Metadon dak 1 mgml – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Metadon DAK 1 mg/ml suukaudne lahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Suukaudse lahuse 1 ml sisaldab 1 mg metadoonvesinikkloriidi. INN. Metadonum

Teadaolevat toimet omavad abiained: 1 ml lahust sisaldab 0,2 mg propüülparahüdroksübensoaati, 0,8 mg metüülparahüdroksübensoaati, 9 mg etanooli (96%), 94,5 mg sahharoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudne lahus. Selge, värvitu, apelsini lõhnaga lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Tõendatud opioidsõltuvuse suukaudne asendusravi täiskasvanutel koos meditsiinilise jälgimise ja sobiva psühhosotsiaalse abiga ning kooskõlas kehtiva riikliku seadusandlusega. Tugev valu.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Metadooni ei tohi manustada sagedamini kui 6…8 tunni järel, kuna see võib organismis kuhjuda ja põhjustada sedatsiooni ja hingamise depressiooni. Kuna annustamise skeemist rangelt kinnipidamine võib anda ka ebapiisava analgeetilise toime, siis tuleb järgnevaid annuseid kohandada vastavalt patsiendi individuaalsele ravivastusele. Ravi metadooniga peab alustama vaid selle ravis kasutamise kogemusega arst.

Tugev valu Täiskasvanutele on algannus 5…10 mg iga 6…8 tunni järel. Lastele on tavaline annus 100…200 mikrogrammi 1 kg kehakaalu kohta iga 6…8 tunni järel. Lapsed on tundlikumad kui täiskasvanud ja neil võivad toksilised toimed tekkida juba kasutamisel väga väikestes annustes.

Opioidsõltuvuse ravi Annustamine on individuaalne vastavalt patsiendi vajadustele. Alustatakse annusega 10…20 mg ööpäevas. Vajadusel annust suurendatakse 10…20 mg kaupa ööpäevas, jälgides, et patsiendil ei teki ärajätu- ja mürgistusnähtusid. Tavaline säilitusannus on 60…120 mg ööpäevas. Annus võib ulatuda kuni 180 mg ööpäevas.

Maksakahjustusega patsiendid Metadoon metaboliseerub maksa CYP450 kaudu, seetõttu tuleb maksakahjustusega patsientidel alustada ravi väiksemate annustega ja ravi tuleb individualiseerida vastavalt patsiendi reageerimisele ravile.

Neerukahjustusega patsiendid Neerukahjustusega patsientidel tuleb metadooni annustada järgmiste intervallidega:

• kerge neerukahjustusega patsiendid (kreatiniinikliirens 50...80 ml/min) peavad saama metadooni iga 6 tunni järel;
• mõõduka neerukahjustusega patsiendid (kreatiniinikliirens 30...50 ml/min) peavad saama metadooni iga 8 tunni järel;
• raske neerukahjustusega patsiendid (kreatiniinikliirens < 30 ml/min) peavad saama metadooni iga 8...12 tunni järel;
• lõppstaadiumi neeruhaigusega patsientide (vajavad dialüüsi) annustamiste vaheline intervall peab olema vähemalt 12 tundi.

Eakad Eakatel patsientidel tuleb kasutada väikseimat võimalikku metadooni annust, kuna esineb metadooni kuhjumise ja üleannustamise oht juba väikestes annustes.

Manustamisviis Suukaudne.

Ravieesmärgid ja ravi katkestamine Enne Metadon DAKiga ravi alustamist tuleb ravistrateegia, sealhulgas ravi kestus ja ravieesmärgid, kooskõlastada patsiendiga vastavalt valu leevendamise juhistele. Ravi ajal peavad arst ja patsient omavahel sageli suhtlema, et hinnata ravi jätkamise vajadust, kaaluda ravi katkestamist ja vajaduse korral annuseid kohandada. Kui patsient ravi metadooniga enam ei vaja, võib võõrutussümptomite vältimiseks olla soovitatav vähendada annust järk-järgult (vt lõik 4.4). Kui valu ei allu piisavalt ravile, tuleb kaaluda hüperalgeesia, tolerantsuse tekke ja põhihaiguse progresseerumise võimalust (vt lõik 4.4).

