Madeleine – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Artikli sisukord

Näidustus: Raseduse vältimine. Madeleine väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse naisel käesoleval hetkel esinevaid individuaalseid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid, ja seda, milline on VTE risk koos Madeleine'ga võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arstiga või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Oluline teave kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kohta

Õigesti kasutatuna on need ühed kõige usaldusväärsemad, pöörduva toimega rasestumisvastased vahendid.
Kombineeritud hormonaalsed rasestumisvastased vahendid suurendavad vähesel määral verehüübe tekkeriski veenides ja arterites, eriti esimesel kasutusaastal või hakates uuesti kasutama pärast 4- nädalast või pikemat vaheaega.
Pöörake sellele tähelepanu ja konsulteerige oma arstiga, kui arvate, et teil võivad olla verehüübe sümptomid (vt lõik 2 „Verehüübed“).

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Madeleine ja milleks seda kasutatakse

Madeleine on kontratseptiivne (rasestumisvastane) ravim, mida kasutatakse rasestumise vältimiseks.

Iga tablett sisaldab väikeses koguses kahte erinevat naissuguhormooni– drospirenooni ning etünüülöstradiooli.

Kahte hormooni sisaldavaid rasestumisvastaseid tablette nimetatakse kombineeritud „pillideks“.

2. Mida on vaja teada enne Madeleine võtmist

Üldised märkused Enne Madeleine kasutama hakkamist lugege lõigust 2 teavet verehüüvete kohta. Eriti oluline on lugeda verehüüvete sümptomite kohta, vt lõik 2 „Verehüübed”.

Enne Madeleine kasutamist esitab arst teile mõningad küsimused nii teie kui ka teie lähisugulaste tervise kohta. Arst mõõdab teie vererõhku ja võib teie tervislikust seisundist sõltuvalt teostada mõningaid muid uuringuid.

Käesolev infoleht kirjeldab mitmeid olukordi, mille korral tuleks Madeleine kasutamine lõpetada või arvestada Madeleine usaldusväärsuse vähenemisega. Niisugustes olukordades tuleb loobuda suguelust või rakendada täiendavaid mittehormonaalseid rasestumisvastaseid meetodeid, nt kasutada kondoomi või muud barjäärimeetodit. Ärge kasutage kalendri- või temperatuuripõhiseid meetodeid. Need ei pruugi olla usaldusväärsed, sest Madeleine mõjutab menstruaaltsükliga kaasnevaid kehatemperatuuri ja emakakaela lima muutusi. Sarnaselt teistele hormonaalsetele rasestumisvastastele vahenditele ei kaitse Madeleine HIV- nakkuse (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

Ärge võtke Madeleinet Te ei tohi Madeleinet kasutada, kui teil esineb mis tahes allpool nimetatud seisund. Kui teil on mõni neist seisunditest, peate sellest rääkima oma arstile. Teie arst arutab koos teiega, milline teine rasestumisvastane meetod sobiks teile paremini.

Kui teil on (või on kunagi olnud) verehüüve jalgade veresoontes (süvaveenitromboos), kopsudes (kopsuembol) või teistes elundites.
Kui te teate, et teil on vere hüübimist mõjutav häire, nt C-valgu või S-valgu vaegus, antitrombiin-III vaegus, V faktori Leideni mutatsioon või fosfolipiidivastased antikehad.
Kui teile plaanitakse teha operatsioon või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik „Verehüübed”).
Kui teil on kunagi olnud südameinfarkt või insult.
Kui teil on (või on kunagi olnud) stenokardia (seisund, mis põhjustab tugevat valu rindkeres ja võib olla südameinfarkti esimene tunnus) või mööduv isheemiline atakk (mööduvad insuldi sümptomid).
Kui teil on mõni järgmistest haigustest, mis võib suurendada verehüübe tekkeriski arterites: o raske suhkurtõbi koos veresoonte kahjustusega; o väga kõrge vererõhk; o väga suur rasvade (kolesterool või triglütseriidid) sisaldus veres; o seisund, mida nimetatakse hüperhomotsüsteineemiaks.
Kui teil on (või on kunagi olnud) teatud tüüpi migreen, mida nimetatakse „auraga migreeniks“.
Kui teil on (või on kunagi olnud) maksahaigus ja teie maksa normaalne talitlus pole siiani taastunud.
Kui teie neerud ei tööta korralikult (neerupuudulikkus).
Kui teil on (või on kunagi olnud) maksakasvaja.
Kui teil on (või on kunagi olnud) või kui teil on kahtlustatud rinnavähki või suguelundite vähki.
Kui te kannatate tupeverejooksude all, mille põhjust pole õnnestunud tuvastada.
Kui olete etünüülöstradiooli, drosperinooni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus

6) suhtes allergiline. Allergia võib põhjustada sügelust, nahalöövet või paistetust.

Kui teil on C-hepatiit ja te võtate ravimeid, mis sisaldavad ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri, dasabuviiri, glekapreviiri/pibrentasviiri või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiri (vt ka lõik „Muud ravimid ja Madeleine“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Madeleine kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Millal peate pöörduma oma arsti poole? Pöörduge viivitamatult arsti poole − kui te märkate võimalikke verehüübe sümptomeid, mis võib tähendada, et teil on verehüüve jalas (st süvaveenitromboos), verehüüve kopsus (st kopsuemboolia), südameinfarkt või insult (vt allolevat lõiku „Verehüübed”). Nende tõsiste kõrvaltoimete sümptomite kirjelduse leiate lõigust „Kuidas tunda ära verehüübe tunnuseid”.

Teatage oma arstile, kui teil esineb ükskõik milline järgmistest seisunditest.

Mõnel juhul peate te Madeleine või ükskõik millise teise kombineeritud „pilli” kasutamise ajal olema eriti ettevaatlik ning vajalikuks võib osutuda regulaarne arstlik kontroll. Samuti teavitage oma arsti, kui mõni neist seisunditest tekib või muutub ägedamaks Madeleine kasutamise ajal. − Kui kellelgi teie lähedastest sugulastest on või on olnud rinnanäärmevähk.

− Kui teil on maksa või sapipõie haigus. − Kui teil on suhkurtõbi. − Kui teil on depressioon. − Kui teil on Crohni tõbi või haavandiline koliit (krooniline põletikuline soolehaigus). − Kui teil on süsteemne erütematoosluupus (haigus, mis kahjustab teie organismi loomulikku kaitsevõimet). − Kui teil on hemolüütilis-ureemiline sündroom (vere hüübimishäire, mis põhjustab neerupuudulikkust). − Kui teil on sirprakuline aneemia (pärilik vere punaliblede haigus). − Kui teie vere rasvasisaldus on suurenenud (hüpertriglütserideemia) või kui seda on esinenud teie perekonnas. Hüpertriglütserideemiat seostatakse pankreatiidi (kõhunäärme põletik) suurema tekkeriskiga. − Kui teile plaanitakse teha operatsioon või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik 2 „Verehüübed"). − Kui te olete äsja sünnitanud, on teil suurem oht verehüüvete tekkimiseks. Te peate küsima oma arstilt, kui ruttu pärast sünnitust saate hakata Madeleinet võtma. − Kui teil on nahaaluste veenide põletik (pindmine tromboflebiit). − Kui teil on veenilaiendid. − Kui teil on epilepsia (vt lõik „Muud ravimid ja Madeleine”). − Kui teil esineb seisund, mis esmakordselt tekkis raseduse või eelneva suguhormoonide kasutamise ajal (nt kuulmise kadu, verehaigus nimetusega porfüüria, rasedusaegne villiline nahalööve (herpes gestationis), närvide haigus, mis põhjustab äkilisi keha liigutusi (chorea Sydenham). − Kui teil on või on varem esinenud kloasmid (kuldpruunid pigmendilaigud nahal, eriti näol või kaelal ehk nn „raseduslaigud“). Nende esinemisel hoiduge otsesest päikese- või ultraviolettkiirgusest. − Kui teil tekivad angioödeemi sümptomid, nagu näo-, keele- ja/või kõriturse ja/või neelamisraskused või nõgestõbi koos hingamisraskustega või ilma, pöörduge viivitamatult arsti poole. Östrogeene sisaldavad preparaadid võivad esile kutsuda või süvendada päriliku ja omandatud angioödeemi sümptomeid.

VEREHÜÜBED Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite nagu Madeleine kasutamine suurendab verehüüvete tekkimise riski, võrreldes nendega, kes neid ei kasuta. Harvadel juhtudel võib verehüüve veresooned ummistada ja põhjustada tõsiseid probleeme. Verehüübed võivad tekkida: − veenides (nimetatakse venoosseks tromboosiks, venoosseks trombembooliaks või VTE-ks); − arterites (nimetatakse arteriaalseks tromboosiks, arteriaalseks trombembooliaks või ATE-ks).

Verehüüvetest paranemine ei ole alati täielik. Harvadel juhtudel võivad verehüübed tekitada tõsiseid pikaajalisi tüsistusi, väga harva võivad need lõppeda surmaga. Oluline on meeles pidada, et üldiselt on risk kahjuliku verehüübe tekkimiseks Madeleine kasutamisel väike.

KUIDAS TUNDA ÄRA VEREHÜÜBE TUNNUSEID Pöörduge viivitamatult arsti poole, kui te märkate mis tahes järgmist nähtu või sümptomit.

Kas teil esineb neid nähte? Millisele haigusele see Ühe jala paistetus või paistetus piki jala või jalalaba veeni, eriti juhul, kui Süvaveenitromboos sellega kaasneb:

valu või hellus jalas, mida võib olla tunda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur; jalanaha värvimuutus, nt kahvatus, punetus või sinakaks värvumine.
Teadmata põhjusega, äkki tekkinud õhupuudus või kiire hingamine. Kopsuemboolia
Teadmata põhjusega, äkki tekkinud köha (võib kaasneda veriköha).
Terav valu rindkeres, mis võib tugevneda sügaval hingamisel.
Tugev peapööritus või pearinglus.
Kiire või ebakorrapärane südamerütm.
Tugev kõhuvalu.

Kui te ei ole kindel, pöörduge oma arsti poole, sest osa sümptomeid (nt köha või õhupuudus) võivad ekslikult viidata ka vähemtõsistele haigustele nagu nt hingamisteede nakkus (nt külmetushaigus). Enamasti ühes silmas tekkivad sümptomid: Tromboos silma võrkkesta

kohene nägemiskaotus või veenis (verehüüve silmas) valutu nägemise ähmastumine, mis võib viia nägemiskaotuseni.
Valu, ebamugavus-, surve- või raskustunne rindkeres. Südameinfarkt
Pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all.
Täistunne, seedehäired või lämbumistunne.
Ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde ja kõhtu.
Higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus.
Äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus.
Kiire või ebakorrapärane südamerütm.
Äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käes või jalas, eriti ühel Insult kehapoolel.
Äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus.
Äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired.
Äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonikaotus.
Äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu.
Teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Mõnikord võivad insuldi sümptomid olla lühiajalised ning taanduvad peaaegu kohe ja täielikult. Te peate siiski pöörduma viivitamatult arsti poole, sest teil võib olla oht teise insuldi tekkeks.

Jäsemete paistetamine ja kergelt sinakas värvus. Teisi veresooni
Tugev kõhuvalu (äge kõht). ummistavad verehüübed

VEREHÜÜBED VEENIS

Mis võib juhtuda, kui veenis tekib verehüüve? − Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist on seostatud verehüüvete tekkeriski suurenemisega veenides (venoosne tromboos). Need kõrvaltoimed ilmnevad siiski harva.

Kõige sagedamini esinevad need kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise esimesel aastal. − Kui verehüüve tekib jala või jalalaba veenis, võib see põhjustada süvaveenitromboosi.

− Kui verehüüve liigub jalast kopsu, võib see põhjustada kopsuembooliat. − Väga harva võib verehüüve tekkida teiste organite, nt silma veresoontes (tromboos silma võrkkesta veenis). Millal on verehüübe tekkimise oht veenis kõige suurem? Verehüübe tekkimise oht veenis on kõige suurem kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase vahendi kasutamise esimesel aastal. Risk võib suureneda ka siis, kui hakkate kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast vahendit (kas sama või mõnda muud ravimit) uuesti võtma pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see on alati veidi suurem sellest, kui te ei kasutaks kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast vahendit.

Kui te lõpetate Madeleine võtmise, langeb verehüübe tekkerisk tavalisele tasemele mõne nädala jooksul.

Kui suur on verehüübe tekkerisk? Risk sõltub teie individuaalsest riskist VTE tekkeks ja sellest, millist kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast vahendit te kasutate.

Verehüübe tekkimise risk jalas (süvaveenitromboos) või kopsus (kopsuemboolia) Madeleine võtmise ajal on väike. − Naistel, kes ei kasuta kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei ole rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. − Ühe aasta jooksul tekib verehüüve ligikaudu 5…7 naisel 10 000-st, kes kasutavad levonorgestreeli, noretisterooni või norgestimaati sisaldavat kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast vahendit. − Ühe aasta jooksul tekib verehüüve ligikaudu 9…12 naisel 10 000-st, kes kasutavad drospirenooni sisaldavat kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast vahendit, nagu Madeleine. − Verehüübe tekkerisk on erinev, see sõltub teie tervislikust seisundist (vt allolevat lõiku „Faktorid, mis suurendavad verehüübe tekkimise riski“).

Naised, kes ei kasuta kombineeritud hormonaalset Ligikaudu kahel naisel 10 000-st pilli/plaastrit/rõngast ja kes ei ole rasedad. Naised, kes kasutavad levonorgestreeli, noretisterooni või Ligikaudu 5…7 naisel 10 000-st norgestimaati sisaldavaid kombineeritud hormonaalseid tablette. Naised, kes kasutavad Madeleinet. Ligikaudu 9…12 naisel 10 000-st

Faktorid, mis suurendavad veenis verehüübe tekkeriski Verehüübe tekkerisk Madeleine kasutamisel on väike, kuid mõned seisundid suurendavad seda riski. Teil on suurem risk: − kui te olete väga ülekaaluline (kehamassiindeks üle 30 kg/m2); − kui kellelgi teie lähisugulastest on nooreas eas (nt enne 50. eluaastat) olnud verehüüve jalas, kopsus või mõnes muus elundis. Sel juhul võib teil esineda pärilikku vere hüübimishäiret; − kui teile plaanitakse teha operatsioon või kui te ei saa kehavigastuse või haiguse tõttu pikka aega liikuda või kui teil on jalg lahases. Vajalikuks võib osutuda Madeleine kasutamise peatamine mitu nädalat enne operatsiooni või ajaks, kui te olete vähem liikuvam. Kui te peate lõpetama Madeleine kasutamise, küsige oma arstilt, millal võite jälle ravimit võtma hakata; − vanemaks saades (eriti üle 35. eluaasta);

− kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi. Mida rohkem on teil neid eespool loetletud seisundeid, seda suurem on teie verehüübe tekkerisk.

Lennureisid (> 4 tundi) võivad ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil esineb ka teisi eelpool loetletud riskifaktoreid.

Oluline on oma arsti teavitada, kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, isegi juhul, kui te ei ole selles päris kindel. Teie arst võib otsustada, et Madeleine kasutamine tuleb lõpetada.

Kui mõni nimetatud seisunditest muutub Madeleine kasutamise ajal, nt kui lähiperekonna liikmel tekib teadmata põhjusel tromboos või kui teie kehakaal oluliselt suureneb, rääkige oma arstiga.

VEREHÜÜBED ARTERIS Mis võib juhtuda, kui arteris tekib verehüüve? Nagu verehüüve veenis, võib ka verehüüve arteris põhjustada tõsiseid probleeme. Nt võib see põhjustada südameatakki või insulti.

