Latuda – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Latuda 18,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid Latuda 37 mg õhukese polümeerikattega tabletid Latuda 74 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Latuda 18,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab lurasidoonvesinikkloriidi koguses, mis vastab 18,6 mg lurasidoonile.

Latuda 37 mg õhukese polümeerikattega tabletid Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab lurasidoonvesinikkloriidi koguses, mis vastab 37,2 mg lurasidoonile.

Latuda 74 mg õhukese polümeerikattega tabletid Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab lurasidoonvesinikkloriidi koguses, mis vastab 74,5 mg lurasidoonile.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett (tablett).

Latuda 18,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid Valged või valkjad 6 mm läbimõõduga ümarad õhukese polümeerikattega tabletid, millel on pimetrükk ‘LA’.

Latuda 37 mg õhukese polümeerikattega tabletid Valged või valkjad 8 mm läbimõõduga ümarad õhukese polümeerikattega tabletid, millel on pimetrükk ‘LB’.

Latuda 74 mg õhukese polümeerikattega tabletid Helerohelised ovaalsed õhukese polümeerikattega tabletid mõõtmetega 12 mm × 7 mm, millel on pimetrükk ‘LD’.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Latuda on näidustatud skisofreenia raviks täiskasvanutel ning 13-aastastel ja vanematel noorukitel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Soovitatav algannus on 37 mg lurasidooni üks kord ööpäevas. Algannuse tiitrimine ei ole vajalik. Ravim on efektiivne annusevahemikus 37 kuni 148 mg üks kord ööpäevas. Annust võib tõsta arsti hinnangu ja täheldatud kliinilise ravivastuse põhjal. Maksimaalne ööpäevane annus ei tohi ületada 148 mg.

Ravi katkestamisel kauemaks kui 3 päevaks tuleb patsientidel, kelle raviannused on üle 111 mg üks kord ööpäevas, ravi jätkamisel alustada uuesti annusega 111 mg üks kord ööpäevas ja seejärel annust neile optimaalse annuseni suurendada. Kõigi teiste annuste korral võib ravi jätkata eelnevalt kasutatud annuses ilma üles-tiitrimiseta. Lapsed Soovitatav algannus on 37 mg lurasidooni üks kord ööpäevas. Algannuse tiitrimine ei ole vajalik. Ravim on efektiivne annusevahemikus 37…74 mg üks kord ööpäevas. Annuse suurendamine peab põhinema arsti hinnangul ja täheldatud kliinilisel vastusel. Maksimaalne ööpäevane annus ei tohi ületada 74 mg. Lastele peab lurasidooni välja kirjutama lastepsühhiaater.

Annuse kohandamine koostoimete tõttu Kasutamisel koos mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega on soovitatav algannus 18,5 mg ja lurasidooni maksimaalne annus ei tohi ületada 74 mg üks kord ööpäevas. Kasutamisel koos kergete ja mõõdukate CYP3A4 indutseerijatega võib osutuda vajalikuks lurasidooni annust kohandada (vt lõik 4.5). Tugevate CYP3A4 inhibiitorite ja indutseerijate kohta vt lõik 4.3.

Antipsühhootikumide vahetamine Antipsühhootikumide farmakodünaamilise ja farmakokineetilise profiili erinevuste tõttu peab üleminek teisele antipsühhootikumile toimuma arsti järelevalve all, kui seda peetakse meditsiiniliselt vajalikuks.

Eakad Annustamissoovitused normaalse neerufunktsiooniga (CrCl ≥ 80 ml/min) eakatele on samad kui normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutel. Kuna aga eakamatel patsientidel võib olla neerfunktsioon halvenenud, võib osutuda vajalikuks annust kohandada olenevalt nende neerufunktsiooni seisundist (vt allpool “Neerukahjustus”).

Andmed lurasidooni suuremate annuste kasutamise kohta eakatel patsientidel on piiratud. Andmed 148 mg lurasidooni tablettide kasutamise kohta eakatel patsientidel puuduvad. 65-aastaste ja vanemate patsientide ravimisel lurasidooni suuremate annustega tuleb olla ettevaatlik.

Neerukahjustus Kerge neerukahjustuse korral ei ole lurasidooni annuse kohandamine vajalik. Soovitatav algannus mõõduka (kreatiniini kliirens (CrCl) ≥ 30 ja < 50 ml/min), raske neerukahjustusega (CrCl > 15 ja < 30 ml/min) ja lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidele (CrCl < 15 ml/min) on 18,5 mg ja maksimaalne annus ei tohi ületada 74 mg üks kord ööpäevas. Lurasidooni ei tohi kasutada lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel, välja arvatud, kui selle võimalik kasu ületab potentsiaalseid riske. Kasutamisel lõppstaadiumis neeruhaiguse korral on soovitatav patsiendi kliiniline jälgimine. Maksakahjustus Kerge maksakahjustuse korral ei ole lurasidooni annuse kohandamine vajalik. Annuse kohandamine on soovitatav mõõduka (Child Pugh B-klass) ja raske maksafunktsiooni kahjustusega (Child Pugh C-klass) patsientidel. Soovitatav algannus on 18,5 mg. Maksimaalne ööpäevane annus ei tohi ületada mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel 74 mg ja raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel 37 mg üks kord ööpäevas.

Manustamisviis

Latuda õhukese polümeerikattega tabletid on ette nähtud suukaudseks kasutamiseks üks kord ööpäevas koos toiduga. Ilma toiduta võtmisel on lurasidooni plasmakontsentratsioon eeldatavalt oluliselt madalam kui koos toiduga võtmisel (vt lõik 5.2).

Latuda tabletid tuleb tervelt alla neelata, et mitte tunda nende kibedat maitset. Latuda tablette tuleb võtta iga päev samal ajal, et võtmine paremini meeles püsiks.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Manustamine samaaegselt tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (nt bokepreviir, klaritromütsiin, kobitsistaat, indinaviir, itrakonasool, ketokonasool, nefasodoon, nelfinaviir, posakonasool, ritonaviir, sakvinaviir, telapreviir, telitromütsiin, vorikonasool) ja tugevate CYP3A4 indutseerijatega (nt karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin, rifampitsiin, naistepuna (Hypericum perforatum)) (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Antipsühhootikumravi ajal võib patsiendi kliinilise seisundi paranemine võtta aega mitmest päevast mõne nädalani. Patsiente tuleb sel perioodil hoolikalt jälgida.

Suitsidaalsus

Suitsidaalse käitumise esinemine on psüühilistele haigustele omane ja mõnel juhul on seda esinenud varakult pärast antipsühootikumravi alustamist või vahetamist. Antipsühhootikumravi ajal on vajalik kõrge riskiga patsientide hoolikas jälgimine.

Parkinsoni tõbi

Antipsühhootiliste ravimite määramisel Parkinsoni tõvega patsientidele võivad need Parkinsoni tõve sümptomeid süvendada. Seetõttu peab arst kaaluma lurasidooni määramisel Parkinsoni tõvega patsientidele ravi kasu ja riski suhet.

Ekstrapüramidaalsed sümptomid

Dopamiini retseptori antagonisti omadustega ravimeid on seostatud ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete tekkimisega, sealhulgas jäikus, treemorid, maskitaoline nägu, düstooniad, süljevoolus, ettekallutatud kehahoid ja ebanormaalne kõnnak. Platseebo-kontrolliga kliinilistes uuringutes suurenes täiskasvanud skisofreeniapatsientidel võrreldes platseeboga ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete esinemissagedus pärast ravi lurasidooniga.

