Lysthenon – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lysthenon 20 mg/ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süstelahust sisaldab 20 mg suksametooniumkloriidi. 1 ampull sisaldab 100 mg suksametooniumkloriidi.

INN. Suxamethonii chloridum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Skeletilihaste lõõgastamiseks täiendavalt üldanesteesiale kirurgilistel operatsioonidel või täiendavalt sedatsioonile intensiivravis. Rasked krambiseisundid intubeerimise võimalusel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Lysthenoni võib manustada intravenoosse süstina, intravenoosse infusioonina või intramuskulaarselt. Kasutatav annus sõltub vanusest, kehakaalust, soovitava lihasrelaksatsiooni astmest, manustamisviisist ja patsiendi vastusest ravile. Lysthenoni võib manustada ainult pärast anesteesia sissejuhatamist. Nagu kõiki teisi perifeerselt toimivaid lihasrelaksante, võib ka Lysthenoni manustada ainult arst, kes valdab endotrahheaalse intubeerimise ja kunstliku ventileerimise tehnikat ning ainult tingimustes, kus koheselt on kättesaadav varustus hapniku manustamiseks ja süsinikdioksiidi eemaldamiseks. Täiskasvanud Intravenoosne manustamine Lühiajalised protseduurid. Endotrahheaalse intubatsiooni ja teiste lühiajaliste protseduuride puhul on tavaline annus 0,6 mg/kg (vahemikus 0,3...1,1 mg/kg) manustatuna intravenoosselt 10...30 sekundi jooksul. Vajadusel võib annust korrata. Annuses 0,1 mg/kg kutsub Lysthenon üldjuhul esile skeletilihaste relaksatsiooni, avaldamata seejuures olulist mõju hingamislihaste tegevusele. Annus 0,2…1 mg/kg põhjustab kõhu eesseina- ja skeletilihaste täieliku relaksatsiooni ning spontaanse hingamise tugeva pidurduse või täieliku lakkamise.

Pikemaajalised protseduurid. Lysthenoni võib manustada püsiinfusioonina pikemaajaliste protseduuride puhul. Sõltuvalt patsiendi kehakaalust ja soovitava lihasrelaksatsiooni astmest ulatuvad täiskasvanutel kasutatavad annused 2,5…4 mg/min (vahemikus 0,5...10,0 mg/min), manustatuna 0,1…0,2%-lise lahusena. Koguannus ei tohi ületada 500 mg/tunnis.

Intramuskulaarne manustamine Kui mingil põhjusel ei ole Lysthenoni võimalik intravenoosselt manustada, süstitakse intramuskulaarselt 3...4 mg/kg, ent mitte rohkem kui 150 mg. Intramuskulaarsel manustamisel on Lysthenoni esialgne depolariseeriv efekt tavaliselt vähem väljendunud kui intravenoosse manustamise korral.

Lapsed Lysthenoni intravenoosne manustamine võib põhjustada südame rütmihäireid ja risk suureneb korduval manustamisel või hüpoksia korral. Bradükardia teket võib vähendada ravieelne atropiini manustamine. Lastel võib olla ka risk südame seiskumiseks seoses hüperkaleemiaga. Lastele ei soovitata pikemaajalist intravenoosset manustamist, kuna on risk maliigse hüpertermia tekkeks.

Imikud ja väikelapsed kuni 1 aasta vanuseni Intravenoosne manustamine. Imikud ja väikelapsed vajavad suuremat Lysthenoni annust mg/kg kohta kui täiskasvanud, sest neil on ekstratsellulaarse vedeliku osakaal kehakaalu kohta suurem kui täiskasvanuil. Tavaline intravenoosne annus on 2 mg/kg. Intramuskulaarne manustamine. Kui sobiv veen on kättesaamatu, võib Lysthenoni manustada intramuskulaarselt. Lysthenoni annus on 4...5 mg/kg (koguannus ei tohi ületada 150 mg).

Lapsed vanuses 1...12 aastat Intravenoosne manustamine. Lysthenoni tavaline annus intravenoossel manustamisel on 1 mg/kg. Intramuskulaarne manustamine. Kui intravenoosne manustamine ei ole võimalik, võib Lysthenoni manustada intramuskulaarselt annuses 3...4 mg/kg (koguannus ei tohi ületada 150 mg).

Eakad Eakatel ei ole vaja Lysthenoni annust kohandada.

Maksakahjustusega patsiendid Lysthenoni annust tuleb vähendada patsientidel, kellel on tõsine maksakahjustus või tsirroos, kuna plasma pseudokoliinesteraasi aktiivsus on vähenenud (vt lõik 4.4).

Neerupuudulikkusega patsiendid Neerupuudulikkusega patsientidel ja hemodialüüsi saavatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik, kui seerumi kaaliumisisaldus on normaalne. Kui seerumi kaaliumisisaldus on suurem kui 5,5 mmol/l, on Lysthenoni manustamisel risk fataalse südamerikke tekkeks (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus suksametooniumkloriidi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Lysthenon on vastunäidustatud järgmiste haigusseisundite korral:

• maliigne hüpertermia patsiendi isiklikus või perekonnaanamneesis;
• hüperkaleemia või suurenenud risk hüperkaleemia tekkeks, näiteks kui on neerupuudulikkus, ureemia, ulatuslik põletus, raske vigastus, pikaajaline sepsis, skeletilihase ulatusliku närvikahjustuse subakuutne faas või ülemise neuroni kahjustus, raske kõhuinfektsioon, pikaajaline liikumatus, pärast hulgitraumat 5…90 päeva vältel. Suksametooniumist tingitud plasma kaaliumitaseme suurenemine võib viia fataalse südame rütmihäireni (suurim risk on ühest nädalast kuni 6 kuuni);
• neuroloogilised haigused, lihasrigiidsus, tõsine maksakahjustus, kopsuturse.

Suksametooniumkloriidi ei soovitata kasutada ureemilistel patsientidel, seda eriti juhul, kui ureemiaga kaasneb hüperkaleemia.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Lysthenoni tuleks manustada ettevaatusega:

• patsientidele, kelle isiklikus või perekonnaanamneesis on neuromuskulaarne haigus, kuna vastus suksametooniumile on etteteadmata;

• patsientidele, kellel on madal plasma koliinesteraasi aktiivsus, alatoitumus ja maksakahjustus, vastsündinutele (nende plasma koliinesteraasi aktiivsus on 50% täiskasvanu normaalsest aktiivsusest), vähihaigetele, põletustega patsientidele, plasmafereesi saavatele patsientidele (eemaldab koliinesteraasi plasmast), patsientidele kes saavad ravimeid, mis vähendavad plasma koliinesteraasi sünteesi või aktiivsust (vt lõik 4.5);
• patsientidele, kelle isiklikus või perekonnaanamneesis on esinenud vastureaktsioone anesteetikumidele, kuna see võib viidata pärilikule madalale pseudokoliinesteraasi tasemele (vt lõik 5.2) või kõrgenenud riskile maliigse hüpertermia tekkeks;
• astmaga patsientidele või kellel on anamneesis astma, kuna Lysthenon võib põhjustada allergilisi reaktsioone ja bronhospasmi (vt lõik 4.8);
• läbistava silmavigastusega või ägeda kinnisenurga glaukoomiga patsientidele (silmasisese rõhu suurenemise tõttu). Avatud nurga glaukoomiga patsiente ja nurga sulgumise ohu korral tuleks patsiente eelnevalt ravida 1 või 2 pilokarpiini tilgaga;
• luumurruga või lihaskrampidega patsientidele;
• patsientidele, kellel arteriaalse rõhu suurenemine võib nende seisundit halvendada (nt tserebraalne aneurüsm, intrakraniaalse rõhu suurenemine);
• patsientidele, kellel on regurgitatsiooni oht, näiteks rasedad, patsientidel, kel on mao ja soole paisumine, söögitorulahi song, astsiit, kasvaja kõhus, kuna Lysthenon tõstab maosisest rõhku (vt lõik 4.8);
• patsientidele, kes saavad ravi südame glükosiididega, kuna rütmihäirete risk on suurenenud (vt lõik 4.5);
• patsientidele, kes saavad suksametooniumi korduvalt, sest see võib samamoodi nagu pidev infusioon muuta aine blokeerivaid omadusi. Esialgsest pikaajalisest depolariseerivast plokist (I faasi blokaad) kujuneb seejärel kauakestev mittepolariseeriv plokk (II faas või kahekordne blokaad). Kahekordne plokk tekib ka siis, kui suksametooniumi ei ole võimalik hüdrolüüsida atüüpilise pseudokoliinesteraasiga ja seejärel akumuleerub sünapsis.
• patsientidele, kes saavad tiopentaali. Tiopentaal ei sobi kokku madala pH-ga lahustega ja oksüdeerivate ainetega, mistõttu ei tohi tiopentaali ja suksametooniumi samaaegselt süstida ega kokku segada.
• patsientidele, kes saavad asatiopriini, sest samaaegsel manustamisel suksametooniumiga on vajalik eriline ettevaatus (vt lõik 4.5). Anestesioloogid peavad enne kirurgilist operatsiooni kontrollima, kas nende patsiendid on saanud asatiopriini.
• hüpotermiaga patsientidele, sest suksametooniumi toime võib tugevneda ja pikeneda.
• üldanesteesiat saavatele patsientidele. Depolariseeriva lihasrelaksandina halvab suksametoonium ka hingamislihaseid, mõjutamata patsiendi teadvust. Seetõttu võib suksametooniumi manustada ainult üldanesteesia ajal kogenud anestesioloogi järelvalve all, olemas peavad olema abivahendid endotrahheaalse intubatsiooni ja kunstliku hingamise teostamiseks ning kui vajalik ka elustamiseks.

Pärast Lysthenon’i süstimist võivad tekkida mööduvad lihastõmblused, mille tagajärjeks võib olla müalgia või lihasvalu. Lysthenon’ile eelnevalt manustades depolariseerimata lihasrelaksanti väikeses annuses võimaldab vähendada lihastõmblusi ja müalgiat.

Bradükardia, ülemäärase bronhisekretsiooni ja teiste muskariinitüüpi toimete ärahoidmiseks on enne Lysthenoni soovitatav manustada atropiini.

Suksametooniumkloriidi kasutamisel lastel ja noorukitel on esinenud pöördumatu südameseiskuse juhte. Kõigil neil juhtudel oli tegemist neuromuskulaarsete haigustega, mida ravimi manustamise hetkeks polnud veel diagnoositud. Tingituna võimalikest tõsistest kõrvaltoimetest soovitatakse ka tervetel lastel ja noorukitel kasutada suksametooniumkloriidi ainult äärmise vajaduse korral (näiteks juhtudel, kui hingamisteede avatuna hoidmiseks on last vaja koheselt intubeerida).

Teadaoleva toimega abiaine Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ampullis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Süda ja vereringe Südameglükosiidid avaldavad mõju vatsakeste ärrituvusele ja juhtivusele ja/või kaaliumi liikumisele lihasrakkude sisemusse väljaspool müokardi. Sutsametooniumkloriid tugevdab südameglükosiidide toimet ja suureneb risk südamerütmihäirete tekkeks.

Antiarütmikumid Kinidiin, prokaiinamiid, lidokaiin, beetablokaatorid, kaltsiumi antagonistid (verapamiil), lingudiureetikumid suurendavad või pikendavad suksametoonumi neuromuskulaarset blokeerivat toimet.

Infektsioonivastased ained Lysthenoni neuromuskulaarset ülekannet blokeerivat toimet tugevdavad aminoglükosiidsed antibiootikumid (nt gentamütsiin, neomütsiin, kanamütsiin, streptomütsiin), mille tagajärjel Lysthenoni toime pikeneb.

Lihased, liigesed ja luustik Lokaalsed anesteetikumid (nt prokaiin, lidokaiin) hüdrolüüsitakse plasma koliinesteraasi poolt ja Lysthenoniga koos manustades selle toime pikeneb.

Neostigmiin, füsostigmiin, takriin ja teised antikoliinesteraasid Inhibeerivad nii plasma koliinesteraasi kui ka atsetüülkoliinesteraasi. Kui antikoliinesteraasi manustada suksametooniumi toime ajal, võib Lysthenoni toime pikeneda.

Mittepolariseeriv lihasrelaksant Suksametooniumkloriidi toime hilineb ja nõrgeneb, kui eelnevalt on manustatud väike kogus mittepolariseerivat lihasrelaksanti.

Närvisüsteem Üldanesteetikumid: enfluraan, desfluraan ja isofluraan Neuromuskulaarset blokeerimist võimendavad annusest sõltuvalt sissehingatavad anesteetikumid.

Metoklopramiid (antiemeetikum) Vähendab plasma koliinesteraasi aktiivsust, mille tulemuseks on Lysthenoni toime pikenemine.

Magneesiumsulfaat Magneesiumsulfaat inhibeerib atsetüülkoliini vabanemist ja vähendab postfunktsionaalse membraani tundlikkust, mis põhjustab Lysthenoni toime pikenemist. Magneesiumi manustamine tuleb lõpetada 20...30 minutit enne lihasrelaksantide andmist. Liitium Võib suurendada või pikendada suksametooniumi neuromuskulaarset blokeerivat toimet.

Asatiopriin Uuringute kohaselt asatiopriin võimendab suksametooniumi tekitatud neuromuskulaarset blokaadi (vt lõik 4.4).

Hingamiselundid Terbutaliin, bambuterool (terbutaliini eelravim) Plasma koliinesteraasi aktiivsuse pöörduv pärssimine, mille toimel suksametooniumi toime pikeneb.

Tsütostaatikumid Koliinesteraasi aktiivsuse pöördumatu pärssimine, arvatavasti ensüümi alküülimise teel, mille toimel suksametooniumi metabolism aeglustub ja toimeaeg pikeneb.

Teised ained

Paratioon ja malatioon (organofosfaatidega putukamürgid) Etiopaat inhibeerib atsetüülkoliinesteraasi ja pseudokoliinesteraasi aktiivsust, mille tulemuseks on. vaba koliinesteraasi taseme languse tõttu Lysthenoni toime pikenemine.

Kortikosteroidid Võivad tugevdada või pikendada suksametooniumi toimet.

Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ja östrogeenid Võivad pikendada või tugevdada suksametooniumi toimet, vähendades koliinesteraasi aktiivsust.

Atropiin Atropiin võib suksametooniumi parasümptomaatilisi toimeid nõrgendada.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Raseduse ajal võib Lysthenoni kasutada ainult äärmise vajaduse korral. Pseudokoliinesteraasi tase võib raseduse ajal langeda kuni 25% võrra. Selle tulemusena võib Lysthenoni toime pikeneda, eriti kui kasutatakse korduvaid annuseid. Pseudokoliinesteraasi normväärtused saavutatakse 6...8 nädalat pärast sünnitust.

Andmed puuduvad suksametooniumi taseme kohta imkutel pärast manustamist emadele, siiski pärast suksametooniumi manustamist emadele terapeutilisetes annustes ei olnud vastsündinutel kliinilisi toimeid. Mittekliinilistes uuringutes põhjustasid suksametooniumi suured annused mõnikord farmokoloogilisi toimeid suksametooniumi transplatsentaarse ülekande tõttu.

Imetamine Ei ole teada, kas Lysthenon eritub rinnapiima ja tagajärjed imikule ei ole teada. Lysthenoni ei tohiks imetamise ajal kasutada.

Fertiilsus Suksametooniumi mõju fertiilsusele mittekliinilistes toksikoloogilistes uuringutes ei ole uuritud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Lysthenon omab märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele kuni 24 tunni jooksul pärast manustamist, kuna ravimit manustatakse koos anesteetikumidega.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissagedus: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000).

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on: lihasvalu (60%) ja lihastõmblus (90%), mittefataalne seerumi kaaliumisisalduse suurenemine (100%), kerge bradükardia (50%-l lastest, täiskasvanutel vähem) ja müoglobineemia (20%-l lastest). Sagedased kõrvaltoimed on silmasisese ja maosisese rõhu suurenemine ning ülitundlikkusreaktsioonid, näiteks nahaõhetus. Järgnevad kõrvaltoimed on kõige ohtlikumad ja need esinevad harva, kuid nendega tuleb arvestada alati kui manustatakse Lysthenoni: fataalne seerumi kaaliumitaseme suurenemine, millest võivad tekkida rütmihäired ja südame seiskumine, maliigne hüpertermia, anafülaktiline šokk, rabdomüolüüs ja müoglobinuuria, millest võib tekkida neerukahjustus ja pikemaajaline halvatus.

Immuunsüsteemi häired Sage: ülitundlikkusreaktsioonid (nahaõhetus, urtikaaria). Väga harv: anafülaktiline šokk koos nahaõhetuse ja bronhospasmiga või ilma bronhospasmita ja hüpotensioon, mille tulemuseks on täielik šokk. Anafülaktoidsed reaktsioonid.

Ainevahetus- ja toitumishäired Väga sage: 100%-l on seerumi kaaliumitaseme suurenemine (kõige sagedamini 0,5 mmol/l). Väga harv: vatsakeste fibrillatsioon ja südame seiskumine hüperkaleemia järgselt, porfüüria.

Närvisüsteemi häired Väga sage: lihaste fastsikulatsioon (90%) Teadmata: koljusisese rõhu suurenemine

Silma kahjustused Sage: silmasisese rõhu suurenemine (ilmselt silmaväliste lihaste kontraktsiooni ja veremahu suurenemise tõttu soonkestas).

Südame ja vaskulaarsed häired Väga sage: rütmihäired (bradükardia, nodaalne rütm, ektoopilised löögid) esinevad 50%-l lastest ja 20%-l täiskasvanutest pärast esimest intravenoosset süsti. Kõrgeim esinemissagedus on imikutel ja väikelastel. Esinemissagedus suureneb kui korduv annus manustatakse 15 minuti jooksul pärast algannust. Bradükardia teket võib vähendada ravieelne atropiini manustamine. Aeg-ajalt: lühiajaline hüpertensioon, hüpotensioon, tahhükardia. Väga harv: vatsakeste rütmihäired, hüperkaleemiast tingitud vatsakeste fibrillatsioon. Südame seiskumine suksametooniumist tingitud hüperkaleemia tõttu, eriti lastel, kellel on avastamata skeleti lihaste müopaatiad (Duchenne’i lihasdüstroofia). Raske hüpotensioon anafülaktilise reaktsiooni tõttu.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv: kestev apnoe patsientidel, kellel on plasma pseudokoliinesteraasi häire (vt lõik 4.4), bronhospasmid. Väga harv: hingamispuudulikkus Duchenne’i lihasdüstroofia (neuromuskulaarne haigus) korral. Bronhospasm anafülaktilise reaktsiooni tõttu. Kõri- ja kopsuturse.

Seedetrakti häired Sage: maosisese rõhu suurenemine (regurgitatsiooni oht rasedatel, patsientidel, kel on mao ja soole paisumine, hiaatuse song, astsiit, kasvaja kõhus, vt lõik 4.4). Aeg-ajalt: suurenenud süljeeritus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: nahaõhetus histamiini vabanemise tõttu. Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Väga sage: lihaste valulikkus pärast lihastõmblusi on umbes 60%-l patsientidest. Kõige sagedamini on see kaelas, rinna piirkonnas, õlgades ja seljas ning eelkõige 20...50 aastastel naistel. Aeg-ajalt: kerge lõualuude pinge (kuni 60 sekundit) pärast Lysthenoni manustamist. Harv: lihaskontraktsioonid tavapärase lõõgastuse asemel (kõige rohkem seostatakse düstroofse müotoonia ja kaasasündinud müotooniaga). Kestev paralüüs, II tüüpi blokaadi tõttu, võib esineda neuromuskulaarsete haiguste puhul (vt lõik 4.4) või võib tekkida idiosünkraasiast (vt lõik 5.2), pärilikest plasma koliinesteraasi mutatsioonidest, üleannustamisest (vt lõik 4.9) või plasma koliinesteraasi taseme langusest (vt lõik 4.4). Väga harv: äge rabdomüolüüs patsientidel, kellel on diagnoositud või diagnoosimata neuromuskulaarne haigus. Teadmata: müoglobineemia (tekib 20%-l lastest intravenoosse manustamise korral, täiskasvanutel harvemini), mis ei ole annusest sõltuv ja mis võib esineda koos lihastõmblustega või ilma.

Neerude ja kuseteede häired Harv: müoglobinuuria ja kreatiini kinaasi taseme suurenemine, kõige sagedamini on lastel, keda ravitakse Lysthenoni ja halotaaniga.

Väga harv: müoglobinuuriast tekkiv neerupuudulikkus (kõige sagedamini lihasdüstroofiaga patsientidel).

Kaasasündinud, perekondlikud ja geneetilised häired Väga harv: porfüüria

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga harv: maliigne hüpertermia (on 0,002%-l täiskasvanutest ja 0,006%-l lastest või üks kord 15 000…150 000 anesteesia kohta) koos või ilma lihase ületoonusega (lõualihaste kontrollimatu kramp), kardiovaskulaarsete komplikatsioonidega (hüperventilatsioon, ebastabiilne vererõhk) ja temperatuuri suurenemisega, raske atsidoos, hüperkaleemia, hemoglobinuuria ja müoglobinuuria.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Üleannustamise tulemusel võib tekkida apnoe, mis võib põhjustada hingamise seiskumist, kestvat lihase halvatust ja kardiovaskulaarseid sümptome (hüpotensioon, hüpertensioon ja tahhükardia), millele järgneb kardiovaskulaarne kollaps.

Ravi Üleannustamise ravi on sümptomaatiline ja toetav. Apnoe ja kestev lihase halvatus on peamised üleannustamise toimed. Seetõttu on tähtis üleannustamisel rakendada kunstlikku hingamist tervikliku hingamise taastumiseni.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: perifeerse toimega müorelaksandid, koliini derivaadid; ATC-kood: M03AB01 Lysthenon on perifeerne lihasrelaksant, mis toimib depolariseerides postsünaptilisi membraane. Lysthenon toimib kui atsetüülkoliini agonist neuromuskulaarsetesse sünapsidesse, seondudes koliinergiliste retseptoritega, põhjustades toime algfaasis lihaskiudude kontraktsiooni, mis visuaalselt väljendub lihastõmblustena. Tekkinud depolarisatsiooniblokaadi ei ole võimalik kõrvaldada koliinesteraasi inhibiitorite (neostigmiini) abil. Seda esmast depolarisatsiooni blokaadi nimetatakse ka I tüüpi blokaadiks. Lihashalvatuse saabumisel on kindel järjekord: esmalt halvatakse silmalaugude lihased, seejärel mälumislihased, jäsemete lihased, kõhu eesseina lihased, neelulihased ja kõige lõpuks diafragma. Taastumine toimub vastupidises järjekorras. Lysthenoni intravenoosse manustamise tulemusel saabub lihast lõõgastav toime kiiresti (30...60 sekundi jooksul) ja on lühiajalise toimega (2...6 minutit). Teatud juhtudel võib depolarisatsiooniblokaad muutuda pikaaegseks kuraare tüüpi lihashalvatuseks (mittedepolariseerivat tüüpi halvatus), seda eriti juhul, kui Lysthenoni pikema aja vältel manustatud üksikannuste kogusumma ulatub 3…5 mg/kg. Lysthenoni II faasi lihashalvatust on võimalik koliinesteraasi inhibiitorite (neostigmiini) abil kõrvaldada.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suksametooniumi imendumise poolväärtusaeg pärast 1 mg/kg ja 2 mg/kg annuse kohta on vastavalt 16,6 ± 4,8 ja 11,7 ± 4,5 sekundit..

Jaotumine Näiv jaotusruumala pärast suksametooniumi 1 mg/kg ja 2 mg/kg annuse kohta on vastavalt 16,4 ± 14,7 ml/kg ja 5,6 ± 6,8 ml/kg.

Biotransformatsioon Enamus Lysthenonist inaktiveeritakse koheselt plasma pseudokoliinesteraasi poolt (pseudokoliinesteraasi ei leidu neuromuskulaarsetes sünapsides) enne, kui see jõuab neuromuskulaarsetesse sünapsidesse. Lysthenon hürdolüüsitakse plasmas kiiresti (poolväärtusaeg on <1 minut) plasma pseudokoliinesteraasi poolt koliiniks ja suktsinüül-monokoliiniks, viimane toimib samuti kui mittedepolariseeriv relaksant, kuid on 20...50 korda nõrgem. Suktsinüülmonokoliin lagundatakse merevaikhappeks (inaktiivne) ja koliiniks (inaktiivne).

Kaasasündinud plasma koliinesteraasi puudulikkusega inimestel toimub Lysthenoni hüdrolüüsimine tunduvalt aeglasemalt. Umbes 96% populatsioonist omab normaalset koliinesteraasi aktiivsust. Umbes ühel inimesel 25-st on koliinesteraasi aktiivsus osaliselt langenud (heterosügoodid, ühe mutantse ja ühe metsikut tüüpi alleeli kandjad) ja neil on Lysthenoni toime mõnevõrra pikenenud (umbes 2...4 korda). Ühel 2000...3000-st inimesest puudub plasma koliinesteraasi aktiivsus (homosügoodid mutantse alleeli suhtes) ning neil on Lysthenoni toimeaeg märgatavalt pikenenud (2...3 tundi). Neil patsientidel tuleb Lysthenoni manustada ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Eritumine Lysthenon elimineerub peamiselt hüdrolüüsi teel plasma pseudokoliinesteraasi vahendusel. Umbes 10% Lysthenonist eraldub muutumatult uriiniga.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Prekliinilised uuringud akuutse toksilisuse kohta hiirtel ja jänestel näitavad LD väärtuseks 0,4…0,24 mg/kg. Hingamise seiskumine võib toimuda 40 mg intramuskulaarsel manustamisel tervele täiskasvanule. Informatsioon korduvtoksilisuse, mutageensuse ja reproduktsioonitoksilisuse kohta puudub.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid Süstevesi

6.2 Sobimatus

Lysthenoni süstelahust võib lahjendada isotoonilises naatriumkloriidilahuses, Ringeri lahuses ning 5% fruktoosi-, 5% glükoosi- ja 6% dekstraanilahuses.

Lysthenoni süstelahuse segamisel aluselise reaktsiooniga lahustega (barbituraatidega) võib ravimi toime täielikult neutraliseeruda.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Pärast esmast manustamiskõlblikuks muutmist tuleb ravim kohe ära kasutada.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 C...8 C).

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

5 ml OPC-(one-point-cut) ampullis, 5 ampulli pakendis.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Keerake värvilise täpikesega tähistatud ampullikaela pool enda poole, laske lahusel ampulli alumisse ossa valguda ja avage ampull, murdes ampullikaela värvilise täpikesega tähistatud poolele vastassuunas.

Lysthenoni süstelahust võib lahjendada isotoonilises naatriumkloriidilahuses, Ringeri lahuses ning 5% fruktoosi-, 5% glükoosi- ja 6% dekstraanilahuses.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Evolan Pharam AB Box 120 182 12 Danderyd Rootsi

8. MÜÜGILOA NUMBER

150696

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25.10.1996 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.01.2012

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2026