Marevan – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Artikli sisukord

Näidustus: Süvaveenide tromboosi ja kopsuarteri trombemboolia profülaktika ja ravi. Müokardiinfarkti sekundaarne profülaktika ja trombemboolia tüsistuste (insult või süsteemne trombembolism) profülaktika pärast müokardiinfarkti. Trombemboolia tüsistuste (insult või süsteemne trombembolism) profülaktika kodade fibrillatsiooniga, südameklapi probleemidega või südameklapiproteesiga patsientidel.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord 1 Mis ravim on Marevan / Marevan forte ja milleks seda kasutatakse

1. Mis ravim on Marevan / Marevan forte ja milleks seda kasutatakse

Varfariini (Marevan’i / Marevan forte toimeaine) kasutatakse tromboembolismi (verehüüvete) profülaktikaks või tromboembolismi või selle tüsistuste raviks. Marevan / Marevan forte tabletid vähendavad kalduvust verehüüvete tekkimisele.

Arst informeerib teid, missuguse haiguse raviks või vältimiseks on Marevan / Marevan forte teile määratud. Kõige enam kasutatakse ravimit:

alajäseme süvaveenide tromboosi (verehüübed alajäseme veenides) ja kopsuarteri trombemboolia (verehüübed kopsuarterites) ennetamiseks ja raviks;
verehüüvete tekke ennetamiseks kodade fibrillatsiooni (teatud tüüpi südame rütmihäire) ajal;
verehüüvete tekke või kordumise ennetamiseks pärast südamelihase infarkti;
verehüüvete tekke ennetamiseks südameklapi probleemide korral või pärast südameklapi vahetuse operatsiooni.

2. Mida on vaja teada enne Marevan’i/Marevan forte kasutamist

Marevan’i / Marevan forte’t ei tohi kasutada

kui te olete rase, esimesel trimestril või viimasel neljal rasedusnädalal;
kui teil on verehüübimishaigus (hemofiilia, von Willebrandi tõbi, trombotsüütide vähesus [trombotsütopeenia] või trombotsüütide funktsiooni häire);
kui teil on raske maksapuudulikkus või maksatsirroos;
kui teil on ravile allumatu kõrgvererõhutõbi;
kui teil on olnud hiljuti koljusisene verejooks;
kui teil on kalduvus tihti kukkuda närvisüsteemi probleemide või teiste terviseprobleemide tõttu;
kui teile on tehtud neurokirurgiline või silmaoperatsioon või on see plaanis lähitulevikus;
kui teil on südame sisekesta põletik (endokardiit), südamepauna põletik (perikardiit) või südamepaunas liigne vedelik (perikardi efusioon);
kui teil on seedetrakti verejooks, millega võib kaasneda veriokse ja verine või musta värvusega väljaheide või teil on seedetrakti verejooksu soodustavad seisundid, nt

põletikuline jämesoole seina väljasopistustõbi (divertikuliit), raske maohaavandtõbi või pahaloomuline kasvaja;

kui teil on kuseteede verejooksu soodustavad seisundid;
kui olete varfariini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
kui te kasutate naistepuna ürti (Hypericum perforatum);
kui teil on dementsus, psühhoos, alkoholism või muu seisund, mille korral antikoagulantravi ei ole ohutult läbiviidav.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Marevan’i / Marevan forte võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

kui te olete rase või planeerite rasedust;
kui teil on kilpnäärme üle- või alatalitus;
kui teil on südamepuudulikkus, millega seoses on esinenud äkilisi haiguse halvenemise perioode (tursete suurenemine või hingamisraskused);
kui teil on muu maksapuudulikkuse vorm, mida ei ole ülalpool mainitud, või hepatiit;
kui teil on neerupuudulikkus;
kui teil on lähiajal plaanis hambaravi või muu kirurgiline protseduur, pidage nõu oma arstiga;
kui te kasutate, alustate või lõpetate ravi teiste ravimitega Marevan’i / Marevan forte’ga ravimise ajal (vt lõik „Muud ravimid ja Marevan / Marevan forte“).

Vältige suuri muutusi toitumisharjumustes, sest toiduga saadav K-vitamiini kogus võib mõjutada ravi varfariiniga. Seisundid, mis võivad ravi mõjutada, on üleminek taimetoidule, äärmuslike dieetide pidamine, depressioon, oksendamine, kõhulahtisus, steatorröa või muudel põhjustel esinevad imendumishäired.

Muud ravimid ja Marevan / Marevan forte Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimid, taimsed ravimid või loodustooted.

Ravimid Väga paljud ravimid kas tugevdavad või nõrgendavad Marevan’i / Marevan forte toimet. Ärge alustage uute ravimite kasutamist ega katkestage vanade ravimite võtmist, kuni te pole sellest oma arstiga rääkinud. Kõik muutused ravimite kasutamises võivad mõjutada suukaudsete antikoagulantide tasakaalu ja võimalik, et teil tuleb sagedamini määrata INR-i väärtust (laboriuuringu abil). Kui vajate valuvaigisteid, konsulteerige palun oma arstiga. Enamikku ilma retseptita saada olevaid valuvaigisteid ei tohi kasutada koos Marevan’i / Marevan forte’ga. Ajutiseks valu ja palaviku leevenduseks võib kasutada ainult toimeainena paratsetamooli sisaldavaid ravimeid.

Glükoosamiin (osteoartriidi ravim) võib tugevdada Marevan’i / Marevan forte toimet.

Taimsed ravimid ja loodustooted Kui kasutate juba mõnda alljärgnevatest taimsetest preparaatidest, peaksite konsulteerima arstiga, enne kui taimse ravimi kasutamise lõpetate. Marevan’i / Marevan forte toimet võivad tugevdada hõlmikpuu (Ginkgo biloba), küüslauk (Allium sativum), dong quai preparaat (Angelica sinensis), papaia (Carica papaya) ja danšen (Salvia miltiorrhiza). Marevan’i / Marevan forte toimet võivad nõrgendada liht-naistepuna (Hypericum perforatum) ja ženšenn (Panax spp.). Seetõttu ei tohi Marevan’i / Marevan forte ravi ajal nende taimsete toodetega ravi alustada või lõpetada, enne kui olete konsulteerinud arstiga.

Marevan / Marevan forte koos toidu, joogi ja alkoholiga K-vitamiini võtmine mõjutab Marevan’i / Marevan forte ravi tasakaalu. Seetõttu peab K-vitamiini sisaldavate toitude tarbimine varfariinravi ajal olema võimalikult stabiilne. Tuleb vältida äkilisi

toitumisharjumuste muutusi. K-vitamiini sisaldavad kõige rohkem rohelised taimed, lehed ja ürdid.

Mõned neist on loetletud alljärgnevalt. Nende kasutamist ei ole tarvis vältida, kuid igapäevased kogused peavad olema nii ühtlased kui võimalik: rebasheina (amaranti) lehed, avokaado, brokoli, brüsseli kapsas, kapsas, canola õli, tuumkõrvits, murulauk, koriander, kurgikoor (aga mitte kooritud kurk), endiivia, lehtkapsas, kiivi, aedsalat, piparmündilehed, lehtsinep, oliiviõli, petersell, herned, pistaatsiapähklid, spirulina (sini-rohevetikas), spinatilehed, roheline sibul, sojaoad, sojaõli, teelehed (ent mitte tee), naerilehed, allikkress.

Jõhvikamahl ja teised jõhvikatooted võivad varfariini toimet tugevdada ja seetõttu peaks vältima nende samaaegset kasutamist.

Rohke alkoholitarbimine, eriti juhul kui maksafunktsioon on vähenenud, tugevdab varfariini toimet. Seega tuleb alkoholi tarbimisel olla ettevaatlik.

Varfariin ja suitsetamine Suitsetamine võib mõjutada varfariini toimet. Te võite vajada sagedasemat INR-i määramist, kui te olete pikaajaliselt suitsetanud ja lõpetate suitsetamise ravi ajal Marevan’i või Marevan forte’ga.

Rasedus ja imetamine Teie arst otsustab, kas te tohite kasutada raseduse ajal Marevan’i / Marevan forte’t. Kui te plaanite rasestuda või rasestute ravi ajal Marevan’i / Marevan forte’ga, peate pöörduma oma arsti poole, sest Marevan’i / Marevan forte kasutamine raseduse ajal võib kahjustada loodet.

Marevan’i / Marevan forte’t ei tohi kasutada raseduse esimesel trimestril ja viimasel neljal rasedusnädalal ning võimalusel tuleb vältida Marevan’i / Marevan forte kasutamist kogu raseduse ajal, välja arvatud erandjuhud spetsialisti jälgimise all.

Varfariinnaatrium ei eritu rinnapiima ja seega võib ravi ajal Marevan’i / Marevan forte’ga jätkata rinnaga toitmist.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Varfariin ei mõjuta autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.

Marevan / Marevan forte sisaldab laktoosi ja naatriumi Ravim sisaldab 85 mg laktoosi (monohüdraadina). Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Marevan’i / Marevan forte’t kasutada

Te saate täpsed juhised Marevan’i / Marevan forte ravi kohta oma arstilt, haiglast või tervisekeskusest. Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Vajalik on teha regulaarseid vereanalüüse. Ravimiannused määratakse teile individuaalselt ja päevased annused võivad erineda. On äärmiselt tähtis järgida antud annustamisjuhiseid ja käia õigel ajal vereanalüüse tegemas.

vaatamata peab see isik pöörduma arsti poole nii kiiresti kui võimalik. Oksendamise esilekutsumist ei tohi esmaabivõttena kasutada.

Kui te unustate Marevan’i / Marevan forte’t võtta Kui te unustasite annuse võtmata ja märkasite seda 12 tunni jooksul, võite selle annuse kohe ära võtta. Järgmine annus võtke tavalisel ajal. Kui õigest võtmise ajast on möödas rohkem kui 12 tundi, tuleb ununenud annus jagada kaheks või kolmeks osaks ja need tuleb võtta võrdselt koos järgmiste päevade annustega nii, et teie ravimi nädalane koguannus jääks samaks. Kui unustate võtta rohkem kui ühe ravimannuse, võtke edasiste juhiste saamiseks ühendust arstiga. Ärge võtke kunagi kahekordset annust ega kahte annust lühikese vaheajaga üksteise järel.

Kui te lõpetate Marevan’i / Marevan forte kasutamise Kui te lõpetate Marevan’i / Marevan forte võtmise, püsib hüübimisvastane toime 2…5 päeva.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Tähtis! Teatage kohe arstile, kui te märkate ravi ajal Marevan’i / Marevan forte’ga mõnda järgmistest kõrvaltoimetest:

Suurenenud soodumus verevalumite, ninaverejooksude või igemeveritsuste tekkimiseks, veri uriinis, musta värvi või tõrvataoline väljaheide, vere oksendamine, tavalisest pikaajalisemad või vererohkemad menstruaalverejooksud.
Allergiline reaktsioon – nähtudeks võivad olla näo, huulte, keele või kurgu paistetus, hingamis- või neelamisraskus, tugev nahasügelus koos kuplade tekkega.
Punased või lillad turses või valulikud laigud nahal, mis näevad välja nagu verevalumid, või verega täidetud villid, mis muutuvad lillaks.
Valulikud varbad, mille värvus muutub lillaks või tumedaks.
Valulik nahalööve. Varfariin võib harvadel juhtudel põhjustada raskeid nahahaigusi, sh kaltsifülaksiat, mis võib alata valuliku nahalööbega, misjärel tekivad muud rasked tüsistused. See kõrvaltoime esineb sagedamini kroonilise neeruhaigusega patsientidel.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st): Kerged verejooksud (ninaverejooksud, igemete veritsus või verevalumid); samuti veri uriinis, musta värvi või verine väljaheide, vererohked või pikenenud menstruaalverejooksud. Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus. Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st): Kumariinnekroos, lillade varvaste sündroom (valulikud lillakad nahakahjustused varvastel või jalataldadel).

Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10 000-st): Ülitundlikkusreaktsioonid (tavaliselt nahalööbed), mööduv maksaensüümide aktiivsuse tõus, sapivalu, veresoonte põletiku teke, mööduv juuste väljalangemine, kestev erektsioon (tavaliselt kohe ravi algul), hingetoru lubjastumine, kolesterooli embolism.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel: Kaltsiumi ladestumine veresoonte seintesse, mis põhjustab süvenevaid ja valulikke nahahaavandeid. Neerufunktsiooni kahjustus, mis esineb koos liigse verehüübimatuse ja vere leidumisega uriinis (antikoagulandiga seotud nefropaatia).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Marevan’i / Marevan forte’t säilitada

Hoida temperatuuril kuni 25ºC. Hoida originaalpakendis. Hoida purk tihedalt suletuna ja välispakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Marevan / Marevan forte sisaldab:

Toimeaine on 3 mg või 5 mg varfariinnaatriumi ühes tabletis.
Teised koostisosad on laktoosmonohüdraat, maisitärklis, magneesiumstearaat, povidoon K-30 ja värvained:
Marevan 3 mg tablett: indigokarmiin (E132)
Marevan forte 5 mg tablett: erütrosiin (E127)

Marevan forte 5 mg tablett: roosa (võib olla täpiline), ümmargune, lame, lihvitud servaga tablett, millel on märgis „ORN18“, diameeter 7 mm. Ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. Valge pudel (HDPE) ja võltsimiskindel keeratav kork (HDPE).

Pakendi suurus: 100 tabletti.

Müügiloa hoidja Orion Corporation Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome

Tootja Orion Corporation Orion Pharma Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome

Orion Corporation Orion Pharma Joensuunkatu 7 FI-24100 Salo Soome

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Orion Pharma Eesti OÜ Tel: +372 66 44 550 E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2026.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Marevan/Marevan forte ja milleks seda kasutatakse

Varfariini (Marevan’i ja Marevan forte toimeaine) kasutatakse trombemboolia (verehüüvete) profülaktikaks või trombembolismi või selle tüsistuste raviks. Marevan / Marevan forte tabletid vähendavad kalduvust verehüüvete tekkimisele.

Arst informeerib teid, missuguse haiguse raviks või vältimiseks on Marevan / Marevan forte teile määratud. Kõige enam kasutatakse ravimit:

alajäseme süvaveenide tromboosi (verehüübed alajäseme veenides) ja kopsuarteri trombemboolia (verehüübed kopsuarterites) ennetamiseks ja raviks;
verehüüvete tekke ennetamiseks kodade fibrillatsiooni (teatud tüüpi südame rütmihäire) ajal;
verehüüvete tekke või kordumise ennetamiseks pärast südamelihase infarkti;
verehüüvete tekke ennetamiseks südameklapi probleemide korral või pärast südameklapi vahetuse operatsiooni.

2. Mida on vaja teada enne Marevan’i / Marevan forte kasutamist

Marevan’i / Marevan forte’t ei tohi võtta

kui te olete rase, esimesel trimestril või viimasel neljal rasedusnädalal;
kui teil on verehüübimishaigus (hemofiilia, von Willebrandi tõbi, trombotsüütide vähesus [trombotsütopeenia] või trombotsüütide funktsiooni häire);
kui teil on raske maksapuudulikkus või maksatsirroos;
kui teil on ravile allumatu kõrgvererõhutõbi;
kui teil on olnud hiljuti koljusisene verejooks;
kui teil on kalduvus tihti kukkuda närvisüsteemi probleemide või teiste terviseprobleemide tõttu;
kui teile on tehtud neurokirurgiline või silmaoperatsioon või on see plaanis lähitulevikus;
kui teil on südame sisekesta põletik (endokardiit), südamepauna põletik (perikardiit) või südamepaunas liigne vedelik (perikardi efusioon);

kui teil on seedetrakti verejooks, millega võib kaasneda veriokse ja verine või musta värvusega väljaheide või teil on seedetrakti verejooksu soodustavad seisundid, nt põletikuline jämesoole seina väljasopistustõbi (divertikuliit), raske maohaavandtõbi või pahaloomuline kasvaja;
kui teil on kuseteede verejooksu soodustavad seisundid;
kui olete varfariini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
kui te kasutate naistepuna ürti (Hypericum perforatum);
kui teil on dementsus, psühhoos, alkoholism või muu seisund, mille korral antikoagulantravi ei ole ohutult läbiviidav.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Marevan’i / Marevan forte võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

kui te olete rase või planeerite rasedust;
kui teil on kilpnäärme üle- või alatalitlus;
kui teil on südamepuudulikkus, millega seoses on esinenud äkilisi haiguse halvenemise perioode (tursete suurenemine või hingamisraskused);
kui teil on muu maksapuudulikkuse vorm, mida ei ole ülalpool mainitud, või hepatiit;
kui teil on neerupuudulikkus;
kui teil on lähiajal plaanis hambaravi või muu kirurgiline protseduur, pidage nõu oma arstiga;
kui te kasutate, alustate või lõpetate ravi teiste ravimitega Marevan’i / Marevan forte’ga ravimise ajal (vt lõik „Muud ravimid ja Marevan / Marevan forte“).

