Näidustus: Rasestumise vältimine. Idiopaatiline menorraagia. Östrogeenasendusravist tingitud endomeetriumi hüperplaasia vältimine.

intrauteriinne ravivahend (52mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Mirena 20 mikrogrammi/24 tunnis intrauteriinne ravivahend

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Mirena ja milleks seda kasutatakse

Mirena on T-kujuline intrauteriinne ravivahend (e emakasisene süsteem, ESS), mis pärast paigaldamist eraldab emakasse hormooni – levonorgestreeli. Vahend on T-kujuline, kuna see vastab kõige paremini emakaõõne kujule. Valge T-kujulise vahendi vertikaalses osas paikneb hormooni sisaldav silinder ja vertikaalse osa alumises servas asuva silmuse külge on kinnitatud 2 pruuni eemaldusniiti.

Mirenat kasutatakse:

• raseduse vältimiseks (kontratseptsioon);
• tugeva menstruaalverejooksu (idiopaatiline menorraagia) raviks;
• kaitseks emakalimaskesta ülemäärase paksenemise (endomeetriumi hüperplaasia) eest östrogeenasendusravi ajal.

Lapsed ja noorukid Mirena ei ole näidustatud kasutamiseks enne esimest menstruatsiooni (menarhet).

2. Mida on vaja teada enne Mirena kasutamist

Üldised märkused Enne kui alustate Mirena kasutamist, esitab arst teile küsimusi nii teie kui teie lähimate sugulaste haiguslugude kohta.

Selles infolehes kirjeldatakse mitmeid olukordi, kus peaks Mirena eemaldama või kus Mirena usaldusväärsus võib olla vähenenud. Sellistes olukordades peaksite vältima seksuaalvahekordi või kasutama mõnda mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit, nt kondoomi või mõnd teist barjäärimeetodit. Ärge kasutage rütmi ja temperatuuri meetodeid. Need ei pruugi olla usaldusväärsed, sest Mirena moonutab menstruaaltsükliga kaasnevaid kehatemperatuuri ja emakakaelalima muutusi. Mirena, nagu teisedki hormonaalsed kontratseptiivid, ei kaitse teid HIV-infektsiooni (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

Mirenat ei tohi kasutada

• kui te olete rase või te arvate, et võite olla rase;
• kui teil on äge või krooniline väikevaagna organite (naissuguelundite) põletik;
• kui teil on alumiste suguteede infektsioon;
• kui teil on sünnitusjärgne emakapõletik;
• kui teil on olnud abordijärgne emakapõletik viimase 3 kuu jooksul;
• kui teil on emakakaela põletik;
• kui teil on rakumuutusi emakakaelal;
• kui teil esineb emaka või emakakaela pahaloomuline kasvaja või selle kahtlus;
• kui teil on progestageen-tundlikud (sh rinnanäärme) kasvajad;
• kui teil esineb ebaselge päritoluga veritsus emakast;
• kui teil on emaka või emakakaela väärareng k.a fibroidid, kui need moonutavad emakaõõne kuju;
• kui teil esinevad seisundid, millega kaasneb suurenenud risk infektsioonidele;
• kui teil on aktiivne maksahaigus või maksakasvaja;
• kui olete levonorgestreeli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Juhul kui teil esineb mõni alltoodud seisunditest või ilmneb mõni neist ravi ajal esmakordselt, konsulteerige spetsialistiga, kes teeb otsuse Mirena kasutamise jätkamise või vahendi eemaldamise osas:

• migreen, asümmeetriline nägemise kadu või muud sümptomid, mis võivad olla mööduva ajuisheemia (ajutine aju verevarustuse häire) tunnusteks;
• väga tugev peavalu;
• ikterus (naha, silmavalgete ja/või küünte kollasus);
• vererõhu tõus;
• raske veresoonkonna haigus, nt insult või südamelihaseinfarkt;
• äge venoosne trombemboolia.

Ettevaatusega peaksid Mirenat kasutama need naised, kellel on kaasasündinud südamehaigus või südameklappide haigus infektsioosse endokardiidi ohuga.

Mirenat kasutavatel diabeetikutel tuleb hoolikalt jälgida veresuhkru taset. Üldjuhul ei ole vaja Mirena kasutamise ajal oma diabeedi raviskeemi muuta.

Ebaregulaarne veritsus võib maskeerida endomeetriumi polüübile või vähile omaseid sümptomeid. Seetõttu tuleb sellistel juhtudel rakendada diagnostilisi meetmeid.

Mirena ei ole esmavaliku meetod taandarenenud emakaga postmenopausis naistele.

Arstlik läbivaatus/konsultatsioon Paigaldamiseelsed uuringud peaksid sisaldama emakakaela rakuproovi uuringut (Pap-test), rindade uuringut ja vajadusel rasedustesti ning teisi analüüse infektsioonide (k.a suguhaigused) avastamiseks. Emaka asendi ja suuruse määramiseks tuleb läbi viia günekoloogiline uuring. Mirena ei sobi kasutamiseks nn hädaabi (vahekorrajärgse) rasestumisvastase vahendina. Infektsioonid Paigaldustoru aitab kaitsta Mirenat saastumise eest mikroorganismidega paigaldamise ajal. Mirena inserter (paigaldustoru) on välja töötatud nii, et viia infektsioonirisk miinimumini. Vaatamata sellele on vasest emakasiseste vahendite kasutajatel paigaldamise ajal ja paigaldamise järgsel kuul suurenenud väikevaagnaelundite infektsioonirisk. Emakasisese süsteemi kasutajatel on väikevaagnaelundite infektsioonide põhjuseks tihti sugulisel teel levivad haigused. Infektsioonirisk on suurem kui teil või teie partneril on mitu seksuaalpartnerit. Vaagnapiirkonna elundite põletiku ravi peab alustama kohe. Väikevaagnaelundite põletikud võivad kahjustada viljastumisvõimet ja suurendada emakavälise raseduse

riski.

Väga harvadel juhtudel võib vahetult pärast ESS-i paigaldamist esineda raskeid infektsioone või sepsist (väga raske infektsioon, mis võib lõppeda surmaga).

Kroonilise väikevaagnaelundite põletiku esinemisel või juhul, kui põletik ei allu mõne päeva jooksul ravile, tuleb Mirena eemaldada.

Pöörduge kohe arsti poole, kui teil on püsiv alakõhuvalu, palavik, valu suguühte ajal või ebatavaline veritsus. Vahetult pärast paigaldamist esinev tugev valu või palavik võivad viidata raskele infektsioonile, mida peab koheselt ravima.

Väljalangus Emaka lihaste kokkutõmbed menstruatsiooni ajal võivad mõnikord ESS-i paigast nihutada või selle välja lükata. Vahendi väljalangemine on tõenäolisem, kui olete ESS-i paigaldamise ajal ülekaaluline või teil on varem esinenud vererohkeid menstruatsioone. Samuti on kõrge risk vahendi väljalangemiseks, kui ESS paigaldatakse kohe pärast sünnitust (vt lõik 3 „Kuidas Mirenat kasutada - Mirena paigaldamine kohe pärast sünnitust“). Kui ESS on paigast nihkunud, ei pruugi see enam ettenähtud viisil toimida, mistõttu rasestumise risk suureneb. Kui ESS on välja langenud, ei ole te enam rasestumise eest kaitstud.

Väljalanguse võimalikud sümptomid on valu ja ebatavaline verejooks, kuid Mirena võib emakast välja tulla ka nii, et te seda ei märka. Kuna Mirena vähendab menstruaalvere hulka, võib menstruatsiooniaegse veritsuse suurenemine osutada vahendi väljalangusele.

Soovitatav on kontrollida eemaldusniite sõrmedega, näiteks duši all käies. Vt ka lõik 3 „Kuidas Mirenat kasutada“ alalõik „Kuidas aru saada, kas Mirena on õiges kohas?”. Kui teil on ESS-i väljalangusele viitavad sümptomid või kui te ei tunne eemaldusniite, peaksite kasutama muud rasestumisvastast vahendit (nt kondoom) ja võtma ühendust oma arstiga.

Perforatsioon (mulgustus) Mirena võib tungida emaka sisekesta või läbida selle. Kõige sagedamini juhtub seda paigaldamise ajal, kuid see võib ilmneda ka alles mõni aeg hiljem. Mirena, mis paikneb väljaspool emakaõõnt, ei ole raseduse eest kaitsmisel efektiivne ning tuleb kohe eemaldada. Mirena eemaldamiseks võib osutuda vajalikuks teostada operatsioon. Emaka perforatsiooni risk suureneb imetamise ajal ja juhul, kui Mirena paigaldatakse kuni 36 nädala jooksul pärast sünnitust või naistel, kelle emakas on tahapoole kaldu (emaka retroversiooni korral). Kui te kahtlustate, et Mirena võib olla perforeerunud, pöörduge koheselt arsti poole ning informeerige teda sellest, et teile on paigaldatud Mirena (eriti juhul, kui tegemist ei ole teile vahendi paigaldanud arstiga). Perforatsiooni võimalikud nähud ja sümptomid võivad olla:

• tugev (sarnaneb menstruatsioonivalule) või eeldatust tugevam valu;
• pärast paigaldamist esinev rohke verejooks;
• enam kui mõni nädal kestev valu või veritsus;
• järsku tekkinud muutused menstruatsioonitaolises verejooksus;
• valu vahekorra ajal;
• te ei tunne Mirena eemaldusniite (vt lõik 3, alalõik „Kuidas aru saada, kas Mirena on õiges kohas?“).

Rinnanäärmevähk Naistel, kes kasutavad rasestumisvastaseid tablette, võib olla veidi suurenenud rinnavähi risk. See risk väheneb ja liigub tagasi vanusele vastavale tasemele ligikaudu 10 aasta jooksul peale „pillide“ kasutamise lõpetamist. Mõned teadusuuringud on näidanud rinnavähi vähest suurenemist levonorgestreeli sisaldava ESS-i,

nagu Mirena kasutamisel, kuid teised uuringud ei ole seda kinnitanud. Kui teil on selle kohta rohkem küsimusi, rääkige oma arstiga.

Emakaväline rasedus Mirenat kasutades on võimalus rasestuda väga väike. Kui olete siiski Mirenat kasutades jäänud rasedaks, on suurenenud emakavälise raseduse suhteline risk. Aastas esineb 1000-st Mirenat õigesti kasutanud naisest ühel emakaväline rasedus. Naistel, kes ei kasuta mingeid rasestumisvastaseid vahendeid, on see näitaja suurem (ligikaudu 3...5 juhtu aastas 1000 naise kohta). Varem esinenud emakavälise raseduse, eelneva munajuhade kirurgia või väikevaagnainfektsiooniga naistel on emakavälise raseduse oht suurem. Emakaväline rasedus on väga tõsine probleem, mis nõuab kohest meditsiinilist sekkumist. Kui märkate endal mõnda allpool nimetatud sümptomitest, siis pöörduge otsekohe oma arsti poole, sest need võivad olla emakavälise raseduse tunnusteks:

• teie menstruatsioonid on lakanud, kuid teil tekib pärast seda püsiv veritsus või valu;
• teil on ebamäärane või väga tugev valu alakõhus;
• teil esineb lisaks tavalistele rasedusele viitavatele tunnustele ka peapööritustunne ning veritsus.