Faktorid mis suurendavad arteris verehüübe tekkeriski On oluline märkida, et südameataki või insuldi oht Madeleine kasutamisel on väga väike, kuid see võib suureneda: − vanuse suurenedes (üle 35. eluaasta); − kui te suitsetate. Kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase vahendi nagu Madeleine kasutamise ajal on soovitatav suitsetamine lõpetada. Kui te ei suuda suitsetamist lõpetada ja olete üle 35-aastane, võib arst teile soovitada teist tüüpi rasestumisvastase vahendi kasutamist; − kui te olete ülekaaluline; − kui teil on kõrge vererõhk; − kui kellelgi teie lähisugulastest on olnud noores eas (enne 50. eluaastat) südameatakki või insulti. Sellisel juhul võib teil olla suurem risk südameataki või insuldi tekkeks; − kui teil või kellelgi teie lähisugulastest on suur rasvade (kolesterool või triglütseriidid) sisaldus veres; − kui teil esinevad migreenihood, eriti auraga migreen; − kui teil on probleeme südamega (klapirike, südamerütmihäire, mida nimetatakse kodade virvenduseks); − kui teil on suhkurtõbi.

Kui teil on rohkem kui üks nendest seisunditest või kui mõni neist on eriti tõsine, võib verehüübe tekkimise oht veelgi suureneda.

Kui mõni nimetatud seisunditest muutub Madeleine kasutamise ajal, nt kui te hakkate suitsetama, kui lähiperekonna liikmel tekib teadmata põhjusel tromboos või kui teie kehakaal oluliselt suureneb, rääkige oma arstiga.

Madeleine ja vähk Naistel, kes võtavad kombineeritud hormonaalseid kontratseptiive, on emakakaelavähki leitud sagedamini. Kuid see võib olla tingitud ka teistest teguritest, sealhulgas suguhaigustest.

Kombineeritud pille kasutavate naiste seas esineb rinnavähki tavapärasest veidi enam, kuid pole teada, kas see on põhjustatud tablettide kasutamisest. Näiteks võib arvata, et kombineeritud pille kasutavatel naistel avastatakse kasvajaid sagedamini tulenevalt sellest, et nad käivad sagedamini arstlikul läbivaatusel. Rasestumisvastaste hormonaalsete kombineeritud vahendite kasutamise lõpetamise järel väheneb rinnakasvajate esinemissagedus järk-järgult.

Kontrollige oma rindu regulaarselt ja tüki avastamisel rinnas pöörduge oma arsti poole.

Harvadel juhtudel on tablettide kasutajatel esinenud healoomulisi maksakasvajaid, veelgi harvematel juhtudel pahaloomulisi maksakasvajaid. Ebahariliku tugeva kõhuvalu esinemisel pöörduge oma arsti poole.

Psühhiaatrilised häired Osa naisi, kes on kasutanud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, sealhulgas Madeleinet, on teatanud depressioonist või meeleolulangusest. Depressioon võib olla raske ja mõnikord põhjustada enesetapumõtteid. Kui teil tekivad meeleolumuutused või depressioonisümptomid, pöörduge abi saamiseks võimalikult kiiresti oma arsti poole.

Verejooksud menstruatsioonidevahelisel ajal Esimestel Madeleine kasutamise kuudel võivad tekkida ebatavalised verejooksud (verejooksud väljaspool tabletivaba nädalat). Kui need kestavad kauem kui paar kuud või kui need algavad mõne kuu möödudes, pöörduge põhjuse väljaselgitamiseks arsti poole.

Mida teha, kui vahenädalal ei alga vereeritus Kui olete võtnud kõik tabletid õigesti, ei ole kannatanud oksendamise või ägeda kõhulahtisuse all ega ole kasutanud muid ravimeid, on rasedus väga ebatõenäoline.

Kui oodatud vereeritus jääb ära kaks korda järjest, on võimalik, et olete rase. Pöörduge viivitamatult oma arsti poole. Ärge alustage järgmise blistri kasutamist enne, kui olete kindlaks teinud, et te pole rase.

Muud ravimid ja Madeleine Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Öelge alati oma arstile, milliseid ravimeid või taimseid preparaate te juba kasutate. Samuti teavitage iga arsti või hambaarsti, kes teile mõnda teist ravimit välja kirjutab (või apteekrit) sellest, et te kasutate Madeleinet. Nemad oskavad teile öelda, kas ja kui kaua te peate kasutama lisaks mõnda täiendavat rasestumisvastast meetodit (nt kondoom) või kas tuleb muuta mõne teile vaja oleva ravimi kasutamist.

Mõningad ravimid võivad mõjutada Madeleine sisaldust veres ning muuta seeläbi tõhusust raseduse ärahoidmisel või põhjustada ootamatuid verejookse. Siia kuuluvad:

ravimid, mida kasutatakse järgnevate seisundite raviks: epilepsia (nt primidoon, fenütoiin, barbituraadid, karbamasepiin, okskarbasepiin, felbamaat, topiramaat), tuberkuloos (nt rifampitsiin), HIV ja viirusliku C-hepatiidi nakkused (nn proteaasi inhibiitorid ja mitte-nukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid nagu ritonaviir, nevirapiin, efavirens), seeninfektsioonid (nt griseofulviin, ketokonasool), artriit, artroos (etorikoksiib), kõrge vererõhk kopsuveresoontes (bosentaan).
ravimtaim naistepuna.

Madeleine võib mõjutada teiste ravimite toimet, näiteks:

tsüklosporiini sisaldavad ravimid;
epilepsiaravim lamotrigiin (võib põhjustada krambihoogude sagenemist);
teofülliin (kasutatakse hingamisprobleemide raviks);
tisanidiin (kasutatakse lihasvalu ja/või lihasspasmide raviks).

Ärge kasutage Madeleinet, kui teil on C-hepatiit ja te võtate ravimeid, mis sisaldavad ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri, dasabuviiri, glekapreviiri/pibrentasviiri või

sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiri, sest see võib põhjustada maksatalitluse näitajate suurenemist vereanalüüsis (maksaensüümi ALAT aktiivsuse suurenemine). Enne nende ravimitega ravi alustamist määrab arst teile teist tüüpi rasestumisvastase vahendi. Madeleine võtmist võib uuesti alustada ligikaudu kaks nädalat pärast selle ravi lõpetamist. Vt lõik „Ärge kasutage Madeleinet“.

Madeleine koos toidu ja joogiga Madeleinet võib võtta koos toiduga või ilma, vajaduse korral väikese koguse veega.

Laboratoorsed analüüsid Kui annate vereproovi vereanalüüsiks, teavitage oma arsti või laboripersonali tablettide võtmisest, sest hormonaalsed rasestumisvastased vahendid võivad mõjutada mõningate analüüside tulemusi.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Kui te olete rase, ei tohi te Madeleinet kasutada. Kui rasestute selle ravimi kasutamise ajal, lõpetage kasutamine viivitamatult ja pöörduge oma arsti poole. Kui soovite rasestuda, võite lõpetada selle ravimi kasutamise igal ajal (vt ka „Kui soovite Madeleine kasutamist lõpetada”).

Imetamine Üldjuhul pole Madeleine kasutamine rinnaga toitmise ajal soovitatav. Kui soovite võtta tablette rinnaga toitmise ajal, peate pöörduma oma arsti poole.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Puudub teave, kas Madeleine mõjutab autojuhtimist või masinate käsitsemise võimet.

Madeleine sisaldab laktoosi ja naatriumi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu mõningaid suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes õhukese polümeerikattega tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Madeleinet kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võtke iga päev üks Madeleine tablett, vajaduse korral koos väikese koguse veega. Tablette võib manustada koos toiduga või ilma, kuid neid tuleb manustada iga päev enam-vähem samal ajal.

Iga blisterpakend sisaldab 21 tabletti. Iga tableti kõrvale on trükitud nädalapäev, millal see tuleb sisse võtta. Näiteks juhul, kui alustate tablettide võtmist kolmapäeval, alustage tabletist, mille kõrvale on trükitud „WED“ (kolmapäev). Järgige blistrile trükitud nooli, kuni olete ära võtnud kõik 21 tabletti.

Seejärel lõpetage tablettide võtmine 7 päevaks. Nende 7 tabletivaba päeva (mida nimetatakse ka tabletivabaks nädalaks) jooksul peaks algama menstruatsioon. Menstruatsioon, mida nimetatakse ka menstruatsioonilaadseks vereerituseks, algab tavaliselt tabletivaba nädala 2. või 3. päeval.

8. päeval pärast viimase Madeleine tableti manustamist (st 7-päevase tabletivaba nädala lõpul) alustage uue pakendiga, olenemata sellest, kas verejooks on lõppenud või mitte. Eeltoodu tähendab seda, et peate alustama iga järgmise pakendiga samal nädalapäeval ja menstruatsioonid peaksid algama iga kuu samadel kuupäevadel.

Kui kasutate seda ravimit eelpool kirjeldatu kohaselt, olete rasestumise eest kaitstud ka nende 7 päeva jooksul, mil te tablette ei manusta.

Millal alustada esimese blistriga?

Kui te pole viimase kuu jooksul kasutanud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Alustage Madeleine manustamist tsükli esimesel päeval (st menstruatsiooni esimesel päeval). Kui alustate Madeleine manustamist menstruatsiooni esimesel päeval, olete koheselt raseduse vastu kaitstud. Te võite alustada tablettide võtmist ka tsükli 2...5. päeval, kuid niisugusel juhul peate 7 järgneva päeva jooksul kasutama täiendavaid rasestumisvastaseid vahendeid (nt kondoomi).

Üleminek hormonaalselt rasestumisvastaselt kombineeritud vahendilt, kombineeritud rasestumisvastaselt tuperõngalt või plaastrilt. Madeleine manustamist tuleb eelistatavalt alustada päeval, mis järgneb viimase aktiivtableti (viimase toimeaineid sisaldava tableti) manustamise päevale, kuid hiljemalt eelnevalt kasutatud pillide tabletivabadele päevadele (või eelnevalt kasutatud pillide viimase mitteaktiivtableti manustamisele) järgneval päeval. Üleminekul rasestumisvastaselt kombineeritud tuperõngalt või plaastrilt, järgige oma arsti juhiseid.

Üleminek ainult gestageenmeetodilt (ainult gestageentablett, süst, siirik või gestageeni eraldav emakasisene spiraal) Üleminek ainult gestageentabletilt on lubatud igal ajal (siirikult või emakasiseselt spiraalilt selle eemaldamise päeval, süstitavalt vahendilt järgmise süsti ettenähtud päeval), kuid kõigil vastavatel juhtudel tuleb kasutada täiendavaid rasestumisvastaseid vahendeid (näiteks kondoomi) tablettide manustamise esimese 7 päeva jooksul.

Pärast aborti Järgige oma arsti nõuandeid.

Pärast sünnitust Võite alustada Madeleine kasutamist 21 kuni 28 päeva möödumisel pärast sünnitust. Kui alustate hiljem kui 28. päeval, kasutage nn barjäärimeetodit (näiteks kondoomi) Madeleine kasutamise esimese 7 päeva jooksul. Kui te olite pärast sünnitust vahekorras enne Madeleine manustamise (taas)alustamist, tuleb välistada raseduse võimalus või oodata ära järgmine menstruatsioon.

Kui toidate rinnaga ja soovite sünnituse järgselt (taas)alustada Madeleine manustamist Vt lõik „Imetamine“.

Pöörduge arsti poole, kui te ei ole kindel, millal võtmist alustada.

Kui te võtate Madeleinet rohkem kui ette nähtud Andmed Madeleine tablettide liigmanustamisest põhjustatud tõsiste kahjulike tagajärgede kohta puuduvad.

Kui võtate mitu tabletti korraga, võib see põhjustada iiveldust või oksendamist. Noortel tüdrukutel võib esineda tupekaudset vereeritust.

Kui olete võtnud liiga palju Madeleine tablette või avastate, et neid on võtnud laps, pöörduge nõu saamiseks arsti või apteekri poole.

Kui te unustate Madeleinet võtta

Kui olete tableti manustamisega hilinenud alla 12 tunni, ei kaasne sellega rasestumisvastase kaitse vähenemine. Võtke tablett niipea, kui see teile meenub ning jätkake tablettide manustamist tavalistel aegadel.
Kui olete tableti manustamisega hilinenud üle 12 tunni, on rasestumisvastase kaitse vähenemine võimalik. Mida rohkem tablette olete unustanud, seda suurem on rasestumisoht.

Piisava rasestumisvastase kaitse puudumise oht on suurim, kui unustate võtta tableti blistri alguses või lõpus. Seetõttu tuleks kinni pidada järgnevatest reeglitest (vt joonis allpool):

Ununeb enam kui üks tablett samast blistrist Pöörduge arsti poole.
Ununeb üks tablett 1. nädalal Võtke ununenud tablett niipea, kui see teile meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti manustamist korraga. Jätkake tablettide võtmist tavalisel ajal ning rakendage täiendavaid ettevaatusabinõusid (näiteks kondoomi) järgneva 7 päeva jooksul. Kui olite vahekorras tableti unustamisele eelnenud nädalal, võite olla rase. Niisugusel juhul pöörduge oma arsti poole.

Ununeb üks tablett 2. nädalal Võtke ununenud tablett niipea, kui see teile meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti manustamist korraga. Jätkake tablettide manustamist tavalisel ajal. Rasestumisvastane kaitse ei vähene ja täiendavate ettevaatusabinõude rakendamine pole vajalik.

Ununeb üks tablett 3. nädalal Valida saab kahe variandi vahel:

1. Võtke ununenud tablett niipea, kui see teile meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti manustamist korraga. Jätkake tablettide manustamist tavalisel ajal. Tabletivaba perioodi asemel alustage järgmise blistriga.

Suurima tõenäosusega algab menstruatsioon teise blistri lõpul, kuid ette võib tulla ka vähest või menstruatsioonilaadset veritsemist teise blistri vältel.

2. Teiseks võimaluseks on blistri katkestamine ja üleminek vahetult tabletivabale 7-päevasele ajavahemikule (kirjutage üles päev, mil unustasite tableti võtta). Kui soovite alustada uue blistriga tavapärasel alguspäeval, lühendage tabletivaba perioodi kestust alla 7 päevale.

Kui järgite üht neist kahest soovitusest, säilib rasestumisvastane kaitse.

Kui olete unustanud mõne tableti blistris ja teil ei teki verejooksu esimese tabletivaba perioodi vältel, võite olla rase. Pöörduge arsti poole enne järgmise blistriga alustamist.

Rohkem kui 1 tablett ununenud blistrist võtta

Ununenud on vaid 1 tablett (võetud enam kui 12 tundi 2. nädalal hiljem)

Mida teha oksendamise või ägeda kõhulahtisuse korral Kui oksendate 3...4 tunni jooksul pärast tableti manustamist või kui kannatate tugeva kõhulahtisuse all, ei pruugi tableti toimeained täielikult teie organismi imenduda. Sisuliselt sarnaneb olukord tableti unustamisele. Oksendamise või kõhulahtisuse korral võtke esimesel võimalusel varupakendist uus tablett. Võimaluse korral manustage see 12 tunni jooksul tavapärasest manustamisajast alates. Kui see pole võimalik või kui möödunud on üle 12 tunni, peate järgima lõigus „Kui te unustate Madeleinet võtta” esitatud nõuandeid.

Menstruatsiooni edasilükkamine: mida peate teadma Ehkki see pole soovitatav, võite menstruatsiooni edasi lükata siirdudes tabletivaba perioodi asemel vahetult uue Madeleine blistri juurde ja võttes selle lõpuni. Teise blistri kasutamise käigus võib tekkida vähene või menstruatsioonilaadne vereeritus. Tavapärase 7-päevase tabletivaba perioodi järel alustage järgmist blistrit.

Kui soovite menstruatsiooni edasi lükata, pöörduge nõu saamiseks arsti poole.

Menstruatsiooni alguspäeva muutmine: mida peate teadma Kui võtate tablette kooskõlas juhistega, algab menstruatsioon tabletivaba nädala vältel. Kui peate seda päeva muutma, vähendage tabletivabade päevade arvu (kuid ärge seda mingil juhul suurendage – 7 on maksimaalne arv!). Näiteks juhul, kui teie tabletivabad päevad algavad tavaliselt reedel, teie aga sooviksite nende algust teisipäeval (3 päeva varem), alustage uut blistrit 3 päeva enne tavapärast aega. Tabletivaba ajavahemiku tunduva lühendamise korral (nt 3 päeva või vähem) ei pruugi verejooksu nende päevade jooksul tekkida. Niisugusel juhul võib tekkida vähene või menstruatsioonilaadne vereeritus.