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Rahutusseisundid alkoholi või uinutite kuritarvitamise tagajärjel.
• Metadooni ei tohi kasutada samaaegselt ega enne 14 ööpäeva möödumist ravist monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoritega.
• Metadoon on hingamiskeskuse pärssija ja seda ei tohi kasutada ägeda hingamise pärssumise puhul, nt äge astmahoog, raske bronhiit, raske kopsu emfüseem.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Metadooni ei tohi kasutada mõõduka valu, ägeda valu, ja „läbilöögi“ valu puhul või vajaduspõhiselt ning opioide varem mitte saanud patsientidel. Kroonilise mitte-vähivalu puhul ei tohi metadoon olla esimese valiku ravim.

Metadoon on tsentraalse hingamiskeskuse ja kesknärvisüsteemi depressant, mida tuleb kasutada ettevaatusega, kaasates vastavat monitoorimist ja kliinilist käsitlemist, patsientidel:

• kellel esineb haiguslik seisund, mis võib põhjustada hüpoventilatsiooni või hingamise pärssumist, nt obstruktiivne kopsuhaigus, cor pulmonale, hüpoksia või hüperkapnia;
• kes saavad samaaegselt mõnda teist kesknärvisüsteemi depressanti ja neil tuleb metadooni annust vähendada (vt lõik 4.5);
• kellel esineb intrakraniaalse rõhu tõus või peatrauma, kuna metadoon võib esile kutsuda aju hüpoksia ja vasodilatatsiooni, mis võivad veelgi märgatavalt rõhku tõsta;
• kellel esineb hüpotüroidism. Metadooni toimel tõuseb seerumis kilpnäärme hormooni siduva globuliini, trijoodtüroniini ja türoksiini tase. Nende taset tuleb jälgida;

• kellel esineb Addisoni tõbi. Opioidid võivad nõrgendada hüpotaalamuse-ajuripatsi-neerupealise telje funktsiooni või inhibeerivad AKTH vabanemist;
• kes kuritarvitavad alkoholi või rahusteid;
• kellel esineb hüpopituitarism, mis võib pikendada KNS-i ja hingamise depressiooni;
• kellel esineb feokromotsütoom; hüpertensiooni ja maliigse hüpertensiooni võimaliku tekitamise tõttu (viib hingamise pärssumise nähtude ja sümptomite esinemiseni);
• kes saavad monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoreid või kes on viimase 14 päeva jooksul lõpetanud ravi MAO inhibiitoritega.

Metadooni tuleb ettevaatusega kasutada ka patsientidel, kellel esineb:

• äge seedetrakti häire või põletikuline soolehaigus, kuna metadoon tõstab seedetrakti toonust (spasmid, peristaltika aeglustumisest tulenev kõhukinnisus), mis võib viia soolesisese rõhu tõusuni ja mao tühjenemise aeglustumiseni ning seetõttu patsiendi seisundit halvendada;
• prostata hüpertroofia, ureetra striktuur (spasmid kuseteedes, välise sfinkteri toonuse suurenemine ja põie mahu suurenemine). Tühjenemisrefleks on pärsitud ja seetõttu esineb sagedasti uriinipeetust;
• maksa ja sapiteede haiguseid, nt sapikoolikud (võivad põhjustada Oddi sfinkteri spasmi) ja kõhunäärme häired (võivad põhjustada seerumi amülaasi tõusu). Patsiente tuleb jälgida halvenevate nähtude ja sümptomite suhtes.

