Metforal – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: II tüüpi diabeedi ravi, eriti ülekaalulistel patsientidel, kui ainult dieedi ja füüsilise koormusega ei saavutata piisavat kontrolli vere glükoosisisalduse üle. - Täiskasvanutel võib Metforal`i kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga. - Üle 10 aastastel lastel ja noorukitel võib Metforal`i kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis insuliiniga. Ülekaalulistel II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel, kellel on metformiinvesinikkloriidi kasutatud esmavaliku ravimina pärast dieetravi ebaõnnestumist, on täheldatud diabeedi tüsistuste vähenemist (vt lõik 5.1).

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile

kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime

võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Metforal 1000 mg ja milleks seda kasutatakse

Mis ravim on Metforal 1000 mg Metforal 1000 mg sisaldab metformiini, mida kasutatakse suhkurtõve raviks. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse biguaniidideks.

Insuliin on hormoon, mida toodetakse pankreases ja mis aitab teie organismil omastada verest glükoosi (suhkur). Teie organism kasutab glükoosi energia tootmiseks või säilitab selle, et seda tulevikus kasutada. Kui teil on suhkurtõbi, siis ei tooda teie pankreas piisavalt insuliini või ei suuda teie organism enda toodetud insuliini õigesti kasutada. See põhjustab veres suurt glükoosisisaldust. Metforal 1000 mg aitab langetada teie veresuhkru nii normaalsele tasemele kui võimalik.

Kui te olete ülekaaluline täiskasvanu, aitab Metforal 1000 mg’i võtmine pika aja jooksul samuti vähendada suhkurtõvega seotud tüsistuste riski. Metforal 1000 mg’i kasutamist on seostatud kas stabiilse kehakaaluga või tagasihoidliku kaalulangusega.

Milleks Metforal 1000 mg’i kasutatakse Metforal 1000 mg’i kasutatakse II tüüpi suhkurtõvega (nimetatakse ka insuliinsõltumatuks suhkurtõveks) patsientide raviks, kui ainult dieet ja füüsiline koormus ei ole teie veresuhkru taseme kontrolli all hoidmiseks piisavad. Seda kasutatakse eriti ülekaalulistel patsientidel. Täiskasvanud võivad võtta Metforal 1000 mg’i üksi või koos muude suhkurtõve raviks kasutatavate ravimitega (suu kaudu võetavad ravimid või insuliin). Üle 10-aastased lapsed ja noorukid võivad Metforal 1000 mg’i võtta üksi või koos insuliiniga

2. Mida on vaja teada enne Metforal 1000 mg’i võtmist

Metforal 1000 mg’i ei tohi võtta

• kui olete metformiinvesinikkloriidi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6)

suhtes allergiline,

• kui teie neerufunktsioon on oluliselt langenud,
• kui teil on maksaprobleemid,
• kui teil on kontrollimata diabeet, millega kaasneb nt raske hüperglükeemia (kõrge veresuhkru

sisaldus veres), iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kiire kehakaalu langus, laktatsidoos (vt lõik allpool „Laktatsidoosi risk“) või ketoatsidoos. Ketoatsidoos on seisund, kui „ketokehad“ veres kuhjuvad, mis võib viia diabeetilise prekooma tekkeni. Sümptomiteks on kõhuvalu, kiire ja sügav hingamine, unisus või ebatavaline puuviljalõhnaline hingeõhk,

• kui te olete oma organismist kaotanud liiga palju vett (dehüdratsioon), näiteks pikaajalise või

raske kõhulahtisuse tagajärjel või kui olete oksendanud mitu korda järjest. Dehüdratsioon võib põhjustada neeruprobleeme, mis võib suurendada teil laktatsidoosi riski (vt lõik “Hoiatused ja ettevaatusabinõud” allpool),

• kui teil on raske infektsioon, nagu kopsu või bronhisüsteemi või neere mõjutav infektsioon.

Rasked infektsioonid võivad põhjustada neeruprobleeme, mis võib suurendada laktatsidoosi riski (vt lõik “Hoiatused ja ettevaatusabinõud” allpool),

• kui teid ravitakse ägeda südamepuudulikkuse tõttu või teil on hiljuti olnud südameinfarkt, teil

on rasked vereringeprobleemid (nagu šokk) või hingamisraskused. Need võivad viia kudede hapnikuvarustuse puuduseni, mis võib suurendada laktatsidoosi riski (vt lõik “Hoiatused ja ettevaatusabinõud” allpool),

• kui te tarbite palju alkoholi.

Kui miski ülaltoodust kehtib teie kohta, rääkige enne selle ravimi võtmise alustamist oma arstiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Metforal 1000 mg’i võtmist pidage nõu oma arstiga.

Küsige kindlasti oma arstilt nõu:

• kui teil on vaja läbida uuring, näiteks röntgenuuring või muu, mis hõlmab joodi sisaldavate

kontrastainete süstimist vereringesse,

• kui teil on vaja minna suuremale operatsioonile.

Kui teil seisab ees suurem operatsioon, peate te lõpetama Metforal 1000 mg’i võtmise operatsiooni ajaks ja mõneks ajaks pärast protseduuri. Teie arst otsustab, millal te peate lõpetama ja millal tohite uuesti alustada ravi Metforal 1000 mg’iga. On tähtis täpselt järgida arsti juhiseid.

Laktatsidoosi risk Metforal 1000 mg võib põhjustada väga harva, kuid väga tõsist kõrvaltoimet, mida nimetatakse laktatsidoosiks, eriti juhul, kui teie neerud ei tööta korralikult. Laktatsidoosi tekkeriski suurendab kontrollimata diabeet, rasked infektsioonid, pikaajaline paastumine või alkoholi tarbimine, dehüdratsioon (vt lisateave allpool), maksaprobleemid ja mistahes meditsiinilised seisundid, mille puhul on mõne kehaosa hapnikuga varustatus vähenenud (nt äge raske südamehaigus).

Kui mõni eelpool nimetatust kehtib teie kohta, rääkige oma arstiga lisateabe saamiseks.

Katkestage Metforal 1000 mg’i võtmine lühiajaliselt, kui teil on seisund, mis võib põhjustada dehüdratsiooni (märkimisväärne kehavedelike kadu), nagu tugev oksendamine, kõhulahtisus, palavik, kuuma käes viibimine või kui te tarbite normaalsest vähem vedelikku. Lisateabe saamiseks rääkige oma arstiga. Katkestage Metforal 1000 mg’i võtmine ja võtke ühendust oma arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga, kui teil tekivad mõned laktatsidoosi sümptomid, kuna see võib viia kooma tekkeni.

Laktatsidoosi sümptomid on:

• oksendamine
• kõhuvalu
• lihaskrambid
• üldine halb enesetunne koos tugeva väsimusega
• hingamisraskused
• kehatemperatuuri ja südamerütmi langus.

Laktatsidoos on meditsiiniliselt raske seisund, mida tuleb ravida haiglas.

Järgmistel juhtudel pidage kohe nõu oma arstiga edasiste juhiste saamiseks:

• kui teil on teadaolev geneetiliselt pärilik haigus, mis mõjutab mitokondreid (energiat tootvaid

komponente rakkudes), nagu MELAS-e sündroom (Mitochondrial Encephalopathy, myopathy, Lactic acidosis and Stroke-like episodes; mitokondriaalne entsefalopaatia, müopaatia, laktatsidoos ja insuldilaadsed episoodid) või ema päritud diabeet ja kurtus (Maternal inherited diabetes and deafness, MIDD);

• kui teil tekib pärast metformiiniga ravi alustamist ükskõik milline järgmistest sümptomitest:

krambid, vaimsete võimete langus, raskused kehaliigutuste tegemisel, närvikahjustusele viitavad sümptomid (nt valu või tuimus), migreen ja kurtus.

Ravi ajal Metforal 1000 mg’iga kontrollib arst teie neerufunktsiooni vähemalt üks kord aastas või sagedamini, kui te olete eakas ja/või teie neerufunktsioon halveneb.

Metforal 1000 mg ise ei põhjusta hüpoglükeemiat (liiga madal veresuhkru tase). Kui te võtate Metforal 1000 mg’i koos muude suhkurtõve raviks kasutatavate ravimitega, mis võivad põhjustada hüpoglükeemiat (nagu sulfonüüluuread, insuliin, meglitiniidid), esineb siiski hüpoglükeemia risk. Kui teil esinevad hüpoglükeemia sümptomid, nagu nõrkus, pearinglus, suurenenud higistamine, kiire südametöö, nägemishäired või keskendumisraskused, aitab sageli millegi suhkrut sisaldava söömine või joomine. Muud ravimid ja Metforal 1000 mg Kui teile on vaja süstida kontrastainet, mis sisaldab joodi, nt röntgenuuringu või skaneerimise ajal, peate te lõpetama Metforal 1000 mg’i võtmise enne süstimist või selle ajaks. Teie arst otsustab, millal te peate lõpetama ja tohite uuesti alustada ravi Metforal 1000 mg’iga (vt “Küsige kindlasti oma arstilt nõu” ülalpool).

Rääkige oma arstile, kui te võtate/kasutate, olete hiljuti võtnud/kasutanud või kavatsete võtta/kasutada mis tahes muid ravimeid. Teile võib olla vajalik teostada sagedamini veresuhkru sisalduse ja neerufunktsiooni analüüse või kohandada Metforal 1000 mg’i annust. Eriti oluline on rääkida:

• ravimitest, mis suurendavad uriini eritumist (diureetikumid),
• valu ja põletiku ravimitest (MSPVA-d ja COX-2 inhibiitorid, nagu ibuprofeen ja tselekoksiib),
• teatud kõrge vererõhu ravimitest (AKE-inhibiitorid ja angiotensiin II retseptori antagonistid),
• beeta-2 agonistidest, nagu salbutamool või terbutaliin (kasutatakse astma raviks),
• kortikosteroididest (kasutatakse erinevate seisundite raviks, nagu raske nahapõletik või astma),
• teistest ravimitest, mida kasutatakse suhkurtõve raviks,
• ravimitest, mis võivad muuta Metforal 1000 mg sisaldust veres, eriti kui teie neerufunktsioon on nõrgenenud (nagu verapamiil, rifampitsiin, tsimetidiin, dolutegraviir, ranolasiin, trimetoprim, vandetaniib, isavukonasool, krisotiniib, olapariib).

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate/kasutate või olete hiljuti kasutanud/võtnud või kavatsete kasutada/võtta, mis tahes muid ravimeid.

Metforal 1000 mg koos alkoholiga Vältige liigset alkoholi tarbimist Metforal’i võtmise ajal, kuna see võib suurendada laktatsidoosi riski (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“), eriti kui teil esinevad maksaprobleemid või kui olete alatoitunud. See kehtib ka alkoholi sisaldavate ravimite kohta.

Rasedus ja imetamine Raseduse ajal vajate suhkurtõve raviks insuliini. Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga, et ta saaks teie ravi vajaduse korral muuta. See ravim ei ole soovitatav, kui te toidate last rinnaga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Metforal 1000 mg üksi ei põhjusta hüpoglükeemiat (liiga madal veresuhkru tase). See tähendab, et ravim ei mõjuta teie autojuhtimise või masinate kasutamise võimet. Olge siiski eriti ettevaatlik, kui võtate Metforal 1000 mg’i koos teiste suhkurtõve ravimitega, mis võivad põhjustada hüpoglükeemiat (nagu sulfonüüluuread, insuliin, meglitiniidid). Hüpoglükeemia sümptomite hulka kuuluvad nõrkus, pearinglus, suurenenud higistamine, südame kiire löögisagedus, nägemishäired või keskendumisraskused. Nende sümptomite esinemisel ärge juhtige autot ega kasutage masinaid.

3. Kuidas Metforal 1000 mg’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Metforal 1000 mg ei asenda tervisliku eluviisi eeliseid. Jätkake kõigi arsti antud dieedinõuannete järgimist ja koormake end regulaarselt füüsiliselt.

Soovitatav annus Täiskasvanud alustavad tavaliselt ravi poole Metforal 1000 mg’i õhukese polümeerikattega tabletiga (võrdne 500 mg metformiinvesinikkloriidiga) 2…3 korda päevas või 850 mg metformiinvesinikkloriidiga 2…3 kord päevas (see annus ei ole Metforal 1000 mg’i puhul võimalik). Maksimaalne ööpäevane annus on üks Metforal 1000 mg’i õhukese polümeerikattega tablett kolm korda päevas. Kui teie neerufunktsioon on halvenenud, võib arst määrata teile väiksema annuse.

Kasutamine lastel ja noorukitel Üle 10-aastased lapsed ja noorukid alustavad tavaliselt ravi poole Metforal 1000 mg’i õhukese polümeerikattega tabletiga (võrdne 500 mg metformiinvesinikkloriidiga) üks kord päevas või 850 mg metformiinvesinikkloriidiga üks kord päevas (see annus ei ole Metforal 1000 mg’i puhul võimalik). Maksimaalne ööpäevane annus on üks Metforal 1000 mg’i õhukese polümeerikattega tablett kaks korda päevas. 10…12-aastaste laste ravi on soovitatav ainult arsti konkreetsete juhiste korral, sest kogemus selles vanuserühmas on piiratud.

Kui te tarvitate ka insuliini, annab teie arst teile soovitused ravi alustamiseks Metforal 1000 mg’ga.

Jälgimine

• Teie arst võib teha teile regulaarselt veresuhkru analüüse ja kohandada Metforal 1000 mg’i

annust teie veresuhkru väärtuste järgi. Rääkige oma arstiga regulaarselt. See on eriti tähtis laste ja noorukite puhul või kui olete eakas.

• Teie arst kontrollib vähemalt üks kord aastas, kuidas teie neerud töötavad. Teid võib olla vaja

kontrollida sagedamini, kui olete eakas või kui teie neerud ei tööta korralikult.

Kuidas Metforal 1000 mg ’i õhukese polümeerikattega tabletti poolitada Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. Tabletivormi tõttu on võimalik poolitada Metforal 1000 mg’i õhukese polümeerikattega tabletti lihtsalt ja täpselt. Õhukese polümeerikattega tableti võib tavaliselt kahe käega poolitada või asetada, sügavam poolitusmärk allpool, tasasele kõvale pinnale ja vajutada pöidlaga (vt joonist).

Kuidas Metforal 1000 mg’i õhukese polümeerikattega tablette võtta Võtke tabetid sisse söögi ajal või pärast sööki. Sel moel väldite seedimist mõjutavaid kõrvaltoimeid. Ärge purustage ega närige tablette. Neelake iga tablett alla klaasi veega.

• Kui te võtate päevas ühe annuse, tehke seda hommikul (koos hommikusöögiga).
• Kui te võtate kaks annust päevas, tehke seda hommikul (koos hommikusöögiga) ja õhtul (koos

õhtusöögiga).

• Kui te võtate kolm annust päevas, tehke seda hommikul (koos hommikusöögiga), lõuna ajal

(koos lõunasöögiga) ja õhtul (koos õhtusöögiga).

Kui teil on mõne aja pärast tunne, et Metforal 1000 mg’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Metforal 1000 mg’i rohkem, kui ette nähtud Kui olete võtnud ettenähtust rohkem Metforal 1000 mg’i, võib teil tekkida laktatsidoos. Laktatsidoosi sümptomid on iiveldus, kõhuvalu koos lihaskrampidega, üldine halb enesetunne koos tugeva väsimusega ja hingamisraskused. Veel võib tekkida kehatemperatuuri langus ja südametegevuse aeglustumine. Kui see juhtub, võite vajada kohest haiglaravi, kuna laktatsidoos võib viia koomani. Võtke kohe ühendust arsti või lähima haiglaga.

Kui te unustate Metforal 1000 mg’i võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata. Võtke järgmine annus tavapärasel ajal.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Esineda võivad järgmised kõrvaltoimed:

Metforal 1000 mg võib põhjustada väga harva (võib tekkida kuni 1-l inimesel 10000-st) esinevat, kuid väga tõsist kõrvaltoimet, mida nimetatakse laktatsidoosiks (vt lõik “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”). Kui see juhtub, peate te lõpetama Metforal 1000 mg’i võtmise ja võtma

ühendust arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga, kuna laktatsidoos võib viia kooma tekkeni.