Kui te ei tea, mida teha, pidage nõu arstiga.

Kui te lõpetate Madeleine kasutamise Võite lõpetada Madeleine kasutamise suvalisel ajal. Kui soovite rasedusest hoiduda, pöörduge arsti poole nõu saamiseks muude usaldusväärsete pereplaneerimismeetodite kohta. Kui soovite rasestuda, lõpetage Madeleine võtmine ja oodake mõnda aega enne seda, kui üritate rasestuda. See lihtsustab eeldatava sünnikuupäeva väljaarvutamist.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, eriti kui see on raske ja püsiv; või kui teil tekib mõni tervisehäire, mis võib olla tingitud Madeleine kasutamisest, siis rääkige sellest palun oma arstile.

Kõikidel kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel suureneb verehüüvete tekkerisk veenides (venoosne trombemboolia) või arterites (arteriaalne trombemboolia). Täpsemat teavet kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisega seotud erinevate riskide kohta vt lõigust 2 „Mida on vaja teada enne Madeleine kasutamist”.

Tõsised kõrvaltoimed Pöörduge viivitamatult arsti poole, kui teil tekib mis tahes järgmistest angioödeemi sümptomitest: näo-, keele- ja/või kõriturse ja/või neelamisraskused või nõgestõbi koos hingamisraskustega või ilma (vt ka lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).

Järgnevaid kõrvaltoimeid on seostatud Madeleine kasutamisega. Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st):

meeleolu kõikumised;
peavalu;
valu kõhu piirkonnas (kõhuvalu);
akne;
rinnavalud, rindade suurenemine, rindade hellus, valulik või ebaregulaarne menstruatsioon;
kehakaalu suurenemine.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):

kandidiaas (seennakkus);
ohatis (herpes simplex);
allergilised reaktsioonid;
söögiisu suurenemine;
depressioon, närvilisus, unehäired;
nõeltega torkimise tunne, peapööritus (vertigo);
nägemisprobleemid;

südame rütmihäired või südamepekslemine;
verehüübed (tromboos) kopsus (kopsuemboolia), kõrge vererõhk, madal vererõhk, migreen, veenilaiendid;
kurguvalu;
iiveldus, oksendamine, mao- ja/või soolepõletik, kõhulahtisus, kõhukinnisus;
naha ja/või limaskestade (nt keel või kõri) ootamatu paistetus ja/või neelamisraskus või nahalööve koos hingamisraskusega (angioödeem), juuste väljalangemine (alopeetsia), ekseem, nahasügelus, nahalööbed, kuiv nahk, rasune nahk (seborroiline dermatiit);
kaelavalu, jäsemevalu, lihasekrambid;
põieinfektsioon;
tükk rinnas (healoomuline ja vähk), piimaeritus väljaspool rasedust (galaktorröa), munasarja tsüstid, kuumahood, menstruatsiooni puudumine, vererohke menstruatsioon, tupeeritis, tupe kuivus, valud alakõhus, normist erinev emakakaela äigepreparaat (Papanicolau äigepreparaat või PAP-test), vähenenud huvi suguelu vastu;
vedelikupeetus, energiapuudus, valu, ülemäärane janu, liighigistamine;
kehakaalu vähenemine.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

astma;
kuulmiskahjustus;
nodoosne erüteem (valulikud punetavad sõlmekesed nahal);
mitmekujuline erüteem (lööve koos märklauakujulise punetuse või haavanditega);
ohtlikud verehüübed veenis või arteris, nt: − jalas või jalalabas (süvaveenitromboos); − kopsus (kopsuemboolia); − südameatakk; − insult; − miniinsult või ajutised insuldilaadsed sümptomid, mida nimetatakse mööduvaks isheemiliseks atakiks; − verehüübed maksas, maos/soolestikus, neerudes või silmas.

Verehüüvete tekkerisk võib tõusta, kui teil esineb ka teisi seda riski suurendavaid seisundeid (lisateavet verehüübe tekkeriski suurendavate seisundite ja verehüübe sümptomite kohta vt lõigust 2).

Teadmata esinemissagedusega (esinemissagedust ei saa olemasolevate andmete põhjal hinnata):

päriliku ja omandatud angioödeemi sümptomite süvenemine.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Madeleine säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blisterpakendil ja karbil pärast „EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Madeleine sisaldab

Toimeained on drospirenoon ja etünüülöstradiool. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 3 mg drospirenooni ja 0,02 mg etünüülöstradiooli.
Teisteks koostisosadeks on laktoosmonohüdraat, eelželatiniseeritud (maisi)tärklis, povidoon, kroskarmelloosnaatrium, polüsorbaat 80, magneesiumstearaat tableti sisus; osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol, titaandioksiid (E171), makrogool 3350, talk, kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172), must raudoksiid (E172) tableti polümeerikattes.

Kuidas Madeleine välja näeb ja pakendi sisu Õhukese polümeerikattega tabletid on roosad ja ümmargused.

Õhukese polümeerikattega tabletid on pakendatud Alu/PVC/PVDC blistritesse karbis.

Pakendi suurused: Blister: 1 x 21, 2 x 21, 3 x 21, 6 x 21, 13 x 21 õhukese polümeerikattega tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Sandoz d.d Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

Tootja Salutas Pharma GmbH Otto-von-Guericke-Alllee 1 391 79 Barleben Saksamaa

Lek Pharmaceuticals d.d. Verovškova 57 1526 Ljubljana Sloveenia Laboratorios León Farma, S.A. Pol. Ind. Navatejera C/ La Vallina s/n 24193 Villaquilambre, León Hispaania

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Sandoz d.d. Eesti filiaal

Tel: +372 6652 400

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2025.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. − Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda. − Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga. − Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased. − Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Oluline teave kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kohta − Õigesti kasutatuna on need ühed kõige usaldusväärsemad, pöörduva toimega rasestumisvastased vahendid. − Kombineeritud hormonaalsed rasestumisvastased vahendid suurendavad vähesel määral verehüübe tekkeriski veenides ja arterites, eriti esimesel kasutusaastal või hakates uuesti kasutama pärast 4- nädalast või pikemat vaheaega. − Pöörake sellele tähelepanu ja konsulteerige oma arstiga, kui arvate, et teil võivad olla verehüübe sümptomid (vt lõik 2 „Verehüübed“).

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Madeleine ja milleks seda kasutatakse

Madeleine on kontratseptiivne (rasestumisvastane) ravim, mida kasutatakse rasestumise vältimiseks.

Iga tablett sisaldab väikeses koguses kahte erinevat naissuguhormooni– drospirenooni ning etünüülöstradiooli.

Kahte hormooni sisaldavaid rasestumisvastaseid tablette nimetatakse kombineeritud „pillideks“.

2. Mida on vaja teada enne Madeleine võtmist

Üldised märkused

olla usaldusväärsed, sest Madeleine mõjutab menstruaaltsükliga kaasnevaid kehatemperatuuri ja emakakaela lima muutusi. Sarnaselt teistele hormonaalsetele rasestumisvastastele vahenditele ei kaitse Madeleine HIV- nakkuse (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

Kui teil esineb (või on kunagi esinenud) verehüübeid jalgade veresoontes (tromboos), kopsus (pulmonaalne emboolia) või teiste organite veresoontes.
Kui teil on (või on kunagi olnud) südamelihaseinfarkt või ajuinsult.
Kui põete (või olete kunagi põdenud) haigust, mis võib viidata südamelihaseinfarkti ohule (näiteks rinnaangiin, mis põhjustab rinnus tugevat valu) või ajuinsuldi ohule (näiteks mööduv kerge ajuinfarkt ilma jääknähtudeta) tulevikus.
Kui põete haigust, mis võib suurendada trombide tekkimise ohtu arterites. Mõeldud on järgnevaid haigusi: suhkurtõbi koos veresoonte kahjustustega, väga kõrge vererõhk, väga suur rasvade (kolesterool või triglütseriidid) sisaldus veres.
Kui kannatate vere hüübimishäirete all (näiteks C-valgu puudulikkus).
Kui teil esineb (või on kunagi esinenud) teatud tüüpi migreeni (nn fokaalsete neuroloogiliste sümptomitega).
Kui teil on (või on kunagi olnud) mõni maksahaigus ja maksa normaalne talitlus pole taastunud.
Kui teie neerud ei tööta korralikult (neerupuudulikkus).
Kui teil on (või on kunagi olnud) maksakasvaja.
Kui teil on (või on kunagi olnud) või kui teil on kahtlustatud rinnavähki või suguelundite vähki.
Kui kannatate tupeverejooksude all, mille põhjust pole õnnestunud tuvastada.
Kui olete etünüülöstradiooli, drosperinooni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus

6) suhtes allergiline. Allergia võib põhjustada sügelust, nahalöövet või paistetust.

Kui teil on C-hepatiit ja te võtate ravimeid, mis sisaldavad ombitasviiri/ paritapreviiri/ritonaviiri/, dasabuviiri, glekapreviiri/pibrentasviir või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiri (vt ka lõik „Muud ravimid ja Madeleine“).

Lisateave patsientide erirühmade kohta Kasutamine lastel Madeleine ei ole mõeldud kasutamiseks tütarlastel, kellel menstruatsioonid ei ole veel alanud.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Madeleine kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Millal peate pöörduma oma arsti poole? Pöörduge viivitamatult arsti poole − kui te märkate võimalikke verehüübe sümptomeid, mis võib tähendada, et teil on verehüüve jalas (st süvaveenitromboos), verehüüve kopsus (st kopsuemboolia), südameinfarkt või insult (vt allolevat lõiku „Verehüübed“). Nende tõsiste kõrvaltoimete sümptomite kirjelduse leiate lõigust „Kuidas tunda ära verehüübe tunnuseid“.

Teatage oma arstile, kui teil esineb ükskõik milline järgmistest seisunditest.

Enne Madeleine kasutamist pidage nõu oma arstiga. Mõnel juhul peate Madeleine või ükskõik millise teise kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi kasutamise ajal olema eriti ettevaatlik. Neil juhtudel võib arst otsustada, et teie seisundit tuleb regulaarselt jälgida. Samuti teavitage oma arsti, kui mõni neist seisunditest tekib või muutub ägedamaks Madeleine kasutamise ajal. − Kui kellelgi teie lähedastest sugulastest on või on olnud rinnanäärmevähk. − Kui teil on maksa- või sapipõiehaigus.

− Kui teil on suhkurtõbi. − Kui teil on depressioon. − Kui teil on Crohni tõbi või haavandiline koliit (krooniline põletikuline soolehaigus). − Kui teil on süsteemne erütematoosluupus (haigus, mis kahjustab teie organismi loomulikku kaitsevõimet). − Kui teil on hemolüütilis-ureemiline sündroom (vere hüübimishäire, mis põhjustab neerupuudulikkust). − Kui teil on sirprakuline aneemia (pärilik vere punaliblede haigus). − Kui teie vere rasvasisaldus on suurenenud (hüpertriglütserideemia) või kui seda on esinenud teie perekonnas. Hüpertriglütserideemiat seostatakse pankreatiidi (kõhunäärme põletik) suurema tekkeriskiga. − Kui teile plaanitakse teha operatsioon või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik 2 „Verehüübed"). − Kui te olete äsja sünnitanud, on teil suurem oht verehüüvete tekkimiseks. Te peate küsima oma arstilt, kui ruttu pärast sünnitust saate hakata Madeleine võtma. − Kui teil on nahaaluste veenide põletik (pindmine tromboflebiit). − Kui teil on veenilaiendid. − Kui teil on epilepsia (vt lõik „Muud ravimid ja Madeleine”). − Kui teil esineb seisund, mis esmakordselt tekkis raseduse või eelneva suguhormoonide kasutamise ajal (nt kuulmise kadu, verehaigus nimetusega porfüüria, rasedusaegne villiline nahalööve (herpes gestationis), närvide haigus, mis põhjustab äkilisi keha liigutusi (chorea Sydenham). − Kui teil on või on varem esinenud kloasmid (kuldpruunid pigmendilaigud nahal, eriti näol või kaelal ehk nn „raseduslaigud“). Nende esinemisel hoiduge otsesest päikese- või ultraviolettkiirgusest. − Kui teil tekivad angioödeemi sümptomid, nagu näo-, keele- ja/või kõriturse ja/või neelamisraskused või nõgestõbi koos hingamisraskustega või ilma, pöörduge viivitamatult arsti poole. Östrogeene sisaldavad preparaadid võivad esile kutsuda või süvendada päriliku ja omandatud angioödeemi sümptomeid.

VEREHÜÜBED Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite, nagu Madeleine, kasutamine suurendab verehüüvete tekkimise riski, võrreldes nendega, kes neid ei kasuta. Harvadel juhtudel võib verehüüve veresooned ummistada ja põhjustada tõsiseid probleeme. Verehüübed võivad tekkida: − veenides (nimetatakse venoosseks tromboosiks, venoosseks trombembooliaks või VTE-ks); − arterites (nimetatakse arteriaalseks tromboosiks, arteriaalseks trombembooliaks või ATE-ks).

KUIDAS TUNDA ÄRA VEREHÜÜBE TUNNUSEID Pöörduge viivitamatult arsti poole, kui te märkate mis tahes järgmist nähtu või sümptomit.

Kas teil esineb neid nähte? Millisele haigusele see Ühe jala paistetus või paistetus piki jala või jalalaba veeni, eriti juhul, kui Süvaveenitromboos sellega kaasneb:

valu või hellus jalas, mida võib olla tunda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur; jalanaha värvimuutus, nt kahvatus, punetus või sinakaks värvumine.
Teadmata põhjusega, äkki tekkinud õhupuudus või kiire hingamine. Kopsuemboolia
Teadmata põhjusega, äkki tekkinud köha (võib kaasneda veriköha).
Terav valu rindkeres, mis võib tugevneda sügaval hingamisel.
Tugev peapööritus või pearinglus.
Kiire või ebakorrapärane südamerütm.
Tugev kõhuvalu.

kohene nägemiskaotus või veenis (verehüüve silmas) valutu nägemise ähmastumine, mis võib viia nägemiskaotuseni.
Valu, ebamugavus-, surve- või raskustunne rindkeres. Südameinfarkt
Pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all.
Täistunne, seedehäired või lämbumistunne.
Ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde ja kõhtu.
Higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus.
Äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus.
Kiire või ebakorrapärane südamerütm.
Äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käes või jalas, eriti ühel Insult kehapoolel.
Äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus.
Äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired.
Äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonikaotus.
Äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu.
Teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Jäsemete paistetamine ja kergelt sinakas värvus. Teisi veresooni ummistavad
Tugev kõhuvalu (äge kõht). verehüübed

VEREHÜÜBED VEENIS

Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see on alati veidi suurem sellest, kui te ei kasutaks kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast vahendit.

Kui te lõpetate Madeleine võtmise, langeb verehüübe tekkerisk tavalisele tasemele mõne nädala jooksul.

Kui suur on verehüübe tekkerisk? Risk sõltub teie individuaalsest riskist VTE tekkeks ja sellest, millist kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast vahendit te kasutate.

Verehüübe tekkimise risk jalas (süvaveenitromboos) või kopsus (kopsuemboolia) Madeleine võtmise ajal on väike. − Naistel, kes ei kasuta kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei ole rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. − Ühe aasta jooksul tekib verehüüve ligikaudu 5…7 naisel 10 000-st, kes kasutavad levonorgestreeli, noretisterooni või norgestimaati sisaldavat kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast vahendit. − Ühe aasta jooksul tekib verehüüve ligikaudu 9…12 naisel 10 000-st, kes kasutavad drospirenooni sisaldavat kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast vahendit nagu Madeleine. − Verehüübe tekkerisk on erinev, see sõltub teie tervislikust seisundist (vt allolevat lõiku „Faktorid, mis suurendavad verehüübe tekkimise riski“).