Opioididega seotud hoiatused ja ettevaatusabinõud

• Sage annustamine võib viia ravimi kuhjumiseni organismis, mis võib põhjustada üleannustamist ja toksilisust.
• Metadooni võidakse samamoodi kuritarvitada kui teisi opioidi agoniste. Kõiki patsiente, kes saavad opioide tuleb rutiinselt jälgida ravimi väärkasutamise, ravimi kuritarvitamise ja ravimsõltuvuse sümptomite suhtes.
• Ravi lõpetamisel on kirjeldatud võõrutusnähte, tavaliselt 24...48 tunni jooksul pärast ravi lõpetamist. Metadoonravi lõpetamine patsientidel, kellel on tekkinud füüsiline sõltuvus, peab toimuma järk-järgult. Järsk ravi katkestamine, annuse vähendamine või opiaadi antagonisti manustamine (nt naloksoon) võib esile kutsuda ärajätusündroomi, millele on iseloomulik unetus, valu, rinorröa, suurenenud pisaravool, isu vähenemine ja diarröa.

Opioidide kasutamise häire (kuritarvitamine ja sõltuvus) Metadoon on opioidne analgeetikum, mis on iseenesest väga sõltuvust tekitav. Ravimil on pikk poolväärtusaeg, mistõttu see võib kuhjuda. Sümptomeid leevendav üksikannus võib juhul, kui seda võetakse iga päev, põhjustada kuhjumist ja võimalikku surma. Nagu ka teiste opioidide puhul, võib metadooni korduval manustamisel tekkida tolerantsus, füüsiline ja/või psühholoogiline sõltuvus. Valu leevendamiseks kasutatav Metadon DAK võib korduva kasutamise korral põhjustada opioidide kasutamise häiret. Opioidide suurem annus ja ravi pikaajalisem kestus võivad suurendada opioidide kasutamise häire tekkeriski. Enne ravi alustamist Metadon DAKiga ja ravi ajal tuleb ravieesmärgid ja ravi katkestamise plaan patsiendiga kooskõlastada (vt lõik 4.2). Enne ravi alustamist ja ravi ajal tuleb patsienti teavitada ka opioidide kasutamise häire tekkeriskidest ja nähtudest. Nende nähtude ilmnemisel tuleb patsientidel soovitada arsti poole pöörduda. Metadon DAKi kuritarvitamine või tahtlik väärkasutamine võib põhjustada üleannustamist ja/või surma. Opioidide kasutamise häire tekkerisk on suurem patsientidel, kellel on isiklikult või perekonnas (vanemad või õed-vennad) esinenud uimastite tarbimishäireid (sealhulgas alkoholi liigtarbimine), praegustel tubakatarbijatel või patsientidel, kellel on isiklikult esinenud muid vaimse tervise häireid (nt depressioon, ärevus- ja isiksusehäired). Patsiente tuleb jälgida uimastivajadusele viitava käitumise tunnuste (nt liiga varajane soov ravimivaru uuendamiseks) osas. See hõlmab samaaegselt kasutatavate opioidide ja psühhoaktiivsete ravimite (nt bensodiasepiinide) ülevaatamist. Opioidide kasutamise häire nähtude ja sümptomitega patsientide puhul tuleb kaaluda konsultatsiooni sõltuvusspetsialistiga. Unega seotud hingamishäired

Opioidid võivad põhjustada unega seotud hingamishäireid, sealhulgas tsentraalset uneapnoed ja unega seotud hüpokseemiat. Opioidide kasutamine suurendab tsentraalse uneapnoe tekkeriski annusest sõltuvalt. Tsentraalse uneapnoega patsientidel tuleb kaaluda opioidide koguannuse vähendamist.

QT intervalli pikenemine Metadoonravi ajal on teatatud ka QT intervalli pikenemisest ja torsade de pointes’i esinemisest sagedamini, kuid mitte ainult metadooni suuremate annuste puhul (> 200 mg/ööpäevas). Seetõttu tuleb metadooni kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel esineb QT intervalli pikenemine või neil patsientidel, kellel on oht QT intervalli pikenemise tekkeks, nt:

• teadaolev QT intervalli pikenemine anamneesis;
• kaugelearenenud südamehaigus;
• elektrolüütide tasakaaluhäired: hüpokaleemia, hüpomagneseemia;
• kasutamisel koos ravimitega, mis võivad pikendada QT intervalli.