Tardiivdüskineesia

Dopamiini retseptori antagonistlike omadustega ravimeid on seostatud tardiivdüskineesia põhjustamisega, millele on iseloomulikud valdavalt keele ja/või näo rütmilised tahtmatud liigutused. Tardiivse düskineesia nähtude ja sümptomite tekkimisel tuleb kaaluda kõikide antipsühhootikumide, sealhulgas lurasidooni kasutamise lõpetamist. Südame-veresoonkonna häired / QT-intervalli pikenemine

Lurasidooni määramisel teadaoleva südame-veresoonkonna haigusega või perekonnas esineva QT-intervalli pikenemisega, hüpokaleemiaga ja samaaegselt teisi eeldatavalt QT-intervalli pikendavaid ravimeid kasutavatele patsientidele tuleb olla ettevaatlik.

Krambid

Lurasidooni kasutamisel peab olema ettevaatlik patsientide puhul, kellel on esinenud krampe või muid seisundeid, mis võivad krambiläve alandada.

Maliigne neuroleptiline sündroom

Lurasidooni kasutamisel on esinenud maliigset neuroleptilist sündroomi, millele on iseloomulik hüpertermia, lihasjäikus, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus, teadvuseseisundi häired ja seerumi

kreatiinfosfokinaasi taseme tõus. Täiendavad haigusnähud võivad olla müoglobinuuria (rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus. Sel juhul tuleb ravi lurasidooniga katkestada. Eakad dementsusega patsiendid

Lurasidooni kasutamist eakatel dementsusega patsientidel ei ole uuritud.

Üldine suremus

17 kontrollitud kliinilise uuringu metaanalüüsis oli muude atüüpiliste antipsühhootikumidega, sh risperidooni, aripiprasooli, olansapiini ja kvetiapiiniga ravitavatel eakatel dementsusega patsientidel suremuse risk suurenenud võrreldes platseeboga.

Aju veresoonkonna häire

Dementsete populatsioonis läbiviidud randomiseeritud platseebo-kontrolliga kliinilistes uuringutes täheldati teatavate atüüpiliste antipsühhootikumide, sealhulgas risperidooni, aripiprasooli ja olansapiini kasutamisel aju veresoonkonnaga seotud kõrvaltoimete riski ligikaudu 3-kordset suurenemist. Selle suurenenud riski tekkemehhanism ei ole teada. Suurenenud riski ei saa välistada ka muude antipsühhootikumide ega muude patsiendipopulatsioonide puhul. Lurasidooni kasutamisel peab olema ettevaatlik eakate dementsusega patsientide puhul, kellel on insuldi riskitegureid.

Venoosne trombemboolia

Antipsühhootikumide kasutamisel on esinenud venoosse trombemboolia juhtumeid. Antipsühhootikumidega ravitavatel patsientidel on sageli venoosse trombemboolia omandatud riskitegureid, mistõttu enne ravi alustamist lurasidooniga ja ravi ajal tuleb kõik võimalikud venoosse trombemboolia riskitegurid välja selgitada ja kasutusele võtta ennetavad meetmed.

Hüperprolaktineemia

Lurasidoon tõstab prolaktiini taset dopamiini D2-retseptorite antagonismi tõttu. Patsiente tuleb nõustada kõrgenenud prolaktiinitaseme tunnuste ja sümptomite suhtes nagu günekomastia, galaktorröa, amenorröa ja erektsioonihäired. Patsientidel tuleb soovitada mis tahes tunnuste ja sümptomite tekkimisel arsti poole pöörduda.

Kehakaalu tõus

Atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel on esinenud kehakaalu tõusu. Soovitatav on kehakaalu kliiniliselt jälgida. Hüperglükeemia

Lurasidooni kliinilistes uuringutes on harvadel juhtudel esinenud glükoosi ainevahetusega seotud kõrvaltoimeid, nt vere glükoositaseme tõusu. Suhkurtõvega ja suhkurtõve tekkimise riskiteguritega patsiente on soovitatav vastavalt kliiniliselt jälgida.

Ortostaatiline hüpotensioon/sünkoop

Lurasidoon võib põhjustada ortostaatilist hüpotensiooni, tõenäoliselt selle α1-adrenergilise retseptori antagonismi tõttu. Hüpotensioonist ohustatud patsientidel tuleb kaaluda ortostaatiliste elutähtsate näitajate jälgimist.

Koostoimed greipfruudi mahlaga

Lurasidoonravi ajal tuleks vältida greipfruudi mahla tarbimist (vt lõik 4.5).

Serotoniinisündroom

Samaaegne Latuda ja teiste serotoniinergiliste ainete – nt buprenorfiin/opioidid, MAO inhibiitorid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSTI-d), serotoniini ja norepinefriini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d) või tritsüklilised antidepressandid – kasutamine võib põhjustada serotoniinisündroomi, potentsiaalselt eluohtliku seisundi tekkimise (vt lõik 4.5). Kui kliiniliselt on vajalik samaaegne ravi koos teiste serotoniinergiliste ainetega, soovitatakse patsienti hoolikalt jälgida, eriti ravi alustamise ja annuse suurendamise ajal. Serotoniinisündroomi sümptomid võivad hõlmata vaimse seisundi muutuseid, autonoomset ebastabiilsust, neuromuskulaarseid kõrvalekaldeid ja/või gastrointestinaalseid sümptomeid. Kui kahtlustatakse serotoniinisündroomi, tuleb kaaluda annuse vähendamist või ravi katkestamist, olenevalt sümptomite raskusest. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed

Arvestades, et lurasidoon toimib peamiselt kesknärvisüsteemile, tuleb olla ettevaatlik lurasidooni kasutamisel koos teiste kesknärvisüsteemi toimivate ravimite ja alkoholiga.

Ettevaatlik tuleb olla lurasidooni määramisel koos ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli, nt IA klassi antiarütmikumid (nt kinidiin, disopüramiid) ja III klassi antiarütmikumid (nt amiodaroon, sotalool), mõned antihistamiinikumid, mõned teised antipsühhootikumid ja mõned malaariaravimid (nt meflokiin).

Latudat tuleb võtta ettevaatlikult, kui seda manustatakse koos teiste serotoniinergiliste ainetega – nt buprenorfiini/opioidide, MAO inhibiitorite, selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSTI- d), serotoniini ja norepinefriini tagasihaarde inhibiitorite (SNTI-d) või tritsükliliste antidepressantidega

• sest tekib suurem serotoniinisündroomi, potentsiaalselt eluohtliku seisundi risk (vt lõik 4.4).

Farmakokineetilised koostoimed

Lurasidooni samaaegset manustamist greibimahlaga ei ole hinnatud. Greibimahl inhibeerib CYP3A4 ja võib suurendada lurasidooni seerumikontsentratsiooni. Ravi ajal lurasidooniga tuleb greibimahla vältida. Muude ravimite võimalik toime lurasidoonile

Nii lurasidoon ja tema aktiivne metaboliit ID-14283 aitavad kaasa farmakodünaamilise toime tekkele dopamiinergiliste ja serotoniinergiliste retseptorite vahendusel. Lurasidoon ja tema aktiivne metaboliit ID-14283 metaboliseeruvad peamiselt CYP3A4 kaudu.

CYP3A4 inhibiitorid Lurasidooni manustamine samaaegselt tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (nt bokepreviir, klaritromütsiin, kobitsistaat, indinaviir, itrakonasool, ketokonasool, nefasodoon, nelfinaviir, posakonasool, ritonaviir, sakvinaviir, telapreviir, telitromütsiin, vorikonasool) on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Lurasidooni samaaegsel manustamisel tugeva CYP3A4 inhibiitori ketokonasooliga suurenes lurasidooni ja tema aktiivse metaboliidi ID-14283 kontsentratsioon vastavalt 9- ja 6-kordselt.

Lurasidooni samaaegsel manustamisel posakonasooliga (tugev CYP3A4 inhibiitor) suurenes lurasidooni kontsentratsioon ligikaudu 4…5-kordselt. Posakonasooli mõju lurasidooni kontsentratsioonile püsis 2…3 nädalat pärast posakonasooli samaaegse manustamise lõpetamist.

