RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Moxogamma 0,2 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Moxogamma 0,3 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Moxogamma 0,4 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Moxogamma 0,2 mg Üks tablett sisaldab 0,2 mg moksonidiini.

Moxogamma 0,3 mg Üks tablett sisaldab 0,3 mg moksonidiini.

Moxogamma 0,4 mg Üks tablett sisaldab 0,4 mg moksonidiini. INN. Moxonidinum

Teadaolevat toimet omav abiaine

Moxogamma 0,2 mg Üks tablett sisaldab 94,5 mg laktoosmonohüdraati.

Moxogamma 0,3 mg Üks tablett sisaldab 94,4 mg laktoosmonohüdraati.

Moxogamma 0,4 mg Üks tablett sisaldab 94,3 mg laktoosmonohüdraati. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Moxogamma 0,2 mg Ümmargune heleroosa tablett, läbimõõduga ligikaudu 6 mm.

Moxogamma 0,3 mg Ümmargune roosa tablett, läbimõõduga ligikaudu 6 mm. Moxogamma 0,4 mg Ümmargune tumeroosa tablett, läbimõõduga ligikaudu 6 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalne ehk primaarne arteriaalne hüpertensioon.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud Moksonidiini annust peab tiitrima individuaalselt. Üldjuhul on raviannus 0,2 mg kuni 0,4 mg moksonidiini ööpäevas.

Ravi moksonidiiniga peab alustama väikseima moksonidiini annusega, st 0,2 mg moksonidiini üks kord ööpäevas (vastab 1 Moxogamma õhukese polümeerikattega tabletile) hommikul. Kui rahuldavat ravivastust ei saavutata, võib kolme nädala pärast annust suurendada algul 0,4 mg moksonidiini ööpäevas, mis manustatakse 2 Moxogamma õhukese polümeerikattega tabletina hommikul või jagatuna 2 Moxogamma annuseks ööpäevas (1 õhukese polümeerikattega tablett hommikul ja 1 õhukese polümeerikattega tablett õhtul). Kui järgneva kolmenädalase raviga ei saavutata siiski rahuldavat ravivastust, võib annust suurendada maksimaalselt 0,6 mg-ni jagatuna annusteks (hommikul ja õhtul).

Annustamise hõlbustamiseks on saadaval Moxogamma 0,3 mg õhukese polümeerikattega tabletid ja Moxogamma 0,4 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

Moksonidiini maksimaalset üksikannust 0,4 mg ja ööpäevast annust 0,6 mg ei tohi ületada. Neerukahjustus Mõõduka neerukahjustusega (GFR üle 30 ml/min, kuid alla 60 ml/min) patsientidel ei tohi moksonidiini üksikannus ületada 0,2 mg ja ööpäevane annus ei tohi ületada 0,4 mg.

Hemodialüüsi saavatel patsientidel on algannus 0,2 mg ööpäevas. Vajadusel ja hea taluvuse korral võib annust suurendada 0,4 mg-ni ööpäevas mõõduka neerukahjustusega patsientidel ja 0,3 mg-ni ööpäevas raske neerukahjustusega patsientidel (vt lõik 4.4).

Maksakahjustus Maksafunktsiooni kahjustusega patsientide kohta puuduvad uuringud. Kuna moksonidiinil puudub oluline maksametabolism, siis suurt mõju farmakokineetikale ei ole oodata ja annustamissoovitused kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidele on samasugused kui täiskasvanutel tavapärase annustamissoovituse korral. Lapsed Moksonidiini ei tohi kasutada alla 18 aasta vanustel lastel ja noorukitel ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu.

Manustamisviis Tabletid tuleb võtta piisava hulga vedelikuga. Tablette võib võtta koos toiduga või ilma.

Ravi kestus ei ole piiratud. Kuigi väikeses arvus uuringutes ei esinenud tagasilöögiefektina toimet vererõhule pärast moksonidiini kasutamise järsku lõpetamist, ei ole siiski soovitatav (sarnaselt kõigi hüpertensioonivastaste ainetega) lõpetada ravi moksonidiiniga järsku. Moksonidiini annust tuleb 2 nädala jooksul järk-järgult vähendada kuni lõpetamiseni.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes
• Siinussõlme nõrkuse sündroom
• 2. või 3. astme atrioventrikulaarne blokaad
• Bradükardia (puhkeoleku südamelöögisagedus < 50 lööki minutis)
• Südamepuudulikkus

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Turuletulekujärgselt on moksonidiiniga ravi saavatel patsientidel teatatud erineva astmega AV- blokaadi juhtudest. Nende teadete põhjal ei saa moksonidiini rolli atrioventrikulaarse juhtivuse pikenemise põhjustajana täielikult välistada. Seetõttu on soovitatav võimaliku AV-blokaadi tekke eelsoodumusega patsientide ravimisel rakendada ettevaatust.

Kui moksonidiini kasutatakse esimese astme AV-blokaadiga patsientidel, tuleb seda teha erilise ettevaatusega, vältimaks bradükardiat. Moksonidiini ei tohi kasutada kõrgema astme AV-blokaadide korral (vt lõik 4.3). Kui moksonidiini kasutatakse raske koronaartõvega või ebastabiilse stenokardiaga patsientidel, tuleb seda teha erilise ettevaatusega, sest selles patsientide rühmas on kasutamiskogemus piiratud.

Ettevaatus on soovitav moksonidiini manustamisel neerukahjustusega patsientidele, sest moksonidiin eritub peamiselt neerude kaudu. Sellistel patsientidel on soovitatav hoolikas annuse tiitrimine, eriti ravi alguses. Manustamist tuleb alustada annusega 0,2 mg ööpäevas ja seda võib suurendada kuni maksimaalselt 0,4 mg-ni ööpäevas mõõduka neerukahjustusega patsientidel (GFR üle 30 ml/min, ent alla 60 ml/min) ning maksimaalselt 0,3 mg-ni ööpäevas raske neerukahjustusega patsientidel (GFR < 30 ml/min), kui see on kliiniliselt näidustatud ja hästi talutav. Kui moksonidiini kasutatakse kombinatsioonis beetablokaatoriga ja ravi mõlema toimeainega tuleb lõpetada, siis tuleb kõigepealt lõpetada ravi beetablokaatoriga ja mõne päeva pärast moksonidiiniga.

Praeguseni ei ole täheldatud moksonidiiniga ravi lõpetamisel tagasilöögiefektina vererõhu tõusu. Siiski ei ole soovitav ravi moksonidiiniga järsult lõpetada; annust tuleb astmeliselt vähendada paari nädala jooksul.

Eakad patsiendid võivad vererõhku alandavate ravimite kardiovaskulaarsete toimete osas tundlikumad olla. Seetõttu tuleb ravi alustada väiksema annusega ning annuseid tuleb suurendada ettevaatlikult, et ennetada nende toimete võimalikke tõsiseid tagajärgi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Moksonidiini samaaegne manustamine teiste antihüpertensiivsete ainetega võimendab moksonidiini hüpotensiivset toimet.

Kuna tritsüklilised antidepressandid võivad vähendada tsentraalselt toimivate antihüpertensiivsete preparaatide toimet, ei ole tritsükliliste antidepressantide manustamine koos moksonidiiniga soovitatav. Moksonidiin võib tugevdada tritsükliliste antidepressantide (vältige koosmääramist), trankvillisaatorite, alkoholi, sedatiivsete preparaatide ja uinutite sedatiivset toimet.

Moksonidiin suurendab mõõdukalt kognitiivse funktsiooni pärssumist lorasepaami võtvatel patsientidel. Moksonidiin võib kaasuval manustamisel suurendada bensodiasepiinide sedatiivset toimet.

Moksonidiin eritub tubulaarsekretsiooni teel. Seetõttu ei saa välistada koostoimeid teiste tubulaarsekretsiooni teel erituvate ravimitega, kuid uuringutes digoksiini ja hüdroklorotiasiidiga ei leitud tõendeid koostoimete kohta. Glibenklamiidi suukaudne biosaadavus vähenes 11% võrra.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Moksonidiini kasutamise kohta rasedatel on andmeid vähe või puuduvad.

Loomkatsetes on näidatud reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele on teadmata. Moksonidiini ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul kui naise kliinilise seisundi tõttu on ravi moksonidiiniga hädavajalik.

Imetamine Moksonidiin eritub inimese rinnapiima. Seetõttu ei tohi moksonidiini rinnaga toitmise ajal kasutada. Kui ravi moksonidiiniga on kindlasti vajalik, tuleb rinnaga toitmine peatada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Hüpertensiooni ravi selle ravimiga nõuab regulaarset meditsiinilist jälgimist. Tulenevalt erinevatest individuaalsetest reaktsioonidest (nt pearinglus, uimasus) võib reaktsioonikiirus olla muutunud sel määral, mis kahjustab autojuhtimise ja masinatega töötamise või ohtlike tegevuste sooritamise võimet. See kehtib eelkõige ravi alustamisel, annuse suurendamisel ja ravimi vahetamisel, samuti koos alkoholi tarbimisega.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed moksonidiini võtmisel on suukuivus, pearinglus, asteenia ja unisus. Sageli väheneb nende sümptomite esinemine pärast paari esimest ravinädalat.

Kõrvaltoimed organsüsteemi klasside kaupa Järgmisi kõrvaltoimeid on täheldatud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes n=886 moksonidiinile eksponeeritud patsiendiga alltoodud sagedustega:

MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt organsüsteemi klass (≥1/10) (≥1/100 kuni <1/10) (≥1/1000 kuni <1/100) Psühhiaatrilised häired Unetus Närvilisus Närvisüsteemi häired Peavalu*, Minestus* Kõrva ja labürindi Tinnitus kahjustused Südame häired Bradükardia Vaskulaarsed häired Hüpotensioon* (sh Seedetrakti häired Suukuivus Kõhulahtisus, Naha ja nahaaluskoe Lööve/kihelus Angioödeem kahjustused Lihaste, luustiku ja Seljavalu Kaelavalu sidekoe kahjustused Üldised häired ja Asteenia Tursed manustamiskoha reaktsioonid *platseeboga võrreldes ei olnud esinemissagedus suurem Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Vähestel juhtudel on teatatud korraga kuni 19,6 mg annuste sissevõtmisest, mis ei põhjustanud surma. Teatatud nähtude ja sümptomite hulgas on peavalu, sedatsioon, somnolentsus, hüpotensioon, pearinglus, asteenia, bradükardia, suukuivus, oksendamine, väsimus ja valu ülakõhus. Raske üleannustamise korral on soovitatav hoolikas jälgimine, eriti teadvushäirete ja hingamise pärssumise suhtes. 2-aastase lapse tahtmatu üleannustamise juhul võttis laps mitteteadaoleva annuse moksonidiini (kuni 14 mg) ja tal tekkisid järgmised sümptomid: sedatsioon, hüpotensiivne kooma, mioos ja düspnoe. Maoloputuse, glükoosi infusioonide, kunstliku ventileerimise ja rahu tagamisega saavutati sümptomite täielik kadumine 11 tunni jooksul.

Põhinedes vähestel suure annusega läbiviidud loomkatsetel, võivad esineda ka ortostaatiline regulatsioonihäire, paradoksaalne vererõhu tõus, tahhükardia ja hüperglükeemia.

Intoksikatsiooni ravi Spetsiifilist antidooti ei ole. Hüpotensiooni korral võib kaaluda vereringe toetust, nagu vedelike ja dopamiini manustamine. Bradükardiat võib ravida atropiiniga. Alfaretseptorite antagonistid võivad vähendada või kaotada moksonidiini üleannustamisel tekkiva paradoksaalse hüpertensiooni.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: hüpertensioonivastased ained, tsentraalse toimega antiadrenergilised ained, imidasoliiniretseptori agonistid, ATC-kood: C02AC05

Erinevates loommudelites on näidatud, et moksonidiinil on tugev hüpertensioonivastane toime. Olemasolevad katseandmed näitavad veenvalt, et moksonidiini hüpertensioonivastane toimepunkt paikneb kesknärvisüsteemis (KNS). On näidatud, et ajutüves reageerib moksonidiin valikuliselt I - imidasoliini retseptoritega. Need imidasoliinitundlikud retseptorid on koondunud peamiselt aju külgvatsakeste rostraalsesse osasse. See piirkond on kriitilise tähtsusega perifeerse sümpaatilise närvisüsteemi tsentraalses juhtimises. I -imidasoliini retseptoriga reageerimise tulemusena väheneb aktiivsus sümpaatilistes närvikiududes (tõendatud kardiaalsete, kõhuõõne elundite ja neeru sümpaatiliste närvikiudude puhul). Inimestel põhjustab ravi moksonidiiniga sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse vähendamise kaudu süsteemse vaskulaarse resistentsuse vähenemist ja selle tulemusena arteriaalse vererõhu vähenemist. Moksonidiini mõju suremusele ja kardiovaskulaarsele haigestumusele essentsiaalse hüpertensiooni ravi kestel on praegu teadmata. Moksonidiin erineb teistest kättesaadavatest tsentraalselt toimivatest hüpertensioonivastastest ainetest oma vaid nõrga afiinsuse poolest tsentraalsete alfa -adrenoretseptorite suhtes, võrreldes I -imidasoliini retseptoritega. Alfa -adrenoretseptoreid peetakse molekulaarseks sihtmärgiks, mille kaudu vahendatakse sedatsiooni ja suukuivust – tsentraalselt toimivate antihüpertensiivsete preparaatide kõige sagedamini esinevaid kõrvaltoimeid. Tulenevalt kõrgest selektiivsusest imidasoliini retseptorite suhtes on alfa -adrenoretseptorite mõjutamisest tingitud kõrvaltoimed (nagu sedatsioon ja suukuivus, mis on tsentraalselt toimivate antihüpertensiivsete preparaatide kõige sagedamad kõrvaltoimed) oluliselt vähem väljendunud. Avaldatud andmed näitavad, et vasaku vatsakese hüpertroofiaga (LVH) patsientidel, kes saavad vererõhu langetamiseks samaaegset ravi angiotensiin-II antagonistiga (AIIA) ja moksonidiiniga, saavutati LVH vähenemise paranemine võrreldes tiasiidi ja kaltsiumikanali blokaatori vaba kombinatsiooniga.

Kaks kuud kestnud kliinilises uuringus parandas moksonidiini insuliinitundlikkuse indeksit ülekaalulistel ja insuliiniresistentsetel mõõduka hüpertensiooniga patsientidel 21% võrra võrreldes platseeboga.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub moksonidiin seedetrakti ülaosast kiiresti (t ~1 h) ja peaaegu täielikult. Puudub esmane maksapassaaž ja biosaadavus on 88%. Manustamine koos toiduga ei muuda moksonidiini farmakokineetikat. Jaotumine Moksonidiini maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 30...180 minutit pärast õhukese polümeerikattega tableti manustamist. In vitro testide järgi seondub inimese plasmavalkudega vaid ligikaudu 7,2% moksonidiinist (V = 1,8 ± 0,4 l/kg). Biotransformatsioon Moksonidiinist metaboliseerub 10...20%, peamiselt 4,5-dehüdromoksonidiiniks ja guanidiini derivaadiks imidasooltsükli lagunemise tõttu. 4,5-dehüdromoksonidiini hüpotensiivne toime moodustab ainult 1/10 ja guanidiini derivaadi toime vähem kui 1/100 moksonidiini omast. Eritumine Moksonidiin ja selle metaboliidid elimineeruvad peaaegu täielikult neerude kaudu. Üle 90% annusest eritub neerudega esimese 24 tunni jooksul pärast manustamist, roojaga eritub vaid ligikaudu 1%. Muutumatu moksonidiini kumulatiivne eritumine moodustab ligikaudu 50...70%. Moksonidiini keskmine plasma poolväärtusaeg on 2,2...2,3 tundi ja renaalse eliminatsiooni poolväärtusaeg on 2,6...2,8 tundi.

On tõendatud, et vaatamata renaalsele eritumisele ei põhjusta ravimi korduv manustamine ega ka neerufunktsiooni kahjustus moksonidiini kumulatsiooni.

Farmakokineetika hüpertensiooniga patsientidel Hüpertensiooniga patsientidel ei täheldatud olulisi farmakoloogilisi muutusi võrreldes tervete isikutega. Farmakokineetika eakatel Moksonidiini farmakokineetiliste omaduste väikesed erinevused tervetel eakatel võrreldes nooremate täiskasvanutega ei ole tõenäoliselt kliiniliselt olulised. Kuna moksonidiin ei kumuleeru organismis, siis ei ole vaja annust kohandada, tingimusel et neerufunktsioon on normaalne.

Farmakokineetika lastel Lastel ei ole farmakokineetilisi uuringuid läbi viidud.

Farmakokineetika neerukahjustuse korral Moksonidiini eritumine on oluliselt seotud kreatiniini kliirensiga. Neerukahjustusega patsientidel tuleb annust kohandada vastavalt individuaalsele vajadusele. Mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (GFR 30...60 ml/min) on AUC suurenenud 85% ja kliirens vähenenud 52% võrra. Võrreldes normaalse neerufunktsiooniga (GFR > 90 ml/min) hüpertensiivsete patsientidega on tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioon ja terminaalne poolväärtusaeg suurenenud vastavalt ligikaudu 2 korda ja 1,5 korda. Moksonidiini maksimaalne kontsentratsioon plasmas suureneb vaid 1,5...2 korda.

Raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (GFR < 30 ml/min) on tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioon ja terminaalne poolväärtusaeg ligikaudu 3 korda suuremad. Neil patsientidel ei esinenud korduval manustamisel ootamatut ravimi kumulatsiooni. Võrreldes normaalse

neerufunktsiooniga hüpertensiivsete patsientidega on lõppstaadiumis neeruhaigusega (GFR < 10 ml/min) patsientidel, kes saavad hemodialüüsi, AUC ja terminaalne poolväärtusaeg suurenenud vastavalt 6 korda ja 4 korda.

Moksonidiin on vähesel määral hemodialüüsiga eemaldatav.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, reproduktsioonitoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Pikaajalisel suukaudsel manustamisel rottidele (annustes 0,12…4 mg/kg) ja koertele (annustes 0,04…0,4 mg/kg) 52 nädala jooksul ilmnesid moksonidiini olulised toimed vaid suurimate annuste puhul. Rottidel esines suurte annustega kergeid elektrolüütide tasakaalu häireid (vere naatriumisisalduse vähenemine ja kaaliumi-, uurea- ja kreatiniinisisalduse suurenemine) ja koertel esines vaid suurte annuste korral emeesi ja salivatsiooni. Lisaks esines mõlema liigi suure annuse rühmades kerge maksa massi suurenemine.

Loomkatsetes on näidatud embrüofetaalset toksilisust vaid emasloomale toksiliste annuste puhul.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet fertiilsusele ega teratogeensust. Embrüotoksiline toime ilmnes rottidel annustega 3 mg/kg ööpäevas ja küülikutel annustega üle 0,7 mg/kg ööpäevas.

Uuringus, mis hõlmas rottide peri- ja postnataalset perioodi, olid järglaste areng ja elulemus mõjutatud, kui kasutati suuremaid annuseid kui 1 mg/kg ööpäevas.

Kartsinogeensuse uuringutes rottidel annustega kuni 3,6 mg/kg ööpäevas ja hiirtel kuni 7,5 mg/kg ööpäevas ei leitud tõendeid moksonidiini kartsinogeensuse riski kohta.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Laktoosmonohüdraat Krospovidoon Povidoon (K25) Magneesiumstearaat (Ph. Eur.)

Tableti kate Hüpromelloos Titaandioksiid (E171) Makrogool (400) Punane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

24 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 ºC.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistev PVC/PVDC/Al blisterpakend.

Pakendi suurused 10, 20, 28, 30, 50, 98, 100, 400 (haiglapakendid 20 x 20, 10 x 40) õhukese polümeerikattega tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Wörwag Pharma GmbH & Co. KG Flugfeld-Allee 24 71034 Böblingen Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Moxogamma 0,2 mg: 466305 Moxogamma 0,3 mg: 466405 Moxogamma 0,4 mg: 466505

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.02.2005 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.06.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

detsember 2021