Nagu kõik opiaadid võib ka metadoon põhjustada häiriva kõhukinnisuse, mis on eriti ohtlik tõsise maksapuudulikkusega patsientidel. Seetõttu on soovitatav juba varakult kasutusele võtta kõhukinnisust vältida aitavad meetmed.

Risk rahustite (nt bensodiasepiinid või sarnased ravimid) samaaegsel kasutamisel Metadon DAKi samaaegne kasutamine rahustitega (nt bensodiasepiinid või sarnased ravimid) võib põhjustada sedatsiooni, respiratoorset depressiooni, koomat ja surma. Nende riskide tõttu tohib neid rahusteid samaaegselt määrata ainult patsientidele, kellel alternatiivsed ravivõimalused ei ole võimalikud. Kui Metadon DAKi otsustatakse siiski määrata samaaegselt rahustitega, tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust ning ravi peab olema võimalikult lühike. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida respiratoorse depressiooni ja sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Seetõttu on tungivalt soovitatav teavitada patsiente ja nende hooldajaid, et nad oleksid nendest sümptomitest teadlikud (vt lõik 4.5).

Neerupealiste puudulikkus Opioidsed valuvaigistid võivad põhjustada pöörduvat neerupealiste puudulikkust, mis nõuab jälgimist ja asendusravi glükokortikoidiga. Neerupealiste puudulikkuse sümptomiteks võivad olla iiveldus, oksendamine, isutus, väsimus, nõrkus, pearinglus või madal vererõhk.

Vähenenud suguhormoonid ja suurenenud prolaktiin Opioidsete valuvaigistite pikaajalist kasutamist võib seostada suguhormoonide sisalduse vähenemise ja prolaktiini sisalduse suurenemisega. Sümptomiteks on vähenenud libiido, impotentsus või amenorröa. Hüpoglükeemia Metadooni üledoosi või annuse suurendamisel on täheldatud hüpoglükeemiat. Annuse suurendamisel on soovitatav kontrollida regulaarselt veresuhkrusisaldust (vt lõik 4.8 ja 4.9).

Maksa ja sapiteede häired Metadoon võib põhjustada Oddi sfinkteri düsfunktsiooni ja spasmi, suurendades sapiteede sümptomite ja pankreatiidi riski. Seetõttu tuleb pankreatiidi ja sapiteede haigustega patsientidele manustada metadooni ettevaatusega.

Hüperalgeesia Nagu teistegi opioidide puhul, tuleb ebapiisava valuvaigistava toime korral pärast metadooni annuse suurendamist kaaluda opioididest põhjustatud hüperalgeesia võimalust. Näidustatud võib olla metadooni annuse vähendamine või ravi ümberhindamine.

Oluline teave abiainete kohta Metadon DAK lahus sisaldab propüülparahüdroksübensoaati ja metüülparahüdroksübensoaati, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi). Metadon DAK sisaldab 810 mg etanooli maksimaalses annuses (90 ml lahust), mis vastab 0,9% w/v. Alkoholi sisaldus selle ravimi 90 ml-s vastab 20 ml õllele või 8 ml veinile. Ravimi annuse 90 mg

manustamise täiskasvanule kehakaaluga 70 kg tulemusel on etanooli plasmakontsentratsioon 12 mg/kg, mis võib põhjustada veres alkoholi kontsentatsiooni suurenemist ligikaudu 2 mg 100 ml-s. Metadon DAK lahus sisaldab sahharoosi. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoos- galaktoosi malabsorptsiooni või sahharaas-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Metadoon metaboliseeritakse mitmete tsütokroom P450 (CYP450) ensüümide poolt. Seetõttu võib metadooni manustamine koos ravimitega, mis teadaolevalt takistavad CYP450 ensüüme, mõjutada kliinilist toimet (vt lõik 5.2).

Ravimid, mis võivad mõjutada metadooni plasmataset Mõned ravimid võivad kiirendada metadooni metabolismi, mille tulemusel langeb metadooni tase plasmas: infektsioonivastased ravimid (rifampitsiin), antikonvulsandid (karbamasepiin, fenütoiin), liht-naistepunaürt ja retroviirusvastased ained, mida kasutatakse HIV infektsiooni ravis (eriti nevirapiin, efavirens ja mõned proteaasi inhibiitorid). Nende ravimite manustamine võib põhjustada metadooni ärajätunähtude tekkimist.