Minestamine Mõnel naisel võib pärast Mirena paigaldamist esineda peapööritustunnet. See on normaalne reaktsioon. Teie arst soovitab teil mõnda aega pärast Mirena paigaldamist puhata.

Suurenenud munasarjafolliikulid (rakud, mis ümbritsevad munasarjas küpsevat munarakku) Kuna Mirena rasestumisvastane toime on paikne, esinevad rasestumisvõimelises eas naistel ovulatoorsed menstruatsioonitsüklid koos folliikulite arenguga. Mõnedest folliikulitest ei vabane munarakk, vaid nende areng jätkub. Enamikul juhtudel ei põhjusta folliikulid mingeid kaebusi, kuigi vahel võivad nendega kaasneda valud alakõhus või vahekorra ajal. Sellised suurenenud folliikulid võivad vajada meditsiinilist tähelepanu, kuid tavaliselt kaovad need iseenesest.

Psühhiaatrilised häired Osa naisi, kes on kasutanud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, sealhulgas Mirenat, on teatanud depressioonist või meeleolulangusest. Depressioon võib olla raske ja mõnikord põhjustada enesetapumõtteid. Kui teil tekivad meeleolumuutused või depressiooni sümptomid, pöörduge abi saamiseks võimalikult kiiresti oma arsti poole.

Lisainfo patsientide erirühmade kohta Eakad (üle 65-aastased) Üle 65-aastastel naistel ei ole Mirena toimet uuritud.

Maksakahjustusega patsiendid Maksakahjustusega naistele on Mirena vastunäidustatud (vt lõik 2 „Mirenat ei tohi kasutada“).

Neerukahjustusega patsiendid Neerukahjustusega naistel ei ole Mirena toimet uuritud.

Muud ravimid ja Mirena Mirena paiksest toimemehhanismist lähtuvalt ei suurenda teiste ravimite võtmine tõenäoliselt rasestumise riski Mirena kasutamisel. Teatage oma arstile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Rasedus ja imetamine Rasedus Raseduse või selle kahtluse korral ei tohi Mirenat kasutada.

Kui Mirena asub omal kohal, on rasestumise võimalus väga väike. Kui Mirena tuleb välja, ei ole te enam kaitstud ning peate kasutama mõnda muud rasestumisvastast vahendit, kuni olete konsulteerinud oma

arstiga.

Mõnedel naistel puudub Mirena kasutamise ajal menstruatsioon. Menstruatsiooni ärajäämine ei ole tingimata raseduse tunnus. Kui teil puudub menstruatsioon ning teil esineb ka teisi rasedusele viitavaid sümptomeid (näiteks iiveldus, väsimus, rindade hellus), peaksite pöörduma läbivaatuseks arsti poole ja tegema rasedustesti.

Kui te jääte Mirenat kasutades rasedaks, peate vahendi eemaldamiseks pöörduma kohe arsti poole. Vahendi eemaldamine võib põhjustada raseduse katkemist. Kuid juhul, kui Mirena jääb raseduse ajaks emakasse, ei tõuse mitte ainult iseenesliku abordi, vaid ka enneaegse sünnituse risk. Kui Mirenat ei ole võimalik eemaldada, rääkige oma arstiga raseduse jätkamise kasudest ja riskidest. Raseduse jätkamise korral jälgitakse teie raseduse kulgu hoolikalt. Kui teil tekib kõhuvalu, -krambid või palavik, peate kohe arsti poole pöörduma. Mirena sisaldab hormooni - levonorgestreeli. Kui levonorgestreeli sisaldav emakasisene süsteem jäi raseduse ajaks emakasse, mõjutas see üksikjuhtudel naissoost loodete välissuguelundite arengut.

Imetamine Mirenat võib kasutada imetamise ajal. Levonorgestreeli on väikestes kogustes leitud rinnaga toitvate emade piimast (lapseni jõuab 0,1% annusest). Mirena kasutamine 6 nädalat pärast sünnitust ei näi omavat kahjulikku mõju lapse arengule ega kasvule. Ainult progestageen-meetod ei näi vähendavat rinnapiima kogust ega kvaliteeti.

Raseduse või imetamise ajal pidage enne ükskõik millise ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Teadaolevad toimed puuduvad.

Mirena sisaldab baariumsulfaati Mirena T-kujuline raam sisaldab baariumsulfaati ning on seega röntgenuuringus nähtav.

3. Kuidas Mirenat kasutada

Kliiniliste uuringute andmetel võib Mirenaga kontratseptsioon ebaõnnestuda esimesel aastal ligikaudu kahel naisel 1000-st. Ebaõnnestumise tõenäosus võib suureneda Mirena väljalangemise või emaka perforatsiooni korral (vt lõik „Arstlik läbivaatus/konsultatsioon“). Idiopaatilise menstruatsiooni – liigverejooksu puhul vähendab Mirena menstruatsiooni käigus erituva vere hulka tugevalt juba kolme kuu möödudes. Mõnel kasutajal puudub menstruatsioon täielikult.

Millal Mirena paigaldatakse?

Mirena kasutamise alustamine

• Enne Mirena paigaldamist tuleb veenduda, et te ei ole rase.
• Mirena tuleb paigaldada 7 päeva jooksul alates menstruatsiooni algusest. Sellisel juhul avaldub Mirena rasestumisvastane toime kohe.
• Kui Mirenat ei ole võimalik paigaldada 7 päeva jooksul menstruatsiooni algusest või kui teie menstruatsioon ei ole regulaarne, võib Mirena paigaldada ka muul ajal. Sellisel juhul ei tohi te pärast viimast menstruatsiooni olla seksuaalvahekorras ilma rasestumisvastaseid vahendeid kasutamata, ja enne paigaldamist tehtud rasedustest peab olema negatiivne. Samuti ei pruugi Mirena kohe rasestumisvastast kaitset tagada, mistõttu peate paigaldamisele järgneva 7 päeva jooksul kasutama raseduse vältimiseks barjäärimeetodit (nt kondoom) või hoiduma seksuaalvahekorrast.
• Mirena ei sobi kasutamiseks nn hädaabi (vahekorrajärgse) rasestumisvastase vahendina.

Mirena paigaldamine pärast sünnitust

• Mirena võib paigaldada pärast sünnitust siis, kui emaka normaalne suurus on taastunud, kuid mitte varem kui 6 nädalat pärast sünnitust (vt lõik 2 „Mida on vaja teada enne Mirena kasutamist“ alalõik „Perforatsioon“).
• Lisateavet paigaldamise aja kohta lugege eespool olevast lõigust "Mirena kasutamise alustamine".

Mirena paigaldamine kohe pärast sünnitust Teatud olukordades võib Mirena paigaldada kohe pärast sünnitust haiglas olles (seda nimetatakse koheseks sünnitusjärgseks paigaldamiseks). Kohese sünnitusjärgse paigaldamise peab läbi viima tervishoiutöötaja, kes on selleks protseduuriks koolitatud. Kuigi rasestumisvastane kaitse tekib kohe pärast sünnitust, kaasneb selle protseduuriga suur risk, et Mirena surutakse paigast või kukub välja (vt lõik 2 " Mida on vaja teada enne Mirena kasutamist - Väljalangus"). Soovitatav on Mirena niite ise kontrollida (enesekontroll) 6...8 nädalat pärast paigutust, et veenduda, et vahend on endiselt paigas (vt lõik 3 „Kuidas Mirenat kasutada - Kuidas aru saada, kas Mirena on õiges kohas?“). Kui te soovite rasestumisvastast kaitset kohe pärast sünnitust, rääkige oma tervishoiutöötajaga, kes nõustab teid enne sünnituse tähtaega saadaolevatest võimalustest.

Mirena paigaldamine pärast aborti Kui raseduse kestus oli alla 3 kuu võib Mirena paigaldada kohe pärast aborti, tingimusel, et teil ei esine suguelundite infektsiooni. Mirena rasestumisvastane toime avaldub sel juhul kohe.

Mirena asendamine Vana Mirena võib uuega asendada menstruaaltsükli mis tahes päeval. Mirena rasestumisvastane toime avaldub sel juhul kohe.

Üleminek teiselt rasestumisvastaselt meetodilt (nt kombineeritud hormonaalne rasestumisvastane vahend, implantaat)

• Kui on piisav kindlus, et te ei ole rase, võib Mirena paigaldada kohe.
• Kui menstruatsiooni algusest on möödunud rohkem kui 7 päeva, peate järgmised 7 päeva hoiduma seksuaalvahekorrast või kasutama täiendavat rasestumisvastast vahendit.

Kui Mirenat kasutatakse emaka limaskesta kaitseks östrogeenasendusravi ajal, võib vahendi paigaldada igal ajal neile naistele, kellel enam menstruatsiooni ei ole või verejooksu viimastel päevadel neile, kellel menstruatsioon esineb. Kuidas Mirena paigaldatakse? Mirena peab paigaldama tervishoiutöötaja, kes omab Mirena paigaldamise kogemusi. Pärast günekoloogilist läbivaatust asetatakse tuppe instrument, mida nimetatakse speekuliks (vaatluspeegel), ning emakakael puhastatakse antiseptilise lahusega. Mirena asetatakse emakasse õhukese painduva plastiktoru (inserteri) abil. Vajadusel võib enne vahendi paigaldamist teha emakakaelale kohaliku tuimestuse.

Mõnel naisel võib emakasisese süsteemi paigaldamise järgselt esineda valu ja peapööritustunnet. Kui need nähud ei kao puhkeasendis poole tunni jooksul, võib emakasisene süsteem olla valesti paigaldatud. Sel puhul tuleb läbi viia uuring ning vajadusel vahend eemaldada.

Pärast Mirena paigaldamist annab arst teile järgmiste vastuvõttude jaoks patsiendikaardi. Võtke see kaart igale vastuvõtule kaasa.

Millal tuleb pöörduda arsti poole? Emakasisest süsteemi tuleb kontrollida 4…12 nädalat pärast paigaldamist ning pärast seda regulaarselt vähemalt üks kord aastas. Arst otsustab, kui tihti ja mis laadi kontrolle teile teostada. Võtke arsti poolt

antud patsiendikaart igale vastuvõtule kaasa.

Lisaks peate pöörduma arsti poole, kui:

• te ei tunne enam Mirena eemaldusniite;

• te tunnete vahendi alumist serva;
• te arvate, et võite olla rase;
• teil on pidev kõhuvalu, palavik või ebatavaline voolus tupest;
• teie või teie partner tunnete suguühte ajal valu või ebamugavustunnet;
• teie menstruaaltsüklis esinevad ootamatud muutused (näiteks menstruatsioon puudub või on vähese vereeritusega ja siis tekib teil pidev valu või veritsus või väga tugev veritsus);
• teil on teised terviseprobleemid nagu migreen või korduvad tugevad peavalud, äkiline nägemise halvenemine, ikterus või kõrge vererõhk;
• teil esineb mõni lõigus 2 „Mida on vaja teada enne Mirena kasutamist“ mainitud seisunditest.

Tuletage arstile meelde, et teile on paigaldatud Mirena (eriti, kui tegemist ei ole teile vahendi paigaldanud arstiga).

Kui kaua võib Mirenat kasutada?

• Mirena toime kestab 8 aastat, kui seda kasutatakse rasestumise vältimiseks (kontratseptsioon). Kui te kasutate Mirenat sellel eesmärgil, peab Mirena eemaldama või asendama hiljemalt 8 aasta möödudes.
• Mirena toime kestab 5 aastat, kui seda kasutatakse tugeva menstruaalverejooksu (idiopaatiline menorraagia) raviks. Kui te kasutate Mirenat sellel eesmärgil, peab Mirena eemaldama või asendama tugeva menstruaalverejooksu taastekkimisel või hiljemalt 8 aasta möödudes.
• Mirena toime kestab 5 aastat, kui seda kasutatakse kaitseks emakalimaskesta ülemäärase paksenemise (endomeetriumi hüperplaasia) eest östrogeenasendusravi ajal. Kui te kasutate Mirenat sellel eesmärgil, peab Mirena eemaldama või asendama 5 aasta möödudes.

Soovi korral võite lasta uue Mirena paigaldada kohe pärast vana vahendi eemaldamist. Mida teha, kui soovite rasestuda või lasta Mirena eemaldada muul põhjusel? Arst saab eemaldada Mirena kergesti igal ajal, pärast mida on rasestumine võimalik. Eemaldamine ei ole tavaliselt valus. Viljastumisvõime taastub kohe pärast Mirena eemaldamist.

Raseduse vältimine pärast Mirena eemaldamist Kui rasedust soovitakse ka edaspidi vältida, tuleb Mirena eemaldada 7 päeva jooksul pärast menstruatsiooni algust, vastasel juhul tuleb vähemalt 7 päeva enne eemaldamist kasutada rasedusest hoidumiseks barjäärimeetodit (kondoomi). Kui teie menstruatsioon on ebaregulaarne või teil ei esine menstruatsiooni, peaksite samuti 7 päeva enne Mirena eemaldamist kasutama rasedusest hoidumiseks barjäärimeetodit. Pärast vahendi eemaldamist võib kohe paigaldada ka uue Mirena. Rasestumisvastaseid lisavahendeid ei ole sel juhul vajalik kasutada. Kui te ei soovi Mirena kasutamist jätkata, küsige oma arstilt nõu teiste usaldusväärsete rasestumisvastaste meetodite kohta.

Kas on võimalik rasestuda pärast Mirena eemaldamist? Jah. Pärast vahendi eemaldamist naise viljastumisvõime taastub. Mirena ei mõjuta teie normaalset rasestumist. Te võite jääda rasedaks esimese menstruaaltsükli jooksul pärast Mirena eemaldamist.

Kas Mirena mõjutab menstruatsioonitsüklit? Mirena mõjutab teie menstruatsioonitsüklit. Teil võib esineda määrivat vereeritust; lühemaid või pikemaid menstruatsioone, vähese või rohke vereeritusega menstruatsioone; menstruatsioon võib ka üldse ära jääda.

Paljudel naistel esineb lisaks tavapärasele menstruatsioonile esimese 3…6 kuu jooksul pärast vahendi paigaldamist määrimist või vähest veritsust. Mõnedel naistel on sellel ajal pikemad või vererohkemad menstruatsioonid. Informeerige oma arsti, kui need ei kao pikema aja vältel.

Üldjuhul väheneb veritsusega päevade hulk ja erituva vere koguhulk iga kuuga järk-järgult. Mõnel juhul jääb menstruatsioon üldse ära. Kuna Mirena kasutamisel kaotatud verehulk tavaliselt väheneb, siis tõuseb veres hemoglobiini sisaldus.

Vahendi eemaldamisel menstruatsioon taastub.

Kas menstruatsiooni ärajäämine on ebanormaalne? Mitte siis, kui kasutate Mirenat. See on tingitud hormooni toimest emaka limaskestale. Emaka limaskesta igakuist paksenemist ei toimu, seega ei saa olla ka menstruatsiooni. See ei tähenda tingimata, et olete rase või jõudnud menopausi. Teie organismi oma hormoonide sisaldus jääb normaalseks.

Menstruatsioonide puudumine võib olla ka naise tervisele kasulik.

Kuidas saate teada, kas olete rase? Rasedus Mirena kasutajatel on ebatõenäoline, isegi juhul, kui menstruatsioonid puuduvad.

Kui teil pole menstruatsiooni olnud 6 nädalat ja te kahtlustate rasedust, tehke rasedustest. Kui test on negatiivne, korrake seda vaid siis, kui on ka teisi rasedusele viitavaid tunnuseid, nagu iiveldus, väsimus ja rindade hellus.

Kas Mirena põhjustab valu või ebamugavustunnet? Mõnel naisel esineb esimeste paigaldamisjärgsete nädalate jooksul alakõhuvalu, mis sarnaneb menstruaalvaludega. Juhul kui valu on väga tugev või kestab kauem kui 3 nädalat pärast Mirena paigaldamist, peate te pöörduma oma arsti poole.

Kas Mirena segab suguühet? Nii teie, kui teie partner ei tohiks Mirenat suguühte ajal tunda. Kui te siiski tunnete vahendit, peaksite loobuma suguelust seniks, kuni arst teeb kindlaks, kas Mirena on endiselt õiges kohas.

Millal võite pärast Mirena paigaldamist alustada suguelu? Et anda oma kehale puhkust, oleks parem pärast Mirena paigaldamist vältida suguühet 24 tundi. Sõltuvalt Mirena paigaldamise ajast (menstruaaltsükli päevast) võib olla vajalik kasutada 7 päeva jooksul pärast paigaldamist barjäärimeetodit (nt kondoom) või hoiduda seksuaalvahekorrast (vt lõik 3 alalõik „Millal Mirena paigaldatakse?“).

Kas tampoone või menstruaalanumaid võib kasutada? Soovitatav on kasutada hügieenisidemeid. Tampoonide või menstruaalanumate kasutamisel vahetage neid ettevaatlikult, et mitte tõmmata Mirena eemaldusniitidest. Kui te arvate, et olete Mirena kogemata välja tõmmanud (vt võimalikke sümptomeid lõigust "Millal tuleb pöörduda arsti poole?" ), siis vältige vahekorda või kasutage rasestumise vältimiseks barjäärimeetodit (nt kondoom) ning pöörduge arsti poole. Mis juhtub, kui Mirena tuleb ise välja? Seda juhtub harva, kuid on siiski võimalik, et Mirena tuleb menstruatsiooni ajal märkamatult ära. Ebatavaline veritsuse suurenemine menstruatsiooni ajal võib viidata Mirena väljalangusele tupe kaudu. Samuti on võimalik, et mõni osa Mirenast tuleb emakast välja (teie või teie partner võite seda märgata suguühte ajal). Juhul kui Mirena tuleb kas osaliselt või täielikult välja, ei ole te enam rasestumise eest kaitstud.

Kuidas aru saada, kas Mirena on õiges kohas? Te saate ise kontrollida Mirena eemaldusniite. Selleks asetage oma sõrmed ettevaatlikult tuppe ning katsuge niite emakaava (emakakaela) lähedal.

Ärge tõmmake niitidest, kuna võite Mirena kogemata välja tõmmata. Kui te ei tunne eemaldusniite, siis võib vahend olla välja langenud või perforeerunud. Sellisel juhul kasutage rasestumise vältimiseks

barjäärimeetodit (nt kondoom) ja pöörduge oma arsti poole.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Allpool on loetletud võimalikud kõrvaltoimed, kui Mirenat kasutatakse kontratseptsiooniks (raseduse vältimine) või idiopaatilise menorraagia (vererohke menstruatsioon) korral.

Kui Mirenat kasutatakse kaitseks endomeetriumi hüperplaasia (emakalimaskesta ülemäärane paksenemine) eest östrogeenasendusravi ajal, on võimalike kõrvaltoimete esinemissagedused samad (v.a juhul, kui on märgitud teisiti).

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed: võivad esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st

• peavalu;
• kõhuvalu/vaagnavalu;
• veritsuste muutused sh suurenenud või vähenenud menstruaalverejooksud, määrimine, harvad menstruatsioonid ning menstruatsiooni puudumine;
• tupe või väliste suguelundite põletik (endomeetriaalse kaitse uuringutes esines sageli);
• voolus suguteedest (endomeetriaalse kaitse uuringutes esines sageli).

Sageli esinevad kõrvaltoimed: võivad esineda kuni ühel inimesel 10-st

• depressiivne meeleolu/depressioon;
• libiido langus;
• migreen;
• pearinglus;
• iiveldus;
• akne;
• liigne karvakasv;
• seljavalu (endomeetriaalse kaitse uuringutes esines väga sageli);

• ülemiste suguteede põletik;
• munasarjatsüstid;
• valulik menstruatsioon;
• rindade valulikkus (endomeetriaalse kaitse uuringutes esines väga sageli);
• emakasisese süsteemi väljalangemine (osaline või täielik);
• kehakaalu tõus.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed: võivad esineda kuni ühel inimesel 100-st

• juuste väljalangemine;
• naha pigmendilaigud/naha hüperpigmentatsioon;
• emaka perforatsioon (Mirena tungib emaka sisekesta või läbib selle).

Teadmata sagedusega kõrvaltoimed: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• ülitundlikkus (allergiline reaktsioon), sh lööve, nõgestõbi ja angioödeem (mida iseloomustab äkki tekkiv silmade, suu, kõri paistetus);
• vererõhu tõus.

Vahekorra ajal võib partner tunda eemaldusniite.

Juhul kui te rasestute Mirena kasutamise ajal, on võimalik, et rasedus on emakaväline (vt lõik 2 “Emakaväline rasedus”).

Pärast ESS-i paigaldamist on üksikjuhtudel esinenud sepsist (väga raske süsteemne infektsioon, mis võib lõppeda surmaga).

Rinnanäärmevähi tekkerisk on teadmata, kui Mirenat kasutatakse näidustusel „östrogeenasendusravist tingitud endomeetriumi hüperplaasia (emakalimaskesta ülemäärane paksenemine) vältimine“. On teatatud rinnanäärmevähi juhtudest (esinemissagedus teadmata).

Mirena paigaldamis- või eemaldamisprotseduuriga seoses on teatatud järgmiste võimalike kõrvaltoimete esinemisest Protseduuril esinev valu/veritsus, paigaldamisega seotud vasovagaalne reaktsioon koos peapöörituse või minestamisega. Epileptilistel patsientidel võib protseduur esile kutsuda krambihoo.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Mirenat säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Mirena sisaldab

• Toimeaine on levonorgestreel 52 mg.
• Abiained on polüdimetüülsiloksaanelastomeer, kolloidne ränidioksiid (veevaba), polüetüleen, baariumsulfaat, raudoksiid.

Kuidas Mirena välja näeb ja pakendi sisu Pakendis on üks steriilne intrauteriinne ravivahend emakasiseseks kasutamiseks. Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Bayer AG Kaiser-Wilhelm-Allee 1 51373 Leverkusen Saksamaa

Tootja Bayer Oy Pansiontie 47 20210 Turku Soome

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Bayer OÜ Lõõtsa 12, 11415 Tallinn Tel: +372 655 8565 e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2026.

Muud teabeallikad Täpse ja kaasajastatud teabe selle ravimi kohta leiate, kui skaneerite nutiseadmega pakendi infolehel, väliskarbil ja patsiendikaardil olevat QR-koodi. Sama teave on ka veebilehel www.pi.bayer.com/mirena/ee-lt-lv ja Ravimiameti kodulehel www.ravimiamet.ee.

[QR-kood]

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele.

Mirena® 20 mikrogrammi/24 tunnis intrauteriinne ravivahend

Vahendi peab paigaldama tervishoiutöötaja, kasutades aseptilisi võtteid.

Mirena asub inserteris (EVOINSERTER®), mis on pakendatud steriilsesse pakendisse, mis tuleb avada vahetult enne paigaldamist. Mitte re-steriliseerida. Mirena on ainult ühekordseks kasutamiseks. Mitte kasutada, kui sisepakend on katki või avatud. Mitte paigaldada pärast pakendil märgitud kõlblikkusaja (kuu ja aasta) lõppu.

Sobiva paigaldamise aja kohta lugege Mirena ravimi omaduste kokkuvõttest.

Mirena väliskarbis sisaldub ka patsiendikaart, mis tuleb pärast paigaldamist täita ja anda patsiendile.

Ettevalmistused paigaldamiseks

• Teostage patsiendi läbivaatus, et välistada rasedus ja Mirena paigaldamise vastunäidustuste esinemine (vt ravimi omaduste kokkuvõte lõik 4.3 ja 4.4 alalõik „Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon“).
• Sisestage tupepeegel ja visualiseerige selle abil emakakael. Seejärel puhastage emakakael ja tupp põhjalikult sobiva antiseptilise lahusega.
• Vajadusel kasutage assistendi abi.
• Emaka stabiliseerimiseks kinnitage emakakaela eesmisele huulele kuultangid või mõned muud

tangid. Tahapoole pööratud emaka korral võib olla sobivam kinnitada tangid emakakaela tagumisele huulele. Kerge tõmme kuultangide abil vähendab emakaõõne ja emakakaelakanali vahelist nurka. Jätke tangid vahendi sisestamise ajaks paigale, paigaldamise ajal säilitage kerget tõmmet emakakaelast.

• Viige emakasond läbi emakakaelakanali kuni emakapõhjani, et määrata kindlaks emaka suund ja emakaõõne sügavus ning välistada emakasiseste hälvete esinemine (nt emaka vahesein, submukoossed fibroidid) või varem sisestatud ja eemaldamata emakasisese kontratseptiivi esinemine. Raskuste tekkimisel tuleks kaaluda kanali laiendamist. Kui on vajalik laiendada emakakaelakanalit, kaaluge valuvaigistite/paratservikaalse blokaadi kasutamist.

Paigaldamine

1. Kõigepealt avage täielikult steriilne pakend (joonis 1). Seejärel kasutage steriilseid võtteid ja steriilseid kindaid.

2. Selleks, et

tõmmata Mirena paigaldustorusse, lükake liugurit edasi noolega näidatud suunas kõige kaugemasse asendisse (joonis 2).

TÄHELEPANU! Ärge tõmmake liugurit allapoole, sest see võib Mirena enneaegselt vabastada. Kui Mirena on vabastatud, ei saa seda uuesti paigaldustorusse tõmmata.

3. Hoides liugurit

kõige kaugemas asendis paigutage ääriku ülemine serv nii, et see mõõte- vastaks sondiga mõõdetud emaka sügavusele (joonis 3).

4. Hoides liugurit

kõige kaugemas Joonis 4 asendis, viige paigaldustoru läbi emakakaelakanali emakasse kuni äärik on emakakaelast 1,5...2 cm kaugusel (joonis 4).

TÄHELEPANU! Ärge suruge inserterit jõuga. Vajadusel laiendage emakakaelakanalit.

5. Hoides inserterit

paigal, vabastage Mirena haarad, tõmmates liugurit tagasi kuni tähiseni (joonis 5). Oodake 5...10 sekundit, et horisontaalsed haarad saaks täielikult avaneda.

6. Lükake

paigaldustoru õrnalt sissepoole kuni äärik puudutab emakakaela. Mirena on nüüd fundaalses asendis (joonis 6)

7. Hoides inserterit

paigal, vabastage Joonis 7 Mirena, tõmmates liugurit lõpuni alla (joonis 7). Hoides liugurit all, eemaldage paigaldustoru emakast seda õrnalt tõmmates. Lõigake eemaldusniidid lühemaks, nii et emakakaelast väljapoole jääks nende pikkuseks ligikaudu 2…3 cm.

TÄHELEPANU! Kui te kahtlustate, et vahend ei ole õiges asendis, siis kontrollige selle asetust (nt ultraheliga). Kui vahend ei ole emakaõõnes õiges asendis, siis eemaldage see. Eemaldatud vahendit ei tohi uuesti paigaldada.

Eemaldamine/asendamine Vahendi eemaldamise/asendamise kohta lugege Mirena ravimi omaduste kokkuvõttest.

Mirena eemaldatakse, Joonis 8 tõmmates tangidega õrnalt eemaldusniitidest (joonis 8).

Pärast vahendi eemaldamist võib kohe paigaldada uue Mirena.

Pärast eemaldamist tuleb Mirenat kontrollida, veendumaks, et ESS on terve ja tervikuna eemaldatud.

[QR-kood] Mirena ravimi omaduste kokkuvõte on leitav ka veebilehelt www.pi.bayer.com/mirena/ee-lt-lv

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Mirena, 20 mikrogrammi/24 tunnis intrauteriinne ravivahend

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks intrauteriinne ravivahend sisaldab 52 mg levonorgestreeli. Keskmine in vivo vabanemiskiirus esimesel aastal on 20 mikrogrammi/24 tunnis.

INN. Levonorgestrelum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Intrauteriinne ravivahend.

Intrauteriinne ravivahend (e emakasisene süsteem, ESS) koosneb poolläbipaistva membraaniga kaetud valgest või valkjast ravimisüdamikust, mis asetseb T-kujulise süsteemi vertikaalsel osal. Valge T-kujulise süsteemi vertikaalse osa ühes otsas on silmus ja teises otsas kaks horisontaalset haara. Silmuse külge on kinnitatud pruunid eemaldusniidid. Mirena T-kujuline raam sisaldab baariumsulfaati ning on seega röntgenuuringus nähtav. ESS-i vertikaalne osa on asetatud inserteri (EVOINSERTER®) tipus olevasse paigaldustorusse.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Rasestumise vältimine. Idiopaatiline menorraagia. Östrogeenasendusravist tingitud endomeetriumi hüperplaasia vältimine.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Mirena paigaldatakse emakaõõnde ning selle toime kestab:

• 8 aastat, kui seda kasutatakse kontratseptsiooni näidustusel;
• 5 aastat, kui seda kasutatakse näidustustel idiopaatiline menorraagia või östrogeenasendusravist tingitud endomeetriumi hüperplaasia vältimine.

Täpsem teave, millal Mirena eemaldada või asendada on toodud lõigus „Eemaldamine/asendamine“.

Hormoonasendusravi saavatel naistel võib Mirenat kasutada kombineeritult suukaudse või transdermaalse progestageenita östrogeenpreparaadiga.

• Paigaldamine ja eemaldamine/asendamine

Paigaldamine On tungivalt soovitatav, et Mirena paigaldatakse ainult tervishoiutöötaja poolt, kellel on ESS-i paigaldamise kogemus ja/või kes on saanud vastava väljaõppe Mirena paigaldamiseks.

Enne paigaldamist tuleb patsiendile teha hoolikas läbivaatus, et tuvastada ESS-i paigaldamise mis tahes vastunäidustuste esinemine. Enne vahendi paigaldamist tuleb välistada rasedus ning arvestada

ovulatsiooni ja viljastumisvõimalusega. Mirena ei sobi postkoitaalseks kontratseptsiooniks (vt lõik 4.3 ja 4.4 alalõik „Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon“).

Tabel 1. Millal paigaldada Mirena rasestumisvõimelisele naisele Mirena kasutamise - Mirena tuleb emakaõõnde paigaldada 7 päeva jooksul alates alustamine menstruatsiooni algusest. Sellisel juhul avaldub rasestumisvastane kaitse

Sünnitusjärgne Lisaks ülaltoodud juhistele (Mirena kasutamise alustamine). paigaldamine pärast emaka täielikku Sünnituse järgselt võib ESS-i paigaldada alles siis, kui emakas on involutsiooni taastanud oma algse suuruse, kuid seda ei tohiks teha varem, kui 6 nädalat Paigaldamine pärast Pärast esimese trimestri aborti võib Mirena paigaldada kohe. Sellisel juhul esimese trimestri aborti ei ole täiendavate rasestumisvastaste vahendite kasutamine vajalik. Mirena asendamine Mirena võib asendada uue ESS-iga menstruaaltsükli mis tahes päeval. Üleminek teiselt - Kui on piisav kindlus, et naine ei ole rase, võib Mirena paigaldada kohe. rasestumisvastaselt meetodilt (nt - Vajadus täiendava rasestumisvastase vahendi kasutamiseks: kui kombineeritud menstruatsiooni algusest on möödunud rohkem kui 7 päeva, peab naine hormonaalne järgmise 7 päeva jooksul hoiduma seksuaalvahekorrast või kasutama kontratseptiiv või täiendavat rasestumisvastast vahendit. implantaat)

Kohene sünnitusjärgne paigaldamine: Üldiselt soovitatakse teha sünnitusjärgseid paigaldamisi mitte varem kui 6 nädalat pärast sünnitust. Kohest sünnitusjärgset paigaldamist (kohe pärast platsenta eemaldamist) võib pakkuda ainult juhtudel, kui see on osa kohalikust heakskiidetud kliinilisest praktikast, pärast individuaalset kasu-riski hindamist, ning seda peavad tegema tervishoiutöötajad, kes on koolitatud ja kogenud koheses sünnitusjärgses paigaldamises. Kui see on asjakohane, tuleks naisi enne sünnitust nõustada kohese sünnitusjärgse paigaldamise võimalikkuse kohta ning teavitada, et sellega kaasneb suurem väljalanguse risk (vt lõik 4.4 „Väljalangus“), mis võib jääda märkamata. Nõustamise osana tuleb naisi teavitada enesekontrolli vajadusest pärast 6...8 nädalat ning alternatiivsetest rasestumisvastastest meetoditest, et tagada teadlik otsustamine.

MÄRKUS: Mirenaga kaasas olev inserter ei sobi koheseks sünnitusjärgseks paigaldamiseks. Inserteri kasutamine kohesel sünnitusjärgsel paigaldamisel suurendab vale paigutuse ja väljalanguse tõenäosust.

Koheseks sünnitusjärgseks paigaldamiseks tuleb eemaldada Mirena inserterist, paigaldades esmalt ESS ja seejärel vabastades selle, ning sisestada vastavalt tavapärasele praktikale. Vt paigaldusjuhiste jooniseid 2 ja 7, kuidas Mirenat inserterist tõmmata ja vabastada.

Oluline teave, mida tuleb arvestada paigaldamise ajal või pärast seda Kui Mirenat kasutatakse endomeetriumi kaitseks östrogeenasendusravi ajal, võib selle paigaldada menstruatsiooni või vereerituse viimastel päevadel või amenorraagiaga naisele igal ajal.

Juhul kui paigaldamine on raske ja/või patsiendil esineb paigaldamise ajal või selle järgselt tõsiseid valusid või veritsust, tuleb arvestada perforatsiooni võimalusega ja teha vajalikud toimingud, nt füüsiline läbivaatus ja ultraheliuuring.

4 kuni 12 nädalat pärast paigaldamist tuleb naine uuesti läbi vaadata, et kontrollida eemaldusniite ja veenduda ESS-i õiges asendis. Vaid füüsiline läbivaatus (sh eemaldusniitide kontroll) ei pruugi olla piisav, välistamaks osalist perforatsiooni ja kaaluda võib ultraheliuuringut (vt lõik 4.4).

Eemaldamine/asendamine

Kontratseptsioon Emakasisene süsteem tuleb eemaldada või asendada 8 aasta möödudes.

Kontratseptsioon pärast ESS-i eemaldamist

• Kui naine soovib sama meetodi kasutamist jätkata, saab uue vahendi paigaldada kohe pärast kasutatava vahendi eemaldamist.
• Kui naine ei soovi sama meetodiga jätkata, kuid ei soovi rasestuda, tuleb Mirena eemaldada fertiilses eas naistel regulaarse menstruaaltsükli olemasolul 7 päeva jooksul menstruatsiooni algusest. Kui vahend eemaldatakse mõnel muul ajal või kui naisel ei esine regulaarset menstruatsiooni ja ta on olnud eelneva nädala jooksul suguühtes, võib ta rasestuda. Pideva kontratseptiivse toime tagamiseks tuleb juba vähemalt 7 päeva enne ESS-i eemaldamist hakata kasutama barjäärimeetodit (nt kondoom). Pärast ESS-i eemaldamist tuleb kohe alustada uue rasestumisvastase meetodiga (järgides selle kasutamise juhiseid).

Idiopaatiline menorraagia Emakasisene süsteem tuleb eemaldada või asendada idiopaatilise menorraagia sümptomite taastekkimisel. Kui pärast 5-aastast kasutamisaega ei ole sümptome tekkinud, võib kaaluda ESS-i kasutamise jätkamist. Eemaldage või asendage ESS hiljemalt 8 aasta möödudes.

Östrogeenasendusravist tingitud endomeetriumi hüperplaasia vältimine Emakasisene süsteem tuleb eemaldada või asendada 5 aasta möödudes.

Mirena eemaldatakse, tõmmates tangidega õrnalt eemaldusniitidest. Liigse jõu või teravate instrumentide kasutamisel võib süsteem eemaldamise käigus puruneda. Pärast eemaldamist tuleb Mirenat kontrollida, veendumaks, et ESS on terve ja tervikuna eemaldatud. Raskendatud eemaldamiste puhul on üksikutel juhtudel teatatud hormoonsilindri libisemisest üle horisontaalsete haarade, peites need silindri sisemusse. Kui on veendutud ESS-i terviklikkuses, pole edasine sekkumine vajalik. Horisontaalsete haarade otstes olevad nupud hoiavad tavaliselt ära silindri täieliku eraldumise T-raamist. Kui eemaldusniite pole näha, tuleb süsteemi asukoht määrata ultraheliuuringu või mõne muu meetodi abil. Kui süsteem on emakaõõnes, võib selle eemaldada kitsaste tangidega. Selleks võib osutuda vajalikuks emakakaelakanali laiendamine või muu kirugiline sekkumine.

• Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Mirena asetseb steriilses pakendis, mida ei tohi avada enne paigaldamisprotseduuri. Pakendist välja võetud vahendit tuleb käsitseda aseptika nõuetest lähtuvalt. Juhul kui steriilne pakend on katki, tuleb intrauteriinne ravivahend ära visata.

Mirena väliskarbis sisaldub ka patsiendikaart, mis tuleb pärast paigaldamist täita ja anda patsiendile.

Lisainfo patsientide erirühmade kohta

Lapsed Puudub näidustus Mirena kasutamiseks enne menarhet.

Eakad Üle 65-aastastel naistel ei ole Mirena toimet uuritud.

Maksakahjustusega patsiendid Ägeda maksahaiguse või maksakasvajaga naistele on Mirena vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Neerukahjustusega patsiendid Neerukahjustusega naistel ei ole Mirena toimet uuritud.

4.3 Vastunäidustused

• Rasedus või raseduse kahtlus.
• Progestageen-tundlikud kasvajad, nt rinnanäärmevähk.
• Äge või krooniline väikevaagna organite põletik.
• Emakakaelapõletik.
• Alumise genitaaltrakti infektsioonid.
• Sünnitusjärgne endometriit.
• Abordijärgne endometriit viimase kolme kuu jooksul.
• Seisundid, mida seostatakse infektsioonidele vastuvõtlikkuse suurenemisega.
• Emakakaela düsplaasia.
• Emaka või emakakaela maliigsus.
• Ebaselge etioloogiaga veritsus emakast.
• Kaasasündinud või omandatud emaka anomaaliad, k.a emaka fibroomid, kui need moonutavad emakaõõne kuju.
• Äge maksahaigus või maksakasvaja.

• Ülitundlikkus levonorgestreeli või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Mirena kasutamine östrogeenasendusravi ajal Juhul, kui Mirenat kasutatakse östrogeenasendusravi ajal, peab jälgima lisks ka östrogeenide kohta käivat ohutusalast informatsioooni.

Alljärgnevate seisundite esinemisel või esmakordsel ilmnemisel võib Mirenat kasutada ettevaatusega pärast spetsialistiga konsulteerimist. Kaaluda võib ka juba paigaldatud Mirena eemaldamist:

• migreeni, fokaalse migreeni, millega kaasnevad asümmeetrilised nägemishäired, või teiste transitoorsele ajuisheemiale viitavate sümptomite esinemine;
• väga tugev peavalu;
• ikterus;
• vererõhu tõus;
• raske veresoonkonna haigus, nt insult või müokardiinfarkt;
• äge venoosne trombemboolia.

Kaasasündinud südamehaiguse või südameklapi rikkega naistel peab Mirenat kasutama ettevaatusega, sest neil esineb infektsioosse endokardiidi tekke oht.

Levonorgestreeli madal annus võib mõjutada glükoositaluvust, mistõttu tuleb Mirenat kasutavatel diabeetikutel jälgida vere glükoosisisaldust. Üldjuhul ei ole vaja Mirenat kasutavatel diabeetikutel raviskeemi muuta.

Ebaregulaarne veritsus võib maskeerida endomeetriumi polüübile ja vähile omaseid sümptomeid. Seetõttu tuleb sellistel juhtudel rakendada diagnostilisi meetmeid.

Mirena ei ole esimene valik atrofeerunud emakaga postmenopausis naistele.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon Enne Mirena paigaldamist tuleb patsienti informeerida ravimi toimest, riskidest (sh nende riskide nähtudest ja sümptomitest, nagu on kirjeldatud pakendi infolehes) ning võimalikest kõrvaltoimetest. Vajalik on teostada füüsiline läbivaatus, sh väikevaagna ja rinnanäärmete kontroll. Arsti hinnangu alusel võib vajadusel teostada ka Pap-testi. Raseduse ning sugulisel teel levivate haiguste esinemine tuleb välistada ning suguelundite infektsioonid eelnevalt välja ravida. Kindlaks tuleb määrata emaka asend ning emakaõõne suurus. Mirena õige asetamine emakapõhja on määrava tähtsusega, et tagada progestageeni ühtlane mõju endomeetriumile, hoida ära väljalangemist ning tagada maksimaalne efektiivsus. Seetõttu tuleb hoolikalt järgida paigaldamisjuhiseid. Kuna Mirena paigaldamise tehnika erineb teiste intrauteriinsete vahendite omast, tuleb erilist rõhku pöörata korrektse paigaldamistehnika omandamisele.

Mirenaga kaasasolevad paigaldamisjuhised ja inserter ei sobi kohese sünnitusjärgse paigaldamise puhul (vt lõik 4.2).

Mirena paigaldamisel ja eemaldamisel võib esineda valu ja veritsust. Protseduur võib põhjustada minestamist vasovagaalse reaktsiooni tagajärjel või krampe epileptilistel patsientidel.

Patsienti tuleb uuesti kontrollida 4…12 nädalat pärast Mirena paigaldamist. Vahendi õige asendi kindlakstegemiseks võib kaaluda vaginaalset ultraheliuuringut. Kui Mirenat ei ole võimalik emakaõõnest leida, tuleb arvestada väljalanguse või täieliku perforatsiooniga (vt allpool lõik "perforatsioon") ning võib teostada röntgenuuringu. Seejärel tuleb teha kordusuuring kord aastas või sagedamini, kui see on kliiniliselt näidustatud.

Mirena ei sobi postkoitaalseks kontratseptsiooniks.

Kuna ebaregulaarne veritsus ja määrimine on ravi esimestel kuudel tavaline, on soovitav enne Mirena paigaldamist välistada endomeetriumi patoloogia. Kui naine jätkab varem paigaldatud Mirena kasutamist lisanduva östrogeenasendusravi ajal, tuleb veritsemisnähtude ilmnemisel välistada endomeetriumi patoloogia. Kui veritsus ilmneb pikaajalise ravi taustal, tuleb rakendada vastavaid diagnostilisi meetmeid. Perforatsioon Emakasisene kontratseptiiv võib perforeerida emakakeha või emakakaela. Kõige sagedamini juhtub seda vahendi paigaldamise ajal, kuid perforatsioon võib ilmneda ka alles mõne aja möödudes. See võib vähendada Mirena efektiivsust. Mõnel neist juhtudest võib vahend paikneda emakaõõnest väljaspool. Perforatsiooni korral tuleb vahend (vajadusel operatsiooni teel) eemaldada.

ESV kasutajatel (N = 61 448 naist) läbi viidud suuremahulises prospektiivses võrdlevas mittesekkuvas kohortuuringus oli üheaastase jälgimisperioodi ajal perforatsiooni esinemissagedus kogu uuringus osalenud patsientide seas 1,3 juhtu (95% CI 1,1…1,6) 1000 ESV paigaldamise kohta. Mirena kasutamisel oli perforatsiooni esinemissagedus 1,4 juhtu (95% CI 1,1…1,8) 1000 paigaldamise kohta ja vaske sisaldava ESV korral 1,1 juhtu (95% CI 0,7…1,6) 1000 paigaldamise kohta.

Uuringu andmetel suurenes perforatsiooni risk kui vahend paigaldati imetamise ajal ja kuni 36 nädala jooksul pärast sünnitust (vt tabel 2). Mõlemad riskifaktorid ei sõltunud paigaldatava ESV tüübist.

Tabel 2. Perforatsiooni esinemissagedus 1000 paigaldamise kohta kõigi uuringus osalenute seas üheaastase jälgimisperioodi ajal, stratifitseeritud imetamise ja sünnitusjärgse aja suhtes (sünnitanud naised) Paigaldamine kuni 36 nädala 5,6 1,7 jooksul pärast sünnitust (95% CI 3,9…7,9; (95% CI 0,8…3,1; Paigaldamine enam kui 1,6 0,7 36 nädalat pärast sünnitust (95% CI 0,0…9,1; (95% CI 0,5…1,1;

Uuringu ühe alamrühma jälgimisperioodi pikendati 5 aastani (N = 39 009 Mirenat või vaske sisaldavat ESV kasutanud naist, neist 73% kohta on olemas 5-aastase jälgimisperioodi andmed). Selles rühmas oli perforatsiooni esinemissagedus 5-aastase perioodi jooksul 2,0 juhtu 1000 paigaldamise kohta (95% CI 1,6…2,5). Ka neil uuringu alamrühma kuulunud naistel, keda jälgiti 5 aastat, suurenes perforatsiooni risk, kui vahend oli paigaldatud imetamise ajal või kuni 36 nädala jooksul pärast sünnitust.

Perforatsiooni risk võib suureneda emaka retroversiooni korral.

Pärast paigaldamist toimuv järelkontroll tuleb teostada vastavalt lõigus „Arstlik läbivaatus/konsultatsioon“ toodud juhistele, sealhulgas kaaluda vaginaalset ultraheliuuringut, et teha kindlaks vahendi õige asend 4…12 nädalat pärast paigaldamist, mida võib perforatsiooni riskifaktoritega naiste puhul vastavalt kliinilisele näidustusele kohandada.

Eemaldusniitide kadumine Kui eemaldusniite ei ole günekoloogilise järelkontrolli ajal emakakaelas näha, tuleb välistada rasedus. Eemaldusniidid võivad olla tõmbunud üles emakasse või emakakaelakanalisse ning ilmuda uuesti nähtavale järgmise menstruatsiooni ajal. Kui rasedus on välistatud, leitakse eemaldusniidid sobivat instrumenti kasutades tavaliselt üles. Vastasel juhul tuleks arvestada vahendi võimaliku väljalanguse või perforatsiooniga. Mirena asukoha määramisel võib kasutada vaginaalset ultraheliuuringut, või vastava võimaluse puudumisel või uuringu ebaõnnestumisel ka röntgenuuringut.

Harv veritsemine/amenorröa Ligikaudu 57% Mirena rasestumisvõimelistest kasutajatest kujuneb esimese kasutusaasta jooksul järk- järgult välja harv veritsemine ja 16% amenorröa. Kaheksanda kasutusaasta lõpus esines harva veritsemist 26% ja amenorröad 34% Mirena kasutajatest. Kui menstruatsioon ei alga 6 nädala möödumisel eelmisest menstruatsioonist, tuleb arvestada võimaliku rasedusega. Amenorröaga naistel ei ole vaja teha korduvaid rasedusteste, välja arvatud juhtudel, kui esineb ka teisi rasedusele viitavaid sümptomeid.

Kui Mirenat kasutatakse koos pideva östrogeenasendusraviga, kujuneb amenorröa enamikul naistel järk-järgult välja esimese aasta jooksul. Väikevaagnaelundite infektsioon Paigaldamise ajal kaitseb Mirenat mikroorganismidega kokkupuute eest paigaldustoru. Mirena paigaldussüsteem on välja töötatud nii, et infektsioonirisk oleks minimaalne. Vaske sisaldava emakasisese vahendi (ESV) kasutajatel on infektsioonioht suurim esimesel kuul pärast vahendi paigaldamist, hiljem oht väheneb. Mõnede uuringute kohaselt on väikevaagnainfektsioonide esinemissagedus Mirena kasutajate hulgas väiksem kui vaske sisaldavate ESV-de puhul. Teadaolevaks väikevaagnaelundite põletiku riskifaktoriks on mitme seksuaalpartneri olemasolu. Väikevaagnaelundite põletikul võivad olla tõsised tagajärjed, see võib kahjustada fertiilsust ja suurendada ektoopilise raseduse ohtu.

Sarnaselt teiste günekoloogiliste või kirurgiliste protseduuridega, võib ka ESV paigaldamise järgselt esineda raskeid infektsioone või sepsist (sh A-grupi streptokokkide poolt põhjustatud sepsis), kuigi see on väga haruldane.

Juhul kui naisel esineb korduv endometriit või väikevaagnaelundite põletik või kui äge infektsioon ei allu mõne päeva jooksul ravile, tuleb vahend eemaldada.

Väikseimadki viited infektsiooni olemasolule nõuavad kohest bakterioloogilist uuringut ja sellele järgnevat monitooringut.

Väljalangus Mirena kliinilistes uuringutes (kontratseptsiooni näidustusel) oli vahendi väljalanguse esinemissagedus madal (< 4% paigaldatud vahenditest) ja samas vahemikus, nagu on teatatud teiste ESV-de ja ESS-ide kohta. Mirena osalise või täieliku väljalanguse sümptomid võivad olla veritsemine või valu. Siiski võib vahend emakaõõnest välja tulla ka nii, et naine seda ei märka, mistõttu kontratseptiivne kaitse kaob. Kuna Mirena vähendab menstruaalvere hulka, võib menstruatsiooniaegse veritsuse suurenemine osutada vahendi väljalangusele.

Vahendi väljalanguse risk on suurenenud:

• naistel, kellel on varem esinenud vererohkeid menstruatsioone (sh naistel, kes kasutavad Mirenat vererohkete menstruatsioonide raviks);
• naistel, kellel on vahendi paigaldamise ajal normist suurem kehamassiindeks (KMI), väljalanguse risk suureneb koos KMI suurenemisega;
• naistel, kellel on paigaldatud vahend kohe pärast sünnitust (olemasoleva kirjanduse andmetel on väljalanguse määr 10...44%, vt lõik 4.8).

Naisi tuleb informeerida vahendi väljalanguse võimalikest sümptomitest. Samuti tuleb selgitada, kuidas kontrollida Mirena eemaldusniite ja soovitada pöörduda arsti poole, kui niite ei ole tunda. Mirena asukoha kindlakstegemiseni tuleb rasestumise vältimiseks kasutada barjäärimeetodit (nt kondoom).

Vahendi osaline väljalangus võib vähendada Mirena efektiivsust.

Osaliselt välja tulnud Mirena tuleb eemaldada. Uue vahendi võib paigaldada eemaldamise ajal, tingimusel, et on välistatud rasedus.

Rinnanäärmevähk 54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas, et kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide (KSK) (enamasti östrogeen-progestageen preparaatide) kasutajate seas on rinnanäärmevähi diagnoosimise suhteline risk vähesel määral tõusnud (RR = 1,24). Suurenenud risk väheneb järk- järgult 10 aasta jooksul pärast KSK-de kasutamise lõpetamist. Kuna rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastastel naistel harva, on rinnanäärmevähi diagnoosimise tõus KSK-de praegustel ja hiljuti lõpetanud kasutajatel väike, võrreldes rinnanäärmevähi üldise riskiga. Ainult progestageeni sisaldavaid „pille“ kasutavatel naistel on rinnanäärmevähi diagnoosimise tõenäosus arvatavasti samas suurusjärgus KSK-de kasutajatega. Mitmetes vaatlusuuringutes on hinnatud rinnavähi riski levonorgestreeli sisaldava ESS-i kasutajatel, võrrelduna kas hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid mittekasutavate või levonorgestreeli ESS-i mittekasutavate isikutega. Mõned uuringud on näidanud riski vähest suurenemist levonorgestreeli ESS-i kasutajatel, teised uuringud ei ole seda kinnitanud. Üldiselt on olemasolevad tõendid vähem üheselt mõistetavad kui kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste vahendite puhul. Rinnanäärmevähi tekkerisk postmenopausis naistel Rinnanäärmevähi tekkerisk suureneb postmenopausis naistel, kes kasutavad süsteemset (nt suukaudset või transdermaalset) hormoonasendusravi (HAR). Risk on suurem kombineeritud östrogeen- progestageen HAR kasutajatel, kui ainult östrogeeni sisaldava HAR puhul. Lisateabe saamiseks tuleb lugeda ravis kasutatava östrogeeni ravimi omaduste kokkuvõtet.

Emakaväline rasedus Varem esinenud emakavälise raseduse, eelneva munajuhade kirurgia või väikevaagnainfektsiooniga naistel on ektoopilise raseduse oht suurem. Ektoopilisele rasedusele võib viidata valu alakõhus, eriti

kui menstruatsioon jääb ära, või kui amenorröaga patsiendil algab veritsus. Kuna võrreldes kontratseptsiooni mitte–kasutavate naistega on Mirenaga rasestumise tõenäosus oluliselt vähenenud, on ka ektoopilise raseduse absoluutne risk Mirena kasutajatel madal. Suuremahulise prospektiivse võrdleva mitte-sekkuva kohortuuringu andmetel (jälgimisperioodiga üks aasta) oli Mirena kasutamisel emakavälise raseduse esinemissagedus 0,02%. Kliinilistes uuringutes oli Mirena kasutamisel ektoopilise raseduse absoluutne esinemissagedus ligikaudu 0,1% aastas. Naistel, kes ei kasuta mingeid rasestumisvastaseid vahendeid on see 0,3…0,5% aastas. Kui naine Mirena kasutamise ajal siiski rasestub, tõuseb ka ektoopilise raseduse suhteline tõenäosus.

Suurenenud folliikulid Kuna Mirena kontratseptiivne toime on põhiliselt paikne, esineb rasestumisvõimelistel naistel tavaliselt ovulatoorne tsükkel koos folliikuli lõhkemisega. Mõnikord võib folliikuli atreesia peetuda ja folliikuli kasv jätkuda. Suurenenud folliikuleid ei ole võimalik kliiniliselt munasarjatsüstidest eristada. Ligikaudu 7% Mirena kasutajatest on teatatud kõrvaltoimena esinevatest munasarjatsüstidest. Enamik neist folliikulitest on asümptomaatilised, kuigi vahel võib nendega kaasneda väikevaagnavalu või düspareuunia.

Enamikul juhtudel kaovad munasarjatsüstid spontaanselt 2...3 kuu järel. Vastasel juhul tuleb rakendada ultraheli-uuringut ja teisi diagnostilisi ja ravimeetodeid. Harvadel juhtudel võib olla vajalik kirurgiline sekkumine.

Psühhiaatrilised häired Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite teadaolevad kõrvaltoimed on meeleolulangus ja depressioon (vt lõik 4.8). Depressioon võib olla raske ning see on suitsiidikäitumise ja suitsiidi teadaolev riskitegur. Meeleolumuutuste ja depressiooni sümptomite tekkimisel, sealhulgas kohe pärast ravi alustamist, tuleb naistel soovitada pöörduda oma tervishoiutöötaja poole.

Ettevaatusabinõud eemaldamisel Liigse jõu või teravate instrumentide kasutamisel võib süsteem eemaldamise käigus puruneda (vt lõik 4.2). Pärast eemaldamist tuleb Mirenat kontrollida, veendumaks, et ESS on terve ja tervikuna eemaldatud.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Märkus: võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb lugeda samaaegselt kasutatavate ravimite omaduste kokkuvõtteid. Koostoimed võivad tekkida ravimitega, mis indutseerivad või inhibeerivad mikrosomaalseid ensüüme, mille tulemusel võib suureneda või väheneda suguhormoonide kliirens.

Levonorgestreeli kliirensit suurendavad ained, nt Fenütoiin, barbituraadid, primidoon, karbamasepiin, rifampitsiin, võimalik, et ka okskarbasepiin, topiramaat, felbamaat, griseofulviin ning tooted, mis sisaldavad ravimtaime harilik naistepuna. Nende ravimite mõju Mirena kontratseptiivsele efektiivsusele ei ole teada, kuid paiksest toimemehhanismist lähtuvalt ei ole see arvatavasti kuigi oluline.

Ained, millel on erinevad toimed levonorgestreeli kliirensile Suguhormoonidega koosmanustamisel võivad mitmed HIV/HCV-proteaasi inhibiitorid ja mitte- nukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid suurendada või vähendada progestiini plasmakontsentratsiooni.

Levonorgestreeli kliirensit vähendavad ained (ensüümide inhibiitorid), nt CYP3A4 tugevad ja mõõdukad inhibiitorid, nagu asooli tüüpi seenevastased ained (nt flukonasool, itrakonasool, ketokonasool, vorikonasool), verapamiil, makroliidid (nt klaritromütsiin, erütromütsiin), diltiaseem ja greibimahl võivad suurendada progestiini plasmakontsentratsiooni.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Raseduse või selle kahtluse korral on Mirena kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Kui naine rasestub Mirena kasutamise ajal, tuleb vahend esimesel võimalusel eemaldada, sest iga emakasisese kontratseptiivi jätmine in situ võib suurendada iseenesliku abordi ja enneaegse sünnituse ohtu. Ka Mirena eemaldamine või emaka sondeerimine võib põhjustada spontaanset aborti. Ektoopiline rasedus tuleb välistada. Kui naine soovib rasedust säilitada ja vahendi eemaldamine ei ole võimalik, tuleb naist teavitada riskidest ja enneaegse sünnituse võimalikest tagajärgedest imikule. Sellise raseduse kulgu tuleb hoolikalt jälgida. Naisele tuleb öelda, et ta peab teavitama kõigist sümptomitest, mis viitavad raseduse komplikatsioonidele, nagu nt spastilised valud alakõhus koos palavikuga.

Kuna levonorgestreel vabaneb emakaõõnde, ei saa naissoost loodetel välistada suurenenud riski virilisatsiooninähtude tekkeks. Kui levonorgestreeli sisaldav ESS jäi raseduse ajaks emakasse ja loode oli seetõttu lokaalses kokkupuutes levonorgestreeliga, esines naissoost loodetel üksikjuhtudel väliste suguelundite maskulinisatsiooni.

Imetamine Kuigi levonorgestreeli on leitud rinnapiimast, on Mirena kasutamisel levonorgestreeli ööpäevane annus ja plasmakontsentratsioon madalaim, kui teistel hormonaalsetel kontratseptiividel. Rinnaga toitmise ajal kandub väikelapsele üle ligikaudu 0,1% levonorgestreeli annusest. Siiski on ebatõenäoline, et emakaõõnde paigaldatud Mirenast vabanev levonorgestreeli annus võiks väikelapsele ohtlik olla. Mirena kasutamine 6 nädalat pärast sünnitust ei näi omavat kahjulikku mõju lapse arengule ega kasvule. Ainult progestageen-meetod ei näi vähendavat rinnapiima hulka ega kvaliteeti. Imetamise ajal on Mirenat kasutavatel naistel harva esinenud vereeritust emakast.

Fertiilsus Pärast Mirena eemaldamist naiste normaalne fertiilsus taastub.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid Mirena toimest autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Pärast Mirena paigaldamist muutub enamikel naistel veritsuste iseloom. Pärast Mirena postmenstruaalset paigaldamist esineb esimese 90 päeva jooksul pikenenud veritsusi 22% ja ebaregulaarset veritsust 67% kasutajatest. Esimese kasutusaasta lõpuks vähenevad need näitajad vastavalt 3% ja 19%-ni. Samal ajal esineb amenorröad esimese 90 päeva jooksul 0% ja harvu veritsusi 11% naistest. Esimese kasutusaasta lõpuks suurenevad need näitajad vastavalt 16% ja 57%-ni. Kaheksanda kasutusaasta lõpus esines pikenenud veritsusi 3%, ebaregulaarset veritsust 10%, amenorröad 34% ja harvu veritsusi 26% Mirena kasutajatest. Kui Mirenat kasutatakse kombinatsioonis pideva östrogeenasendusraviga, lakkavad enamikel naistel veritsused järk-järgult esimese kasutusaasta jooksul.

Alleolevas tabelis 3 on toodud Mirenaga esinenud kõrvaltoimete esinemissagedused. Esinemissagedused on toodud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Kõrvaltoimed on esitatud MedDRA organsüsteemi klasside kaupa (MedDRA SOCs). Kõrvaltoimete esinemissagedused põhinevad kliiniliste uuringute andmetel, näidustustel kontratseptsioon ja idiopaatiline menorraagia/vererohke menstruatsioon, mis hõlmasid 5091 naist ja 12 101 naiseaastat.

Kõrvaltoimete esinemissagedused kasutamisel näidustusel „östrogeenasendusravist tingitud endomeetriumi hüperplaasia vältimine“ olid kliinilistes uuringutes (hõlmasid 514 naist ja 1218,9 naiseaastat) sarnased, v.a juhul, kui allmärkusena on viidatud teisiti.

Tabel 3. Kõrvaltoimed Organsüsteemi klass Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata

Immuunsüsteemi Ülitundlikkus, häired sh lööve, Psühhiaatrilised häired Depressiivne Närvisüsteemi häired Peavalu Migreen Vaskulaarsed häired Pearinglus Seedetrakti häired Kõhuvalu/ Iiveldus Naha ja nahaaluskoe Akne, Alopeetsia, kahjustused hirsutism kloasmid/ naha Lihaste, luustiku ja Seljavalu** sidekoe kahjustused Reproduktiivse Veritsuste Ülemiste Emaka süsteemi ja muutused, sh suguelundite perforatsioon# rinnanäärme häired suurenenud ja infektsioon, Uuringud Kehakaalu tõus Vererõhu tõus Kindla reaktsiooni, selle sünonüümide ja seotud seisundite kirjeldamiseks on kasutatud kõige sobivamat MedDRA terminit. * Endomeetriumi hüperplaasia uuringutes: sage. ** Endomeetriumi hüperplaasia uuringutes: väga sage. ***„Väga sage” (≥ 1/10), kui paigaldamine toimub kohe pärast sünnitust. Olemasoleva kirjanduse andmetel jääb see vahemikku 10...44%. # Esinemissagedus põhineb ESV kasutajatel läbi viidud suuremahulise prospektiivse võrdleva mittesekkuva kohortuuringu andmetel, mis näitas, et sõltumatuteks perforatsiooni riskifaktoriteks on paigaldamine imetamise perioodil ja kuni 36 nädala jooksul pärast sünnitust (vt lõik 4.4). Mirenaga läbi viidud kliinilises uurigus mis ei hõlmanud imetavaid naisi oli perforatsiooni esinemissagedus „harv“. Uuringus, mis hõlmas 362 naist, kes kasutasid Mirenat kauem kui 5 aastat, oli kõrvaltoimete profiil 6…8. aastal sarnane. Infektsioonid ja infestatsioonid ESV paigaldamise järgselt on esinenud sepsist (sh A-grupi streptokokkide poolt põhjustatud sepsis), vt lõik 4.4.

Rasedus, sünnitusjärgsed ja perinataalsed seisundid Juhul kui naine Mirena kasutamise ajal rasestub, tõuseb ektoopilise raseduse suhteline risk.

Reproduktiivse süsteemi häired Vahekorra ajal võib partner tunda eemaldusniite.

Rinnanäärme häired Rinnanäärmevähi tekkerisk on teadmata, kui Mirenat kasutatakse näidustusel „östrogeenasendusravist tingitud endomeetriumi hüperplaasia vältimine“. On teatatud rinnanäärmevähi juhtudest (esinemissagedus teadmata, vt lõik 4.4).

Mirena paigaldamis- või eemaldamisprotseduuriga seoses on teatatud järgmiste kõrvaltoimete esinemisest: protseduuril esinev valu/veritsus, paigaldamisega seotud vasovagaalne reaktsioon koos peapöörituse või minestamisega. Epileptilistel patsientidel võib protseduur esile kutsuda krambihoo.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Ei ole asjakohane.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: plastist emakasisene vahend levonorgestreeliga, ATC-kood: G02BA03

Levonorgestreel on antiöstrogeense toimega progestageen, mis leiab günekoloogias kasutamist mitmel moel: progestageenkomponendina suukaudsetes rasestumisvastastes vahendites ja hormoonasendusravi preparaatides või üksikpreparaadina ainult progestageeni sisaldavate rasestumisvastaste tablettide ja nahaaluste implantaatide näol. Lisaks võib levonorgestreeli emakasisese vahendiga manustada emakaõõnde. Selline meetod võimaldab kasutada väga väikest ööpäevast annust, kuna hormoon vabaneb lokaalselt sihtorganisse. Mirena progestageenne toime on põhiliselt paikne, hõlmates emakaõõnt. Levonorgestreeli kõrge kontsentratsioon endomeetriumis inhibeerib östrogeeni- ja progesterooniretseptorite sünteesi, muutes endomeetriumi tsirkuleeriva östradiooli suhtes mittetundlikuks ning omades seega tugevat antiproliferatiivset toimet. Mirena kasutamisel tekib morfoloogiliselt nähtav endomeetriumi muutus ja nõrk võõrkehast põhjustatud paikne reaktsioon. Emakakaelakanali lima tiheneb, takistades sperma läbitungimist. Emaka ja munajuhade keskkond inhibeerib spermatosoidide aktiivsust, hoides ära viljastumise. Mõnedel naistel on ka ovulatsioon pärsitud.

Mirena kontratseptiivset tõhusust on uuritud 5 suures kliinilises uuringus 3330-l Mirenat kasutanud naisel. 362 naist hõlmanud kliinilises uuringus uuriti Mirena rasestumisvastast efektiivsust kasutamisel kauem kui 5 aastat, neist 221 naist olid uuringus 8. kasutusaasta lõpuni. Mirena kasutamise 6…8. aastal oli Pearli indeks 0,28 [95% CI (0,03; 1,00)]. Mirena rasestumisvastase efektiivsuse näitajad on toodud tabelis 4.

Tabel 4. Kumulatiivne kontratseptsiooni ebaõnnestumise määr (%) ja Pearli indeks Aasta Kumulatiivne kontratseptsiooni Pearli indeks Kontratseptiivse efektiivsuse näitajad 1…5. aastal (N = 3330 Kontratseptsiooni uuringute koondandmed, kasutamisel kuni 5 aastat)

1. aasta 0,20 (0,09; 0,46) 0,21 (0,08; 0,45)

1. kuni 5. aasta 0,71 (0,37; 1,33)

Kontratseptiivse efektiivsuse näitajad 6…8. aastal

6. aasta 0,29 (0,04; 2,05) 0,34 (0,01; 1,88)

7. aasta 0,40 (0,01; 2,25)

8. aasta 0,00 (0,00; 1,90)

6…8. aasta 0,68 (0,17; 2,71) 0,28 (0,03; 1,00) *Kaplan-Meieri meetod.

Kontratseptsiooni ebaõnnestumise määr sisaldas ka rasedusi, mis olid tingitud Mirena avastamata väljalangemisest ja perforatsioonist. Sarnast kontratseptiivset efektiivsust täheldati suures turuletulekujärgses uuringus, mis hõlmas enam kui 17 000 Mirenat kasutanud naist. Kuna Mirena kasutamine ei nõua naistelt igapäevast sissevõtmise järgimist, siis on rasestumise määrad “tüüpilise kasutamise” korral sarnased kontrollitud kliinilistes uuringutes täheldatuga (“täiuslik kasutamine”).

Mirena ei muuda naise fertiilsust. Ligikaudu 80% naistest, kes soovisid last, rasestusid 12 kuu jooksul pärast Mirena eemaldamist.

Menstruatsiooni muutused on levonorgestreeli paikse toime tulemus, mis ei kajastu munasarjade funktsioonis. Erinevate veritsusskeemidega naistel ei esine folliikuli arengus, ovulatsioonis ega östradiooli ja progesterooni tootmises selgeid erinevusi. Endomeetriumi proliferatsiooni pärssimine võib esimestel kuudel kutsuda esile määrivat vereeritust. Endomeetriumi tugeva supressiooni tõttu väheneb Mirena kasutamise ajal menstruaalveritsuste kestus ja erituva vere hulk. Sageli kujuneb kasutajatel välja oligo- või amenorröa. Östradiooli tase ning normaalne munasarjafunktsioon säilivad ka amenorröa ajal.

Mirenat saab edukalt kasutada idiopaatilise menorraagia ravis. Menorraagilistel naistel vähenes 3 kuu lõpuks menstruaalvere hulk 62…94% ja kuuenda kuu lõpuks 71…95%. Mirena näitas samaväärset efektiivsust menstruaalvere vähendamises kuni kahe aasta jooksul võrrelduna endomeetriumi ablatsiooni või resektsiooniga. Submukoossetest müoomidest põhjustatud menorraagia puhul võib tulemus olla nõrgem. Vähenev menstruaalvere hulk tõstab ka hemoglobiini kontsentratsiooni veres. Mirena leevendab ka düsmenorröa poolt tekitatud vaevusi. Mirena efektiivsus pideva östrogeenravi ajal endomeetriumi hüperplaasia ärahoidmisel on võrdselt hea, olenemata sellest, kas östrogeeni manustatakse suukaudselt või transdermaalselt. Ainult östrogeenravi puhul on hüperplaasia esinemissagedus 20%. Kliinilistes uuringutes, millest võttis osa kokku 634 peri- ja postmenopausis Mirenat kasutavat naist, ei esinenud ühelgi naisel ühe kuni viieaastase jälgimisperioodi ajal endomeetriumi hüperplaasiat.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Mirena toimeaine on levonorgestreel, mis vabaneb emakaõõnde. Tabelis 5 on esitatud hinnangulised in vivo vabanemiskiirused erinevatel ajahetkedel.

Tabel 5. Mirena hinnangulised in vivo vabanemiskiirused Aeg Hinnanguline in vivo vabanemiskiirus 24 päeva pärast paigaldamist 21 60 päeva pärast paigaldamist 21 1 aasta pärast paigaldamist 19

3 aastat pärast paigaldamist 14 5 aastat pärast paigaldamist 11 8 aastat pärast paigaldamist 7 Keskmine esimese aasta kohta 20 Keskmine 3 aasta kohta 18 Keskmine 5 aasta kohta 15 Keskmine 8 aasta kohta 13

Imendumine Seerumi kontsentratsiooni mõõtmised näitavad, et pärast paigaldamist vabaneb levonorgestreel kohe emakaõõnde. Vabanenud levonorgestreelist on enam kui 90% süsteemselt saadaval. Pärast Mirena paigaldamist on levonorgestreeli võimalik seerumis/plasmas määrata 1 tunni pärast. Maksimaalne kontsentratsioon (ligikaudu 180 ng/l (CV 38,3%)) saavutatakse 2 nädala jooksul pärast vahendi paigaldamist. Vastavalt vabanemiskiiruse vähenemisele langeb levonorgestreeli kontsentratsioon (geomeetriline keskmine) seerumis/plasmas pidevalt, vt tabel 6. Tabel 6. Levonorgestreeli kontsentratsioonid plasmas Aeg 24 päeva pärast paigaldamist 175 (37,6) 2 kuud pärast paigaldamist 169 (37,1) 1 aasta pärast paigaldamist 159 (37,4) 3 aastat pärast paigaldamist 139 (37,8) 5 aastat pärast paigaldamist 123 (38,2) 8 aastat pärast paigaldamist 100 (39,9) Ravimi kõrge paikne kontsentratsioon emakaõõnes tagab suure kontsentratsioonide erinevuse endomeetriumis ja müomeetriumis (kontsentratsioon endomeetriumis on 100 korda suurem kui müomeetriumis). Levonorgestreeli kontsentratsioon seerumis on väike (kontsentratsioon seerumis on 1000 korda väiksem kui endomeetriumis).

Postmenopausaalsetel naistel, kes kasutavad Mirenat koos mittesuukaudse östrogeenraviga, langeb levonorgestreeli keskmine kontsentratsioon seerumis 12. kuu 257 pikogrammi/ml-lt (25…75. protsentiil: 186 pikogrammi/ml kuni 326 pikogrammi/ml) 60. kuuks 149 pikogrammi/ml-ni (122 pikogrammi/ml kuni 180 pikogrammi/ml). Kui Mirenat kasutatakse koos suukaudse östrogeenraviga, siis suureneb seerumi levonorgestreeli kontsentratsioon 12. kuuks ligikaudu 478 pikogrammi/ml-ni (25…75. protsentiil: 341 pikogrammi/ml kuni 655 pikogrammi/ml), kuna suukaudne östrogeenravi suurendab SHBG taset.

Jaotumine Levonorgestreel seondub mitte-spetsiifiliselt seerumi albumiiniga ja spetsiifiliselt suguhormoone siduva globuliiniga (SHBG). Vähem kui 2% levonorgestreelist esineb vereringes vaba steroidina. Levonorgestreel seondub suure afiinsusega SHBG-ga. Vastavalt sellele põhjustab SHBG sisalduse muutumine seerumis kas levonorgestreeli kogusisalduse suurenemist (SHBG suurema sisalduse korral) või vähenemist (SHBG väiksema sisalduse korral) seerumis. Esimese kahe kuu jooksul pärast Mirena paigaldamist vähenes SHBG sisaldus ligikaudu 20%, jäädes seejärel stabiilsele tasemele ja suurenedes vaid veidi 8. kasutusaasta lõpuks. Levonorgestreeli keskmine jaotusruumala on ligikaudu 106 l.

On täheldatud kehakaalu ja seerumi SHBG kontsentratsiooni mõju levonorgestreeli süsteemsele kontsentratsioonile, st madal kehakaal ja/või kõrge SHBG tase suurendavad levonorgestreeli kontsentratsiooni. Reproduktiivses eas madala kehakaaluga (37…55 kg) naistel on levonorgestreeli keskmine kontsentratsioon seerumis ligikaudu 1,5 korda kõrgem.

Biotransformatsioon Levonorgestreel metaboliseerub ulatuslikult. Kõige tähtsamad metaboolsed mehhanismid on Δ4-3-okso-rühma redutseerimine ja positsioonide 2α, 1β ning 16β hüdroksüülimine, millele järgneb konjugatsioon. Põhiline levonorgestreeli oksüdatiivses metabolismis osalev ensüüm on CYP3A4. Olemasolevad in vitro andmed viitavad, et CYP-i poolt vahendatud biotransformatsiooni reaktsioonid võivad olla levonorgestreeli puhul väheolulised, võrrelduna redutseerimise ja konjugatsiooniga.

Eritumine Levonorgestreeli plasma kogukliirens on ligikaudu 1,0 ml/min/kg. Muutumatu levonorgestreel eritub ainult jälgedena. Metaboliidid erituvad rooja ja uriiniga suhtes 1:1. Eritumise (peamiselt metaboliitide) poolväärtusaeg on ligikaudu 1 päev.

Lineaarsus/mittelineaarsus Levonorgestreeli farmakokineetika sõltub SHBG kontsentratsioonist, mida omakorda mõjutavad östrogeenid ja androgeenid. SHBG sisalduse langus toob kaasa levonorgestreeli üldkontsentratsiooni vähenemise seerumis, osutades levonorgestreeli mittelineaarsele farmakokineetikale ajas. Kuna Mirena toimib peamiselt lokaalselt, ei mõjuta see tõenäoliselt Mirena efektiivsust.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, farmakokineetika, toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud levonorgestreeli kahjulikku toimet inimesele. Levonorgestreel on hästi tuntud progestageen. Süsteemse manustamise järgsed ohutuse andmed on hästi dokumenteeritud. 9 kuni 12 kuud kestnud emakasisene levonorgestreeli manustamine ahvidele kinnitas lokaalset farmakoloogilist aktiivsust koos hea lokaalse taluvusega ning süsteemse toksilisuse puudumist. Küülikutel ei täheldatud pärast levonorgestreeli emakasisest manustamist embrüotoksilisust. Mirena (elastomeer, polüetüleen ning elastomeeri ja levonorgestreeli kombinatsioon) komponentide geneetilise toksikoloogia standardsete ohutusuuringute käigus nii in vitro kui in vivo hiirte, rottide, merisigade ja küülikute peal ei täheldatud biosobimatust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Polüdimetüülsiloksaanelastomeer Kolloidne veevaba ränidioksiid Polüetüleen Baariumsulfaat Raudoksiid

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Mirena on eemaldatava kattega kuumvormitud blisterpakendis. Pakendis on üks vahend.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Mirena väljastatakse steriilses pakendis, mida ei tohi avada enne paigaldamisprotseduuri. Pakendita vahendit tuleb käsitleda aseptika nõuetest lähtuvalt. Kui steriilne pakend on katki, tuleb süsteem ära visata. Täpsed paigaldusjuhendid leiate pakendist. Täiendava informatsiooni saamiseks vaadake ka lõik 4.2.

Kuivõrd paigaldustehnika erineb teiste emakasiseste vahendite puhul kasutatavatest, tuleb erilist tähelepanu pöörata õige paigaldustehnika õppimisele.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÄRKUS: Mirenaga kaasas olev inserter ei sobi koheseks sünnitusjärgseks paigaldamiseks. Inserteri kasutamine kohesel sünnitusjärgsel paigaldamisel suurendab vale paigutuse ja väljalanguse tõenäosust. Koheseks sünnitusjärgseks paigaldamiseks tuleb eemaldada Mirena inserterist, paigaldades esmalt ESS ja seejärel vabastades selle, ning sisestada vastavalt tavapärasele praktikale. Vt paigaldusjuhiste jooniseid 2 ja 7, kuidas Mirenat inserterist tõmmata ja vabastada.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Bayer AG Kaiser-Wilhelm-Allee 1 51373 Leverkusen Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

127696

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.06.2001 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 30.06.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2026