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida rohkem kui 1-l inimesel 10-st)

• Seedetrakti probleemid, nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu

kadumine. Need kõrvaltoimed esinevad kõige sagedamini ravi alguses Metforal 1000 mg’ga. Abiks on annuste jagamine päeva peale ja tablettide võtmine söögi ajal või kohe pärast sööki. Sümptomite püsimisel katkestage Metforal 1000 mg’i võtmine ja pidage nõu oma arstiga. Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1-l inimesel 10-st)

• Maitsetundlikkuse muutused.
• B -vitamiini sisalduse langus või madal sisaldus veres (sümptomite hulka võivad kuuluda

äärmine väsimus, valulik ja punetav keel (glossiit), nõeltega torkimise tunne (paresteesia) või kahvatu või kollakas nahk). Teie arst võib nende sümptomite põhjuse väljaselgitamiseks korraldada mõned testid, kuna need võivad olla põhjustatud kas suhkurtõvest või muudest mitteseotud terviseprobleemidest. Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1-l inimesel 10 000-st)

• Nahareaktsioonid, nagu nahapunetus (erüteem), sügelus või sügelev lööve (nõgestõbi).
• Kõrvalekalded maksatalitluse testides või hepatiit (maksapõletik, mis võib põhjustada

väsimust, söögiisu kaotust, kehakaalu langust koos naha või silmavalgete kollasusega või ilma). Selliste nähtude tekkimisel lõpetage ravimi kasutamine ja rääkige oma arstiga.

Lapsed ja noorukid Piiratud andmed lastel ja noorukitel näitasid, et kõrvaltoimed sarnanesid iseloomult ja raskusastmelt täiskasvanutel täheldatutega.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest

5. Kuidas Metforal 1000 mg’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Kui last ravitakse Metforal 1000 mg’ga, soovitatakse vanematel ja hooldajatel jälgida ravimi kasutamist.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Metforal 1000 mg sisaldab

• Toimeaine on metformiinvesinikkloriid.

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1000 mg metformiinvesinikkloriidi (vastab 780 mg metformiinile).

• Teised koostisosad on hüpromelloos, povidoon K 25, magneesiumstearaat (Ph. Eur.) [taimne

päritolu], makrogool 6000, titaandioksiid (E 171).

Kuidas Metforal 1000 mg välja näeb ja pakendi sisu Valged, piklikud, kaksikkumerad tabletid, poolitusmärgiga tableti ühel ja poolitusjoonega teisel poolel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks (vt lõigust 3 poolitusjuhiseid). Metforal 1000 mg on müügil pakendites, mis sisaldavad 10, 30, 60, 90 ja 120 õhukese polümeerikattega tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: Laboratori Guidotti S.p.A. Via Livornese, 897 56122 La Vettola (Pisa) Itaalia

Tootjad: BERLIN-CHEMIE AG Glienicker Weg 125 D-12489 Berlin Saksamaa

Menarini - Von Heyden GmbH Leipziger Str. 7 - 13 D-01097 Dresden Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti Paldiski mnt. 29 10612 Tallinn

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega: Belgia Metformax 1000 mg filmomhulde tabletten Saksamaa Siofor 1000 Eesti Metforal 1000 mg Itaalia Metforalmille Läti Metforal 1000 Leedu Metforal 1000 mg plėvele dengtos tabletės Luksemburg Metformax 1000 mg comprimés pelliculés 1000 mg Poola Siofor 1000 Slovakkia Siofor 1000 Sloveenia Siofor 1000 mg Tšehhi Vabariik Siofor Ungari Meforal 1000 mg

Infoleht on viimati uuendatud mais 2025.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Metforal 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Kasutamiseks 10 aasta vanustel lastel ja noorukitel ning täiskasvanutel.

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Metforal ja milleks seda kasutatakse

Mis ravim on Metforal

Metforal sisaldab metformiini, mis on suhkurtõve ravim. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse biguaniidideks. Insuliin on hormoon, mida toodetakse pankreases ja mis aitab teie organismil omastada verest glükoosi (suhkur). Teie organism kasutab glükoosi energia tootmiseks või säilitab selle, et seda tulevikus kasutada. Kui teil on suhkurtõbi, siis ei tooda teie pankreas piisavalt insuliini või ei suuda teie organism enda toodetud insuliini õigesti kasutada. See põhjustab veres kõrget glükoosisisaldust. Metforal aitab langetada teie veresuhkru nii normaalsele tasemele kui võimalik. Kui te olete ülekaaluline täiskasvanu, aitab Metforal’i võtmine pika aja jooksul samuti vähendada suhkurtõvega seotud tüsistuste riski. Metforal’i kasutamist on seostatud kas stabiilse kehakaaluga või tagasihoidliku kaalulangusega.

Milleks Metforali kasutatakse Metforal’i on ravim 2. tüüpi diabeedi korral, eelkõige ülekaalulistele patsientidele, kelle vere suhkrusisalduse üle pole saavutatud piisavat kontrolli.

2. tüüpi diabeediga täiskasvanud võivad kasutada kas ainult Metforali või Metforal’i kombinatsioonis teiste diabeedi ravimitega (suukaudsete ravimitega või insuliiniga). 2. tüüpi diabeediga üle 10 aastased lapsed ja noorukid võivad kasutada kas ainult Metforal’i või Metforal’i kombinatsioonis insuliiniga. Metforali kasutamist peab toetama dieedi järgimine ja piisav füüsiline koormus.

2. Mida on vaja teada enne Metforal’i võtmist

Metforali ei tohi võtta

• kui olete allergiline (ülitundlik) metformiini või selle ravimi mis tahes koostisosade

(loetletud lõigus 6) suhtes;

• kui teie neerufunktsioon on oluliselt langenud;
• kui teil on maksaprobleemid;
• kui teil on kontrollimata diabeet, millega kaasneb nt raske hüperglükeemia (kõrge

veresuhkru sisaldus veres), iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kiire kehakaalu langus, laktatsidoos (vt lõik allpool „Laktatsidoosi risk“) või ketoatsidoos. Ketoatsidoos on seisund, kui „ketokehad“ veres kuhjuvad; see võib viia diabeetilise prekooma tekkeni. Sümptomiteks on kõhuvalu, kiire ja sügav hingamine, unisus või ebatavaline puuviljalõhnaline hingeõhk;

• kui te olete oma organismist kaotanud palju vett (dehüdratsioon), näiteks pikaajalise

kõhulahtisuse tagajärjel või olete oksendanud mitu korda järjest. Dehüdratsioon võib põhjustada neeruprobleeme, mis võib suurendada laktatsidoosi riski (vt lõik "Hoiatused ja ettevaatusabinõud" allpool);

• kui teil on raske infektsioon, nagu kopsu või bronhisüsteemi või neere mõjutav

infektsioon. Tõsised infektsioonid võivad põhjustada neeruprobleeme, mis võivad suurendada laktatsidoosi riski (vt lõik "Hoiatused ja ettevaatusabinõud" allpool);

• kui teid ravitakse ägeda südamepuudulikkuse tõttu või teil on äsja olnud südameinfarkt, teil on tõsiseid vereringeprobleemid (nagu šokk) või on hingamisraskused. Need võivad viia kudede hapnikuvarustuse puuduseni, mis võib suurendada laktatsidoosi riski (vt lõik “Hoiatused ja ettevaatusabinõud” allpool);
• kui te tarbite palju alkoholi.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Metforal’i võtmist pidage nõu oma arstiga.

Küsige kindlasti oma arstilt nõu

• kui teil on vaja läbida uuring, näiteks röntgenuuring või muu, mis hõlmab joodi sisaldavate kontrastainete süstimist vereringesse,
• kui teil on vaja minna suuremale operatsioonile.

Kui teil seisab ees suurem operatsioon, peate te lõpetama Metforal’i võtmise operatsiooni ajaks ja mõneks ajaks pärast protseduuri. Teie arst otsustab, millal te peate lõpetama ja millal tohite uuesti alustada ravi Metforal’iga. On oluline, et te järgite arsti juhiseid täpselt. Laktatsidoosi risk Metforal võib põhjustada väga harva, kuid väga tõsist kõrvaltoimet, mida nimetatakse laktatsidoosiks, eriti juhul, kui teie neerud ei funktsioneeri hästi. Laktatsidoosi tekkeriski suurendab kontrollimata diabeet, rasked infektsioonid, pikaajaline paastumine või alkoholi tarbimine, dehüdratsioon (vt lisateave allpool), maksaprobleemid ja mistahes meditsiinilised seisundid, mille puhul on mõne kehaosa hapnikuga varustatus vähenenud (nt äge raske südamehaigus). Kui mõni eelpool nimetatust kehtib teie kohta, rääkige oma arstiga lisateabe saamiseks.

Katkestage Metforal’i võtmine lühiajaliselt, kui teil on seisund, mis võib põhjustada dehüdratsiooni (märkimisväärne kehavedelike kadu) nagu tugev oksendamine, kõhulahtisus, palavik, kuuma käes viibimine või kui te tarbite normaalsest vähem vedelikku. Lisateabe saamiseks rääkige oma arstiga.

Katkestage Metforal’i võtmine ja võtke ühendust oma arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga, kui teil tekivad mõned laktatsidoosi sümptomid, kuna see võib viia kooma tekkeni.

Laktatsidoosi sümptomid on:

• oksendamine
• kõhuvalu
• lihaskrambid
• üldine halb enesetunne koos tugeva väsimusega
• hingamisraskused
• kehatemperatuuri ja südamerütmi langus

Laktatsidoos on meditsiiniliselt raske seisund, mida tuleb ravida haiglas.

Järgmistel juhtudel pidage kohe nõu oma arstiga edasiste juhiste saamiseks:

• kui teil on teadaolev geneetiliselt pärilik haigus, mis mõjutab mitokondreid (energiat tootvaid komponente rakkudes), nagu MELAS-e sündroom (Mitochondrial Encephalopathy, myopathy, Lactic acidosis and Stroke-like episodes; mitokondriaalne entsefalopaatia, müopaatia, laktatsidoos ja insuldilaadsed episoodid) või ema päritud diabeet ja kurtus (Maternal inherited diabetes and deafness, MIDD);
• kui teil tekib pärast metformiiniga ravi alustamist ükskõik milline järgmistest sümptomitest: krambihood, vaimsete võimete langus, raskused kehaliigutuste tegemisel, närvikahjustusele viitavad sümptomid (nt valu või tuimus), migreen ja kurtus.

Ravi ajal Metforal’iga kontrollib arst teie neerufunktsiooni vähemalt üks kord aastas või sagedamini, kui te olete eakas ja/või teie neerufunktsioon halveneb. Metforal ise ei põhjusta hüpoglükeemiat (liiga madal veresuhkru tase). Kui te võtate Metforal’i koos muude suhkurtõve raviks kasutatavate ravimitega, mis võivad põhjustada hüpoglükeemiat (nagu sulfonüüluuread, insuliin, meglitiniidid), esineb siiski hüpoglükeemia risk. Kui teil esinevad hüpoglükeemia sümptomid, nagu nõrkus, pearinglus, suurenenud higistamine, kiire südametöö, nägemishäired või keskendumisraskused, aitab sageli millegi suhkrut sisaldava söömine või joomine. Muud ravimid ja Metforal Kui teile on vaja süstida kontrastainet, mis sisaldab joodi, nt röntgenuuringu või skaneerimise ajal, peate te lõpetama Metforal’i võtmise enne süstimist või selle ajaks. Teie arst otsustab, millal te peate lõpetama ja tohite uuesti alustada ravi Metforal’iga (vt “Küsige kindlasti oma arstilt nõu” ülalpool).

Rääkige oma arstile, kui te võtate/kasutate, olete hiljuti võtnud/kasutanud või kavatsete võtta/kasutada mis tahes muid ravimeid. Teile võib olla vajalik teostada sagedamini veresuhkru sisalduse ja neerufunktsiooni analüüse või kohandada Metforal’i annust. Eriti oluline on rääkida:

• ravimitest, mis suurendavad uriini eritumist (diureetikumid);
• valu ja põletiku ravimitest (MSPVA-d ja COX-2 inhibiitorid nagu ibuprofeen ja

tselekoksiib);

• teatud kõrgvererõhu ravimitest (AKE-inhibiitorid ja angiotensiin II retseptori

antagonistid);

• beeta-2 agonistidest, nagu salbutamool või terbutaliin (kasutatakse astma raviks);
• kortikosteroididest (kasutatakse erinevate seisundite raviks, nagu raske nahapõletik või

astma);

• teistest ravimitest, mida kasutatakse suhkurtõve raviks;
• ravimitest, mis võivad muuta Metforal’i sisaldust veres, eriti kui teie neerufunktsioon on

nõrgenenud (nagu verapamiil, rifampitsiin, tsimetidiin, dolutegraviir, ranolasiin, trimetoprim, vandetaniib, isavukonasool, krisotiniib, olapariib).

Metforal koos alkoholiga Vältige liigset alkoholi Metforal’i võtmise ajal, kuna see võib suurendada laktatsidoosi riski (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“), eriti kui teil on probleeme maksaga või kui te olete alatoitunud. See kehtib ka ravimite kohta, mis sisaldavad alkoholi. Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

Rasedus Raseduse ajal vajate te suhkurtõve raviks insuliini.

Imetamine See ravim ei ole soovitatav, kui toidate last rinnaga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Metforal üksi ei põhjusta hüpoglükeemiat (liiga madal veresuhkru tase). See tähendab, et ravim ei mõjuta teie autojuhtimise või masinate kasutamise võimet. Olge siiski eriti ettevaatlik, kui võtate Metforal’i koos teiste suhkurtõve ravimitega, mis võivad põhjustada hüpoglükeemiat (nagu sulfonüüluuread, insuliin, meglitiniidid). Hüpoglükeemia sümptomite hulka kuuluvad nõrkus, pearinglus, suurenenud higistamine, südame kiire löögisagedus, nägemishäired või keskendumisraskused. Nende sümptomite esinemisel ärge juhtige autot ega kasutage masinaid.

3. Kuidas Metforal’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Metforal ei asenda tervislikust eluviisist saadavat kasu. Jätkake arstilt saadud dieedi nõuannete järgimist ja jätkake regulaarselt harjutustega.

Soovitatav annus on Täiskasvanud alustavad tavaliselt ravi ühe Metforal 500 mg’i õhukese polümeerikattega tabletiga 2...3 korda ööpäevas (vastab 1000 mg kuni 1500 mg metformiinvesinikkloriidile) või 850 mg metformiinvesinikkloriidiga 2…3 korda ööpäevas (see annus ei ole Metforal 500 mg’i puhul võimalik). Maksimaalne ööpäevane annus on kaks Metforal 500 mg’i õhukese polümeerikattega tabletti kolm korda ööpäevas (vastab 3000 mg’le metformiinvesinikkloriidile ööpäevas). Kui teie neerufunktsioon on halvenenud, võib arst määrata teile väiksema annuse.

Kasutamine lastel ja noorukitel 10-aastased lapsed ja noorukid alustavad tavaliselt ravi ühe Metforal 500 mg’i õhukese polümeerikattega tabletiga (vastab 500 mg metformiinvesinikkloriidile) üks kord ööpäevas või 850 mg metformiinvesinikkloriidiga üks kord ööpäevas (see annus ei ole Metforal 500 mg’i puhul võimalik). Maksimaalne ööpäevane annus on 2000 mg’i jagatuna kaheks või kolmeks annuseks. 10…12- aastaste laste ravi on soovitatav ainult arsti konkreetsete juhiste korral, sest kogemus selles vanuserühmas on piiratud. Kui te võtate ka insuliini, ütleb teie arst teile, kuidas alustada Metforal’iga. Jälgimine

• Teie arst võib teha teile regulaarselt veresuhkru analüüse ja kohandada Metforal’i annuse veresuhkru väärtuste järgi. Rääkige oma arstiga regulaarselt. See on eriti tähtis laste ja noorukite puhul või kui olete eakas.
• Teie arst kontrollib vähemalt üks kord aastas, kuidas teie neerud töötavad. Teid võib olla vaja kontrollida sagedamini, kui olete eakas või kui teie neerud ei tööta korralikult.

Kuidas Metforal’i õhukese polümeerikattega tablette võtta Võtke tabetid sisse söögi ajal või pärast sööki. Sel moel väldite seedimist mõjutavaid kõrvaltoimeid. Ärge purustage ega närige tablette. Neelake iga tablett alla klaasi veega.

• Kui te võtate päevas ühe annuse, tehke seda hommikul (koos hommikusöögiga).
• Kui te võtate kaks annust päevas, tehke seda hommikul (koos hommikusöögiga) ja õhtul (koos õhtusöögiga).
• Kui te võtate kolm annust päevas, tehke seda hommikul (koos hommikusöögiga), lõuna ajal (koos lõunasöögiga) ja õhtul (koos õhtusöögiga).

Kui teil on mõne aja pärast tunne, et Metforal’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui võtate Metforal i rohkem, kui ette nähtud Kui olete võtnud ettenähtust rohkem Metforal’i, võib teil tekkida laktatsidoos. Laktatsidoosi sümptomid on oksendamine, kõhuvalu koos lihaskrampidega, üldine halb enesetunne koos tugeva väsimusega ja hingamisraskusega. Sümptomid on ka alanenud kehatemperatuur ja vähenenud südamelöögisagedus. Kui see juhtub, võite vajada kohest haiglaravi, kuna laktatsidoos võib viia koomani. Võtke kohe ühendust arsti või lähima haiglaga. Kui te unustate Metforali võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata. Võtke järgmine annus tavalisel ajal. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Esineda võivad järgmised kõrvaltoimed:

Olulised kõrvaltoimed või sümptomid, millest peaksid olema teadlik ja ettevaatusabinõud juhuks, kui need esinevad: Metforal võib põhjustada väga harva (võib esineda kuni 1-l kasutajal 10000-st) esinevat, kuid väga tõsist kõrvaltoimet, mida nimetatakse laktatsidoosiks (vt lõik “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”). Kui see juhtub, peate te lõpetama Metforal’i võtmise ja võtma ühendust arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga, kuna laktatsidoos võib viia kooma tekkeni.

Teised võimalikud kõrvaltoimed:

Väga sagedased kõrvaltoimed: võivad mõjutada rohkem kui 1 kasutajat 10-st:

• seedeprobleemid nagu iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, kõhuvalu, söögiisu kaotus. Need kõrvaltoimed esinevad kõige sagedamini ravi alguses Metforal’iga. Abiks on annuste jagamine päeva peale ja tablettide võtmine söögi ajal või kohe pärast sööki. Sümptomite püsimisel katkestage Metforali võtmine ja pidage nõu oma arstiga.

Sagedased kõrvaltoimed: võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st:

• maitsetundlikkuse muutused

• B -vitamiini sisalduse langus või madal sisaldus veres (sümptomite hulka võivad kuuluda äärmine väsimus, valulik ja punetav keel (glossiit), nõeltega torkimise tunne (paresteesia) või kahvatu või kollakas nahk). Teie arst võib nende sümptomite põhjuse väljaselgitamiseks korraldada mõned testid, kuna need võivad olla põhjustatud kas suhkurtõvest või muudest mitteseotud terviseprobleemidest.

Väga harvad kõrvaltoimed: võivad mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st:

• nahareaktsioonid, nagu nahapunetus (erüteem), sügelus või sügelev lööve (nõgestõbi) kõrvalekalded maksatalitluse testides või hepatiit (maksapõletik, mis võib põhjustada väsimust, söögiisu kaotust, kehakaalu langust koos naha või silmavalgete kollasusega või ilma). Selliste nähtude tekkimisel lõpetage ravimi kasutamine ja rääkige oma arstiga.

Kõrvaltoimed lastel ja noorukitel Piiratud andmed lastel ja noorukitel näitasid, et kõrvaltoimed sarnanesid iseloomult ja raskusastmelt täiskasvanutel täheldatutega.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Metforal’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Kui last ravitakse Metforal’ga, soovitatakse vanematel ja hooldajatel jälgida ravimi kasutamist. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud välispakendil ja blistril. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Metforal sisaldab Toimeaine on metformiinvesinikkloriid. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 390 mg metformiinile. Abiained on: hüpromelloos, povidoon K25, magneesiumstearaat (Ph. Eur.) [taimne], makrogool 6000, titaandioksiid (E171).

Kuidas Metforal välja näeb ja pakendi sisu Valged, ümarad, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid: blister on valmistatud läbipaistvast, jäigast PVC-kilest, mis on suletud alumiiniumfooliumiga Pakendis on 30, 60 või 120 õhukese polümeerikattega tabletti Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja BERLIN-CHEMIE AG Glienicker Weg 125 12489 Berliin Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti Paldiski mnt. 29 Tallinn 10612 Eesti Tel: 667 5001

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2025.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Metforal 850 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Kasutamiseks 10 aasta vanustel lastel ja noorukitel ning täiskasvanutel.

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Metforal ja milleks seda kasutatakse

Mis ravim on Metforal Metforal sisaldab metformiini, mis on suhkurtõve ravim. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse biguaniidideks. Insuliin on hormoon, mida toodetakse pankreases ja mis aitab teie organismil omastada verest glükoosi (suhkur). Teie organism kasutab glükoosi energia tootmiseks või säilitab selle, et seda tulevikus kasutada. Kui teil on suhkurtõbi, siis ei tooda teie pankreas piisavalt insuliini või ei suuda teie organism enda toodetud insuliini õigesti kasutada. See põhjustab veres kõrget glükoosisisaldust. Metforal aitab langetada teie veresuhkru nii normaalsele tasemele kui võimalik. Kui te olete ülekaaluline täiskasvanu, aitab Metforal’i võtmine pika aja jooksul samuti vähendada suhkurtõvega seotud tüsistuste riski. Metforal’i kasutamist on seostatud kas stabiilse kehakaaluga või tagasihoidliku kaalulangusega.

Milleks Metforali kasutatakse

Metforal’i on ravim 2. tüüpi diabeedi korral, eelkõige ülekaalulistele patsientidele, kelle vere suhkrusisalduse üle pole saavutatud piisavat kontrolli. 2. tüüpi diabeediga täiskasvanud võivad kasutada kas ainult Metforal’i või Metforal’i kombinatsioonis teiste diabeedi ravimitega (suukaudsete ravimitega või insuliiniga). 2. tüüpi diabeediga üle 10 aastased lapsed ja noorukid võivad kasutada kas ainult Metforal’i või Metforal’i kombinatsioonis insuliiniga Metforali kasutamist peab toetama dieedi järgimine ja piisav füüsiline koormus.

2. Mida on vaja teada enne Metforal’i võtmist

Metforali ei tohi võtta

• kui olete allergiline (ülitundlik) metformiini või selle ravimi mis tahes koostisosade

(loetletud lõigus 6) suhtes;

• kui teie neerufunktsioon on oluliselt langenud;
• kui teil on maksaprobleemid;
• kui teil on kontrollimata diabeet, millega kaasneb nt raske hüperglükeemia (kõrge

veresuhkru sisaldus veres), iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kiire kehakaalu langus, laktatsidoos (vt lõik allpool „Laktatsidoosi risk“) või ketoatsidoos. Ketoatsidoos on seisund, kui „ketokehad“ veres kuhjuvad; see võib viia diabeetilise prekooma tekkeni. Sümptomiteks on kõhuvalu, kiire ja sügav hingamine, unisus või ebatavaline puuviljalõhnaline hingeõhk;

• kui te olete oma organismist kaotanud palju vett (dehüdratsioon), näiteks pikaajalise

kõhulahtisuse tagajärjel või olete oksendanud mitu korda järjest. Dehüdratsioon võib põhjustada neeruprobleeme, mis võib suurendada laktatsidoosi riski (vt lõik "Hoiatused ja ettevaatusabinõud" allpool);

• kui teil on raske infektsioon, nagu kopsu või bronhisüsteemi või neere mõjutav

infektsioon. Tõsised infektsioonid võivad põhjustada neeruprobleeme, mis võivad suurendada laktatsidoosi riski (vt lõik "Hoiatused ja ettevaatusabinõud" allpool);

• kui teid ravitakse ägeda südamepuudulikkuse tõttu või teil on äsja olnud südameinfarkt, teil on tõsiseid vereringeprobleemid (nagu šokk) või on hingamisraskused. Need võivad viia kudede hapnikuvarustuse puuduseni, mis võib suurendada laktatsidoosi riski (vt lõik “Hoiatused ja ettevaatusabinõud” allpool);
• kui te tarbite palju alkoholi.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Metforal’i võtmist pidage nõu oma arstiga.

Küsige kindlasti oma arstilt nõu

• kui teil on vaja läbida uuring, näiteks röntgenuuring või muu, mis hõlmab joodi sisaldavate kontrastainete süstimist vereringesse,
• kui teil on vaja minna suuremale operatsioonile.

Kui teil seisab ees suurem operatsioon, peate te lõpetama Metforal’i võtmise operatsiooni ajaks ja mõneks ajaks pärast protseduuri. Teie arst otsustab, millal te peate lõpetama ja millal tohite uuesti alustada ravi Metforal’iga. On oluline, et te järgite arsti juhiseid täpselt. Laktatsidoosi risk Metforal võib põhjustada väga harva, kuid väga tõsist kõrvaltoimet, mida nimetatakse laktatsidoosiks, eriti juhul, kui teie neerud ei funktsioneeri hästi. Laktatsidoosi tekkeriski suurendab kontrollimata diabeet, rasked infektsioonid, pikaajaline paastumine või alkoholi tarbimine, dehüdratsioon (vt lisateave allpool), maksaprobleemid ja mistahes meditsiinilised seisundid, mille puhul on mõne kehaosa hapnikuga varustatus vähenenud (nt äge raske südamehaigus).

Kui mõni eelpool nimetatust kehtib teie kohta, rääkige oma arstiga lisateabe saamiseks.

Katkestage Metforal’i võtmine lühiajaliselt, kui teil on seisund, mis võib põhjustada dehüdratsiooni (märkimisväärne kehavedelike kadu) nagu tugev oksendamine, kõhulahtisus, palavik, kuuma käes viibimine või kui te tarbite normaalsest vähem vedelikku. Lisateabe saamiseks rääkige oma arstiga.

Katkestage Metforal’i võtmine ja võtke ühendust oma arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga, kui teil tekivad mõned laktatsidoosi sümptomid, kuna see võib viia kooma tekkeni.

Laktatsidoosi sümptomid on:

• oksendamine
• kõhuvalu
• lihaskrambid
• üldine halb enesetunne koos tugeva väsimusega
• hingamisraskused
• kehatemperatuuri ja südamerütmi langus

Laktatsidoos on meditsiiniliselt raske seisund, mida tuleb ravida haiglas.

Järgmistel juhtudel pidage kohe nõu oma arstiga edasiste juhiste saamiseks:

• kui teil on teadaolev geneetiliselt pärilik haigus, mis mõjutab mitokondreid (energiat tootvaid komponente rakkudes), nagu MELAS-e sündroom (Mitochondrial Encephalopathy, myopathy, Lactic acidosis and Stroke-like episodes; mitokondriaalne entsefalopaatia, müopaatia, laktatsidoos ja insuldilaadsed episoodid) või ema päritud diabeet ja kurtus (Maternal inherited diabetes and deafness, MIDD);
• kui teil tekib pärast metformiiniga ravi alustamist ükskõik milline järgmistest sümptomitest: krambihood, vaimsete võimete langus, raskused kehaliigutuste tegemisel, närvikahjustusele viitavad sümptomid (nt valu või tuimus), migreen ja kurtus.

Ravi ajal Metforal’iga kontrollib arst teie neerufunktsiooni vähemalt üks kord aastas või sagedamini, kui te olete eakas ja/või teie neerufunktsioon halveneb. Metforal ise ei põhjusta hüpoglükeemiat (liiga madal veresuhkru tase). Kui te võtate Metforal’i koos muude suhkurtõve raviks kasutatavate ravimitega, mis võivad põhjustada hüpoglükeemiat (nagu sulfonüüluuread, insuliin, meglitiniidid), esineb siiski hüpoglükeemia risk. Kui teil esinevad hüpoglükeemia sümptomid, nagu nõrkus, pearinglus, suurenenud higistamine, kiire südametöö, nägemishäired või keskendumisraskused, aitab sageli millegi suhkrut sisaldava söömine või joomine.

Muud ravimid ja Metforal Kui teile on vaja süstida kontrastainet, mis sisaldab joodi, nt röntgenuuringu või skaneerimise ajal, peate te lõpetama Metforal’i võtmise enne süstimist või selle ajaks. Teie arst otsustab, millal te peate lõpetama ja tohite uuesti alustada ravi Metforal’iga (vt “Küsige kindlasti oma arstilt nõu” ülalpool).

Rääkige oma arstile, kui te võtate/kasutate, olete hiljuti võtnud/kasutanud või kavatsete võtta/kasutada mis tahes muid ravimeid. Teile võib olla vajalik teostada sagedamini veresuhkru sisalduse ja neerufunktsiooni analüüse või kohandada Metforal’i annust. Eriti oluline on rääkida:

• ravimitest, mis suurendavad uriini eritumist (diureetikumid);
• valu ja põletiku ravimitest (MSPVA-d ja COX-2 inhibiitorid nagu ibuprofeen ja

tselekoksiib);

• teatud kõrgvererõhu ravimitest (AKE-inhibiitorid ja angiotensiin II retseptori

antagonistid);

• beeta-2 agonistidest, nagu salbutamool või terbutaliin (kasutatakse astma raviks);
• kortikosteroididest (kasutatakse erinevate seisundite raviks, nagu raske nahapõletik või

astma);

• teistest ravimitest, mida kasutatakse suhkurtõve raviks;
• ravimitest, mis võivad muuta Metforal’i sisaldust veres, eriti kui teie neerufunktsioon on

nõrgenenud (nagu verapamiil, rifampitsiin, tsimetidiin, dolutegraviir, ranolasiin, trimetoprim, vandetaniib, isavukonasool, krisotiniib, olapariib).

Metforal koos alkoholiga Vältige liigset alkoholi Metforal’i võtmise ajal, kuna see võib suurendada laktatsidoosi riski (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“), eriti kui teil on probleeme maksaga või kui te olete alatoitunud. See kehtib ka ravimite kohta, mis sisaldavad alkoholi. Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

Rasedus Raseduse ajal vajate te suhkurtõve raviks insuliini.

Imetamine See ravim ei ole soovitatav, kui toidate last rinnaga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Metforal üksi ei põhjusta hüpoglükeemiat (liiga madal veresuhkru tase). See tähendab, et ravim ei mõjuta teie autojuhtimise või masinate kasutamise võimet. Olge siiski eriti ettevaatlik, kui võtate Metforal’i koos teiste suhkurtõve ravimitega, mis võivad põhjustada hüpoglükeemiat (nagu sulfonüüluuread, insuliin, meglitiniidid). Hüpoglükeemia sümptomite hulka kuuluvad nõrkus, pearinglus, suurenenud higistamine, südame kiire löögisagedus, nägemishäired või keskendumisraskused. Nende sümptomite esinemisel ärge juhtige autot ega kasutage masinaid.

3. Kuidas Metforal’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Metforal ei asenda tervislikust eluviisist saadavat kasu. Jätkake arstilt saadud dieedi nõuannete järgimist ja jätkake regulaarselt harjutustega.

Soovitatav annus on Täiskasvanud alustavad tavaliselt ravi ühe Metforal 850 mg’i õhukese polümeerikattega tabletiga 2...3 korda ööpäevas. Maksimaalne ööpäevane annus on 3000 mg jagatuna kolmeks annuseks. Kui teie neerufunktsioon on halvenenud, võib arst määrata teile väiksema annuse.

Kasutamine lastel ja noorukitel 10-aastased lapsed ja noorukid alustavad tavaliselt ravi ühe Metforal 850 mg’i õhukese polümeerikattega tabletiga (vastab 850 mg metformiinvesinikkloriidile) üks kord ööpäevas või 500 mg metformiinvesinikkloriidiga üks kord ööpäevas (see annus ei ole Metforal 850 mg’i puhul võimalik). Maksimaalne ööpäevane annus on 2000 mg jagatuna kaheks või kolmeks annuseks. 10…12- aastaste laste ravi on soovitatav ainult arsti konkreetsete juhiste korral, sest kogemus selles vanuserühmas on piiratud.

Kui te võtate ka insuliini, ütleb teie arst teile, kuidas alustada Metforal’iga. Jälgimine

• Teie arst võib teha teile regulaarselt veresuhkru analüüse ja kohandada Metforal’i annuse veresuhkru väärtuste järgi. Rääkige oma arstiga regulaarselt. See on eriti tähtis laste ja noorukite puhul või kui olete eakas.
• Teie arst kontrollib vähemalt üks kord aastas, kuidas teie neerud töötavad. Teid võib olla vaja kontrollida sagedamini, kui olete eakas või kui teie neerud ei tööta korralikult.

Kuidas Metforal’i õhukese polümeerikattega tablette võtta Võtke tabetid sisse söögi ajal või pärast sööki. Sel moel väldite seedimist mõjutavaid kõrvaltoimeid. Ärge purustage ega närige tablette. Neelake iga tablett alla klaasi veega.

• Kui te võtate päevas ühe annuse, tehke seda hommikul (koos hommikusöögiga).
• Kui te võtate kaks annust päevas, tehke seda hommikul (koos hommikusöögiga) ja õhtul (koos õhtusöögiga).
• Kui te võtate kolm annust päevas, tehke seda hommikul (koos hommikusöögiga), lõuna ajal (koos lõunasöögiga) ja õhtul (koos õhtusöögiga).

Poolitusjoon on ainult tableti poolitamiseks, kui teil on raskusi selle tervena neelamisel.

Kui teil on mõne aja pärast tunne, et Metforal’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui võtate Metforal i rohkem, kui ette nähtud Kui olete võtnud ettenähtust rohkem Metforal’i, võib teil tekkida laktatsidoos. Laktatsidoosi sümptomid on oksendamine, kõhuvalu koos lihaskrampidega, üldine halb enesetunne koos tugeva väsimusega ja hingamisraskustega. Sümptomid on ka alanenud kehatemperatuur ja vähenenud südamelöögisagedus. Kui see juhtub, võite vajada kohest haiglaravi, kuna laktatsidoos võib viia koomani. Võtke kohe ühendust arsti või lähima haiglaga.

Kui te unustate Metforali võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata. Võtke järgmine annus tavalisel ajal. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Esineda võivad järgmised kõrvaltoimed:

Olulised kõrvaltoimed või sümptomid, millest peaksid olema teadlik ja ettevaatusabinõud juhuks, kui need esinevad: Metforal võib põhjustada väga harva (võib esineda kuni 1-l kasutajal 10000-st) esinevat, kuid väga tõsist kõrvaltoimet, mida nimetatakse laktatsidoosiks (vt lõik “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”). Kui see juhtub, peate te lõpetama Metforal’i võtmise ja võtma ühendust arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga, kuna laktatsidoos võib viia kooma tekkeni.

Teised võimalikud kõrvaltoimed:

Väga sagedased kõrvaltoimed: võivad mõjutada rohkem kui 1 kasutajat 10-st

• seedeprobleemid nagu iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, kõhuvalu, söögiisu kaotus. Need kõrvaltoimed esinevad kõige sagedamini ravi alguses Metforal’iga. Abiks on annuste jagamine päeva peale ja tablettide võtmine söögi ajal või kohe pärast sööki. Sümptomite püsimisel katkestage Metforal’i võtmine ja pidage nõu oma arstiga

Sagedased kõrvaltoimed: võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st

• maitsetundlikkuse muutused. B -vitamiini sisalduse langus või madal sisaldus veres (sümptomite hulka võivad kuuluda äärmine väsimus, valulik ja punetav keel (glossiit), nõeltega torkimise tunne (paresteesia) või kahvatu või kollakas nahk). Teie arst võib nende sümptomite põhjuse väljaselgitamiseks korraldada mõned testid, kuna need võivad olla põhjustatud kas suhkurtõvest või muudest mitteseotud terviseprobleemidest.

Väga harvad kõrvaltoimed: võivad mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st

• nahareaktsioonid, nagu nahapunetus (erüteem), sügelus või sügelev lööve (nõgestõbi) kõrvalekalded maksatalitluse testides või hepatiit (maksapõletik, mis võib põhjustada väsimust, söögiisu kaotust, kehakaalu langust koos naha või silmavalgete kollasusega või ilma). Selliste nähtude tekkimisel lõpetage Metforal’i kasutamine ja rääkige oma arstiga

Kõrvaltoimed lastel ja noorukitel Piiratud andmed lastel ja noorukitel näitasid, et kõrvaltoimed sarnanesid iseloomult ja raskusastmelt täiskasvanutel täheldatutega.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Metforal’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Kui last ravitakse Metforal’ga, soovitatakse vanematel ja hooldajatel jälgida ravimi kasutamist.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud välispakendil ja blistril. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Metforal sisaldab Toimeaine on metformiinvesinikkloriid. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 850 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 662,9 mg metformiinile. Abiained on: hüpromelloos, povidoon K25, magneesiumstearaat (Ph. Eur.) [taimne], makrogool 6000, titaandioksiid (E171). Kuidas Metforal välja näeb ja pakendi sisu Valged, piklikud, polümeerkattega tabletid, millel on poolitusjooned mõlemal pool: blister on valmistatud läbipaistvast, jäigast PVC-kilest, mis on suletud alumiiniumfooliumiga.

Pakendis on 30, 60 või 120 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja BERLIN-CHEMIE AG Glienicker Weg 125 12489 Berliin Saksamaa Tootjad BERLIN-CHEMIE AG Glienicker Weg 125 12489 Berlin Saksamaa

Menarini - Von Heyden GmbH Leipziger Str. 7 - 13 01097 Dresden Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti Paldiski mnt. 29 Tallinn 10612 Eesti Tel: 667 5001

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Metforal 1000 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1000 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 780 mg metformiinile.

INN. Metforminum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. Valge, kaksikkumer, piklik, õhukese polümeerikattega tablett, poolitusmärgiga tableti ühel ja poolitusjoonega teisel pool.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

II tüüpi diabeedi ravi, eriti ülekaalulistel patsientidel, kui ainult dieedi ja füüsilise koormusega ei saavutata piisavat kontrolli vere glükoosisisalduse üle.

• Täiskasvanutel võib Metforal’i kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga.
• Üle 10 aastastel lastel ja noorukitel võib Metforal’i kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis insuliiniga.

Ülekaalulistel II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel, kellel on metformiinvesinikkloriidi kasutatud esmavaliku ravimina pärast dieetravi ebaõnnestumist, on täheldatud diabeedi tüsistuste vähenemist (vt lõik 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanud patsiendid (GFR ≥ 90 ml/min) Monoteraapia ja kombinatsioon teiste suukaudsete antidiabeetiliste ravimitega Tavaline algannus on 500 või 850 mg metformiinvesinikkloriidi 2 või 3 korda ööpäevas, manustatuna söögi ajal või pärast sööki.

10 kuni 15 päeva pärast ravi algust kohandatakse annust vastavalt vere glükoosisisaldusele. Aeglane annuse suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust. Nendel patsientidel, kes saavad metformiinvesinikkloriidi suures annuses (2000...3000 mg ööpäevas) võib asendada kaks 500 mg metformiinvesinikkloriidi õhukese polümeerikattega tabletti ühe Metforal 1000 mg õhukese polümeerikattega tabletiga. Metformiinvesinikkloriidi maksimaalne soovitatav annus on 3000 mg ööpäevas, jagatuna kolmeks annuseks.

Kui toimub üleviimine teiselt suukaudselt antidiabeetiliselt toimeainelt, siis on vajalik eelnev ravi katkestada ja asendada ülalpool mainitud metformiinvesinikkloriidi annusega.

Kombinatsioon insuliiniga Metformiinvesinikkloriidi ja insuliini võib kasutada kombineeritud ravis, et saavutada paremat kontrolli vere glükoosisisalduse üle. Metformiinvesinikkloriidi antakse tavalises algannuses, mis on 500 või 850 mg 2 või 3 korda ööpäevas, samas kui insuliini annust kohandatakse vastavalt vere glükoosisisalduse väärtustele.

Eakad Võimaliku neerutalitluse alanemise tõttu eakatel tuleb metformiinvesinikkloriidi annust kohandada neerutalitluse alusel. Vajalik on neerutalitluse regulaarne hindamine (vt lõik 4.4).

Neerukahjustus Enne ravi alustamist metformiini sisaldavate ravimitega tuleb hinnata glomerulaarfiltratsiooni (GFR) ja edaspidi vähemalt üks kord aastas. Patsientidel, kellel esineb suurenenud risk neerukahjustuse progresseerumiseks, samuti eakatel, tuleb neerufunktsiooni hinnata sagedamini, nt iga 3...6 kuu järel.

GFR Maksimaalne Täiendavad asjaolud, mida arvesse võtta ml/min ööpäevane koguannus (jagatuna 2...3 annuseks) 60…89 3000 mg Halveneva neerufunktsiooni korral võib kaaluda annuse 45…59 2000 mg Enne ravi alustamist metformiiniga tuleb üle vaadata 30…44 1000 mg tegurid, mis võivad suurendada laktatsidoosi riski (vt lõik <30 - Metformiin on vastunäidustatud.

Lapsed Monoteraapia ja kombinatsioon insuliiniga

• Metforal 1000 mg võib kasutada üle 10 aastastel lastel ja noorukitel.
• Tavaline algannus on 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi üks kord ööpäevas, manustatuna söögi ajal või pärast sööki.

Pärast 10 kuni 15 päeva möödumist tuleb annust kohandada vastavalt vere glükoosisisaldusele. Aeglane annuse suurendamine võib parandada ravimi gastrointestinaalset taluvust. Metformiinvesinikkloriidi maksimaalne soovitatav annus on 2000 mg ööpäevas, jagatuna kaheks või kolmeks annuseks. Märkus tableti poolitamise kohta. Et tabletil on ühel küljel poolitusmärk, võib õhukese polümeerikattega tablette poolitada nagu muid tablette, kas kahe käe vahel või asetades tableti kõvale pinnale, sügavama poolitusmärgiga pool allpool, ja vajutades pöidlaga.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Igat tüüpi äge metaboolne atsidoos (nt laktatsidoos, diabeetiline ketoatsidoos), diabeetiline prekooma.
• Raske neerupuudulikkus (GFR < 30 ml/min).
• Ägedad seisundid, mis võivad mõjutada neerutalitlust, nagu dehüdratsioon, raske infektsioon, šokk.
• haigus, mis võib põhjustada koe hüpoksiat (ägeda kuluga haigus või kroonilise haiguse süvenemine), nagu dekompenseeritud südamepuudulikkus, hingamispuudulikkus,

• hiljuti läbipõetud müokardiinfarkt, šokk.
• Maksapuudulikkus, äge alkoholimürgitus, alkoholism.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Laktatsidoos Laktatsidoos on väga harv, kuid tõsine ainevahetuslik tüsistus, mis võib kõige sagedamini ilmneda neerufunktsiooni ägeda halvenemise, kardiorespiratoorse haiguse või sepsise korral. Neerufunktsiooni ägedal halvenemisel metformiin kuhjub ja suureneb laktatsidoosi tekkerisk. Dehüdratsiooni korral (raske kõhulahtisus või oksendamine, palavik või vähenenud vedeliku tarbimine) tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada ja soovitatav on pidada nõu arstiga. Metformiini ravi saavatel patsientidel tuleb ravi neerufunktsiooni tugevalt mõjutavate ravimitega (nt antihüpertensiivsed ravimid, diureetikumid ja MSPVA-d) alustada ettevaatusega. Teisteks riskiteguriteks, mis võivad põhjustada laktatsidoosi teket, on liigne alkoholi tarbimine, maksapuudulikkus, ebapiisavalt kontrollitud diabeet, ketoos, pikaaegne paastumine ja mis tahes hüpoksiaga seotud haigusseisundid, samuti teiste laktatsidoosi tekitada võivate ravimite samaaegne kasutamine (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Diagnoos Patsiente/hooldajaid tuleb teavitada laktatsidoosi tekkeriskist. Laktatsidoosi iseloomustab atsidootiline düspnoe, kõhuvalu, lihaskrambid, asteenia ja hüpotermia, millele järgneb kooma. Nende sümptomite tekkekahtluse korral peab patsient ravi katkestama ja pöörduma viivitamatult arsti poole. Diagnostilise tähendusega laboratoorsetes tulemustes on vere pH vähenemine (< 7,35), plasma laktaadi sisalduse suurenemine (> 5 mmol/l), suurenenud anioonivaegus ja laktaadi/püruvaadi suhe. Arstid peaksid hoiatama patsiente laktatsidoosi riski ja sümptomite osas.

Teadaoleva või kahtlustatava mitokondriaalse haigusega patsiendid Patsientidel, kellel on teadaolevad mitokondriaalsed haigused, nagu mitokondriaalne entsefalopaatia koos laktatsidoosi ja insuldilaadsete episoodidega (Mitochondrial Encephalopathy with Lactic Acidosis syndrome, MELAS-e sündroom) ja emalt päritud diabeet ja kurtus (Maternal inherited diabetes and deafness, MIDD), ei soovitata metformiini kasutada, kuna see võib põhjustada laktatsidoosi ägenemist ja neuroloogiliste tüsistuste tekkeriski, mis omakorda võivad põhjustada haiguse süvenemist. Kui pärast metformiini võtmist tekivad MELAS-e sündroomile või MIDD-ile viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi metformiiniga viivitamatult katkestada ja teha kohe diagnostiline hindamine.

Neerufunktsioon Et metformiin eritub neerude kaudu, tuleb enne ravi alustamist ja regulaarselt ravi ajal määrata glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR), vt lõik 4.2.:

• vähemalt üks kord aastas normaalse neerufunktsiooniga patsientidel;
• vähemalt 2...4 korda aastas patsientidel, kelle kreatiniini kliirensi tase on normi alumisel piiril ning

eakatel patsientidel. Metformiin on vastunäidustatud patsientidele, kelle GFR on alla 30 ml/min ning ravi tuleb ajutiselt katkestada neerufunktsiooni mõjutavate seisundite tekkimisel, vt lõik 4.3. Vähenenud neerufunktsiooni esineb eakatel patsientidel sageli ja on asümptomaatiline. Eriline ettevaatus on vajalik olukordades, kus neerufunktsioon võib kahjustuda, nagu näiteks antihüpertensiivse, diureetilise ravi alguses või alustades ravi mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (MSPVA). Südamefunktsioon Südamepuudulikkusega patsientidel on suurem risk hüpoksia ja neerupuudulikkuse tekkeks. Patsientidel, kellel on stabiilne krooniline südamepuudulikkus võib metformiini kasutada südame- ja neerufunktsiooni regulaarsel jälgimisel. Ägeda ja ebastabiilse südamepuudulikkusega patsientidele on metformiin vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Joodi sisaldavate kontrastainete manustamine Jodeeritud kontrastaine intravaskulaarne manustamine võib viia kontrastaine indutseeritud nefropaatia tekkeni, mille tulemusel metformiin kuhjub ja seega suureneb laktatsidoosi risk. Selliste uuringute puhul tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada protseduuri ajaks või enne seda ja mitte uuesti alustada enne, kui uuringust on möödunud vähemalt 48 tundi ning neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne, vt lõigud 4.2 ja 4.5.

Kirurgia Ravi metformiiniga peab katkestama, kui operatsiooniks kasutatakse üld-, spinaal- või epiduraalanesteesiat. Ravi võib uuesti alustada mitte varem kui 48 tundi pärast operatsiooni või toidu suukaudse manustamisega taasalustamist ning eeldusel, et neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne.

Teised ettevaatusabinõud

• Kõik patsiendid peavad jätkama oma dieedi pidamist regulaarse süsivesikute tarbimise

jaotamisega päeva jooksul. Ülekaalulised patsiendid peavad jätkama kalorivaest dieeti.

• Tavapäraseid laboriteste suhkurtõve jälgimiseks tuleb teha regulaarselt.
• Metformiin üksi ei põhjusta hüpoglükeemiat, kuid tuleb olla ettevaatlik selle kasutamisel

kombinatsioonis insuliini või muude suukaudsete diabeedivastaste ravimitega (nt sulfonüüluuread või meglitiniidid).

• Metformiin võib vähendada B -vitamiini sisaldust seerumis. Madala B -vitamiini sisalduse risk

suureneb metformiini annuse, ravi kestuse ja/või B -vitamiini vaegust põhjustavate riskiteguritega patsientidel. B -vitamiini vaeguse kahtluse korral (nagu aneemia või neuropaatia) tuleb jälgida B -vitamiini sisaldust seerumis. B -vitamiini vaeguse riskifaktoritega patsientidel 12 12 võib olla vajalik perioodiline B vitamiini sisalduse jälgimine. Ravi metformiiniga tuleb jätkata nii kaua, kuni see on talutav ja ei ole vastunäidustatud ning toimub B -vitamiini vaeguse korrigeeriv ravi vastavalt kehtivatele ravijuhistele. Lapsed Enne ravi alustamist metformiiniga peab II tüübi suhkurtõve diagnoos olema kinnitatud. Ühe-aastase kestusega kontrollitud kliiniliste uuringute käigus ei täheldatud metformiini mõju kasvule ja puberteedile, kuid pikaajalised andmed nende konkreetsete punktide osas ei ole kättesaadavad. Seetõttu on soovitav metformiiniga ravitavaid lapsi, eriti eelpuberteediealisi lapsi selles suhtes hoolikalt jälgida. Lapsed vanuses 10...12 eluaastat Lastel ja noorukitel läbi viidud kliinilistesse uuringutesse kaasati ainult 15 osalejat vanuses 10…12 aastat. Ehkki metformiini tõhusus ja ohutus neil lastel ei erinenud tõhususest ja ohutusest vanematel lastel ja noorukitel, soovitatakse olla eriti ettevaatlik metformiini määramisel lastele vanuses 10...12 eluaastat.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav Alkohol Alkoholimürgistus on seotud laktatsidoosi suurenenud riskiga, eriti paastumise, alatoitumise või maksakahjustuse korral. Vältida alkohoolsete jookide või alkoholi sisaldavate ravimite kasutamist. Joodi sisaldavad kontrastained Röntgenuuringute puhul tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada protseduuri ajaks või enne seda ja mitte uuesti alustada enne, kui uuringust on möödunud vähemalt 48 tundi ning neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne, vt lõigud 4.2 ja 4.4. Joodi sisaldavate kontrastainete intravaskulaarne manustamine võib põhjustada neerupuudulikkust, mis viib metformiini akumuleerumisele ja laktatsidoosi suurenenud riskile.

Kasutamisel ettevaatusabinõusid vajavad kombinatsioonid Mõned ravimid võivad avaldada neerufunktsioonile mittesoovitavat toimet ning seega suurendada laktatsidoosi riski, nt MSPVA-d, sh selektiivsed tsüklo-oksügenaas (COX) II inhibiitorid, AKE- inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid ja diureetikumid, eriti lingudiureetikumid. Kasutades neid ravimeid kombinatsioonis metformiiniga, on vajalik hoolikas neerufunktsiooni jälgimine.

Ravimid, millel esineb oluline hüperglükeemiline aktiivsus (nagu glükokortikoidid (süsteemselt ja paikselt manustatuna) ja sümpatomimeetikumid): Vajalik võib olla sagedasem vere glükoosisisalduse jälgimine, eriti ravi alguses. Vajadusel kohandada metformiini annust ravi ajal nende ravimitega ja pärast selle lõpetamist.

Orgaaniliste katioonide transporterid (OCT) Metformiin on mõlema transporteri OCT-1 ja OTC-2 substraat.

Metformiini kasutamisel koos:

• OCT-1 inhibiitoritega (nagu verapamiil) võib metformiini toime nõrgeneda;
• OCT-1 indutseerijatega (nagu rifampitsiin) võib suureneda gastrointestinaalne imendumine ja metformiini toime;
• OCT-2 inhibiitoritega (nagu tsimetidiin, dolutegraviir, ranolasiin, trimetoprim, vandetaniib, isavukonasool) võib väheneda metformiini renaalne eliminatsioon ja seega suureneda metformiini plasmakontsentratsioon;
• OCT-1 ja OCT-2 inhibiitorid (nagu krisotiniib, olapariib) võib mõjutada metformiini toimet ja neerude kaudu eritumist.

Ettevaatusega tuleb kasutada neid ravimeid koos metformiiniga, eriti neerukahjustusega patsientidel, kuna metformiini plasmakontsentratsioon võib suureneda. Vajadusel tuleb kaaluda metformiini annuse kohandamist, kuna OCT inhibiitorid/indutseerijad võivad mõjutada metformiini toimet.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Kontrollimatu suhkurtõbi raseduse ajal (gestatsiooniline või püsiv) on seotud kaasasündinud väärarendite ja perinataalse suremuse suurenenud riskiga. Piiratud andmed metformiini kasutamise kohta rasedatel naistel ei viita kaasasündinud väärarendite suurenenud riskile. Loomkatsetes ei ilmne kahjulikku toimet rasedusele, embrüo või loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule. Kui patsient planeerib rasedust või on juba rase, ei soovitata suhkurtõbe ravida metformiiniga, vaid tuleb kasutada insuliini vere glükoosisisalduse hoidmiseks võimalikult lähedal normaalsele, et vähendada loote väärarendite riski. Imetamine Metformiin eritub inimese rinnapiima. Ravitud emade rinnapiima saavatel vastsündinutel/imikutel metformiini kõrvaltoimeid ei täheldatud. Et kättesaadaval on ainult piiratud andmed, ei soovitata siiski ravi ajal metformiiniga imetada. Tuleb otsustada, kas katkestada imetamine, arvestades imetamise kasu ja võimalikku kõrvaltoimete riski lapsele.

Fertiilsus Isaste või emaste rottide fertiilsust ei mõjutanud metformiini nii kõrge kui 600 mg/kg ööpäevas annuse manustamine, mis on ligikaudu kolm korda suurem maksimaalsest inimesele soovitatud ööpäevasest annusest põhinedes kehapinna võrdlusel.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Metformiini monoteraapia ei põhjusta hüpoglükeemiat ja sellepärast ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Siiski tuleb patsiente hoiatada võimaliku hüpoglükeemia riski eest, kui metformiini kasutatakse kombinatsioonis teiste antidiabeetiliste ravimitega (nt sulfonüüluuread, insuliin või meglitiniidid).

4.8 Kõrvaltoimed

Ravi ajal metformiiniga võivad esineda järgmised kõrvaltoimed. Esinemissagedused on määratud järgmiselt: väga sage: ≥ 1/10 sage: ≥ 1/100 kuni < 1/10 aeg-ajalt: ≥ 1/1000 kuni < 1/100 harv: ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000 väga harv: < 1/10 000 teadmata: ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.

Ainevahetus- ja toitumishäired Sage: Vitamiin B vähenemine/defitsiit (vt lõik 4.4) Väga harv: Laktatsidoos (vt lõik 4.4). Närvisüsteemi häired Sage: maitsetundlikkuse häire.

Seedetrakti häired Väga sage: gastrointestinaalsed häired, nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu kadumine. Need kõrvaltoimed ilmnevad tavaliselt ravi algul ja enamikul juhtudest lahenevad iseenesest. Nende vältimiseks soovitatakse võtta metformiini 2...3 korda päevas söögi ajal või järel. Annuse aeglane suurendamine võib samuti parandada gastrointestinaalset taluvust.

Maksa ja sapiteede häired Väga harv: üksikud teated kõrvalekallete kohta maksafunktsiooni analüüsides või hepatiit, mis laheneb ravi peatamisel metformiiniga.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Väga harv: nahareaktsioonid, nagu erüteem, sügelus, urtikaaria.

Lapsed Avaldatud ja turuletulekujärgsetes ning kontrollitud kliinilistes uuringutes piiratud pediaatrilisel populatsioonil (10…16 eluaastat, ravitud 1 aasta jooksul) oli teatatud kõrvaltoimete profiil sarnane täiskasvanutel esinevaga. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Isegi kuni 85 g metformiinvesinikkloriidi annustega ei ole hüpoglükeemiat täheldatud, kuid nendes tingimustes on esinenud laktatsidoos. Suur metformiini üleannus või kaasnevad riskitegurid võivad viia laktatsidoosini. Laktatsidoos on meditsiiniline erakorraline seisund, mida tuleb ravida haiglas. Kõige efektiivsem meetod laktaadi ja metformiini eemaldamiseks on hemodialüüs.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: vere glükoosisisaldust vähendavad ained, välja arvatud insuliinid, biguaniidid, ATC-kood: A10BA02.

Toimemehhanism Metformiin on biguaniid, millel on antihüperglükeemiline toime nii basaalse kui söögijärgse hüperglükeemia korral. See ei stimuleeri insuliini sekretsiooni ja seega ei põhjusta hüpoglükeemiat. Metformiin vähendab basaalset hüperinsulineemiat ja kombinatsioonis insuliiniga vähendab insuliini vajadust. Metformiini antihüperglükeemilisel toimel on mitu mehhanismi: Metformiin vähendab glükoosi tootmist maksas. Metformiin hõlbustab perifeerset glükoosi haaramist ja kasutamist, osaliselt tugevdades insuliini toimet. Metformiin mõjutab glükoosiringlust maos: seondumine vereringest suureneb ja imendumine toidust väheneb. Lisamehhanism, mida seostatakse maoga, hõlmab glükagoonilaadse peptiidi 1 (GLP-

1) vabanemise suurenemist ja sapphappe resorptsiooni vähenemist. Metformiin mõjutab mao

mikrobioomi. Metformiinil on soodne toime lipiidide ainevahetusele.

Metformiini kasutamist seostati kliinilistes uuringutes kas stabiilse kehakaaluga või tagasihoidliku kehakaalu langusega. Metformiin on adenosiin monofosfaat-proteiin-kinaasi (AMPK) aktivaator ja suurendab kõikide teadaolevate glükoosi transporterite (GLUTid) transpordivõimet.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Prospektiivne randomiseeritud uuring (UKPDS) on näidanud intensiivse vereglükoosi kontrollimise pikaajalist kasu II tüüpi suhkurtõvega täiskasvanud patsientidel. Metformiinvesinikkloriidi ravitulemuste analüüsimine ülekaalulistel patsientidel (pärast dieetravi ebaõnnestumist) näitas:

• suhkurtõve tüsistuste absoluutse riski olulist vähenemist metformiinvesinikkloriidi rühmas (29,8 sündmust 1000 patsiendiaasta kohta) võrreldes ainult dieediga (43,3 sündmust 1000 patsiendiaasta kohta, p = 0,0023) ning kombineeritud sulfonüüluurea ja insuliini monoteraapia rühmaga (40,1 sündmust 1000 patsiendiaasta kohta, p = 0,0034);
• suhkurtõvega seotud suremuse absoluutse riski olulist vähenemist: metformiinvesinikkloriidiga 7,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 12,7 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, p = 0,017;
• üldise suremuse absoluutse riski olulist vähenemist: metformiinvesinikkloriidiga 13,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 20,6 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,011) ning kombineeritud sulfonüüluurea ja insuliini monoteraapia rühmaga 18,9 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,021);
• müokardiinfarkti absoluutse riski olulist vähenemist: metformiinvesinikkloriidiga 11 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 18 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,01).

Metformiinvesinikkloriidi kasutamisel teise rea ravimina kombinatsioonis sulfonüüluureaga ei täheldatud paremust kliiniliste lõpptulemuste osas. I tüüpi suhkurtõvega patsientidel on metformiinvesinikkloriidi kombinatsioonis insuliiniga kasutatud valitud patsientidel, kuid selle kombinatsiooni kliinilist kasu pole formaalselt kindlaks tehtud. Lapsed Kontrollitud 1-aastase kestusega kliinilistes uuringutes on piiratud arvul lapspatsientidel vanuses 10...16 eluaastat saadud samasugune vastus glükeemilise kontrolli osas nagu täiskasvanutel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast suukaudset metformiinvesinikkloriidi manustamist on T 2,5 tundi. Absoluutne biosaadavus 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi tableti puhul on tervetel inimestel ligikaudu 50...60%. Pärast suukaudset manustamist oli roojast leitud imendumata fraktsioon 20...30%. Suukaudse manustamise järel on metformiini imendumine küllastatav ja ebatäielik. Arvatakse, et metformiini farmakokineetika on mittelineaarne.

Metformiinvesinikkloriidi soovitatavate annuste ja annustamisskeemidega saavutatakse plasma tasakaalukontsentratsioonid 24...48 tunniga ja tavaliselt on need alla 1 mikrogrammi/ml. Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei tõusnud metformiini maksimaalne plasmakontsentratsioon (C ) üle 4 mikrogrammi/ml isegi maksimaalsete annuste korral. Toit vähendab metformiini imendumise ulatust ja aeglustab seda veidi. 850 mg metformiinvesinikkloriidi annuse manustamise järel täheldati maksimaalse plasmakontsentratsiooni vähenemist 40%, AUC (kontsentratsioonikõvera alune pindala) vähenemist 25% ja maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks vajaliku aja pikenemist 35 minuti võrra. Nende leidude kliiniline tähtsus ei ole teada. Jaotumine Seondumine plasmavalkudega on ebaoluline. Metformiin jaotub erütrotsüütidesse. Maksimaalne kontsentratsioon veres on madalam kui plasmas ja saavutatakse ligikaudu samal ajal. Erütrotsüüdid on tõenäoliselt teiseks jaotumisruumiks. Keskmine jaotusruumala (V ) on vahemikus 63…276 liitrit. Biotransformatsioon Metformiin eritub muutumatul kujul uriiniga. Inimesel ei ole metaboliite tuvastatud.

Eritumine Metformiini renaalne kliirens on > 400 ml/min, viidates eliminatsioonile glomerulaarse filtratsiooni ja tubulaarse sekretsiooni kaudu. Suukaudse manustamise järel on terminaalse eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 6,5 tundi. Kahjustatud neerufunktsiooni korral on renaalne kliirens aeglustunud proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga ja seega on eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud, viies metformiinisisalduse suurenemisele plasmas.

Lapsed Uuring üksikannusega: 500 mg metformiinvesinikkloriidi üksikannuse manustamise järel oli lastel farmakokineetiline profiil samasugune kui tervetel täiskasvanutel. Uuring korduvannustega: andmed piirduvad ühe uuringuga. Korduvate 500 mg metformiinvesinikkloriidi annuste kaks korda ööpäevas manustamise järel lastele seitsme päeva jooksul olid plasma maksimaalne kontsentratsioon (C ) ja süsteemne ekspositsioon (AUC ) vähenenud vastavalt ligikaudu 33% ja 40% võrreldes suhkurtõvega täiskasvanutega, kes said 500 mg korduvannuseid kaks korda ööpäevas 14 päeva jooksul. Et annus on individuaalselt kohandatud glükeemilise kontrolli alusel, on sellel vaid piiratud kliiniline tähtsus.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Hüpromelloos, povidoon K 25, magneesiumstearaat (Ph Eur) [taimne]

Õhuke polümeerikate: Hüpromelloos, makrogool 6000, titaandioksiid (E 171).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/alumiiniumblister. Pakend sisaldab 10, 30, 60, 90 või 120 õhukese polümeerikattega tabletti. Haiglapakend sisaldab 600 (20 x 30) õhukese polümeerikattega tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Laboratori Guidotti S.p.A. Via Livornese, 897 56122 La Vettola (Pisa) Itaalia

8. MÜÜGILOA NUMBER

468805

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 29.03.2005 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 18.11.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Detsember 2025

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Metforal 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 500 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 390 mg metformiinile. INN. Metforminum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. Valge, ümar, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

2. tüüpi diabeedi ravi, eelkõige ülekaalulistel patsientidel, et saavutada piisav kontroll vere glükoosisisalduse üle.

• Täiskasvanutel võib Metforal’i kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga.
• Üle 10 aastastel lastel ja noorukitel võib Metforal’i kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis insuliiniga.

Ülekaalulistel 2. tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel, kellel on metformiinvesinikkloriidi kasutatud esmavaliku ravimina pärast dieetravi ebaõnnestumist, on täheldatud diabeedi tüsistuste vähenemist (vt lõik 5.1). Metforal’i kasutamist peab toetama dieedi järgimine ja piisav füüsiline koormus.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanud patsiendid (GFR ≥ 90 ml/min):

Monoteraapia ja kombinatsioon teiste suukaudsete diabeedivastaste toimeainetega

• Tavaliseks algannuseks on üks tablett 2...3 korda ööpäevas, võetuna toidukorra ajal või pärast

sööki. 10…15 päeva järel tuleb annust kohandada vastavalt vere suhkrusisaldusele. Annuse järk-järguline suurendamine võimaldab seedetrakti taluvust parandada. Maksimaalne soovitatav annus on 3 g metformiinvesinikkloriidi ööpäevas, võetakse jagatuna kolmeks annuseks.

• Kui patsient plaanitakse teiselt suukaudselt diabeedivastaselt toimeainelt üle viia metformiinile,

tuleb katkestada teise toimeaine võtmine ja alustada metformiinvesinikkloriidi manustamist eespool nimetatud annuses.

Kombinatsioon insuliiniga

Parema kontrolli saavutamiseks vere suhkrusisalduse üle võib kasutada metformiinvesinikkloriidi ja insuliini kombineeritud ravi. Metformiinvesinikkloriidi manustatakse tavalises algannuses 500 mg 2 või 3 korda ööpäevas, kuid insuliini annust reguleeritakse vastavalt mõõdetud veresuhkru väärtustele.

Eakad Neerufunktsiooni võimaliku häirumise tõttu eakatel tuleb metformiinvesinikkloriidi annust kohandada vastavalt neerufunktsiooni näitajatele. Vajalik on neerufunktsiooni näitajate regulaarne hindamine (vt lõik 4.4.).

Neerukahjustus Enne ravi alustamist metformiini sisaldavate ravimitega tuleb hinnata glomerulaarfiltratsiooni (GFR) ja edaspidi vähemalt üks kord aastas. Patsientidel, kellel esineb suurenenud risk neerukahjustuse progresseerumiseks, samuti eakatel, tuleb neerufunktsiooni hinnata sagedamini, nt iga 3...6 kuu järel.

GFR Maksimaalne ööpäevane koguannus Täiendavad asjaolud, mida arvesse võtta ml/min (jagatuna 2...3 annuseks)

60…89 3000 mg Halveneva neerufunktsiooni korral võib 45…59 2000 mg Enne ravi alustamist metformiiniga tuleb 30…44 1000 mg üle vaadata tegurid, mis võivad <30 - Metformiin on vastunäidustatud.

Lapsed: Monoteraapia ja kombinatsioonravi insuliiniga

• Metforal’i võib kasutada lastel alates 10. eluaastast ja noorukitel.
• Tavaline algannus on 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi üks kord ööpäevas söögi ajal või pärast sööki.

Pärast 10 kuni 15 päeva möödumist tuleb annust kohandada vastavalt veresuhkru mõõtmise tulemustele. Aeglane annuse suurendamine võib parandada ravimi gastrointestinaalset taluvust. Maksimaalne soovitatud metformiinvesinikkloriidi annus on 2 g ööpäevas, jaotatuna kaheks või kolmeks manustamise korraks.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Igat tüüpi äge metaboolne atsidoos (nt laktatsidoos, diabeetiline ketoatsidoos), diabeetiline prekooma.
• Raske neerupuudulikkus (GFR < 30 ml/min).

• Ägedad haigusseisundid, mis võivad mõjutada neerufunktsiooni, näiteks: dehüdratsioon, raske infektsioon, šokk.
• Haigus, mis võib põhjustada kudede hüpoksiat (ägeda kuluga haigus või kroonilise haiguse süvenemine), näiteks: dekompenseeritud südamepuudulikkus, hingamispuudulikkus, hiljuti läbipõetud müokardiinfarkt, šokk.
• Maksapuudulikkus, äge alkoholimürgistus, alkoholism.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Laktatsidoos

Laktatsidoos on väga harv, kuid tõsine ainevahetuslik tüsistus, mis võib kõige sagedamini ilmneda neerufunktsiooni ägeda halvenemise, kardiorespiratoorse haiguse või sepsise korral. Neerufunktsiooni ägedal halvenemisel metformiin kuhjub ja suureneb laktatsidoosi tekkerisk. Dehüdratsiooni korral (raske kõhulahtisus või oksendamine, palavik või vähenenud vedeliku tarbimine) tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada ja soovitatav on pidada nõu arstiga. Metformiinravi saavatel patsientidel tuleb ravi neerufunktsiooni tugevalt mõjutavate ravimitega (nt antihüpertensiivsed ravimid, diureetikumid ja MSPVA-d) alustada ettevaatusega. Teisteks riskiteguriteks, mis võivad põhjustada laktatsidoosi teket, on liigne alkoholi tarbimine, maksapuudulikkus, ebapiisavalt kontrollitud diabeet, ketoos, pikaaegne paastumine ja mis tahes hüpoksiaga seotud haigusseisundid, samuti teiste laktatsidoosi tekitada võivate ravimite samaaegne kasutamine (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Diagnoosimine Patsiente/hooldajaid tuleb teavitada laktatsidoosi tekkeriskist. Laktatsidoosi iseloomustab atsidootiline düspnoe, kõhuvalu, lihaskrambid, asteenia ja hüpotermia, millele järgneb kooma. Nende sümptomite tekkekahtluse korral peab patsient ravi metformiiniga katkestama ja pöörduma viivitamatult arsti poole. Diagnostilise tähendusega laboratoorsetes tulemustes on vere pH vähenemine (< 7,35), plasma laktaadisisalduse suurenemine (> 5 mmol/l), suurenenud anioonivaegus ja laktaadi/püruvaadi suhe. Arstid peaksid hoiatama patsiente laktatsidoosi riski ja sümptomite osas.

Teadaoleva või kahtlustatava mitokondriaalse haigusega patsiendid Patsientidel, kellel on teadaolevad mitokondriaalsed haigused, nagu mitokondriaalne entsefalopaatia koos laktatsidoosi ja insuldilaadsete episoodidega (Mitochondrial Encephalopathy with Lactic Acidosis syndrome, MELAS-e sündroom) ja emalt päritud diabeet ja kurtus (Maternal inherited diabetes and deafness, MIDD), ei soovitata metformiini kasutada, kuna see võib põhjustada laktatsidoosi ägenemist ja neuroloogiliste tüsistuste tekkeriski, mis omakorda võivad põhjustada haiguse süvenemist. Kui pärast metformiini võtmist tekivad MELAS-e sündroomile või MIDD-ile viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi metformiiniga viivitamatult katkestada ja teha kohe diagnostiline hindamine.

Neerufunktsioon Kuna metformiin eritub neerude kaudu, tuleb enne ravi alustamist ja regulaarselt ravi ajal määrata glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR), vt lõik 4.2.:

• normaalse neerufunktsiooniga patsientidel vähemalt kord aastas;
• patsientidel, kelle seerumi kreatiniini kliirensi tase on normaalväärtuse alumise piiri lähedal

ning eakatel vähemalt 2...4 korda aastas. Metformiin on vastunäidustatud patsientidele, kelle GFR on alla 30 ml/min ning ravi tuleb ajutiselt katkestada neerufunktsiooni mõjutavate seisundite tekkimisel, vt lõik 4.3. Neerufunktsiooni nõrgenemine eakatel patsientidel on sageli asümptomaatiline. Eriti ettevaatlik tuleb olla olukordades, kus võib tekkida neerufunktsiooni häirumine, näiteks ravi alustamisel hüpertensioonivastase, diureetilise või mittesteroidse põletikuvastase ravimiga (MSPVA). Südamefunktsioon Südamepuudulikkusega patsientidel on suurem risk hüpoksia ja neerupuudulikkuse tekkeks. Patsientidel, kellel on stabiilne krooniline südamepuudulikkus võib metformiini kasutada südame- ja neerufunktsiooni regulaarsel jälgimisel. Ägeda ja ebastabiilse südamepuudulikkusega patsientidele on metformiin vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Jodeeritud kontrastainete manustamine Jodeeritud kontrastaine intravaskulaarne manustamine võib viia kontrastaine indutseeritud nefropaatia tekkeni, mille tulemusel metformiin kuhjub ja seega suureneb laktatsidoosi risk. Selliste uuringute puhul tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada protseduuri ajaks või enne seda ja mitte uuesti alustada enne, kui uuringust on möödunud vähemalt 48 tundi ning neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne, vt lõigud 4.2 ja 4.5.

Kirurgia Ravi metformiiniga peab katkestama, kui operatsiooniks kasutatakse üld-, spinaal- või epiduraalanesteesiat. Ravi võib uuesti alustada mitte varem kui 48 tundi pärast operatsiooni või toidu

suukaudse manustamisega taasalustamist ning eeldusel, et neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne.

Teised ettevaatusabinõud

• Kõik patsiendid peavad jätkama oma dieeti koos süsivesikute tarbimise ühtlase jaotamisega kogu päeva jooksul. Ülekaalulised patsiendid peavad jätkama vähendatud energiasisaldusega dieeti.
• Diabeedi jälgimiseks tuleb regulaarselt teha laboratoorseid uuringuid.
• Metformiin üksi ei põhjusta hüpoglükeemiat, kuid ettevaatlik tuleb olla selle kasutamisel kombinatsioonis insuliini või teiste suukaudsete diabeediravimitega (nt sulfonüüluureate ja meglitiniididega).
• Metformiin võib vähendada B -vitamiini sisaldust seerumis. Madala B -vitamiini sisalduse risk suureneb metformiini annuse, ravi kestuse ja/või B -vitamiini vaegust põhjustavate riskiteguritega patsientidel. B -vitamiini vaeguse kahtluse korral (nagu aneemia või neuropaatia) tuleb jälgida B -vitamiini sisaldust seerumis. B -vitamiini vaeguse riskifaktoritega patsientidel võib olla vajalik perioodiline B vitamiini sisalduse jälgimine. Ravi metformiiniga tuleb jätkata nii kaua, kuni see on talutav ja ei ole vastunäidustatud ning toimub B -vitamiini vaeguse korrigeeriv ravi vastavalt kehtivatele ravijuhistele.

Lapsed Enne ravi alustamist metformiiniga peab 2. tüübi diabeedi diagnoos olema kinnitatud. Üheaastaste kontrollitud kliiniliste uuringute käigus ei täheldatud metformiini kasutamisel toimet kasvule ja puberteedile. Kuna aga pikaajalised uuringud selle kohta puuduvad, siis tuleb patsiente selles suhtes hoolikalt jälgida. Üheaastase kestusega kontrollitud kliiniliste uuringute käigus ei täheldatud metformiini mõju kasvule ja puberteedile, kuid pikaajalised andmed nende konkreetsete punktide osas ei ole kättesaadavad. Seetõttu tuleb metformiiniga ravitavaid lapsi, eriti eelpuberteediealisi lapsi selles suhtes hoolikalt jälgida. Lapsed vanuses 10...12 eluaastat Ainult 15 isikut vanuses 10...12 eluaastat osales kontrollitud kliinilistes uuringutes, mis viidi läbi lastel ja noorukitel. Ehkki metformiini efektiivsus ja ohutus ei erinenud nendel lastel võrreldes vanemate laste ja noorukitega, tuleb olla kasutamisega lastel vanuses 10...12 eluaastat eriti ettevaatlik.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav Alkohol Alkoholimürgistus on seotud laktatsidoosi suurenenud riskiga, eriti paastumise, alatoitumise või maksakahjustuse korral. Väldi alkoholi või alkoholi sisaldavate ravimite tarbimist. Jodeeritud kontrastained Röntgenuuringute puhul tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada protseduuri ajaks või enne seda ja mitte uuesti alustada enne, kui uuringust on möödunud vähemalt 48 tundi ning neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne, vt lõigud 4.2 ja 4.4. Jodeeritud kontrastainete veenisisene manustamine võib viia neerupuudulikkuse tekkimiseni, mis põhjustab metformiini kuhjumist ja suurenenud laktatsidoosi tekkimise riski. Kombinatsioonid, mis nõuavad ettevaatust

• Mõned ravimid võivad avaldada neerufunktsioonile mittesoovitavat toimet ning seega suurendada

laktatsidoosi riski, nt MSPVA-d, sh selektiivsed tsüklo-oksügenaas (COX) II inhibiitorid, AKE- inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid ja diureetikumid, eriti lingudiureetikumid. Kasutades neid ravimeid kombinatsioonis metformiiniga, on vajalik hoolikas neerufunktsiooni jälgimine.

• Ravimid, millel esineb oluline hüperglükeemiline aktiivsus (nagu glükokortikoidid (süsteemselt ja

paikselt manustatuna) ja sümpatomimeetikumid):

Vajalik võib olla sagedasem vere glükoosisisalduse jälgimine, eriti ravi alguses. Vajadusel kohandada metformiini annust ravi ajal nende ravimitega ja pärast selle lõpetamist.

• Orgaaniliste katioonide transporterid (OCT)

Metformiin on mõlema transporteri OCT-1 ja OTC-2 substraat.

Metformiini kasutamisel koos:

• OCT-1 inhibiitoritega (nagu verapamiil) võib metformiini toime nõrgeneda;
• OCT-1 indutseerijatega (nagu rifampitsiin) võib suureneda gastrointestinaalne imendumine ja metformiini toime;
• OCT-2 inhibiitoritega (nagu tsimetidiin, dolutegraviir, ranolasiin, trimetoprim, vandetaniib, isavukonasool) võib väheneda metformiini renaalne eliminatsioon ja seega suureneda metformiini plasmakontsentratsioon;
• OCT-1 ja OCT-2 inhibiitorid (nagu krisotiniib, olapariib) võib mõjutada metformiini toimet ja neerude kaudu eritumist
• Metformiini seerumi ekspositsioon (1000 mg kaks korda ööpäevas) suurenes 2. tüüpi diabeediga patsientidel koos ranolasiiniga 500 mg ja 1000 mg 2 korda ööpäevas manustamisel vastavalt 1.4 ja 1.8. korda. Seitsmel tervel vabatahtlikul läbiviidud uuring näitas, et 400 mg tsimetidiin manustatuna 2 korda ööpäevas, suurendas metformiini süsteemset ekspositsioon (AUC) 50% ja C 81% võrra.

Ettevaatlikult tuleb kasutada neid ravimeid koos metformiiniga, eriti neerukahjustusega patsientidel, kuna metformiini plasmakontsentratsioon võib suureneda. Vajadusel tuleb kaaluda metformiini annuse kohandamist, kuna OCT inhibiitorid/indutseerijad võivad mõjutada metformiini toimet.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Kontrollimata rasedusaegse diabeediga (gestatsiooni- või permanentsega) kaasneb kaasasündinud väärarengute ja perinataalse surma riski suurenemine.

Piiratud andmed metformiini kasutamisest raseduse ajal ei viita suurenenud kongenitaalsete väärarengute suurenenud riskile. Loomkatsetes ei ole ilmnenud kahjulikke toimeid rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule. Kui patsient planeerib rasedust või on juba rase, ei soovitata suhkurtõbe ravida metformiiniga, vaid tuleb kasutada insuliini vere glükoosisisalduse hoidmiseks võimalikult lähedal normaalsele, et vähendada loote väärarendite riski. Imetamine Metformiin eritub inimese rinnapiima. Ravitud emade poolt rinnaga toidetud vastsündinutel/imikutel ei ole metformiini kõrvaltoimeid täheldatud. Kuna andmed on piiratud, ei ole metformiinravi ajal rinnaga toitmine siiski soovitatav. Otsuse tegemisel, kas lõpetada lapse rinnaga toitmine, tuleb arvesse võtta rinnaga toitmise kasulikkust lapsele ning lapsel tekkida võivate potentsiaalsete kõrvaltoimete riski.

Fertiilsus Isaste või emaste rottide fertiilsust ei mõjutanud metformiini nii kõrge kui 600 mg / kg / päevas annuse manustamine, mis on ligikaudu kolm korda suurem maksimaalsest inimesele soovitatud päevasest annusest põhinedes kehapinna võrdlusel.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Metformiini monoteraapia ei põhjusta hüpoglükeemiat ja seetõttu ei oma või omab ebaolulist toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Siiski peavad patsiendid olema teadlikud hüpoglükeemia tekkimise riskist, kui metformiini kasutatakse koos teiste diabeedivastaste toimeainetega (näiteks sulfonüüluuread, insuliin või meglitiniidid).

4.8 Kõrvaltoimed

Ravi ajal metformiiniga võivad esineda järgmised kõrvaltoimed. Esinemissagedused on määratud järgmiselt: Kõrvaltoimete esinemissageduse hindamisel on aluseks võetud järgmine jaotus: Väga sage: (≥ 1/10) Sage: (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt: (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv: (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv: (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Ainevahetus- ja toitumishäired Sage: vitamiin B vähenemine/defitsiit (vt lõik 4.4). Väga harv: laktatsidoos (vt lõik 4.4). Närvisüsteemi häired Sage: maitsetundlikkuse häired

Seedetrakti häired Väga sage: gastrointestinaalsed häired nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu langus. Need kõrvaltoimed ilmnevad kõige sagedamini ravi alguses ja enamikel juhtudel mööduvad iseenesest. Et vältida nende seedetrakti sümptomite tekkimist, soovitatakse metformiini päevaannus jagada kaheks või kolmeks üksikannuseks ja võtta toidukorra ajal või pärast sööki. Annuse järk-järguline suurendamine võimaldab seedetrakti taluvust parandada.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Väga harv: nahareaktsioonid nagu erüteem, sügelus ja nõgestõbi.

Maksa ja sapiteede häired Väga harv: üksikud teated kõrvalekallete kohta maksatalitluse analüüsides või hepatiit, mis kaob metformiinravi peatamisel.

Lapsed Avaldatud ja turuletulekujärgsetes ning kontrollitud kliinilistes uuringutes piiratud pediaatrilisel populatsioonil (10 kuni 16 eluaastat, ravitud 1 aasta jooksul) oli teatatud kõrvaltoimete profiil sarnane täiskasvanutel esinevaga. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Hüpoglükeemiat ei ole täheldatud metformiinvesinikkloriidi annustega kuni 85 g, kuigi sellistel juhtudel on esinenud laktatsidoosi. Suur metformiini üleannustamine või kaasuvad riskid võivad põhjustada laktatsidoosi. Laktatsidoos vajab vältimatut abi ja seda tuleb ravida haiglas. Kõige efektiivsem meetod laktaadi ja metformiini eemaldamiseks on hemodialüüs.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: suukaudsed vere glükoosisisaldust vähendavad ained, välja arvatud insuliinid,biguaniidid

ATC-kood: A10BA02

Toimemehhanism Metformiin võib toimida kolme mehhanismi kaudu: (1) glükoosi tootmise vähendamine maksas glükoneogeneesi ja glükogenolüüsi inhibeerimise teel; (2) lihastes insuliinitundlikkuse suurendamine, mis parandab perifeerse glükoosi omastamist ja utiliseerimist; (3) glükoosi soolest imendumise aeglustamine. Metformiin stimuleerib rakusisest glükogeeni sünteesi, toimides glükogeeni süntaasile. Metformiin suurendab membraansete glükoosi transporterite (GLUT) kõikide tüüpide transpordivõimet.

Farmakodünaamilised toimed Metformiin on hüperglükeemiavastase toimega biguaniid, mis vähendab nii basaalset kui ka söögijärgset plasma glükoosisisaldust. Ta ei stimuleeri insuliini sekretsiooni ja seega ei põhjusta hüpoglükeemiat.

Inimeste puhul on metformiinil selle glükeemilisest toimest sõltumata soodsad toimed lipiidide metabolismile. Seda on näidatud terapeutiliste annustega kontrollitud keskmise kuni pikaajalise kestusega kliinilistes uuringutes: metformiin vähendab üldkolesterooli, LDL-kolesterooli ja triglütseriidide sisaldust.

Metformiini kasutamist seostati kliinilistes uuringutes kas stabiilse kehakaaluga või tagasihoidliku kaalulangusega.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Prospektiivne randomiseeritud uuring (UKPDS) on kinnitanud vere suhkrusisalduse tõhusa kontrolli pikaajalist kasu 2. tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel. Ülekaalulisi patsiente raviti metformiiniga pärast seda, kui ainult dieet ei osutunud piisavaks. Ravitulemuste analüüs näitas järgmist:

• igasuguste diabeedi tüsistuste absoluutse riski oluline vähenemine

metformiinvesinikkloriidi grupis (29,8 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta) võrreldes ainult dieediga (43,3 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta), p = 0,0023, ja võrreldes sulfonüüluurea kombineeritud ravi ning insuliini monoteraapia gruppidega (40,1 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta), p = 0,0034;

• diabeedist tingitud suremuse absoluutse riski oluline vähenemine: metformiinvesinikkloriidi

grupis 7,5 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 12,7 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,017);

• üldise suremuse absoluutse riski oluline vähenemine: metformiinvesinikkloriidi grupis

13,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta võrreldes ainult dieediga 20,6 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,011) ja võrreldes sulfonüüluurea kombineeritud ravi ja insuliini monoteraapia gruppidega 18,9 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,021);

• müokardiinfarkti absoluutse riski oluline vähenemine: metformiinvesinikkloriidi grupis

11 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 18 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,01). Metformiinvesinikkloriidi kasutamisel teise rea ravimina kombinatsioonis sulfonüüluureaga ei ole kliinilistes tulemustes eeliseid leitud. 1. tüüpi diabeedi puhul on metformiinvesinikkloriidi ja insuliini kombinatsiooni valitud patsientidel kasutatud, kuid selle kombinatsiooni kliinilised eelised ei ole ametlikult kinnitatud. Lapsed Kontrollitud 1-aastase kestusega kliinilistes uuringutes on piiratud arvul lastel vanuses 10-16 eluaastat saadud samasugune vastus glükeemilise kontrolli osas nagu täiskasvanutel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast metformiini annuse suukaudset manustamist saabub T 2,5 tunniga. 500 mg või 850 mg metformiinvesininkloriidi tableti absoluutne biosaadavus on tervetel isikutel ligikaudu 50–60%. Pärast suukaudset manustamist oli väljaheites leiduv imendumata osa 20–30%.

Pärast suukaudset manustamist on metformiini imendumine küllastuv ja mittetäielik. Arvatakse, et metformiini imendumise farmakokineetika on mittelineaarne. Metformiini soovitatud annuste ja annustamisrežiimide puhul saabub tasakaalukontsentratsioon plasmas 24–48 tunni jooksul ja on üldiselt alla 1 µg/ml. Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei ületanud metformiini maksimaalne plasmatase (C ) isegi maksimaalsete annuste puhul 4 µg/ml. Toit vähendab metformiini imendumise ulatust ja aeglustab seda vähesel määral. Metformiinvesinikkloriidi 850 mg tableti suukaudse manustamise järel täheldati 40% madalamat maksimaalset plasmakontsentratsiooni, AUC (kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala) 25% vähenemist ja maksimaalse plasmakontsentratsiooni (T ) saavutamiseks kuluva aja pikenemist 35 minuti võrra. Nende leidude kliiniline olulisus ei ole teada. Jaotumine Seondumine plasmavalkudega on ebaoluline. Metformiinvesinikkloriid jaotub erütrotsüütidesse. Maksimaalne kontsentratsioon veres on madalam kui plasmas ja see saabub ligikaudu samal ajal. Vere punalibled on ilmselt teiseks jaotumisruumiks. Keskmine jaotusruumala (V ) oli vahemikus 63...276 liitrit. Biotransformatsioon Metformiin eritub uriiniga muutumatul kujul. Inimestel ei ole metaboliite tuvastatud. Eritumine Metformiini renaalne kliirens on > 400 ml/min, mis näitab, et metformiin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni ja tubulaarsekretsiooni teel. Suukaudse annuse manustamise järel on eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 6,5 tundi. Neerufunktsiooni kahjustuse puhul väheneb renaalne kliirens proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga ja seega pikeneb eliminatsiooni poolväärtusaeg, mis põhjustab metformiini tõusnud taset plasmas.

Lapsed Uuring üksikannusega: Pärast 500 mg metformiinvesinikkloriidi üksikannuse manustamist oli lastel farmakokineetiline profiil samasugune kui täiskasvanutel. Uuring korduvannusega: Andmed piirduvad ühe uuringuga. Pärast korduvate metformiinvesinikkloriidi annuste, 500 mg kaks korda päevas seitsme päeva jooksul, manustamist oli laste maksimaalne plasmakontsentratsioon C ja süsteemne ekspositsioon (AUC ) vähenenud ligikaudu 33% ja 40%, võrreldes täiskasvanutega, kes said vastavalt korduvannuseid 500 mg kaks korda päevas 14 päeva jooksul. Et annus on individuaalselt kohandatud glükeemilise kontrolli alusel, on sellel vaid piiratud kliiniline tähtsus.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Hüpromelloos, Povidoon K 25, Magneesiumstearaat (Ph. Eur) [taimne],

Õhuke polümeerikate: Hüpromelloos, Makrogool 6000, Titaandioksiid (E 171).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/alumiiniumblister.

Pakendis 30, 60 või 120 õhukese polümeerikattega tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

BERLIN-CHEMIE AG Glienicker Weg 125 12489 Berliin Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

348501

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.06.2001 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 10.06.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2025

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Metforal 850 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 850 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 662,9 mg metformiinile. INN. Metforminum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. Valged, piklikud, poolitusjoonega mõlemal pool, õhukese polümeerikattega tabletid. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

2. tüüpi diabeedi ravi, eelkõige ülekaalulistel patsientidel, et saavutada piisav kontroll vere glükoosisisalduse üle.

• Täiskasvanutel võib Metforal’i kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga.
• Üle 10 aastastel lastel ja noorukitel võib Metforal’i kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis insuliiniga.

Ülekaalulistel 2. tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel, kellel on metformiinvesinikkloriidi kasutatud esmavaliku ravimina pärast dieetravi ebaõnnestumist, on täheldatud diabeedi tüsistuste vähenemist (vt lõik 5.1). Metforal’i kasutamist peab toetama dieedi järgimine ja piisav füüsiline koormus.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanud patsiendid (GFR ≥ 90 ml/min):

Monoteraapia ja kombinatsioon teiste suukaudsete diabeedivastaste toimeainetega

• Tavaliseks algannuseks on üks tablett 2...3 korda ööpäevas, võetuna toidukorra ajal või pärast

sööki. 10…15 päeva järel tuleb annust kohandada vastavalt vere suhkrusisaldusele. Annuse järk-järguline suurendamine võimaldab seedetrakti taluvust parandada. Maksimaalne soovitatav annus on 3 g metformiinvesinikkloriidi ööpäevas, võetakse jagatuna kolmeks annuseks.

• Kui patsient plaanitakse teiselt suukaudselt diabeedivastaselt toimeainelt üle viia metformiinile,

tuleb katkestada teise toimeaine võtmine ja alustada metformiinvesinikkloriidi manustamist eespool nimetatud annuses.

Kombinatsioon insuliiniga Parema kontrolli saavutamiseks vere suhkrusisalduse üle võib kasutada metformiinvesinikkloriidi ja insuliini kombineeritud ravi. Metformiinvesinikkloriidi manustatakse tavalises algannuses 850 mg 2 või 3 korda ööpäevas, kuid insuliini annust reguleeritakse vastavalt mõõdetud veresuhkru väärtustele.

Eakad Neerufunktsiooni võimaliku häirumise tõttu eakatel tuleb metformiinvesinikkloriidi annust kohandada vastavalt neerufunktsiooni näitajatele. Vajalik on neerufunktsiooni näitajate regulaarne hindamine (vt lõik 4.4).

Neerukahjustus Enne ravi alustamist metformiini sisaldavate ravimitega tuleb hinnata glomerulaarfiltratsiooni (GFR) ja edaspidi vähemalt üks kord aastas. Patsientidel, kellel esineb suurenenud risk neerukahjustuse progresseerumiseks, samuti eakatel, tuleb neerufunktsiooni hinnata sagedamini, nt iga 3...6 kuu järel.

GFR Maksimaalne ööpäevane koguannus Täiendavad asjaolud, mida arvesse võtta ml/min (jagatuna 2...3 annuseks)

60…89 3000 mg Halveneva neerufunktsiooni korral võib 45…59 2000 mg Enne ravi alustamist metformiiniga tuleb 30…44 1000 mg üle vaadata tegurid, mis võivad <30 - Metformiin on vastunäidustatud. Lapsed Monoteraapia ja kombinatsioonravi insuliiniga

• Metforal’i võib kasutada lastel alates 10. eluaastast ja noorukitel.
• Tavaline algannus on 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi üks kord ööpäevas söögi ajal või pärast sööki.

Pärast 10 kuni 15 päeva möödumist tuleb annust kohandada vastavalt veresuhkru mõõtmise tulemustele. Aeglane annuse suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust. Maksimaalne soovitatud metformiinvesinikkloriidi annus on 2 g ööpäevas, jaotatuna kaheks või kolmeks manustamise korraks.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Igat tüüpi äge metaboolne atsidoos (nt laktatsidoos, diabeetiline ketoatsidoos), diabeetiline prekooma.
• Raske neerupuudulikkus (GFR < 30 ml/min).
• Ägedad haigusseisundid, mis võivad mõjutada neerufunktsiooni, näiteks: dehüdratsioon, raske infektsioon, šokk.
• Haigus, mis võib põhjustada kudede hüpoksiat (ägeda kuluga haigus või kroonilise haiguse süvenemine), näiteks: dekompenseeritud südamepuudulikkus, hingamispuudulikkus, hiljuti läbipõetud müokardiinfarkt, šokk.
• Maksapuudulikkus, äge alkoholimürgistus, alkoholism.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Laktatsidoos

Laktatsidoos on väga harv, kuid tõsine ainevahetuslik tüsistus, mis võib kõige sagedamini ilmneda neerufunktsiooni ägeda halvenemise, kardiorespiratoorse haiguse või sepsise korral. Neerufunktsiooni ägedal halvenemisel metformiin kuhjub ja suureneb laktatsidoosi tekkerisk. Dehüdratsiooni korral (raske kõhulahtisus või oksendamine, palavik või vähenenud vedeliku tarbimine) tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada ja soovitatav on pidada nõu arstiga. Metformiinravi saavatel patsientidel tuleb ravi neerufunktsiooni tugevalt mõjutavate ravimitega (nt antihüpertensiivsed ravimid, diureetikumid ja MSPVA-d) alustada ettevaatusega. Teisteks riskiteguriteks, mis võivad põhjustada laktatsidoosi teket, on liigne alkoholi tarbimine, maksapuudulikkus, ebapiisavalt kontrollitud diabeet, ketoos, pikaaegne paastumine ja mis tahes hüpoksiaga seotud haigusseisundid, samuti teiste laktatsidoosi tekitada võivate ravimite samaaegne kasutamine (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Diagnoosimine Patsiente/hooldajaid tuleb teavitada laktatsidoosi tekkeriskist. Laktatsidoosi iseloomustab atsidootiline düspnoe, kõhuvalu, lihaskrambid, asteenia ja hüpotermia, millele järgneb kooma. Nende sümptomite tekkekahtluse korral peab patsient ravi metformiiniga katkestama ja pöörduma viivitamatult arsti poole. Diagnostilise tähendusega laboratoorsetes tulemustes on vere pH vähenemine (< 7,35), plasma laktaadisisalduse suurenemine (> 5 mmol/l), suurenenud anioonivaegus ja laktaadi/püruvaadi suhe. Arstid peaksid hoiatama patsiente laktatsidoosi riski ja sümptomite osas.

Teadaoleva või kahtlustatava mitokondriaalse haigusega patsiendid Patsientidel, kellel on teadaolevad mitokondriaalsed haigused, nagu mitokondriaalne entsefalopaatia koos laktatsidoosi ja insuldilaadsete episoodidega (Mitochondrial Encephalopathy with Lactic Acidosis syndrome, MELAS-e sündroom) ja emalt päritud diabeet ja kurtus (Maternal inherited diabetes and deafness, MIDD), ei soovitata metformiini kasutada, kuna see võib põhjustada laktatsidoosi ägenemist ja neuroloogiliste tüsistuste tekkeriski, mis omakorda võivad põhjustada haiguse süvenemist. Kui pärast metformiini võtmist tekivad MELAS-e sündroomile või MIDD-ile viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi metformiiniga viivitamatult katkestada ja teha kohe diagnostiline hindamine.

Neerufunktsioon Kuna metformiin eritub neerude kaudu, tuleb enne ravi alustamist ja regulaarselt ravi ajal määrata glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR), vt lõik 4.2.:

• normaalse neerufunktsiooniga patsientidel vähemalt kord aastas;
• patsientidel, kelle kreatiniini kliirensi tase on normaalväärtuse alumise piiri lähedal ning

eakatel vähemalt 2...4 korda aastas. Metformiin on vastunäidustatud patsientidele, kelle GFR on alla 30 ml/min ning ravi tuleb ajutiselt katkestada neerufunktsiooni mõjutavate seisundite tekkimisel, vt lõik 4.3. Neerufunktsiooni nõrgenemine eakatel on sageli asümptomaatiline. Eriti ettevaatlik tuleb olla olukordades, kus võib tekkida neerufunktsiooni häirumine, näiteks ravi alustamisel hüpertensioonivastase, diureetilise või mittesteroidse põletikuvastase ravimiga (MSPVR). Südamefunktsioon Südamepuudulikkusega patsientidel on suurem risk hüpoksia ja neerupuudulikkuse tekkeks. Patsientidel, kellel on stabiilne krooniline südamepuudulikkus võib metformiini kasutada südame- ja neerufunktsiooni regulaarsel jälgimisel. Ägeda ja ebastabiilse südamepuudulikkusega patsientidele on metformiin vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Jodeeritud kontrastainete manustamine Jodeeritud kontrastaine intravaskulaarne manustamine võib viia kontrastaine indutseeritud nefropaatia tekkeni, mille tulemusel metformiin kuhjub ja seega suureneb laktatsidoosi risk. Selliste uuringute puhul tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada protseduuri ajaks või enne seda ja mitte uuesti alustada enne, kui uuringust on möödunud vähemalt 48 tundi ning neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne, vt lõigud 4.2 ja 4.5.

Kirurgia Ravi metformiiniga peab katkestama, kui operatsiooniks kasutatakse üld-, spinaal- või epiduraalanesteesiat. Ravi võib uuesti alustada mitte varem kui 48 tundi pärast operatsiooni või toidu

suukaudse manustamisega taasalustamist ning eeldusel, et neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne.

Teised ettevaatusabinõud

• Kõik patsiendid peavad jätkama oma dieeti koos süsivesikute tarbimise ühtlase jaotamisega kogu päeva jooksul. Ülekaalulised patsiendid peavad jätkama vähendatud energiasisaldusega dieeti.
• Diabeedi jälgimiseks tuleb regulaarselt teha laboratoorseid uuringuid.
• Metformiin üksi ei põhjusta hüpoglükeemiat, kuid ettevaatlik tuleb olla selle kasutamisel kombinatsioonis insuliini või teiste suukaudsete diabeediravimitega (nt sulfonüüluureate ja meglitiniididega)
• Metformiin võib vähendada B -vitamiini sisaldust seerumis. Madala B -vitamiini sisalduse risk suureneb metformiini annuse, ravi kestuse ja/või B -vitamiini vaegust põhjustavate riskiteguritega patsientidel. B -vitamiini vaeguse kahtluse korral (nagu aneemia või neuropaatia) tuleb jälgida B -vitamiini sisaldust seerumis. B -vitamiini vaeguse riskifaktoritega patsientidel võib olla vajalik perioodiline B vitamiini sisalduse jälgimine. Ravi metformiiniga tuleb jätkata nii kaua, kuni see on talutav ja ei ole vastunäidustatud ning toimub B -vitamiini vaeguse korrigeeriv ravi vastavalt kehtivatele ravijuhistele.

Lapsed Enne ravi alustamist metformiiniga peab 2. tüübi diabeedi diagnoos olema kinnitatud. Üheaastaste kontrollitud kliiniliste uuringute käigus ei täheldatud metformiini kasutamisel toimet kasvule ja puberteedile. Kuna aga pikaajalised uuringud selle kohta puuduvad, siis tuleb patsiente selles suhtes hoolikalt jälgida. Üheaastase kestusega kontrollitud kliiniliste uuringute käigus ei täheldatud metformiini mõju kasvule ja puberteedile, kuid pikaajalised andmed nende konkreetsete punktide osas ei ole kättesaadavad. Seetõttu tuleb metformiiniga ravitavaid lapsi, eriti eelpuberteediealisi lapsi selles suhtes hoolikalt jälgida. Lapsed vanuses 10...12 eluaastat Ainult 15 isikut vanuses 10...12 eluaastat osales kontrollitud kliinilistes uuringutes, mis viidi läbi lastel ja noorukitel. Ehkki metformiini efektiivsus ja ohutus ei erinenud nendel lastel võrreldes vanemate laste ja noorukitega, tuleb olla kasutamisega lastel vanuses 10...12 eluaastat eriti ettevaatlik.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav Alkohol Alkoholimürgistus on seotud laktatsidoosi suurenenud riskiga, eriti paastumise, alatoitumise või maksakahjustuse korral. Väldi alkoholi või alkoholi sisaldavate ravimite tarbimist. Jodeeritud kontrastained Röntgenuuringute puhul tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada protseduuri ajaks või enne seda ja mitte uuesti alustada enne, kui uuringust on möödunud vähemalt 48 tundi ning neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne, vt lõigud 4.2 ja 4.4. Jodeeritud kontrastainete veenisisene manustamine võib viia neerupuudulikkuse tekkimiseni, mis põhjustab metformiini kuhjumist ja suurenenud laktatsidoosi tekkimise riski. Kombinatsioonid, mis nõuavad ettevaatust

• Mõned ravimid võivad avaldada neerufunktsioonile mittesoovitavat toimet ning seega suurendada laktatsidoosi riski, nt MSPVA-d, sh selektiivsed tsüklo-oksügenaas (COX) II inhibiitorid, AKE-inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid ja diureetikumid, eriti lingudiureetikumid. Kasutades neid ravimeid kombinatsioonis metformiiniga, on vajalik hoolikas neerufunktsiooni jälgimine.

• Ravimid, millel esineb oluline hüperglükeemiline aktiivsus (nagu glükokortikoidid (süsteemselt ja paikselt manustatuna) ja sümpatomimeetikumid): Vajalik võib olla sagedasem vere glükoosisisalduse jälgimine, eriti ravi alguses. Vajadusel kohandada metformiini annust ravi ajal nende ravimitega ja pärast selle lõpetamist.

• Orgaaniliste katioonide transporterid (OCT) Metformiin on mõlema transporteri OCT-1 ja OTC-2 substraat.

Metformiini kasutamisel koos:

• OCT-1 inhibiitoritega (nagu verapamiil) võib metformiini toime nõrgeneda;
• OCT-1 indutseerijatega (nagu rifampitsiin) võib suureneda gastrointestinaalne imendumine ja metformiini toime;
• OCT-2 inhibiitoritega (nagu tsimetidiin, dolutegraviir, ranolasiin, trimetoprim, vandetaniib, isavukonasool) võib väheneda metformiini renaalne eliminatsioon ja seega suureneda metformiini plasmakontsentratsioon;
• OCT-1 ja OCT-2 inhibiitorid (nagu krisotiniib, olapariib) võib mõjutada metformiini toimet ja neerude kaudu eritumist
• Metformiini seerumi ekspositsioon (1000 mg kaks korda ööpäevas) suurenes 2. tüüpi diabeediga patsientidel koos ranolasiiniga 500 mg ja 1000 mg 2 korda ööpäevas manustamisel vastavalt 1.4 ja 1.8. korda. Seitsmel tervel vabatahtlikul läbiviidud uuring näitas, et 400 mg tsimetidiin manustatuna 2 korda ööpäevas, suurendas metformiini süsteemset ekspositsioon (AUC) 50% ja C 81% võrra.

Ettevaatlikult tuleb kasutada neid ravimeid koos metformiiniga, eriti neerukahjustusega patsientidel, kuna metformiini plasmakontsentratsioon võib suureneda. Vajadusel tuleb kaaluda metformiini annuse kohandamist, kuna OCT inhibiitorid/indutseerijad võivad mõjutada metformiini toimet.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Kontrollimata rasedusaegse diabeediga (gestatsiooni- või permanentsega) kaasneb kaasasündinud väärarengute ja perinataalse surma riski suurenemine.

Piiratud andmed metformiini kasutamisest raseduse ajal ei viita kongenitaalsete väärarengute suurenenud riskile. Loomkatsetes ei ole ilmnenud kahjulikke toimeid rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule. Kui patsient planeerib rasedust või on juba rase, ei soovitata suhkurtõbe ravida metformiiniga, vaid tuleb kasutada insuliini vere glükoosisisalduse hoidmiseks võimalikult lähedal normaalsele, et vähendada loote väärarendite riski. Imetamine Metformiin eritub inimese rinnapiima. Ravitud emade poolt rinnaga toidetud vastsündinutel/imikutel ei ole metformiini kõrvaltoimeid täheldatud. Kuna andmed on piiratud, ei ole metformiinravi ajal rinnaga toitmine siiski soovitatav. Otsuse tegemisel, kas lõpetada lapse rinnaga toitmine, tuleb arvesse võtta rinnaga toitmise kasulikkust lapsele ning lapsel tekkida võivate potentsiaalsete kõrvaltoimete riski.

Fertiilsus Isaste või emaste rottide fertiilsust ei mõjutanud metformiini nii kõrge kui 600 mg / kg / päevas annuse manustamine, mis on ligikaudu kolm korda suurem maksimaalsest inimesele soovitatud päevasest annusest põhinedes kehapinna võrdlusel.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Metformiini monoteraapia ei põhjusta hüpoglükeemiat ja seetõttu ei oma või omab ebaolulist toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Siiski peavad patsiendid olema teadlikud hüpoglükeemia tekkimise riskist, kui metformiini kasutatakse koos teiste diabeedivastaste toimeainetega (näiteks sulfonüüluuread, insuliin või meglitiniidid).

4.8. Kõrvaltoimed

Ravi ajal metformiiniga võivad esineda järgmised kõrvaltoimed. Esinemissagedused on määratud järgmiselt: Väga sage: (≥ 1/10) Sage: (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt: (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv: (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv: (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Ainevahetus- ja toitumishäired Sage: vitamiin B vähenemine/defitsiit (vt lõik 4.4). Väga harv: laktatsidoos (vt lõik 4.4).

Närvisüsteemi häired Sage: maitsetundlikkuse häired.

Seedetrakti häired Väga sage: gastrointestinaalsed häired nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu langus. Need kõrvaltoimed ilmnevad kõige sagedamini ravi alguses ja enamikel juhtudel mööduvad iseenesest. Et vältida nende tekkimist, soovitatakse metformiini päevaannus jagada kaheks või kolmeks üksikannuseks ja võtta toidukorra ajal või pärast sööki. Annuse järk-järguline suurendamine võimaldab seedetrakti taluvust parandada.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Väga harv: nahareaktsioonid nagu erüteem, sügelus, nõgestõbi.

Maksa ja sapiteede häired Väga harv: üksikud teated kõrvalekallete kohta maksatalitluse analüüsides või hepatiit, mis kaob metformiinravi peatamisel.

Lapsed Avaldatud ja turuletulekujärgsetes ning kontrollitud kliinilistes uuringutes piiratud pediaatrilisel populatsioonil (10 kuni 16 eluaastat, ravitud 1 aasta jooksul) oli teatatud kõrvaltoimete profiil sarnane täiskasvanutel esinevaga. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Hüpoglükeemiat ei ole täheldatud metformiinvesinikkloriidi annustega kuni 85 g, kuigi sellistel juhtudel on esinenud laktatsidoosi. Suur metformiini üleannustamine või kaasuvad riskid võivad põhjustada laktatsidoosi. Laktatsidoos vajab vältimatut abi ja seda tuleb ravida haiglas. Kõige efektiivsem meetod laktaadi ja metformiini eemaldamiseks on hemodialüüs.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: suukaudsed vere glükoosisisaldust vähendavad ained, välja arvatud insuliinid, biguaniidid ATC-kood: A10BA02

Toimemehhanism Metformiin võib toimida kolme mehhanismi kaudu: (1) glükoosi tootmise vähendamine maksas glükoneogeneesi ja glükogenolüüsi inhibeerimise teel; (2) lihastes insuliinitundlikkuse suurendamine, mis parandab perifeerse glükoosi omastamist ja utiliseerimist; (3) glükoosi soolest imendumise aeglustamine. Metformiin stimuleerib rakusisest glükogeeni sünteesi, toimides glükogeeni süntaasile. Metformiin suurendab membraansete glükoosi transporterite (GLUT) kõikide tüüpide transpordivõimet.

Farmakodünaamilised toimed Metformiin on hüperglükeemiavastase toimega biguaniid, mis vähendab nii basaalset kui ka söögijärgset plasma glükoosisisaldust. Ta ei stimuleeri insuliini sekretsiooni ja seega ei põhjusta hüpoglükeemiat.

Inimeste puhul on metformiinil selle glükeemilisest toimest sõltumata soodsad toimed lipiidide metabolismile. Seda on näidatud terapeutiliste annustega kontrollitud keskmise kuni pikaajalise kestusega kliinilistes uuringutes: metformiin vähendab üldkolesterooli, LDL-kolesterooli ja triglütseriidide sisaldust.

Metformiini kasutamist seostati kliinilistes uuringutes kas stabiilse kehakaaluga või tagasihoidliku kaalulangusega.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Prospektiivne randomiseeritud uuring (UKPDS) on kinnitanud vere suhkrusisalduse tõhusa kontrolli pikaajalist kasu 2. tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel. Ülekaalulisi patsiente raviti metformiiniga pärast seda, kui ainult dieet ei osutunud piisavaks. Ravitulemuste analüüs näitas järgmist:

• igasuguste diabeedi tüsistuste absoluutse riski oluline vähenemine

metformiinvesinikkloriidi grupis (29,8 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta) võrreldes ainult dieediga (43,3 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta), p = 0,0023, ja võrreldes sulfonüüluurea kombineeritud ravi ning insuliini monoteraapia gruppidega (40,1 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta), p = 0,0034;

• diabeedist tingitud suremuse absoluutse riski oluline vähenemine: metformiinvesinikkloriidi

grupis 7,5 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 12,7 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,017);

• üldise suremuse absoluutse riski oluline vähenemine: metformiinvesinikkloriidi grupis

13,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta võrreldes ainult dieediga 20,6 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,011) ja võrreldes sulfonüüluurea kombineeritud ravi ja insuliini monoteraapia gruppidega 18,9 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,021);

• müokardiinfarkti absoluutse riski oluline vähenemine: metformiinvesinikkloriidi grupis

11 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 18 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,01). Metformiinvesinikkloriidi kasutamisel teise rea ravimina kombinatsioonis sulfonüüluureaga ei ole kliinilistes tulemustes eeliseid leitud. 1. tüüpi diabeedi puhul on metformiinvesinikkloriidi ja insuliini kombinatsiooni valitud patsientidel kasutatud, kuid selle kombinatsiooni kliinilised eelised ei ole ametlikult kinnitatud. Lapsed Kontrollitud 1-aastase kestusega kliinilistes uuringutes on piiratud arvul lastel vanuses 10-16 eluaastat saadud samasugune vastus glükeemilise kontrolli osas nagu täiskasvanutel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast metformiini annuse suukaudset manustamist saabub T 2,5 tunniga. 500 mg või 850 mg metformiinvesininkloriidi tableti absoluutne biosaadavus on tervetel isikutel ligikaudu 50–60%. Pärast suukaudset manustamist oli väljaheites leiduv imendumata osa 20–30%. Pärast suukaudset manustamist on metformiini imendumine küllastuv ja mittetäielik. Arvatakse, et metformiini imendumise farmakokineetika on mittelineaarne. Metformiini soovitatud annuste ja annustamisrežiimide puhul saabub tasakaalukontsentratsioon plasmas 24–48 tunni jooksul ja on üldiselt alla 1 µg/ml. Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei ületanud metformiini maksimaalne plasmatase (C ) isegi maksimaalsete annuste puhul 4 µg/ml. Toit vähendab metformiini imendumise ulatust ja aeglustab seda vähesel määral. Metformiinvesinikkloriidi 850 mg tableti suukaudse manustamise järel täheldati 40% madalamat maksimaalset plasmakontsentratsiooni, AUC (kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala) 25% vähenemist ja maksimaalse plasmakontsentratsiooni (T ) saavutamiseks kuluva aja pikenemist 35 minuti võrra. Nende leidude kliiniline olulisus ei ole teada. Jaotumine Seondumine plasmavalkudega on ebaoluline. Metformiinvesinikkloriid jaotub erütrotsüütidesse. Maksimaalne kontsentratsioon veres on madalam kui plasmas ja see saabub ligikaudu samal ajal. Vere punalibled on ilmselt teiseks jaotumisruumiks. Keskmine jaotusruumala (V ) oli vahemikus 63...276 liitrit. Biotransformatsioon Metformiin eritub uriiniga muutumatul kujul. Inimestel ei ole metaboliite tuvastatud. Eritumine Metformiini renaalne kliirens on > 400 ml/min, mis näitab, et metformiin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni ja tubulaarsekretsiooni teel. Suukaudse annuse manustamise järel on eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 6,5 tundi. Neerufunktsiooni kahjustuse puhul väheneb renaalne kliirens proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga ja seega pikeneb eliminatsiooni poolväärtusaeg, mis põhjustab metformiini tõusnud taset plasmas. Lapsed Uuring üksikannusega: Pärast 500 mg metformiinvesinikkloriidi üksikannuse manustamist oli lastel farmakokineetiline profiil samasugune kui täiskasvanutel. Uuring korduvannusega: Andmed piirduvad ühe uuringuga. Pärast korduvate metformiinvesinikkloriidi annuste, 500 mg kaks korda päevas seitsme päeva jooksul, manustamist oli laste maksimaalne plasmakontsentratsioon C ja süsteemne ekspositsioon (AUC ) vähenenud ligikaudu 33% ja 40%, võrreldes täiskasvanutega, kes said vastavalt korduvannuseid 500 mg kaks korda päevas 14 päeva jooksul. Et annus on individuaalselt kohandatud glükeemilise kontrolli alusel, on sellel vaid piiratud kliiniline tähtsus.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Hüpromelloos, Povidoon K 25, Magneesiumstearaat (Ph. Eur) [taimne],

Õhuke polümeerikate: Hüpromelloos,

Makrogool 6000, Titaandioksiid (E 171)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/alumiiniumblister

Pakendis 30, 60 või 120 õhukese polümeerikattega tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

BERLIN-CHEMIE AG Glienicker Weg 125 12489 Berliin Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

348601

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.06.2001 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 10.06.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2025