Mõned ravimid võivad aeglustada metadooni metabolismi, mille tulemusel tõuseb metadooni tase plasmas: flukonasool ja mõned selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d), eriti fluvoksamiin. Nende ravimite manustamine võib suurendada tõenäosust metadooni toksilisuse tekkeks.

Metadoonikliirens väheneb manustamisel koos CYP3A4 toimet inhibeerivate ravimitega, nt mõned HIV-i vastased ained, makroliidantibiootikumid, tsimetidiin ja asoolid.

Monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorid võivad pikendada ja tugevdada metadooni hingamist pärssivat toimet. Opioidide ja MAO inhibiitorite koos manustamine võib põhjustada fataalset hüpotensiooni ja koomat (vt lõik 4.4). Mitte kasutada samaaegselt ega enne 14 ööpäeva möödumist ravist MAO inhibiitoritega (vt lõik 4.3).

Opioidide ja gabapentinoidide (gabapentiin ja pregabaliin) samaaegne kasutamine suurendab opioidide üleannustamise, hingamisdepressiooni ja surma riski.

Kannabidiooli samaaegne manustamine võib põhjustada metadooni kontsentratsiooni suurenemist plasmas. Mõju teistele ravimitele Metadoon võib mõjutada ka teiste ravimite metabolismi. Mõnede ravimite plasmakontsentratsioon võib tõusta, nt nelfinaviir, zidovudiin, flukonasool ja desipramiin, ja mõnede kontsentratsioon võib langeda, nt abakaviir ja amprenaviir.

QT intervalli pikenemine Ettevaatus on vajalik, kui metadooni kasutatakse koos ravimiga, millel on teada QT intervalli pikendav toime (vt lõik 4.4). Koostoimed võivad esineda metadooni ja võimalike arütmogeensete ravimite vahel, nt I ja III klassi antiarütmikumid, mõned neuroleptikumid, tritsüklilised antidepressandid ja kaltsiumikanali blokaatorid. Ettevaatus on vajalik ka juhul, kui metadooni kasutatakse koos ravimiga, mis võib põhjustada elektrolüütide tasakaalu häireid (hüpomagneseemia, hüpokaleemia), mis omakorda põhjustavad QT intervalli pikenemist. Siia kuuluvad diureetikumid, lahtistid ja harvadel juhtudel ka mineralokortikoidsed hormoonid.

Teised toimed Metadooni üldist pärssivat toimet võivad tugevdada teised tsentraalselt toimivad ained, nt alkohol, barbituraadid, neuromuskulaarset ülekannet takistavad ained, fenotiasiinid ja rahustid. Ent mõned psühhotroopsed ravimid võivad metadooni analgeetilist toimet tugevdada.

Rahustid nagu bensodiasepiinid või sarnased ravimid Opioidide samaaegne kasutamine koos rahustitega nagu bensodiasepiinide või sarnaste ravimitega suurendab sedatsiooni, respiratoorse depressiooni, kooma ja surma riski täiendava kesknärvisüsteemi pärssiva toime tõttu. Samaaegsel kasutamisel tuleb ravimite annust ja kasutamise kestust piirata (vt lõik 4.4).

H -retseptorite blokaatorite üheaegsel manustamisel on suurem oht metadooni kõrvaltoimete tekkeks. Serotonergilised ravimid Metadooni samaaegsel kasutamisel koos petidiini, monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorite ja serotonergiliste ainete nagu selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI), serotoniini/noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI) ja tritsüklilised antidepressandid (TCAd) võib tekkida serotonergiline sündroom. Serotoniini sündroomi sümptomiteks võivad olla vaimse seisundi muutused, autonoomne ebastabiilsus, neuromuskulaarsed häired ja/või seedetrakti sümptomid.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Vähesed andmed metadooni kasutamise kohta raseduse ajal ei viita metadooni teratogeensetele toimetele. Metadooni tohib kasutada raseduse ajal, vaid juhul, kui oodatav kasu emale on suurem kui võimalik oht lootele. Sümptomid, mille esinemist vastsündinul seostatakse gestatsiooni ajal metadooni kasutamisega on hingamisdepressioon, väike sünnikaal, ikterus, trombotsütoos ja võõrutussümptomid (vastsündinu ärajätusündroom).

Mõnedes vaatlusuuringutes on teatatud kaasasündinud väärarenditest ja neuroloogilise arengu häiretest lastel, kelle emad said raseduse ajal opioidide tarvitamise häire tõttu metadooni. Uuringu piiratuse ja opioidide tarvitamise häiretega seotud emapoolsete, perekondlike ja sotsiaal-keskkondlike segavate tegurite tõttu ei saa siiski metadooni võimaliku panuse kohta järeldusi teha. Imetamine Metadoon eritub rinnapiima vähesel määral. Imetamise soovitamise kohta otsuse tegemisel tuleb võtta arvesse kliinilise spetsialisti nõuandeid ja kaaluda, kas naine saab metadooni püsivat säilitusannust ja tarvitab jätkuvalt illegaalseid aineid. Kui kaalutakse imetamist, peab metadooni annus olema võimalikult väike. Ravimi väljakirjutamisel peab imetavale naisele soovitama jälgida imikut sedatsiooni ja hingamisraskuste suhtes ning otsida kohe arstiabi, kui need tekivad. Ehkki rinnapiima eritunud metadooni kogus ei ole rinnapiimatoidul olevatel imikutel võõrutusnähtude täielikuks pärssimiseks piisav, võib see leevendada vastsündinute abstinentsisündroomi raskusastet. Kui imetamine tuleb katkestada, tuleb seda teha järk-järgult, sest järsk rinnapiimast võõrutamine võib imikul suurendada ärajätunähte.

Fertiilsus Metadoon ei näi kahjustavat naiste fertiilsust. Uuringud metadooni säilitusravi programmis meestel on näidanud, et metadoon vähendab seerumi testosterooni sisaldust ja märgatavalt pärsib ejakulaadi mahtu ja spermatosoidide liikuvust.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Metadoonil on tugev toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele oodatavate kõrvaltoimete tõttu (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Metadoon võib põhjustada morfiinile sarnaseid kõrvaltoimeid. Kõige sagedamad kõrvaltoimed on iiveldus, oksendamine, unisus, segasusseisund ja kõhukinnisus. Tavaliselt areneb pikaajalisel kasutamisel nende kõrvaltoimete suhtes (välja arvatud kõhukinnisus) välja tolerantsus.

Närvisüsteemi häired Väga sage: peapööritus, unisus. Aeg-ajalt: peavalu, unetus, erutus.

Psühhiaatrilised häired Sage: segasus. Aeg-ajalt: eufooriline meeleolu, düsfooria, orientatsioonikaotus. Harv: hallutsinatsioonid. Teadmata: sõltuvus.

Silma kahjustused Aeg-ajalt: nägemishäired.

Südame häired Aeg-ajalt: bradükardia. Harv: QT intervalli pikenemine ja torsade de pointes.

Vaskulaarsed häired Harv: hüpotensioon, tsirkulatoorne kollaps.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Aeg-ajalt: hingamisdepressioon, kopsuturse. Teadmata: tsentraalse uneapnoe sündroom.

Seedetrakti häired Väga sage: häirunud mao tühjenemine (gastroparees), iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus, suukuivus. Teadmata: äge pankreatiit. Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt: sapikoolikud. Teadmata: Oddi sfinkteri düsfunktsioon.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Väga sage: liighigistamine. Sage: õhetamine, kihelus.

Neerude ja kuseteede häired Sage: uriinipeetus. Teadmata: kuseteede spasm.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Sage: seksuaalhäired, erektsioonihäired, hilinenud ejakulatsioon, ejakulatsiooni puudumine. Teadmata: günekomastia (pikaaegne kasutamine võib põhjustada prolaktiinisisalduse tõusu), meestel fertiilsuse langus.

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Teadmata: ärajätusündroom (nt unetus, piloerektsioon, anoreksia, närvilisus, rahutus, tahhükardia, palavik, üldine kehavalu, vesine nina, aevastamine, treemor, külmavärinad, kõhuvalu, suurenenud pisaravool, isu vähenemine, iiveldus ja kõhulahtisus). Ärajätunähud avalduvad enamasti 24...48 tundi pärast ravimi ära jätmist.

Ainevahetus- ja toitumishäired Teadmata: hüpoglükeemia.

Metadoon võib suurendada intrakraniaalset rõhku, eriti olukorras kui see on juba eelnevalt kõrgenenud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Nähud ja sümptomid Üleannustamise sümptomiteks võivad olla mioos, teadvushäired, letargia, kooma ja hingamisdepressioon. Täheldatud on hüpoglükeemiat. Tõsise mürgistuse puhul võib esineda apnoe, hüpotensioon, bradükardia, mitte-kardiogeenne kopsuturse, krambid, rabdomüolüüs, südame seiskumine, arütmiad ja surm. Metadooni üleannustamise korral on täheldatud toksilist leukoentsefalopaatiat.

Ravi Ravi on peamiselt sümptomaatiline ja toetav. Manustada aktiveeritud sütt ja kaaluda maoloputuse tegemist. Antidoodina tuleb kasutada naloksooni: 0,4...2,0 mg intravenoosselt ja vajadusel korrata kuni mürgistuse nähud ja sümptomid (eriti kooma ja hingamisdepressioon) kaovad. QT intervalli pikenemist ei saa ravida naloksooniga. Opioidsõltuvatele patsientidele soovitatud annuses opioidantagonisti (naloksooni) manustamine võib esile kutsuda ägeda ärajätusündroomi. Selle sündroomi tõsidus sõltub füüsilise sõltuvuse tugevusest ja manustatud antagonisti annusest. Opioidantagonisti manustamist sellisele patsiendile tuleb võimalusel vältida. Kui seda siiski tuleb kasutada ravimaks tõsist hingamisdepressiooni füüsilise sõltuvusega patsiendil, tuleb antagonisti manustada erakordse ettevaatusega ja tiitrida tavapärasest väiksema annusega. Patsiendid peavad jälgimise all olema vähemalt 48 tundi pärast nähtavat paranemist taastekke võimalikkuse tõttu, kuna antagonisti toime kestus võib olla oluliselt lühem kui metadoonil. Teiste respiratoorsete või tsentraalsete stimulantide kasutamine ei ole soovitatav. Uriini hapestamine suurendab metadooni eritumist uriini kaudu.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: opioidsõltuvuse raviks kasutatavad ained, ATC-kood: N07BC02

Metadooni analgeetiline toime on tingitud osaliselt valu tajumise muutusest kui ka valuläve kõrgenemisest. Metadoon on sünteetiline opioidagonist. Metadoonil on kõrge afiinsus µ(müü)-retseptoritesse, vähemal määral δ(delta)- ja κ(kapa)-retseptoritesse. Toime kesknärvisüsteemile vastavalt erinevate retseptorite haaratusele on järgmine: µ(müü)-retseptorid: supraspinaalne analgeesia, hingamiskeskuse pärssimine, eufooria, psüühiline κ(kapa)-retseptorid: spinaalne analgeesia, pupilli ahenemine, sedatsioon;

σ(sigma)-retseptorid: düsfooria, hallutsinatsioonid. Peale selle võib metadoon põhjustada kõrvaltoimena iiveldust (seoses dopamiiniretseptorite stimulatsiooniga nn trigger-tsoonis). Metadoon suurendab antidiureetilise hormooni (ADH) ja histamiini vabanemist. Võib põhjustada ka kõhukinnisust.

Suukaudse manustamise järgselt saabub üksikannuse toime umbes 30…60 minuti pärast ja kestab tavaliselt 4 tundi. Kuna korduval annustamisel metadoon kuhjub, siis toime kestus pikeneb. Tarvitamise lõpetamisel vabaneb kudedesse kuhjunud metadoon järk-järgult, seetõttu võivad metadooni toimed ilmneda ka veel mitme päeva jooksul pärast ravi lõpetamist.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Metadoon imendub kiiresti. Suukaudsel manustamisel on biosaadavus 85%. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 2...4 tunni möödudes. Eliminatsiooni poolväärtusaeg varieerub suuresti (15...60 tundi). Esmase maksapassaaži tõttu ei ole biosaadavus täielik, mis on kooskõlas ennustatava 20% ekstraheerimisega esmase maksapassaži käigus CYP3A4 poolt.

Jaotumine Metadoon seostub suures osas vereplasma valkudega (71...88%), jaotusruumala on umbes 4 ml/kg ja eliminatsiooni poolväärtusaeg püsiva plasmakontsentratsiooni korral on 22 tundi. Metadoon jaotub madalas kontsentratsioonis verre ja ajju, suuremas kontsentratsioonis neerudesse, põrna, maksa ja kopsudesse. Metadoon läbib platsentat – kontsentratsioon amnionivedelikus on sarnane kontsentratsioonile ema plasmas – ja eritub väikestes kogustes rinnapiima.

Biotransformatsioon Metadoon metaboliseerub peamiseks inaktiivseks metaboliidiks 2-etülideen-1,5-dimetüül- 3,3-difenüülpürrolidiiniks (EDPP) ja vähemal määral 2-etüül-3,3-difenüül-5-metüülpürrolidiiniks, metaboliseerumine toimub maksas. CYP3A4 on peamine metabolismi eest vastutav ensüüm, ent oma osa on metabolismis ka teistel CYP450 ensüümidel; CYP1A2, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C18, CYP2C19 ja CYP2D6 on kõik nimetatud metabolismis osalejatena, ehkki ei ole ühist arvamust nende osatähtsuse järjestamisel.

Eritumine Metaboliidid erituvad väljaheite ja uriiniga koos muutumatu metadooniga. Kuigi metadoon peamiselt metaboliseeritakse, eritub siiski märkimisväärne hulk annusest ka neerude kaudu. On leitud, et kuni 19% annusest eritub sel teel. Metadooni uriini kaudu eritumine on pH-st sõltuv, mida madalam on pH seda suurem on kliirens. Andmed viitavad, et neerude kaudu eritumine on märkimisväärne vaid siis, kui uriini pH < 6.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kartsinogenees ja mutageensus Pikaajalised kartsinogeensuse uuringud närilistel ei tõestanud metadooniga seotud neoplaasia teket. Metadoon ei näidanud tõendatavat mutageenset toimet suures hulgas standardsetes in vitro ja in vivo mutageensuse katsetes. Siiski hiirte dominantse letaalmutatsiooni katses seostati ravi metadooniga annuses 1...6 mg/kg suurenenud implantatsioonieelsete surmadega ja spermatosoidide kromosomaalsete kõrvalekalletega, võrreldes kontrollgrupiga.

Reproduktsioonitoksilisus Teratogeensuse standarduuringutes hiirtel ja küülikutel ei leitud teratogeenseid toimeid 10...50 korda suuremates metadooni annustes kui inimestel kasutatavad ööpäevased säilitusannused. Mittestandarduuringutes on kirjeldatud kesknärvisüsteemi arenguhäirete esinemist hamstritel ja hiirtel, kellele manustati varajase tiinuse ajal suuri metadooni annuseid.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Propüülparahüdroksübensoaat (E216) metüülparahüdroksübensoaat (E218) sidrunhappe monohüdraatetanool (96%) sahharoos puhastatud vesi apelsini lõhna- ja maitseaine

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

1000 ml pruun klaaspudel. Pakend sisaldab mõõtetopsi, millel on skaala vahemikus 2,5 ml kuni 30 ml.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Orifarm Healthcare A/S Energivej 15 5260 Odense S Taani

8. MÜÜGILOA NUMBER

309400

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.04.2000 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.06.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2026