Faktorid, mis suurendavad veenis verehüübe tekkeriski Verehüübe tekkerisk Madeleine kasutamisel on väike, kuid mõned seisundid suurendavad seda riski. Teil on suurem risk: − kui te olete väga ülekaaluline (kehamassiindeks üle 30 kg/m2); − kui kellelgi teie lähisugulastest on nooreas eas (nt enne 50. eluaastat) olnud verehüüve jalas, kopsus või mõnes muus elundis. Sel juhul võib teil esineda pärilikku vere hüübimishäiret; − kui teile plaanitakse teha operatsioon või kui te ei saa kehavigastuse või haiguse tõttu pikka aega liikuda või kui teil on jalg lahases. Vajalikuks võib osutuda Madeleine kasutamise peatamine mitu nädalat enne operatsiooni või ajaks kui te olete vähem liikuvam. Kui te peate lõpetama Madeleine kasutamise, küsige oma arstilt, millal võite jälle ravimit võtma hakata; − vanemaks saades (eriti üle 35. eluaasta);

− kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi. Mida rohkem on teil neid eespool loetletud seisundeid, seda suurem on teie verehüübe tekkerisk.

Lennureisid (> 4 tundi) võivad ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil esineb ka teisi eelpool loetletud riskifaktoreid.

Oluline on oma arsti teavitada, kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, isegi juhul, kui te ei ole selles päris kindel. Teie arst võib otsustada, et Madeleine kasutamine tuleb lõpetada.

Kui mõni nimetatud seisunditest muutub Madeleine kasutamise ajal, nt kui lähiperekonna liikmel tekib teadmata põhjusel tromboos või kui teie kehakaal oluliselt suureneb, rääkige oma arstiga.

Kui teil on rohkem kui üks nendest seisunditest või kui mõni neist on eriti tõsine, võib verehüübe tekkimise oht veelgi suureneda.

Kontrollige oma rindu regulaarselt ja tüki avastamisel rinnas pöörduge oma arsti poole.

Muud ravimid ja Madeleine Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Samuti teavitage iga arsti või hambaarsti, kes teile mõnda teist ravimit välja kirjutab (või apteekrit) sellest, et te kasutate Madeleine. Nemad oskavad teile öelda, kas ja kui kaua te peate kasutama lisaks mõnda täiendavat rasestumisvastast meetodit (nt kondoom) või kas tuleb muuta mõne teile vaja oleva ravimi kasutamist.

Mõningad ravimid võivad mõjutada Madeleine sisaldust veres ning muuta seeläbi tõhusust raseduse ärahoidmisel või põhjustada ootamatuid verejookse. Siia kuuluvad:

ravimid, mida kasutatakse järgnevate seisundite raviks: epilepsia (nt primidoon, fenütoiin, barbituraadid, karbamasepiin, okskarbasepiin, felbamaat, topiramaat), tuberkuloos (nt rifampitsiin), HIV ja viirusliku C-hepatiidi nakkused (nn proteaasi inhibiitorid ja mitte-nukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid nagu ritonaviir, nevirapiin, efavirens), seeninfektsioonid (nt griseofulviin, ketokonasool), artriit, artroos (etorikoksiib), kõrge vererõhk kopsuveresoontes (bosentaan), ravimtaim naistepuna.

Madeleine võib mõjutada teiste ravimite toimet, näiteks:

tsüklosporiini sisaldavad ravimid;
epilepsiaravim lamotrigiin (võib põhjustada krambihoogude sagenemist);
teofülliin (kasutatakse hingamisprobleemide raviks);
tisanidiin (kasutatakse lihasvalu ja/või lihasspasmide raviks).

Ärge kasutage Madeleinet, kui teil on C-hepatiit ja te võtate ravimeid, mis sisaldavad ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri, dasabuviiri, glekapreviiri/pibrentasviiri või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiri, sest see võib põhjustada maksatalitluse näitajate suurenemist vereanalüüsis (maksaensüümi ALAT aktiivsuse suurenemine).

Enne nende ravimitega ravi alustamist määrab arst teile teist tüüpi rasestumisvastase vahendi. Selle ravimi võtmist võib uuesti alustada ligikaudu kaks nädalat pärast ülalnimetatud ravi lõpetamist. Vt lõik „Ärge kasutage Madeleinet“.

Madeleine koos toidu ja joogiga Seda ravimit võib võtta koos toiduga või ilma, vajadusel väikese koguse veega.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Kui te olete rase, ei tohi te Madeleinet kasutada. Kui rasestute Madeleine kasutamise ajal, lõpetage kasutamine viivitamatult ja pöörduge oma arsti poole. Kui soovite rasestuda, võite lõpetada selle ravimi kasutamise igal ajal (vt ka „Kui soovite Madeleine kasutamist lõpetada”).

Imetamine Üldjuhul pole Madeleine kasutamine rinnaga toitmise ajal soovitatav. Kui soovite võtta tablette rinnaga toitmise ajal, peate pöörduma oma arsti poole.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Puudub teave, kas Madeleine mõjutab autojuhtimist või masinate käsitsemise võimet.

Madeleine sisaldab laktoosi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu mõningaid suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

3. Kuidas Madeleinet kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Võtke iga päev üks Madeleine tablett, vajaduse korral koos väikese koguse veega. Tablette võib manustada koos toiduga või ilma, kuid neid tuleb manustada iga päev enam-vähem samal ajal.

Kui kasutate seda ravimit eelpool kirjeldatu kohaselt, olete rasestumise eest kaitstud ka nende 7 päeva jooksul, mil te tablette ei manusta.

Millal alustada esimese blistriga?

Kui te pole viimase kuu jooksul kasutanud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Alustage Madeleine manustamist tsükli esimesel päeval (st menstruatsiooni esimesel päeval). Kui alustate Madeleine manustamist menstruatsiooni esimesel päeval, olete koheselt raseduse vastu kaitstud. Te võite alustada tablettide võtmist ka tsükli 2...5. päeval, kuid niisugusel juhul peate 7 järgneva päeva jooksul kasutama täiendavaid rasestumisvastaseid vahendeid (nt kondoomi).

Üleminek hormonaalselt rasestumisvastaselt kombineeritud vahendilt, kombineeritud rasestumisvastaselt tuperõngalt või plaastrilt. Madeleine manustamist tuleb eelistatavalt alustada päeval, mis järgneb viimase aktiivtableti (viimase toimeaineid sisaldava tableti) manustamise päevale, kuid hiljemalt eelnevalt kasutatud pillide tabletivabadele päevadele (või eelnevalt kasutatud pillide viimase mitteaktiivtableti manustamisele) järgneval päeval. Üleminekul rasestumisvastaselt kombineeritud tuperõngalt või plaastrilt, järgige oma arsti juhiseid.

Üleminek ainult gestageenmeetodilt (ainult gestageen-tablett, süst, siirik või gestageeni eraldav emakasisene spiraal) Üleminek ainult gestageentabletilt on lubatud igal ajal (siirikult või emakasiseselt spiraalilt selle eemaldamise päeval, süstitavalt vahendilt järgmise süsti ettenähtud päeval), kuid kõigil vastavatel juhtudel tuleb kasutada täiendavaid rasestumisvastaseid vahendeid (näiteks kondoomi) tablettide manustamise esimese 7 päeva jooksul.

Pärast aborti Järgige oma arsti nõuandeid.

Pärast sünnitust Võite alustada Madeleine kasutamist 21 kuni 28 päeva möödumisel pärast sünnitust. Kui alustate hiljem kui 28. päeval, kasutage nn barjäärimeetodit (näiteks kondoomi) Madeleine kasutamise esimese 7 päeva jooksul. Kui te olite pärast sünnitust vahekorras enne Madeleine manustamise (taas)alustamist, tuleb välistada raseduse võimalus või oodata ära järgmine menstruatsioon.

Kui toidate rinnaga ja soovite sünnituse järgselt (taas)alustada Madeleine manustamist Vt lõik „Imetamine”.

Pöörduge arsti poole, kui te ei ole kindel, millal võtmist alustada.

Kui te võtate Madeleinet rohkem kui ette nähtud Andmed Madeleine tablettide liigmanustamisest põhjustatud tõsiste kahjulike tagajärgede kohta puuduvad. Kui võtate mitu tabletti korraga, võib see põhjustada iiveldust või oksendamist. Noortel tüdrukutel võib esineda tupekaudset vereeritust.

Kui olete võtnud liiga palju Madeleine tablette või avastate, et neid on võtnud laps, pöörduge nõu saamiseks arsti või apteekri poole.

Kui te unustate Madeleinet võtta

Kui olete tableti manustamisega hilinenud alla 12 tunni, ei kaasne sellega rasestumisvastase kaitse vähenemine. Võtke tablett niipea, kui see teile meenub ning jätkake tablettide manustamist tavalistel aegadel.

Kui olete tableti manustamisega hilinenud üle 12 tunni, on rasestumisvastase kaitse vähenemine

võimalik. Mida rohkem tablette olete unustanud, seda suurem on rasestumisoht.

Piisava rasestumisvastase kaitse puudumise oht on suurim, kui unustate võtta tableti blistri alguses või lõpus. Seetõttu tuleks kinni pidada järgnevatest reeglitest (vt joonis allpool):

Ununeb enam kui üks tablett samast blistrist Pöörduge arsti poole.
Ununeb üks tablett 1. nädalal Võtke ununenud tablett niipea, kui see teile meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti manustamist korraga. Jätkake tablettide võtmist tavalisel ajal ning rakendage täiendavaid ettevaatusabinõusid (näiteks kondoomi) järgneva 7 päeva jooksul. Kui olite vahekorras tableti unustamisele eelnenud nädalal, võite olla rase. Niisugusel juhul pöörduge oma arsti poole.

Ununeb üks tablett 2. nädalal Võtke ununenud tablett niipea, kui see teile meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti manustamist korraga. Jätkake tablettide manustamist tavalisel ajal. Rasestumisvastane kaitse ei vähene ja täiendavate ettevaatusabinõude rakendamine pole vajalik.

Ununeb üks tablett 3. nädalal Valida saab kahe variandi vahel:

Suurima tõenäosusega algab menstruatsioon teise blistri lõpul, kuid ette võib tulla ka vähest või menstruatsioonilaadset veritsemist teise blistri vältel.

Kui järgite üht neist kahest soovitusest, säilib rasestumisvastane kaitse.

Kui olete unustanud mõne tableti blistris ja teil ei teki verejooksu esimese tabletivaba perioodi vältel, võite olla rase. Pöörduge arsti poole enne järgmise blistriga alustamist.

Rohkem kui 1 tablett ununenud blistrist võtta

Ununenud on vaid 1 tablett (võetud enam kui 12 tundi 2. nädalal hiljem)

Kui soovite menstruatsiooni edasi lükata, pöörduge nõu saamiseks arsti poole.

Menstruatsiooni alguspäeva muutmine: mida peate teadma Kui võtate tablette kooskõlas juhistega, algab menstruatsioon tabletivaba nädala vältel. Kui peate seda päeva muutma, vähendage tabletivabade päevade arvu (kuid ärge seda mingil juhul suurendage– 7 on maksimaalne arv!). Näiteks juhul, kui teie tabletivabad päevad algavad tavaliselt reedel, teie aga sooviksite nende algust teisipäeval (3 päeva varem), alustage uut blistrit 3 päeva enne tavapärast aega. Tabletivaba ajavahemiku tunduva lühendamise korral (nt 3 päeva või vähem) ei pruugi verejooksu nende päevade jooksul tekkida. Niisugusel juhul võib tekkida vähene või menstruatsioonilaadne vereeritus.

Kui te ei tea, mida teha, pidage nõu arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Järgnevaid kõrvaltoimeid on seostatud Madeleine kasutamisega. Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st):

menstruatsioonihäired, vaheveritsused, rinna valu, rindade hellus;
peavalu, depressiivne meeleolu;
migreen;
iiveldus;
paks valkjas tupevoolus ja tupe seennakkus.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):

rindade suurenemine, muutused huvis suguelu vastu;
kõrge vererõhk, madal vererõhk;
oksendamine, kõhulahtisus;
akne, nahalööve, tugev sügelus, juuste väljalangemine (alopeetsia);
tupeinfektsioon;
vedelikupeetus ja kehakaalu muutused.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

allergilised reaktsioonid (ülitundlikkus), astma;
eritis rinnast,
kuulmiskahjustus;
nahakahjustused, nodoosne erüteem (valulikud punetavad sõlmekesed nahal) või mitmekujuline erüteem (lööve koos märklauakujulise punetuse või haavanditega);
ohtlikud verehüübed veenis või arteris, nt: − jalas või jalalabas (süvaveenitromboos); − kopsus (kopsuemboolia); − südameatakk; − insult;

− miniinsult või ajutised insuldilaadsed sümptomid, mida nimetatakse mööduvaks isheemiliseks atakiks; − verehüübed maksas, maos/soolestikus, neerudes või silmas. Verehüüvete tekkerisk võib tõusta, kui teil esineb ka teisi seda riski suurendavaid seisundeid (lisateavet verehüübe tekkeriski suurendavate seisundite ja verehüübe sümptomite kohta vt lõigust 2). Teadmata esinemissagedusega (esinemissagedust ei saa olemasolevate andmete põhjal hinnata):

päriliku ja omandatud angioödeemi sümptomite süvenemine.

5. Kuidas Madeleine säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blisterpakendil ja karbil pärast "EXP". Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Madeleine sisaldab

Toimeained on drospirenoon ja etünüülöstradiool. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 3 mg drospirenooni ja 0,03 mg etünüülöstradiooli.
Teisteks koostisosadeks on laktoosmonohüdraat, maisitärklis, eelželatineeritud (maisi)tärklis, krospovidoon, povidoon, polüsorbaat 80, magneesiumstearaat tableti sisus; osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol, titaandioksiid (E171), makrogool 3350, talk, kollane raudoksiid (E172) tableti polümeerikattes.

Kuidas Madeleine välja näeb ja pakendi sisu Kollased, ümmargused õhukese polümeerikattega tabletid. Õhukese polümeerikattega tabletid on pakendatud Alu/PVC/PVDC blistritesse karbis.

Pakendi suurused: Blister: 1 x 21, 2 x 21, 3 x 21, 6 x 21, 13 x 21 õhukese polümeerikattega tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Sandoz d.d Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

Tootja Salutas Pharma GmbH Otto-von-Guericke-Alllee 1 391 79 Barleben Saksamaa

Lek Pharmaceuticals d.d. Verovškova 57 1526 Ljubljana Sloveenia

Laboratorios León Farma, S.A. C/ La Vallina s/n Pol. Ind. Navatejera 24193 Villaquilambre, León Hispaania

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Sandoz d.d. Eesti filiaal Tel: +372 6652 400

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Madeleine 3 mg/0,02 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 3 mg drospirenooni ja 0,02 mg etünüülöstradiooli.

INN. Ethinylestradiolum, drospirenonum.

Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 41,80 mg laktoosi (monohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. Roosad, ümmargused.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Raseduse vältimine.

Madeleine väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse naisel käesoleval hetkel esinevaid individuaalseid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid, ja seda, milline on VTE risk koos Madeleinega võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Kuidas Madeleinet võtta Tablette tuleb võtta iga päev enam-vähem samal ajal, vajadusel koos vähese vedelikuga, blisterpakendil osutatud järjekorras. Tablette tuleb võtta üks tablett ööpäevas 21 päeva järjest. Enne iga järgneva pakendiga alustamist tuleb pidada 7-päevane tabletivaba periood, mille jooksul toimub tavaliselt vereeritus. See algab tavaliselt 2...3. päeval pärast viimase tableti võtmist ega pruugi lõppeda enne järgmise pakendiga alustamist.

Kuidas alustada Madeleine kasutamist

Hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid pole eelnevalt (möödunud kuul) kasutatud

Tablettide kasutamist tuleb alustada naise normaalse menstruaaltsükli 1. päeval (s.t menstruaalverejooksu esimesel päeval).

Üleminek kombineeritud hormonaalselt rasestumisvastaselt vahendilt (kombineeritud suukaudne

kontratseptiiv (KSK), tuperõngas või transdermaalne plaaster)

Madeleine kasutamist tuleb eelistatavalt alustada eelnevalt kasutatud KSK viimase aktiivtableti (viimase toimeaineid sisaldava tableti) manustamise päeval, kuid hiljemalt eelnevalt kasutatud KSK tavapärasele tabletivabale või platseebotablettide perioodile järgneval päeval. Tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt üleminekul tuleb Madeleine kasutamist alustada eelistatavalt selle eemaldamise päeval, kuid hiljemalt järgmise vastava vahendi kasutuselevõtmise ajaks.

Üleminek ainult progestageen-meetodilt (ainult gestageen-tablett, -süst, implantaat) või gestageeni

eraldavalt emakasiseselt süsteemilt (IUS, intrauterine system) Üleminek ainult gestageen-tabletilt on lubatud igal ajal (implantaadilt või IUS-ilt selle eemaldamise päeval, süstitavalt preparaadilt järgmise süsti ettenähtud päeval), kuid kõigil vastavatel juhtudel on soovitatav kasutada lisaks barjäärimeetodit tablettide kasutamise esimese 7 päeva jooksul.

Esimese trimestri abordi järgselt

Alustada võib kohe. Sellisel juhul ei ole täiendavate rasestumisvastaste meetmete rakendamine vajalik.

Sünnituse või teise trimestri abordi järgselt

Soovitatav on alustada 21...28. päeval pärast sünnitust või teise trimestri aborti. Hilisema alguse korral tuleb naisele soovitada barjäärmeetodi täiendavat kasutamist esimese 7 päeva jooksul. Kui aga vahekord on juba aset leidnud, tuleb enne KSK kasutamist välistada rasedus või oodata ära esimene menstruatsioon.

Rinnaga toitvad emad– vt lõik 4.6.

Mida teha, kui tablett jäi võtmata Kui ükskõik millise tableti manustamisega hilinetakse alla 12 tunni, ei kaasne sellega rasestumisvastase kaitse vähenemine. Tablett tuleb võtta niipea, kui see meenub ning jätkata tablettide kasutamist tavapärasel ajal.

Kui ükskõik millise tableti manustamisega hilinetakse üle 12 tunni, võib sellega kaasneda rasestumisvastase kaitse vähenemine. Ununenud tablettide suhtes kehtib kaks põhireeglit:

1. Tablettide kasutamist ei tohi mingil juhul katkestada kauemaks kui 7 päeva. 2. Hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade telje piisavaks pärssimiseks on nõutav tablettide katkestusteta kasutamine 7 päeva jooksul.

Sellest lähtuvalt saab anda järgnevat nõu järgimiseks igapäevases elus:

1. nädal

Kasutaja peab võtma viimase võtmata jäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavapärasel ajal. Lisaks tuleb järgneva 7 päeva jooksul kasutada barjäärimeetodit, nt kondoomi. Kui kasutaja oli eelneva 7 päeva jooksul vahekorras, tuleb arvestada võimaliku rasedusega. Mida rohkem tablette vahele jääb ja mida lähemal tavapärasele tabletivabale perioodile see juhtub, seda suurem on rasestumise oht.

2. nädal

Kasutaja peab võtma viimase võtmata jäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavapärasel ajal. Eeldusel, et esimesele ununenud tabletile eelnenud 7 päeval on tablette manustatud õigesti, pole täiendavate rasestumisvastaste abinõude rakendamine vajalik. Kui aga võtmata on jäänud enam kui 1 tablett, tuleb täiendavaid abinõusid rakendada 7 päeva jooksul.

3. nädal

Eelseisva 7-päevase tabletivaba aja tõttu on rasestumisvastase kaitse vähenemise oht suur.

Samas on rasestumisvastase kaitse nõrgenemise ärahoidmine tablettide võtmise graafiku kohandamise teel siiski võimalik. Seetõttu puudub juhul, kui järgitakse üht kahest järgnevast võimalusest, vajadus rasestumisvastaste lisaabinõude rakendamiseks, tingimusel, et esimesele ununenud tabletile eelneva 7 päeva jooksul manustati kõik tabletid õigesti. Kui see pole nii, tuleb toimida kooskõlas esimesega kahest võimalusest ja kasutada täiendavaid ettevaatusabinõusid järgmise 7 päeva jooksul.

1. Kasutaja peab võtma viimase võtmata jäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavapärasel ajal. Järgmise blisterpakendiga tuleb alustada kohe pärast eelmise lõpetamist, s.t kahe pakendi vahele ei tohi jätta tabletivaba perioodi. Tõenäoliselt ei alga vereeritus enne teise pakendi lõpuni kasutamist, kuid võimalik on määriv või nn läbimurdeveritsus tabletivõtupäevade vältel.

2. Teine võimalus on lõpetada tablettide võtmine käsilolevast blisterpakendist. Sellele peab järgnema kuni 7-päevane tabletivaba periood, mille sisse on arvestatud vahelejäänud tablettide päevad ning siirdumine järgmise blisterpakendi juurde.

Kui tabletid jäid võtmata ja esimese tavapärase tabletivaba perioodiga ei kaasnenud vereeritust, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.

Mida teha seedetrakti häirete korral Raskete seedetrakti häirete (nt oksendamine või kõhulahtisus) korral ei pruugi imendumine olla täielik ja rakendada tuleb täiendavaid rasestumisvastaseid meetmeid. Kui oksendamine leiab aset 3...4 tunni jooksul pärast tableti võtmist, tuleb esimesel võimalusel võtta uus (asendus-) tablett. Võimalusel tuleb uus tablett võtta 12 tunni jooksul pärast tavapärast tablettide võtmise aega. Kui möödunud on enam kui 12 tundi, kehtivad võtmata jäänud tablettide osas esitatud nõuanded – vt lõik 4.2. Kui senist tabletivõtmise graafikut ei soovita muuta, tuleb võtta lisatablett (või tabletid) teisest blisterpakendist.

Kuidas vereeritust edasi lükata Menstruatsiooni edasilükkamiseks peab kasutaja alustama uut Madeleine blisterpakendit tabletivaba perioodi pidamata. Pikendamine on võimalik soovitud arvu päevade võrra kuni teise pakendi lõppemiseni. Pikendamise vältel on võimalik nn läbimurde- või määriv verejooks. Seejärel tuleb pidada tavapärane 7- päevane tabletivaba periood ja naasta Madeleine regulaarse kasutamise juurde.

4.3 Vastunäidustused

Kombineeritud hormonaalseid kontratseptiive (KHK) ei tohi kasutada allpool loetletud seisundite korral. Kui mõni neist seisunditest ilmneb esmakordselt KHK kasutamise ajal, tuleb ravimi kasutamine viivitamatult lõpetada.

− Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk o Venoosne trombemboolia– käesolev (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitromboos või kopsuemboolia). o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin-III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus.

o Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). o Mitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia suur risk (vt lõik 4.4). − Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk o Arteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia). o Tserebrovaskulaarne haigus– insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant). o Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen. o Suur risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor, näiteks: − Käesolev või varem põetud raske maksahaigus, kuni maksafunktsiooni näitajate normaliseerumiseni. − Raske neerupuudulikkus või äge neerukahjustus. − Käesolev või varem põetud maksakasvaja (hea- või pahaloomuline). − Teadaolevad või kahtlustatavad sugulistest steroidhormoonidest mõjutatud pahaloomulised seisundid (nt suguelundites või rinnanäärmetes). − Diagnoosimata vaginaalne verejooks.

− Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. − Madeleine samaaegne kasutamine koos ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri või glekapreviiri/pibrentasviiri või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiri sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused

Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Madeleine sobivust arutada koos naisega.
Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Madeleine kasutamine tuleb katkestada.
Teadaoleva või kahtlustatava VTE või ATE korral tuleb KHK-de kasutamine lõpetada. Antikoagulant-ravi (kumariinid) teratogeense toime tõttu tuleb antikoagulant-ravi alustamisel kasutada mõnda teist usaldusväärset rasestumisvastast meetodit.

Vereringe häired

Venoosse trombemboolia (VTE) risk Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse trombemboolia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või noretisterooni sisaldavad ravimid on väikseima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt Madeleinel, võib VTE risk olla kuni kaks korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole väikseima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist veendumaks, et ta mõistab Madeleine kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige suurem esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4 nädalast või pikemat pausi.

Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel 10 000- st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool), võib see risk olla individuaalselt ka palju suurem.

Hinnanguliselt1 tekib VTE ühe aasta jooksul 9…12 naisel 10 000-st, kes kasutavad drospirenooni sisaldavaid KHK-sid; levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas on vastav näitaja ligikaudu kuus juhtu2.

1 Need juhud määratleti epidemioloogilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske võrrelduna levonorgestreeli sisaldavate KHK-dega. 2 Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel.

VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.

VTE juhtude arv

KHK-de mittekasutajad Levonorgestreeli sisaldavad KHK-d Drospirenooni sisaldavad KHK-d (2 juhtu) (5…7 juhtu) (9…12 juhtu)

Väga harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites.

VTE riskifaktorid KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti, kui neid on mitu (vt tabel). Madeleine on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi tekkeks suur (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. VTE riskifaktorid Riskifaktor Märkus

Rasvumine (kehamassiindeks üle KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 30 kg/m²) Eriti oluline on seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi Pikaajaline liikumatus, suurem Nendel juhtudel on soovitatav plaastri/pilli/rõnga kasutamine kirurgiline protseduur, mis tahes katkestada (plaanilise kirurgilise protseduuri korral vähemalt jalgade või vaagnapiirkonna neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, kui täielikust operatsioon, neurokirurgia või ulatuslik liikumisvõime taastumisest on möödunud kaks nädalat. trauma Soovimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada muud Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestusega üle 4 tunni, võib samuti olla VTE riskifaktoriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid Esinemine perekonnas (venoosne Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK trombemboolia õdedel/vendadel või määramise otsust saata naine eriarsti konsultatsioonile. vanematel, eriti just suhteliselt noores eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga seotud haigusseisundid Vähkkasvaja, süsteemne erütematoosluupus, hemolüütilis- Vanuse tõus Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel. Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia) Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:

ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;
valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;
haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:

äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;
äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;
terav valu rindkeres;
tugev peapööritus või pearinglus;
kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus.

Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). Madeleine on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal suur risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem, kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. ATE riskifaktorid Riskifaktor Märkus Vanuse tõus Eriti üle 35 aasta. Suitsetamine Naistel tuleb soovitada mitte suitsetada, kui nad soovivad Hüpertensioon Rasvumine (kehamassiindeks üle KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 30 kg/m²) Eriti oluline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid. Esinemine perekonnas (arteriaalne Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral tuleb enne mis tahes trombemboolia õdedel/vendadel või KHK määramise otsust saata naine eriarsti konsultatsioonile. vanematel, eriti just suhteliselt noores eas, nt enne 50. eluaastat) Migreen Migreeni esinemissageduse või raskusastme suurenemine (mis Teised vaskulaarsete häiretega seotud Suhkurtõbi, hüperhomotsüsteineemia, südameklapi kahjustus ja haigusseisundid kodade virvendus, düslipoproteineemia ja süsteemne

ATE sümptomid Sümptomite ilmnemisel tuleb naistele soovitada kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:

äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;
äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;
äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;
äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;
äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;
teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (transient ischaemic attack, TIA). Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:

valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;
ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;
täistunne, seedehäired või lämbumistunne;
higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;
äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;

kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Kasvajad Mõningad epidemioloogilised uuringud on näidanud emakakaelavähi tekkeriski suurenemist KSK-de pikaajaliste (> 5 aastat) kasutajate seas, kuid säilinud on lahkarvamused selle osas, millises ulatuses on vastavad leiud seostatavad seksuaalkäitumise segavate mõjude ja muude tegurite, näiteks inimese papilloomiviirusega (HPV).

54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas diagnoositud rinnanäärmevähi esinemise suhtelise tekkeriski vähest suurenemist (RR = 1,24) KSK-de kasutajate hulgas. Lisarisk kaob järk-järgult 10 aasta jooksul pärast KSK-de kasutamise lõpetamist. Kuna rinnavähki esineb alla 40-aastaste naiste seas harva, siis on praegustel ja hiljutistel KSK-de kasutajatel diagnoositud rinnavähijuhtumite arv võrreldes rinnavähi üldise esinemissagedusega väike. Uuringud ei anna teavet põhjusliku seose kohta. Suurenenud risk võib olla põhjustatud rinnavähi varasemast diagnoosimisest KSK-de kasutajatel, KSK-de bioloogilisest toimest või nende mõlema koostoimest. Kunagi KSK-sid kasutanud naistel on diagnoositud rinnavähi juhtumid üldjuhul kliiniliselt varasemas arengustaadiumis kui naistel, kes KSK-sid kunagi kasutanud pole. Harvadel juhtudel on KSK-de kasutajatel täheldatud healoomulisi, veelgi harvem pahaloomulisi maksakasvajaid. Üksikutel juhtudel on need kasvajad põhjustanud eluohtliku verejooksu kõhuõõnde. Maksakasvajat tuleb diferentsiaaldiagnostiliselt arvesse võtta juhtudel, kui KSK-sid kasutavatel naistel täheldatakse ägedat valu ülakõhus, maksa suurenemist või kõhuõõnesisese verejooksu tunnuseid.

Suurema annusega KSK-de (50 mikrogrammi etünüülöstradiooli) kasutamisel väheneb endomeetriumi- ja munasarjavähi tekkerisk. Väiksema annusega KSK-de kohta on vastav seaduspärasus seni veel tõendamata.

Muud haigusseisundid Madeleines sisalduv progestiin kujutab endast kaaliumi säästvate omadustega aldosterooni antagonisti. Enamikul juhtudest ei esine kaaliumisisalduse suurenemist. Siiski esines ühes kliinilises uuringus drospirenooni manustamisel mõnedel kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel, kes samal ajal kasutasid kaaliumi säästvaid ravimeid, kerge, kuigi mitte märkimisväärne, seerumi kaaliumisisaldus suurenemine. Seetõttu soovitatakse neerupuudulikkusega patsientidel, kelle seerumi kaaliumisisaldus on enne ravi alustamist normi ülemisel piiril, kontrollida seerumi kaaliumisisaldust esimese kasutustsükli käigus, seda eriti samaaegsel kaaliumi säästvate ravimite kasutamisel. Vt ka lõik 4.5.

KSK-sid kasutades peavad naised, kes kannatavad hüpertriglütserideemia all või kelle suguvõsas seda on esinenud, arvestama tavapärasest suurema pankreatiidi ohuga.

Ehkki paljudel KSK-sid kasutavatel naistel on täheldatud vererõhu mõningat tõusu, on kliiniliselt märkimisväärset vererõhu tõusu esinenud harva. Vaid nendel harvadel juhtudel on KSK-de kasutamise viivitamatu katkestamine põhjendatud. Kui KSK-de kasutaja põeb varasemast teadaolevat hüpertooniatõbe ja alaliselt kõrgem vererõhk või vererõhu oluline tõus ei allu kasutamise vältel piisaval määral hüpertooniatõve vastasele ravile, tuleb KSK-de kasutamine lõpetada. Vajadusel võib KSK-de kasutamist jätkata, kui vererõhu väärtused normaliseeruvad hüpertensioonivastase raviga.

Järgnevate seisundite ilmnemist või ägenemist on seostatud nii raseduse kui ka KSK-de kasutamisega, kuid tõendus seose kohta KSK-de kasutamisega ei ole lõplik: kolestaasiga seotud ikterus ja/või nahasügelemine; sapikivide teke; porfüüria; süsteemne erütematoosne luupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; Sydenhami koorea; gestatsiooniherpes; otoskleroosiga seotud kuulmise halvenemine.

Eksogeensed östrogeenid võivad esile kutsuda või süvendada päriliku ja omandatud angioödeemi sümptomeid.

Ägedate või krooniliste maksafunktsiooni häirete korral võib nõutav olla KSK-de kasutamise katkestamine kuni maksafunktsiooni normaliseerumiseni. Raseduse või varasema suguhormoonide kasutamise ajal esinenud kolestaatilise ikteruse ja/või kolestaasiga seotud nahasügeluse kordumisega seoses tuleb KSK-de kasutamine lõpetada.

Kuigi KSK-d võivad mõjutada perifeerset insuliiniresistentsust ja glükoositaluvust, puudub tõendusmaterjal ravirežiimi muutmise vajaduse kohta diabeetikute puhul, kes kasutavad väikseannuselisi KSK-sid (sisaldavad < 0,05 mg etünüülöstradiooli). Siiski on vajalik KSK-sid kasutava diabeetiku hoolikas jälgimine, eelkõige KSK-de kasutamise varases staadiumis.

KSK-de kasutamise ajal on esinenud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja haavandilise koliidi ägenemist.

Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite teadaolevad kõrvaltoimed on meeleolulangus ja depressioon (vt lõik 4.8). Depressioon võib olla raske ning see on suitsiidikäitumise ja suitsiidi teadaolev riskitegur. Meeleolumuutuste ja depressioonisümptomite tekkimisel, sealhulgas kohe pärast ravi alustamist, tuleb naistel soovitada pöörduda oma arsti poole. Võimalikud on kloasmid, eelkõige neil naistel, kellel on esinenud rasedusaegseid kloasme. Teadaoleva soodumuse korral kloasmide tekkeks tuleb KSK-de manustamise ajal hoiduda otsese päikesevalguse ja ultraviolettkiirguse eest.

Meditsiiniline läbivaatus/nõustamine Enne Madeleine kasutamise alustamist või taasalustamist tuleb võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonnaanamnees) ja välistada raseduse võimalus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Madeleine riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse korral.

Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehe tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud soovituste järgimist. Uuringute sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb kohandada igale naisele eraldi.

Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest.

Vähenenud efektiivsus KSK-de toime võib väheneda nt seoses võtmata jäänud tablettidega (vt lõik 4.2), seedetrakti häirete (vt lõik 4.2) või koostoimivate ravimitega (vt lõik 4.5).

Vähenenud kontroll menstruaaltsükli üle Kõigi KSK-de korral võib ette tulla ebaregulaarset veritsust (määrivat või nn läbimurdeverejooksu), eelkõige esimeste kasutuskuude vältel. Seetõttu saab ebaregulaarset veritsust hinnata alles pärast ravimiga kohanemist, milleks kulub ligikaudu kolm tsüklit.

Kui veritsused jäävad ebaregulaarseteks või muutuvad ebaregulaarseteks pärast eelnevalt regulaarseid tsükleid, tuleb kaaluda mittehormonaalseid põhjuseid ja rakendada adekvaatseid diagnostilisi meetmeid maliigsuse või raseduse välistamiseks. Kõne alla tuleb ka küretaaž.

KSK-sid võetud vastavalt juhistele või on ära jäänud kaks vereeritust, tuleb enne KSK-de võtmise jätkamist välistada raseduse võimalus.

Madeleine sisaldab laktoosi ja naatriumi Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes õhukese polümeerikattega tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Märkus: Võimalike koostoimete tuvastamiseks tuleb tutvuda samaaegselt manustatavate ravimite omaduste kokkuvõtetega.

Teiste ravimite mõju Madeleinele

Koostoimed võivad tekkida ravimitega, mis indutseerivad mikrosomaalseid ensüüme, mille tulemusena võib kiireneda suguhormoonide kliirens ja tekkida tsüklivälised verejooksud ja/või rasestumisvastase toime nõrgenemine.

Kuidas toimida Ensüümide induktsioon on märgatav juba mõnepäevase ravi järel. Maksimaalne ensüümide induktsioon ilmneb tavaliselt mõne nädala jooksul. Pärast ravikuuri lõppu võib ensüümide induktsioon püsida kuni 4 nädalat.

Lühiajaline ravi Naised, kes võtavad samaaegselt ensüüme indutseerivaid ravimeid, peavad lisaks KSK-le kasutama ajutiselt ka barjäärimeetodit või mõnda muud rasestumisvastast meetodit. Barjäärimeetodit tuleb kasutada ravimite koosmanustamise vältel ning 28 päeva pärast ravi lõpetamist. Kui ravimi võtmise aeg kestab ka pärast tablettide lõppemist KSK pakendist, tuleb kohe alustada uue KSK pakendiga, ilma tavapärase tabletivaba perioodita.

Pikaajaline ravi Kui naine saab pikaajalist ravi maksaensüüme indutseerivate toimeainetega, on soovitatav kasutada mõnda teist usaldusväärset, mittehormonaalset kontratseptsiooni meetodit.

Kirjanduse andmetel on esinenud järgnevaid koostoimeid.

KSK-de kliirensit suurendavad ained (ensüümide induktsiooni tagajärjel väheneb KSK-de efektiivsus), nt: barbituraadid, bosentaan, karbamasepiin, fenütoiin, primidoon, rifampitsiin ja HIV-ravimid ritonaviir, nevirapiin ning efavirens, võimalik, et ka felbamaat, griseofulviin, okskarbasepiin, topiramaat ning naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad ravimid. Ained, millel on erinevad toimed KSK-de kliirensile: KSK-dega koosmanustamisel võivad mitmed HIV-proteaasi inhibiitorite ja mittenukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite kombinatsioonid (sh kombinatsioonid HCV-inhibiitoritega) suurendada või vähendada östrogeeni või progestiinide plasmakontsentratsioone. Nende muutuste kogumõju võib mõnel juhul olla kliiniliselt oluline.

Seetõttu tuleb võimalike koostoimete ja kaasuvate soovituste väljaselgitamiseks lugeda samaaegselt manustatavate HIV/HCV-ravimite ravimi omaduste kokkuvõtteid. Kahtluse korral tuleb proteaasi inhibiitoreid või mitte-nukleosiidseid pöördtranskriptaasi inhibiitoreid võtval naisel kasutada lisaks barjäärimeetodit.

KSK-de kliirensit vähendavad ained (ensüümide inhibiitorid) Ensüümide inhibiitoritega võimalike koostoimete kliiniline tähtsus on teadmata.

Samaaegne manustamine koos tugevate CYP3A4 inhibiitoritega võib suurendada östrogeeni, progestiini või mõlema plasmakontsentratsioone.

Drospirenooni (3 mg ööpäevas)/ etünüülöstradiooli (0,02 mg ööpäevas) kombinatsiooni mitmeannuselises uuringus suurendas samaaegne tugeva CYP3A4 inhibiitori, ketokonasooli 10-päevane manustamine drospirenooni ja etünüülöstradiooli AUC -d vastavalt 2,7 ja 1,4 korda. On näidatud, et etorikoksiibi annuses 60…120 mg ööpäevas samaaegsel kasutamisel koos 0,035 mg etünüülöstradiooli sisaldava kombineeritud hormonaalse kontratseptiiviga, suureneb etünüülöstradiooli plasmakonsentratsioon vastavalt 1,4…1,6 korda.

Madeleine mõju teistele ravimitele

KSK-d võivad mõjutada teatud muude toimeainete metabolismi. Kontsentratsioonid vereplasmas ja kudedes võivad vastavalt kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt lamotrigiin).

Vastavalt koostoimeuuringutele vabatahtlikel naispatsientidel, kes kasutasid markersubstraadina omeprasooli, simvastatiini või midasolaami, on vähetõenäoline, et drospirenoon annuses 3 mg mõjutab kliiniliselt oluliselt teiste ravimite tsütokroom P450 vahendatud metabolismi.

Kliinilised andmed viitavad, et etünüülöstradiool vähendab CYP1A2 substraatide kliirensit, põhjustades nende plasmakontsentratsiooni vähest (nt teofülliini) või mõõdukat (nt tisanidiini) suurenemist.

Teised koostoimed

Neerupuudulikkuseta patsientidel ei ilmnenud drospirenooni ja AKE-inhibiitorite või NSAID’ide samaaegsel kasutamisel märkimisväärset toimet seerumi kaaliumisisaldusele. Sellele vaatamata pole Madeleine samaaegset kasutamist koos aldosterooni antagonistide või kaaliumi säästvate diureetikumidega uuritud. Antud juhul tuleb seerumi kaaliumisisaldust kontrollida esimese ravitsükli vältel. Vt ka lõik 4.4.

Farmakodünaamilised koostoimed Kliinilistes uuringutes C-hepatiiti põdevate patsientidega, keda raviti ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimitega koos ribaviriiniga või ilma, esines transaminaaside (ALAT) aktiivsuse suurenemist 5 korda üle normvahemiku ülempiiri (upper limit of normal, ULN) märkimisväärselt sagedamini naistel, kes kasutasid etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid, nt kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid (KHK-d). Lisaks täheldati ka glekapreviiri/pibrentasviiri või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiriga ravitud patsientide hulgas ALAT aktiivsuse tõusu suurenemist naistel, kes kasutasid etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid, nagu KHK-d (vt lõik 4.3). Seetõttu peavad Madeleine kasutajad enne nimetatud kombinatsioonravide alustamist üle minema alternatiivsele rasestumisvastasele meetodile (nt ainult progestageeni sisaldav kontratseptiiv või mittehormonaalne vahend). Madeleine kasutamist võib uuesti alustada kaks nädalat pärast nimetatud kombinatsioonravide lõpetamist.

Laboratoorsed analüüsid

Rasestumisvastaste steroidide kasutamine võib mõjutada teatud laboritestide tulemusi, sh maksa-, kilpnäärme-, neerupealiste ja neerufunktsiooni biokeemilisi parameetreid, (transport)valkude plasmasisaldust, nt kortikosteroide siduv globuliin ning lipiidide/lipoproteiinide fraktsioonid, süsivesikute metabolismi ja koagulatsiooni ning fibrinolüüsi parameetreid. Muutused jäävad üldjuhul normaalse laborileiu piiridesse. Drospirenoon suurendab plasma reniini aktiivsust ja suurendab aldosterooni sisaldus tänu oma kergele antimineralokortikoidsele toimele.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Madeleine kasutamine ei ole näidustatud raseduse ajal.

Loomkatsetes on tiinuse ja imetamise ajal esinenud soovimatuid kõrvaltoimeid (vt lõik 5.3). Nende loomadel saadud andmete põhjal ei saa välistada toimeainete hormonaalsest aktiivsusest põhjustatud soovimatuid mõjusid. Üldised kogemused seoses KSK-de kasutamisega raseduse ajal ei ole siiski tõendanud tegelikku soovimatut toimet inimestele.

Andmed drospirenooni/etünüülöstradiooli kasutamise kohta raseduse ajal on piiratud ega võimalda seetõttu teha järeldusi Madeleine kahjulike mõjude kohta rasedusele, lootele või vastsündinule. Hetkeseisuga puuduvad vastavad epidemioloogilised andmed.

Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse Madeleine kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine KSK-de mõjul võib väheneda rinnapiima hulk ja muutuda selle koostis. Seetõttu pole KSK-de kasutamine enne lapse täielikku rinnapiimast võõrutamist üldjuhul soovitatav. Väike kogus rasestumisvastaseid steroide ja/või nende metaboliite võib jõuda KSK-de kasutamise vältel rinnapiima. Need kogused võivad last mõjutada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud. KSK-de kasutajatel ei ole täheldatud mõju autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

KSK-de kasutamisega seostatud tõsised kõrvaltoimed on loetletud ka lõigus 4.4.

Madeleine kasutamise ajal on teatatud järgnevatest kõrvaltoimetest:

Alljärgnevas tabelis on kõrvaltoimed esitatud MedDRA organsüsteemi klasside järgi. Esinemissagedused põhinevad kliiniliste uuringute andmetel.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimete esinemissagedus Infektsioonid ja Kandidiaas infestatsioonid Herpes simplex Immuunsüsteemi häired Allergiline reaktsioon Astma Päriliku ja

Ainevahetus- ja Söögiisu suurenemine toitumishäired Psühhiaatrilised häired Emotsionaalne Depressioon Närvisüsteemi häired Peavalu Paresteesia Silma kahjustused Nägemishäired Kõrva ja labürindi Kuulmislangus kahjustused Südame häired Ekstrasüstoolia Vaskulaarsed häired Kopsuemboolia Venoosne Respiratoorsed, rindkere Farüngiit ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Kõhuvalu Iiveldus Naha ja nahaaluskoe Akne Angioödeem Nodoosne kahjustused Alopeetsia erüteem Lihaste, luustiku ja Kaelavalu sidekoe kahjustused Valu jäsemetes Neerude ja kuseteede Tsüstiit häired Reproduktiivse süsteemi Rindade Rinnanäärme kasvaja ja rinnanäärme häired valulikkus Fibrotsüstiline

Üldised häired ja Turse manustamiskoha Asteenia reaktsioonid Valu Uuringud Kehakaalu Kehakaalu vähenemine Kasutatud on kõige sobivamat MedDRA terminit konkreetse kõrvaltoime, selle sünonüümide ja seotud seisundite kirjeldamiseks.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ning venoossete trombootiliste ja trombembooliliste seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, venoosse tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4. KSK-sid kasutavatel naistel on esinenud järgnevaid tõsiseid kõrvaltoimeid, mida käsitletakse lõigus 4.4 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“:

venoossed trombemboolilised häired;
arteriaalsed trombemboolilised häired;
hüpertensioon;
maksakasvajad;
teatud seisundite ilmnemine või ägenemine, mille korral seost KSK-de kasutamisega ei ole lõplikult tõestatud: Crohni tõbi, haavandiline koliit, epilepsia, emakamüoomid, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, herpes gestationis, Sydenhami koorea, hemolüütilis-ureemiline sündroom, kolestaatiline ikterus;
kloasmid;
ägedate või krooniliste maksafunktsiooni häirete ilmnemine võib tingida KSK-de kasutamise katkestamise kuni maksafunktsiooni näitajate normaliseerumiseni;
eksogeensed östrogeenid võivad esile kutsuda või süvendada päriliku ja omandatud angioödeemi sümptomeid.

Suukaudsete kontratseptiivide kasutajate seas diagnoositakse rinnavähki keskmisest veidi sagedamini. Kuivõrd rinnavähki esineb alla 40-aastaste naiste seas harva, on rinnavähijuhtude arvu suurenemine vähene võrreldes rinnavähi üldise esinemissagedusega. Põhjuslikku seost KSK-de kasutamisega pole teada. Lisateabe saamiseks vt lõigud 4.3 ja 4.4.

Koostoimed Suukaudsete kontratseptiivide ja teiste ravimite (ensüümide indutseerijad) koostoimete tulemusel võib tekkida tsüklivälist verejooksu ja/või rasestumisvastase toime nõrgenemist (vt lõik 4.5).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Puuduvad teated Madeleine üleannustamise kohta. Tulenevalt üldistest kombineeritud suukaudsete kontratseptiividega seotud kogemustest on üleannustamise võimalikeks sümptomiteks iiveldus, oksendamine ja (noorte neidude korral) vähene tupekaudne veritsus. Antidoodid puuduvad, ravi on sümptomaatiline.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid ATC kood: G03AA12

Meetodi ebaõnnestumise Pearli indeks: 0,11 (ülemine kahepoolne 95 % usalduspiir: 0,60). Üldine Pearli indeks (meetodi viga + patsiendi viga): 0,31 (ülemine kahepoolne 95 % usalduspiir: 0,91)

Madeleine rasestumisvastane toime põhineb erinevate tegurite koosmõjul, millest tähtsaimateks on ovulatsiooni pärssimine ja endomeetriumi muutused.

Madeleine on kombineeritud suukaudne kontratseptiiv, mis sisaldab etünüülöstradiooli ja drospirenooni (gestageen). Terapeutiliste annuste korral on drospirenoonil ka antiandrogeensed ja kerged antimineralokortikoidsed omadused. Drospirenoonil puudub östrogeenne, glükokortikoidne ja antiglükokortikoidne aktiivsus. Sellest tulenevalt sarnaneb drospirenooni farmakoloogiline profiil suuresti loodusliku progesterooni omaga.

Kliiniliste uuringute tulemused viitavad, et etünüülöstradiool/drospirenoon kerged antimineralokortikoidsed omadused põhjustavad kergeid antimineralokortikoidseid toimeid.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Drospirenoon

Imendumine Suukaudsel manustamisel imendub drospirenoon kiirelt ja peaaegu täielikult. Toimeaine maksimaalsed kontsentratsioonid seerumis (ligikaudu 38 ng/ml) saavutatakse preparaadi ühekordse manustamise järel ligikaudu 1…2 tunniga. Biosaadavus on vahemikus 76...85 %. Toidu samaaegne manustamine ei mõjuta drospirenooni biosaadavust.

Biotransformatsioon Suukaudse manustamise järel metaboliseerub drospirenoon ulatuslikult. Põhilised metaboliidid plasmas on drospirenooni happelised vormid, mis tekivad laktoonringi avanemisel, ja 4,5-dihüdro-drospirenoon-3-

sulfaat, mis moodustuvad redutseerimise ja sellele järgneva sulfaatimise teel. Drospirenoon läbib ka CYP3A4 katalüüsitava oksüdatiivse metabolismi.

In vitro inhibeerib drospirenoon nõrgalt kuni mõõdukalt tsütokroom P450 ensüüme CYP1A1, CYP2C9, CYP2C19 ja CYP3A4.

Eritumine Drospirenooni metaboolne kliirens seerumis on 1,5 ± 0,2 ml/min/kg. Ainult tühine kogus drospirenooni eritub muutumatul kujul. Drospirenooni metaboliidid erituvad rooja ja uriiniga vahekorras ligikaudu 1:2 kuni 1:4. Metaboliitide eritumise poolestusaeg uriini ja roojaga on ligikaudu 40 h.

Tasakaalukontsentratsioon Ravitsükli ajal saavutatakse drospirenooni maksimaalsed püsikontsentratsioonid seerumis (ligikaudu 70 ng/ml) ligikaudu 8-päevase ravi järel. Lõpliku poolestusaja ning annustamisintervalli vahelisest suhtarvust tingituna suureneb drospirenoonisisaldus seerumis ligikaudu 3 korda.

Patsientide erirühmad Neerukahjustus Kergekujulise neerukahjustusega naistel (kreatiniini kliirens CLcr 50...80 ml/min) oli drospirenooni püsisisaldus seerumis võrreldav normaalse neerufunktsiooniga naiste omaga. Mõõduka neerukahjustusega naistel (CLcr 30...50 ml/min) oli drospirenoonisisaldus seerumis normaalse neerutalitlusega naiste omaga võrreldes keskmiselt 37% võrra suurem. Samuti oli drospirenoonikuur kerge ja mõõduka neerukahjustusega naiste jaoks hästi talutav. Drospirenoonikuur ei avaldanud seerumi kaaliumi kontsentratsioonile kliiniliselt olulist mõju.

Maksakahjustus Normaalse maksafunktsiooniga isikutega võrreldes vähenes üksikannusega uuringus osalevate mõõduka maksakahjustusega vabatahtlike kliirens (CL/F) suukaudsel manustamisel ligikaudu 50% võrra. Mõõduka maksakahjustusega vabatahtlikel täheldatud drospirenooni kliirensi langus ei avaldunud nähtavate erinevustena seerumi kaaliumikontsentratsioonide seisukohast. Isegi diabeedi ja samaaegse spironolaktoonravi korral (need kaks tegurit võivad soodustada hüperkaleemia teket) ei täheldatud seerumi kaaliumikontsentratsioonide tõusu üle normi ülemise piiri. Sellest võib järeldada, et kerge või mõõduka maksakahjustusega (Child-Pugh B) patsiendid taluvad drospirenooni hästi.

Etnilised rühmad Kliiniliselt olulisi erinevusi drospirenooni või etünüülöstradiooli farmakokineetikas jaapanlaste ja europiidsesse rassi kuuluvate naiste vahel ei ole täheldatud.

Etünüülöstradiool

Imendumine Suukaudsel manustamisel imendub etünüülöstradiool kiirelt ja täielikult. Pärast ühekordset suukaudset manustamist saavutatakse maksimaalne plasmakontsentratsioon (33 pg/ml) 1...2 tunniga. Presüsteemse konjugatsiooni ja esmase maksapassaaži tulemusena on absoluutne biosaadavus ligikaudu 60%. Koos toiduga manustamisel vähenes etünüülöstradiooli biosaadavus ligikaudu 25% uuringus osalejatest, samas kui ülejäänutel vastavaid muutusi ei täheldatud.

Jaotumine Seerumi etünüülöstradiooli sisaldus väheneb kahefaasiliselt, lõplikku dispositsioonifaasi iseloomustab ligikaudu 24-tunnine poolväärtusaeg. Etünüülöstradiool seostub suures ulatuses, kuid mittespetsiifiliselt seerumi albumiiniga (ligikaudu 98,5%) ja kutsub esile SHBG ning kortikoide siduva globuliini (CBG) kontsentratsioonide tõusu seerumis. Tuvastatud näiv jaotusruumala on ligikaudu 5 l/kg.

Biotransformatsioon Etünüülöstradiool metaboliseeritakse ulatuslikult sooles ja esmasel maksapassaažil. Etünüülöstradiooli esmane metabolism toimub aromaatse hüdroksüülimise kaudu, kuid moodustub ka mitmesuguseid hüdroksüülitud ja metüülitud metaboliite, mis esinevad nii vabade metaboliitide kui ka glükuroniidide ning sulfaatide konjugaatidena. Etünüülöstradiooli metaboolne kliirens on ligikaudu 5 ml/min/kg. In vitro on etünüülöstradiool CYP2C19, CYP1A1 ja CYP1A2 pöörduv inhibiitor ning ka mehhanismipõhine CYP3A4/5, CYP2C8 ja CYP2J2 inhibiitor.

Eritumine Etünüülöstradiool ei eritu olulisel määral muutumatul kujul. Etünüülöstradiooli metaboliidid erituvad uriini/sapi kaudu vahekorras 4:6. Metaboliidide eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 1 päev.

Tasakaalukontsentratsioon Püsikontsentratsioon saavutatakse ravitsükli teisel poolel ja etünüülöstradioolisisaldus seerumis suureneb ligikaudu 2,0 kuni 2,3 korda.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes piirdusid drospirenooni ja etünüülöstradiooli toimed tuntud farmakoloogiliste toimetega. Reproduktsioonitoksilisuse uuringud loomadel näitasid eriti embrüotoksilist ja fetotoksilist toimet, mida peetakse liigispetsiifiliseks. Etünüülöstradiool/drospirenoon kliinilistest annustest suuremate annuste manustamisel täheldati toimet seksuaalsele diferentseerumisele roti lootel, kuid mitte ahvi lootel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Laktoosmonohüdraat Eelželatiniseeritud (maisi)tärklis Povidoon Kroskarmelloosnaatrium Polüsorbaat 80 Magneesiumstearaat

Tableti kate: Osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol Titaandioksiid (E171) Makrogool 3350 Talk Kollane raudoksiid (E172) Punane raudoksiid (E172) Must raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Õhukese polümeerikattega tabletid on pakendatud läbisurutavast alumiiniumfooliumist ja PVC/PVDC kilest blistritesse ja pakendatud karpi.

Pakendi suurused: Blister: 1 x 21, 2 x 21, 3 x 21, 6 x 21, 13 x 21 õhukese polümeerikattega tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBER

650909

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 02.11.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.02.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Detsember 2022

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Madeleine 3 mg/0,03 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 3 mg drospirenooni ja 0,03 mg etünüülöstradiooli.

INN. Ethinylestradiolum, drospirenonum.

Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks tablett sisaldab 58,90 mg laktoosi (monohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tabletid. Kollased, ümmargused.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Raseduse vältimine.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Kuidas alustada Madeleine kasutamist

Hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid pole eelnevalt (möödunud kuul) kasutatud

Tablettide kasutamist tuleb alustada naise normaalse menstruaaltsükli 1. päeval (s.t menstruaalverejooksu esimesel päeval).

Üleminek kombineeritud hormonaalselt rasestumisvastaselt vahendilt (kombineeritud suukaudne

kontratseptiiv (KSK), tuperõngas või transdermaalne plaaster)

Üleminek ainult progestageen-meetodilt (ainult gestageen-tablett, -süst, implantaat) või gestageeni

Esimese trimestri abordi järgselt

Alustada võib kohe. Sellisel juhul ei ole täiendavate rasestumisvastaste meetmete rakendamine vajalik.

Sünnituse või teise trimestri abordi järgselt

Rinnaga toitvad emad– vt lõik 4.6.

Kui ükskõik millise tableti manustamisega hilinetakse üle 12 tunni, võib sellega kaasneda rasestumisvastase kaitse vähenemine. Ununenud tablettide suhtes kehtib kaks põhireeglit:

Sellest lähtuvalt saab anda järgnevat nõu järgimiseks igapäevases elus:

1. nädal

2. nädal

Kasutaja peab võtma viimase võtmata jäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavapärasel ajal. Eeldusel, et esimesele ununenud tabletile eelnenud 7 päeval on tablette manustatud õigesti, pole täiendavate rasestumisvastaste abinõude rakendamine vajalik. Kui aga võtmata on jäänud enam kui 1 tablett, tuleb täiendavaid abinõusid rakendada 7 päeva jooksul.

3. nädal

Eelseisva 7-päevase tabletivaba aja tõttu on rasestumisvastase kaitse vähenemise oht suur.

Kui tabletid jäid võtmata ja esimese tavapärase tabletivaba perioodiga ei kaasnenud vereeritust, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.

Mida teha seedetrakti häirete korral Raskete seedetrakti häirete (nt oksendamine või kõhulahtisus) korral ei pruugi imendumine olla täielik ja rakendada tuleb täiendavaid rasestumisvastaseid meetmeid. Kui oksendamine leiab aset 3...4 tunni jooksul pärast tableti võtmist, tuleb esimesel võimalusel võtta uus (asendus-) tablett. Võimalusel tuleb uus tablett võtta 12 tunni jooksul pärast tavapärast tablettide võtmise aega. Kui möödunud on enam kui 12 tundi, kehtivad võtmata jäänud tablettide osas esitatud nõuanded– vt lõik 4.2. Kui senist tabletivõtmise graafikut ei soovita muuta, tuleb võtta lisatablett (või tabletid) teisest blisterpakendist.

Menstruatsiooni alguse nihutamiseks muule nädalapäevale võib eelseisvat tabletivaba perioodi lühendada soovitud päevade arvu võrra. Mida lühem on see periood, seda suurem on risk, et vereeritus jääb ära ning esineb nn läbimurde- ja määrivat veritsemist järgmise pakendi kasutamise kestel (sarnaselt menstruatsiooni edasilükkamisele). Lapsed Madeleine on näidustatud üksnes pärast esimest menstruatsiooni (menarhet). Epidemioloogilised andmed enam kui 2000 alla 18-aastase tütarlapse kohta ei viita, et ravimi ohutus ja efektiivsus erineks selle vanuserühma ja üle 18-aastaste naiste seas.

Manustamisviis Suukaudne.

4.3 Vastunäidustused

− Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk

o Venoosne trombemboolia– käesolev (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitromboos või kopsuemboolia). o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin-III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. o Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). o Mitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia suur risk (vt lõik 4.4). − Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk o Arteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia). o Tserebrovaskulaarne haigus– insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant). o Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen. o Suur risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor, näiteks: − Käesolev või varem põetud raske maksahaigus, kuni maksafunktsiooni näitajate normaliseerumiseni. − Raske neerupuudulikkus või äge neerukahjustus. − Käesolev või varem põetud maksakasvaja (hea- või pahaloomuline). − Teadaolevad või kahtlustatavad sugulistest steroidhormoonidest mõjutatud pahaloomulised seisundid (nt suguelundites või rinnanäärmetes). − Diagnoosimata vaginaalne verejooks. − Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. − Madeleine samaaegne kasutamine koos ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri või glekapreviiri/pibrentasviiri või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiri sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused

Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Madeleine sobivust arutada koos naisega.
Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Madeleine kasutamine tuleb katkestada.
Teadaoleva või kahtlustatava VTE või ATE korral tuleb KHK-de kasutamine lõpetada. Antikoagulant-ravi (kumariinid) teratogeense toime tõttu tuleb antikoagulant-ravi alustamisel kasutada mõnda teist usaldusväärset rasestumisvastast meetodit.
Vereringe häired

riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige suurem esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4 nädalast või pikemat pausi.

VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.

VTE juhtude arv

KHK-de mittekasutajad Levonorgestreeli sisaldavad KHK-d Drospirenooni sisaldavad KHK-d (2 juhtu) (5…7 juhtu) (9…12 juhtu)

Väga harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites.

VTE riskifaktorid KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti, kui neid on mitu (vt tabel).

Madeleine on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi tekkeks suur (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. VTE riskifaktorid Riskifaktor Märkus Rasvumine (kehamassiindeks üle KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 30 kg/m²) Eriti oluline on seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi Pikaajaline liikumatus, suurem Nendel juhtudel on soovitatav plaastri/pilli/rõnga kasutamine kirurgiline protseduur, mis tahes katkestada (plaanilise kirurgilise protseduuri korral vähemalt jalgade või vaagnapiirkonna neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, kui täielikust operatsioon, neurokirurgia või ulatuslik liikumisvõime taastumisest on möödunud kaks nädalat. trauma Soovimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada muud Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestusega üle 4 tunni, võib samuti olla VTE riskifaktoriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid Esinemine perekonnas (venoosne Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK trombemboolia õdedel/vendadel või määramise otsust saata naine eriarsti konsultatsioonile. vanematel, eriti just suhteliselt noores eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga seotud haigusseisundid Vähkkasvaja, süsteemne erütematoosluupus, hemolüütilis- Vanuse tõus Eriti üle 35 aasta.

Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel. Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;
valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;
haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:

äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;
äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;
terav valu rindkeres;
tugev peapööritus või pearinglus;
kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).

Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus.

Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Tabel. ATE riskifaktorid Riskifaktor Märkus Vanuse tõus Eriti üle 35 aasta. Suitsetamine Naistel tuleb soovitada mitte suitsetada, kui nad soovivad Hüpertensioon Rasvumine (kehamassiindeks üle KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 30 kg/m²) Eriti oluline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid. Esinemine perekonnas (arteriaalne Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral tuleb enne mis tahes trombemboolia õdedel/vendadel või KHK määramise otsust saata naine eriarsti konsultatsioonile. vanematel, eriti just suhteliselt noores eas, nt enne 50. eluaastat) Migreen Migreeni esinemissageduse või raskusastme suurenemine (mis Teised vaskulaarsete häiretega seotud Suhkurtõbi, hüperhomotsüsteineemia, südameklapi kahjustus haigusseisundid ja kodade virvendus, düslipoproteineemia ja süsteemne

äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;
äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;
äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;
äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;
äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;
teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (transient ischaemic attack, TIA). Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:

valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;
ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;
täistunne, seedehäired või lämbumistunne;
higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;
äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;
kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Harvadel juhtudel on KSK-de kasutajatel täheldatud healoomulisi, veelgi harvem pahaloomulisi maksakasvajaid. Üksikutel juhtudel on need kasvajad põhjustanud eluohtliku verejooksu kõhuõõnde. Maksakasvajat tuleb diferentsiaaldiagnostiliselt arvesse võtta juhtudel, kui KSK-sid kasutavatel naistel täheldatakse ägedat valu ülakõhus, maksa suurenemist või kõhuõõnesisese verejooksu tunnuseid.

Muud haigusseisundid Madeleine’s sisalduv progestiin kujutab endast kaaliumi säästvate omadustega aldosterooni antagonisti. Enamikul juhtudest ei esine kaaliumisisalduse suurenemist. Siiski esines ühes kliinilises uuringus drospirenooni manustamisel mõnedel kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel, kes samal ajal kasutasid kaaliumi säästvaid ravimeid, kerge, kuigi mitte märkimisväärne seerumi kaaliumisisalduse suurenemine. Seetõttu soovitatakse neerupuudulikkusega patsientidel, kelle seerumi kaaliumisisaldus on enne ravi alustamist normi ülemisel piiril, kontrollida seerumi kaaliumisisaldust esimese kasutustsükli käigus, seda eriti samaaegsel kaaliumi säästvate ravimite kasutamisel. Vt ka lõik 4.5.

KSK-sid kasutades peavad naised, kes kannatavad hüpertriglütserideemia all või kelle suguvõsas seda on esinenud, arvestama tavapärasest suurema pankreatiidi ohuga.

sapikivide teke; porfüüria; süsteemne erütematoosne luupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; Sydenhami koorea; gestatsiooniherpes; otoskleroosiga seotud kuulmise halvenemine.

Eksogeensed östrogeenid võivad esile kutsuda või süvendada päriliku ja omandatud angioödeemi sümptomeid. Ägedate või krooniliste maksafunktsiooni häirete korral võib nõutav olla KSK-de kasutamise katkestamine kuni maksafunktsiooni normaliseerumiseni. Raseduse või varasema suguhormoonide kasutamise ajal esinenud kolestaatilise ikteruse ja/või kolestaasiga seotud nahasügeluse kordumisega seoses tuleb KSK-de kasutamine lõpetada.

Kuigi KSK-d võivad mõjutada perifeerset insuliiniresistentsust ja glükoositaluvust, puudub tõendusmaterjal ravirežiimi muutmise vajaduse kohta diabeetikute puhul, kes kasutavad madala-annuselisi KSK-sid (sisaldavad < 0,05 mg etünüülöstradiooli). Siiski on vajalik KSK-sid kasutava diabeetiku hoolikas jälgimine, eelkõige KSK-de kasutamise varases staadiumis.

KSK-de kasutamise ajal on esinenud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja haavandilise koliidi ägenemist.

Võimalikud on kloasmid, eelkõige neil naistel, kellel on esinenud rasedusaegseid kloasme. Teadaoleva soodumuse korral kloasmide tekkeks tuleb KSK-de manustamise ajal hoiduda otsese päikesevalguse ja ultraviolettkiirguse eest.

Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest.

Vähenenud efektiivsus KSK-de toime võib väheneda nt seoses võtmata jäänud tablettidega (vt lõik 4.2), seedetrakti häirete (vt lõik 4.2) või koostoimivate ravimitega (vt lõik 4.5).

Mõnel naisel ei pruugi tabletivabal perioodil vereeritust tekkida. Kui naine on võtnud KSK-sid vastavalt lõigus 4.2 esitatud juhistele, on rasedus ebatõenäoline. Kui aga enne esimest ärajäänud vereeritust ei ole KSK-sid võetud vastavalt juhistele või on ära jäänud kaks vereeritust, tuleb enne KSK-de võtmise jätkamist välistada raseduse võimalus. Madeleine sisaldab laktoosi Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Märkus: Võimalike koostoimete tuvastamiseks tuleb tutvuda samaaegselt manustatavate ravimite omaduste kokkuvõtetega.

Teiste ravimite mõju Madeleine’le

Pikaajaline ravi Kui naine saab pikaajalist ravi maksaensüüme indutseerivate toimeainetega, on soovitatav kasutada mõnda teist usaldusväärset, mittehormonaalset kontratseptsiooni meetodit.

Kirjanduse andmetel on esinenud järgnevaid koostoimeid. KSK-de kliirensit suurendavad ained (ensüümide induktsiooni tagajärjel väheneb KSK’de efektiivsus), nt: barbituraadid, bosentaan, karbamasepiin, fenütoiin, primidoon, rifampitsiin ja HIV-ravimid ritonaviir, nevirapiin ning efavirens, võimalik, et ka felbamaat, griseofulviin, okskarbasepiin, topiramaat ning naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad ravimid. Ained, millel on erinevad toimed KSK-de kliirensile: KSK-dega koosmanustamisel võivad mitmed HIV-proteaasi inhibiitorite ja mitte-nukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite kombinatsioonid (sh kombinatsioonid HCV-inhibiitoritega) suurendada või vähendada östrogeeni või progestiinide plasmakontsentratsioone. Nende muutuste kogumõju võib mõnel juhul olla kliiniliselt oluline.

Seetõttu tuleb võimalike koostoimete ja kaasuvate soovituste väljaselgitamiseks lugeda samaaegselt manustatavate HIV/HCV-ravimite ravimi omaduste kokkuvõtteid. Kahtluse korral tuleb proteaasi

inhibiitoreid või mitte-nukleosiidseid pöördtranskriptaasi inhibiitoreid võtval naisel kasutada lisaks barjäärimeetodit.

KSK-de kliirensit vähendavad ained (ensüümide inhibiitorid) Ensüümi inhibiitoritega võimalike koostoimete kliiniline tähtsus on teadmata. Samaaegne manustamine koos tugevate CYP3A4 inhibiitoritega võib suurendada östrogeeni, progestiini või mõlema plasmakontsentratsioone.

Drospirenooni (3 mg ööpäevas)/ etünüülöstradiooli (0,02 mg ööpäevas) kombinatsiooni mitmeannulises uuringus suurendas samaaegne tugeva CYP3A4 inhibiitori, ketokonasooli 10-päevane manustamine drosperidooni ja etinüülöstradiooli AUC -d vastavalt 2,7 ja 1,4 korda. On näidatud, et etorikoksiibi annuses 60…120 mg ööpäevas samaaegsel kasutamisel koos 0,035 mg etünüülöstradiooli sisaldava kombineeritud hormonaalse kontratseptiiviga, suureneb etinüülöstradiooli plasmakonsentratsioon vastavalt 1,4…1,6 korda.

Madeleine mõju teistele ravimitele

KSK-d võivad mõjutada teatud muude toimeainete metabolismi. Kontsentratsioonid vereplasmas ja kudedes võivad vastavalt kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt lamotrigiin).

Vastavalt koostoimeuuringutele vabatahtlike naispatsientide osalusel, kes kasutasid markersubstraadina omeprasooli, simvastatiini või midasolaami, on vähetõenäoline, et drospirenoon annuses 3 mg mõjutab kliiniliselt oluliselt teiste toimeainete tsütokroom P450 vahendatud metabolismi.

Teised koostoimed

Laboratoorsed analüüsid

Drospirenoon suurendab plasma reniini aktiivsust ja suurendab aldosterooni sisaldust tänu oma kergele antimineralokortikoidsele toimele.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Madeleine kasutamine ei ole näidustatud raseduse ajal.

Kui naine rasestub Madeleine kasutamise ajal, tuleb ravimi manustamine viivitamatult lõpetada. Ulatuslikud epidemioloogilised uuringud ei ole näidanud sünnidefektide riski suurenemist lastel, kelle emad kasutasid KSK-sid enne rasedust, ega teratogeenset toimet juhul, kui KSK-sid on teadmatult kasutatud raseduse ajal. Loomkatsetes on tiinuse ja imetamise ajal esinenud soovimatuid kõrvaltoimeid (vt lõik 5.3). Nende loomadel saadud andmete põhjal ei saa välistada toimeainete hormonaalsest aktiivsusest põhjustatud soovimatuid mõjusid. Üldised kogemused seoses KSK-de kasutamisega raseduse ajal ei ole siiski tõendanud tegelikku soovimatut toimet inimestele.

Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse Madeleine kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud. KSK-de kasutajatel ei ole täheldatud mõju autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

KSK-de kasutamisega seostatud tõsised kõrvaltoimed on loetletud ka lõigus 4.4.

Madeleine kasutamise ajal on teatatud järgnevatest kõrvaltoimetest:

Kõrvaltoimete esinemissagedus baseerub kliiniliste uuringute andmetel.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimete esinemissagedus

Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkus Päriliku ja Psühhiaatrilised häired Depressiivne Libiido suurenemine Närvisüsteemi häired Peavalu Kõrva ja labürindi Vaegkuulmine kahjustused Vaskulaarsed häired Migreen Hüpertensioon Venoosne Seedetrakti häired Iiveldus Oksendamine

Naha ja nahaaluskoe Akne Nodoosne kahjustused Ekseem erüteem Reproduktiivse Menstruatsiooni Rindade suurenemine Eritis rindadest süsteemi ja häired Vaginaalne rinnanäärme häired Menstruatsiooni infektsioon Üldised häired ja Vedelikupeetus manustamiskoha Kehakaalu tõus reaktsioonid

venoossed trombemboolilised häired;
arteriaalsed trombemboolilised häired;
hüpertensioon;
maksakasvajad;

teatud seisundite ilmnemine või ägenemine, mille korral seost KSK-de kasutamisega ei ole lõplikult tõestatud: Crohni tõbi, haavandiline koliit, epilepsia, emakamüoomid, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, herpes gestationis, Sydenhami koorea, hemolüütilis-ureemiline sündroom, kolestaatiline ikterus;
kloasmid;
ägedate või krooniliste maksafunktsiooni häirete ilmnemine võib tingida KSK-de kasutamise katkestamise kuni maksafunktsiooni näitajate normaliseerumiseni;
eksogeensed östrogeenid võivad esile kutsuda või süvendada päriliku ja omandatud angioödeemi sümptomeid.

Suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutajate seas diagnoositakse rinnavähki keskmisest veidi sagedamini. Kuivõrd rinnavähki esineb alla 40-aastaste naiste seas harva, on rinnavähijuhtude arvu suurenemine vähene võrreldes rinnavähi üldise esinemissagedusega. Põhjuslikku seost KSK-de kasutamisega pole teada. Lisateabe saamiseks vt lõigud 4.3 ja 4.4.

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid. ATC kood: G03AA12

Meetodi ebaõnnestumise Pearli indeks: 0,09 (ülemine kahepoolne 95% usalduspiir: 0,32). Üldine Pearli indeks (meetodi viga + patsiendi viga): 0,57 (ülemine kahepoolne 95 % usalduspiir: 0,90).

Madeleine rasestumisvastane toime põhineb erinevate tegurite koosmõjul, millest tähtsaimateks on ovulatsiooni pärssimine ja endomeetriumi muutused.

Kliiniliste uuringute tulemused viitavad, et etünüülöstradiool/drospirenoon kerged antimineralokortikoidsed omadused põhjustavad kergeid antimineralokortikoidseid toimeid.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Drospirenoon

Jaotumine Suukaudse manustamise järgselt väheneb drospirenoonisisaldus seerumis lõpliku poolväärtusajaga 31 tundi. Drospirenoon seondub seerumi albumiiniga; see ei seondu suguhormooni siduva globuliini (ingl sex hormone binding globulin, SHBG) ega kortikoidi siduva globuliiniga (ingl corticoid binding globulin, CBG). Vaid 3...5% toimeaine kogu seerumi kontsentratsioonist esineb vaba steroidina. Etünüülöstradioolist põhjustatud SHBG tõus ei mõjuta drospirenooni seondumist seerumi valguga. Drospirenooni keskmine näiv jaotusruumala on 3,7 ± 1,2 l/kg. Biotransformatsioon Suukaudse manustamise järel metaboliseerub drospirenoon ulatuslikult. Põhilised metaboliidid plasmas on drospirenooni happelised vormid, mis tekivad laktoonringi avanemisel, ja 4,5-dihüdro-drospirenoon-3- sulfaat, mis moodustuvad redutseerimise ja sellele järgneva sulfaatimise teel. Drospirenoon läbib ka CYP3A4 katalüüsitava oksüdatiivse metabolismi.

In vitro inhibeerib drospirenoon nõrgalt kuni mõõdukalt tsütokroom P450 ensüüme CYP1A1, CYP2C9, CYP2C19 ja CYP3A4.

Patsientide erirühmad Neerukahjustuse mõju Kergekujulise neerukahjustusega naistel (kreatiniini kliirens CLcr 50...80 ml/min) oli drospirenooni püsisisaldus seerumis võrreldav normaalse neerufunktsiooniga naiste omaga. Mõõduka neerukahjustusega naistel (CLcr 30...50 ml/min) oli drospirenoonisisaldus seerumis normaalse neerutalitlusega naiste omaga võrreldes keskmiselt 37% võrra suurem. Samuti oli drospirenoonikuur kerge ja mõõduka neerukahjustusega naiste jaoks hästi talutav. Drospirenoonikuur ei avaldanud seerumi kaaliumi kontsentratsioonile kliiniliselt olulist mõju.

Maksakahjustuse mõju Normaalse maksafunktsiooniga isikutega võrreldes vähenes üksikannusega uuringus osalevate mõõduka maksakahjustusega vabatahtlike kliirens (CL/F) suukaudsel manustamisel ligikaudu 50% võrra. Mõõduka

maksakahjustusega vabatahtlikel täheldatud drospirenooni kliirensi langus ei avaldunud nähtavate erinevustena seerumi kaaliumikontsentratsioonide seisukohast. Isegi diabeedi ja samaaegse spironolaktoonravi korral (need kaks tegurit võivad soodustada hüperkaleemia teket) ei täheldatud seerumi kaaliumikontsentratsioonide tõusu üle normi ülemise piiri. Sellest võib järeldada, et kerge või mõõduka maksakahjustusega (Child-Pugh B) patsiendid taluvad drospirenooni hästi.

Etnilised rühmad Kliiniliselt olulisi erinevusi drospirenooni või etünüülöstradiooli farmakokineetikas jaapanlaste ja europiidsesse rassi kuuluvate naiste vahel ei ole täheldatud.

Etünüülöstradiool

Imendumine Suukaudsel manustamisel imendub etünüülöstradiool kiirelt ja täielikult. Pärast 30 mikrogrammi suukaudset manustamist saavutatakse maksimaalne plasmakontsentratsioon (100 pg/ml) 1...2 tunniga. Etünüülöstradiool metaboliseerub esmase maksapassaaži käigus ulatuslikult, seda suure indiviididevahelise varieeruvusega. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 45%. Jaotumine Etünüülöstradiooli näiline jaotusruumala on 5 l/kg, seostumine plasmavalkudega ulatub ligikaudu 98%-ni. Etünüülöstradiool kutsub esile SHBG ja CBG sünteesimise maksas. Ravi käigus 30 mikrogrammi etünüülöstradiooliga tõuseb SHBG kontsentratsioon plasmas ligikaudu 70-lt nmol/l-t 350 nmol/l-ni. Etünüülöstradiooli väikesed kogused erituvad rinnapiima (0,02% annusest).

In vitro on etünüülöstradiool CYP2C19, CYP1A1 ja CYP1A2 pöörduv inhibiitor ning ka mehhanismipõhine CYP3A4/5, CYP2C8 ja CYP2J2 inhibiitor.

Tasakaalukontsentratsioon Püsikontsentratsioon saavutatakse ravitsükli teisel poolel ja etünüülöstradioolisisaldus seerumis suureneb ligikaudu 1,4 kuni 2,1korda.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes piirdusid drospirenooni ja etünüülöstradiooli toimed tuntud farmakoloogiliste toimetega. Reproduktsioonitoksilisuse uuringud loomadel näitasid embrüotoksilist ja fetotoksilist toimet, mida peetakse liigispetsiifiliseks. Etünüülöstradiool/drospirenoon kliinilistest annustest suuremate annuste manustamisel täheldati toimet seksuaalsele diferentseerumisele roti lootel, kuid mitte ahvi lootel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Laktoosmonohüdraat Maisitärklis Eelželatiniseeritud (maisi)tärklis Krospovidoon Povidoon Polüsorbaat 80 Magneesiumstearaat

Tableti kate: Osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol Titaandioksiid (E171) Makrogool 3350 Talk Kollane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Õhukese polümeerikattega tabletid on pakendatud läbisurutavast alumiiniumfooliumist ja PVC/PVDC kilest blistritesse ja pakendatud karpi.

Pakendi suurused: Blister: 1 x 21, 2 x 21, 3 x 21, 6 x 21, 13 x 21 õhukese polümeerikattega tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBER

651309

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 02.11.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.02.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Detsember 2022

Madeleine – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Vali ravim

Artikli sisukord

Pakendi infoleht: teave patsiendile

1. Mis ravim on Madeleine ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Madeleine võtmist

3. Kuidas Madeleinet kasutada

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5. Kuidas Madeleine säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

Pakendi infoleht: teave patsiendile

1. Mis ravim on Madeleine ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Madeleine võtmist

3. Kuidas Madeleinet kasutada

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5. Kuidas Madeleine säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3. RAVIMVORM

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

4.2 Annustamine ja manustamisviis

4.3 Vastunäidustused

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

4.8 Kõrvaltoimed

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

5.2 Farmakokineetilised omadused

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

6.2 Sobimatus

6.3 Kõlblikkusaeg

6.4 Säilitamise eritingimused

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

7. MÜÜGILOA HOIDJA

8. MÜÜGILOA NUMBER

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3. RAVIMVORM

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

4.2 Annustamine ja manustamisviis

4.3 Vastunäidustused

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

4.8 Kõrvaltoimed

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

5.2 Farmakokineetilised omadused

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

6.2 Sobimatus

6.3 Kõlblikkusaeg

6.4 Säilitamise eritingimused

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

7. MÜÜGILOA HOIDJA

8. MÜÜGILOA NUMBER

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV