RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neofordex 40 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab deksametasoonatsetaati koguses, mis vastab 40 mg deksametasoonile.

Teadaolevat toimet omav abiaine

Üks tablett sisaldab 98,1 mg laktoosi. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett Valge piklik (11 mm × 5,5 mm) tablett, mille ühel küljel on graveering „40 mg“.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Neofordex kombinatsioonis teiste ravimitega on näidustatud sümptomaatilise hulgimüeloomi raviks täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peab alustama sümptomaatilise hulgimüeloomi ravis kogenud arst ja see peab toimuma tema järelevalve all.

Annustamine

Annus ja manustamissagedus sõltuvad raviplaanist ning muudest samaaegsetest ravimitest. Neofordexi annustamisel tuleb lähtuda samaaegsete ravimite ravimi omaduste kokkuvõttes kirjeldatud deksametasooni manustamisjuhistest. Kui need puuduvad, tuleb järgida kohalikke või rahvusvahelisi raviplaane ja -suuniseid. Arst peab hoolikalt kaaluma, mis deksametasooni annust kasutada, arvestades patsiendi seisundit ja haiguse staadiumi. Tavaline deksametasooni annus manustamispäeva kohta on 40 mg.

Deksametasoonravi lõpus tuleb annust kuni ravi täieliku lõppemiseni järk-järgult vähendada.

Vahelejäänud annus Kui annuse võtmisest on möödunud vähem kui 12 tundi, tuleb vahelejäänud tablett kohe sisse võtta. Kui annuse võtmisest on möödunud rohkem kui 12 tundi, tuleb järgmine tablett võtta järgmisel plaanilisel ajal. Kui annus jäi võtmata, ei tohi võtta topeltannust.

Patsientide erirühmad

Eakad Eakatele ja/või halvas üldseisundis patsientidele, kes vajavad vähendatud annust, võib vastavalt raviskeemile määrata väiksema deksametasoonisisaldusega ravimpreparaadi.

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida ja nende ravimisel tuleb olla ettevaatlik, sest selle patsiendirühma kohta andmed puuduvad (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4).

Lapsed Puudub Neofordexi asjakohane kasutus lastel hulgimüeloomi näidustusel.

Manustamisviis

Suukaudne.

Unetuse riski leevendamiseks tuleb tablett eelistatavalt võtta hommikuti.

Tablette tuleb hoida kuni manustamiseni blisterpakendis. Terves pakendis olevad üksikud tabletid tuleb blistrist eraldada, kasutades perforatsiooni, nt kasutamiseks mitmelahtrilistes ravisoostumust suurendavates abivahendites.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Aktiivne viirushaigus (eelkõige viirushepatiit, herpes, tuulerõuged, vöötohatis).

Ravimata psühhoosid.

Deksametasooni kasutamisel koos teiste ravimitega tuleb täiendavate vastunäidustuste osas juhinduda nende ravimite omaduste kokkuvõtte teabest.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Deksametasoon sisaldab suures annuses glükokortikoidi, mida tuleb patsiendi jälgimisel arvestada. Deksametasoonravi kasulikkust tuleb hoolikalt ja pidevalt kaaluda võrdluses selle tegelike ja võimalike riskidega. Infektsioonirisk

Ravi deksametasooni suurte annustega suurendab raskete infektsioonide, eelkõige bakter-, seen- ja/või parasiitinfektsioonide tekkeriski. Selliseid infektsioone võivad põhjustada mikroorganismid, mis tavatingimustel põhjustavad harva haigestumist (oportunistlikud infektsioonid). Deksametasoonravi võib maskeerida tekkiva infektsiooni nähte.

Enne ravi alustamist tuleb välja ravida mis tahes infektsioon, eelkõige tuberkuloos. Ravi ajal tuleb patsiente hoolikalt jälgida infektsioonide ilmnemise suhtes. Eriti sageli võib tekkida pneumoonia. Patsiente tuleb teavitada pneumoonia nähtudest ja sümptomitest ning paluda neil nende ilmnemisel pöörduda arsti poole. Aktiivse infektsioonhaiguse tekkimisel tuleb deksametasooniga toimuvale ravile lisada sobiv infektsiooniravi.

Patsientidel, kellel on anamneesis tuberkuloos koos oluliste radioloogiliste muutustega, või kui ei ole kindel, kas patsient on läbinud täieliku 6-kuulise ravikuuri rifampitsiiniga, on vaja profülaktilist tuberkuloosiravi.

Deksametasooni kasutamisel esineb raske strongüloidiaasi tekkerisk. Strongüloidiaasi endeemilistelt aladelt pärit patsientidel (troopilised ja subtroopilised piirkonnad, Lõuna-Euroopa) tuleb enne deksametasoonravi alustamist teha väljaheite analüüs ning vajaduse korral läbi viia parasiidivastane ravikuur.

Glükokortikoidravi saavatel patsientidel või patsientidel, keda on glükokortikoididega ravitud 3 eelneva kuu vältel, võivad aktiveeruda teatud viirushaigused (tuulerõuged, leetrid). Deksametasoonravi saavad patsiendid peavad vältima kokkupuudet inimestega, kellel on tuulerõuged või leetrid. Eriti ohustatud on immuunpuudulikkusega patsiendid, kellel ei ole varem tuulerõugeid või leetreid olnud. Kui sellised patsiendid on puutunud kokku inimestega, kellel on tuulerõuged või leetrid, tuleb vajaduse korral läbi viia ennetav ravi intravenoosse inimese normaalimmunoglobuliiniga või alustada passiivset immuniseerimist tuulerõugete immunoglobuliiniga (VZIG). Tuulerõugeid või leetreid põdevate inimestega kokku puutunud patsientidel tuleb soovitada pöörduda otsekohe arsti poole.

Vaktsineerimised

Deksametasooni ei tohi kasutada koos nõrgestatud elusvaktsiinidega (vt lõik 4.5). Vaktsineerimine inaktiveeritud vaktsiinidega on tavaliselt lubatud. Samas võivad suured glükokortikoidiannused nõrgendada immuunvastust ja seega ka vaktsineerimise efektiivsust.

Toime laboratoorsetele analüüsidele

Deksametasoon võib nahareaktsiooni allergiatestidele alla suruda. Samuti võib see mõjutada bakteriaalsete infektsioonide nitrosinise tetrasooli (NBT) testi ja põhjustada valenegatiivseid tulemusi.

Psühhiaatrilised häired

Patsiente ja/või nende hooldajaid tuleb hoiatada, et süsteemsete steroidide kasutamisel võivad tekkida tõsised psühhiaatrilised kõrvaltoimed (vt lõik 4.8). Sellised sümptomid tekivad tüüpiliselt mõni päev või mõni nädal pärast ravi alustamist. Risk võib olla suurem deksametasooni suurte annuste korral (vt ka lõik 4.5 farmakokineetiliste koostoimete kohta, mis võivad kõrvaltoimete tekkevõimalust suurendada), ehkki annuse suuruse järgi ei saa ennustada psühhiaatriliste kõrvaltoimete teket, tüüpi, raskust ega kestust. Enamik nendest kõrvaltoimetest möödub annuse vähendamisel või ravi lõpetamisel, ent vaja võib olla ka spetsiifilist psühhiaatrilist ravi. Patsientidele ja/või nende hooldajatele tuleb öelda, et nad pöörduksid häirivate psühholoogiliste sümptomite tekkimisel arsti poole, eriti depressiooni või suitsiidimõtete tekkimisel. Patsiendid ja/või nende hooldajad peavad samuti olema valvsad võimalike psühhiaatriliste häirete suhtes, mis võivad tekkida süsteemsete steroidide annuse vähendamise ajal või vahetult pärast ravi lõpetamist, ehkki sellistest reaktsioonidest on teatatud harva.

Eriti ettevaatlik tuleb olla, kui kaalutakse ravi süsteemsete kortikosteroididega patsientidel, kellel on praegu või anamneesis olnud rasked afektiivsed häired neil endil või nende esimese astme sugulastel. Sellised häired on näiteks depressioon või maniakaal-depressiivne haigus ja varasem steroidpsühhoos. Unetuse tekkevõimaluse vähendamiseks on soovitatav Neofordexit võtta hommikuti.

Tuumori lüüsi sündroom

Turuletulekujärgselt on vereloome kasvajatega patsientidel pärast deksametasooni kasutamist üksi või koos teiste kemoterapeutikumidega teatatud tuumori lüüsi sündroomist (TLS). TLSi kõrge riskiga patsiente (nt kõrge proliferatsiooni kiirus, suur tuumor ja kõrge tundlikkus tsütotoksiliste ainete suhtes) tuleb hoolikalt jälgida ja vajadusel rakendada ettevaatusabinõusid.

Seedetrakti häired

Aktiivsete mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandite ravi tuleb lõpetada enne kortikosteroidiravi alustamist. Patsientidel, kellel on anamneesis mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand, verejooks või perforatsioon või nende tekke riskitegurid, tuleb kaaluda vastava profülaktilise ravi kasutamist. Patsiente tuleb ravi ajal kliiniliselt jälgida, kasutades vajaduse korral ka endoskoopiat.

Silma kahjustused

Süsteemne ravi glükokortikoididega võib indutseerida korioretinopaatiat, mis võib põhjustada nägemishäireid, sealhulgas nägemise kaotust.

Kortikosteroidide pikaajaline kasutamine võib põhjustada subkapsulaarset katarakti ja glaukoomi koos nägemisnärvide võimaliku kahjustusega ning suurendada silma sekundaarsete seen- või viirusinfektsioonide tekkeriski. Eriti ettevaatlik tuleb olla glaukoomiga (või perekonnas esinenud glaukoomiga) ja ka silma herpes simplex’i infektsiooniga patsientide ravimisel, sest neil võib tekkida sarvkesta perforatsioon.

Tendoniit

Kortikosteroidid võivad soodustada tendoniidi teket ja üksikjuhtudel põhjustada ka põletikulise kõõluse rebendi. Risk on suurem fluorokinoloonide samaaegsel kasutamisel, dialüüsravi saavatel ja hüperparatüreoosiga patsientidel ning pärast neerusiirdamist.

Feokromotsütoomist tingitud kriis

Pärast süsteemsete kortikosteroidide manustamist on teatatud feokromotsütoomiga seotud kriisist, mis võib lõppeda surmaga. Patsientidele, kellel kahtlustatakse või on kindlaks tehtud feokromotsütoomi olemasolu, võib kortikosteroide manustada ainult pärast asjakohast riski/kasu suhte hindamist.

Eakad

Eakatel võivad süsteemsete kortikosteroidide tavalised kõrvaltoimed, eelkõige osteoporoos, hüpertensioon, hüpokaleemia, diabeet, infektsioonidele vastuvõtlikkus ja naha õhenemine, seonduda raskemate tagajärgedega. Eluohtlike kõrvaltoimete vältimiseks on vaja patsiente hoolikalt jälgida.

Patsientide jälgimine

Patsiente tuleb kortikosteroidide kasutamisel hoolikalt jälgida haavandilise koliidi (sooleperforatsiooni risk), hiljutiste sooleanastomooside, divertikuliidi, hiljutise müokardiinfarkti (risk vasaku vatsakese vaba seina rebendiks), diabeedi (või perekonnas esinenud diabeedi), neerupuudulikkuse, maksakahjustuse, osteoporoosi ja myasthenia gravise’e korral.

Pikaajaline ravi

Pikaajalise ravi korral tuleb kortikosteroidide hüperglükeemilise ja valkude katabolismi koos negatiivse lämmastikutasakaaluga soodustava toime tõttu järgida dieeti, mis sisaldab vähe lihtsuhkruid ja rohkesti valke. Vee- ja naatriumipeetust esineb sageli ning see võib põhjustada hüpertensiooni. Vähendada tuleb naatriumi tarbimist ja jälgida vererõhku. Eriti ettevaatlik tuleb olla neerupuudulikkuse, hüpertensiooni või südame paispuudulikkusega patsientide ravimisel.

Ravi ajal tuleb jälgida kaaliumisisaldust. Kaaliumi tuleb manustada täiendavalt, kui esineb südame rütmihäirete risk või samaaegsel kasutamisel koos ravimitega, mis võivad põhjustada hüpokaleemiat.

Ravi glükokortikoididega võib nõrgendada diabeedi- ja hüpertensiooniravimite toimet. Vaja võib olla suurendada insuliini, suukaudsete diabeediravimite või hüpertensiooniravimite annust.

Sõltuvalt ravi kestusest võivad tekkida kaltsiumiainevahetuse häired. Ravi ajal tuleb jälgida kaltsiumi- ja D- vitamiini sisaldust. Kui patsiendile ei ole juba määratud ravi bisfosfonaadiga hulgimüeloomist tingitud luuhaiguse raviks, tuleb kaaluda bisfosfonaadi kasutamist, eriti kui esinevad osteoporoosi riskitegurid.

Kasutamine koos teiste hulgimüeloomi ravimitega

Kui Neofordexit kasutatakse koos teiste ravimitega, tuleb enne Neofordexiga toimuva ravi alustamist hoolikalt lugeda nende ravimi omaduste kokkuvõtteid.

Kui Neofordexit kasutatakse koos teadaolevalt teratogeensete ravimitega (näiteks talidomiid, lenalidomiid, pomalidomiid, pleriksafoor), tuleb erilist tähelepanu pöörata raseduse testimise ja vältimise nõuetele (vt lõik 4.6).

Venoosne ja arteriaalne trombemboolia Hulgimüeloomiga patsientidel on deksametasooni kombineerimine talidomiidi ja selle analoogidega seostatud venoosse trombemboolia (eelkõige süvaveeni tromboos ja kopsuemboolia) ning arteriaalse trombemboolia (eelkõige müokardiinfarkt ja ajuinsult) suurema riskiga (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Seetõttu tuleb trombemboolia teadaolevate riskiteguritega (sealhulgas anamneesis esineva tromboosiga) patsiente hoolikalt jälgida. Tuleb püüda vähendada kõiki modifitseeritavaid riskitegureid (suitsetamine, hüpertensioon, hüperlipideemia). Nende patsientide tromboosiriski võib suurendada ka erütropoeesi stimuleerivate ravimite samaaegne kasutamine. Erütropoeesi stimuleerivaid ravimeid või tromboosiriski suurendada võivaid (näiteks hormoonasendusravi) ravimeid tuleb seepärast kasutada deksametasooni ja talidomiidi või selle analooge saavatel hulgimüeloomiga patsientidel ettevaatlikult. Kui hemoglobiini kontsentratsioon on üle 12 g/l, tuleb erütropoeesi stimuleeriva ravimi kasutamine lõpetada.

Patsiendid ja arstid peavad olema tähelepanelikud trombemboolia nähtude ning sümptomite suhtes. Patsientidele tuleb öelda, et nad pöörduksid kohe arsti poole, kui neil tekivad sellised sümptomid nagu raskendatud hingamine, rindkerevalu või jäsemeturse. Soovitatav on profülaktiline tromboosiravi, eriti tromboosi täiendavate riskiteguritega patsientidel. Tromboosivastaste profülaktiliste meetmete võtmise või mittevõtmise otsus peab põhinema iga patsiendi individuaalsete riskitegurite põhjalikul hindamisel.

Mis tahes trombemboolilise sündmuse tekkel tuleb ravi lõpetada ja alustada standardset antikoagulantravi. Kui patsiendi seisund on antikoagulantraviga stabiliseeritud ja trombemboolilise sündmuse võimalikud tüsistused ohjatud, tohib pärast kasulikkuse ja riski tasakaalu hindamist ravi deksametasooni ning talidomiidi või selle analoogidega endises annuses taasalustada. Patsiendid peavad jätkama antikoagulantravi kasutamist kogu ravikuuri vältel koos deksametasooni ja talidomiidi või selle analoogidega.

Neutropeenia ja trombotsütopeenia Deksametasooni samaaegne kasutamine koos lenalidomiidiga on hulgimüeloomiga patsientidel seostatud IV astme netropeenia suurema esinemissagedusega (patsiente, kellel seda on esinenud, on olnud lenalidomiidi/deksametasooniga ravitutest 5,1% ja platseebo/deksametasooniga ravitud patsientidest 0,6%; vt lõik 4.8). IV astme febriilse neutropeenia episoode täheldati harva (nendega patsiente on olnud lenalidomiidi/deksametasooniga ravitud patsientidest 0,6% ja platseebo/deksametasooniga ravitud patsientidest 0,0%; vt lõik 4.8). Neutropeenia oli kõige sagedamini teatatud III või IV astme hematoloogiline kõrvaltoime retsidiveerunud/refraktoorse hulgimüeloomiga patsientidel, keda raviti deksametasooni ja pomalidomiidi kombinatsiooniga. Patsiente tuleb jälgida hematoloogiliste kõrvaltoimete, eriti neutropeenia suhtes. Patsientidele tuleb öelda, et nad teataksid otsekohe palavikust. Vaja võib olla vähendada lenalidomiidi või pomalidomiidi annust. Neutropeenia korral peab arst patsiendi ravimisel kaaluma kasvufaktorite kasutamise vajadust. Deksametasooni samaaegset kasutamist koos lenalidomiidiga on hulgimüeloomiga patsientidel seostatud III ja IV astme trombotsütopeenia suurema esinemissagedusega (neid patsiente on olnud lenalidomiidi/deksametasooniga ravitutest vastavalt 9,9% ja 1,4% ning platseebo/deksametasooniga ravitutest 2,3% ja 0,0%; vt lõik 4.8). Trombotsütopeeniast teatati samuti väga sageli retsidiveerunud/refraktoorse hulgimüeloomiga patsientidel, keda raviti deksametasooni ja pomalidomiidi kombinatsiooniga. Patsiendid ja arstid peavad olema tähelepanelikud verejooksu nähtude ja sümptomite suhtes (sealhulgas petehhiad ja ninaverejooks), eriti kui patsient kasutab samal ajal verejooksu riski suurendavaid ravimeid. Vaja võib olla vähendada lenalidomiidi või pomalidomiidi annust.

Enne ravi alustamist ja seejärel esimese 8 nädala vältel üks kord nädalas ning edasi üks kord kuus tuleb samaaegsel deksametasooni/lenalidomiidiga ravimisel kontrollida verepilti, sealhulgas leukotsüütide sisaldust ja leukotsüütide valemit, trombotsüütide sisaldust, hemoglobiinisisaldust ja hematokriti väärtust, et jälgida patsiente tsütopeeniate suhtes.

Laktoositalumatus

Neofordex sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Enne Neofordexi kasutamist kombinatsioonis mis tahes teise ravimiga tuleb hoolikalt lugeda selle ravimi omaduste kokkuvõtet.

Farmakodünaamilised koostoimed

Ohutusprobleemide tõttu tuleb vältida deksametasooni kasutamist koos järgmiste ravimitega.  Atsetüülsalitsüülhape annustes ≥ 1 g üksikannuse kohta või ≥ 3 g ööpäevas verejooksu suurema riski tõttu. Annuste korral ≥ 500 mg üksikannuse kohta või < 3 g ööpäevas tuleb olla ettevaatlik verejooksu, haavandite või seedetrakti perforatsiooni suurema riski tõttu. Võimalik on kasutada tromboosi profülaktikaks atsetüülsalitsüülhappe väikesi annuseid.  Nõrgestatud elusvaktsiinid vaktsiinitekkelise eluohtliku haiguse tõttu (vt lõik 4.4).

Ohutusprobleemide tõttu tuleb olla ettevaatlik deksametasooni kasutamisel koos järgmiste ravimitega.  Hüpokaleemiat põhjustavad ravimid (hüpokaleemiat põhjustavad diureetikumid monoteraapiana või kombinatsioonidena, lahtistid, tetrakosaktiid, intravenoosne amfoteritsiin B) hüpokaleemia suurema riski tõttu. Vere kaaliumisisaldust tuleb jälgida ja vajaduse korral korrigeerida. Peale selle esineb amfoteritsiin B samaaegsel kasutamisel südame laienemise ja südamepuudulikkuse tekke risk.  Südameglükosiidid, sest hüpokaleemia tugevdab südameglükosiidide toksilisi toimeid. Mis tahes hüpokaleemia tuleb korrigeerida ja patsiente tuleb kliiniliselt jälgida elektrolüütide sisalduse ning elektrokardiograafia muutuste suhtes.  Ravimid, mis võivad põhjustada seisundit torsades de pointes, ventrikulaarse arütmia suurema riski tõttu. Mis tahes hüpokaleemia tuleb korrigeerida ning patsiente elektrolüütide sisalduse ja elektrokardiograafia muutuste suhtes kliiniliselt jälgida.  Erütropoeesi stimuleerivad ravimid või muud ravimid, mis võivad suurendada tromboosiriski (nt hormoonasendusravi) patsientidel, kes kasutavad koos Neofordexiga talidomiidi või selle analooge (vt lõigud 4.4 ja 4.8).  Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA) seedetrakti haavandite suurema riski tõttu.  Hüpoglükeemilise toimega ravimid, sest deksametasoon võib tugevdada glükeemiat, vähendada glükoositaluvust ja põhjustada ketoatsidoosi. Patsiente tuleb sellest riskist teavitada ning samaaegse ravi korral tuleb patsientidel sagedamini kontrollida vere ja uriini glükoosisisaldust, eriti ravi alguses. Deksametasoonravi ajal või pärast seda võib olla vaja kohandada diabeediravimite annuseid.  Hüpertensiooniravimid, sest nende toime võib nõrgeneda (vee- ja naatriumipeetuse tõttu). Deksametasoonravi ajal võib olla vaja kohandada hüpertensiooniravimite annuseid.  Fluorokinoloonid, tendoniidiriski võimaliku suurenemise ja erandjuhtudel põletikulise kõõluse rebenemisriski tõttu, eelkõige pikaajalise ravi korral.  Metotreksaat hematoloogilise toksilisuse suurema riski tõttu.

Farmakokineetilised koostoimed

Muude ravimite toime deksametasoonile Deksametasoon metaboliseerub tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) kaudu ja seda transpordib P-glükoproteiin (P-gp, ka MDR1). Deksametasooni samaaegne manustamine koos CYP3A4 ja P-gp indutseerijate või inhibiitoritega võib vastavalt vähendada või suurendada selle plasmakontsentratsiooni.

Järgmiste kombinatsioonide korral tuleb olla ettevaatlik deksametasooni farmakokineetika muutuste tõttu.

• Järgmised ravimid võivad vähendada deksametasooni plasmakontsentratsiooni.

 Aminoglutetimiid tulenevalt deksametasooni efektiivsuse vähenemisest selle maksametabolismi suurenemise tõttu.

 Maksaensüüme indutseerivad krambiravimid (karbamasepiin, fosfenütoiin, fenobarbitaal, fenütoiin, primidoon) deksametasooni plasmasisalduse vähenemise ja sellest tuleneva efektiivsuse nõrgenemise tõttu.  Rifampitsiin deksametasooni plasmakontsentratsiooni ja efektiivsuse nõrgenemise tõttu tulenevalt selle maksametabolismi suurenemisest.  Toopilised seedetrakti ravimid, näiteks antatsiidid ja aktiivsüsi ning kolestüramiin, deksametasooni imendumise vähenemise tõttu seedetraktist. Nende ravimite ja Neofordexi manustamise vahele peab jätma vähemalt kaks tundi.  Efedriin deksametasooni plasmasisalduse vähenemise tõttu tulenevalt suuremast metaboolsest kliirensist.

• Järgmised ravimid võivad suurendada deksametasooni plasmakontsentratsiooni.

 Aprepitant ja fosaprepitant deksametasooni plasmakontsentratsiooni suurenemise tõttu tulenevalt selle maksametabolismi vähenemisest.  Klaritromütsiin, erütromütsiin, telitromütsiin, itrakonasool, ketokonasool, posakonasool, vorikonasool, nelfinaviir ja ritonaviir – deksametasooni plasmakontsentratsiooni suurenemine tulenevalt selle maksametabolismi vähenemisest nende ensüüme inhibeerivate ainete tõttu. Deksametasooni toime teistele ravimitele Deksametasoon on mõõdukas CYP3A4 ja P-gp inhibiitor. Deksametasooni samaaegne manustamine koos järgmiste ainetega, mida metaboliseerib CYP3A4 või transpordib P-gp, võib põhjustada nende kliirensi suurenemist ja plasmakontsentratsiooni vähenemist.

 Suukaudsed rasestumisvastased vahendid, sest ei saa välistada suukaudsete rasestumisvastaste vahendite efektiivsuse vähenemise võimalust samaaegse ravi ajal. Koostoimete uuringut suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega ei ole toimunud. Tuleb kasutada efektiivseid rasestumisvastaseid meetodeid (vt lõik 4.6). Ka hormoonasendusravi efektiivsus võib samaaegse ravi korral väheneda.  Suukaudsed antikoagulandid, tingituna kortikosteroidide võimalikust toimest suukaudsete antikoagulantide ja hüübimistegurite metabolismile ning verejooksu riskist (seedetrakti limaskest, veresoonte haprus), kui deksametasooni suuri annuseid kasutatakse kauem kui 10 päeva. Kui sellist kombinatsiooni on vaja, tuleb patsiendi jälgimist intensiivistada ning kontrollida hüübivusnäitajaid üks nädal pärast ravi alustamist ja seejärel iga kahe nädala tagant ning pärast ravi.  Dotsetakseel ja tsüklofosfamiid, nende plasmasisalduse vähenemise tõttu tulenevalt CYP3A4 ja P-gp induktsioonist.  Lapatiniib, tingituna lapatiniibi suuremast maksatoksilisusest CYP3A4 metabolismi indutseerimise tõttu.  Tsüklosporiin, tingituna tsüklosporiini biosaadavuse ja plasmasisalduse vähenemisest. Tsüklosporiin võib samuti suurendada deksametasooni haaramist rakkudesse. Peale selle on deksametasooni ja tsüklosporiini samaaegsel kasutamisel teatatud krampidest. Deksametasooni ja tsüklosporiini samaaegset kasutamist tuleb vältida.  Midasolaam, tingituna midasolaami plasmasisalduse vähenemisest CYP3A4 indutseerimise tõttu. Midasolaami efektiivsus võib väheneda.  Ivermektiin, tingituna ivermektiini plasmasisalduse vähenemisest. Parasiidivastane ravi tuleb lõpetada enne deksametasoonravi alustamist (vt lõik 4.2).  Rifabutiin, tingituna rifabutiini plasmasisalduse vähenemisest sooles ja maksas CYP3A4 indutseerimise tõttu.  Indinaviir, tingituna indinaviiri plasmasisalduse olulisest vähenemisest CYP3A4 indutseerimise tõttu.  Erütromütsiin, tingituna erütromütsiini metabolismi suurenemisest pärast deksametasooniga toimuva ravi lõpetamist alleeli CYP3A5*1 mittekandjatel.  Isoniasiid, sest glükokortikoidid võivad vähendada isoniasiidi plasmakontsentratsiooni, tõenäoliselt isoniasiidi maksametabolismi stimuleerimise ja glükokortikoidide metabolismi vähenemise tõttu.  Prasikvanteel, tingituna prasikvanteeli plasmakontsentratsiooni vähenemisest selle maksametabolismi suurenemise tõttu deksametasooni toimel koos prasikvanteelravi ebaõnnestumise riskiga. Kummagi ravimi kasutamise vahele peab jätma vähemalt kaks nädalat.

Deksametasooni korduv igapäevane manustamine tingib ka deksametasooni plasmasisalduse vähenemise CYP3A4 ja P-gp indutseerimise tõttu. Hulgimüeloomi ravi korral ei ole vaja deksametasooni annust kohandada.

Deksametasoonil puuduvad kliiniliselt olulised koostoimed talidomiidi, lenalidomiidi, pomalidomiidi, bortesomiibi, vinkristiini või doksorubitsiiniga.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised

Neofordexiga toimuva ravi ajal peavad naised hoiduma rasestumisest. Deksametasoon võib põhjustada kaasasündinud väärarenguid (vt lõik 5.3). Deksametasooni võidakse kasutada koos teadaolevalt teratogeensete ravimitega (näiteks talidomiid, lenalidomiid, pomalidomiid, pleriksafoor) või koos tsütotoksiliste ainetega, mille kasutamine raseduse ajal on vastunäidustatud. Patsiendid, kes kasutavad Neofordexit koos talidomiidi, lenalidomiidi või pomalidomiidi sisaldavate ravimitega, peavad järgima nimetatud ravimite korral ettenähtud rasestumisest hoidumise juhiseid. Enne samaaegse ravi alustamist tuleb lisateabe saamiseks hoolikalt lugeda nende ravimite ravimi omaduste kokkuvõtet.

Rasestumisvastased vahendid naistel ja meestel

Fertiilses eas naised ja nende meespartnerid peavad kasutama sobivaid rasestumisvastaseid vahendeid. Eriti tuleb rasestumisest hoidumise juhiseid järgida talidomiidi või selle analoogidega samaaegse ravi korral. Suukaudsete rasestumisvastaste vahendite efektiivsus võib deksametasooniga toimuva ravi ajal väheneda (vt lõik 4.5).

Rasedus

Lähtudes inimestel saadud kogemustest, põhjustab deksametasoon arvatavasti kaasasündinud väärarenguid, eelkõige üsasisese kasvu pidurdumist ja harva ka vastsündinute neerupealiste puudulikkust, kui seda manustatakse raseduse ajal. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Neofordexit ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud kui naise kliinilise seisundi tõttu on ravi deksametasooniga hädavajalik.

Imetamine Glükokortikoidid erituvad rinnapiima ja nendega ravitud naiste vastsündinutel/imikutel on täheldatud glükokortikoididele omaseid toimeid. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine Neofordexiga, tuleb otsustada arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus

Loomkatsed on näidanud emasloomade fertiilsuse vähenemist (vt lõik 5.3). Toime kohta isasloomade fertiilsusele andmed puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Neofordex mõjutab mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Deksametasoon võib põhjustada segasusseisundit, hallutsinatsioone, pearinglust, unisust, väsimust, minestust ja nägemise ähmastumist (vt lõik 4.8). Patsientidele tuleb selgitada, et nende toimete korral väldiksid nad deksametasooniga toimuva ravi ajal autojuhtimist, masinate käsitsemist või ohtlikke tegevusi.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Neofordexi kõrvaltoimed vastavad glükokortikoidide eeldatavale ohutusprofiilile. Väga sagedad kõrvaltoimed on hüperglükeemia, unetus, lihasevalu ja lihasenõrkus, asteenia, väsimus, turse ja kehakaalu suurenemine. Harvemad, ent rasked kõrvaltoimed on pneumoonia ja muud infektsioonid ning psühhiaatrilised häired (vt lõik 4.4). Kasutamisel koos talidomiidi ja selle analoogidega olid kõige raskemad kõrvaltoimed venoosne trombemboolia (eelkõige süvaveeni tromboos ja kopsuemboolia) ja müelosupressioon (eelkõige neutropeenia ja trombotsütopeenia) (vt lõik 4.4).

Eeldatavate kõrvaltoimete esinemissagedus, sealhulgas neerupealiste atroofia, vastab deksametasooni kasutatavale annusele, manustamisajale ja ravi kestusele (vt lõik 4.4).

Kõrvaltoimed tabelina

Alljärgnevas tabelis on deksametasooniga ravitud patsientidel täheldatud kõrvaltoimed esitatud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse alusel. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000, sealhulgas üksikjuhud), ning teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Infektsioonid ja infestatsioonid Sage: pneumoonia, vöötohatis, ülemiste hingamisteede infektsioon, Vere ja lümfisüsteemi häired Sage: neutropeenia, aneemia, trombotsütopeenia, lümfopeenia, Endokriinsüsteemi häired Sage: Cushingi sündroom. Ainevahetus- ja toitumishäired Väga sage: hüperglükeemia. Psühhiaatrilised häired Väga sage: unetus. Närvisüsteemi häired Sage: perifeerne neuropaatia, pearinglus, psühhomotoorne Silma kahjustused Sage: nägemise ähmastumine, kae. Kõrva ja labürindi kahjustused Sage: vertiigo.

Südame häired Sage: kodade virvendus, supraventrikulaarsed ekstrasüstolid, Vaskulaarsed häired Sage: venoosne trombemboolia (eelkõige süvaveeni tromboos ja Respiratoorsed, rindkere ja Sage: bronhiit, köha, hingeldus, neelu ja kõri valu, hääle kähedus, mediastiinumi häired luksumine. Seedetrakti häired Väga sage: kõhukinnisus. Maksa ja sapiteede häired Sage: maksafunktsiooni analüüside normist erinevad tulemused, Naha ja nahaaluskoe Sage: lööve, erüteem, liighigistus, kihelus, nahakuivus, juuste kahjustused väljalangemine. Lihaste, luustiku ja sidekoe Väga sage: lihasenõrkus, lihasekrambid. kahjustused Sage: müopaatia, lihaste ja luuvalu, liigesevalu, jäsemevalu. Neerude ja kuseteede häired Sage: pollakisuuria. Üldised häired ja Väga sage: väsimus, nõrkus, turse (sealhulgas perifeerne turse ja manustamiskoha reaktsioonid näo turse). Uuringud Sage: kehakaalu vähenemine, kehakaalu suurenemine. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Enne Neofordexi kasutamist kombinatsioonis mis tahes teise ravimiga tuleb hoolikalt lugeda selle ravimi omaduste kokkuvõtet.

Teatud kõrvaltoimete esinemissagedus varieerub sõltuvalt kasutatavast ravimikombinatsioonist.

Kombinatsioonravi lenalidomiidi ja deksametasooniga on retsidiveerunud või refrakatoorse hulgimüeloomiga patsientidel seostatud IV astme neutropeenia suurema esinemissagedusega (lenalidomiidi/deksametasooniga ravitud patsientidel 5,1% ja platseebo/deksametasooniga ravitud patsientidel 0,6%). IV astme febriilse neutropeenia episoode täheldati harva (lenalidomiidi/deksametasooniga ravitud patsientidel 0,6% ja platseebo/deksametasooniga ravitud patsientidel 0,0%). Sarnast kõrge astmega neutropeenia esinemissagedust täheldati ka äsja diagnoositud hulgimüeloomiga patsientidel, keda raviti lenalidomiidi ja deksametasooni kombinatsiooniga.

Neutropeenia esines 45,3%-l retsidiveerunud ja refraktoorse hulgimüeloomiga patsientidest, kes said deksametasooni väikseid annuseid pluss pomalidomiidi (Pom + LD-Dex), ja 19,5%-l patsientidest, kes said deksametasooni suuri annuseid (HD-Dex). III või IV astme neutropeenia esines 41,7%-l patsientidest, kes said Pom + LD-Dex-i, võrreldes 14,8%-ga patsientidest, kes said HD-Dex-i. Pom + LD-Dex-iga ravitud patsientidel oli neutropeenia harva raske (2,0% patsientidest), ei viinud ravi lõpetamiseni ja oli seotud ravi katkestamisega 21,0%-l patsientidest ning annuse vähendamisega 7,7%-l patsientidest. Febriilne neutropeenia esines 6,7%-l patsientidest, kes said Pom + LD-Dex-i, ja seda ei esinenud ühelgi patsiendil, kes said HD-Dex- i. Kõik juhud olid III või IV astme juhud. Febriilne neutropeenia teatati olevat raske 4,0%-l patsientidest.

Febriilne neutropeenia oli seotud annustamise katkestamisega 3,7%-l patsientidest ja annuse vähendamisega 1,3%-l patsientidest ning ravi lõpetamist ei esinenud.

Kombinatsioonravi lenalidomiidi ja deksametasooniga on retsidiveerunud või refraktoorse hulgimüeloomiga patsientidel seostatud III ja IV astme trombotsütopeenia suurema esinemissagedusega (lenalidomiidi/deksametasooniga ravitud patsientidel vastavalt 9,9% ja 1,4% ning platseebo/deksametasooniga ravitud patsientidel 2,3% ja 0,0%). Sarnast raske astmega trombotsütopeenia esinemissagedust täheldati ka äsja diagnoositud hulgimüeloomiga patsientidel, keda raviti lenalidomiidi ja deksametasooni kombinatsiooniga. Trombotsütopeenia esines 27,0%-l retsidiveerunud ja refraktoorse hulgimüeloomiga patsientidest, kes said Pom + LD-Dex-i, ning 26,8%-l patsientidest, kes said HD-Dex-i. III või IV astme trombotsütopeenia esines 20,7%-l patsientidest, kes said Pom + LD-Dex-i, ja 24,2%-l patsientidest, kes said HD-Dex-i. Pom + LD-Dex-iga ravitud patsientidel oli trombotsütopeenia raske 1,7%-l patsientidest, viis annuse vähendamisele 6,3%-l patsientidest, ravi katkestamisele 8%-l patsientidest ja ravi lõpetamisele 0,7%-l patsientidest.

Lenalidomiidi, talidomiidi või pomalidomiidi kombinatsioonravi deksametasooniga on hulgimüeloomiga patsientidel seostatud süvaveeni tromboosi ja kopsuemboolia suurema riskiga (vt lõik 4.5). Tromboosiriski nendel patsientidel võib suurendada ka erütropoeetilise toimega ravimite samaaegne manustamine või anamneesis süvaveeni tromboos.

Deksametasooni kasutamisel ainsa ravimina võivad kuni 34%-l äsja diagnoositud hulgimüeloomiga patsientidest tekkida madala astmega neuropaatilised reaktsioonid, eelkõige I astme paresteesiad. Perifeerse neuropaatia esinemissagedus ja raskusaste suurenevad deksametasooni samaaegsel manustamisel koos bortesomiibi või talidomiidiga. Ühes uuringus oli patsiente, kellel täheldati III/IV astme neuropaatilisi reaktsioone, talidomiidi ja deksametasooniga ravitud patsientidest 10,7% ja ainult deksametasooniga ravitud patsientidest üksnes 0,9%.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Deksametasooni äge toksilisus on väike ja toksilisi toimeid on ägeda üleannustamise korral täheldatud harva. Antidoot deksametasoonile puudub, seetõttu on üleannustamise ravi sümptomaatiline.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks, glükokortikoidid, ATC-kood: H02AB02

Toimemehhanism Deksametasoon on sünteetiline glükokortikoid, millel on tugev põletikuvastane toime ning vähene mineralokortikoidne aktiivsus. Suurte annuste korral (nt 40 mg) vähendab deksametasoon immuunvastust.

Uuringutes on näidatud, et deksametasoon tekitab hulgimüeloomi apoptoosi (rakusurma) läbi tuumafaktor- κB aktiivsuse maharegulatsiooni ja kaspaas-9 aktivatsiooni kaspaasi teise mitokondritest pärineva aktivaatori (Smac; apoptoosi soodustav tegur) vabastamise kaudu. Apoptootiliste markerite maksimaalse taseme saavutamiseks koos kaspaas-3 aktivatsiooni suurenemise ja DNA fragmentatsiooniga oli vaja pikaajalist ekspositsiooni. Deksametasoon põhjustas ka apoptoosivastaste geenide maharegulatsiooni ja suurendas IκB- α valgu sisaldust.

Deksametasooni apoptoosi tekitavat toimet suurendab kombineerimine talidomiidi või selle analoogidega ja proteasoomi inhibiitoritega (nt bortesomiib).

Hulgimüeloom on progresseeruv harvaesinev hematoloogiline haigus. Seda iseloomustab ebanormaalsete plasmarakkude liigne sisaldus luuüdis ning intaktsete monoklonaalsete immunoglobuliinide (IgG, IgA, IgD või IgE) või ainult Bence-Jonesi valgu (vabad immunoglobuliinide monoklonaalsed κ- ja λ-kergahelad) liigne tootmine.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Hulgimüeloomi ravis kasutamisel ei ole Neofordexi kliinilise efektiivsuse ega ohutuse uuringuid toimunud.

Hulgimüeloomi ravis kasutatava deksametasooni kombinatsioonravi efektiivsus ja ohutus on tõestatud arvukates kliinilistes uuringutes nii äsja diagnoositud haigusega patsientidel kui ka relapseerunud või refraktoorse haigusega patsientidel. Uuritud patsientide populatsioonis on mitmesuguseid vanuserühmi ja patsiente, kes on nii sobivad kui ka mittesobivad autoloogsete tüvirakkude siirdamiseks. Deksametasooni suuri suukaudseid annuseid (40 mg või 20 mg) on hulgimüeloomi ravis uuritud kombinatsioonis VAD- keemiaraviskeemiga (vinkristiin, adriamütsiin/doksorubitsiin ja deksametasoon) või koos uuemate ravimitega, nagu talidomiid ja selle analoogid ning proteasoomiinhibiitorid. Kontrolliga uuringutes täheldati deksametasooni kombinatsioonravi korral järjekindlalt paremaid ravitulemusi elulemuse ja ravivastuse suhtes kui ainult deksametasooni kasutamisel.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Neofordexiga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta hulgimüeloomi korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast Neofordexi suukaudset manustamist saabub deksametasooni maksimaalne plasmakontsentratsioon 3 tunni pärast (mediaanväärtus). Deksametasooni biosaadavus on ligikaudu 80%. Manustatud ja biosaadavate annuste seos on lineaarne. Deksametasooni transpordib P-glükoproteiin (MDR1). Deksametasooni transportimisel võib teatud roll olla ka teistel MDR-transporteritel. Jaotumine

Sõltuvalt manustatud annusest on kuni 80% deksametasoonist seotud plasmavalkudega (eelkõige albumiiniga). Väga suurte annuste korral tsirkuleerib enamik deksametasoonist veres seondumata kujul. Jaotusruumala on ligikaudu 1 l/kg. Deksametasoon läbib hematoentsefaalbarjääri ja platsentabarjääri ning eritub rinnapiima.

Biotransformatsioon

Väike osa manustatud deksametasoonist eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Inimorganismis enamik hüdrogeenitakse või hüdroksüülitakse ning peamised metaboliidid ion hüdroksü-6-deksametasoon ja dihüdro-20-deksametasoon. 30…40% on konjugeerunud glükuroonhappega või seondub maksas sulfaatidega ning eritub selles vormis uriiniga. Deksametasoon metaboliseerub tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) abil. Deksametasooni biotransformatsioonis võib olla teatud roll ka teistel tsütokroom P450 isoensüümidel.

Eritumine

Deksametasooni plasma poolväärtusaeg on umbes 250 minutit.

Patsientide erirühmad

Andmed deksametasooni biotransformatsiooni kohta maksakahjustusega patsientidel puuduvad.

Suitsetamine ei mõjuta deksametasooni farmakokineetikat. Euroopa ja Aasia (Indoneesia ja Jaapani) päritolu patsientide vahel ei ole leitud deksametasooni farmakokineetika osas erinevusi.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Glükokortikoidide äge toksilisus on vähene. Kroonilise toksilisuse ja kartsionogeensuse andmed puuduvad. Leitud genotoksilisuse andmete kohta on näidatud, et need on artefaktsed. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes hiirtel, rottidel, hamstritel, küülikutel ja koertel on deksametasoon põhjustanud embrüofetaalseid väärarenguid, nagu suulaelõhe ja skeletidefektide esinemissageduse suurenemine, harknäärme, põrna ja neerupealiste kaalu vähenemine, kopsu, maksa ja neerude arenguhäired ning kasvu pidurdumine. Postnataalse arengu hindamisel loomadel, kes olid prenataalselt kokku puutunud deksametasooniga, leiti glükoositaluvuse ja insuliinitundlikkuse vähenemist, käitumise muutusi ning aju kaalu ja kehakaalu vähenemist. Isasloomadel võib sugurakkude apoptoosi ja spermatogeneesi defektide tõttu väheneda viljakus. Andmed toime kohta emasloomade viljakusele on vastuolulised.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat Mikrokristalliline tselluloos Magneesiumstearaat Kolloidne veevaba ränidioksiid

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

Tablette tuleb hoida kuni manustamiseni blisterpakendis. Terves pakendis olevad üksikud tabletid tuleb blistrist eraldada, kasutades perforatsiooni, nt kasutamiseks mitmelahtrilistes ravisoostumust suurendavates abivahendites.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

10 x 1 tablett OPA/alumiinium/PVC/alumiiniumist perforeeritud üheannuselises blistris.

Pakendis on 10 tabletti.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele. Öelge patsientidele, et nad ei viskaks kasutamata tablette ära koos majapidamisprügiga või kanalisatsiooni kaudu.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

THERAVIA 16 Rue Montrosier 92200 Neuilly-sur-Seine Prantsusmaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/15/1053/001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 16. märts 2016 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 9. detsember 2020

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAVAD TOOTJAD

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAVAD TOOTJAD

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutavate tootjate nimi ja aadress

THERAVIA 16 Rue Montrosier 92200 Neuilly-sur-Seine Prantsusmaa

Norgine B.V. Antonio Vivaldistraat 150 1083 HP Amsterdam Holland

Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

 Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

 Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:  Euroopa Ravimiameti nõudel;  kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neofordex 40 mg tabletid deksametasoon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks tablett sisaldab deksametasoonatsetaati koguses, mis vastab 40 mg deksametasoonile.

3. ABIAINED

Sisaldab laktoosi. Lisateave on pakendi infolehel.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

10 x 1 tablett

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST TEKKINUD

JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

THERAVIA 16 Rue Montrosier 92200 Neuilly-sur-Seine Prantsusmaa

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/15/1053/001

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

neofordex

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTER

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neofordex 40 mg tabletid deksametasoon

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

THERAVIA

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU