumishäired Sage anoreksia, söögiisu suurenemine Aeg ajalt hüperglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel) Harv hüpoglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel) Teadmata hüponatreemia Psühhiaatrilised häired Sage vaenulikkus, segasusseisund ja emotsionaalne labiilsus, Aeg-ajalt agiteeritus Teadmata suitsiidimõtted, hallutsinatsioonid, ravimisõltuvus Närvisüsteemi häired Väga sage unisus, pearinglus, ataksia Sage krambid, hüperkineesia, düsartria, amneesia, treemor, unetus,

Aeg-ajalt hüpokineesia, vaimsed häired Harv teadvusekadu Teadmata teised liikumishäired (nt koreoatetoos, düskineesia, düstoonia) Silma kahjustused Sage nägemishäired nagu amblüoopia, diploopia Kõrva ja labürindi kahjustused Sage peapööritus Teadmata tinnitus Südame häired Aeg-ajalt palpitatsioonid Vaskulaarsed häired Sage hüpertensioon, vasodilatatsioon Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage düspnoe, bronhiit, farüngiit, köha, nohu Harv respiratoorne depressioon Seedetrakti häired Sage oksendamine, iiveldus, hammaste probleemid, gingiviit, Aeg-ajalt düsfaagia Teadmata pankreatiit Maksa ja sapiteede häired Teadmata hepatiit, ikterus Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage näoturse, purpur, mida kõige sagedamini täheldatakse füüsilisest Teadmata Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage artralgia, müalgia, seljavalu, tõmblused Teadmata rabdomüolüüs, müokloonus Neerude ja kuseteede häired Teadmata äge neerupuudulikkus, kusepidamatus Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Sage impotentsus Teadmata rindade hüpertroofia, günekomastia, seksuaalne düsfunktsioon Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage väsimus, palavik Sage perifeerne turse, ebanormaalne kõnnak, asteenia, valu, halb Aeg-ajalt üldine turse Teadmata ärajätureaktsioonid*, valu rinnus. On teatatud äkilistest Uuringud Sage vere valgeliblede arvu vähenemine, kehakaalu suurenemine Aeg-ajalt kõrgenenud maksafunktsiooni näitajad SGOT (AST), SGPT (ALT) Teadmata vere kreatiinfosfokinaasi tõus Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Sage juhuslik vigastus, luumurd, marrastus

Aeg-ajalt kukkumine * Pärast nii lühiajalist kui ka pikaajalist ravi gabapentiiniga on täheldatud ärajätunähtude esinemist. Ärajätunähud võivad tekkida vahetult pärast ravi katkestamist, tavaliselt 48 tunni jooksul. Kõige sagedamini teatatud nähtudeks on ärevus, unetus, iiveldus, valud, higistamine, treemor, peavalu, depressioon, ebatavalised aistingud, pearinglus ja halb enesetunne (vt lõik 4.4). Ärajätunähtude teke pärast gabapentiini võtmise lõpetamist võib osutada ravimisõltuvusele (vt lõik 4.4). Patsienti tuleb ravi alguses sellest teavitada. Gabapentiini võtmine on soovitatav lõpetada järk-järgult minimaalselt 1 nädala jooksul, näidustusest olenemata (vt lõik 4.2).

Ravi ajal gabapentiiniga on teatatud ägeda pankreatiidi juhtudest. Seos gabapentiiniga ei ole selge (vt lõik 4.4).

Lõppstaadiumis neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi saavatel patsientidel on teatatud müopaatiast koos kreatiinkinaasi tõusnud tasemetega.

Hingamisteede nakkuste, keskkõrvapõletiku, krampide ja bronhiidi esinemist täheldati ainult lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes. Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes sageli esinenud agressiivsest käitumisest ja hüperkineesiatest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Gabapentiini üleannustamisel kuni 49 g ei ole täheldatud ägedat, eluohtlikku toksilisust. Üleannustamise sümptomiteks on pearinglus, diploopia, düsartria, unisus, teadvusekadu, letargia ja kerge kõhulahtisus. Need sümptomid möödusid kõikidel patsientidel täielikult toetavate meetmete kasutamisel. Gabapentiini imendumise vähenemine annuse suurenedes võib piirata ravimi imendumist üleannustamise ajal ja vähendab seega üleannustamisest põhjustatud toksilisust. Liigsed annused gabapentiini, eriti kombineerituna teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega, võivad põhjustada koomat.

Gabapentiini saab organismist eemaldada hemodialüüsi abil, kuid tavaliselt ei ole see siiski vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidel on hemodialüüs näidustatud.

Gabapentiini suukaudset letaalset annust ei olnud võimalik hiirtel ja rottidel kindlaks teha isegi nii suurte annustega kui 8000 mg/kg. Ägeda toksilisuse nähtudeks loomadel on ataksia, raskendatud hingamine, ptoos, hüpoaktiivsus või erutuvus.

5. FARMAKOKINEETILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, ATC-kood: N02BF01

Toimemehhanism Mitme epilepsia loomkatse alusel on teada, et gabapentiin siseneb otse ajusse ning väldib krampide teket. Gabapentiinil puudub afiinsus nii GABA A kui ka GABA B retseptorite suhtes ning see ei muuda ka GABA metabolismi. See ei seondu teiste neurotransmitterite retseptoritega ajus ning ei mõjuta ka naatriumikanaleid. Gabapentiinil on kõrge afiinsus voltaaž-sõltuvates kaltsiumikanalites α2δ (alpha-2-delta) alaühiku suhtes ning arvatakse, et seondumine α2δ alaühikuga on gabapentiini krambivastase toime põhjuseks loomadel. Ulatuslik skriining ei ole tuvastanud ühtki teist ravimi märklauda kui α2δ.

Tõendid mitmetest prekliinilistest mudelitest viitavad, et gabapentiini farmakoloogiline aktiivsus tuleneb seondumisest α2δ-ga, vähendades erutuse neurotransmitterite vabanemist KNS-s. Taoline aktiivsus võib olla gabapentiini krambivastase toime põhjuseks. Ei ole teada, kas gabapentiini krambivastane toime inimestel põhineb samadel mehhanismidel.

Gabapentiini toime ilmneb ka mitmetes prekliinilistes valu loomkatsetes. Gabapentiini spetsiifiline seondumine α2δ alaühikuga tekitab erinevaid toimeid, mille tõttu ilmneb loomadel ravimi analgeetiline toime. Gabapentiini analgeetiline toime võib ilmneda nii seljaaju tasandil kui ka kõrgemates ajuosades vastasmõju tõttu alanevate valu juhteteedega. Nende prekliiniliste teadmiste vastavus ravimi kliinilisele toimele inimesel on teadmata.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kliiniline uuring partsiaalsete epilepsiahoogude täiendava ravi kohta 3...12-aastastel lastel näitas gabapentiinigrupis võrreldes platseeboga arvulist, kuid mitte statistiliselt olulist erinevust 50% ravile reageerijate määras. Ravile reageerijate määra täiendav post hoc analüüs vanuse järgi ei näidanud vanuse statistiliselt olulist mõju ei pideva ega ka dihhotoomse tunnusena (3...5- ja 6...12- aastaste vanusegrupis). Kokkuvõte selle uuringu andmete täiendavast post hoc analüüsist on toodud allpool tabelis.

Ravile reageerimine (≥50% paranemine) ja vanus MITT* populatsioonis Vanusekategooria Platseebo Gabapentiin p-väärtus <6-aastased 4/21 (19,0%) 4/17 (23,5%) 0,7362 6...12-aastased 17/99 (17,2%) 20/96 (20,8%) 0,5144 * Modifitseeritud ravikavatsusega-populatsioon defineeriti kui kõik patsiendid, kes randomiseeriti saama uuringuravimit ja kellel olid hindamist võimaldavad hoogude päevikud 28 päeva kohta nii algses kui ka topeltpimedas faasis.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudsel manustamisel saabub gabapentiini maksimaalne plasmakontsentratsioon 2...3 tunni jooksul. Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) annuse suurenedes väheneb. Absoluutne biosaadavus 300 mg kapsli manustamisel on ligikaudu 60%. Toit, sealhulgas suure rasvasisaldusega toit, ei oma kliiniliselt olulist toimet gabapentiini farmakokineetikale.

Gabapentiini farmakokineetikat ei mõjuta korduv manustamine. Kuigi gabapentiini plasmakontsentratsioonid olid kliinilistes uuringutes üldiselt vahemikus 2...20 mikrogrammi/ml, ei võimalda need kontsentratsioonid ennustada ohutust ja efektiivsust. Farmakokineetilised parameetrid on toodud tabelis 3.

Tabel 3 KOKKUVÕTE GABAPENTIINI KESKMISTEST (%CV) STABIILSE TASEME FARMAKOKINEETILISTEST PARAMEETRITEST PÄRAST MANUSTAMIST IGA 8 TUNNI JÄREL Farmakokineetiline 300 mg 400 mg 800 mg parameeter (N=7) (N=14) (N=14) C (µg/ml) 4,02 (24) 5,74 (38) 8,71 (29) max t (h) 2,7 (18) 2,1 (54) 1,6 (76) max T1/2 (h) 5,2 (12) 10,8 (89) 10,6 (41) AUC (0...8) µg•h/ml) 24,8 (24) 34,5 (34) 51,4 (27) Ae% (%) NA NA 47,2 (25) 34,4 (37)

C = maksimaalne stabiilse taseme plasmakontsentratsioon max t = aeg C –i saavutamiseni max max T1/2 = eliminatsiooni poolväärtusaeg AUC(0...8) = stabiilse taseme pindala plasmakontsentratsiooni-aja kõvera all ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist Ae% = annuse protsent, mis eritub muutumatult uriini ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist NA = ei ole teada Jaotumine Gabapentiin ei seondu plasmavalkudega ja tema jaotusruumala on 57,7 liitrit. Epilepsiahaigetel on gabapentiini kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus ligikaudu 20% vastavast tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioonist. Gabapentiini leidub rinnaga toitvate naiste rinnapiimas. Biotransformatsioon Gabapentiin inimorganismis ei metaboliseeru. Gabapentiin ei põhjusta ravimite metabolismi eest vastutavate maksaensüümide (maksa segafunktsionaalsed oksüdaasid) induktsiooni. Eritumine Gabapentiin elimineeritakse muutumatult ainult neerude kaudu. Gabapentiini eliminatsiooni poolväärtusaeg ei sõltu annusest ja on keskmiselt 5...7 tundi.

Eakatel patsientidel ja kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel on gabapentiini plasmakliirens vähenenud. Gabapentiini eliminatsioonikonstant, plasmakliirens ja renaalne kliirens vähenevad proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga. Gabapentiini saab hemodialüüsi abil plasmast eemaldada. Kahjustatud neerufunktsiooniga ja hemodialüüsi saavatel patsientidel on soovitatav annust korrigeerida (vt lõik 4.2).

Gabapentiini farmakokineetikat lastel hinnati 50-l tervel isikul vanuses 1 kuu kuni 12 aastat. Gabapentiini plasmakontsentratsioon >5-aastastel lastel oli samasugune kui täiskasvanutel, arvestatuna mg/kg kohta. Farmakokineetilises uuringus, millest võttis osa 24 tervet last vanuses 1 kuu kuni 48 kuud, täheldati üle 5-aastaste laste kohta olemasolevate andmetega võrreldes ligikaudu 30% madalamat ekspositsiooni (AUC), madalamat C -i ja kõrgemat kliirensit kehakaalu kohta. Lineaarsus/mittelineaarsus Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) väheneb annuse suurenedes, mis viitab mittelineaarsele farmakokineetikale, mis hõlmab biosaadavuse parameetreid (F), nt Ae (%), Cl/F, V /F. Eliminatsiooni farmakokineetikat (farmakokineetilised parameetrid, mis ei hõlma F-i d nagu Cl ja t ) saab kõige paremini kirjeldada lineaarse farmakokineetikana. Gabapentiini R 1/2 tasakaalukontsentratsioon plasmas on etteennustatav ühekordse annuse manustamise andmete põhjal.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kartsinogeensus Gabapentiini manustati toiduga hiirtele annuses 200 mg/kg, 600 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas ning rottidele 250 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas kahe aasta jooksul. Pankrease atsinaarrakk-kasvajate esinemissageduse statistiliselt olulist suurenemist leiti suurimate manustatud annuste puhul vaid isastel rottidel. Maksimaalne plasmakontsentratsioon rottidel annusega 2000 mg/kg ööpäevas on 10 korda suurem kui plasmakontsentratsioon inimestel annusega 3600 mg/kg ööpäevas. Isaste rottide pankrease atsinaarrakk-kasvajate pahaloomulisuse aste on madal, need ei mõjutanud elulemust, ei metastaseerunud ega tunginud ümbritsevasse koesse ning on samasugused kontrollgrupiga. Nendel isastel rottidel esinenud pankrese atsinaarrakk-kasvajate tähtsus kartsinogeensuseriskile inimestel on ebaselge.

Mutagenees

Gabapentiinil ei leitud genotoksilist toimet. Ta ei olnud mutageenne in vitro standardtestides, milles kasutati bakteri- või imetajarakke. Gabapentiin ei põhjusta kromosoomi struktuurseid aberratsioone imetajarakkudes in vitro või in vivo ning ei põhjusta mikrotuumade teket hamstrite luuüdis.

Toime fertiilsusele Rottidel ei täheldatud kõrvaltoimeid fertiilsusele või reproduktsioonile gabapentiini annustega kuni 2000 mg/kg (ligikaudu 5-kordne maksimaalne ööpäevane annus inimesel, arvestatuna mg/m2 kehapinna kohta).

Teratogeensus Gabapentiin ei suurendanud, võrreldes kontrollidega, väärarengute esinemissagedust hiirte, rottide ja küülikute järglastel annustes, mis olid vastavalt kuni 50, 30 ja 25 korda suuremad inimese ööpäevasest annusest 3600 mg (vastavalt 4, 5 või 8 korda suurem inimese ööpäevasest annusest, arvutatuna mg/m2 kohta).

Gabapentiin aeglustas kolju, lülisamba, esijäsemete ja tagajäsemete luustumist närilistel, mis viitab loote kasvupeetusele. Need toimed esinesid siis, kui tiinetele hiirtele manustati organogeneesi ajal suu kaudu gabapentiini annustes 1000 mg/kg või 3000 mg/kg ööpäevas, ja rottidele 2000 mg/kg enne paaritumist ja paaritumise ajal ning kogu tiinuse perioodil. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Toimeid ei täheldatud tiinetel hiirtel, kellele manustati 500 mg/kg ööpäevas (ligikaudu 1/2 inimese ööpäevasest annusest, arvestatuna mg/m2 kohta).

Rottidel, kellele fertiilsuse ja üldise reproduktsioonitoksilisuse uuringus manustati 2000 mg/kg ööpäevas, teratogeensuse uuringus 1500 mg/kg ööpäevas ja perinataalse ning postnataalse toksilisuse uuringus 500 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas, täheldati hüdroureetri ja/või hüdronefroosi suurenenud esinemissagedust. Nende leidude olulisus ei ole teada, kuid neid on seostatud arengupeetusega. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Teratogeensuse uuringus küülikutel täheldati implantatsioonijärgse loote surma esinemissageduse suurenemist, kui organogeneesi ajal manustati tiinetele küülikutele gabapentiini annustes 60 mg/kg, 300 mg/kg ning 1500 mg/kg ööpäevas. Need annused on ligikaudu 0,3...8 korda suuremad inimesel kasutatavast ööpäevasest annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta. Ohutuse piirmäärad on ebapiisavad, et välistada sellise toime riski inimestele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Iga kõvakapsel sisaldab: laktoosmonohüdraat, maisitärklis ja talk.

Kapsli kest: želatiin, puhastatud vesi ja naatriumlaurüülsulfaat, värvained E171 (titaandioksiid) ja E172 (kollane raudoksiid). Tint sisaldab šellakit, E171 (titaandioksiid) ja E132 (indigokarmiin, alumiiniumsool).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/alumiinium blisterpakend. 50 või 100 kapslit pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB „Lex ano“ Naugarduko g. 3 LT-03231 Vilnius Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1120523

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

26.06.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2025

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neurontin, 300 mg kõvakapsel

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga kõvakapsel sisaldab 300 mg gabapentiini.

INN. Gabapentinum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks kõvakapsel sisaldab 41 mg laktoosi (monohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel

Kaheosaline kollane läbipaistmatu kõva želatiinkapsel, millele on pressitud “Neurontin 300 mg” ja “VLE”, ning mis sisaldab valget või valkjat pulbrit.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Epilepsia Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) täiendav ravi täiskasvanutel ja 6-aastastel ning vanematel lastel (vt lõik 5.1).

Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) monoteraapia täiskasvanutel ja 12-aastastel ning vanematel noorukitel.

Perifeerne neuropaatiline valu Perifeerse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel, nt valulik diabeetiline neuropaatia ja postherpeetiline neuralgia.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Kõikide näidustuste puhul on ravi alustamiseks toodud tabelis 1 skeem annuse kohandamiseks, mida on soovitatav kasutada täiskasvanutel ja 12-aastastel ja vanematel noorukitel. Annustamisjuhised alla 12-aastastele lastele on toodud selles lõigus hiljem, erineva alapealkirja all.

Tabel 1.

ANNUSTAMISSKEEM – ANNUSE KOHANDAMINE RAVI ALUSTAMISEL

1. päev 2. päev 3. päev

300 mg üks kord 300 mg kaks korda ööpäevas 300 mg kolm korda ööpäevas ööpäevas

Gabapentiiniga ravi lõpetamine Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale soovitatakse ravi lõpetamisel gabapentiiniga seda teha järk- järgult, minimaalselt ühe nädala jooksul, näidustusest sõltumata.

Epilepsia Epilepsia nõuab tavaliselt pikaajalist ravi. Annuse määrab raviarst sõltuvalt patsiendi individuaalsest taluvusest ja ravimi toimest.

Täiskasvanud ja noorukid Kliinilistes uuringutes oli efektiivne annus vahemikus 900...3600 mg ööpäevas. Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1 või manustades esimesel päeval 300 mg kolm korda ööpäevas (TID). Seejärel võib annust sõltuvalt konkreetse patsiendi ravivastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vaja olla gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat. Pikaajalistes avatud kliinilistes uuringutes olid annused kuni 4800 mg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja et vältida võõrutuskrampide teket, ei tohi maksimaalne aeg kahe annuse manustamise vahel ületada 12 tundi. 6-aastased ja vanemad lapsed Algannus peab olema vahemikus 10...15 mg/kg ööpäevas ja efektiivne annus saavutatakse annuse kohandamisega ligikaudu 3 päeva jooksul. Gabapentiini efektiivne annus 6-aastastel ja vanematel lastel on 25...35 mg/kg ööpäevas. Pikaajalises kliinilises uuringus olid annused kuni 50 mg/kg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja maksimaalne aeg annuste manustamise vahel ei tohi ületada 12 tundi.

Gabapentiini ravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida gabapentiini plasmakontsentratsiooni. Lisaks võib gabapentiini kasutada koos teiste epilepsiavastaste ravimitega, ilma et see mõjutaks gabapentiini plasmakontsentratsiooni või teiste epilepsiavastaste ravimite seerumikontsentratsiooni.

Perifeerne neuropaatiline valu Täiskasvanud Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1. Alternatiivselt on algannus 900 mg ööpäevas, mis manustatakse kolme võrdseks jagatud annusena. Seejärel võib annust sõltuvalt patsiendi individuaalsest vastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vaja olla gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat.

Perifeerse neuropaatilise valu ravis, näiteks valuliku diabeetilise neuropaatia ja postherpeetilise neuralgia ravis ei ole kliinilistes uuringutes efektiivsust ja ohutust uuritud üle 5-kuulise ravi korral. Kui patsiendil on perifeerset neuropaatilist valu vaja ravida kauem kui 5 kuud, peab raviarst hindama patsiendi kliinilist seisundit ja kindlaks tegema täiendava ravi vajaduse.

Manustamisjuhised kõikide näidustuste puhul

Nõrga tervisega patsientidel (väike kehakaal, pärast elundi siirdamist jne) tuleb annust kohandada aeglasemalt, kasutades kas väiksema tugevusega annuseid või pikemaid vaheaegu annuse suurendamiste vahel.

Eakad (üle 65-aastased) Eakatel patsientidel võib annust kohandada vanusest tingitud neerufunktsiooni alanemise tõttu (vt tabel 2). Unisus, perifeerne turse ja asteenia võivad sagedamini esineda eakatel patsientidel.

Neerukahjustus Annust soovitatakse kohandada neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (vastavalt tabelile 2) ja/või hemodialüüsi saavatel patsientidel. Gabapentiin 100 mg kapsleid saab kasutada järgmiste annustamissoovitustega neerupuudulikkusega patsientidel.

Tabel 2 GABAPENTIINI ANNUSTAMINE TÄISKASVANUTELE SÕLTUVALT NENDE Kreatiniini kliirens (ml/min) Kogu ööpäevane annusa (mg ööpäevas) ≥80 900…3600

50…79 600…1800 30…49 300…900 15…29 150b…600 <15c 150b…300 a Ööpäevane annus tuleb manustada kolme annusena. Neerukahjustusega patsientidel on annust vähendatud (kreatiniini kliirens <79 ml/min). b Ööpäevane annus 150 mg manustada üle päeva 300 mg-na. c Patsientidel kreatiniini kliirensiga <15 ml/min tuleb ööpäevast annust vähendada vastavalt kreatiniini kliirensile (nt patsientidele kreatiniini kliirensiga 7,5 ml/min tuleb anda pool sellest ööpäevasest annusest, mis antakse patsientidele kreatiniini kliirensiga 15 ml/min). Kasutamine hemodialüüsi saavatel patsientidel Hemodialüüsi saavatel anuuriaga patsientidel, kes ei ole kunagi varem saanud gabapentiini, on soovitatav gabapentiini küllastusannus 300...400 mg, seejärel soovitatakse manustada pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi 200...300 mg gabapentiini. Dialüüsivabadel päevadel ei tohi gabapentiini manustada.

Hemodialüüsi saavatel neerukahjustusega patsientidel peab gabapentiini säilitusannus põhinema tabelis 2 toodud annustamissoovitustel. Lisaks säilitusannusele soovitatakse pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi manustada täiendav annus 200...300 mg.

Manustamisviis Suukaudseks manustamiseks.

Gabapentiini võib võtta koos toiduga või ilma ja see tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasitäie veega).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Rasked naha kõrvaltoimed

Gabapentiini raviga seoses on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (severe cutaneous adverse reactions, SCAR), sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ja ravimilööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (drug rash with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Ravimi väljakirjutamisel tuleb patsiente nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest teavitada ning nende tekke suhtes hoolikalt jälgida. Sellistele reaktsioonidele viitavate nähtude ja sümptomite ilmnemisel tuleb ravi gabapentiiniga viivitamatult lõpetada ning kaaluda muud (asjakohast) ravi.

Kui patsiendil on gabapentiini kasutamisel tekkinud tõsine reaktsioon, näiteks SJS, TEN või DRESS, siis ei tohi sellel patsiendil enam kunagi taasalustada ravi gabapentiiniga.

Anafülaksia Gabapentiin võib põhjustada anafülaksiat. Teatatud juhtumite puhul on esmaabi vajavate nähtude ja sümptomite hulka kuulunud hingamisraskused, huulte-, kõri- ja keeleturse ning hüpotensioon. Patsiente tuleb juhendada, et anafülaksia nähtude või sümptomite tekkimisel tuleb lõpetada gabapentiini kasutamine ja pöörduda viivitamatult arsti poole (vt lõik 4.8).

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism gabapentiini saavatel patsientidel ei ole teada. Turuletulekujärgselt on gabapentiiniga ravitud patsientidel täheldatud suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist (vt lõik 4.8).

Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole. Patsiente peab jälgima suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas ja vajadusel rakendama vastavat ravi. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise korral tuleb kaaluda gabapentiini ravi lõpetamist.

Äge pankreatiit Kui patsiendil tekib ravi ajal gabapentiiniga äge pankreatiit, tuleb kaaluda gabapentiini manustamise katkestamist (vt lõik 4.8).

Krambihood Kuigi ei ole teada, et gabapentiiniga ravi lõpetamisel tekiksid krambihood, võib krambivastaste ravimite manustamise järsk lõpetamine tekitada epilepsiahaigetel epileptilise seisundi (vt lõik 4.2).

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, võib mõnedel patsientidel gabapentiini kasutamisel suureneda krambihoogude sagedus või tekkida uut tüüpi krambihood.

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, ei ole andnud püüded lõpetada samaaegne teiste epilepsiavastaste ravimite kasutamine patsientidel, kellel on halb ravivastus rohkem kui ühe epilepsiavastase ravimi suhtes, et üle minna gabapentiini monoteraapiale, eriti edukaid tulemusi.

Gabapentiin ei ole tõhus primaarsete generaliseerunud krambihoogude ravis, nagu absentsid, ja võib mõnedel patsientidel seda tüüpi hooge isegi süvendada. Seetõttu tuleb absentse sisaldavate erinevat tüüpi krambihoogudega patsientidel gabapentiini kasutada ettevaatusega. Ravi ajal gabapentiiniga on tekkinud pearinglust ja unisust, mis võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumiste) esinemissagedust. Turuletulekujärgselt on kirjeldatud ka teadvusekao, segasuse ja vaimsete häirete esinemist. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad ravimi võimalike toimetega.

Samaaegne kasutamine koos opioidide ja teiste kesknärvisüsteemi (KNS) depressantidega Patsiente, kes peavad kasutama ravimit koos KNS-i depressantide, sh opioididega, tuleb hoolikalt jälgida KNS-i depressiooni nähtude suhtes, nagu unisus, sedatsioon ning hingamise pärssimine. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt gabapentiini ja morfiini, võib esineda gabapentiini kontsentratsiooni tõus veres. Gabapentiini või samaaegselt manustatavate KNS-i depressantide, sh opioidide annust tuleb vastavalt vähendada (vt lõik 4.5).

Gabapentiini määramisel samaaegselt opioididega tuleb KNS-i depressiooni riski tõttu olla ettevaatlik. Opioidide kasutajatega tehtud populatsioonipõhises vaatlevas piiratud juhtumipõhises kontrolluuringus seostati gabapentiini ja opioidide kooskasutamist opioididega seotud suurma suurenenud riskiga võrreldes ainult opioidi kasutamisega (kohandatud riskisuhe 1,49 [95% usaldusvahemik 1,18…1,88; p < 0,001]).

Respiratoorne depressioon Gabapentiini on seostatud raske respiratoose depressiooniga. Selle raske kõrvalnähu tekkerisk võib olla suurem patsientidel, kellel on hingamishäired, hingamiselundite või neuroloogiline haigus, neerukahjustus, samaaegselt kesknärvisüsteemi depressante kasutavatel ning eakatel patsientidel. Nendel patsientidel võib olla vajalik annust kohandada.

Eakad (üle 65-aastased) Süstemaatilisi uuringuid gabapentiiniga 65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole läbi viidud. Ühes topeltpimedas uuringus neuropaatilise valuga patsientidel esines 65-aastastel ja vanematel patsientidel unisust, perifeerset turset ja asteeniat veidi suuremal määral kui noorematel patsientidel. Peale nende leidude ei ole kliinilised uuringud selle rühma patsientidel näidanud noorematest patsientidest erinevat kõrvaltoimete profiili.

Lapsed Pikaajalise (rohkem kui 36 nädalat) gabapentiini ravi toimet õppimisele, intellektile ja laste ning noorukite arengule ei ole piisavalt uuritud. Seetõttu tuleb kaaluda pikaajalisest ravist saadava kasu ja sellise raviga seotud võimaliku riski suhet.

Väärkasutamise ja kuritarvitamise potentsiaal ning sõltuvus Gabapentiin võib põhjustada ravimisõltuvust, mis võib tekkida ka raviannuste kasutamisel. Teatatud on väärkasutamise ja kuritarvitamise juhtudest. Varem aineid kuritarvitanud patsientidel võib olla suurem risk gabapentiini väärkasutamise, kuritarvitamise ja sõltuvuse tekkeks ning sellistel patsientidel tuleb gabapentiini kasutada ettevaatusega. Enne gabapentiini määramist tuleb põhjalikult hinnata patsiendi väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse tekkimise riski.

Gabapentiiniga ravitavaid patsiente tuleb jälgida gabapentiini väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse sümptomite, näiteks tolerantsuse tekkimise, annuste suurenemise ja ravimit juurde hankiva käitumise suhtes. Ärajätunähud Pärast nii lühiajalist kui ka pikaajalist ravi gabapentiiniga on täheldatud ärajätunähtude esinemist. Ärajätunähud võivad tekkida vahetult pärast ravi katkestamist, tavaliselt 48 tunni jooksul. Kõige sagedamini teatatud nähtudeks on ärevus, unetus, iiveldus, valud, higistamine, treemor, peavalu, depressioon, ebatavalised aistingud, pearinglus ja halb enesetunne. Ärajätunähtude teke pärast gabapentiini võtmise lõpetamist võib osutada ravimisõltuvusele (vt lõik 4.8). Patsienti tuleb sellest ravi alguses teavitada. Gabapentiini võtmine on soovitatav lõpetada järk-järgult vähemalt 1 nädala jooksul, näidustusest olenemata (vt lõik 4.2).

Laboratoorsed uuringud

Valepositiivseid tulemusi võib saada uriini üldvalgu poolkvantitatiivsel määramisel ribatestiga. Seetõttu soovitatakse selliseid positiivseid ribatesti tulemusi kontrollida erinevate analüütiliste meetoditega (nagu biureeditest, turbidimeetria või värvusreaktsioonid) või kasutada neid juba kohe alternatiivsete meetoditena.

Teadaolevat toimet omavad abiained Neurontin kõvakapslid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Neurontin kõvakapslid sisaldavad vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühe kapsli kohta. Madala naatriumisisaldusega dieedil olevaid patsiente võib teavitada, et see ravim on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Gabapentiini ja KNS-i depressantide, sh opioidide samaaegsest manustamisest tingitud hingamise pärssimist, sedatsiooni ja surma on kirjeldatud nii spontaanselt teatatud kui ka kirjanduses avaldatud juhtumites. Mõningates teadetes märgiti gabapentiini ja opioidide kombinatsiooni eriti murettekitavaks nõrgema tervisega patsientide, eakate, tõsise respiratoorse põhihaigusega patsientidel, polüfarmakoteraapia korral ja ravimite kuritarvitamishäiretega patsientide puhul.

Uuringus tervetel vabatahtlikel (N=12), milles 2 tundi enne gabapentiini 600 mg kapsli manustamist anti patsientidele 60 mg kontrollitud vabanemisega morfiini kõvakapsel, suurenes gabapentiini keskmine AUC 44% võrra võrreldes gabapentiini manustamisega ilma morfiinita. Seetõttu tuleb patsiente, kes vajavad samaaegset ravi opioididega, hoolikalt jälgida KNS-i depressiooni sümptomite suhtes, nagu unisus, sedatsioon ning hingamise pärssimine, ja gabapentiini või opioidi annust vastavalt vähendada.

Gabapentiinil ei ole leitud koostoimeid fenobarbitaali, fenütoiini, valproehappe või karbamasepiiniga.

Gabapentiini tasakaaluseisundi farmakokineetika on tervetel isikutel ja neid epilepsiavastaseid ravimeid saavatel epilepsiahaigetel ühesugune.

Gabapentiini manustamine koos noretindrooni ja/või etinüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega ei mõjuta kummagi ravimi tasakaaluseisundi farmakokineetikat.

Gabapentiini manustamine koos alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavate antatsiididega vähendab gabapentiini biosaadavust kuni 24%. Gabapentiini on soovitav võtta vähemalt 2 tundi pärast antatsiidide manustamist.

Gabapentiini eritumine neerude kaudu ei muutu probenetsiidiga koosmanustamisel.

Gabapentiini neerude kaudu eritumise kerget vähenemist tsimetidiiniga koosmanustamisel ei peeta kliiniliselt oluliseks.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Epilepsia ja epilepsiavastaste ravimite kasutamisega seotud üldine risk Fertiilses eas naistele ja eriti rasestuda planeerivatele ning rasedatele naistele tuleb anda eriarsti nõuandeid nii krambihoogudest kui ka epilepsiaravist põhjustatud võimaliku riski kohta lootele. Epilepsiavastase ravi vajadus tuleb ümber hinnata, kui naisel on plaanis rasestuda. Epilepsiaravi saavatel naistel ei tohi epilepsiavastast ravi järsku lõpetada, sest see võib põhjustada võõrutuskrampide teket, millel võivad olla

tõsised tagajärjed nii emale kui ka lapsele. Sõltuvalt kasutatavast epilepsiavastasest ravist tuleb võimaluse korral eelistada monoteraapiat, kuna ravimisel mitme epilepsiavastase ravimiga võib kaasneda suurem risk kaasasündinud väärarengute tekkeks kui monoteraapia puhul.

Gabapentiiniga seotud risk Gabapentiin läbib inimese platsentat.

Enam kui 1700 esimesel trimestril gabapentiiniga ravi saanud rasedat hõlmanud Põhjamaade vaatlusuuringus ei tuvastatud suuremat kaasasündinud väärarengute riski võrreldes ravi mittesaanud naiste lastega ning võrreldes lamotrigiini ja pregabaliini või ainult pregabaliini või lamotrigiini saanud naiste lastega. Samuti ei täheldatud raseduse ajal gabapentiiniga ravi saanud naiste lastel suurenenud riski närvisüsteemi arenguhäirete tekkeks.

Oli vähe tõendeid gabapentiiniga ravi saanud naiste vastsündinute madala sünnikaalu ja enneaegse sündimise, kuid mitte surnult sündimise, väikese gestatsiooni vanuse, madala Apgari skoori 5 minuti pärast ja mikrotsefaalia suurema riski kohta..

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Gabapentiini võib kasutada raseduse esimesel trimestril, kui see on kliiniliselt vajalik.

Gabapentiiniga üsasiseselt kokku puutunud vastsündinutel on teatatud vastsündinu võõrutussündroomist. Samaaegne kokkupuude gabapentiini ja opioididega raseduse ajal võib suurendada vastsündinu võõrutussündroomi tekkeriski. Vastsündinuid tuleb hoolikalt jälgida.

Imetamine Gabapentiin eritub inimese rinnapiima. Et ravimi toime rinnalapsele ei ole teada, tuleb gabapentiini rinnaga toitvatele naistele manustada ettevaatusega. Gabapentiini tuleb kasutada rinnaga toitvatel naistel ainult siis, kui ravist saadav kasu on suurem kui risk.

Fertiilsus Loomkatsetes toime fertiilsusele puudus (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Gabapentiin mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Gabapentiin toimib kesknärvisüsteemi ja võib põhjustada uimasust, pearinglust või teisi sarnaseid sümptomeid. Isegi kui need on vaid kerged kuni mõõdukad, võivad need kõrvaltoimed kujutada potentsiaalset ohtu autojuhtimisele või masinate käsitsemise võimele. See kehtib eriti ravi alustamisel ja annuse suurendamisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Epilepsia (lisaravi ja monoteraapia) ja neuropaatilise valu korral läbi viidud kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed on toodud allpool olevas tabelis klassi ja sageduse alusel: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1 000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1 000), väga harv (<1/10 000). Kui kõrvaltoime esines kliinilistes uuringutes erinevate sagedustega, käsitleti seda suurima teadaoleva sagedusega. Muud reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, sagedus Teadmata, on kirjas alltoodud nimekirjas kursiivis: (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed

Infektsioonid ja infestatsioonid Väga sage viirusnakkus Sage kopsupõletik, hingamisteede nakkus, kuseteede nakkus, nakkus, Vere ja lümfisüsteemi häired Sage leukopeenia Teadmata trombotsütopeenia Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt allergilised reaktsioonid (nt urtikaaria) Teadmata ülitundlikkussündroom (süsteemne reaktsioon koos muutlike Ainevahetus- ja toitumishäired Sage anoreksia, söögiisu suurenemine Aeg ajalt hüperglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel) Harv hüpoglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel) Teadmata hüponatreemia Psühhiaatrilised häired Sage vaenulikkus, segasusseisund ja emotsionaalne labiilsus, Aeg-ajalt agiteeritus Teadmata suitsiidimõtted, hallutsinatsioonid, ravimisõltuvus Närvisüsteemi häired Väga sage unisus, pearinglus, ataksia Sage krambid, hüperkineesia, düsartria, amneesia, treemor, unetus, Aeg-ajalt hüpokineesia, vaimsed häired Harv teadvusekadu Teadmata teised liikumishäired (nt koreoatetoos, düskineesia, düstoonia) Silma kahjustused Sage nägemishäired nagu amblüoopia, diploopia Kõrva ja labürindi kahjustused Sage peapööritus Teadmata tinnitus Südame häired Aeg-ajalt palpitatsioonid Vaskulaarsed häired Sage hüpertensioon, vasodilatatsioon Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage düspnoe, bronhiit, farüngiit, köha, nohu Harv respiratoorne depressioon Seedetrakti häired Sage oksendamine, iiveldus, hammaste probleemid, gingiviit, Aeg-ajalt düsfaagia Teadmata pankreatiit

Maksa ja sapiteede häired Teadmata hepatiit, ikterus Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage näoturse, purpur, mida kõige sagedamini täheldatakse füüsilisest Teadmata Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage artralgia, müalgia, seljavalu, tõmblused Teadmata rabdomüolüüs, müokloonus Neerude ja kuseteede häired Teadmata äge neerupuudulikkus, kusepidamatus Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Sage impotentsus Teadmata rindade hüpertroofia, günekomastia, seksuaalne düsfunktsioon Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage väsimus, palavik Sage perifeerne turse, ebanormaalne kõnnak, asteenia, valu, halb Aeg-ajalt üldine turse Teadmata Ärajätureaktsioonid*, valu rinnus. On teatatud äkilistest Uuringud Sage vere valgeliblede arvu vähenemine, kehakaalu suurenemine Aeg-ajalt kõrgenenud maksafunktsiooni näitajad SGOT (AST), SGPT (ALT) Teadmata vere kreatiinfosfokinaasi tõus Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Sage juhuslik vigastus, luumurd, marrastus Aeg-ajalt kukkumine * Pärast nii lühiajalist kui ka pikaajalist ravi gabapentiiniga on täheldatud ärajätunähude esinemist. Ärajätunähud võivad tekkida vahetult pärast ravi katkestamist, tavaliselt 48 tunni jooksul. Kõige sagedamini teatatud nähtudeks on ärevus, unetus, iiveldus, valud, higistamine, treemor, peavalu, depressioon, ebatavalised aistingud, pearinglus ja halb enesetunne (vt lõik 4.4). Ärajätunähtude teke pärast gabapentiini võtmise lõpetamist võib osutada ravimisõltuvusele (vt lõik 4.4). Patsienti tuleb sellest ravi alguses teavitada. Gabapentiini võtmine on soovitatav lõpetada järk-järgult vähemalt 1 nädala jooksul, näidustusest olenemata (vt lõik 4.2). Ravi ajal gabapentiiniga on teatatud ägeda pankreatiidi juhtudest. Seos gabapentiiniga ei ole selge (vt lõik 4.4). Lõppstaadiumis neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi saavatel patsientidel on teatatud müopaatiast koos kreatiinkinaasi tõusnud tasemetega.

Hingamisteede nakkuste, keskkõrvapõletiku, krampide ja bronhiidi esinemist täheldati ainult lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes. Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes sageli esinenud agressiivsest käitumisest ja hüperkineesiatest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Gabapentiini üleannustamisel kuni 49 g ei ole täheldatud ägedat, eluohtlikku toksilisust. Üleannustamise sümptomiteks on pearinglus, diploopia, düsartria, unisus, teadvusekadu, letargia ja kerge kõhulahtisus. Need sümptomid möödusid kõikidel patsientidel täielikult toetavate meetmete kasutamisel. Gabapentiini imendumise vähenemine annuse suurenedes võib piirata ravimi imendumist üleannustamise ajal ja vähendab seega üleannustamisest põhjustatud toksilisust.

Liigsed annused gabapentiini, eriti kombineerituna teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega, võivad põhjustada koomat.

Gabapentiini saab organismist eemaldada hemodialüüsi abil, kuid tavaliselt ei ole see siiski vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidel on hemodialüüs näidustatud.

Gabapentiini suukaudset letaalset annust ei olnud võimalik hiirtel ja rottidel kindlaks teha isegi nii suurte annustega kui 8000 mg/kg. Ägeda toksilisuse nähtudeks loomadel on ataksia, raskendatud hingamine, ptoos, hüpoaktiivsus või erutuvus.

5. FARMAKOKINEETILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised epilepsiavastased ained. ATC-kood: N03AX12

Toimemehhanism Mitme epilepsia loomkatse alusel on teada, et gabapentiin siseneb otse ajusse ning väldib krampide teket. Gabapentiinil puudub afiinsus nii GABA A kui ka GABA B retseptorite suhtes ning see ei muuda ka GABA metabolismi. See ei seondu teiste neurotransmitterite retseptoritega ajus ning ei mõjuta ka naatriumikanaleid. Gabapentiinil on kõrge afiinsus voltaaž-sõltuvates kaltsiumikanalites α2δ (alpha-2- delta) alaühiku suhtes ning arvatakse, et seondumine α2δ alaühikuga on gabapentiini krambivastase toime põhjuseks loomadel. Ulatuslik skriining ei ole tuvastanud ühtki teist ravimi märklauda kui α2δ.

Tõendid mitmetest prekliinilistest mudelitest viitavad, et gabapentiini farmakoloogiline aktiivsus tuleneb seondumisest α2δ-ga, vähendades erutuse neurotransmitterite vabanemist KNS-s. Taoline aktiivsus võib olla gabapentiini krambivastase toime põhjuseks. Ei ole teada, kas gabapentiini krambivastane toime inimestel põhineb samadel mehhanismidel.

Gabapentiini toime ilmneb ka mitmetes prekliinilistes valu loomkatsetes. Gabapentiini spetsiifiline seondumine α2δ alaühikuga tekitab erinevaid toimeid, mille tõttu ilmneb loomadel ravimi analgeetiline toime. Gabapentiini analgeetiline toime võib ilmneda nii seljaaju tasandil kui ka kõrgemates ajuosades vastasmõju tõttu alanevate valu juhteteedega. Nende prekliiniliste teadmiste vastavus ravimi kliinilisele toimele inimesel on teadmata.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kliiniline uuring partsiaalsete epilepsiahoogude täiendava ravi kohta 3...12-aastastel lastel näitas gabapentiinigrupis võrreldes platseeboga arvulist, kuid mitte statistiliselt olulist erinevust 50% ravile reageerijate määras. Ravile reageerijate määra täiendav post hoc analüüs vanuse järgi ei näidanud vanuse

statistiliselt olulist mõju ei pideva ega ka dihhotoomse tunnusena (3...5- ja 6...12-aastaste vanusegrupis). Kokkuvõte selle uuringu andmete täiendavast post hoc analüüsist on toodud allpool tabelis.

Ravile reageerimine (≥50% paranemine) ja vanus MITT* populatsioonis

Vanusekategooria Platseebo Gabapentiin p-väärtus <6-aastased 4/21 (19,0%) 4/17 (23,5%) 0,7362 6...12-aastased 17/99 (17,2%) 20/96 (20,8%) 0,5144

* Modifitseeritud ravikavatsusega-populatsioon defineeriti kui kõik patsiendid, kes randomiseeriti saama uuringuravimit ja kellel olid hindamist võimaldavad hoogude päevikud 28 päeva kohta nii algses kui ka topeltpimedas faasis.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudsel manustamisel saabub gabapentiini maksimaalne plasmakontsentratsioon 2...3 tunni jooksul. Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) annuse suurenedes väheneb. Absoluutne biosaadavus 300 mg kapsli manustamisel on ligikaudu 60%. Toit, sealhulgas suure rasvasisaldusega toit, ei oma kliiniliselt olulist toimet gabapentiini farmakokineetikale.

Gabapentiini farmakokineetikat ei mõjuta korduv manustamine. Kuigi gabapentiini plasmakontsentratsioonid olid kliinilistes uuringutes üldiselt vahemikus 2...20 mikrogrammi/ml, ei võimalda need kontsentratsioonid ennustada ohutust ja efektiivsust. Farmakokineetilised parameetrid on toodud tabelis 3.

Tabel 3 KOKKUVÕTE GABAPENTIINI KESKMISTEST (%CV) STABIILSE TASEME FARMAKOKINEETILISTEST PARAMEETRITEST PÄRAST MANUSTAMIST IGA 8 TUNNI JÄREL Farmakokineetiline 300 mg 400 mg 800 mg parameeter (N=7) (N=14) (N=14) C (µg/ml) max 4,02 (24) 5,74 (38) 8,71 (29) t (h) max 2,7 (18) 2,1 (54) 1,6 (76) T1/2 (h) AUC (0…8) µg•h/ml) Ae% (%) C = maksimaalne stabiilse taseme plasmakontsentratsioon max t = aeg C –i saavutamiseni max max T1/2 = eliminatsiooni poolväärtusaeg AUC(0…8) = stabiilse taseme pindala plasmakontsentratsiooni-aja kõvera all ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist Ae% = annuse protsent, mis eritub muutumatult uriini ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist NA = ei ole teada Jaotumine Gabapentiin ei seondu plasmavalkudega ja tema jaotusruumala on 57,7 liitrit. Epilepsiahaigetel on gabapentiini kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus ligikaudu 20% vastavast tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioonist. Gabapentiini leidub rinnaga toitvate naiste rinnapiimas.

Biotransformatsioon Gabapentiin inimorganismis ei metaboliseeru. Gabapentiin ei põhjusta ravimite metabolismi eest vastutavate maksaensüümide (maksa segafunktsionaalsed oksüdaasid) induktsiooni.

Eritumine Gabapentiin elimineeritakse muutumatult ainult neerude kaudu. Gabapentiini eliminatsiooni poolväärtusaeg ei sõltu annusest ja on keskmiselt 5...7 tundi.

Eakatel patsientidel ja kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel on gabapentiini plasmakliirens vähenenud. Gabapentiini eliminatsioonikonstant, plasmakliirens ja renaalne kliirens vähenevad proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga.

Gabapentiini saab hemodialüüsi abil plasmast eemaldada. Kahjustatud neerufunktsiooniga ja hemodialüüsi saavatel patsientidel on soovitav annust korrigeerida (vt lõik 4.2).

Gabapentiini farmakokineetikat lastel hinnati 50-l tervel isikul vanuses 1 kuu kuni 12 aastat. Gabapentiini plasmakontsentratsioon >5-aastastel lastel oli samasugune kui täiskasvanutel, arvestatuna mg/kg kohta. Farmakokineetilises uuringus, millest võttis osa 24 tervet last vanuses 1 kuu kuni 48 kuud, täheldati üle 5-aastaste laste kohta olemasolevate andmetega võrreldes ligikaudu 30% madalamat ekspositsiooni (AUC), madalamat C -i ja kõrgemat kliirensit kehakaalu kohta. Lineaarsus/mittelineaarsus Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) väheneb annuse suurenedes, mis viitab mittelineaarsele farmakokineetikale, mis hõlmab biosaadavuse parameetreid (F), nt Ae (%), Cl/F, V /F. Eliminatsiooni farmakokineetikat (farmakokineetilised parameetrid, mis ei hõlma F-i nagu Cl ja t ) saab kõige paremini kirjeldada lineaarse farmakokineetikana. Gabapentiini tasakaalukontsentratsioon plasmas on etteennustatav ühekordse annuse manustamise andmete põhjal.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kartsinogeensus Gabapentiini manustati toiduga hiirtele annuses 200 mg/kg, 600 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas ning rottidele 250 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas kahe aasta jooksul. Pankrease atsinaarrakk- kasvajate esinemissageduse statistiliselt olulist suurenemist leiti suurimate manustatud annuste puhul vaid isastel rottidel. Maksimaalne plasmakontsentratsioon rottidel annusega 2000 mg/kg ööpäevas on 10 korda suurem kui plasmakontsentratsioon inimestel annusega 3600 mg/kg ööpäevas. Isaste rottide pankrease atsinaarrakk-kasvajate pahaloomulisuse aste on madal, need ei mõjutanud elulemust, ei metastaseerunud ega tunginud ümbritsevasse koesse ning on samasugused kontrollgrupiga. Nendel isastel rottidel esinenud pankrese atsinaarrakk-kasvajate tähtsus kartsinogeensuseriskile inimestel on ebaselge.

Mutagenees Gabapentiinil ei leitud genotoksilist toimet. Ta ei olnud mutageenne in vitro standardtestides, milles kasutati bakteri- või imetajarakke. Gabapentiin ei põhjusta kromosoomi struktuurseid aberratsioone imetajarakkudes in vitro või in vivo ning ei põhjusta mikrotuumade teket hamstrite luuüdis.

Toime fertiilsusele Rottidel ei täheldatud kõrvaltoimeid fertiilsusele või reproduktsioonile gabapentiini annustega kuni 2000 mg/kg (ligikaudu 5-kordne maksimaalne ööpäevane annus inimesel, arvestatuna mg/m2 kehapinna kohta). Teratogeensus Gabapentiin ei suurendanud, võrreldes kontrollidega, väärarengute esinemissagedust hiirte, rottide ja küülikute järglastel annustes, mis olid vastavalt kuni 50, 30 ja 25 korda suuremad inimese ööpäevasest

annusest 3600 mg (vastavalt 4, 5 või 8 korda suurem inimese ööpäevasest annusest, arvutatuna mg/m2 kohta).

Gabapentiin aeglustas kolju, lülisamba, esijäsemete ja tagajäsemete luustumist närilistel, mis viitab loote kasvupeetusele. Need toimed esinesid siis, kui tiinetele hiirtele manustati organogeneesi ajal suu kaudu gabapentiini annustes 1000 mg/kg või 3000 mg/kg ööpäevas, ja rottidele 2000 mg/kg enne paaritumist ja paaritumise ajal ning kogu tiinuse perioodil. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Toimeid ei täheldatud tiinetel hiirtel, kellele manustati 500 mg/kg ööpäevas (ligikaudu 1/2 inimese ööpäevasest annusest, arvestatuna mg/m2 kohta).

Rottidel, kellele fertiilsuse ja üldise reproduktsioonitoksilisuse uuringus manustati 2000 mg/kg ööpäevas, teratogeensuse uuringus 1500 mg/kg ööpäevas ja perinataalse ning postnataalse toksilisuse uuringus 500 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas, täheldati hüdroureetri ja/või hüdronefroosi suurenenud esinemissagedust. Nende leidude olulisus ei ole teada, kuid neid on seostatud arengupeetusega. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Teratogeensuse uuringus küülikutel täheldati implantatsioonijärgse loote surma esinemissageduse suurenemist, kui organogeneesi ajal manustati tiinetele küülikutele gabapentiini annustes 60 mg/kg, 300 mg/kg ning 1500 mg/kg ööpäevas. Need annused on ligikaudu 0,3...8 korda suuremad inimesel kasutatavast ööpäevasest annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta. Ohutuse piirmäärad on ebapiisavad, et välistada sellise toime riski inimestele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Üks kõvakapsel sisaldab: laktoosmonohüdraat, maisitärklis ja talk. Kapsli kest: želatiin, puhastatud vesi ja naatriumlaurüülsulfaat, värvained E171 (titaandioksiid) ja E172 (kollane raudoksiid). Tint sisaldab šellakit, E171 (titaandioksiid) ja E132 (indigokarmiin, alumiiniumsool).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/alumiinium blisterpakend. 50, 90, 100 või 200 kapslit pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1107023

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

29.03.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2025

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neurontin, 300 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga kõvakapsel sisaldab 300 mg gabapentiini.

INN. Gabapentinum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks kõvakapsel sisaldab 41 mg laktoosi (monohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel

Kaheosaline kollane läbipaistmatu kõva želatiinkapsel, millele on pressitud “Neurontin 300 mg” ja “VLE” ning mis sisaldab valget või valkjat pulbrit.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Epilepsia Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) täiendav ravi täiskasvanutel ja 6-aastastel ning vanematel lastel (vt lõik 5.1).

Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) monoteraapia täiskasvanutel ja 12-aastastel ning vanematel noorukitel.

Perifeerne neuropaatiline valu Perifeerse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel, nt valulik diabeetiline neuropaatia ja postherpeetiline neuralgia.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Kõikide näidustuste puhul on ravi alustamiseks toodud tabelis 1 skeem annuse kohandamiseks, mida on soovitatav kasutada täiskasvanutel ja 12-aastastel ja vanematel noorukitel. Annustamisjuhised alla 12- aastastele lastele on toodud selles lõigus hiljem, erineva alapealkirja all.

Tabel 1. ANNUSTAMISSKEEM – ANNUSE KOHANDAMINE RAVI ALUSTAMISEL

1. päev 2. päev 3. päev

300 mg üks kord ööpäevas 300 mg kaks korda ööpäevas 300 mg kolm korda ööpäevas

Gabapentiiniga ravi lõpetamine Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale soovitatakse ravi lõpetamisel gabapentiiniga seda teha järk- järgult, minimaalselt ühe nädala jooksul, näidustusest sõltumata.

Epilepsia Epilepsia nõuab tavaliselt pikaajalist ravi. Annuse määrab raviarst sõltuvalt patsiendi individuaalsest taluvusest ja ravimi toimest.

Täiskasvanud ja noorukid Kliinilistes uuringutes oli efektiivne annus vahemikus 900...3600 mg ööpäevas. Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1 või manustades esimesel päeval 300 mg kolm korda ööpäevas (TID). Seejärel võib annust sõltuvalt konkreetse patsiendi ravivastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vaja olla gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat. Pikaajalistes avatud kliinilistes uuringutes olid annused kuni 4800 mg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja et vältida võõrutuskrampide teket ei tohi maksimaalne aeg kahe annuse manustamise vahel ületada 12 tundi.

6-aastased ja vanemad lapsed Algannus peab olema vahemikus 10...15 mg/kg ööpäevas ja efektiivne annus saavutatakse annuse kohandamisega ligikaudu 3 päeva jooksul. Gabapentiini efektiivne annus 6-aastastel ja vanematel lastel on 25...35 mg/kg ööpäevas. Pikaajalises kliinilises uuringus olid annused kuni 50 mg/kg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja maksimaalne aeg annuste manustamise vahel ei tohi ületada 12 tundi.

Gabapentiini ravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida gabapentiini plasmakontsentratsiooni. Lisaks võib gabapentiini kasutada koos teiste epilepsiavastaste ravimitega, ilma et see mõjutaks gabapentiini plasmakontsentratsiooni või teiste epilepsiavastaste ravimite seerumikontsentratsiooni. Perifeerne neuropaatiline valu Täiskasvanud Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1. Alternatiivselt on algannus 900 mg ööpäevas, mis manustatakse kolme võrdseks jagatud annusena. Seejärel võib annust sõltuvalt patsiendi individuaalsest vastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vaja olla gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat.

Perifeerse neuropaatilise valu ravis, näiteks valuliku diabeetilise neuropaatia ja postherpeetilise neuralgia ravis ei ole kliinilistes uuringutes efektiivsust ja ohutust uuritud üle 5-kuulise ravi korral. Kui patsiendil on perifeerset neuropaatilist valu vaja ravida kauem kui 5 kuud, peab raviarst hindama patsiendi kliinilist seisundit ja kindlaks tegema täiendava ravi vajaduse.

Manustamisjuhised kõikide näidustuste puhul Nõrga tervisega patsientidel (väike kehakaal, pärast elundi siirdamist jne) tuleb annust kohandada aeglasemalt, kasutades kas väiksema tugevusega annuseid või pikemaid vaheaegu annuse suurendamiste vahel.

Eakad (üle 65-aastased) Eakatel patsientidel võib annust kohandada vanusest tingitud neerufunktsiooni alanemise tõttu (vt tabel 2). Unisus, perifeerne turse ja asteenia võivad sagedamini esineda eakatel patsientidel. Neerukahjustus Annust soovitatakse kohandada neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (vastavalt tabelile 2) ja/või hemodialüüsi saavatel patsientidel. Gabapentiin 100 mg kapsleid saab kasutada järgmiste annustamissoovitustega neerupuudulikkusega patsientidel.

Tabel 2

GABAPENTIINI ANNUSTAMINE TÄISKASVANUTELE SÕLTUVALT NENDE NEERUFUNKTSIOONIST Kreatiniini kliirens (ml/min) Kogu ööpäevane annusa (mg ööpäevas) 80 900…3600 50…79 600…1800 30…49 300…900 15…29 150b…600 <15c 150b…300 a Ööpäevane annus tuleb manustada kolme annusena. Neerukahjustusega patsientidel on annust vähendatud (kreatiniini kliirens <79 ml/min). b Ööpäevane annus 150 mg manustada üle päeva 300 mg-na. c Patsientidel kreatiniini kliirensiga <15 ml/min tuleb ööpäevast annust vähendada vastavalt kreatiniini kliirensile (nt patsientidele kreatiniini kliirensiga 7,5 ml/min tuleb anda pool sellest ööpäevasest annusest, mis antakse patsientidele kreatiniini kliirensiga 15 ml/min).

Kasutamine hemodialüüsi saavatel patsientidel Hemodialüüsi saavatel anuuriaga patsientidel, kes ei ole kunagi varem saanud gabapentiini, on soovitatav gabapentiini küllastusannus 300...400 mg, seejärel soovitatakse manustada pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi 200...300 mg gabapentiini. Dialüüsivabadel päevadel ei tohi gabapentiini manustada.

Hemodialüüsi saavatel neerukahjustusega patsientidel peab gabapentiini säilitusannus põhinema tabelis 2 toodud annustamissoovitustel. Lisaks säilitusannusele soovitatakse pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi manustada täiendav annus 200...300 mg.

Manustamisviis Suukaudseks manustamiseks.

Gabapentiini võib võtta koos toiduga või ilma ja see tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasitäie veega).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Rasked naha kõrvaltoimed Gabapentiini raviga seoses on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (severe cutaneous adverse reactions, SCAR), sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ja ravimilööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (drug rash with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Ravimi väljakirjutamisel tuleb patsiente nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest teavitada ning nende tekke suhtes hoolikalt jälgida. Sellistele reaktsioonidele viitavate nähtude ja sümptomite ilmnemisel tuleb ravi gabapentiiniga viivitamatult lõpetada ning kaaluda muud (asjakohast) ravi. Kui patsiendil on gabapentiini kasutamisel tekkinud tõsine reaktsioon, näiteks SJS, TEN või DRESS, siis ei tohi sellel patsiendil enam kunagi taasalustada ravi gabapentiiniga.

Anafülaksia Gabapentiin võib põhjustada anafülaksiat. Teatatud juhtumite puhul on esmaabi vajavate nähtude ja sümptomite hulka kuulunud hingamisraskused, huulte-, kõri- ja keeleturse ning hüpotensioon. Patsiente tuleb juhendada, et anafülaksia nähtude või sümptomite tekkimisel tuleb lõpetada gabapentiini kasutamine ja pöörduda viivitamatult arsti poole (vt lõik 4.8).

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism gabapentiini saavatel patsientidel ei ole teada. Turuletulekujärgselt on gabapentiiniga ravitud patsientidel täheldatud suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist (vt lõik 4.8).

Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole. Patsiente peab jälgima suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas ja vajadusel rakendama vastavat ravi. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise korral tuleb kaaluda gabapentiini ravi lõpetamist.

Äge pankreatiit Kui patsiendil tekib ravi ajal gabapentiiniga äge pankreatiit, tuleb kaaluda gabapentiini manustamise katkestamist (vt lõik 4.8).

Krambihood Kuigi ei ole teada, et gabapentiiniga ravi lõpetamisel tekiksid krambihood, võib krambivastaste ravimite manustamise järsk lõpetamine tekitada epilepsiahaigetel epileptilise seisundi (vt lõik 4.2).

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, võib mõnedel patsientidel gabapentiini kasutamisel suureneda krambihoogude sagedus või tekkida uut tüüpi krambihood.

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, ei ole andnud püüded lõpetada samaaegne teiste epilepsiavastaste ravimite kasutamine patsientidel, kellel on halb ravivastus rohkem kui ühe epilepsiavastase ravimi suhtes, et üle minna gabapentiini monoteraapiale, eriti edukaid tulemusi. Gabapentiin ei ole tõhus primaarsete generaliseerunud krambihoogude ravis, nagu absentsid, ja võib mõnedel patsientidel seda tüüpi hooge isegi süvendada. Seetõttu tuleb absentse sisaldavate erinevat tüüpi krambihoogudega patsientidel gabapentiini kasutada ettevaatusega.

Ravi ajal gabapentiiniga on tekkinud pearinglust ja unisust, mis võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumiste) esinemissagedust. Turuletulekujärgselt on kirjeldatud ka teadvusekao, segasuse ja vaimsete häirete esinemist. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad ravimi võimalike toimetega.

Samaaegne kasutamine koos opioidide ja teiste kesknärvisüsteemi (KNS) depressantidega Patsiente, kes peavad kasutama ravimit koos KNS-i depressantide, sh opioididega, tuleb hoolikalt jälgida KNS-i depressiooni nähtude suhtes, nagu unisus, sedatsioon ning hingamise pärssimine. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt gabapentiini ja morfiini, võib esineda gabapentiini kontsentratsiooni tõus veres. Gabapentiini või samaaegselt manustatavate KNS-i depressantide, sh opioidide annust tuleb vastavalt vähendada (vt lõik 4.5). Gabapentiini määramisel samaaegselt opioididega tuleb KNS-i depressiooni riski tõttu olla ettevaatlik. Opioidide kasutajatega tehtud populatsioonipõhises vaatlevas piiratud juhtumipõhises kontrolluuringus seostati gabapentiini ja opioidide kooskasutamist opioididega seotud surma suurenenud riskiga võrreldes ainult opioidi kasutamisega (kohandatud riskisuhe 1,49 [95% usaldusvahemik 1,18…1,88; p < 0,001]).

Respiratoorne depressioon Gabapentiini on seostatud raske respiratoose depressiooniga. Selle raske kõrvalnähu tekkerisk võib olla suurem patsientidel, kellel on hingamishäired, hingamiselundite või neuroloogiline haigus, neerukahjustus, samaaegselt kesknärvisüsteemi depressante kasutavatel ning eakatel patsientidel. Nendel patsientidel võib olla vajalik annust kohandada.

Eakad (üle 65-aastased) Süstemaatilisi uuringuid gabapentiiniga 65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole läbi viidud. Ühes topeltpimedas uuringus neuropaatilise valuga patsientidel esines 65-aastastel ja vanematel patsientidel unisust, perifeerset turset ja asteeniat veidi suuremal määral kui noorematel patsientidel. Peale nende leidude ei ole kliinilised uuringud selle rühma patsientidel näidanud noorematest patsientidest erinevat kõrvaltoimete profiili.

Lapsed Pikaajalise (rohkem kui 36 nädalat) gabapentiini ravi toimet õppimisele, intellektile ja laste ning noorukite arengule ei ole piisavalt uuritud. Seetõttu tuleb kaaluda pikaajalisest ravist saadava kasu ja sellise raviga seotud võimaliku riski suhet.

Väärkasutamise ja kuritarvitamise potentsiaal ning sõltuvus Gabapentiin võib põhjustada ravimisõltuvust, mis võib tekkida ka raviannuste kasutamisel. Teatatud on väärkasutamise ja kuritarvitamise juhtudest. Varem aineid kuritarvitanud patsientidel võib olla suurem risk gabapentiini väärkasutamise, kuritarvitamise ja sõltuvuse tekkeks ning sellistel patsientidel tuleb gabapentiini kasutada ettevaatusega. Enne gabapentiini määramist tuleb põhjalikult hinnata patsiendi väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse tekkimise riski.

Gabapentiiniga ravitavaid patsiente tuleb jälgida gabapentiini väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse nähtude ja sümptomite suhtes, näiteks tolerantsuse tekkimise, annuse suurendamise ja ravimi juurde hankimise suhtes. Ärajätunähud Pärast nii lühiajalist kui ka pikaajalist ravi gabapentiiniga on täheldatud ärajätunähtude esinemist. Ärajätunähud võivad tekkida vahetult pärast ravi katkestamist, tavaliselt 48 tunni jooksul. Kõige sagedamini teatatud nähtudeks on ärevus, unetus, iiveldus, valud, higistamine, treemor, peavalu, depressioon, ebatavalised aistingud, pearinglus ja halb enesetunne. Ärajätunähtude teke pärast

gabapentiini võtmise lõpetamist võib osutada ravimisõltuvusele (vt lõik 4.8). Patsienti tuleb sellest ravi alguses teavitada. Gabapentiini võtmine on soovitatav lõpetada järk-järgult vähemalt 1 nädala jooksul, näidustusest olenemata (vt lõik 4.2).

Laboratoorsed uuringud Valepositiivseid tulemusi võib saada uriini üldvalgu poolkvantitatiivsel määramisel ribatestiga. Seetõttu soovitatakse selliseid positiivseid ribatesti tulemusi kontrollida erinevate analüütiliste meetoditega (nagu biureeditest, turbidimeetria või värvusreaktsioonid) või kasutada neid juba kohe alternatiivsete meetoditena. Teadaolevat toimet omavad abiained Neurontin kõvakapslid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Neurontin 300 mg kõvakapslid sisaldavad vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi kapslis. Madala naatriumisisaldusega dieedil olevaid patsiente võib teavitada, et see ravim on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Gabapentiini ja KNS-i depressantide, sh opioidide samaaegsest manustamisest tingitud hingamise pärssimist, sedatsiooni ja surma on kirjeldatud nii spontaanselt teatatud kui ka kirjanduses avaldatud juhtumites. Mõningates teadetes märgiti gabapentiini ja opioidide kombinatsiooni eriti murettekitavaks nõrgema tervisega patsientide, eakate, tõsise respiratoorse põhihaigusega patsientidel, polüfarmakoteraapia korral ja ravimite kuritarvitamishäiretega patsientide puhul.

Uuringus tervetel vabatahtlikel (N=12), milles 2 tundi enne gabapentiini 600 mg kapsli manustamist anti patsientidele 60 mg kontrollitud vabanemisega morfiini kõvakapsel, suurenes gabapentiini keskmine AUC 44% võrra võrreldes gabapentiini manustamisega ilma morfiinita. Seetõttu tuleb patsiente, kes vajavad samaaegset ravi opioididega, hoolikalt jälgida KNS-i depressiooni sümptomite suhtes, nagu unisus, sedatsioon ning hingamise pärssimine, ja gabapentiini või opioidi annust vastavalt vähendada.

Gabapentiinil ei ole leitud koostoimeid fenobarbitaali, fenütoiini, valproehappe või karbamasepiiniga.

Gabapentiini tasakaaluseisundi farmakokineetika on tervetel isikutel ja neid epilepsiavastaseid ravimeid saavatel epilepsiahaigetel ühesugune.

Gabapentiini manustamine koos noretindrooni ja/või etinüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega ei mõjuta kummagi ravimi tasakaaluseisundi farmakokineetikat.

Gabapentiini manustamine koos alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavate antatsiididega vähendab gabapentiini biosaadavust kuni 24%. Gabapentiini on soovitav võtta vähemalt 2 tundi pärast antatsiidide manustamist. Gabapentiini eritumine neerude kaudu ei muutu probenetsiidiga koosmanustamisel.

Gabapentiini neerude kaudu eritumise kerget vähenemist tsimetidiiniga koosmanustamisel ei peeta kliiniliselt oluliseks.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Epilepsia ja epilepsiavastaste ravimite kasutamisega seotud üldine risk Fertiilses eas naistele ja eriti rasestuda planeerivatele ning rasedatele naistele tuleb anda eriarsti nõuandeid nii krambihoogudest kui ka epilepsiaravist põhjustatud võimaliku riski kohta lootele. Epilepsiavastase ravi vajadus tuleb ümber hinnata, kui naisel on plaanis rasestuda. Epilepsiaravi saavatel naistel ei tohi epilepsiavastast ravi järsku lõpetada, sest see võib põhjustada võõrutuskrampide teket, millel võivad olla tõsised tagajärjed nii emale kui ka lapsele. Sõltuvalt kasutatavatest epilepsiavastastest ravimitest tuleks võimaluse korral eelistada monoteraapiat, kuna ravimisel mitme epilepsiavastase ravimiga võib kaasneda suurem risk kaasasündinud väärarengute tekkeks kui monoteraapia puhul. Gabapentiiniga seotud risk Gabapentiin läbib inimese platsentat.

Enam kui 1700 esimesel trimestril gabapentiiniga ravi saanud rasedat hõlmanud Põhjamaade vaatlusuuringus ei tuvastatud suuremat kaasasündinud väärarengute riski võrreldes ravi mittesaanud naiste lastega ning võrreldes pregabaliini, lamotrigiini ja pregabaliini või lamotrigiini saanud naiste lastega. Samuti ei täheldatud raseduse ajal gabapentiiniga ravi saanud naiste lastel suurenenud riski närvisüsteemi arenguhäirete tekkeks.

Oli vähe tõendeid gabapentiiniga ravi saanud naiste vastsündinute madala sünnikaalu ja enneaegse sündimise, kuid mitte surnult sündimise, väikese gestatsiooni vanuse, madala Apgari skoori 5 minuti pärast ja mikrotsefaalia suurema riski kohta.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Gabapentiini võib kasutada raseduse esimesel trimestril, kui see on kliiniliselt vajalik.

Gabapentiiniga üsasiseselt kokku puutunud vastsündinutel on teatatud vastsündinu võõrutussündroomist. Samaaegne kokkupuude gabapentiini ja opioididega raseduse ajal võib suurendada vastsündinu võõrutussündroomi tekkeriski. Vastsündinuid tuleb hoolikalt jälgida.

Imetamine Gabapentiin eritub inimese rinnapiima. Et ravimi toime rinnalapsele ei ole teada, tuleb gabapentiini rinnaga toitvatele naistele manustada ettevaatusega. Gabapentiini tuleb kasutada rinnaga toitvatel naistel ainult siis, kui ravist saadav kasu on suurem kui risk.

Fertiilsus Loomkatsetes toime fertiilsusele puudus (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Gabapentiin mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Gabapentiin toimib kesknärvisüsteemi ja võib põhjustada uimasust, pearinglust või teisi sarnaseid sümptomeid. Isegi kui need on vaid kerged kuni mõõdukad, võivad need kõrvaltoimed kujutada potentsiaalset ohtu autojuhtimisele või masinate käsitsemise võimele. See kehtib eriti ravi alustamisel ja annuse suurendamisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Epilepsia (lisaravi ja monoteraapia) ja neuropaatilise valu korral läbi viidud kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed on toodud allpool olevas tabelis klassi ja sageduse alusel: väga sage ( 1/10), sage ( 1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt ( 1/1000 kuni <1/100), harv (1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000). Kui kõrvaltoime esines kliinilistes uuringutes erinevate sagedustega, käsitleti seda suurima teadaoleva sagedusega.

Muud reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, sagedus Teadmata, on kirjas alltoodud nimekirjas kursiivis: (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Infektsioonid ja infestatsioonid Väga sage viirusnakkus Sage kopsupõletik, hingamisteede nakkus, kuseteede nakkus, nakkus, Vere ja lümfisüsteemi häired Sage leukopeenia Teadmata trombotsütopeenia Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt allergilised reaktsioonid (nt urtikaaria) Teadmata ülitundlikkussündroom (süsteemne reaktsioon koos muutlike tunnustega, mis Ainevahetus- ja toitumishäired Sage anoreksia, söögiisu suurenemine Aeg ajalt hüperglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel) Harv hüpoglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel) Teadmata hüponatreemia Psühhiaatrilised häired Sage vaenulikkus, segasusseisund ja emotsionaalne labiilsus, depressioon, ärevus, Aeg-ajalt agiteeritus Teadmata suitsiidimõtted, hallutsinatsioonid, ravimisõltuvus Närvisüsteemi häired Väga sage unisus, pearinglus, ataksia Sage krambid, hüperkineesia, düsartria, amneesia, treemor, unetus, peavalu, Aeg-ajalt hüpokineesia, vaimsed häired Harv teadvusekadu Teadmata teised liikumishäired (nt koreoatetoos, düskineesia, düstoonia) Silma kahjustused Sage nägemishäired nagu amblüoopia, diploopia Kõrva ja labürindi kahjustused Sage peapööritus Teadmata tinnitus Südame häired Aeg-ajalt palpitatsioonid Vaskulaarsed häired

Sage hüpertensioon, vasodilatatsioon Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage düspnoe, bronhiit, farüngiit, köha, nohu Harv respiratoorne depressioon Seedetrakti häired Sage oksendamine, iiveldus, hammaste probleemid, gingiviit, kõhulahtisus, Aeg-ajalt düsfaagia Teadmata pankreatiit Maksa ja sapiteede häired Teadmata hepatiit, ikterus Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage näoturse, purpur, mida kõige sagedamini täheldatakse füüsilisest traumast Teadmata Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, angioödeem, Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage artralgia, müalgia, seljavalu, tõmblused Teadmata rabdomüolüüs, müokloonus Neerude ja kuseteede häired Teadmata äge neerupuudulikkus, kusepidamatus Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Sage impotentsus Teadmata rindade hüpertroofia, günekomastia, seksuaalne düsfunktsioon (kaasa Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage väsimus, palavik Sage perifeerne turse, ebanormaalne kõnnak, asteenia, valu, halb enesetunne, Aeg-ajalt üldine turse Teadmata ärajätureaktsioonid*, valu rinnus. On teatatud äkilistest surmajuhtumitest, Uuringud Sage vere valgeliblede arvu vähenemine, kehakaalu suurenemine Aeg-ajalt kõrgenenud maksafunktsiooni näitajad SGOT (AST), SGPT (ALT) ja Teadmata vere kreatiinfosfokinaasi tõus Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Sage juhuslik vigastus, luumurd, marrastus Aeg-ajalt kukkumine * Pärast nii lühiajalist kui ka pikaajalist ravi gabapentiiniga on täheldatud ärajätunähude esinemist. Ärajätunähud võivad tekkida vahetult pärast ravi katkestamist, tavaliselt 48 tunni jooksul. Kõige sagedamini teatatud nähtudeks on ärevus, unetus, iiveldus, valud, higistamine, treemor, peavalu, depressioon, ebatavalised aistingud, pearinglus ja halb enesetunne (vt lõik 4.4). Ärajätunähtude teke pärast gabapentiini võtmise lõpetamist võib osutada ravimisõltuvusele (vt lõik 4.4). Patsienti tuleb sellest ravi alguses teavitada. Gabapentiini võtmine on soovitatav lõpetada järk-järgult vähemalt 1 nädala jooksul, näidustusest olenemata (vt lõik 4.2).

Ravi ajal gabapentiiniga on teatatud ägeda pankreatiidi juhtudest. Seos gabapentiiniga ei ole selge (vt lõik 4.4).

Lõppstaadiumis neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi saavatel patsientidel on teatatud müopaatiast koos kreatiinkinaasi tõusnud tasemetega. Hingamisteede nakkuste, keskkõrvapõletiku, krampide ja bronhiidi esinemist täheldati ainult lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes. Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes sageli esinenud agressiivsest käitumisest ja hüperkineesiatest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Gabapentiini üleannustamisel kuni 49 g ei ole täheldatud ägedat, eluohtlikku toksilisust. Üleannustamise sümptomiteks on pearinglus, diploopia, düsartria, unisus, teadvusekadu, letargia ja kerge kõhulahtisus. Need sümptomid möödusid kõikidel patsientidel täielikult toetavate meetmete kasutamisel. Gabapentiini imendumise vähenemine annuse suurenedes võib piirata ravimi imendumist üleannustamise ajal ja vähendab seega üleannustamisest põhjustatud toksilisust.

Liigsed annused gabapentiini, eriti kombineerituna teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega, võivad põhjustada koomat.

Gabapentiini saab organismist eemaldada hemodialüüsi abil, kuid tavaliselt ei ole see siiski vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidel on hemodialüüs näidustatud.

Gabapentiini suukaudset letaalset annust ei olnud võimalik hiirtel ja rottidel kindlaks teha isegi nii suurte annustega kui 8000 mg/kg. Ägeda toksilisuse nähtudeks loomadel on ataksia, raskendatud hingamine, ptoos, hüpoaktiivsus või erutuvus.

5. FARMAKOKINEETILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, ATC-kood: N02BF01

Toimemehhanism Mitme epilepsia loomkatse alusel on teada, et gabapentiin siseneb otse ajusse ning väldib krampide teket. Gabapentiinil puudub afiinsus nii GABA A kui ka GABA B retseptorite suhtes ning see ei muuda ka GABA metabolismi. See ei seondu teiste neurotransmitterite retseptoritega ajus ning ei mõjuta ka naatriumikanaleid. Gabapentiinil on kõrge afiinsus voltaaž-sõltuvates kaltsiumikanalites α2δ (alpha-2-delta) alaühiku suhtes ning arvatakse, et seondumine α2δ alaühikuga on gabapentiini krambivastase toime põhjuseks loomadel. Ulatuslik skriining ei ole tuvastanud ühtki teist ravimi märklauda kui α2δ. Tõendid mitmetest prekliinilistest mudelitest viitavad, et gabapentiini farmakoloogiline aktiivsus tuleneb seondumisest α2δ-ga, vähendades erutuse neurotransmitterite vabanemist KNS-s. Taoline aktiivsus võib olla

gabapentiini krambivastase toime põhjuseks. Ei ole teada kas gabapentiini krambivastane toime inimestel põhineb samadel mehhanismidel.

Gabapentiini toime ilmneb ka mitmetes prekliinilistes valu loomkatsetes. Gabapentiini spetsiifiline seondumine α2δ alaühikuga tekitab erinevaid toimeid, mille tõttu ilmneb loomadel ravimi analgeetiline toime. Gabapentiini analgeetiline toime võib ilmneda nii seljaaju tasandil kui ka kõrgemates ajuosades vastasmõju tõttu alanevate valu juhteteedega. Nende prekliiniliste teadmiste vastavus ravimi kliinilisele toimele inimesel on teadmata. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kliiniline uuring partsiaalsete epilepsiahoogude täiendava ravi kohta 3...12-aastastel lastel näitas gabapentiinigrupis võrreldes platseeboga arvulist, kuid mitte statistiliselt olulist erinevust 50% ravile reageerijate määras. Ravile reageerijate määra täiendav post hoc analüüs vanuse järgi ei näidanud vanuse statistiliselt olulist mõju ei pideva ega ka dihhotoomse tunnusena (3...5- ja 6...12-aastaste vanusegrupis). Kokkuvõte selle uuringu andmete täiendavast post hoc analüüsist on toodud allpool tabelis.

Ravile reageerimine (50% paranemine) ja vanus MITT* populatsioonis Vanusekategooria Platseebo Gabapentiin p-väärtus <6-aastased 4/21 (19,0%) 4/17 (23,5%) 0,7362 6...12-aastased 17/99 (17,2%) 20/96 (20,8%) 0,5144

* Modifitseeritud ravikavatsusega-populatsioon defineeriti kui kõik patsiendid, kes randomiseeriti saama uuringuravimit ja kellel olid hindamist võimaldavad hoogude päevikud 28 päeva kohta nii algses kui ka topeltpimedas faasis.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudsel manustamisel saabub gabapentiini maksimaalne plasmakontsentratsioon 2...3 tunni jooksul. Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) annuse suurenedes väheneb. Absoluutne biosaadavus 300 mg kapsli manustamisel on ligikaudu 60%. Toit, sealhulgas suure rasvasisaldusega toit, ei oma kliiniliselt olulist toimet gabapentiini farmakokineetikale.

Gabapentiini farmakokineetikat ei mõjuta korduv manustamine. Kuigi gabapentiini plasmakontsentratsioonid olid kliinilistes uuringutes üldiselt vahemikus 2...20 mikrogrammi/ml, ei võimalda need kontsentratsioonid ennustada ohutust ja efektiivsust. Farmakokineetilised parameetrid on toodud tabelis 3.

Tabel 3 KOKKUVÕTE GABAPENTIINI KESKMISTEST (%CV) STABIILSE TASEME FARMAKOKINEETILISTEST PARAMEETRITEST PÄRAST MANUSTAMIST IGA 8 TUNNI JÄREL Farmakokineetiline 300 mg 400 mg 800 mg parameeter (N=7) (N=14) (N=14) C (g/ml) 4,02 (24) 5,74 (38) 8,71 (29) max t (h) 2,7 (18) 2,1 (54) 1,6 (76) max T1/2 (h) 5,2 (12) 10,8 (89) 10,6 (41) AUC (08) g•h/ml) 24,8 (24) 34,5 (34) 51,4 (27) Ae% (%) NA NA 47,2 (25) 34,4 (37) C = maksimaalne stabiilse taseme plasmakontsentratsioon max t = aeg C –i saavutamiseni max max T1/2 = eliminatsiooni poolväärtusaeg AUC(08) = stabiilse taseme pindala plasmakontsentratsiooni-aja kõvera all ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist Ae% = annuse protsent, mis eritub muutumatult uriini ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist NA = ei ole teada Jaotumine Gabapentiin ei seondu plasmavalkudega ja tema jaotusruumala on 57,7 liitrit. Epilepsiahaigetel on gabapentiini kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus ligikaudu 20% vastavast tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioonist. Gabapentiini leidub rinnaga toitvate naiste rinnapiimas. Biotransformatsioon Gabapentiin inimorganismis ei metaboliseeru. Gabapentiin ei põhjusta ravimite metabolismi eest vastutavate maksaensüümide (maksa segafunktsionaalsed oksüdaasid) induktsiooni. Eritumine Gabapentiin elimineeritakse muutumatult ainult neerude kaudu. Gabapentiini eliminatsiooni poolväärtusaeg ei sõltu annusest ja on keskmiselt 5...7 tundi. Eakatel patsientidel ja kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel on gabapentiini plasmakliirens vähenenud. Gabapentiini eliminatsioonikonstant, plasmakliirens ja renaalne kliirens vähenevad proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga.

Gabapentiini saab hemodialüüsi abil plasmast eemaldada. Kahjustatud neerufunktsiooniga ja hemodialüüsi saavatel patsientidel on soovitav annust korrigeerida (vt lõik 4.2).

Gabapentiini farmakokineetikat lastel hinnati 50-l tervel isikul vanuses 1 kuu kuni 12 aastat. Gabapentiini plasmakontsentratsioon >5-aastastel lastel oli samasugune kui täiskasvanutel, arvestatuna mg/kg kohta. Farmakokineetilises uuringus, millest võttis osa 24 tervet last vanuses 1 kuu kuni 48 kuud, täheldati üle 5-aastaste laste kohta olemasolevate andmetega võrreldes ligikaudu 30% madalamat ekspositsiooni (AUC), madalamat C -i ja kõrgemat kliirensit kehakaalu kohta. Lineaarsus/mittelineaarsus

Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) väheneb annuse suurenedes, mis viitab mittelineaarsele farmakokineetikale, mis hõlmab biosaadavuse parameetreid (F), nt Ae (%), Cl/F, V /F. Eliminatsiooni farmakokineetikat (farmakokineetilised parameetrid, mis ei hõlma F-i nagu Cl ja t ) saab kõige paremini kirjeldada lineaarse farmakokineetikana. Gabapentiini tasakaalukontsentratsioon plasmas on etteennustatav ühekordse annuse manustamise andmete põhjal.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kartsinogeensus Gabapentiini manustati toiduga hiirtele annuses 200 mg/kg, 600 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas ning rottidele 250 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas kahe aasta jooksul. Pankrease atsinaarrakk- kasvajate esinemissageduse statistiliselt olulist suurenemist leiti suurimate manustatud annuste puhul vaid isastel rottidel. Maksimaalne plasmakontsentratsioon rottidel annusega 2000 mg/kg ööpäevas on 10 korda suurem kui plasmakontsentratsioon inimestel annusega 3600 mg/kg ööpäevas. Isaste rottide pankrease atsinaarrakk-kasvajate pahaloomulisuse aste on madal, need ei mõjutanud elulemust, ei metastaseerunud ega tunginud ümbritsevasse koesse ning on samasugused kontrollgrupiga. Nendel isastel rottidel esinenud pankrese atsinaarrakk-kasvajate tähtsus kartsinogeensuseriskile inimestel on ebaselge. Mutagenees Gabapentiinil ei leitud genotoksilist toimet. Ta ei olnud mutageenne in vitro standardtestides, milles kasutati bakteri- või imetajarakke. Gabapentiin ei põhjusta kromosoomi struktuurseid aberratsioone imetajarakkudes in vitro või in vivo ning ei põhjusta mikrotuumade teket hamstrite luuüdis.

Toime fertiilsusele Rottidel ei täheldatud kõrvaltoimeid fertiilsusele või reproduktsioonile gabapentiini annustega kuni 2000 mg/kg (ligikaudu 5-kordne maksimaalne ööpäevane annus inimesel, arvestatuna mg/m2 kehapinna kohta).

Teratogeensus Gabapentiin ei suurendanud, võrreldes kontrollidega, väärarengute esinemissagedust hiirte, rottide ja küülikute järglastel annustes, mis olid vastavalt kuni 50, 30 ja 25 korda suuremad inimese ööpäevasest annusest 3600 mg (vastavalt 4, 5 või 8 korda suurem inimese ööpäevasest annusest, arvutatuna mg/m2 kohta).

Gabapentiin aeglustas kolju, lülisamba, esijäsemete ja tagajäsemete luustumist närilistel, mis viitab loote kasvupeetusele. Need toimed esinesid siis, kui tiinetele hiirtele manustati organogeneesi ajal suu kaudu gabapentiini annustes 1000 mg/kg või 3000 mg/kg ööpäevas, ja rottidele 2000 mg/kg enne paaritumist ja paaritumise ajal ning kogu tiinuse perioodil. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Toimeid ei täheldatud tiinetel hiirtel, kellele manustati 500 mg/kg ööpäevas (ligikaudu 1/2 inimese ööpäevasest annusest, arvestatuna mg/m2 kohta).

Rottidel, kellele fertiilsuse ja üldise reproduktsioonitoksilisuse uuringus manustati 2000 mg/kg ööpäevas, teratogeensuse uuringus 1500 mg/kg ööpäevas ja perinataalse ning postnataalse toksilisuse uuringus 500 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas, täheldati hüdroureetri ja/või hüdronefroosi suurenenud esinemissagedust. Nende leidude olulisus ei ole teada, kuid neid on seostatud arengupeetusega. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Teratogeensuse uuringus küülikutel täheldati implantatsioonijärgse loote surma esinemissageduse suurenemist, kui organogeneesi ajal manustati tiinetele küülikutele gabapentiini annustes 60 mg/kg,

300 mg/kg ning 1500 mg/kg ööpäevas. Need annused on ligikaudu 0,3...8 korda suuremad inimesel kasutatavast ööpäevasest annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta. Ohutuse piirmäärad on ebapiisavad, et välistada sellise toime riski inimestele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Iga kõvakapsel sisaldab: laktoosmonohüdraat, maisitärklis ja talk.

Kapsli kest: želatiin, puhastatud vesi ja naatriumlaurüülsulfaat, värvained E171 (titaandioksiid) ja E172 (kollane raudoksiid).

Tint sisaldab šellakit, E171 (titaandioksiid) ja E132 (indigokarmiin, alumiiniumsool).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/alumiinium blisterpakend. 20, 30, 50, 60, 84, 90, 98, 100, 200, 500 või 1000 kapslit pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Viatris SIA Mūkusalas iela 101 Rīga, LV-1004 Läti

8. MÜÜGILOA NUMBER

212298

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.09.1998 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 07.06.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2026