Kui vajate valuvaigisteid, konsulteerige palun oma arstiga. Enamikku ilma retseptita saada olevaid valuvaigisteid ei tohi kasutada koos Marevan’i / Marevan forte’ga. Ajutiseks valu ja palaviku leevenduseks võib kasutada ainult toimeainena paratsetamooli sisaldavaid ravimeid.

Glükoosamiin (osteoartroosi ravim) võib tugevdada Marevan’i / Marevan forte toimet.

Marevan / Marevan forte koos toidu, joogi ja alkoholiga

K-vitamiini võtmine mõjutab Marevan’i / Marevan forte ravi tasakaalu. Seetõttu peab K-vitamiini sisaldavate toitude tarbimine varfariinravi ajal olema võimalikult stabiilne. Tuleb vältida äkilisi toitumisharjumuste muutusi. K-vitamiini sisaldavad kõige rohkem rohelised taimed, lehed ja ürdid. Mõned neist on loetletud alljärgnevalt. Nende kasutamist ei ole tarvis vältida, kuid igapäevased

kogused peavad olema nii ühtlased kui võimalik: rebasheina (amaranti) lehed, avokaado, brokoli, brüsseli kapsas, kapsas, canola õli, tuumkõrvits, murulauk, koriander, kurgikoor (aga mitte kooritud kurk), endiivia, lehtkapsas, kiivi, aedsalat, piparmündilehed, lehtsinep, oliiviõli, petersell, herned, pistaatsiapähklid, spirulina (sini-rohevetikas), spinatilehed, roheline sibul, sojaoad, sojaõli, teelehed (ent mitte tee), naerilehed, allikkress.

Jõhvikamahl ja teised jõhvikatooted võivad varfariini toimet tugevdada ja seetõttu peaks vältima nende samaaegset kasutamist.

Rohke alkoholitarbimine, eriti juhul kui maksafunktsioon on vähenenud, tugevdab varfariini toimet. Seega tuleb alkoholi tarbimisel olla ettevaatlik.

Varfariinnaatrium ei eritu rinnapiima ja seega võib ravi ajal Marevan’i / Marevan forte’ga jätkata rinnaga toitmist.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Varfariin ei mõjuta autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Marevan’i / Marevan forte’t kasutada

Kui te võtate Marevan’i / Marevan forte’t rohkem, kui ette nähtud Kui võtate kogemata ettekirjutatust suurema annuse ravimit või kui keegi teine võttis kogemata Marevan’i / Marevan forte’t, siis tuleb kohe võtta ühendust arstiga, et saada juhised edasiseks käitumiseks. Suure üleannuse sissevõtmisel võib esmaabivõttena manustada aktiivsütt, kuid sellele vaatamata peab see isik pöörduma arsti poole nii kiiresti kui võimalik. Oksendamise esilekutsumist ei tohi esmaabivõttena kasutada. Kui te unustate Marevan’i / Marevan forte’t võtta

Kui te unustasite annuse võtmata ja märkasite seda 12 tunni jooksul, võite selle annuse kohe ära võtta. Järgmine annus võtke tavalisel ajal. Kui õigest võtmise ajast on möödas rohkem kui 12 tundi, tuleb ununenud annus jagada kaheks või kolmeks osaks ja need tuleb võtta võrdselt koos järgmiste päevade annustega nii, et teie ravimi nädalane koguannus jääks samaks. Kui unustate võtta rohkem kui ühe ravimannuse, võtke edasiste juhiste saamiseks ühendust arstiga. Ärge võtke kunagi kahekordset annust ega kahte annust lühikese vaheajaga üksteise järel.

Kui te lõpetate Marevan’i / Marevan forte kasutamise Kui te lõpetate Marevan’i / Marevan forte võtmise, püsib hüübimisvastane toime 2…5 päeva.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Tähtis! Teatage kohe arstile, kui te märkate ravi ajal Marevan’i / Marevan forte’ga mõnda järgmistest kõrvaltoimetest:

Suurenenud soodumus verevalumite, ninaverejooksude või igemeveritsuste tekkimiseks, veri uriinis, musta värvi või tõrvataoline väljaheide, vere oksendamine, tavalisest pikaajalisemad või vererohkemad menstruaalverejooksud.
Allergiline reaktsioon – nähtudeks võivad olla näo, huulte, keele või kurgu paistetus, hingamis- või neelamisraskus, tugev nahasügelus koos kuplade tekkega.
Punased või lillad turses või valulikud laigud nahal, mis näevad välja nagu verevalumid, või verega täidetud villid, mis muutuvad lillaks.
Valulikud varbad, mille värvus muutub lillaks või tumedaks.
Valulik nahalööve. Varfariin võib harvadel juhtudel põhjustada raskeid nahahaigusi, sh kaltsifülaksiat, mis võib alata valuliku nahalööbega, misjärel tekivad muud rasked tüsistused. See kõrvaltoime esineb sagedamini kroonilise neeruhaigusega patsientidel.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st): Kumariinnekroos, lillade varvaste sündroom (valulikud lillakad nahakahjustused varvastel või jalataldadel).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): Kaltsiumi ladestumine veresoonte seintesse, mis põhjustab süvenevaid ja valulikke nahahaavandeid. Neerufunktsiooni kahjustus, mis esineb koos liigse verehüübimatuse ja vere leidumisega uriinis (antikoagulandiga seotud nefropaatia).

5. Kuidas Marevan’i / Marevan forte’t säilitada

Hoida temperatuuril kuni 25ºC. Hoida originaalpakendis. Hoida purk tihedalt suletuna ja välispakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Pakendis on niiskust imava aine kapsel, mis kaitseb tablette niiskuse eest. Niiskust imava aine kapslit ei tohi pakendist välja võtta. Ärge neelake niiskust imava aine kapslit alla.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Marevan / Marevan forte sisaldab

Toimeaine on 3 mg või 5 mg naatriumvarfariini ühes tabletis.
Teised koostisosad on:

Marevan 3 mg tablett: laktoosmonohüdraat, maisitärklis, magneesiumstearaat, želatiin ja indigokarmiin (E132). Marevan forte 5 mg tablett: laktoosmonohüdraat, maisitärklis, magneesiumstearaat, povidoon ja erütrosiin (E127).

Kuidas Marevan / Marevan forte välja näeb ja pakendi sisu Marevan 3 mg tablett: helesinine (võib olla täpiline), ümmargune, lame, lihvitud servaga tablett, millel on märgis „ORN17“, diameeter 7 mm. Ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. Marevan forte 5 mg tablett: roosa (võib olla täpiline), ümmargune, lame, lihvitud servaga tablett, millel on märgis „ORN18“, diameeter 7 mm. Ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Valge plastpurk (HDPE) koos niiskust imava aine kapsliga, suletud võltsimiskindla turvakorgiga (HDPE).

Pakendi suurus: 100 tabletti.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja:

UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu tel: +37065796198

Tootja: Orion Corporation Orion Pharma

Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome

Orion Corporation Orion Pharma Joensuunkatu 7 FI-24100 Salo Soome

Ümberpakendaja: UAB Entafarma Klonėnų vs. 1 LT-19156 Širvintų r. sav. Leedu

Medezin Sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14 Konstantynów Łódzki 95-050 Łódzkie Poola

UAB Santamed LT Liepų g. 9, Linksmakalnio km. LT-53290 Kauno r. sav. Leedu

UAB Armila Molėtų pl. 75 LT-14259 Vilnius Leedu

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Apteegikaubanduse Hulgimüük OÜ Lelle tn 24, Kesklinna linnaosa Tallinn, Harju maakond, 11318 Eesti

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2025.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord 1 Mis ravim on Marevan ja milleks seda kasutatakse

1. Mis ravim on Marevan ja milleks seda kasutatakse

Varfariini (Marevan’i toimeaine) kasutatakse trombembolismi (verehüüvete) profülaktikaks või trombembolismi või selle tüsistuste raviks. Marevan tabletid vähendavad kalduvust verehüüvete tekkimisele.

Arst informeerib teid, missuguse haiguse raviks või vältimiseks on Marevan teile määratud. Kõige enam kasutatakse ravimit:

alajäseme süvaveenide tromboosi (verehüübed alajäseme veenides) ja kopsuarteri trombemboolia (verehüübed kopsuarterites) ennetamiseks ja raviks;
verehüüvete tekke ennetamiseks kodade fibrillatsiooni (teatud tüüpi südame rütmihäire) ajal;
verehüüvete tekke või kordumise ennetamiseks pärast südamelihase infarkti;
verehüüvete tekke ennetamiseks südameklapi probleemide korral või pärast südameklapi vahetuse operatsiooni.

2. Mida on vaja teada enne Marevan’i kasutamist

Marevan’i ei tohi kasutada

kui te olete rase, esimesel trimestril või viimasel neljal rasedusnädalal;
kui teil on verehüübimishaigus (hemofiilia, von Willebrandi tõbi, trombotsüütide vähesus [trombotsütopeenia] või trombotsüütide funktsiooni häire);
kui teil on raske maksapuudulikkus või maksatsirroos;
kui teil on ravile allumatu kõrgvererõhutõbi;
kui teil on olnud hiljuti koljusisene verejooks;
kui teil on kalduvus tihti kukkuda närvisüsteemi probleemide või teiste terviseprobleemide tõttu;
kui teile on tehtud neurokirurgiline või silmaoperatsioon või on see plaanis lähitulevikus;
kui teil on südame sisekesta põletik (endokardiit), südamepauna põletik (perikardiit) või südamepaunas liigne vedelik (perikardi efusioon);
kui teil on seedetrakti verejooks, millega võib kaasneda veriokse ja verine või musta värvusega väljaheide või teil on seedetrakti verejooksu soodustavad seisundid, nt põletikuline jämesoole seina väljasopistustõbi (divertikuliit), raske maohaavandtõbi või pahaloomuline kasvaja;

kui teil on kuseteede verejooksu soodustavad seisundid;
kui olete varfariini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
kui te kasutate naistepuna ürti (Hypericum perforatum);
kui teil on dementsus, psühhoos, alkoholism või muu seisund, mille korral antikoagulantravi ei ole ohutult läbiviidav.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Marevan’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

kui te olete rase või planeerite rasedust;
kui teil on kilpnäärme üle- või alatalitlus;
kui teil on südamepuudulikkus, millega seoses on esinenud äkilisi haiguse halvenemise perioode (tursete suurenemine või hingamisraskused);
kui teil on muu maksapuudulikkuse vorm, mida ei ole ülalpool mainitud, või hepatiit;
kui teil on neerupuudulikkus;
kui teil on lähiajal plaanis hambaravi või muu kirurgiline protseduur, pidage nõu oma arstiga;
kui te kasutate, alustate või lõpetate ravi teiste ravimitega Marevan’iga ravimise ajal (vt lõik „Muud ravimid ja Marevan“).

Muud ravimid ja Marevan Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimid, taimsed ravimid või loodustooted.

Ravimid Väga paljud ravimid kas tugevdavad või nõrgendavad Marevan’i toimet. Ärge alustage uute ravimite kasutamist ega katkestage vanade ravimite võtmist, kuni te pole sellest oma arstiga rääkinud. Kõik muutused ravimite kasutamises võivad mõjutada suukaudsete antikoagulantide tasakaalu ja võimalik, et teil tuleb sagedamini määrata INR-i väärtust (laboriuuringu abil).

Kui vajate valuvaigisteid, konsulteerige palun oma arstiga. Enamikku ilma retseptita saada olevaid valuvaigisteid ei tohi kasutada koos Marevan’iga. Ajutiseks valu ja palaviku leevenduseks võib kasutada ainult toimeainena paratsetamooli sisaldavaid ravimeid. Glükoosamiin (osteoartriidi ravim) võib tugevdada Marevan’i toimet.

Taimsed ravimid ja loodustooted Kui kasutate juba mõnda alljärgnevatest taimsetest preparaatidest, peaksite konsulteerima arstiga, enne kui taimse ravimi kasutamise lõpetate. Marevan’i toimet võivad tugevdada hõlmikpuu (Ginkgo biloba), küüslauk (Allium sativum), dong quai preparaat (Angelica sinensis), papaia (Carica papaya) ja danšen (Salvia miltiorrhiza). Marevan’i toimet võivad nõrgendada liht- naistepuna (Hypericum perforatum) ja ženšenn (Panax spp.). Seetõttu ei tohi Marevan’i ravi ajal nende taimsete toodetega ravi alustada või lõpetada, enne kui olete konsulteerinud arstiga.

Marevan koos toidu, joogi ja alkoholiga K-vitamiini võtmine mõjutab Marevan’i ravi tasakaalu. Seetõttu peab K-vitamiini sisaldavate toitude tarbimine varfariinravi ajal olema võimalikult stabiilne. Tuleb vältida äkilisi toitumisharjumuste muutusi. K-vitamiini sisaldavad kõige rohkem rohelised taimed, lehed ja ürdid.

Mõned neist on loetletud alljärgnevalt. Nende kasutamist ei ole tarvis vältida, kuid igapäevased kogused peavad olema nii ühtlased kui võimalik: rebasheina (amaranti) lehed, avokaado, brokoli,

brüsseli kapsas, kapsas, canola õli, tuumkõrvits, murulauk, koriander, kurgikoor (aga mitte kooritud kurk), endiivia, lehtkapsas, kiivi, aedsalat, piparmündilehed, lehtsinep, oliiviõli, petersell, herned, pistaatsiapähklid, spirulina (sini-rohevetikas), spinatilehed, roheline sibul, sojaoad, sojaõli, teelehed (ent mitte tee), naerilehed, allikkress.

Jõhvikamahl ja teised jõhvikatooted võivad varfariini toimet tugevdada ja seetõttu peaks vältima nende samaaegset kasutamist.

Rohke alkoholitarbimine, eriti juhul kui maksafunktsioon on vähenenud, tugevdab varfariini toimet. Seega tuleb alkoholi tarbimisel olla ettevaatlik.

Rasedus ja imetamine Teie arst otsustab, kas te tohite kasutada raseduse ajal Marevan’i. Kui te plaanite rasestuda või rasestute ravi ajal Marevan’iga, peate pöörduma oma arsti poole, sest Marevan’i kasutamine raseduse ajal võib kahjustada loodet.

Marevan’i ei tohi kasutada raseduse esimesel trimestril ja viimasel neljal rasedusnädalal ning võimalusel tuleb vältida Marevan’i kasutamist kogu raseduse ajal, välja arvatud erandjuhud spetsialisti jälgimise all.

Varfariinnaatrium ei eritu rinnapiima ja seega võib ravi ajal Marevan’iga jätkata rinnaga toitmist.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Varfariin ei mõjuta autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.

Marevan sisaldab laktoosi ja naatriumi Ravim sisaldab 85 mg laktoosi (monohüdraadina). Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Marevan’i kasutada

Te saate täpsed juhised Marevan’i ravi kohta oma arstilt, haiglast või tervisekeskusest. Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Marevan’i rohkem, kui ette nähtud Kui võtate kogemata ettekirjutatust suurema annuse ravimit või kui keegi teine võttis kogemata Marevan’i, siis tuleb kohe võtta ühendust arstiga, et saada juhised edasiseks käitumiseks. Suure üleannuse sissevõtmisel võib esmaabivõttena manustada aktiivsütt, kuid sellele vaatamata peab see isik pöörduma arsti poole nii kiiresti kui võimalik. Oksendamise esilekutsumist ei tohi esmaabivõttena kasutada.

Kui te unustate Marevan’i võtta Kui te unustasite annuse võtmata ja märkasite seda 12 tunni jooksul, võite selle annuse kohe ära võtta. Järgmine annus võtke tavalisel ajal. Kui õigest võtmise ajast on möödas rohkem kui 12 tundi,

tuleb ununenud annus jagada kaheks või kolmeks osaks ja need tuleb võtta võrdselt koos järgmiste päevade annustega nii, et teie ravimi nädalane koguannus jääks samaks. Kui unustate võtta rohkem kui ühe ravimannuse, võtke edasiste juhiste saamiseks ühendust arstiga. Ärge võtke kunagi kahekordset annust ega kahte annust lühikese vaheajaga üksteise järel.