Lurasidooni samaaegne manustamine ravimitega, mis on CYP3A4 mõõdukad inhibiitorid (nt diltiaseem, erütromütsiin, flukonasool, verapamiil), võib suurendada lurasidooni plasmakontsentratsiooni. Mõõdukad CYP3A4 inhibiitorid võivad hinnanguliselt tõsta CYP3A4 substraatide kontsentratsiooni 2- kuni 5-kordselt. Lurasidooni koosmanustamisel diltiaseemiga (aeglaselt toimeainet vabastavas ravimvormis), mis on mõõdukas CYP3A4 inhibiitor, tõstis lurasidooni ja ID-14283 kontsentratsioone vastavalt 2,2 ja 2,4 korda (vt lõik 4.2). Diltiaseemi kiiresti toimeainet vabastava ravimvormi kasutamisel võib lurasidooni kontsentratsiooni tõus olla suurem. CYP3A4 indutseerijad Lurasidoon on vastunäidustatud koos tugevate CYP3A4 indutseerijatega (nt karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin, rifampitsiin, naistepuna (Hypericum perforatum)) (vt lõik 4.3).

Lurasidooni samaaegne manustamine tugeva CYP3A4 indutseerija rifampitsiiniga langetas lurasidooni kontsentratsiooni 6-kordselt. Lurasidooni samaaegne manustamine kergete (nt armodafiniil, amprenaviir, aprepitant, prednisoon, rufinamiid) või mõõdukate (nt bosentaan, efavirens, etraviriin, modafiniil, naftsilliin) CYP3A4 indutseerijatega vähendab eeldatavalt < 2-kordselt lurasidooni plasmakontsentratsiooni samaaegse manustamise ajal ja kuni 2 nädala jooksul pärast kergete või mõõdukate CYP3A4 indutseerijate kasutamise lõpetamist.

Lurasidooni samaaegsel kasutamisel kergete või mõõdukate CYP3A4 indutseerijatega tuleb lurasidooni toimet hoolikalt jälgida ja vajalik võib olla annuse kohandamine.

Transporterid In vitro on lurasidoon P-gp ja BCRP substraat ja selle tähendus in vivo on ebaselge. Lurasidooni samaaegselt kasutamisel P-gp ja BCRP inhibiitoritega võib tõsta lurasidooni plasmakontsentratsiooni.

Lurasidooni võimalik toime muudele ravimitele

Lurasidooni samaaegsel manustamisel midasolaamiga, mis on tundlik CYP3A4 substraat, suurenes midasolaami plasmakontsentratsioon < 1,5-kordselt. Lurasidooni samaaegsel manustamisel CYP3A4 substraatidega, millel on teadaolevalt kitsas terapeutiline indeks (nt astemisool, terfenadiin, tsisapriid, pimosiid, kinidiin, bepridiil või tungaltera alkaloidid [ergotamiin, dihüdroergotamiin]) on soovitatav patsienti jälgida.

Lurasidooni samaaegne manustamine digoksiiniga (P-gp substraat) ei suurendanud digoksiini plasmakontsentratsiooni ja suurendas vaid veidi C -i (1,3-kordselt), mistõttu lurasidooni samaaegne manustamine digoksiiniga on lubatud. In vitro on lurasidoon väljavoolu transporteri P-gp inhibiitor ja ei saa välistada kliiniliselt olulist soolestiku P-gp pärssimist. Samaaegne manustamine P-gp substraadi dabigatraan eteksilaadiga võib põhjustada dabigatraani plasmakontsentratsiooni tõusu. In vitro on lurasidoon väljavoolu transporteri BCRP inhibiitor ja ei saa välistada kliiniliselt olulist soolestiku BCRP pärssimist. Samaaegne manustamine BCRP substraatidega võib põhjustada nende substraatide plasmakontsentratsioonide tõusu. Lurasidooni samaaegne manustamine liitiumiga näitas liitiumi kliiniliselt väheolulist toimet lurasidooni farmakokineetikale, mistõttu lurasidooni annuse kohandamine selle samaaegsel manustamisel liitiumiga ei ole vajalik. Lurasidoon ei mõjuta liitiumi kontsentratsioone. Kliiniline ravimite koostoime uuring, milles uuriti lurasidooni samaaegse manustamise mõju suukaudseid kombineeritud rasestumisvastaseid vahendeid, sealhulgas norgestimaati ja etünüülöstradiooli kasutavatele patsientidele, ei avaldanud lurasidoon kliiniliselt ega statistiliselt olulist toimet rasestumisvastase vahendi farmakokineetikale ega suguhormoone siduva globuliini (SHBG) tasemele veres. Seega võib lurasidooni manustada samaaegselt suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Lurasidooni kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal (vähem kui 300 raseda andmed). Loomkatsete põhjal ei saa välistada toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ja sünnijärgsele arengule (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Lurasidooni ei tohi kasutada raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik.

Vastsündinutel, kelle ema raviti raseduse kolmandal trimestril antipsühhootikumidega (sealhulgas lurasidooniga), on kõrvaltoimete, sealhulgas ekstrapüramidaalsete ja/või võõrutussümptomite tekkimise risk, mille raskusaste ja kestus pärast sünnitust võib varieeruda. Vastsündinutel on esinenud agitatsiooni, hüpertooniat, hüpotooniat, treemorit, somnolentsust, respiratoorset distressi või söömishäiret. Seetõttu tuleb vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Imetamine

Imetamise ajal eritus lurasidoon rottide piima (vt lõik 5.3). Ei ole teada, kas lurasidoon või selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Imetamist lurasidooni kasutamise ajal võib kaaluda vaid juhul, kui ravi võimalik kasu ületab võimalikku ohtu lapsele.

Fertiilsus

Loomkatsed on näidanud mitmeid toimeid fertiilsusele, põhiliselt seoses prolaktiinitaseme tõusuga, mida inimese reproduktiivsuse suhtes oluliseks ei peeta (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Lurasidoon mõjutab kergelt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Patsiente tuleks hoiatada, et nad ei käsitseks ohtlikke masinaid, sealhulgas mootorsõidukeid ja jalgrattaid, kuni nad on piisavalt veendunud, et lurasidoon ei mõjuta nende reaktsioonivõimet (vt lõik 4.8). Liiklusohutuse seisukohast võivad noorukid, kes ei pruugi olla piisavalt vanad, et autoga sõita, siiski rattaga sõita.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Lurasidooni ohutust on hinnatud annustes 18,5-148 mg skisofreeniaga patsientidel kuni 52 nädalat kestnud kliinilistes uuringutes ja turuletuleku järgselt. Kõige sagedamad kõrvaltoimed (≥ 10%) olid akatiisia, iiveldus ja unetus. Kõrvaltoimete tabel

Allpool tabelis 1 on koondandmetel põhinevad kõrvaltoimed loetletud organsüsteemi klasside ja eelistatava termini järgi. Kõrvaltoimete esinemissagedus kliinilistes uuringutes on tabelis esitatud esinemissageduse kategooriate järgi. Kasutatud on järgmisi termineid ja esinemissagedusi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 1. Kõrvaltoimed täiskasvanute kohta kogutud andmete põhjal

Organsüsteemi Väga Sage Aeg-ajalt Harv Sagedus klass sage teadmata

Infektsioonid nasofarüngiit ja infestatsioonid

Organsüsteemi Väga Sage Aeg-ajalt Harv Sagedus klass sage teadmata

Vere ja aneemia eosinofiilia neutropeenia** lümfisüsteemi leukopeenia ** häired Immuunsüstee ülitundlikkus mi häired

Ainevahetus- j kehakaalu tõus vere a isu vähenemine glükoositaseme toitumishäired tõus Psühhiaatrilise unetus erutatus hirmuunenäod suitsidaalne unehäire**** d häired ärevus katatoonia käitumine

Närvisüsteemi akatiisi somnolentsus* letargia maliigne häired a parkinsonism** düsartria neuroleptiline Silma nägemise kahjustused ähmastumine Kõrva ja vertiigo labürindi kahjustused Südame häired tahhükardia stenokardia Vaskulaarsed hüpertensioon hüpotensioon häired ortostaatiline

Seedetrakti iiveldu kõhulahtisus kõhupuhitus häired s oksendamine düsfaagia

Maksa ja alaniini sapiteede aminotransferaa häired si taseme tõus

Organsüsteemi Väga Sage Aeg-ajalt Harv Sagedus klass sage teadmata

Naha ja lööve hüperhidroos angioödeem Stevensi- nahaaluskoe sügelus Johnsoni kahjustused sündroom Lihaste, seljavalu liigeste jäikus rabdomüolüüs luustiku ja lihas-skeleti müalgia sidekoe jäikus kaelavalu kahjustused

Neerude ja seerumi düsuuria neerupuudulik kuseteede kreatiniini kus häired taseme tõus Rasedus, võõrutussündro sünnitusjärgse om d ja vastsündinul perinataalsed (vt 4.6) seisundid Reproduktiivs vere rindade valu rinnanäärme e süsteemi ja prolaktiinitasem galaktorröa suurenemine** rinnanäärme e tõus ** häired erektsioonihäire

Üldised häired väsimus kõnnaku häired äkksurm ja manustamisko ha reaktsioonid

Uuringud vere *Somnolentsus hõlmab järgmisi kõrvaltoimeid: hüpersomnia, hüpersomnolentsus, sedatsioon ja somnolentsus **Parkinsonism hõlmab järgmisi kõrvaltoimeid: bradükineesia, hammasratta tüüpi rigiidsus, ilastamine, ekstrapüramidaalne häire, hüpokineesia, lihasjäikus, parkinsonism, psühhomotoorse arengu mahajäämus ja treemor ***Düstoonia hõlmab järgmisi kõrvaltoimeid: düstoonia, okulogüüriline kriis, oromandibulaarne düstoonia, keelespasm, kõõrkael ja trism. ****2. ja 3. faasi kontrollitud ja mittekontrollitud uuringutes esinenud kõrvaltoimed; nende juhtude esinemine on siiski liiga harv, et hinnata esinemissagedust. Tabel 2. Kõrvaltoimed noorukitel Organisüsteemi Väga Sage Aeg-ajalt Har Teadmat klass sage v a

Nakkused ja Nasofarüngiit infestatsioonid Nohu

Organisüsteemi Väga Sage Aeg-ajalt Har Teadmat klass sage v a

Vere ja Neutropeenia lümfisüsteemi häired Immuunsüsteemi Ülitundlikkus häired Endokriinsüsteem Hüperprolaktineemi Autoimmuunne i häired a (sealhulgas vere türeoidiit Ainevahetus- ja Söögiisu Hüperinsulineemia toitumishäired vähenemine Psühhiaatrilised Ebanormaalsed Agressiivsus häired unenäod Apaatia

Organisüsteemi Väga Sage Aeg-ajalt Har Teadmat klass sage v a

Närvisüsteemi Akatiisi Tähelepanuhäired Posturaalne pearinglus häired a Pearinglus Düsgeusia Silmahaigused Akommodatsioonihäir Kõrva ja labürindi Hüperakuusia kahjustused Südamehaigused Tahhükardia Südamepekslemine Vaskulaarsed Ortostaatiline häired hüpotensioon Hingamisteede, Orofarüngeaalne valu rindkere ja Hingeldus mediastiinumi häired Seedetrakti häired Iiveldus Kõhukinnisus Ebamugavustunne Naha ja Hüperhidroos Alopeetsia nahaaluskoe Ebanormaalne juuste kahjustused kasv Lihaste, luustiku Lihaste jäikus Liigesevalu ja sidekoe Lihaspinge kahjustused Lihaste ja luustiku

Organisüsteemi Väga Sage Aeg-ajalt Har Teadmat klass sage v a

Neerude ja Bilirubinuuria kuseteede häired Düsuuria Reproduktiivse Erektsioonihäired Amenorröa süsteemi ja Rindade valu rinnanäärme Ejakulatsioonihäire häired Galaktorröa

Organisüsteemi Väga Sage Aeg-ajalt Har Teadmat klass sage v a

Kaasasündinud, Tourette’i sündroom perekondlikud ja geneetilised häired Üldised häired ja Asteenia Külmavärinad manustamiskoha Väsimus Kõnnaku häired tingimused Ärrituvus Halb enesetunne Uuringud Vere Alaniini Vigastus, Tahtlik üledoos mürgistus ja protseduurilised komplikatsioonid

*Unisus hõlmab järgmisi noorukitel täheldatud kõrvaltoimeid: hüpersomnia, sedatsioon ja unisus. **Parkinsonismi hulka kuuluvad järgmised noorukitel täheldatud kõrvaltoimed: hammasratta jäikus, ekstrapüramidaalne häire, hüpokineesia, parkinsonism ja treemor. ***Düstoonia hõlmab järgmisi noorukitel täheldatud kõrvaltoimeid: düstoonia, okulogüüriline kriis ja kõõrkaelsus. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Turuletuleku järgselt on teatatud seoses lurasidoonraviga tekkinud kliiniliselt tõsistest nahareaktsioonidest ja muudest ülitundlikkusreaktsioonidest, sealhulgas mõnel juhul Stevensi- Johnsoni sündroomist.

Ravimirühma tähtsamad kõrvaltoimed Ekstrapüramidaalsed sümptomid. Lühiajalistes täiskasvanute platseebokontrollitud uuringutes oli ekstrapüramidaalsümptomitega seotud kõrvaltoimete, välja arvatud akatiisia ja rahutus, esinemissagedus lurasidooniga ravitud osalejatel 13,5% võrreldes 5,8%-ga platseeboga ravitud osalejatel. Akatiisia esinemissagedus lurasidooniga ravitud osalejatel oli 12,9% võrreldes 3,0%-ga platseeboga ravitud osalejatel. Noorukite lühiajalises platseebokontrolliga uuringus oli EPS-iga seotud juhtude, välja arvatud akatiisia, esinemissagedus 5,1% lurasidooniga ravitud isikutel ja 1,8% platseebot saanud isikutel. Akatiisia esinemissagedus lurasidooniga ravitud isikutel oli 8,9% ja platseeboga ravitud isikutel 1,8%. Düstoonia. Düstoonia (lihasrühmade pikenenud ebanormaalne pingestumine) sümptomeid võib esineda tundlikel isikutel ravi esimestel päevadel. Düstoonia sümptomid on järgmised: kaelalihaste spasm, mis vahel progresseerub kõri pitsitustundeks, neelamisraskused, hingamisraskused ja/või keele väljaulatumine. Kuigi neid sümptomeid võib tekkida ka väikeste annuste puhul, esineb neid sagedamini ja tõsisemal kujul esimese põlvkonna tugevama toimega antipsühhootikumide suuremate annuste kasutamisel. Ägeda düstoonia tekkimise risk on suurem meestel ja nooremates vanuserühmades.

Venoosne trombemboolia. Antipsühhootikumide kasutamisel on esinenud venoosse trombemboolia juhtumeid, sealhulgas kopsuemboolia ja süvaveeni tromboosi juhtumeid – sagedus on teadmata.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada võimalikest kõrvaltoimetest veebilehel www.ravimiamet.ee.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise ravi

Lurasidoonil spetsiifiline antidoot puudub, mistõttu tuleb alustada toetava raviga ning meditsiiniline järelvalve ja jälgimine peavad jätkuma kuni patsiendi paranemiseni. Koheselt tuleb alustada südame-veresoonkonna jälgimist, sealhulgas pidevat EKG jälgimist võimalike rütmihäirete suhtes. Antiarütmikumide manustamisel lurasidooni ägeda üleannusega patsientidele kaasneb disopüramiidi, prokaiinamiidi ja kinidiini kasutamisega teoreetiline oht QT-intervalli pikenemiseks. Sarnaselt võivad bretüüliumi alfa-blokeerivad toimed lisanduda lurasidooni omadele, põhjustades problemaatilist hüpotensiooni. Hüpotensiooni ja vereringe kollapsit tuleb ravida sobivate meetoditega. Adrenaliini ja dopamiini ega muid beeta-agonistliku toimega sümpatomimeetikume ei tohi kasutada, sest beetastimulatsioon võib lurasidooni poolt esilekutsutud alfablokaadi korral hüpotensiooni süvendada. Raskete ekstrapüramidaalsete sümptomite korral tuleb manustada antikolinergilisi ravimeid.

Tuleb kaaluda maoloputuse tegemist (pärast intubatsiooni, kui patsient on teadvusetu) ja aktiivsöe manustamist koos lahtistiga.

Üleannustamise järgne võimalik nüristumine, krambihood või pea ja kaela düstooniline reaktsioon võivad tekitada oksendamise esilekutsumisel aspiratsiooniohu.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: psühholeptikumid, antipsühhootilised ained. ATC-kood: N05AE05

Toimemehhanism

Lurasidoon on dopamiini ja monoamiini toimete selektiivne blokaator. Lurasidoon seondub tugevalt dopaminergiliste D2- ja serotonergiliste 5-HT2A- ja 5-HT7-retseptoritega suure seondumisafiinsusega, vastavalt 0,994; 0,47 ja 0,495 nM. Lurasidoon blokeerib ka α2c-adrenergilisi retseptoreid ja α2a-adrenergilisi retseptoreid seondumise afiinsusega vastavalt 10,8 ja 40,7 nM. Lurasidoon väljendab ka osalist agonismi 5HT-1A retseptori suhtes seondumise afiinsusega 6,38 nM. Lurasidoon ei seondu histamiinergiliste ega muskariini retseptoritega.

Lurasidooni vähemtähtsa aktiivse metaboliidi ID-14283 toimemehhanism sarnaneb lurasidooni omale.

Lurasidooni annuste 9 kuni 74 mg manustamisel tervetele uuringualustele vähenes positronemissioontomograafia tulemuste kohaselt annusest sõltuvalt D2/D3 retseptori ligandi 11C-raklopriidi seondumine nucleus caudatus’es, putamen’is ja striatum ventrale’s.

Farmakodünaamilised toimed

Peamises kliinilise efektiivsuse uuringus kasutati lurasidooni annustes 37…148 mg.

Kliiniline efektiivsus

Lurasidooni efektiivsust skisofreenia ravis näidati viies mitmekeskuselises platseebokontrollitud topeltpimedas 6-nädalases uuringus, milles osalejad vastasid Vaimsete häirete diagnostilise ja statistilise käsiraamatu neljanda versiooni (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders Fourth Edition (DSM-IV)) skisofreenia kriteeriumitele. Lurasidooni annused, mis erinesid üle viie uuringu, olid vahemikus 37 kuni 148 mg lurasidooni üks kord ööpäevas. Lühiajalistes uuringutes oli efektiivsuse esmaseks tulemusnäitajaks positiivsete ja negatiivsete sündroomide skaala (PANSS - Positive and Negative Syndrome Scale - valideeritud mitmepunktiline skaala, mis koosneb viiest tegurist positiivsete sümptomite, negatiivsete sümptomite, hajevil mõtete, kontrollimatu vaenulikkuse/erutuse ja ärevuse/depressiooni hindamiseks) üldskooride keskmine muutus 6. nädalal ravieelse tasemega võrreldes. Lurasidoon oli 3. faasi uuringutes platseeboga võrreldes efektiivsem (vt tabel 3). Lurasidoon näitas platseebost oluliselt erinevat toimet juba 4. ravipäeval. Peale selle oli lurasidoon platseebost parem eelnevalt määratletud teisese tulemusnäitaja, CGI-S skaala (Clinical Global Impression - Severity Scale – haiguse raskusastme kliiniline üldmulje) põhjal. Efektiivsust kinnitati ka ravivastuse teisese analüüsiga (määratletud kui PANSS üldskoori ≥ 30% vähenemine ravieelse tasemega võrreldes). Tabel 3. Skisofreenia uuringud täiskasvanutel: skisofreenia positiivsete ja negatiivsete sündroomide skaala (PANSS) üldskoori muutus 6. nädalal ravieelse tasemega võrreldes (MMRM analüüs) uuringutes D1050229, D1050231 ja D1050233: ravikavatsuslik analüüsikogum

Uuringu statistilised Platseebo Lurasidooni annus (b) Aktiivne andmed 37 mg 74 mg 111 mg 148 mg kontroll (a) Uuring D1050229 N = 124 N = 121 N = 118 N = 123 -- -- Ravieelne keskmine (standardhälve, SD)

Uuringu statistilised Platseebo Lurasidooni annus (b) Aktiivne andmed 37 mg 74 mg 111 mg 148 mg kontroll (a) Vähimruutude keskmine muutus -17,0 (1,8) -19,2 (1,7) -23,4 (1,8) -20,5 (1,8) -- -- (standardviga, SE) Ravi vs platseebo erinevus Hinnang (SE) -- -2,1 (2,5) -6,4 (,.5) -3,5 (2,5) -- -- p-väärtus -- 0,591 0,034 0,391 -- -- Uuring D1050231 N = 114 N = 118 -- N = 118 -- N = 121 Ravieelne keskmine (SD) Vähimruutude keskmine muutus -16,0 (2,1) -25,7 (2,0) -- -23,6 (2,1) -- -28,7 (1,9) (SE) Ravi vs platseebo erinevus Hinnang (SE) -- -9,7 (2,9) -- -7,5 (3,0) -- -12,6 (2,8) p-väärtus -- 0,002 -- 0,022 -- <0,001 Uuring D1050233 N = 120 -- N = 125 -- N = 121 N = 116 Ravieelne keskmine (SD) Vähimruutude keskmine muutus -10,3 (1,8) -- -22,2 (1,8) -- -26,5 (1,8) -27,8 (1,8) (SE) Ravi vs platseebo erinevus Hinnang (SD) -- -- -11,9 (2,6) -- -16,2 (2,5) -17,5 (2,6) p-väärtus -- -- <0,001 -- <0,001 <0,001 (a) Olansapiin 15 mg uuringus D1050231, toimeainet prolongeeritult vabastav (XR) kvetiapiin 600 mg uuringus D1050233. N on uuringus osalejate arv mudeli hinnangus. (b) Lurasidooni vs platseebo p-väärtusi kohandati mitmese võrdluse suhtes. Olansapiini ja kvetiapiini XR vs platseebo p-väärtusi ei kohandatud. Lühiajalistes uuringutes ei ilmnenud ühetaolist annuse ja toime vahelist seost. Lurasidooni pikaajalise säilitusravi (37 kuni 148 mg lurasidooni üks kord ööpäevas) efektiivsust tõestati 12-kuulises mittehalvemuse uuringus toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiiniga (200 kuni 800 mg üks kord ööpäevas). Lurasidoon ei olnud skisofreenia relapsini kulunud aja poolest vähem efektiivne võrreldes toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiiniga. Lurasidooni kasutamisel suurenesid 12. kuuks ravieelse tasemega võrreldes veidi kehakaal ja kehamassi indeks (keskmine (standardhälve): vastavalt 0,73 (3,36) kg ja 0,28 (1,17) kg/m2 võrreldes toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiiniga (vastavalt 1,23 (4,56) kg ja 0,45 (1,63) kg/m2). Lurasidoon mõjutas üldiselt väga vähe kehakaalu ja muid ainevahetuse parameetreid, sealhulgas üldkolesterooli, triglütseriidide taset ja glükoositasemeid. Pikaajalises ohutusuuringus raviti kliiniliselt stabiilseid patsiente lurasidooniga annustes 37…111 mg või risperidooniga annustes 2…6 mg. Selles kliinilises uuringus oli 12-kuulise perioodi jooksul relapsi määr lurasidooni puhul 20% ja risperidooni puhul 16%. See erinevus lähenes statistiliselt olulisele muutusele, kuid ei küündinud. Toime püsivuse hindamiseks kavandatud pikaajalises uuringus oli lurasidoon sümptomite kontrollimisel ja skisofreenia relapsi edasilükkamisel parema toimega kui platseebo. Pärast lurasidooniga ägeda episoodi ravi ja seisundi stabiliseerimist vähemalt 12 nädala jooksul randomiseeriti patsiendid topeltpimedal viisil jätkama ravi kas lurasidooni või platseeboga kuni skisofreenia sümptomite taastekkimiseni. Andmete esmasel analüüsil, milles relapsita ravi katkestanud patsiendid eemaldati analüüsi andmetest ravi katkestamise hetkel, kulus lurasidooni saanud patsientidel platseebot saanud patisentidega võrreldes relapsi tekkeks oluliselt pikem aeg (p=0,039). Kaplan-Meier’i kõvera järgi hinnatud relapsi tõenäosus 28. ravinädalal oli 42,2% lurasidooni ja 51,2% platseebo korral. Tõenäosus ravi katkestamiseks kõigil võimalikel põhjustel 28. ravinädalal oli 58,2% lurasidooni ja 69,9% platseebo korral (p=0,072). Lapsed

Skisofreenia Latuda efektiivsus tehti kindlaks 6-nädalases randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus noorukitega (13…17-aastased), kes vastasid skisofreenia DSM-IV-TR kriteeriumitele (N = 326). Patsiendid randomiseeriti ühte kahest Latuda fikseeritud annusesse (37 või 74 mg ööpäevas) või platseebosse.

Peamine psühhiaatriliste tunnuste ja sümptomite hindamiseks kasutatav hindamisinstrument oli PANSS. Peamine sekundaarne instrument oli CGI-S.

Mõlemas annuserühmas oli Latuda 6. nädalal PANSS ja CGI-S tulemuse vähendamisel platseeboga võrreldes parem. Keskmiselt ei andnud 74 mg ööpäevane annus täiendavat kasu, võrreldes 37 mg ööpäevase annusega.

Esmased efektiivsuse tulemused on esitatud tabelis 4.

Tabel 4. Esmased efektiivsuse tulemused (PANSS-i üldskoor) – Muutus algtasemelt 6. nädalale – MMRM noorukite skisofreenia uuringu D1050301 jaoks: ravikavatsuslik analüüsikogum Uuringu statistika Platseebo Lurasidooni annus (a) Uuring D1050301 N=112 N=108 N=106 Algtaseme keskmine (SD) 92,8 (11,08) 94,5 (10,97) 94,0 (11,12) LS keskmine muutus (SE) -10,5 (1,59) -18,6 (1,59) -18,3 (1,60) Ravi erinevus võrreldes platseeboga Hinnang (SE) -- -8,0 (2,21) -7,7 (2,22) p-väärtus -- 0,000 6 0,000 8 N on katsealuste arv mudeli hinnangu kohta. (a) lurasidooni versus platseebo p-väärtusi korrigeeriti mitme võrdluse jaoks.

CGI-S tulemuste paranemine 6. nädalal erines platseebost märkimisväärselt nii lurasidooni 74 mg / ööpäevas (-0,42 ± 0,130, korrigeeritud p = 0,0015) kui ka lurasidooni 37 mg / ööpäevas (-0,47 ± 0,130, kohandatud p = 0,0008) ravirühmades. Kavandati 104-nädalane jätku-uuring (uuring D1050302), et hinnata paindliku annustamisega antava lurasidooni (18,5; 37; 55,5 või 74 mg/ööpäevas) pikaajalist ohutust, taluvust ja tõhusust laste puhul, kes lõpetasid 6-nädalase raviperioodi kolmes erineva näidustusega varasemas uuringus. Siin tutvustatakse vaid 271 skisofreeniaga katsealuse tulemusi, kes kaasati uuringust D1050301. Neist 186 katsealust (68,6%) lõpetasid 52-nädalase ja 156 (57,6%) lõpetasid 104-nädalase paindliku annustamisega antava lurasidooni 18,5–74 mg/ööpäevas.

Katsealuste puhul, kes jätkasid D1050301-st, oli PANSS-i üldtulemuse keskmine muutus (95% CI) võrreldes DB algtasemega 28. nädalal LOCF -26,5 (-28,5, -24,5), -28,2 (-30,2, -26,2) 52. nädalal LOCF ja -29,5 (-31,8, -27,3) 104. nädalal LOCF / OL-järgses tulemusnäitajas, ja keskmine muutus (95% CI) võrreldes OL algtasemega oli 28. nädalal LOCF -9,2 (-11,1, -7,2), 52. nädalal LOCF -10,8 (- 13,0, -8,7) ja -12,2 (-14,5, -9,8) 104. nädalal LOCF / OL-järgses tulemusnäitajas.

Bipolaarne depressioon

Lurasidooni lühiajalist efektiivsust uuriti 6 nädalat kestvas mitmekeskuselises, randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga uuringus lastel ja noorukitel (10 kuni 17 aasta vanused), kes vastasid vaimsete häirete diagnostika ja statistika juhendi 5. väljaande (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, DSM-V) kriteeriumidele I tüüpi bipolaarse häirega seotud suure depressiivse episoodi kohta kiire tsüklite vahetumisega või ilma kiire vahetumiseta ja ilma

psühhootiliste tunnusteta (N=350). Patsiendid randomiseeriti paindliku annustamisega kord ööpäevas antava lurasidooni 18–74 mg või platseebo rühmadesse. Esmast tõhususe tulemusnäitajat määratleti keskmise muutusena algtasemest 6. nädalani revideeritud laste depressiooni hinnanguskaala (Children's Depression Rating Scale Revised, CDRS-R) koguskoori järgi. Oluline teisene tulemusnäitaja oli haiguse raskusastme kliinilise üldmulje – bipolaarne häire (Clinical Global Impression – Bipolar Version, Severity of Illness, CGI-BP-S) depressiooni skoor. Statistiliselt olulisi erinevusi, mis näitasid lurasidooni eeliseid platseebo suhtes, tõestati nende tulemusnäitajate jaoks kogu uuritavale populatsioonile alates 2. nädalast ning need säilitati igal uuringuvisiidil uuringu lõpuni. Siiski, esmaseid ja olulisi teiseseid efektiivsuse tulemusnäitajaid ei saavutatud noorematel patsientidel (vähem kui 15 aastat vanad). Platseebokorrigeeritud LS keskmine muutus (95% usaldusintervall) alates algtasemest 6. nädala viimase edasikantud väärtuse Laste depressiooni hindamisskaala (CDRS-R) koguskooris lurasidooni saaval rühmal oli –1,8 (–5,6, 2,0) 10- kuni 14-aastaste patsientide rühmas ja –8,6 (–12,4, –4,8) 15- kuni 17-aastaste patsientide rühmas (tabel 5).

Lurasidooni ohutusprofiil selles lühiajalises uuringus osalevatel lastel on üldiselt kooskõlas sellega, mida on täheldatud vastava näidustusega täiskasvanutel, kuid lastel on kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed iiveldus (väga sage), kõhulahtisus (sage) ja vähenenud söögiisu (sage) võrreldes täiskasvanute kõrvaltoimetega (vastavalt sage, teadmata ja aeg-ajalt).

Tabel 5. Bipolaarse depressiooni uuring lastel. Revideeritud laste depressiooni hinnanguskaala (muudetud), (CDRS-R) koguskoor ja haiguse raskusastme kliinilise üldmulje – bipolaarne häire (CGI-BP-S) depressiooni skoor (depressioon) – muutus algtasemelt 6. nädalani - MMRM uuringu D1050326 jaoks: Ravikavatsuse analüüsi komplekt Parameetrid Uuringu statistika Platseebo Lurasidooni annus Esmane N = 170 N = 173 tulemusnäitaja: Ravieelne keskmine 58,6 (8,26) 59,2 (8,24) CDRS-R koguskoor (standardhälve)

Oluline teisene N=170 N=173 tulemusnäitaja: Ravieelne keskmine 4,5 4,6 CGI-BP-S (standardhälve) depressiooni skoor LS keskmine muutus (SE) –1,05 (0,087) –1,49 (0,085)

N on uuringus osalejate arv. (a) Lurasidooni versus platseebo p-väärtused korrigeeriti vastavalt mitmele võrdlusele. (b) Lurasidooni annused 18,5, 37, 55,5, 74 mg on võrdsed lurasidoonhüdrokloriidi 20, 40, 60 ja 80 hulgale.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Lurasidoon saavutab maksimaalsed seerumikontsentratsioonid ligikaudu 1…3 tunniga.

Toidu mõju uuringus suurenesid lurasidooni keskmine C ja AUC koos toiduga manustamisel vastavalt ligikaudu 2…3 korda ja 1,5…2 korda võrreldes tühja kõhuga manustamisega. Jaotumine Pärast 37 mg lurasidooni manustamist oli keskmine ligikaudne jaotusruumala 6000 l. Lurasidoon seondub ulatuslikult (~99%) seerumi valkudega.

Biotransformatsioon

Lurasidoon metaboliseerub põhiliselt CYP3A4 kaudu. Tähtsaimad biotransformatsiooni teed on oksüdatiivne N-dealküülimine, norbornaanringi hüdroksüülimine ja S-oksüdatsioon.

Lurasidoon metaboliseerub kaheks aktiivseks metaboliidiks (ID-14283 ja ID-14326) ja kaheks mitteaktiivseks metaboliidiks (ID-20219 ja ID-20220). Lurasidoon ja selle metaboliidid ID-14283, ID-14326, ID-20219 ja ID-20220 moodustavad vastavalt ligikaudu 11,4; 4,1; 0,4; 24 ja 11% seerumi radioaktiivsusest.

CYP3A4 on peamine aktiivse metaboliidi ID-14283 metaboliseerimise eest vastutav ensüüm. Nii lurasidoon kui ka tema aktiivne metaboliit aitavad kaasa farmakodünaamilise toime tekkele dopamiinergiliste ja serotoniinergiliste retseptorite vahendusel.

In vitro uuringute kohaselt ei ole lurasidoon ensüümide CYP1A1, CYP1A2, CYP2A6, CYP4A11, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C19, CYP2D6 ega CYP2E1 substraat.

In vitro uuringutes ei näidanud lurasidoon otsest ega nõrka pärssivat toimet (otsest ega ajast sõltuvat) (IC50>5,9 μM) tsütokroom P450 (CYP) 1A2, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C19, CYP2D6, CYP2E1 ja CYP3A4 ensüümidele. Nendest andmetest lähtuvalt lurasidoon eeldatavalt ei mõjuta CYP1A2, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C19, CYP2D6 ja CYP2E1 substraadiks olevate ravimite farmakokineetikat. CYP3A4 substraadiks olevate kitsa terapeutilise vahemikuga ravimite kasutamisel vt. lõik 4.5.

Lurasidoon on in vitro väljavoolu transporterite P-gp ja BCRP substraat. Lurasidooni ei transpordita aktiivselt OATP1B1 ega OATP1B3 transporterite kaudu.

In vitro on lurasidoon P-gp, BCRP ja OCT1 inhibiitor (vt lõik 4.5). In vitro uuringute andmetele tuginedes ei ole lurasidoonil eeldatavalt kliiniliselt olulist inhibeerivat toimet OATP1B1, OATP1B3, OCT2, OAT1, OAT3, MATE1, MATE2K ega BSEP transporteritele. Eritumine

Eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast lurasidooni manustamist oli 20…40 tundi. Pärast radiomärgistusega annuse suukaudset manustamist väljus ligikaudu 67% annusest väljaheitega ja 19% uriiniga. Uriinis sisaldusid põhiliselt erinevad metaboliidid ning lähteühendi renaalne eritumine oli minimaalne.

Lineaarsus/mittelineaarsus

Lurasidooni farmakokineetika on annusega proportsionaalne ööpäeva koguannuse vahemikus 18,5 mg kuni 148 mg. Lurasidooni püsikontsentratsioonid saavutatakse 7 päeva möödumisel ravi alustamisest lurasidooniga.

Farmakokineetika patsientide erirühmades

Eakad

Tervete uuringus osalejate kohta vanuses ≥ 65 aastat on kogutud piiratud andmeid. Kogutud andmete põhjal saavutati < 65 aasta vanuste uuringus osalejatega sarnased seerumikontsentratsioonid. Neeru- või maksafunktsiooni kahjustusega eakatel patsientidel seerumikontsentratsioon eeldatavalt suureneb. Maksakahjustus Lurasidooni seerumikontsentratsioonid on suurenenud tervetel uuringus osalejatel, kellel on Child-Pugh A-, B- ja C-klassi maksakahjustus, vastavalt 1,5-; 1,7- ja 3-kordselt.

Neerukahjustus Lurasidooni seerumikontsentratsioonid on suurenenud tervetel uuringus osalejatel, kellel on kerge, mõõdukas ja raske neerukahjustus, vastavalt 1,5-; 1,9- ja 2,0-kordselt. Lõppstaadiumis neeruhaigusega (CrCl < 15 ml/min) uuringus osalejaid ei ole uuritud.

Sugu Skisofreeniaga patsientide populatsiooni farmakokineetilises analüüsis ei olnud lurasidooni farmakokineetikas kliiniliselt olulisi soolisi erinevusi.

Rass Skisofreeniaga patsientide populatsiooni farmakokineetilises analüüsis ei olnud lurasidooni farmakokineetikas kliiniliselt olulisi rassist tulenevaid erinevusi. Asiaatidest uuringus osalejatel täheldati 1,5-kordselt tõusnud lurasidooni seerumikontsentratsiooni võrreldes europiidsest rassist uuringus osalejatega.

Suitsetamine Inimese maksaensüümidel läbiviidud in vitro uuringute põhjal ei ole lurasidoon CYP1A2 substraat; seega ei tohiks suitsetamine lurasidooni farmakokineetikat mõjutada.

Lapsed Lurasidooni farmakokineetikat hinnati 47-l lapsel vanuses 6…12 aastat ja 234-l noorukil vanuses 13…17 aastat. Lurasidooni manustati 7 päeva vältel lurasidoonvesinikkloriidina ööpäevastes annustes 20, 40, 80 või 120 mg (6…17 aastastele) või 160 mg (ainult 10…17 aastastele) kuni 42 päeva vältel. Seerumi kontsentratsiooni ja vanuse või kehamassi vahel ei olnud selget korrelatsiooni. Lurasidooni farmakokineetika lastel vanuses 6…17 aastat on üldiselt võrreldav täiskasvanute omaga.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud erilist ohtu inimesele. Lurasidooni korduvtoksilisuse uuringutes rottide, koerte ja ahvidega olid olulised leiud seerumi prolaktiinitaseme tõusust tulenevad tsentraalselt vahendatud endokriinsed muutused. Emaste rottide pikaajalistes korduvtoksilisuse uuringutes seostati seerumi kõrgeid prolaktiinitasemeid toimetega luudele, neerupealistele ja reproduktiivsetele kudedele. Koerte pikaajalises korduvtoksilisuse uuringus seostati seerumi kõrgeid prolaktiinitasemeid toimetega isas- ja emasloomade reproduktiivsetele kudedele. Rottidel ei mõjutanud lurasidoon isas- ja emasloomade reproduktsiooni suukaudsetes annustes vastavalt 150 ja 0,1 mg/kg ööpäevas lurasidoonvesinikkloriidi ega loote varast arengut suukaudses annuses 15 mg/kg ööpäevas lurasidoonvesinikkloriidi.

Emaste rottide fertiilsuse uuringus põhjustas annuse ≥ 1,5 mg/kg ööpäevas lurasidoonvesinikkloriidi kasutamine innatsükli pikenemist ja paaritumise hilinemist ning annus 150 mg/kg ööpäevas lurasidoonvesinikkloriidi paaritumis- ja fertiilsusindeksite ning kollaskehade, implantatsioonide ja elusloodete arvu vähenemist. Need toimed tulenesid lurasidoonravile järgnenud hüperprolaktineemiast, mis mõjutas nii innatsüklit ja paaritumiskäitumist kui ka kollaskehade püsimist rottide emasloomadel, mille tagajärjel vähenes implantatsioonide ja elusloodete arv. Neid prolaktiiniga seotud toimeid ei loeta inimese reproduktiivsuse suhtes olulisteks.

Ühekordne annus 10 mg/kg lurasidoonvesnikkloriidi tiinetele rottidele põhjustas loodete ekspositsiooni. Annusevahemiku leidmise uuringus tiinete rottidega põhjustas 150 mg/kg ööpäevas lurasidoonvesinikkloriidi loote kasvu aeglustumist ilma teratogeensuse nähtudeta. Lurasidoon ei olnud rottidele ja küülikutele teratogeenne kontsentratsioonil, mis sarnanes maksimaalsele inimesele soovitatavale annusele (148 mg lurasidooni) või oli sellest väiksem. Lõplikus noorrottide mürgisuse uuringus ei ilmnenud noorloomade suurenenud tundlikkust lurasidooniga seotud mõju suhtes kehakaalule, toidutarbimisele ega kliinilistele vaatlustele, kuid täheldati sarnaseid toimeid nagu täiskasvanud rottidel (kasvu ja arengu viivitused ning hüperprolaktineemia). Hüperaktiivsust, mis ilmnes ≥3 mg/kg ööpäevas ravijärgsel perioodil, on kirjeldatud ka teiste D2 retseptori antagonistide kohta. Sünnitusjärgsel perioodil täheldati noorrottide järglastel, kelle ravirühm oli ≥30 mg/kg ööpäevas, pisut madalamat sünnikaalu ja kehamassi suurenemist. NOAEL-i annuses 3 mg/kg ööpäevas olid lurasidooni ja enamiku metaboliitide kontsentratsioonid madalamad kui soovitatud kliinilises annuses 13-aastastel ja vanematel noorukitel.

Imetamise ajal eritus lurasidoon rottide piima.

Lurasidoon ei olnud analüüside kogumis genotoksiline. Hiirte ja rottide kartsinogeensuse uuringus täheldati piimanäärmete ja/või hüpofüüsi kasvajaid, mis tõenäoliselt tulenevad vere prolaktiinitaseme tõusust. Neid leide esineb sageli närilistel, keda ravitakse antipsühhootikumidega, millel on dopamiin D2 blokeeriv toime, ning neid loetakse närilistele spetsiifilisteks.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Latuda 18,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid Tuum mannitool (E421) eelželatiniseeritud tärklis naatriumkroskarmelloos (E468) hüpromelloos 2910 (E464) magneesiumstearaat (E470b)

Tableti kate hüpromelloos 2910 (E464) titaandioksiid (E171) makrogool 8000 karnaubavaha (E903) Latuda 37 mg õhukese polümeerikattega tabletid Tuum mannitool (E421) eelželatiniseeritud tärklis naatriumkroskarmelloos (E468) hüpromelloos 2910 (E464) magneesiumstearaat (E470b)

Tableti kate hüpromelloos 2910 (E464) titaandioksiid (E171) makrogool 8000 karnaubavaha (E903)

Latuda 74 mg õhukese polümeerikattega tabletid Tuum

mannitool (E421) eelželatiniseeritud tärklis naatriumkroskarmelloos (E468) hüpromelloos 2910 (E464) magneesiumstearaat (E470b) Tableti kate hüpromelloos 2910 (E464) titaandioksiid (E171) makrogool 8000 kollane raudoksiid (E172) indigotiin (E132) karnaubavaha (E903)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Karbis on 14 x 1; 28 x 1; 30 x 1; 56 x 1; 60 x 1; 90 x 1 või 98 x 1 tabletti perforeeritud üksikannusteks jaotatavates alumiinium-/alumiiniumblistrites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Angelini Pharma S.p.A Viale Amelia 70, 00181 Rome - Itaalia

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

Latuda 18,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid EU/1/14/913/001-007

Latuda 37 mg õhukese polümeerikattega tabletid EU/1/14/913/008-014

Latuda 74 mg õhukese polümeerikattega tabletid EU/1/14/913/015-021

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 21. märts 2014 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 14. november 2018

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D) Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress

Aziende Chimiche Riunite Angelini Francesco – A.C.R.A.F. S.p.A. Via Vecchia del Pinocchio, 22 60131 Ancona (AN), Itaalia Skyepharma Production SAS, Zone Industrielle Chesnes Ouest, 55 Rue Du Montmurier, St Quentin Fallavier, 38070, France

Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Retseptiravim.

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

• Euroopa Ravimiameti nõudel;
• kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Latuda 18,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid Lurasidoon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab lurasidoonvesinikkloriidi koguses, mis vastab 18,6 mg lurasidoonile.

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 28 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 30 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 56 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 60 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 90 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 98 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

Suukaudne.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Angelini Pharma S.p.A Viale Amelia 70, 00181 Rome - Itaalia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/14/913/001 14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/002 28 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/003 30 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/004 56 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/005 60 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/006 90 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/007 98 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Latuda 18,5 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC: SN: NN:

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTRID

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Latuda 18,5 mg tabletid Lurasidoon

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Angelini Pharma S.p.A

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Latuda 37 mg õhukese polümeerikattega tabletid Lurasidoon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab lurasidoonvesinikkloriidi koguses, mis vastab 37,2 mg lurasidoonile.

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 28 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 30 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 56 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 60 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 90 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 98 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

Suukaudne.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Angelini Pharma S.p.A Viale Amelia 70, 00181 Rome - Itaalia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/14/913/008 14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/009 28 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/010 30 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/011 56 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/012 60 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/013 90 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/014 98 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Latuda 37 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC: SN: NN:

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTRID

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Latuda 37 mg tabletid Lurasidoon

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Angelini Pharma S.p.A

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Latuda 74 mg õhukese polümeerikattega tabletid Lurasidoon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab lurasidoonvesinikkloriidi koguses, mis vastab 74,5 mg lurasidoonile.

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 28 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 30 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 56 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 60 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 90 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 98 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

Suukaudne.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Angelini Pharma S.p.A Viale Amelia 70, 00181 Rome - Itaalia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/14/913/015 14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/016 28 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/017 30 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/018 56 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/019 60 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/020 90 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/14/913/021 98 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Latuda 74 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC: SN: NN:

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTRID

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Latuda 74 mg tabletid Lurasidoon

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Angelini Pharma S.p.A

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU