Moxonidinhexal 0,4 mg - õhukese polümeerikattega tablett (0,4mg) - Infoleht (Moksonidiin)

Näidustus: Arteriaalne hüpertensioon.

ATC Kood: C02AC05
Toimeaine: moksonidiin
Tootja: HEXAL AG

Artikli sisukord

Pakendi infoleht: teave kasutajale

MoxonidinHEXAL 0,2 mg, õhukese polümeerikattega tabletid MoxonidinHEXAL 0,3 mg, õhukese polümeerikattega tabletid MoxonidinHEXAL 0,4 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on MoxonidinHEXAL ja milleks seda kasutatakse

Moksonidiin on antihüpertensiivne ravim, tsentraalselt toimiv antiadrenergiline aine. MoxonidinHEXAL’i kasutatakse kerge või mõõduka kõrgvererõhutõve puhul.

2. Mida on vaja teada enne MoxonidinHEXAL’i kasutamist

Ärge kasutage MoxonidinHEXAL’i:

  • kui olete moksonidiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline
  • kui teil on siinussõlme nõrkuse sündroom või sinu-atriaalne blokaad
  • kui teil on väga aeglane südamerütm (alla 50 löögi minutis puhkeolekus)
  • kui teil on 2. või 3. astme atrioventrikulaarne blokaad
  • kui teil on südamepuudulikkus

Moksonidiini ei kasutata piisavate uuringute puudumise tõttu järgmistel juhtudel:

  • claudicatio intermittens (vahelduv lonkamine)
  • Raynaud’ tõbi
  • Parkinsoni tõbi
  • epilepsia
  • glaukoom
  • depressioon
  • rasedus ja imetamine
  • lastel ja alla 16-aastastel noorukitel

Seda ravimit ei tohi võtta harvaesinevate pärilike haigustega nagu galaktoositalumatuse, Lapp'i laktaasi defitsiidi või glükoosi-galaktoosi imendumishäiretega haiged.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne MoxonidinHEXAL’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

  • kui teil on esimese astme atrioventrikulaarne blokaad. Sellisel juhul võib esineda ebanormaalselt aeglane südamerütm;
  • kui teil on raske koronaartõbi või ebastabiilne stenokardia;
  • kui teil on mõõdukas südamefunktsiooni häire;
  • kui teil on mõõdukalt vähenenud neerufunktsioon. Moksonidiini hüpotensiivset toimet tuleb hoolikalt jälgida, eriti ravi alguses. Vajalik on annuse täpne tiitrimine;
  • kui teid ravitakse samaaegselt β-adrenoblokaatoritega. Ravi lõpetamisel tuleb katkestada esimesena β-adrenoblokaatorite manustamine ja mõned päevad hiljem moksonidiini manustamine, et vältida vererõhu tõusu tagasilöögiefektina.

MoxonidinHEXAL koos toidu ja joogiga Koos toiduga manustamine ei muuda moksonidiini imendumist. MoxonidinHEXAL’i võib võtta enne sööki, söögi ajal või pärast sööki. Tabletid tuleb võtta piisava hulga vedelikuga.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. MoxonidinHEXAL’i ei kasutata rasedatel, kui see pole vältimatult vajalik. MoxonidinHEXAL’i ei määrata imetavatele emadele, kuna moksonidiin eritub rinnapiimaga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Moksonidiinravi ajal on täheldatud unisust ja uimasust. Ravi ajal hoiduge autojuhtimisest ja masinate või mehhanismide käsitsemisest.

Muud ravimid ja MoxonidinHEXAL Teatage oma arstile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Kasutamisel koos teiste vererõhkualandavate preparaatidega, suureneb moksonidiini vererõhkualandav toime.

Moksonidiin võib tugevdada tritsükliliste antidepressantide toimet (vältige koos määramist), trankvillisaatorite, alkoholi, sedatiivsete preparaatide ja uinutite toimet. Bensodiasepiinide sedatiivne toime võib suureneda koos moksonidiiniga manustamisel. Moksonidiin vähendab veidi kognitiivseid funktsioone koos lorasepaamiga kasutamisel. Moksonidiin elimineerub tubulaarsekretsiooni teel. Ei saa välistada koostoimeid teiste tubulaarsekretsiooni teel elimineeruvate ravimitega (nagu digitaalis, insuliin, sulfonüüluurea, nitraadi derivaadid, antireumaatilised preparaadid, hüpolipideemilised preparaadid, allopurinool, kolhitsiin, probenetsiid, haavandtõve ravimid, türeoidekstraktid). Tolasodiin võib vähendada moksonidiini toimet annusest sõltuvalt.

3. Kuidas MoxonidinHEXAL’i kasutada

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanud: Ravi peab algama moksonidiini väikseima annusega. See tähendab ööpäevast annust 0,2 mg moksonidiini hommikul. Kui terapeutiline toime on ebapiisav, võib annust suurendada kolme nädala pärast 0,4 mg-ni. Seda annust võib manustada ööpäevase üksikannusena (hommikul) või kahe osana (hommikul ja õhtul). Kui tulemus on järgneva kolme nädala jooksul ikka ebapiisav, võib annust suurendada maksimaalse 0,6 mg-ni ööpäevas, manustatuna kahes osas - hommikul ja õhtul. Moksonidiini üksikannust annust 0,4 mg ja ööpäevast annust 0,6 mg ei tohi ületada.

Moksonidiini ei kasutata lastel ja alla 16aastastel ja noorukitel, kuna kliinilised andmed nende puhul on ebapiisavad.

Eakad: Kahjustumata neerufunktsiooni korral on annustamine sama, mis täiskasvanutel.

Neerufunktsiooni kahjustus: Mõõduka neerufunktsiooni häirega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR) > 30 ml/min kuni < 60 ml/min) ei tohi üksikannus ületada 0,2 mg ja ööpäevane annus 0,4 mg moksonidiini. Raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR) < 30 ml/min) on moksonidiin vastunäidustatud.

Maksakahjustus: Kerge või keskmise raskusega maksakahjustuse korral on annustamine samasugune nagu tervetel täiskasvanutel. Raske maksahaiguse puhul on moksonidiin vastunäidustatud.

Ravi ei tohi lõpetada järsku, vaid seda tuleb teha kahe nädala jooksul järk-järgult

Kui teil on tunne, et MoxonidinHEXAL’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Kui te kasutate MoxonidinHEXAL’i rohkem kui ette nähtud Üleannustamise korral võivad ilmneda järgmised nähud: sedatsioon (uimasus), hüpotensioon (vererõhu langus), ortostaatiline düsregulatsioon (vererõhu järsud muutused), bradükardia (südame löögisageduse langus), suukuivus. Harvadel juhtudel võib esineda oksendamist ja paradoksaalset vererõhu tõusu. Suure üleannuse võivad tekkida teadvusehäired ja hingamishäired. Üleannustamise korral pöörduge kiiresti arsti poole.

Kui te unustate MoxonidinHEXAL’i võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed moksonidiini võtmisel on suukuivus, pearinglus, asteenia ja unisus. Sageli väheneb nende sümptomite esinemine pärast esimesi ravinädalaid. Kõrvaltoimed organsüsteemi klasside kaupa (täheldatud platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes 886 moksonidiinile eksponeeritud patsiendiga alltoodud sagedustega): Väga sage: ≥1/10 Sage: ≥1/100 kuni <1/10 Aeg-ajalt: ≥1/1,000 kuni <1/100 Harva≥1/10,000 kuni <1/1,000 Väga harva <1/10,000 Teadmata (ei saa hinnata olemasoleva info põhjal)

*Platseeboga võrreldes ei olnud esinemissagedus suurem.

Südame häired Aeg-ajalt: bradükardia ehk aeglane südamerütm

Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt: tinnitus ehk kõrvakohin

Närvisüsteemi häired Sage: peavalu*, pearinglus, peapööritus, somnolentus ehk unisus Aeg-ajalt: sünkoop ehk minestus*

Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt: hüpotensioon* ehk madal vererõhk (sh ortostaatiline hüpotensioon)

Seedetrakti häired Väga sage: suukuivus Sage: kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, düspepsia ehk seedehäire

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: lööve, kihelus Aeg-ajalt: angioödeem ehk jäsemete, kõhu, kurgu ja muude elundite tursed,

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: asteenia ehk vaimne kurnatus Aeg-ajalt: tursed

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused Sage: seljavalu Aeg-ajalt: kaelavalu

Psühhiaatrilised häired Sage: unetus Aeg-ajalt: närvilisus

Kõrvaltoimetest teavitamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas MoxonidinHEXAL’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 30°C. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida MoxonidinHEXAL sisaldab

  • Toimeaine on moksonidiin. Üks tablett sisaldab 0,2 mg, 0,3 mg või 0,4 mg moksonidiini.
  • Teised koostisosad on laktoosmonohüdraat, krospovidoon, povidoon K25, magneesiumstearaat, hüpromelloos, titaandioksiid (E171), makrogool 400, punane raudoksiid (E172).

Kuidas MoxonidinHEXAL välja näeb ja pakendi sisu PVC/PVDC/Al blisterpakendid, mis sisaldavad 10, 20, 28, 30, 50, 98, 100, 400 (haiglapakendid 20 x 20, 10 x 40) õhukese polümeerikattega tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja

HEXAL AG Industriestraβe 25 D-83607 Holzkirchen Telefon: 0 80 24 / 908-0 Faks: 0 80 24 / 908-12 90 Saksamaa

Tootja Salutas Pharma GmbH Otto-von-Guericke-Allee 1 39179 Barleben Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Sandoz d.d. Eesti filiaal Pärnu mnt 105 11312 Tallinn tel. 6652 400

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2016.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

MoxonidinHEXAL 0,2 mg; õhukese polümeerikattega tabletid MoxonidinHEXAL 0,3 mg; õhukese polümeerikattega tabletid MoxonidinHEXAL 0,4 mg; õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 0,2; 0,3 või 0,4 mg moksonidiini Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Tabletid on ümarad, ligikaudu 6 mm läbimõõduga. 0,2 mg tablett on helepunane; 0,3 mg tablett on punane ja 0,4 mg tablett on tumepunast värvi.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud: Ravi peab algama moksonidiini väikseima annusega. See tähendab ööpäevast annust 0,2 mg moksonidiini hommikul. Kui terapeutiline toime on ebapiisav, võib annust suurendada kolme nädala pärast 0,4 mg-ni. Seda annust võib manustada ööpäevase üksikannusena (hommikul) või kahe osana (hommikul ja õhtul). Kui tulemus on järgneva kolme nädala jooksul ikka ebapiisav, võib annust suurendada maksimaalse 0,6 mg-ni ööpäevas, manustatuna kahes osas – hommikul ja õhtul. Moksonidiini üksikannust 0,4 mg ja ööpäevast annust 0,6 mg ei tohi ületada. Koos toiduga manustamine ei muuda moksonidiini farmakokineetikat. Moksonidiini võib võtta enne sööki, söögi ajal või pärast sööki. Tabletid tuleb võtta piisava hulga vedelikuga. Moksonidiini ei kasutata alla 16 aasta vanustel lastel ja noorukitel, kuna kliinilised andmed nende puhul on ebapiisavad.

Eakad: Kahjustumata neerufunktsiooni korral on annustamine sama, mis täiskasvanutel.

Neerufunktsiooni kahjustus: Mõõduka neerufunktsiooni häirega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR) > 30 ml/min kuni < 60 ml/min) ei tohi üksikannus ületada 0,2 mg ja ööpäevane annus 0,4 mg moksonidiini. Raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR) < 30 ml/min) on moksonidiin vastunäidustatud (vt lõik 4.3.).

Maksakahjustus: Maksakahjustusega patsientide kohta uuringud puuduvad. Kuna moksonidiinil ei esine ulatuslikku metabolismi maksas, ei ole oodata olulist mõju farmakokineetikale, ja kerge või keskmise raskusega maksakahjustusega patsientide puhul on annustamine samasugune nagu tervetel täiskasvanutel. Raske maksahaigusega patsientidele on moksonidiin vastunäidustatud (vt ka lõik 4.4.). Ravi ei tohi lõpetada järsku, vaid seda tuleb teha kahe nädala jooksul järk-järgult (vt ka lõik 4.4).

4.3 Vastunäidustused

  • Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes;
  • siinussõlme nõrkuse sündroom;
  • bradükardia (alla 50 löögi minutis puhkeolekus);
  • teise või kolmanda astme atrioventrikulaarne blokaad;
  • südamepuudulikkus (vt lõik 4.4).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Turustamisjärgselt on teadatud moksonidiinravi saanud patsientidel erineva astme blokaadi juhtudest. Sellest tulenevalt ei saa moksonidiini mõju atrioventrikulaarne juhtivusele täielikult välistada. Seepärast on soovitatav olla ettevaatlik ravi määramisel patsientidele kellel on võimalik eelsoodumus AV blokaadle

Kui moksonidiini kasutatakse 1. astme AV blokaadiga patsientidel, tuleb bradükardia vältimiseks olla eriti ettevaatlik. Moksonidiini ei tohi kasutada kõrgema astme AV blokaadiga patsientidel (vt lõik 4.3).

Kui moksonidiini kasutatakse raske koronaartõvega või ebastabiilse stenokardiaga patsientidel, tuleb seda teha erilise ettevaatusega, sest selles patsientide rühmas on kasutamiskogemus piiratud.

Moksonidiin eritub peamiselt neerude kaudu, seetõttu tuleb seda neerukahjustusega patsientidele manustada ettevaatusega. Neerukahjustuse korral on soovitatav annuse hoolikas tiitrimine, eriti ravi alguses: alustada tuleb annusega 0,2 mg ööpäevas ja annust võib suurendada maksimaalselt 0,3 mg ööpäevas kui see on kliiniliselt näidustatud ja patsiendile hästi talutavMõõdukalt langenud neerufunktsiooniga patsientidel (GRF > 30 ml/min kuni < 60 ml/min, kreatiniini sisaldusega seerumis > 105 µmol/l kuni< 160 µmol/l) tuleb moksonidiini hüpotensiivset toimet hoolikalt jälgida, eriti ravi alguses. Nendel patsientidel on nõutav annuse ettevaatlik korrigeerimine.

Moksonidiini kasutamisel kombineerituna beeta-adrenoblokaatoritega tuleb ravi lõpetamise korral katkestada esimesena ravi beeta-adrenoblokaatoriga ja moksonidiiniga mõned päevad hiljem, vältimaks vererõhu tõusu tagasilöögina. Kuigi ei ole teada, et moksonidiin-ravi katkestamisel oleks esinenud tagasilööke vererõhule, ei ole moksonidiin-ravi järsk lõpetamine siiski soovitatav. Annust tuleks vähendada järkjärgult kahe nädala jooksul.

Eakatel patsiendidel on suurem risk vererõhku alandavate ravimite vaskulaarsele mõjule, seetõttu tuleb ravi alustada kõige madalamast annusest ja annust tuleb suurenda ettevaatlikult, kasu ja riski suhet arvestades.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Manustamisel koos teiste antihüpertensiivsete preparaatidega suureneb moksonidiini hüpotensiivne toime.

Moksonidiin võib potenseerida tritsükliliste antidepressantide toimet (vältige koosmääramist), trankvillisaatorite, alkoholi, sedatiivsete preparaatide ja uinutite toimet. Bensodiasepiinide sedatiivne

toime võib koos moksonidiiniga manustamisel suureneda. Moksonidiin vähendab veidi kognitiivseid funktsioone koos lorasepaamiga kasutamisel.

Moksonidiin elimineerub tubulaarsekretsiooni teel. Ei saa välistada koostoimeid teiste tubulaarsekretsiooni teel elimineeruvate ravimitega (nagu digitaalis, insuliin, sulfonüüluurea, nitraadi derivaadid, antireumaatilised preparaadid, hüpolipideemilised preparaadid, allopurinool, kolhitsiin, probenetsiid, haavandtõve ravimid, türeoidekstraktid). Tolasodiin võib vähendada moksonidiini toimet annusest sõltuvalt.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Moksonidiini kasutamisest rasedatel andmed puuduvad. Katsed loomadega on näidanud toksilist toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimestel ei ole teada. Moksonidiin ei kasutata rasedatel, kui see pole vältimatult vajalik.

Imetamine Moksonidiini ei määrata imetavatele emadele, kuna moksonidiin eritub rinnapiimaga.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole läbi viidud uuringuid, hindamaks toimet reaktsioonikiirusele. Siiski on täheldatud unisust ja pearinglust. Keskendumisvõimet ja reaktsioonikiirust nõudvate tegevuste sooritamisel tuleb seda arvesse võtta.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed moksonidiini võtmisel on suukuivus, pearinglus, vaimne kurnatus (asteenia) ja unisus. Sageli väheneb nende sümptomite esinemine pärast esimesi ravinädalaid. Kõrvaltoimed organsüsteemi klasside kaupa (täheldatud platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes 886 moksonidiinile eksponeeritud patsiendiga alltoodud sagedustega): Väga sage: ≥1/10 Sage: ≥1/100 kuni <1/10 Aeg-ajalt: ≥1/1,000 kuni <1/100 Harva≥1/10,000 kuni <1/1,000 Väga harva <1/10,000 Teadmata (ei saa hinnata olemasoleva info põhjal) *Platseeboga võrreldes ei olnud esinemissagedus suurem.

Südame häired Aeg-ajalt: bradükardia

Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt: tinnitus

Närvisüsteemi häired Sage: peavalu*, pearinglus, vertiigo, somnolentsus Aeg-ajalt: sünkoop* Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt: hüpotensioon* ( sh ortostaatiline hüpotensioon)

Seedetrakti häired Väga sage: suu kuivus Sageli: kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, düspepsia*

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: lööve, kihelus Aeg-ajalt: angioödeem,

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: asteenia Aeg-ajalt: ödeem Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused Sage: seljavalu Aeg-ajalt: kaelavalu

Psühhiaatrilised häired Sage: unetus Aeg-ajalt: närvilisus

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise sümptomid Väheste teatatud üleannustamise juhtumite hulgas manustati 19,6 mg korraga ilma fataalse lõppeta. Teatatud nähtude ja sümptomite hulgas on peavalu, sedatsioon, somnolentsus, hüpotensioon, pearinglus, asteenia, bradükardia, suukuivus, oksendamine, väsimus ja valu ülakõhus. Raske üleannustamise korral on soovitatav hoolikas jälgimine, eriti teadvushäirete ja hingamise pärssumise suhtes. Lisaks võivad väheste suure annusega tehtud loomkatsete andmete põhjal esineda mööduv hüpertensioon, tahhükardia ja hüperglükeemia.

Üleannustamise ravi Spetsiifilist antidooti ei ole. Hüpotensiooni korral võib kaaluda vereringe toetust nagu vedelike ja dopamiini manustamine. Bradükardiat võib ravida atropiiniga. Alfaretseptorite antagonistid võivad vähendada või kaotada moksonidiini üleannustamisel tekkiva paradoksaalse hüpertensiooni.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Antihüpertensiivsed ravimid, tsentraalselt toimivad antiadrenergilised ained, ATC-kood: C02AC05.

Arvukate loomkatsetega on tõestatud, et moksonidiinil on tugev hüpotensiivne toime. Olemasolevad eksperimentaalsed andmed osutavad, et moksonidiini toimimiskoht paikneb kesknärvisüsteemis (KNS). Ajutüves seondub moksonidiin valikuliselt I -imidasoliini retseptoritega. Neid imidasoliinitundlikke retseptoreid on valdavalt leitud aju külgvatsakeste rostraalses osas, piirkonnas mis mängib tähtsat osa sümpaatilise närvisüsteemi tsentraalses juhtimises. Nende I -imidasoliini retseptorite mõjustamise tulemusena väheneb sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus. See on tõestatud kardiaalsete, vistseraalsete ja renaalsete sümpaatiliste närvide osas. Moksonidiin erineb teistest tsentraalselt toimivatest hüpotensiivsetest ainetest selle poolest, et omab ainult nõrka afiinsust tsentraalsete alfa-2-adrenoretseptorite suhtes, võrrelduna afiinsusega I1- imidasoliinretseptoritele suhtes. Alfa-2-adrenergilised retseptorid on vahelüliks, mis põhjustavad sedatsiooni ja suukuivust – kõige sagedamini esinevaid tsentraalselt toimivate antihüpertensiivsete preparaatide kõrvaltoimeid. Keskmine süstoolne ja diastoolne vererõhk alanevad mõlemad nii rahuolekus kui füüsilise koormuse korral. Moksonidiini mõju suremusele ja kardiovaskulaarsele haigestumusele ei ole käesoleval hetkel teada.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Moksonidiin imendub suukaudsel manustamisel hästi. Inimese seedetraktist imendub ligikaudu 90% manustatud annusest. Manustamine koos toiduga ei muuda moksonidiini farmakokineetikat. Puudub esmase maksapassaaži efekt ja biosaadavus on 88%.

Jaotumine Ainult umbes 7% moksonidiinist seondub plasmavalkudega (Vdss = 1,8 ± 0,4 l/kg). Plasmakontsentratsiooni maksimum saabub 30...180 minutit pärast moksonidiini õhukese polümeerikattega tableti manustamist.

Biotransformatsioon Moksonidiinist metaboliseerub 10...20%, peamiselt 4,5-dehüdromoksonidiiniks ja aminometanamidiini derivaadiks imidasoliiniringi avanemise teel. 4,5-dehüdromoksonidiini hüpotensiivne toime moodustab ainult 1/10 ja aminometanamidiini derivaadi toime vähem kui 1/100 moksonidiini omast. Eritumine Moksonidiin ja selle metaboliidid elimineeruvad pea aegu täielikult neerude kaudu. Üle 90% annusest eritub neerudega esimese 24 tunni jooksul, kuna 1% eritub roojaga. Esialgse moksonidiini kumulatiivne eritumine moodustab ligikaudu 50...70%. Keskmine poolväärtusaeg plasmaeliminatsioonil on 2,2...2,3 tundi ja renaalne poolväärtusaeg 2,6...2,8 tundi.

Mõõdukalt langenud neerufunktsiooniga patsientidel (GFR 30...60 ml/min) on AUC on suurenenud 85% ja kliirens vähenenud 52%. Nendel patsientidel tuleb annust kohandada nii, et maksimaalne ööpäevane annus ei ületaks 0,4 mg ja maksimaalne üksikannus 0,2 mg.

Raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (GFR < 30 ml) on kliirens vähenenud 68% ja eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud 7 tunnini. Nendel patsientidel on monoksidiin vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Farmakokineetika lastel Farmakokineetika uuringuid lastel ei ole teostatud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduv toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Reproduktsioonitoksilisuse uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet fertiilsusele (suukaudsed annused kuni 6,4 mg/kg kehakaalu kohta rottidel) ega teratogeenset toimet (suukaudsed annused kuni 27 mg/kg kehakaalu kohta rottidel ja kuni 4,9 mg/kg kehakaalu kohta küülikutel). Ei ole täheldatud kõrvalekaldeid peri- ja postnataalses arengus rottidel suukaudsete annuste puhul kuni 9 mg/kg kehakaalu kohta.

Vt ka lõik 4.6.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: laktoosmonohüdraat krospovidoon povidoon K25 magneesiumstearaat

Tableti kate: hüpromelloos titaandioksiid (E171) makrogool 400 punane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 ºC.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/Al blisterpakendid, mis sisaldavad 10, 20, 28, 30, 50, 98, 100, 400 (haiglapakendid 20 x 20, 10 x 40) õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimipreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

HEXAL AG

Industriestr. 25 83607 Holzkirchen Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

MoxonidinHEXAL 0,2 mg: 437804 MoxonidinHEXAL 0,3 mg: 438104 MoxonidinHEXAL 0,4 mg: 438004

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.03.2004 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.02.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2014

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.