Kui te lõpetate Marevan’i kasutamise Kui te lõpetate Marevan’i võtmise, püsib hüübimisvastane toime 2…5 päeva. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Tähtis! Teatage kohe arstile, kui te märkate ravi ajal Marevan’iga mõnda järgmistest kõrvaltoimetest:

Suurenenud soodumus verevalumite, ninaverejooksude või igemeveritsuste tekkimiseks, veri uriinis, musta värvi või tõrvataoline väljaheide, vere oksendamine, tavalisest pikaajalisemad või vererohkemad menstruaalverejooksud.
Allergiline reaktsioon – nähtudeks võivad olla näo, huulte, keele või kurgu paistetus, hingamis- või neelamisraskus, tugev nahasügelus koos kuplade tekkega.
Punased või lillad turses või valulikud laigud nahal, mis näevad välja nagu verevalumid, või verega täidetud villid, mis muutuvad lillaks.
Valulikud varbad, mille värvus muutub lillaks või tumedaks.
Valulik nahalööve. Varfariin võib harvadel juhtudel põhjustada raskeid nahahaigusi, sh kaltsifülaksiat, mis võib alata valuliku nahalööbega, misjärel tekivad muud rasked tüsistused. See kõrvaltoime esineb sagedamini kroonilise neeruhaigusega patsientidel.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st): Kumariinnekroos, lillade varvaste sündroom (valulikud lillakad nahakahjustused varvastel või jalataldadel). Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10 000-st): Ülitundlikkusreaktsioonid (tavaliselt nahalööbed), mööduv maksaensüümide aktiivsuse tõus, sapivalu, veresoonte põletiku teke, mööduv juuste väljalangemine, kestev erektsioon (tavaliselt kohe ravi algul), hingetoru lubjastumine, kolesterooli embolism.

5. Kuidas Marevan’i säilitada

Hoida temperatuuril kuni 25ºC. Hoida originaalpakendis. Hoida purk tihedalt suletuna ja välispakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Pakendis on niiskust imava aine kapsel, mis kaitseb tablette niiskuse eest. Niiskust imava aine kapslit ei tohi pakendist välja võtta. Ärge neelake niiskust imava aine kapslit alla.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Marevan sisaldab

Toimeaine on varfariin. Üks tablett sisaldab 3 mg varfariinnaatriumi.
Teised koostisosad on laktoosmonohüdraat, maisitärklis, želatiin, magneesiumstearaat ja indigokarmiin (E132).

Kuidas Marevan välja näeb ja pakendi sisu Helesinine (võib olla täpiline), ümmargune, lame, lihvitud servaga tablett, millel on märgis „ORN17“, diameeter 7 mm. Ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Valge plastpurk (HDPE) koos niiskust imava aine kapsliga, suletud võltsimiskindla turvakorgiga (HDPE).

Pakendi suurus: 100 tabletti.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja UAB „Lex ano“, Naugarduko g. 3, LT-03231 Vilnius, Leedu

Tootja Orion Corporation, Orion Pharma, Orionintie 1, FI-02200 Espoo, Soome või Orion Corporation Orion Pharma, Joensuunkatu 7, FI-24100 Salo, Soome Ümberpakendaja Lietuvos ir Norvegijos UAB „Norfachema“, Vytauto g. 6, LT-55175 Jonava, Leedu või UAB „ENTAFARMA“, Klonėnų vs. 1, LT-19156 Širvintų r. sav., Leedu

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Marevan 3 mg tablett Marevan forte 5 mg tablett

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks Marevan 3 mg tablett sisaldab 3 mg varfariinnaatriumi. Üks Marevan forte 5 mg tablett sisaldab 5 mg varfariinnaatriumi.

INN. Warfarinum

Teadaolevat toimet omav abiaine

Marevan 3 mg tablett: Üks tablett sisaldab laktoosmonohüdraati (vastab 85,1 mg laktoosile).

Marevan forte 5 mg tablett: Üks tablett sisaldab laktoosmonohüdraati (vastab 84,6 mg laktoosile).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett.

Marevan 3 mg tablett: Helesinine (võib olla täpiline), ümmargune, lame, lihvitud servaga tablett, millel on märgis „ORN17“, diameeter 7 mm. Ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Marevan forte 5 mg tablett: Roosa (võib olla täpiline), ümmargune, lame, lihvitud servaga tablett, millel on märgis „ORN18“, diameeter 7 mm. Ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Süvaveenide tromboosi ja kopsuarteri trombemboolia profülaktika ja ravi.
Müokardiinfarkti sekundaarne profülaktika ja trombemboolia tüsistuste (insult või süsteemne trombembolism) profülaktika pärast müokardiinfarkti.
Trombemboolia tüsistuste (insult või süsteemne trombembolism) profülaktika kodade fibrillatsiooniga, südameklapi probleemidega või südameklapiproteesiga patsientidel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Protrombiini aktiivsuse (INR) eesmärgilised väärtused suukaudse antikoagulantravi korral:

Trombemboolsete tüsistuste vältimine südameklappide proteesimise järgselt: INR 2,5…3,5. Ülejäänud näidustused: INR 2,0…3,0.

Täiskasvanud:

Normkaalulistele täiskasvanutele, kelle protrombiini aktiivsuse lähteväärtus on alla 1,2, manustatakse kolmel järjestikusel päeval 10 mg varfariini. Seejärel jätkatakse annustamist allpool toodud tabeli järgi, lähtudes neljandal ravipäeval teostatud INR-i (rahvusvahelise normaliseeritud suhte, International Normalized Ratio) määramise tulemusest.

Ambulatoorsetel haigetel ja kaasasündinud C-proteiini või S-proteiini defitsiidiga haigetel (vt lõigud 4.4 ja 4.8) on soovitatavaks algannuseks 5 mg varfariini (*) kolmel järjestikusel päeval. Seejärel jätkatakse annustamist alltoodud tabeli järgi, lähtudes neljandal ravipäeval teostatud INR-i määramise tulemusest.

Eakatel ja normist väiksema kehakaaluga patsientidel ning neil, kellel on INR-i lähteväärtus alla 1,2 või patsientidel, kellel esineb haigus (vt lõik 4.4) või ravi (vt lõik 4.5), mis võivad mõjutada antikoagulantravi efektiivsust, on soovitatavaks algannuseks 5 mg varfariini (*) kahel järjestikusel päeval. Seejärel jätkatakse annustamist alltoodud tabeli järgi, lähtudes kolmandal ravipäeval teostatud INR-i määramise tulemusest.

Päev INR Varfariini annus, mg/ööpäevas 1. 10 (5*) 2. 10 (5*) 3. < 2,0 10 (5*)

4. kuni 6. < 1,4 10

7. Nädalane varfariini annus:

INR-i määratakse iga päev, kuni saavutatakse stabiilne soovitud väärtus, tavaliselt kulub selleks 5 kuni 6 päeva ravi alustamisest. Seejärel pikendatakse järk-järgult INR-i määramise intervalle kuni ühe korrani iga 4 nädala järel. Kui INR-i väärtustes esinevad suured kõikumised või kui patsiendil on maksahaigus või haigus, mis mõjutab K-vitamiini imendumist, peab määramise intervall olema lühem kui neli nädalat. Ka uute ravimite ordineerimisel või varasemalt kasutatavate ravimite ärajätmisel tuleb INR-i sagedamini kontrollida. Pikaajalisel tarvitamisel korrigeeritakse eelpooltoodud tabelist lähtuvalt varfariini nädalast annust. Kui annust on vaja muuta, tuleks INR-i uuesti kontrollida 1 või 2 nädalat pärast annuse korrigeerimist. Seejärel võib kahe määramise vahelise intervalli taas nelja nädalani pikendada.

Lapsed

Kontrollitud kliiniliste uuringute andmed on piiratud. K-vitamiini puuduse riski tõttu ei ole soovitatav varfariiniga ravida vastsündinuid. Antikoagulantravi alustamise ja järelkontrollid viivad laste puhul läbi pediaatrid. Annustamisel tuleb lähtuda alltoodud tabelist.

I 1. päev Kui INR-i lähteväärtus on 1,0 kuni 1,3, siis on II Küllastuspäevad (2. kuni Tegevus:

4. päev), kui INR on:

1,1 kuni 1,3 Korrata küllastusannust 1,4 kuni 1,9 50% küllastusannusest 2,0 kuni 3,0 50% küllastusannusest 3,1 kuni 3,5 25% küllastusannusest > 3,5 Jätke annus vahele, kuni INR < 3,5, seejärel alustage III Säilitusannused, kui INR on: Tegevus (nädalane annus): 1,1 kuni 1,4 Suurendage annust 20% 1,5 kuni 1,9 Suurendage annust 10% 2,0 kuni 3,0 Jätke annus samaks 3,1 kuni 3,5 Vähendage annust 10% > 3,5 Jätke annus vahele, kuni INR < 3,5, seejärel alustage

Plaaniline kirurgia

Pre-, peri- ja postoperatiivne antikoagulantravi toimub järgmise skeemi kohaselt (kui vere hüübivust on vaja kiiresti suurendada, vt lõik 4.9).

Nädal enne plaanilist operatsiooni määrake INR.

Lõpetage varfariini manustamine 1 kuni 5 päeva enne operatsiooni. Kui patsiendil on tõsine tromboosirisk, manustatakse profülaktiliselt subkutaanselt madalmolekulaarset hepariini.

Varfariinravi pausi kestus sõltub INR-i väärtusest. Varfariinravi lõpetada:

5 päeva enne operatsiooni, kui INR > 4,0
3 päeva enne operatsiooni, kui INR = 3,0 kuni 4,0
2 päeva enne operatsiooni, kui INR = 2,0 kuni 3,0.

Operatsioonile eelneval õhtul määrake INR. Kui INR > 1,8, manustage suukaudselt või intravenoosselt 0,5 kuni 1 mg K-vitamiini.

Operatsioonipäeval tuleb kaaluda fraktsioneerimata hepariini infusiooni või madalmolekulaarse hepariini profülaktilise manustamise vajadust.

5. kuni 7. operatsioonijärgse päevani jätkatakse koos taasalustatud varfariini manustamisega ka subkutaanse madalmolekulaarse hepariini manustamist.

Väiksemate operatsioonide korral taasalustatakse varfariini säilitusannuse manustamist operatsioonipäeva õhtust, suuremate operatsioonide korral aga samast päevast, kui patsient saab süüa. Eakad: Eakad patsiendid vajavad väiksemaid annuseid kui nooremad täiskasvanud. Vanus ei mõjuta varfariini farmakokineetikat. Vajadus annuse vähendamiseks tuleneb farmakodünaamilistest muutustest.

Neerufunktsiooni kahjustus: Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid võivad vajada varfariini annuste vähendamist või suurendamist, sõltuvalt kaasnevatest haigustest (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Maksafunktsiooni kahjustus: Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid võivad vajada varfariini annuste vähendamist. Maksafunktsiooni kahjustuse korral võib varfariini toime tugevneda, kuna hüübimisfaktori süntees on inhibeeritud ja varfariini metabolism on vähenenud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Geneetiliselt muundunud ensüümitüüpidega patsiendid INR-vastuse oluline kõrvalekalle võib tuleneda geneetilistest teguritest, eeskätt ensüüm CYP2C9 aktiivsuse geneetilisest vähenemisest ja VKOR-i (varfariini farmakoloogiline sihtmärk) suurenenud tundlikkusest varfariini inhibeerivale toimele.

Patsientidel, kelle CYP2C9 ensüüm sisaldab CYP2C9*2 või CYP2C9*3 alleele, on vähenenud (S)-varfariini metabolism ning nad võivad seetõttu vajada väiksemaid alg- ja säilitusannuseid (vt lõigud 4.4, 4.8, 5.1 ja 5.2). Metaanalüüsiga näidati, et varfariini keskmine ööpäevane annus oli 20% väiksem CYP2C9*2 alleeli kandvatel patsientidel ja 34% väiksem CYP2C9*3 alleeli kandvatel patsientidel. Kahekordselt esineva geeniga (homosügootsed) patsiendid vajasid annuse vähendamist vastavalt 36% ja 78% võrra. Samuti võib neil patsientidel kuluda rohkem aega varfariini tasakaaluseisundini jõudmiseni ja ravitoime saabumiseni. Samuti on näidatud, et geneetilised erinevused VKORC1 geenis, mis kodeerib vitamiin K epoksiidreduktaasi ensüümi (varfariini sihtmärk), mõjutavad vajatavat annust, suurendades tundlikkust varfariini suhtes. Uuringutes on teatatud suurimate ja väikseimate keskmiste annuste ligikaudu kahekordsest erinevusest erinevate haplotüüpidega rühmades. Eurooplased jagunevad üsna ühtlaselt erinevate rühmade vahel, samas asiaadid kannavad enamasti geene, mis nõuavad annuse vähendamist. Genotüpiseerimist võiks kaaluda nende patsientide ravimisel, kelle puhul on eriti tähtis vältida liigset antikoaguleerivat toimet.

4.3 Vastunäidustused

Raseduse esimene trimester ja neli viimast rasedusnädalat (vt ka lõik 4.6)
Kalduvus verejooksudele (von Willebrandi tõbi, hemofiiliad, trombotsütopeenia ja trombotsüütide funktsiooni häired)
Raske maksapuudulikkus ja maksatsirroos
Ravimata või ravile allumatu hüpertensioon
Hiljutine intrakraniaalne verejooks. Haigusseisundid, mis soodustavad intrakraniaalse verejooksu teket, näiteks ajuarterite aneurüsmid
Kalduvus sageli kukkuda kas neuroloogiliste häirete või muude terviseprobleemide tõttu
Neurokirurgilised või silmaoperatsioonid
Haigusseisundid, mis soodustavad seedetrakti või kuseteede verejooksude teket, nagu varasem seedetrakti verejooksu tüsistus, divertikuliit või pahaloomulised kasvajad
Infektsioosne endokardiit (vt ka lõik 4.4) või perikardi efusioon
Dementsus, psühhoosid, alkoholism ja teised seisundid, mille korral ravijuhiste järgimine patsiendi poolt võib olla ebaadekvaatne ja antikoagulantravi ei saa ohutult läbi viia
Ülitundlikkus varfariini või ravimi mis tahes abiaine suhtes (vt ka lõik 6.1)
Samaaegne naistepuna ürdi (Hypericum perforatum) manustamine

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusnõud kasutamisel

Kui antitrombootiline toime on vaja saavutada kiiresti, tuleb kõigepealt alustada hepariinraviga. Seejärel jätkatakse hepariini manustamist koos varfariiniga vähemalt esimese 5...7 ravipäeva vältel, kuni INR on olnud soovitud väärtusel (vt lõik 4.2) vähemalt kahel järjestikusel päeval.

Koostoimed Varfariini võtmisel koos teiste ravimite, taimsete ravimite või toidulisanditega on suur oht koostoimete tekkeks. Teiste ravimitega ravi alustamisel või lõpetamisel on seetõttu soovitatav intensiivsem varfariini ravivastuse monitoorimine (vt lõik 4.5).

Geneetilised variatsioonid Patsientidel, kellel on teatud mutatsioonid ensüümi CYP2C9 geenis, mis metaboliseerib (S)-varfariini, on varfariini eritumine aeglasem. Need patsiendid vajavad ainult väikest säilitusannust ja neil esineb risk suurenenud verejooksude tekkeks suure algannuse manustamisel. Lisaks kulub neil kauem aega, et saavutada pärast annuse kohandamist uus efektiivsuse tase. Samuti võivad üldjuhul vajada väiksemaid annuseid patsiendid, kellel on VKOR ensüümi geneetiline variatsioon suurenenud tundlikkuse tõttu varfariini suhtes (vt lõigud 4.2, 5.1 ja 5.2).

Resistentsus Resistentsus varfariini suhtes on väga harv fenomen. Selle kohta on avaldatud vaid üksikjuhtumi teateid. Nimetatud patsiendid vajavad raviefekti saavutamiseks 5- kuni 20-kordseid varfariiniannuseid. Kui patsiendi ravivastus on nõrk, tuleb esmalt välistada selle tõenäolisemad põhjused – ravijuhiste mittejälgimine patsiendi poolt, koostoimed teiste ravimite või toiduga, samuti laborivead.

Kumariinnekroos Et hoida ära kumariinnekroosi (vt lõik 4.8), tuleb antitrombootilise C-proteiini või S-proteiini defitsiidiga haigetel alustada antikoagulantravi hepariiniga. Hepariiniga samaaegselt manustatud varfariini küllastusannused ei tohi ületada 5 mg. Hepariini tuleks koos varfariiniga manustada vähemalt 5 kuni 7 päeva vältel, nagu kirjeldatud eelnenud lõigus.

Eakad patsiendid Eriti ettevaatlik tuleb olla eakate patsientide ravimisel. Enne ravi algust tuleb hinnata selliste patsientide kuuletuvust ja võimet järgida täpselt ravijuhiseid. Koos vanuse tõusuga väheneb ka varfariini metabolism maksas ning verehüübimisfaktorite sünteesimise võime, mille tulemuseks võib olla varfariini ülemäärane toime. Eakatel patsientidel tuleb ravi alustada ettevaatlikult (vt lõik 4.2).

Kirurgilised protseduurid Hambaekstraktsiooni võib tavaliselt läbi viia INR-i väärtuste 2...2,2 puhul. Teiste kirurgiliste protseduuride läbiviimisel tuleb olla ettevaatlik, INR-i väärtust tuleb kohandada tasemeni, mis sobib protseduuri läbiviimiseks.

Toitumine Dieedis tuleb hoiduda drastilistest muutustest, sest toiduga saadava vitamiin K kogused võivad mõjutada varfariinravi tulemust. Ravi võivad mõjutada üleminek taimetoidule, ekstreemne dieedipidamine, depressioon, oksendamine, kõhulahtisus, steatorröa või malabsorptsioon muudel põhjustel. Veritsus Kui varfariinravi ajal tekib veritsus, siis sõltumata INR-i tasemest tuleb mõelda lokaalsele etioloogiale. Seedetrakti veritsuse taga võib olla haavand või kasvaja, kuse-suguteede veritsuse põhjuseks võib olla kasvaja või infektsioon.

Kaltsifülaksia Kaltsifülaksia on vaskulaarse kaltsifikatsiooni ja nahanekroosi harv sündroom, mida seostatakse suure suremusega. Põhiliselt esineb see seisund patsientidel, kelle neeruhaigus on lõppstaadiumis ja kes saavad dialüüsi, või selliste teadaolevate riskifaktoritega patsientidel, nagu C- või S-valgu vaegus, hüperfosfateemia, hüperkaltseemia või hüpoalbumineemia. Kaltsifülaksia harvadest juhtudest on teatatud varfariini võtvatel patsientidel ka neeruhaiguse puudumisel. Kaltsifülaksia diagnoosi korral tuleb alustada asjakohast ravi ja kaaluda varfariini ravi peatamist.

Sõltuvalt kohalikest või piirkondlikest ravisoovitustest ja erinevatest bioanalüüsi meetoditest võivad INR-i terapeutilised väärtused olla varieeruvad.

Antikoagulandiga seotud nefropaatia Patsientidel, kellel on neerupäsmakeste kahjustusi või on varem esinenud neeruhaigust, võib tekkida äge neerukahjustus, potentsiaalselt seoses vere liigse hüübimise ja hematuuria episoodidega. Mõned teatatud juhtudest on tekkinud eelneva neeruhaiguseta patsientidel. Supraterapeutilise INR-väärtusega ja hematuuriaga (sh mikroskoopiline) patsientidel on soovitatav hoolikas jälgimine, sealhulgas neerufunktsiooni hindamine.

Abiained Tabletid sisaldavad laktoosi (vt lõik 2). Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Varfariinil on kitsas terapeutiline vahemik ja kõigi samaaegsete ravimite kasutamisel on nõutav ettevaatus. Varfariini annuse spetsiifiliseks kohandamiseks ja ravi jälgimiseks tuleb lugeda iga samaaegselt kasutatava ravimpreparaadi ravimiteavet. Info puudumisel tuleb arvestada koostoimete võimalusega. Mis tahes uue ravi alustamisel tuleb kaaluda tugevdatud jälgimist, kui koostoime tugevuse osas esineb vähimaidki kahtlusi.

Varfariin on enantiomeeride segu. R-varfariini metabolism toimub peamiselt CYP1A2 ja CYP3A4 vahendusel. S-varfariin metaboliseerub peamiselt CYP2C9 vahendusel.

Ravimid, mis on nende tsütokroomide substraadid või pärsivad nende aktiivsust, võivad suurendada varfariini kontsentratsiooni plasmas ning INR-i väärtust, suurendades võimalikku veritsusohtu. Nende ravimite samaaegsel manustamisel on võimalik, et varfariini annuseid tuleb vähendada ning INR-i taset tuleb sagedamini kontrollida.

Teisalt ravimid, mis indutseerivad mainitud metaboolseid radasid, võivad vähendada varfariini kontsentratsiooni plasmas ning INR-i väärtust, mis võib viia toime nõrgenemiseni. Nende ravimite samaaegsel manustamisel on võimalik, et varfariini annuseid tuleb suurendada ning INR-i taset tuleb sagedamini kontrollida. Järgnevas tabelis on kokku võetud teiste ravimite oodatav mõju varfariini toimele.

Koostoimet põhjustav Mõju ravi alustamisel Mõju ravi lõpetamisel* ravim CYP1A2, CYP2C9 või Varfariini kontsentratsioon Varfariini kontsentratsioon CYP3A4 indutseerijad plasmas väheneb, subterapeutilise plasmas suureneb, CYP1A2, CYP2C9 või Varfariini kontsentratsioon Varfariini kontsentratsioon CYP3A4 inhibeerijad plasmas suureneb, plasmas väheneb, subterapeutilise (substraadid) supraterapeutilise annustamise oht. annustamise oht

* Ainete puhul, mis käituvad indutseerijatena, võib toime püsida veel mitu nädalat pärast ravi lõpetamist.

Osa ravimeid, nagu kolestüramiin, mõjutavad varfariini imendumist ja enterohepaatilist retsirkulatsiooni. Epilepsia- ja tuberkuloosiravimid intensiivistavad ning amiodaroon ja metronidasool

pärsivad varfariini metabolismi maksas. Arvesse tuleb võtta ka nimetatud ravimite ärajätmisel tekkida võivat varfariini vähenenud või ülemäärast toimet.

Varfariin võib vabaneda seotusest plasmavalkudega, mis suurendab vaba fraktsiooni sisaldust plasmas, mistõttu varfariini metabolism maksas ja eliminatsioon intensiivistuvad ja varfariini toime väheneb juhul kui haigel ei esine maksafunktsiooni langust.

Ravimid, mis mõjutavad trombotsüüte ja esmast hemostaasi (nagu atsetüülsalitsüülhape, klopidrogreel, tiklopidiin, dipüridamool, tirofibaan, otsese toimega suukaudsed antikoagulandid, nagu dabigatraan ja apiksabaan, ning enamik mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid) võivad esile kutsuda farmakodünaamilise koostoime ja soodustada patsiendil tõsiste verejooksude teket. Sama toime esmasele hemostaasile on ka suurtes annustes manustatud penitsilliinidel.

Anaboolsed steroidid, asapropasoon, erütromütsiin ja mõned tsefalosporiinid vähendavad otseselt K-vitamiinist sõltuvate hüübimisfaktorite sünteesi ja tugevdavad varfariini toimet. Toiduga saadav rikkalik kogus K-vitamiini vähendab varfariini toimet. K-vitamiini vähenenud imendumine, näiteks kõhulahtisuse korral, tugevdab varfariini toimet. Patsiendid, kes ei saa oma igapäevase toiduga piisavas koguses K-vitamiini, sõltuvad seedetraktis leiduvate bakterite poolt produtseeritud K -vitamiinist. Nimetatud patsientidel võivad paljud antibiootikumid põhjustada K -vitamiini sünteesi 2 2 vähenemise, mis omakorda võib tõsta varfariini toimet. Alkoholi tarbimine suurtes kogustes koos samaaegselt esineva maksafunktsiooni langusega tugevdab varfariini toimet. Ka toonikumides leiduv hiniin võib varfariini toimet tugevdada. Proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir, lopinaviir) võivad muuta varfariini kontsentratsioone plasmas. Samaaegse ravi alustamisel on soovitatav sage INR-i jälgimine.

SNRI (nt venlafaksiin, duloksetiin) ja SSRI (nt fluoksetiin, sertraliin) antidepressandid võivad suurendada veritsuse riski samaaegsel kasutamisel varfariiniga.

Jõhvikamahl ja teised jõhvikatooted võivad varfariini toimet tugevdada ja seetõttu peaks vältima nende samaaegset kasutamist.

Kui varfariinravi saav patsient vajab lühiaegselt mõnda valuvaigistit, siis soovituslikult võiks nendeks olla paratsetamool või opiaadid.

Varfariin võib tugevdada sulfonüüluurea rühma kuuluvate suukaudsete diabeediravimite toimet. Järgmiste ravimite puhul on teatatud varfariini toimet muutvast mõjust (loetelu ei ole täielik):

Toimet tugevdavad:

Kõik mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) ja antikoagulandid Analgeetikumid: dekstropropoksüfeen, paratsetamool (toime avaldub pärast 1...2-nädalast pidevat kasutamist), tramadool Antiarütmikumid: amiodaroon, propafenoon, kinidiin Antibiootikumid: amoksitsilliin, asitromütsiin, tsefaleksiin, tsefamandool, tsefmenoksiin, tsefmetasool, tsefoperasoon, tsefuroksiim, klooramfenikool, tsiprofloksatsiin, klaritromütsiin, klindamütsiin, doksütsükliin, erütromütsiin, gatifloksatsiin, grepafloksatsiin, isoniasiid, latamoksef, levofloksatsiin, metronidasool, moksifloksatsiin, nalidikshape, norfloksatsiin, ofloksatsiin, roksitromütsiin, sulfafurasool, sulfametisool, sulfametoksasool-trimetoprim, sulfafenasool, tetratsükliin Seenevastased ained: asooli tüüpi seenevastased ained (nt flukonasool, itrakonasool, ketokonasool ja mikonasool (ka suukaudne geel)) Podagraravimid: allopurinool, sulfiinpürasoon Kasvajavastased ja immuunmoduleerivad ained: kapetsitabiin, tsüklofosfamiid, etoposiid, fluorouratsiil, flutamiid, ifosfamiid, leflunomiid, mesna, metotreksaat, sulofenuur, tamoksifeen, tegafur, EGFR inhibiitorid (nt gefitiniib), monoklonaalsed antikehad (nt trastuzumab) Kardiovaskulaarsed ravimid: digoksiin, metolasoon, propranolool

Seedetrakti ravimid: tsimetidiin, prootonpumba inhibiitorid (nt omeprasool) Lipiidide ainevahetust reguleerivad ravimid: bezafibraat, klofibraat, fenofibraat, fluvastatiin, gemfibrosiil, lovastatiin, simvastatiin Vitamiinid: vitamiin A, vitamiin E Muud: karboksüuridiin, kloraalhüdraat, kodeiin, disulfiraam, etakrüünhape, fluvoksamiid, gripivaktsiin, interferoon alfa ja beeta, fenütoiin, proguanil, hiniin, (anaboolsed ja androgeensed) steroidhormoonid, kilpnäärme hormoonid, troglitasoon, valproehape, zafirlukast.

On teateid, mis viitavad võimalusele, et noskapiin ja kondroitiinsulfaat võivad suurendada INR-i väärtust varfariinravil patsientidel.

Suukaudsete K-vitamiini antagonistide ja glükoosamiini samaaegsel kasutamisel on teatatud INR-i väärtuse suurenemisest. Suukaudseid K-vitamiini antagoniste kasutavaid patsiente tuleb seetõttu samaaegse glükoosamiinravi alustamise või lõpetamise ajal hoolikalt jälgida.

Toimet nõrgendavad: Antibiootikumid: kloksatsilliin, dikloksatsilliin, flukloksatsilliin, naftsilliin, rifampitsiin Epilepsiavastased ained: karbamasepiin, fenobarbitaal, primidoon Kasvajavastased ja immuunmoduleerivad ained: azatiopriin, tsüklosporiin, merkaptopuriin, mitotaan Anksiolüütilised rahustid, uinutid ja antipsühhootikumid: barbituraadid, kloordiasepoksiid Diureetikumid: kloortalidoon, spironolaktoon Muud: aminoglutetimiid, kolestüramiin, disopüramiid, griseofulviin, mesalasiin, nevirapiin, trasodoon, aprepitant, bosentaan, vitamiin C.

Looduslikud ravimid võivad varfariini toimet kas tugevdada, näiteks hõlmikpuu (Gingko biloba), küüslauk (Allium sativum), dong quai (Angelica sinensis, sisaldab kumariine), papaia (Carica papaya) või danšen (Salvia miltiorrhiza, vähendab varfariini eliminatsiooni), või vähendada, näiteks ženšenn (Panax spp). Varfariini toimet võib vähendada ka liht-naistepuna (Hypericum perforatum) samaaegne kasutamine, seda varfariini metaboliseerivate ensüümide aktiveerimise teel naistepuna poolt. Seetõttu ei tohi naistepuna ürti sisaldavaid looduslikke ravimeid koos varfariiniga kasutada. Indutseeriv toime võib püsida kuni kaks nädalat pärast naistepuna ürdi kasutamise lõpetamist. Kui patsient juba võtab naistepuna ürti, tuleb kontrollida INR-i ja lõpetada naistepuna ürdi võtmine. INR-i tuleb kontrollida korduvalt, sest see võib naistepuna ürdi kasutamise lõpetamisel tõusta. Vajadusel tuleb varfariini annust korrigeerida.

Varfariinravi ajal tuleb toidulisandite kasutamisega olla ettevaatlik. K-vitamiini sisaldavate toiduainete tarvitamine peab varfariinravi vältel olema võimalikult stabiilne. Kõige rikkalikumaks K-vitamiini allikaks on rohelised juurviljad ja lehed, näiteks: rebasheina (amarantuse) lehed, avokaado, brokoli, brüsseli kapsas, kapsas, canola õli, tuumkõrvits, murulauk, koriander, kurgikoor (aga mitte kooritud kurk), endiivia, lehtkapsas, kiivi, aedsalat, piparmündilehed, lehtsinep, oliiviõli, petersell, herned, pistaatsiapähklid, spirulina (sini-rohevetikas), spinatilehed, roheline sibul, sojaoad, sojaõli, teelehed (ent mitte tee), naerilehed, allikkress.

Suitsetamine võib suurendada varfariini kliirensit ja suitsetajad võivad vajada pisut suuremaid annuseid kui mittesuitsetajad. Suitsetamisest loobumine võib aga varfariini toimet võimendada. Seetõttu vajab krooniline suitsetaja, kes loobub suitsetamisest, hoolikat INR-i jälgimist.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Varfariin läbib platsentaarbarjääri. Varfariin on vastunäidustatud raseduse esimesel trimestril teratogeensete toimete tõttu (loote varfariinisündroom ja KNS väärarengud), millest on teatatud ravimi kasutamisel raseduse alguses. Loote varfariinisündroomi korral esinevad nina hüpoplaasia, täpjas kondrodüsplaasia epifüüsides, jäsemete hüpoplaasia, nägemisnärvi atroofia, mikrotsefaalia, vaimne ja kasvupeetus, samuti katarakt, mis võib viia osalise või täieliku pimeduseni. Varfariini kasutamine on vastunäidustatud ka viimasel neljal rasedusnädalal, sest kumariini derivaate on seostatud ema ja loote

verejooksu riski suurenemisega ning loote letaalsusega, eeskätt sünnituse ajal. Võimalusel tuleb hoiduda varfariini kasutamisest kogu raseduse kestel.

Erandolukordades võib ravi kaaluda arst-spetsialist.

Imetamine Varfariin ei eritu rinnapiima. Varfariini kasutamise ajal võib rinnaga toitmist jätkata.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Varfariin ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Väg Sage Aeg Harv Väga harv Teadmata a - sage ajalt Vaskulaarsed veritsus kumariin vaskuliit häired -nekroos, Respiratoorsed, trahhea rindkere ja kaltsifikatsioon mediastiinumi häired Seedetrakti iiveldus, häired oksendamine Maksa ja pöörduv sapiteede maksaensüümide häired aktiivsuse Naha ja pöörduv alopeetsia, kaltsifülaksia nahaaluskoe lööve kahjustused Neerude ja antikoagulandig kuseteede a seotud häired nefropaatia (vt Reproduktiivse priapism süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired allergilised ja reaktsioonid

manustamiskoh (avalduvad a reaktsioonid tavaliselt Uuringud kolesterooliembolis Varfariinravi sagedamini teatatud (1...10%) kõrvaltoimeteks on verejooksu tüsistused. Verejooksude koguarv on umbes 8% aastas, mis hõlmab kergeid veritsusi (6% aastas), raskeid verejookse (1% aastas) ja letaalseid verejookse (0,25% aastas). Kõige sagedasemaks intrakraniaalse verejooksu tekke riskifaktoriks on ravimata või ravile allumatu hüpertensioon. Verejooksu oht suureneb, kui INR ületab oluliselt eesmärgilisi väärtusi. Kui verejooks tekib eesmärgiliste INR-i väärtuste juures, on tavaliselt tegemist mingi kaasneva haigusseisundiga, mis tuleks püüda kindlaks teha.

Kumariinnekroos on varfariinravi harv (< 0,1%) komplikatsioon, mille esialgseks väljenduseks on turse ja tumedad nahakolded eelkõige alajäsemetel ja tuharatel, ent ka mujal. Mõne aja möödudes tekib kahjustatud nahapiirkondades nekroos. 90% kumariinnekroosiga haigetest on naised. Nahakahjustused ilmnevad 3. kuni 10. varfariinravi päeval ja nende tekkes mängib teatavat osa antitrombootiliste C-proteiini ja S-proteiini suhteline defitsiit. Nimetatud proteiinide pärilik defitsiit võib soodustada kumariinnekroosi teket. Seetõttu tuleb nimetatud patsientidel varfariinravi alustada koos hepariini manustamisega ja varfariini väiksemate algannustega. Kui haigel tekib kumariinnekroos, tuleb varfariini kasutamine katkestada ja jätkata hepariini manustamist, kuni nahakahjustused on paranenud või armistunud.

Lillade varvaste sündroom on varfariinravi veelgi harvem komplikatsioon. Selle all kannatavad tavaliselt mehed, kellel esineb ka arterioskleroos. Arvatakse, et varfariin põhjustab ateromatoossetes naastudes verevalandusi, mille tulemuseks on mikroembolisatsioon. Varvaste ja jalatalla nahal on sümmeetriliselt sinakad kolded, millega kaasneb põletav valutunne. Varfariinravi peab katkestama ja nahakahjustused paranevad tavaliselt aegamööda iseenesest.

Polümorfsete ensüümide CYP2C9 ja VKOR geneetiliste variatsioonidega, mis põhjustavad suurenenud tundlikkust varfariini suhtes, isikutel (vt lõigud 4.2, 4.4, 5.1 ja 5.2) esineb suurenenud risk varfariini ravist tulenevaks liigseks antikoagulatiivseks toimeks, mis võib suurendada veritsuskomplikatsioonide riski. Vajalik on hoolikas hemoglobiini ja INR-i jälgimine.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Toksilisuse andmed on vasturääkivad. Lastel on võimalik toksiline annus 0,5 mg/kg. Väikseim letaalne annus, millest on teatatud täiskasvanutel, oli 6...15 mg/kg.

Sümptomid: kõik sümptomid on tingitud koagulatsiooni häiretest. Verejooks on võimalik praktiliselt igast elundist. Mõnikord on ainukeseks leiuks patoloogilised laboritulemused. Mõnel juhul on sümptomiteks vähesed veritsused, nt limaskesta veritsused, hematuuria. Väljendunud intoksikatsioon võib põhjustada näiteks hemoptüüsi, hematemeesi, meleenat, petehhiaid, ekhümoose, intrakraniaalset hemorraagiat, hemorraagilist šokki. Ravi: maoloputus ja aktiivsüsi manustamine, kuni see on asjakohane. Mitme päeva jooksul kontrollitakse korduvalt INR-i taset. Hüübimisanalüüside ja kliiniliste sümptomite alusel manustatakse 1...4 korda ööpäevas intravenoosselt 10 mg K-vitamiini (alla 12-aastastele lastele pool annusest). Raske intoksikatsiooni puhul manustatakse K-vitamiini suuremaid annuseid ning tugeva verejooksu puhul manustatakse plasmaülekandega hüübimisfaktorit (eelistatult värskelt külmutatud plasma) või hüübimisfaktori kontsentraati (protrombiini kompleksi kontsentraati), lisaks on võimalik manustada traneksaamhapet. Igal üksikjuhul tuleb kahtluse korral konsulteerida kohaliku hematoloogi või

mürgistuskeskusega. Antikoagulantravil patsientidele, kelle puhul ravimi toime täielik pööramine ei ole eesmärgiks, manustatakse ainult hüübimisfaktoreid (ja K-vitamiini ei manustata).

Varfariini poolväärtusaeg on 20...55 tundi. Seega nõuab üleannustamine patsiendi pikemat jälgimist ning ravi K-vitamiiniga. Alljärgnevas tabelis on kirjeldatud üleannustamise ravivõtteid:

Kliiniline olukord Annuse kohandamine / muu ravi Veritsust ei ole, Ärge andke varfariini 1 päev. Kohandage annust. INR > 4 Veritsust ei ole, Ärge andke varfariini 1...2 päeva. Kohandage annust. INR > 6 Kontrollige varsti uuesti INR-i väärtust. Veritsust ei ole, Kaaluda vitamiin K kasutamist. 1...2 mg s.c, i.v. või suukaudselt. INR > 8 Ärge andke varfariini 2 päeva. Kontrollige INR-i väärtust järgmisel Kerge veritsus Ärge andke varfariini 1...2 päeva. Võite manustada K-vitamiini nagu Tugev verejooks INR-i väärtus tuleb kiiresti viia vahemikku 1,5...1,6.

Intoksikatsioon/mürgistus Verejooksu korral vt eespool.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: vitamiin K antagonistid, ATC-kood: B01AA03.

Marevan / Marevan forte sisaldab varfariinnaatriumi, mis on sünteetiline kumariini tüüpi antikoagulant. Varfariinnaatrium on täielikult lahustuv sool, mida saab manustada nii suukaudselt kui ka parenteraalselt.

Varfariini antikoagulatiivne toime tuleneb asjaolust, et see blokeerib konkureerivalt (vitamiin K epoksiidreduktaasi ja vitamiin K reduktaasi ees) vitamiin K ja selle 2,3-epoksiidi redutseerimist vitamiiniks KH . Vitamiin KH on vajalik mõningatele vitamiin K-st sõltuvatele hüübimisvalkudele 2 2 (protrombiini faktorid VII, IX ja X), tagades karboksüleerimise gammaglutaamhappega ning seeläbi aktiveerides hüübimisprotsessi. Loomulikud vitamiin K-st sõltuvad hüübimise inhibiitorid proteiin C ja selle kofaktor proteiin S on samuti vastaval määral mõjutatud. Ravi varfariiniga inhibeerib vitamiin K konversiooni, mille tulemusel maksas toodetakse ja eritatakse osaliselt karboksüleeritud ja dekarboksüleeritud hüübimisvalku. On näidatud, et geneetilised erinevused vitamiin K epoksiidreduktaasi (VKORC1) geenis on olulised varfariini vajaliku annuse valikul, vt lõigud 4.2, 4.4, 4.8 ja 5.2. Nende hüübimisvalkude poolväärtusaeg ulatub 4...7 tunnist (VII faktor) 50 tunnini (II faktor). See tähendab, et hüübimissüsteem tasakaalustub alles mõnepäevase ravi järel. Tromboosiennetust saab üldjuhul lugeda efektiivseks pärast viiepäevast ravi ning terapeutiline toime kaob 4...5 päeva pärast

ravi lõpetamist. Varfariini hüübimisvastase toime vastukaaluks saab kasutada vitamiin K väikseid annuseid. Suured annused võivad aga viia varfariin-resistentsuse kujunemiseni, mis võib püsida üle nädala. Varfariini toimet võivad mõjutada farmakodünaamilised ning farmakokineetilised tegurid, nt imendumine ja metaboolne kliirens, st sama annuse kasutamisel võib erinevatel inimestel saada erineva ravivastuse, kusjuures vähestel neist esineb resistentsus ning nad võivad vajada normaalsest 5...10 korda suuremaid annuseid; üksikud patsiendid võivad aga vajada väga väikeseid annuseid.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Varfariin on (S)-varfariini ja (R)-varfariini ratseemiline segu. S-varfariini antikoagulatiivne toime on ligikaudu 2...5 korda tugevam võrreldes R-vormiga. Varfariini kineetika ei ole annusest sõltuv.

Imendumine Varfariin imendub kiiresti ja täielikult.

Jaotumine Varfariini jaotusmaht on suhteliselt väike, näiv jaotusmaht on 0,14 l/kg. Varfariini seonduvus valkudele on kõrge, seonduvuse määr on 98...99%.

Eliminatsioon Varfariini eliminatsioon toimub pea täielikult metabolismi teel, mille saaduseks on inaktiivsed metaboliidid. (R)-varfariini metabolismis osalevad muuhulgas CYP1A2, CYP3A4 ja karbonüülreduktaas, (S)-varfariini metabolism toimub peaaegu täielikult polümorfse ensüüm CYP2C9 vahendusel. CYP2C9 polümorfism, mis põhjustab arvestatavaid interindividuaalseid iseärasusi S-varfariini metaboliseerimise võimes, tähendab, et sama annuse manustamisel võib saabuv S-varfariini kontsentratsioon kõikuda suurtes piirides. R-varfariini poolväärtusaeg ulatub 37-st kuni 89 tunnini, S-varfariinil aga 21-st kuni 43 tunnini. Uuringud radioaktiivselt märgistatud varfariiniga näitasid, et rohkem kui 90% manustatud annusest on leitav uriinis, enamasti metaboliitidena. Varfariinravi lõpetamisel normaliseerub protrombiini tase ligikaudu 4...5 päevaga.

Patsientide erirühmad

Eakad: väheste olemasolevate andmete alusel võib väita, et varfariini farmakokineetika ei ole vanusest sõltuv (vt lõik 4.2).

CYP2C9 genotüüp: (S)-varfariin eritub peamiselt metabolismi kaudu, mida katalüüsib ensüüm CYP2C9. CYP2C9-l esineb geneetiline polümorfism. Alleelid *1, *2 ja *3 on kõige levinumad eurooplastest elanikkonna hulgas. Alleel *1 tagab „normaalse“ ensüümi aktiivsuse. Alleelid *2 ja *3 põhjustavad vähendatud ensüümi aktiivuse ja seega varfariini vähendatud kliirensi (ja suurenenud poolväärtusaja). Kõige märkimisväärsema kliirensi vähenemise saavutavad patsiendid, kellel on kaks *3 alleeli. Eurooplaste hulgas esineb seda genotüüpi 0,5% elanikkonnast. Alleelide esinemissagedused ja genotüübi olulisus varfariini annuse valikul on näidatud allpool. Eurooplased 74,3% 14,3% 10,9% Afroameeriklased 95,3% 0,0% 0,8% Jaapanlased 98,4% 0,0% 1,6%

Genotüüp Täheldatud vähenemine vajataval *1/*1 0% (võrdlusväärtus) *1/*2 20% *1/*3 34% *2/*2 36% *2/*3 57%

*3/*3 78%

Neerufunktsiooni kahjustus: neerukliirens ei mõjuta ilmselt varfariini antikoagulatiivset toimet. Seega puudub vajaduse annuste kohandamiseks neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (vt lõik 4.4). Maksafunktsiooni kahjustus: maksafunktsiooni kahjustus võib võimendada varfariini toimet, kuna hüübimisfaktori süntees on inhibeeritud ja varfariini metabolism on vähenenud (vt lõigud 4.2 ja 4.3).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsed on näidanud varfariini teratogeensust. Muus osas ei näita olemasolevad prekliinilised ohutusandmed täiendavat asjakohast teavet inimeste kohta.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1. Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat Maisitärklis Povidoon K-30 Magneesiumstearaat Indigokarmiin (E132) (3 mg tabletid) Erütrosiin (E127) (5 mg tabletid)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis. Hoida purk tihedalt suletuna ja välispakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Valge pudel (HDPE) ja võltsimiskindel keeratav kork (HDPE). Pakendi suurus: 100 tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Orion Corporation Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Marevan 3 mg tabletid: 116395 Marevan forte 5 mg tabletid: 116495

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.10.1995 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 3.05.2011

10. TEKSTI LÄBIVATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2026

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Marevan 3 mg tabletid Marevan forte 5 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks Marevan 3 mg tablett sisaldab 3 mg naatriumvarfariini. Üks Marevan forte 5 mg tablett sisaldab 5 mg naatriumvarfariini.

INN. Warfarinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Marevan 3 mg tablett: Üks tablett sisaldab laktoosmonohüdraati (vastab 85,1 mg laktoosile).

Marevan forte 5 mg tablett: Üks tablett sisaldab laktoosmonohüdraati (vastab 84,6 mg laktoosile).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Süvaveenide tromboosi ja kopsuarteri trombemboolia profülaktika ja ravi.
Müokardiinfarkti sekundaarne profülaktika ja trombemboolia tüsistuste (insult või süsteemne trombembolism) profülaktika pärast müokardiinfarkti.
Trombemboolia tüsistuste (insult või süsteemne trombembolism) profülaktika kodade fibrillatsiooniga, südameklapi probleemidega või südameklapiproteesiga patsientidel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Protrombiini aktiivsuse (INR) eesmärgilised väärtused suukaudse antikoagulantravi korral:

Trombemboolsete tüsistuste vältimine südameklappide proteesimise järgselt: INR 2,5…3,5. Ülejäänud näidustused: INR 2,0…3,0.

Täiskasvanud:

Päev INR Varfariini annus, mg/ööpäevas 1. - 10 (5*) 2. - 10 (5*) 3. <2,0 10 (5*)

4. kuni 6. <1,4 10

7. ja edasi Nädalane varfariini annus:

Lapsed

Kontrolliga kliiniliste uuringute andmed on piiratud. K-vitamiini puuduse riski tõttu ei ole soovitatav varfariiniga ravida vastsündinuid. Antikoagulantravi alustamise ja järelkontrollid viivad laste puhul läbi pediaatrid. Annustamisel tuleb lähtuda alltoodud tabelist.

I 1. päev Kui INR-i lähteväärtus on 1,0 kuni 1,3, siis on II Küllastuspäevad (2. kuni 4. Tegevus: päev), kui INR on: 1,1 kuni 1,3 Korrata küllastusannust 1,4 kuni 1,9 50% küllastusannusest 2,0 kuni 3,0 50% küllastusannusest 3,1 kuni 3,5 25% küllastusannusest >3,5 Jätke annus vahele, kuni INR<3,5, seejärel alustage III Säilitusannused, kui INR on: Tegevus (nädalane annus): 1,1 kuni 1,4 Suurendage annust 20% 1,5 kuni 1,9 Suurendage annust 10% 2,0 kuni 3,0 Jätke annus samaks 3,1 kuni 3,5 Vähendage annust 10% >3,5 Jätke annus vahele, kuni INR<3,5, seejärel alustage

Plaaniline kirurgia

Pre-, peri- ja postoperatiivne antikoagulantravi toimub järgmise skeemi kohaselt (kui vere hüübivust on vaja kiiresti suurendada, vt lõik 4.9).

Nädal enne plaanilist operatsiooni määrake INR.

Lõpetage varfariini manustamine 1 kuni 5 päeva enne operatsiooni. Kui patsiendil on tõsine tromboosirisk, manustatakse profülaktiliselt subkutaanselt madalmolekulaarset hepariini.

Varfariinravi pausi kestus sõltub INR-i väärtusest. Varfariinravi lõpetada:

5 päeva enne operatsiooni, kui INR>4,0
3 päeva enne operatsiooni, kui INR = 3,0 kuni 4,0
2 päeva enne operatsiooni, kui INR = 2,0 kuni 3,0.

Operatsioonile eelneval õhtul määrata INR. Kui INR>1,8, manustada suukaudselt või intravenoosselt 0,5 kuni 1 mg K-vitamiini.

Operatsioonipäeval tuleb kaaluda fraktsioneerimata hepariini infusiooni või madalmolekulaarse hepariini profülaktilise manustamise vajadust.

5. kuni 7. operatsioonijärgse päevani jätkatakse koos taasalustatud varfariini manustamisega ka subkutaanse madalmolekulaarse hepariini manustamist.

Väiksemate operatsioonide korral taasalustatakse varfariini säilitusannuse manustamist operatsioonipäeva õhtust, suuremate operatsioonide korral aga samast päevast, kui patsient saab süüa.

Eakad: Eakad patsiendid vajavad väiksemaid annuseid kui nooremad täiskasvanud. Vanus ei mõjuta varfariini farmakokineetikat. Vajadus annuse vähendamiseks tuleneb farmakodünaamilistest muutustest. Neerufunktsiooni kahjustus: Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid võivad vajada varfariini annuste vähendamist või suurendamist, sõltuvalt kaasnevatest haigustest (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Patsientidel, kelle CYP2C9 ensüüm sisaldab CYP2C9*2 või CYP2C9*3 alleele, on vähenenud (S)- varfariini metabolism ning nad võivad seetõttu vajada väiksemaid alg- ja säilitusannuseid (vt lõigud 4.4, 4.8, 5.1 ja 5.2). Metaanalüüsiga näidati, et varfariini keskmine ööpäevane annus oli 20% väiksem CYP2C9*2 alleeli kandvatel patsientidel ja 34% väiksem CYP2C9*3 alleeli kandvatel patsientidel. Kahekordselt esineva geeniga (homosügootsed) patsiendid vajasid annuse vähendamist vastavalt 36% ja 78% võrra. Samuti võib neil patsientidel kuluda rohkem aega varfariini tasakaaluseisundini jõudmiseni ja ravitoime saabumiseni. Samuti on näidatud, et geneetilised erinevused VKORC1 geenis, mis kodeerib K-vitamiini epoksiidreduktaasi ensüümi (varfariini sihtmärk), mõjutavad vajatavat annust, suurendades tundlikkust varfariini suhtes. Uuringutes on teatatud suurimate ja väikseimate keskmiste annuste ligikaudu kahekordsest erinevusest erinevate haplotüüpidega rühmades. Eurooplased jagunevad üsna ühtlaselt erinevate rühmade vahel, samas asiaadid kannavad enamasti geene, mis nõuavad annuse vähendamist. Genotüpiseerimist võiks kaaluda nende patsientide ravimisel, kelle puhul on eriti tähtis vältida liigset antikoaguleerivat toimet.

4.3 Vastunäidustused

Raseduse esimene trimester ja neli viimast rasedusnädalat (vt ka lõik 4.6)
Kalduvus verejooksudele (von Willebrandi tõbi, hemofiiliad, trombotsütopeenia ja trombotsüütide funktsiooni häired)
Raske maksapuudulikkus ja maksatsirroos
Ravimata või ravile allumatu hüpertensioon
Hiljutine intrakraniaalne verejooks. Haigusseisundid, mis soodustavad intrakraniaalse verejooksu teket, näiteks ajuarterite aneurüsmid
Kalduvus sageli kukkuda kas neuroloogiliste häirete või muude terviseprobleemide tõttu
Neurokirurgilised või silmaoperatsioonid
Haigusseisundid, mis soodustavad seedetrakti või kuseteede verejooksude teket, nagu varasem seedetrakti verejooksu tüsistus, divertikuliit või pahaloomulised kasvajad
Infektsioosne endokardiit (vt ka lõik 4.4) või perikardi efusioon
Dementsus, psühhoosid, alkoholism ja teised seisundid, mille korral ravijuhiste järgimine patsiendi poolt võib olla ebaadekvaatne ja antikoagulantravi ei saa ohutult läbi viia
Ülitundlikkus varfariini või ravimi mis tahes abiaine suhtes (vt ka lõik 6.1)
Samaaegne naistepuna ürdi (Hypericum perforatum) manustamine

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusnõud kasutamisel

Kui antitrombootiline toime on vaja saavutada kiiresti, tuleb kõigepealt alustada ravi hepariiniga. Seejärel jätkatakse hepariini manustamist koos varfariiniga vähemalt esimese 5...7 ravipäeva vältel, kuni INR on olnud soovitud väärtusel (vt lõik 4.2) vähemalt kahel järjestikusel päeval.

risk suurenenud verejooksude tekkeks suure algannuse manustamisel. Lisaks kulub neil kauem aega, et saavutada pärast annuse kohandamist uus efektiivsuse tase. Samuti võivad üldjuhul vajada väiksemaid annuseid patsiendid, kellel on VKOR ensüümi geneetiline variatsioon suurenenud tundlikkuse tõttu varfariini suhtes (vt lõigud 4.2, 5.1 ja 5.2).

Kumariinnekroos Et hoida ära kumariinnekroosi (vt lõik 4.8), tuleb antitrombootilise C-proteiini või S-proteiini defitsiidiga haigetel alustada antikoagulantravi hepariiniga. Hepariiniga samaaegselt manustatud varfariini küllastusannused ei tohi ületada 5 mg. Hepariini koos varfariiniga tuleb manustada vähemalt 5 kuni 7 päeva vältel, nagu kirjeldatud eelnenud lõigus.

Eakad patsiendid Eriti ettevaatlik tuleb olla eakate patsientide ravimisel. Enne ravi algust tuleb hinnata selliste patsientide kuuletuvust ja võimet järgida täpselt ravijuhendeid. Koos vanuse tõusuga väheneb ka varfariini metabolism maksas ning verehüübimisfaktorite sünteesimise võime, mille tulemuseks võib olla varfariini ülemäärane toime. Eakatel patsientidel tuleb ravi alustada ettevaatlikult (vt lõik 4.2).

Toitumine Dieedis tuleb hoiduda drastilistest muutustest, sest toiduga saadava K-vitamiini kogused võivad mõjutada varfariinravi tulemust. Ravi võivad mõjutada üleminek taimetoidule, ekstreemne dieedipidamine, depressioon, oksendamine, kõhulahtisus, steatorröa või malabsorptsioon muudel põhjustel.

Veritsus Kui varfariiniga ravi ajal tekib veritsus, siis sõltumata INR-i tasemest tuleb mõelda lokaalsele etioloogiale. Seedetrakti veritsuse põhjuseks võib olla haavand või kasvaja, kuse-suguteede veritsuse põhjuseks võib olla kasvaja või infektsioon. Eritingimused Hüpertüreoos, palavik ja dekompenseeritud südamepuudulikkus võivad varfariini toimet tugevdada. Hüpotüreoosi korral võib varfariini toime nõrgeneda. Maksafunktsiooni mõõduka languse korral varfariini toime tugevneb. Neerupuudulikkuse ja nefrootilise sündroomi korral suureneb varfariini vaba fraktsiooni sisaldus veres, mis sõltuvalt kaasnevatest haigustest võib viia nii varfariini toime tugevnemise kui ka vähenemiseni. Kõigil eelpoolnimetatud juhtudel tuleb hoolikalt jälgida haige kliinilist seisundit ja INR-i väärtusi.

Sõltuvalt kohalikest või piirkondlikest ravisoovitustest ja erinevatest bioanalüüsi meetoditest võivad INR-i terapeutilised väärtused olla varieeruvad.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Varfariin on enantiomeeride segu. R-varfariini metabolism toimub peamiselt CYP1A2 ja CYP3A4 vahendusel. S-varfariin metaboliseerub peamiselt CYP2C9 vahendusel.

Koostoimet põhjustav Mõju ravi alustamisel Mõju ravi lõpetamisel* ravim

CYP1A2, CYP2C9 või Varfariini kontsentratsioon plasmas Varfariini kontsentratsioon plasmas CYP3A4 indutseerijad väheneb, subterapeutilise suureneb, supraterapeutilise CYP1A2, CYP2C9 või Varfariini kontsentratsioon plasmas Varfariini kontsentratsioon plasmas CYP3A4 inhibeerijad suureneb, supraterapeutilise väheneb, subterapeutilise (substraadid) annustamise oht. annustamise oht

* Ainete puhul, mis käituvad indutseerijatena, võib toime püsida veel mitu nädalat pärast ravi lõpetamist. Osa ravimeid, nagu kolestüramiin, mõjutavad varfariini imendumist ja enterohepaatilist retsirkulatsiooni. Epilepsia- ja tuberkuloosiravimid intensiivistavad ning amiodaroon ja metronidasool pärsivad varfariini metabolismi maksas. Arvesse tuleb võtta ka nimetatud ravimite ärajätmisel tekkida võivat varfariini vähenenud või ülemäärast toimet.

Anaboolsed steroidid, asapropasoon, erütromütsiin ja mõned tsefalosporiinid vähendavad otseselt K- vitamiinist sõltuvate hüübimisfaktorite sünteesi ja tugevdavad varfariini toimet. Toiduga saadav rikkalik kogus K-vitamiini vähendab varfariini toimet. K-vitamiini vähenenud imendumine, näiteks kõhulahtisuse korral, tugevdab varfariini toimet. Patsiendid, kes ei saa oma igapäevase toiduga piisavas koguses K-vitamiini, sõltuvad seedetraktis leiduvate bakterite poolt produtseeritud K - vitamiinist. Nimetatud patsientidel võivad paljud antibiootikumid põhjustada K -vitamiini sünteesi vähenemise, mis omakorda võib tõsta varfariini toimet. Alkoholi tarbimine suurtes kogustes koos samaaegselt esineva maksafunktsiooni langusega tugevdab varfariini toimet. Ka toonikumides leiduv hiniin võib varfariini toimet tugevdada. Proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir, lopinaviir) võivad muuta varfariini kontsentratsioone plasmas. Samaaegse ravi alustamisel on soovitatav sage INR-i jälgimine. SNRI (nt venlafaksiin, duloksetiin) ja SSRI (nt fluoksetiin, sertraliin) antidepressandid võivad suurendada veritsuse riski samaaegsel kasutamisel varfariiniga.

Jõhvikamahl ja teised jõhvikatooted võivad varfariini toimet tugevdada ja seetõttu peaks vältima nende samaaegset kasutamist.

Kui varfariinravi saav patsient vajab lühiaegselt mõnda valuvaigistit, siis soovituslikult võiks nendeks olla paratsetamool või opiaadid.

Varfariin võib tugevdada sulfonüüluurea rühma kuuluvate suukaudsete diabeediravimite toimet.

Järgmiste ravimite puhul on teatatud varfariini toimet muutvast mõjust (loetelu ei ole täielik):

Toimet tugevdavad: Kõik mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) ja antikoagulandid Analgeetikumid: dekstropropoksüfeen, paratsetamool (toime avaldub pärast 1...2-nädalast pidevat kasutamist), tramadool Antiarütmikumid: amiodaroon, propafenoon, kinidiin Antibiootikumid: amoksitsilliin, asitromütsiin, tsefaleksiin, tsefamandool, tsefmenoksiin, tsefmetasool, tsefoperasoon, tsefuroksiim, klooramfenikool, tsiprofloksatsiin, klaritromütsiin, klindamütsiin, doksütsükliin, erütromütsiin, gatifloksatsiin, grepafloksatsiin, isoniasiid, latamoksef, levofloksatsiin, metronidasool, moksifloksatsiin, nalidikshape, norfloksatsiin, ofloksatsiin, roksitromütsiin, sulfafurasool, sulfametisool, sulfametoksasool-trimetoprim, sulfafenasool, tetratsükliin Seenevastased ained: asooli-tüüpi seenevastased ained (nt flukonasool, itrakonasool, ketokonasool ja mikonasool (ka suukaudne geel)) Podagraravimid: allopurinool, sulfiinpürasoon Kasvajavastased ja immuunmoduleerivad ained: kapetsitabiin, tsüklofosfamiid, etoposiid, fluorouratsiil, flutamiid, ifosfamiid, leflunomiid, mesna, metotreksaat, sulofenuur, tamoksifeen, tegafur, EGFR inhibiitorid (nt gefitiniib), monoklonaalsed antikehad (nt trastuzumab) Kardiovaskulaarsed ravimid: digoksiin, metolasoon, propranolool Seedetrakti ravimid: tsimetidiin, prootonpumba inhibiitorid (nt omeprasool) Lipiidide ainevahetust reguleerivad ravimid: bezafibraat, klofibraat, fenofibraat, fluvastatiin, gemfibrosiil, lovastatiin, simvastatiin Vitamiinid: vitamiin A, vitamiin E

Muud: karboksüuridiin, kloraalhüdraat, kodeiin, disulfiraam, etakrüünhape, fluvoksamiid, gripivaktsiin, interferoon alfa ja beeta, fenütoiin, proguanil, hiniin, (anaboolsed ja androgeensed) steroidhormoonid, kilpnäärme hormoonid, troglitasoon, valproehape, zafirlukast.

On teateid, mis viitavad võimalusele, et noskapiin ja kondroitiinsulfaat võivad suurendada INR-i väärtust varfariinravil patsientidel.

Varfariinravi ajal tuleb toidulisandite kasutamisega olla ettevaatlik.

K-vitamiini sisaldavate toiduainete tarvitamine peab varfariinravi vältel olema võimalikult stabiilne. Kõige rikkalikumaks K-vitamiini allikaks on rohelised juurviljad ja lehed, näiteks: rebasheina (amarantuse) lehed, avokaado, brokoli, brüsseli kapsas, kapsas, canola õli, tuumkõrvits, murulauk, koriander, kurgikoor (aga mitte kooritud kurk), endiivia, lehtkapsas, kiivi, aedsalat, piparmündilehed, lehtsinep, oliiviõli, petersell, herned, pistaatsiapähklid, spirulina (sini-rohevetikas), spinatilehed, roheline sibul, sojaoad, sojaõli, teelehed (ent mitte tee), naerilehed, allikkress. Suitsetamine võib suurendada varfariini kliirensit ja suitsetajad võivad vajada pisut suuremaid annuseid kui mittesuitsetajad. Suitsetamisest loobumine võib aga varfariini toimet võimendada. Seetõttu vajab krooniline suitsetaja, kes loobub suitsetamisest, hoolikat INR-i jälgimist.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erandolukordades võib ravi kaaluda arst-spetsialist.

Imetamine Varfariin ei eritu rinnapiima. Varfariini kasutamise ajal võib rinnaga toitmist jätkata.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Varfariin ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Väga sage (≥1/10) Sage (≥1/100 kuni <1/10) Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100) Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) Väga harv (<1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Sage Harv Väga harv Teadmata Vaskulaarsed veritsus kumariinnekroos, vaskuliit häired lillade varvaste

Respiratoorsed, trahhea rindkere ja kaltsifikatsioon mediastiinumi häired Seedetrakti iiveldus, häired oksendamine, kõhulahtisus Maksa ja pöörduv sapiteede häired maksaensüümide Naha ja pöörduv alopeetsia, kaltsifülaksia nahaaluskoe lööve kahjustused Neerude ja antikoagulandiga kuseteede häired seotud nefropaatia Reproduktiivse priapism süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja allergilised manustamiskoha reaktsioonid reaktsioonid (avalduvad tavaliselt Uuringud kolesterooliembolism

Varfariini ravi sagedamini teatatud (1...10%) kõrvaltoimeteks on verejooksu tüsistused. Verejooksude koguarv on ligikaudu 8% aastas, mis hõlmab kergeid veritsusi (6% aastas), tugevaid verejookse (1% aastas) ja letaalseid verejookse (0,25% aastas). Kõige sagedasemaks intrakraniaalse verejooksu tekke riskifaktoriks on ravimata või ravile allumatu hüpertensioon. Verejooksu oht suureneb, kui INR ületab oluliselt eesmärgilisi väärtusi. Kui verejooks tekib eesmärgiliste INR-i väärtuste juures, on tavaliselt tegemist mingi kaasneva haigusseisundiga, mis tuleks püüda kindlaks teha.

Kumariinnekroos on varfariinravi harv (<0,1%) komplikatsioon, mille esialgseks väljenduseks on turse ja tumedad nahakolded eelkõige alajäsemetel ja tuharatel, ent ka mujal. Mõne aja möödudes tekib kahjustatud nahapiirkondades nekroos. 90% kumariinnekroosiga haigetest on naised. Nahakahjustused ilmnevad 3. kuni 10. varfariinravi päeval ja nende tekkes mängib teatavat osa antitrombootiliste C-proteiini ja S-proteiini suhteline defitsiit. Nimetatud proteiinide pärilik defitsiit võib soodustada kumariinnekroosi teket. Seetõttu tuleb nimetatud patsientidel varfariinravi alustada koos hepariini manustamisega ja varfariini väiksemate algannustega. Kui haigel tekib kumariinnekroos, tuleb varfariini kasutamine katkestada ja jätkata hepariini manustamist, kuni nahakahjustused on paranenud või armistunud.

4.9 Üleannustamine

Toksilisuse andmed on vasturääkivad. Lastel on võimalik toksiline annus 0,5 mg/kg. Väikseim letaalne annus, millest on teatatud täiskasvanutel, oli 6...15 mg/kg.

Varfariini poolväärtusaeg on 20...55 tundi. Seega nõuab üleannustamine patsiendi pikemat jälgimist ning ravi K-vitamiiniga. Alljärgnevas tabelis on kirjeldatud üleannustamise ravivõtteid:

Kliiniline olukord Annuse kohandamine / muu ravi Veritsust ei ole, Ärge andke varfariini 1 päev. Kohandada annust. INR>4 Veritsust ei ole, Ärge andke varfariini 1...2 päeva. Kohandada annust. Kontrollida INR>6 varsti uuesti INR-i väärtust.

Veritsust ei ole, Kaaluda K-vitamiini kasutamist. 1...2 mg s.c., i.v. või suukaudselt. INR>8 Ärge andke varfariini 2 päeva. Kontrollida INR-i väärtust järgmisel Kerge veritsus Ärge andke varfariini 1...2 päeva. K-vitamiini võib manustada nagu Tugev verejooks INR-i väärtus tuleb kiiresti viia vahemikku 1,5...1,6.

Intoksikatsioon/mürgistus Verejooksu korral, vt eespool.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: vitamiin K antagonistid, ATC-kood: B01AA03.

Marevan / Marevan forte sisaldab naatriumvarfariini, mis on sünteetiline kumariini-tüüpi antikoagulant. Naatriumvarfariin on täielikult lahustuv sool, mida saab manustada nii suukaudselt kui ka parenteraalselt.

Varfariini antikoagulatiivne toime tuleneb asjaolust, et see blokeerib konkureerivalt (K-vitamiini epoksiidreduktaasi ja K-vitamiini reduktaasi ees) K-vitamiini ja selle 2,3-epoksiidi redutseerimist vitamiiniks KH . Vitamiin KH on vajalik mõningatele K-vitamiinist sõltuvatele hüübimisvalkudele 2 2 (protrombiini faktorid VII, IX ja X), tagades karboksüleerimise gammaglutaamhappega ning seeläbi aktiveerides hüübimisprotsessi. Loomulikud K-vitamiinist sõltuvad hüübimise inhibiitorid proteiin C ja selle kofaktor proteiin S on samuti vastaval määral mõjutatud. Ravi varfariiniga inhibeerib K- vitamiini konversiooni, mille tulemusel maksas toodetakse ja eritatakse osaliselt karboksüleeritud ja dekarboksüleeritud hüübimisvalku. On näidatud, et geneetilised erinevused K-vitamiini epoksiidreduktaasi (VKORC1) geenis on olulised varfariini vajaliku annuse valikul, vt lõigud 4.2, 4.4, 4.8 ja 5.2.

Nende hüübimisvalkude poolväärtusaeg ulatub 4...7 tunnist (VII faktor) 50 tunnini (II faktor). See tähendab, et hüübimissüsteem tasakaalustub alles mõnepäevase ravi järel. Tromboosiennetust saab üldjuhul lugeda efektiivseks pärast viiepäevast ravi ning terapeutiline toime kaob 4...5 päeva pärast ravi lõpetamist. Varfariini hüübimisvastase toime vastukaaluks saab kasutada K-vitamiini väikseid annuseid. Suured annused võivad põhjustada varfariini resistentsuse kujunemist, mis võib püsida üle nädala. Varfariini toimet võivad mõjutada farmakodünaamilised ning farmakokineetilised tegurid, nt imendumine ja metaboolne kliirens, st sama annuse kasutamisel võib erinevatel inimestel saada erineva ravivastuse, kusjuures vähestel neist esineb resistentsus ning nad võivad vajada normaalsest 5...10 korda suuremaid annuseid; üksikud patsiendid võivad aga vajada väga väikeseid annuseid.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Varfariin imendub kiiresti ja täielikult.

Jaotumine Varfariini jaotusmaht on suhteliselt väike, näiv jaotusmaht on 0,14 l/kg. Varfariini seonduvus valkudele on kõrge, seonduvuse määr on 98...99%.

Eliminatsioon Varfariini eliminatsioon toimub pea täielikult metabolismi teel, mille saaduseks on inaktiivsed metaboliidid. (R)-varfariini metabolismis osalevad muu hulgas CYP1A2, CYP3A4 ja karbonüülreduktaas, (S)-varfariini metabolism toimub peaaegu täielikult polümorfse ensüüm CYP2C9 vahendusel. CYP2C9 polümorfism, mis põhjustab arvestatavaid interindividuaalseid iseärasusi S- varfariini metaboliseerimise võimes, tähendab, et sama annuse manustamisel võib saabuv S-varfariini kontsentratsioon kõikuda suurtes piirides. R-varfariini poolväärtusaeg ulatub 37-st kuni 89 tunnini, S- varfariinil aga 21-st kuni 43 tunnini. Uuringud radioaktiivselt märgistatud varfariiniga näitasid, et rohkem kui 90% manustatud annusest on leitav uriinis, enamasti metaboliitidena. Varfariini ravi lõpetamisel normaliseerub protrombiini tase ligikaudu 4...5 päevaga.

Patsientide erirühmad

Eakad: väheste olemasolevate andmete alusel võib väita, et varfariini farmakokineetika ei ole vanusest sõltuv (vt lõik 4.2).

Eurooplased 74,3% 14,3% 10,9% Afroameeriklased 95,3% 0,0% 0,8% Jaapanlased 98,4% 0,0% 1,6%

Genotüüp Täheldatud vähenemine vajataval *1/*1 0% (võrdlusväärtus) *1/*2 20% *1/*3 34% *2/*2 36% *2/*3 57%

*3/*3 78%

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsed on näidanud varfariini teratogeensust. Muus osas ei näita olemasolevad prekliinilised ohutusandmed täiendavat asjakohast teavet inimeste kohta.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1. Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat Maisitärklis Želatiin (3 mg tabletid) Povidoon (5 mg tabletid) Magneesiumstearaat Indigokarmiin (E132) (3 mg tabletid) Erütrosiin (E127) (5 mg tabletid)

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis. Hoida purk tihedalt suletuna ja välispakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Valge plastpurk (HDPE) koos niiskust imava aine kapsliga, suletud võltsimiskindla turvakorgiga (HDPE). Pakendi suurus: 100 tabletti.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBRID

Marevan 3 mg tabletid: 1037421 Marevan forte 5 mg tabletid: 1206925

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

Marevan 3 mg tabletid: 18.08.2021

Marevan forte 5 mg tabletid: 27.06.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2025

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Marevan 3 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 3 mg varfariinnaatriumi.

INN. Warfarinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks tablett sisaldab laktoosmonohüdraati (vastab 85,1 mg laktoosile).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett.

Helesinine (võib olla täpiline), ümmargune, lame, lihvitud servaga tablett, millel on märgis „ORN17“, diameeter 7 mm. Ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

▪ Süvaveenide tromboosi ja kopsuarteri trombemboolia profülaktika ja ravi. ▪ Müokardiinfarkti sekundaarne profülaktika ja trombemboolia tüsistuste (insult või süsteemne trombembolism) profülaktika pärast müokardiinfarkti. ▪ Trombemboolia tüsistuste (insult või süsteemne trombembolism) profülaktika kodade fibrillatsiooniga, südameklapi probleemidega või südameklapiproteesiga patsientidel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Protrombiini aktiivsuse (INR) eesmärgilised väärtused suukaudse antikoagulantravi korral: Trombemboolsete tüsistuste vältimine südameklappide proteesimise järgselt: INR 2,5…3,5. Ülejäänud näidustused: INR 2,0…3,0.

Täiskasvanud Normkaalulistele täiskasvanutele, kelle protrombiini aktiivsuse lähteväärtus on alla 1,2, manustatakse kolmel järjestikusel päeval 10 mg varfariini. Seejärel jätkatakse annustamist allpool toodud tabeli järgi, lähtudes neljandal ravipäeval teostatud INR-i (rahvusvahelise normaliseeritud suhte, International Normalized Ratio) määramise tulemusest.

tulemusest.

Päev INR Varfariini annus, mg/ööpäevas 1. - 10 (5*) 2. - 10 (5*) 3. <2,0 10 (5*)

4. kuni 6. <1,4 10

7. ja edasi Nädalane varfariini annus:

Lapsed

II Küllastuspäevad (2. kuni 4. Tegevus: päev), kui INR on: 1,1 kuni 1,3 Korrata küllastusannust 1,4 kuni 1,9 50% küllastusannusest 2,0 kuni 3,0 50% küllastusannusest 3,1 kuni 3,5 25% küllastusannusest >3,5 Jätke annus vahele, kuni INR<3,5, seejärel alustage III Säilitusannused, kui INR on: Tegevus (nädalane annus): 1,1 kuni 1,4 Suurendage annust 20% 1,5 kuni 1,9 Suurendage annust 10% 2,0 kuni 3,0 Jätke annus samaks 3,1 kuni 3,5 Vähendage annust 10% >3,5 Jätke annus vahele, kuni INR<3,5, seejärel alustage Plaaniline kirurgia

Pre-, peri- ja postoperatiivne antikoagulantravi toimub järgmise skeemi kohaselt (kui vere hüübivust on vaja kiiresti suurendada, vt lõik 4.9).

Nädal enne plaanilist operatsiooni määrake INR.

Lõpetage varfariini manustamine 1 kuni 5 päeva enne operatsiooni. Kui patsiendil on tõsine tromboosirisk, manustatakse profülaktiliselt subkutaanselt madalmolekulaarset hepariini.

Varfariinravi pausi kestus sõltub INR-i väärtusest. Varfariinravi lõpetada:

5 päeva enne operatsiooni, kui INR>4,0
3 päeva enne operatsiooni, kui INR = 3,0 kuni 4,0
2 päeva enne operatsiooni, kui INR = 2,0 kuni 3,0.

Operatsioonile eelneval õhtul määrake INR. Kui INR>1,8, manustage suukaudselt või intravenoosselt 0,5 kuni 1 mg K-vitamiini.

Operatsioonipäeval tuleb kaaluda fraktsioneerimata hepariini infusiooni või madalmolekulaarse hepariini profülaktilise manustamise vajadust.

5. kuni 7. operatsioonijärgse päevani jätkatakse koos taasalustatud varfariini manustamisega ka subkutaanse madalmolekulaarse hepariini manustamist.

Väiksemate operatsioonide korral taasalustatakse varfariini säilitusannuse manustamist operatsioonipäeva õhtust, suuremate operatsioonide korral aga samast päevast, kui patsient saab süüa.

Neerufunktsiooni kahjustus: Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid võivad vajada varfariini annuste vähendamist või suurendamist, sõltuvalt kaasnevatest haigustest (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Maksafunktsiooni kahjustus: Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid võivad vajada varfariini annuste vähendamist. Maksafunktsiooni kahjustuse korral võib varfariini toime tugevneda, kuna hüübimisfaktori süntees on inhibeeritud ja varfariini metabolism on vähenenud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

tundlikkusest varfariini inhibeerivale toimele.

Patsientidel, kelle CYP2C9 ensüüm sisaldab CYP2C9*2 või CYP2C9*3 alleele, on vähenenud (S)- varfariini metabolism ning nad võivad seetõttu vajada väiksemaid alg- ja säilitusannuseid (vt lõigud 4.4, 4.8, 5.1 ja 5.2). Metaanalüüsiga näidati, et varfariini keskmine ööpäevane annus oli 20% väiksem CYP2C9*2 alleeli kandvatel patsientidel ja 34% väiksem CYP2C9*3 alleeli kandvatel patsientidel. Kahekordselt esineva geeniga (homosügootsed) patsiendid vajasid annuse vähendamist vastavalt 36% ja 78% võrra. Samuti võib neil patsientidel kuluda rohkem aega varfariini tasakaaluseisundini jõudmiseni ja ravitoime saabumiseni. Samuti on näidatud, et geneetilised erinevused VKORC1 geenis, mis kodeerib K-vitamiini epoksiidreduktaasi ensüümi (varfariini sihtmärk), mõjutavad vajatavat annust, suurendades tundlikkust varfariini suhtes. Uuringutes on teatatud suurimate ja väikseimate keskmiste annuste ligikaudu kahekordsest erinevusest erinevate haplotüüpidega rühmades. Eurooplased jagunevad üsna ühtlaselt erinevate rühmade vahel, samas asiaadid kannavad enamasti geene, mis nõuavad annuse vähendamist. Genotüpiseerimist võiks kaaluda nende patsientide ravimisel, kelle puhul on eriti tähtis vältida liigset antikoaguleerivat toimet.

4.3 Vastunäidustused

Raseduse esimene trimester ja neli viimast rasedusnädalat (vt ka lõik 4.6)
Kalduvus verejooksudele (von Willebrandi tõbi, hemofiiliad, trombotsütopeenia ja trombotsüütide funktsiooni häired)
Raske maksapuudulikkus ja maksatsirroos
Ravimata või ravile allumatu hüpertensioon
Hiljutine intrakraniaalne verejooks. Haigusseisundid, mis soodustavad intrakraniaalse verejooksu teket, näiteks ajuarterite aneurüsmid
Kalduvus sageli kukkuda kas neuroloogiliste häirete või muude terviseprobleemide tõttu
Neurokirurgilised või silmaoperatsioonid
Haigusseisundid, mis soodustavad seedetrakti või kuseteede verejooksude teket, nagu varasem seedetrakti verejooksu tüsistus, divertikuliit või pahaloomulised kasvajad
Infektsioosne endokardiit (vt ka lõik 4.4) või perikardi efusioon
Dementsus, psühhoosid, alkoholism ja teised seisundid, mille korral ravijuhiste järgimine patsiendi poolt võib olla ebaadekvaatne ja antikoagulantravi ei saa ohutult läbi viia
Ülitundlikkus varfariini või ravimi mis tahes abiaine suhtes (vt ka lõik 6.1)
Samaaegne naistepuna ürdi (Hypericum perforatum) manustamine

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusnõud kasutamisel

Resistentsus Resistentsus varfariini suhtes on väga harv fenomen. Selle kohta on avaldatud vaid üksikjuhtumi

teateid. Nimetatud patsiendid vajavad raviefekti saavutamiseks 5- kuni 20-kordseid varfariiniannuseid. Kui patsiendi ravivastus on nõrk, tuleb esmalt välistada selle tõenäolisemad põhjused – ravijuhiste mittejälgimine patsiendi poolt, koostoimed teiste ravimite või toiduga, samuti laborivead.

Veritsus Kui varfariinravi ajal tekib veritsus, siis sõltumata INR-i tasemest tuleb mõelda lokaalsele etioloogiale. Seedetrakti veritsuse taga võib olla haavand või kasvaja, kuse-suguteede veritsuse põhjuseks võib olla kasvaja või infektsioon.

Eritingimused Hüpertüreoos, palavik ja dekompenseeritud südamepuudulikkus võivad varfariini toimet tugevdada. Hüpotüreoosi korral võib varfariini toime nõrgeneda. Maksafunktsiooni mõõduka languse korral varfariini toime tugevneb. Neerupuudulikkuse ja nefrootilise sündroomi korral suureneb varfariini vaba fraktsiooni sisaldus veres, mis sõltuvalt kaasnevatest haigustest võib viia nii varfariini toime tugevnemise kui ka vähenemiseni. Kõigil eelpoolnimetatud juhtudel tuleb hoolikalt jälgida haige kliinilist seisundit ja INR-i väärtusi. Kaltsifülaksia Kaltsifülaksia on vaskulaarse kaltsifikatsiooni ja nahanekroosi harv sündroom, mida seostatakse suure suremusega. Põhiliselt esineb see seisund patsientidel, kelle neeruhaigus on lõppstaadiumis ja kes saavad dialüüsi, või selliste teadaolevate riskifaktoritega patsientidel nagu C- või S-valgu vaegus, hüperfosfateemia, hüperkaltseemia või hüpoalbumineemia. Kaltsifülaksia harvadest juhtudest on teatatud varfariini võtvatel patsientidel ka neeruhaiguse puudumisel. Kaltsifülaksia diagnoosi korral tuleb alustada asjakohast ravi ja kaaluda varfariini ravi peatamist. Sõltuvalt kohalikest või piirkondlikest ravisoovitustest ja erinevatest bioanalüüsi meetoditest võivad INR-i terapeutilised väärtused olla varieeruvad.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Varfariin on enantiomeeride segu. R-varfariini metabolism toimub peamiselt CYP1A2 ja CYP3A4 vahendusel. S-varfariin metaboliseerub peamiselt CYP2C9 vahendusel.

Järgnevas tabelis on kokku võetud teiste ravimite oodatav mõju varfariini toimele.

Koostoimet põhjustav Mõju ravi alustamisel Mõju ravi lõpetamisel* ravim CYP1A2, CYP2C9 või Varfariini kontsentratsioon plasmas Varfariini kontsentratsioon plasmas CYP3A4 indutseerijad väheneb, subterapeutilise suureneb, supraterapeutilise CYP1A2, CYP2C9 või Varfariini kontsentratsioon plasmas Varfariini kontsentratsioon plasmas CYP3A4 inhibeerijad suureneb, supraterapeutilise väheneb, subterapeutilise (substraadid) annustamise oht. annustamise oht * Ainete puhul, mis käituvad indutseerijatena, võib toime püsida veel mitu nädalat pärast ravi lõpetamist. Osa ravimeid, nagu kolestüramiin, mõjutavad varfariini imendumist ja enterohepaatilist retsirkulatsiooni. Epilepsia- ja tuberkuloosiravimid intensiivistavad ning amiodaroon ja metronidasool pärsivad varfariini metabolismi maksas. Arvesse tuleb võtta ka nimetatud ravimite ärajätmisel tekkida võivat varfariini vähenenud või ülemäärast toimet.

Ravimid, mis mõjutavad trombotsüüte ja esmast hemostaasi (nagu atsetüülsalitsüülhape, klopidrogreel, tiklopidiin, dipüridamool, tirofibaan, otsese toimega suukaudsed antikoagulandid, nagu dabigatraan ja apiksabaan, ning enamik mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid), võivad esile kutsuda farmakodünaamilise koostoime ja soodustada patsiendil tõsiste verejooksude teket. Sama toime esmasele hemostaasile on ka suurtes annustes manustatud penitsilliinidel.

Anaboolsed steroidid, asapropasoon, erütromütsiin ja mõned tsefalosporiinid vähendavad otseselt K- vitamiinist sõltuvate hüübimisfaktorite sünteesi ja tugevdavad varfariini toimet. Toiduga saadav rikkalik kogus K-vitamiini vähendab varfariini toimet. K-vitamiini vähenenud imendumine, näiteks kõhulahtisuse korral, tugevdab varfariini toimet. Patsiendid, kes ei saa oma igapäevase toiduga piisavas koguses K-vitamiini, sõltuvad seedetraktis leiduvate bakterite poolt produtseeritud K - vitamiinist. Nimetatud patsientidel võivad paljud antibiootikumid põhjustada K -vitamiini sünteesi vähenemise, mis omakorda võib tõsta varfariini toimet. Alkoholi tarbimine suurtes kogustes koos samaaegselt esineva maksafunktsiooni langusega tugevdab varfariini toimet. Ka toonikumides leiduv hiniin võib varfariini toimet tugevdada. Proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir, lopinaviir) võivad muuta varfariini kontsentratsioone plasmas. Samaaegse ravi alustamisel on soovitatav sage INR-i jälgimine. SNRI (nt venlafaksiin, duloksetiin) ja SSRI (nt fluoksetiin, sertraliin) antidepressandid võivad suurendada veritsuse riski samaaegsel kasutamisel varfariiniga.

Jõhvikamahl ja teised jõhvikatooted võivad varfariini toimet tugevdada ja seetõttu peaks vältima nende samaaegset kasutamist.

Kui varfariinravi saav patsient vajab lühiaegselt mõnda valuvaigistit, siis soovituslikult võiks nendeks olla paratsetamool või opiaadid.

Varfariin võib tugevdada sulfonüüluurea rühma kuuluvate suukaudsete diabeediravimite toimet.

Järgmiste ravimite puhul on teatatud varfariini toimet muutvast mõjust (loetelu ei ole täielik):

Toimet tugevdavad: Kõik mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) ja antikoagulandid Analgeetikumid: dekstropropoksüfeen, paratsetamool (toime avaldub pärast 1...2-nädalast pidevat kasutamist), tramadool Antiarütmikumid: amiodaroon, propafenoon, kinidiin Antibiootikumid: amoksitsilliin, asitromütsiin, tsefaleksiin, tsefamandool, tsefmenoksiin, tsefmetasool, tsefoperasoon, tsefuroksiim, klooramfenikool, tsiprofloksatsiin, klaritromütsiin, klindamütsiin, doksütsükliin, erütromütsiin, gatifloksatsiin, grepafloksatsiin, isoniasiid, latamoksef, levofloksatsiin, metronidasool, moksifloksatsiin, nalidikshape, norfloksatsiin, ofloksatsiin, roksitromütsiin, sulfafurasool, sulfametisool, sulfametoksasool-trimetoprim, sulfafenasool, tetratsükliin Seenevastased ained: asooli tüüpi seenevastased ained (nt flukonasool, itrakonasool, ketokonasool ja mikonasool (ka suukaudne geel)) Podagraravimid: allopurinool, sulfiinpürasoon Kasvajavastased ja immuunmoduleerivad ained: kapetsitabiin, tsüklofosfamiid, etoposiid, fluorouratsiil, flutamiid, ifosfamiid, leflunomiid, mesna, metotreksaat, sulofenuur, tamoksifeen, tegafur, EGFR inhibiitorid (nt gefitiniib), monoklonaalsed antikehad (nt trastuzumab) Kardiovaskulaarsed ravimid: digoksiin, metolasoon, propranolool Seedetrakti ravimid: tsimetidiin, prootonpumba inhibiitorid (nt omeprasool) Lipiidide ainevahetust reguleerivad ravimid: bezafibraat, klofibraat, fenofibraat, fluvastatiin, gemfibrosiil, lovastatiin, simvastatiin Vitamiinid: A-vitamiin, E-vitamiin Muud: karboksüuridiin, kloraalhüdraat, kodeiin, disulfiraam, etakrüünhape, fluvoksamiid, gripivaktsiin, interferoon alfa ja beeta, fenütoiin, proguanil, hiniin, (anaboolsed ja androgeensed) steroidhormoonid, kilpnäärme hormoonid, troglitasoon, valproehape, zafirlukast. On teateid, mis viitavad võimalusele, et noskapiin ja kondroitiinsulfaat võivad suurendada INR-i väärtust varfariinravil patsientidel.

Varfariinravi ajal tuleb toidulisandite kasutamisega olla ettevaatlik.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Imetamine Varfariin ei eritu rinnapiima. Varfariini kasutamise ajal võib rinnaga toitmist jätkata.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Varfariin ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Väga sage (≥1/10) Sage (≥1/100 kuni <1/10) Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100) Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) Väga harv (<1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Vaskulaarsed veritsus kumariin- vaskuliit häired nekroos, Respiratoorsed, trahhea rindkere ja kaltsifikatsioon mediastiinumi häired Seedetrakti iiveldus, häired oksendamine, Maksa ja pöörduv sapiteede häired maksaensüümide Naha ja pöörduv alopeetsia, kaltsifülaksia nahaaluskoe lööve kahjustused Neerude ja antikoagulandiga kuseteede häired seotud Reproduktiivse priapism süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja allergilised manustamiskoha reaktsioonid reaktsioonid (avalduvad tavaliselt Uuringud kolesterooliembolism

Varfariinravi sagedamini teatatud (1...10%) kõrvaltoimeteks on verejooksu tüsistused. Verejooksude koguarv on umbes 8% aastas, mis hõlmab kergeid veritsusi (6% aastas), raskeid verejookse (1% aastas) ja letaalseid verejookse (0,25% aastas). Kõige sagedasemaks intrakraniaalse verejooksu tekke riskifaktoriks on ravimata või ravile allumatu hüpertensioon. Verejooksu oht suureneb, kui INR ületab oluliselt eesmärgilisi väärtusi. Kui verejooks tekib eesmärgiliste INR-i väärtuste juures, on tavaliselt tegemist mingi kaasneva haigusseisundiga, mis tuleks püüda kindlaks teha. Kumariinnekroos on varfariinravi harv (<0,1%) komplikatsioon, mille esialgseks väljenduseks on turse ja tumedad nahakolded eelkõige alajäsemetel ja tuharatel, ent ka mujal. Mõne aja möödudes tekib kahjustatud nahapiirkondades nekroos. 90% kumariinnekroosiga haigetest on naised. Nahakahjustused ilmnevad 3. kuni 10. varfariinravi päeval ja nende tekkes mängib teatavat osa antitrombootiliste C-proteiini ja S-proteiini suhteline defitsiit. Nimetatud proteiinide pärilik defitsiit võib soodustada kumariinnekroosi teket. Seetõttu tuleb nimetatud patsientidel varfariinravi alustada koos hepariini manustamisega ja varfariini väiksemate algannustega. Kui haigel tekib

kumariinnekroos, tuleb varfariini kasutamine katkestada ja jätkata hepariini manustamist, kuni nahakahjustused on paranenud või armistunud.

4.9 Üleannustamine

Toksilisuse andmed on vasturääkivad. Lastel on võimalik toksiline annus 0,5 mg/kg. Väikseim letaalne annus, millest on teatatud täiskasvanutel, oli 6...15 mg/kg.

Ravi: maoloputus ja aktiivsüsi manustamine, kuni see on asjakohane. Mitme päeva jooksul kontrollitakse korduvalt INR-i taset. Hüübimisanalüüside ja kliiniliste sümptomite alusel manustatakse 1...4 korda ööpäevas intravenoosselt 10 mg K-vitamiini (alla 12-aastastele lastele pool annusest). Raske intoksikatsiooni puhul manustatakse K-vitamiini suuremaid annuseid ning tugeva verejooksu puhul manustatakse plasmaülekandega hüübimisfaktorit (eelistatult värskelt külmutatud plasma) või hüübimisfaktori kontsentraati (protrombiini kompleksi kontsentraati), lisaks on võimalik manustada traneksaamhapet. Igal üksikjuhul tuleb kahtluse korral konsulteerida kohaliku hematoloogi või mürgistuskeskusega. Antikoagulantravil patsientidele, kelle puhul ravimi toime täielik pööramine ei ole eesmärgiks, manustatakse ainult hüübimisfaktoreid (ja K-vitamiini ei manustata). Varfariini poolväärtusaeg on 20...55 tundi. Seega nõuab üleannustamine patsiendi pikemat jälgimist ning ravi K-vitamiiniga. Alljärgnevas tabelis on kirjeldatud üleannustamise ravivõtteid: Kliiniline olukord Annuse kohandamine / muu ravi Veritsust ei ole, Ärge andke varfariini 1 päev. Kohandage annust. INR>4 Veritsust ei ole, Ärge andke varfariini 1...2 päeva. Kohandage annust. INR>6 Kontrollige varsti uuesti INR-i väärtust. Veritsust ei ole, Kaaluda K-vitamiini kasutamist. 1...2 mg s.c., i.v. või suukaudselt. INR>8 Ärge andke varfariini 2 päeva. Kontrollige INR-i väärtust järgmisel Kerge veritsus Ärge andke varfariini 1...2 päeva. Võite manustada K-vitamiini, Tugev verejooks INR-i väärtus tuleb kiiresti viia vahemikku 1,5...1,6.

Intoksikatsioon/mürgistus Verejooksu korral vt eespool.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: vitamiin K antagonistid, ATC-kood: B01AA03.

Marevan sisaldab varfariinnaatriumi, mis on sünteetiline kumariini tüüpi antikoagulant. Varfariinnaatrium on täielikult lahustuv sool, mida saab manustada nii suukaudselt kui ka parenteraalselt.

Nende hüübimisvalkude poolväärtusaeg ulatub 4...7 tunnist (VII faktor) 50 tunnini (II faktor). See tähendab, et hüübimissüsteem tasakaalustub alles mõnepäevase ravi järel. Tromboosiennetust saab üldjuhul lugeda efektiivseks pärast viiepäevast ravi ning terapeutiline toime kaob 4...5 päeva pärast ravi lõpetamist. Varfariini hüübimisvastase toime vastukaaluks saab kasutada vitamiin K väikseid annuseid. Suured annused võivad aga viia varfariin-resistentsuse kujunemiseni, mis võib püsida üle nädala. Varfariini toimet võivad mõjutada farmakodünaamilised ning farmakokineetilised tegurid, nt imendumine ja metaboolne kliirens, st sama annuse kasutamisel võib erinevatel inimestel saada erineva ravivastuse, kusjuures vähestel neist esineb resistentsus ning nad võivad vajada normaalsest 5...10 korda suuremaid annuseid; üksikud patsiendid võivad aga vajada väga väikeseid annuseid.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Varfariin imendub kiiresti ja täielikult.

Jaotumine Varfariini jaotusmaht on suhteliselt väike, näiv jaotusmaht on 0,14 l/kg. Varfariini seonduvus valkudele on kõrge, seonduvuse määr on 98...99%.

Eliminatsioon Varfariini eliminatsioon toimub pea täielikult metabolismi teel, mille saaduseks on inaktiivsed

metaboliidid. (R)-varfariini metabolismis osalevad muuhulgas CYP1A2, CYP3A4 ja karbonüülreduktaas, (S)-varfariini metabolism toimub peaaegu täielikult polümorfse ensüüm CYP2C9 vahendusel. CYP2C9 polümorfism, mis põhjustab arvestatavaid interindividuaalseid iseärasusi S- varfariini metaboliseerimise võimes, tähendab, et sama annuse manustamisel võib saabuv S-varfariini kontsentratsioon kõikuda suurtes piirides. R-varfariini poolväärtusaeg ulatub 37-st kuni 89 tunnini, S- varfariinil aga 21-st kuni 43 tunnini. Uuringud radioaktiivselt märgistatud varfariiniga näitasid, et rohkem kui 90% manustatud annusest on leitav uriinis, enamasti metaboliitidena. Varfariinravi lõpetamisel normaliseerub protrombiini tase ligikaudu 4...5 päevaga.

Patsientide erirühmad

Eakad: väheste olemasolevate andmete alusel võib väita, et varfariini farmakokineetika ei ole vanusest sõltuv (vt lõik 4.2).

Eurooplased 74,3% 14,3% 10,9% Afroameeriklased 95,3% 0,0% 0,8% Jaapanlased 98,4% 0,0% 1,6%

Genotüüp Täheldatud vähenemine vajataval

Maksafunktsiooni kahjustus: maksafunktsiooni kahjustus võib võimendada varfariini toimet, kuna hüübimisfaktori süntees on inhibeeritud ja varfariini metabolism on vähenenud (vt lõigud 4.2 ja 4.3).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsed on näidanud varfariini teratogeensust. Muus osas ei näita olemasolevad prekliinilised ohutusandmed täiendavat asjakohast teavet inimeste kohta.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat Maisitärklis Želatiin

Magneesiumstearaat Indigokarmiin (E132)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis. Hoida purk tihedalt suletuna ja välispakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Valge plastpurk (HDPE) koos niiskust imava aine kapsliga, suletud võltsimiskindla turvakorgiga (HDPE). Pakendi suurus: 100 tabletti.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB „Lex ano“ Naugarduko g. 3 LT-03231 Vilnius Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1189825

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

25.02.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

veebruar 2025

Marevan – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Vali ravim

Artikli sisukord

Pakendi infoleht: teave kasutajale

1. Mis ravim on Marevan / Marevan forte ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Marevan’i/Marevan forte kasutamist

3. Kuidas Marevan’i / Marevan forte’t kasutada

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5. Kuidas Marevan’i / Marevan forte’t säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

Pakendi infoleht: teave kasutajale

1. Mis ravim on Marevan/Marevan forte ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Marevan’i / Marevan forte kasutamist

3. Kuidas Marevan’i / Marevan forte’t kasutada

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5. Kuidas Marevan’i / Marevan forte’t säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

Pakendi infoleht: teave kasutajale

1. Mis ravim on Marevan ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Marevan’i kasutamist

3. Kuidas Marevan’i kasutada

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5. Kuidas Marevan’i säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3. RAVIMVORM

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

4.2 Annustamine ja manustamisviis

4. kuni 6. < 1,4 10

4. päev), kui INR on:

4.3 Vastunäidustused

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusnõud kasutamisel

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

4.8 Kõrvaltoimed

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

5.2 Farmakokineetilised omadused

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.2 Sobimatus

6.3 Kõlblikkusaeg

6.4 Säilitamise eritingimused

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

7. MÜÜGILOA HOIDJA

8. MÜÜGILOA NUMBRID

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

10. TEKSTI LÄBIVATAMISE KUUPÄEV

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3. RAVIMVORM

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

4.2 Annustamine ja manustamisviis

4. kuni 6. <1,4 10

7. ja edasi Nädalane varfariini annus:

4.3 Vastunäidustused

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusnõud kasutamisel

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

4.8 Kõrvaltoimed

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

5.2 Farmakokineetilised omadused

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.4 Säilitamise eritingimused

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBRID

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV