Lyumjev kwikpen – Ravimi omaduste kokkuvõte

Artikli sisukord

Lehekülg 7 / 7

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lyumjev 100 ühikut/ml süstelahus viaalis Lyumjev 100 ühikut/ml süstelahus kolbampullis Lyumjev 100 ühikut/ml KwikPen süstelahus pen-süstlis Lyumjev 100 ühikut/ml Junior KwikPen süstelahus pen-süstlis

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml sisaldab 100 ühikut lispro-insuliini* (mis vastab 3,5 mg).

Lyumjev 100 ühikut/ml süstelahus viaalis

Üks viaal sisaldab 1000 ühikut lispro-insuliini 10 ml lahuses.

Lyumjev 100 ühikut/ml süstelahus kolbampullis

Üks kolbampull sisaldab 300 ühikut lispro-insuliini 3 ml lahuses.

Lyumjev 100 ühikut/ml KwikPen süstelahus pen-süstlis

Üks pen-süstel sisaldab 300 ühikut lispro-insuliini 3 ml lahuses. Iga pen-süstel väljutab 1…60 ühikut 1 ühiku kaupa ühe süstega.

Lyumjev 100 ühikut/ml Junior KwikPen süstelahus pen-süstlis

Üks pen-süstel sisaldab 300 ühikut lispro-insuliini 3 ml lahuses. Iga Junior KwikPen väljutab 0,5…30 ühikut 0,5 ühiku kaupa ühe süstega.

*toodetud rekombinantse DNA tehnoloogia abil E. coli kultuuris.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus. Selge, värvitu vesilahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Suhkurtõve ravi täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 1 aasta vanusest.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Lyumjev on söögiaegne insuliin subkutaanseks süstimiseks, mida tuleb manustada 0…2 minutit enne sööma hakkamist ning võib manustada kuni 20 minutit pärast söögikorra algust (vt lõik 5.1).

Lyumjev 100 ühikut/ml on sobiv manustamiseks insuliini nahaaluse püsiinfusioonina (continuous subcutaneous insulin infusion, CSII) ning seda kasutatakse nii boolus- kui basaalinsuliinina.

Algannus sõltub suhkurtõve tüübist, patsiendi kehakaalust ja vere glükoosisisaldusest. Lyumjev’i määramisel tuleb arvesse võtta selle toime varajast algust (vt lõik 5.1). Lyumjev’i annuse edasine kohandamine põhineb patsiendi metaboolsetel vajadustel, vere glükoosisisalduse mõõtmise tulemustel ja glükeemilise kontrolli eesmärgil. Annuse kohandamine võib vajalikuks osutuda juhul, kui toimub üleminek mõnelt teiselt insuliinilt, muutunud on füüsiline aktiivsus, muudetud on samaaegselt kasutatavaid ravimeid, samuti toitumismustrite (st toidu kogus ja tüüp, söömise aeg) ning neeru- ja maksfunktsiooni muutuste korral või ägeda haiguse ajal, et viia miinimumini hüpoglükeemia või hüperglükeemia tekkerisk (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Üleminek mõnelt teiselt söögiaegse insuliini preparaadilt

Üleminek mõnelt teiselt söögiaegselt insuliinilt Lyumjev’ile võib toimuda ühikulise vastavuse alusel. Insuliini analoogide, sh Lyumjev’i tugevust väljendatakse ühikutes. Lyumjev’i üks (1) ühik vastab humaaninsuliini 1 rahvusvahelisele ühikule (RÜ) või teiste kiiretoimeliste insuliini analoogide 1 ühikule.

Unustatud annused

Patsiendid, kes unustavad söögiaegse annuse manustamata, peavad kontrollima vere glükoosisisaldust, et otsustada, kas nad vajavad insuliini annust, ning jätkama tavapärast annustamisskeemi järgmise söögikorra ajal.

Patsientide erirühmad

Eakad Eakatel patsientidel vanuses 65…75 aastat on Lyumjev’i ohutus ja efektiivsus tõestatud. Soovitatav on hoolikas vere glükoosisisalduse jälgimine ning insuliini annust tuleb kohandada vastavalt individuaalsele vajadusele (vt lõigud 4.8, 5.1 ja 5.2). ≥ 75-aastaste patsientide ravikogemus on piiratud.

Neerukahjustus Neerukahjustuse korral võib insuliinivajadus väheneda. Neerukahjustusega patsientidel tuleb tõhustada vere glükoosisisalduse jälgimist ning annust individuaalselt kohandada.

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel võib insuliinivajadus väheneda glükoneogeneesi võime ja insuliini lagunemise vähenemise tõttu. Maksakahjustusega patsientidel tuleb tõhustada vere glükoosisisalduse jälgimist ning annust individuaalselt kohandada. Lapsed

Lyumjev’i võib kasutada noorukitel ja lastel alates 1 aasta vanusest (vt lõik 5.1). Alla 3-aastastel lastel Lyumjev’i kasutamise kliiniline kogemus puudub. Sarnaselt täiskasvanutele tuleb annust individuaalselt kohandada. Lyumjev’i on soovitatav manustada 0…2 minutit enne sööma hakkamist ning võib vajadusel manustada kuni 20 minutit pärast söögikorra algust.

Manustamisviis

Enne Lyumjev’iga ravi alustamist tuleb patsientidele õpetada ravimi õiget kasutamist ja süstimistehnikat. Patsiente tuleb juhendada järgmiselt:

Enne manustamist tuleb alati kontrollida insuliini etiketti.
Enne kasutamist tuleb Lyumjev’i visuaalselt kontrollida ning võõrosakeste esinemise või värvuse muutuse korral ravim minema visata.
Süstekohta tuleb samas piirkonnas alati vahetada, et vähendada lipodüstroofia ja naha amüloidoosi riski (vt lõik 4.4 ja lõik 4.8).

Kaasas tuleb kanda varu- või alternatiivset manustamisvahendit juhuks, kui manustamissüsteem läheb katki.

Subkutaanne süstimine Lyumjev’i süstitakse naha alla kõhu-, õlavarre-, reie- või tuharapiirkonnas (vt lõik 5.2).

Lyumjev’i kasutatakse üldjuhul koos keskmise- või pikatoimelise insuliiniga. Kui Lyumjev’i süstitakse samaaegselt mõne teise insuliiniga, tuleb kasutada erinevat süstekohta.

Süstimisel ei tohi siseneda veresoonde.

Seade tuleb hävitada, kui mõni osa on katki või rikutud.

Pärast igat süsti tuleb nõel hävitada.

Lyumjev viaalid Kui vajalik on nahaalune manustamine süstlaga, tuleb kasutada viaali.

Süstlal peab olema 100 ühikut/ml märgistus.

Viaale kasutavad patsiendid ei tohi kunagi nõelu või süstlaid jagada.

Lyumjev kolbampullid Lyumjev kolbampullides sobib ainult nahaaluseks süstimiseks Lilly korduvkasutatavast pen-süstlist.

Lyumjev kolbampulle ei tohi kasutada koos ühegi teise korduvkasutatava pen-süstliga, sest teiste pen-süstlite puhul ei ole annustamistäpsus kindlaks tehtud.

Kolbampulli paigaldamise, nõela kinnitamise ja insuliini süsti tegemise kohta tuleb järgida vastava pen-süstli juhendit.

Haiguste ülekande vältimiseks tohib igat kolbampulli kasutada ainult üks patsient, isegi kui vahetatakse manustamisvahendi nõela.

Lyumjev KwikPen’id KwikPen ja Junior KwikPen sobivad ainult nahaaluseks süstimiseks.

Lyumjev KwikPen’id on saadaval kahe tugevusena: Lyumjev 100 ühikut/ml KwikPen ja Lyumjev 200 ühikut/ml KwikPen. Lugege Lyumjev 200 ühikut/ml KwikPen’i eraldiolevat ravimi omaduste kokkuvõtet. KwikPen väljastab ühe süstiga 1 ühiku kaupa 1…60 ühikut. Lyumjev 100 ühikut/ml Junior KwikPen väljastab ühe süstiga 0,5 ühiku kaupa 0,5…30 ühikut. Hoolimata ravimi tugevusest on insuliiniühikute arv nähtav pen-süstli annuseaknas ning ümberarvutamist patsiendi teisele tugevusele üleviimise või erineva ühikutesüsteemiga pen-süstli korral teha ei tohi.

Lyumjev 100 ühikut/ml Junior KwikPen sobib patsientidele, kes võivad kasu saada täpsemast insuliini annuse kohandamisest.

Üksikasjalike juhiste saamiseks lugege palun pakendi infolehes toodud kasutusjuhendit.

Haiguste ülekande vältimiseks tohib igat pen-süstlit kasutada ainult üks patsient, isegi kui vahetatakse nõela.

CSII (insuliinipump) Kasutada insuliini infusiooniks sobivat pumpa. Täita pumba reservuaar Lyumjev 100 ühikut/ml viaalist. Pumpa kasutavad patsiendid peavad järgima pumba ja infusioonisüsteemiga kaasasolevat juhendit. Kasutada tuleb pumba jaoks õiget reservuaari ja kateetrit.

Pumba reservuaari täites tuleb vältida selle kahjustamist, kasutades õige pikkusega nõela. Infusioonisüsteemi (voolikut ja kanüüli) tuleb vahetada vastavalt infusioonisüsteemiga kaasasolevas infolehes toodud juhendile.

Tõrge pumba töös või infusioonisüsteemi ummistumine võib viia vere glükoosisisalduse kiire tõusuni (vt lõik 4.4).

Intravenoosne manustamine

Kui vajalik on intravenoosne süstimine, on saadaval Lyumjev 100 ühikut/ml viaalides. Seda ravimpreparaati ei tohi segada ühegi teise insuliini või ravimpreparaadiga peale nende, mis on loetletud lõigus 6.6.

Ravimpreparaadi manustamiseelse lahjendamise juhised vt lõik 6.6.

Lyumjev 100 ühikut/ml intravenoosne manustamine peab toimuma meditsiinilise järelevalve all.

4.3 Vastunäidustused

Hüpoglükeemia. Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus

Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Hüpoglükeemia

Hüpoglükeemia on insuliinravi kõige sagedasem kõrvaltoime (vt lõik 4.8). Hüpoglükeemia tekkeaeg näitab tavaliselt manustatud insuliinipreparaatide aja-toime profiili. Toime varasema alguse tõttu võib Lyumjev’i süstimise/infusiooni järgselt hüpoglükeemia tekkida varem kui teiste söögiaegsete insuliinide puhul (vt lõik 5.1). Hüpoglükeemia võib tekkida järsku ning selle sümptomid võivad olla igal inimesel erinevad ja muutuda samal inimesel aja jooksul. Raske hüpoglükeemia võib põhjustada krampe, viia teadvuse kaotuseni, osutuda eluohtlikuks või lõppeda surmaga. Kauakestnud suhkurtõvega patsientidel võib olla vähenenud hüpoglükeemia hoiatavate sümptomite tajumine.

Hüperglükeemia

Ebapiisavate annuste kasutamine või ravi lõpetamine võib viia hüperglükeemia ja diabeetilise ketoatsidoosi tekkeni; need on seisundid, mis võivad lõppeda surmaga.

Patsiente tuleb õpetada ketoatsidoosi nähte ja sümptomeid ära tundma ning juhendada, et ketoatsidoosi kahtluse korral tuleb koheselt otsida arstiabi.

Süstimistehnika

Patsientidele peab õpetama süstekoha pidevat vahetamist, et vähendada lipodüstroofia ja naha amüloidoosi tekkeriski. Selliste reaktsioonide tekkekohtades võib insuliinisüste järel esineda insuliini viivitusega imendumise ja halvenenud glükeemilise kontrolli risk. Süstekoha vahetamisel kahjustamata piirkonna vastu on teatatud hüpoglükeemia tekkest. Süstekoha vahetuse järel on soovitatav jälgida veresuhkru sisaldust ja kaaluda diabeediravimite annuste kohandamist. Insuliinivajadus ja annuse kohandamine

Insuliini, insuliini kontsentratsiooni, tootja, tüübi või manustamisviisi muutused võivad mõjutada glükeemilist kontrolli ning luua eelsoodumuse hüpoglükeemia või hüperglükeemia tekkeks. Neid muutusi tuleb teha ettevaatusega hoolika meditsiinilise järelevalve all ning tõsta glükoosisisalduse mõõtmise sagedust. 2. tüüpi suhkurtõvega patsientidel võib olla vaja kohandada samaaegse antidiabeetilise ravi annuseid (vt lõigud 4.2 ja 4.5).

Neeru- või maksakahjustusega patsientidel tuleb tõsta vere glükoosisisalduse jälgimise sagedust ja annust individuaalselt kohandada (vt lõik 4.2).

Haiguse või emotsionaalse stressi korral võib insuliinivajadus suureneda.

Annuse kohandamine võib vajalikuks osutuda ka siis, kui patsient suurendab füüsilist aktiivsust või muudab toitumist. Vahetult pärast sööki sooritatud füüsiline treening võib suurendada hüpoglükeemia ohtu.

Hüperglükeemia ja ketoatsidoos, mis on tingitud tõrgetest insuliinipumba töös

Tõrked insuliinipumba töös või ummistused infusioonisüsteemis võivad kiiresti viia hüperglükeemia ja ketoatsidoosi tekkeni. Vajalik on hüperglükeemia või ketoosi põhjuse kiire tuvastamine ja kõrvaldamine. Vahepeal võib vajalikuks osutuda Lyumjev’i nahaalune süstimine.

Tiasolidiindioonide (TZD-d) kasutamine kombinatsioonis insuliiniga

TZD-d võivad põhjustada annusega seotud vedelikupeetust, eriti kui neid kasutatakse kombinatsioonis insuliiniga. Vedelikupeetus võib viia südamepuudulikkuse tekke või süvenemiseni. Insuliini ja TZD-ga ravi saavaid patsiente tuleb jälgida südamepuudulikkuse nähtude ja sümptomite suhtes. Südamepuudulikkuse tekkimisel tuleb kaaluda TZD kasutamise lõpetamist.

Ülitundlikkus ja allergilised reaktsioonid

Insuliinipreparaatide, kaasa arvatud Lyumjev’i kasutamisel võib tekkida raske, eluohtlik generaliseerunud allergia, sealhulgas anafülaksia (vt lõik 4.8). Ülitundlikkusreaktsioonide tekkimisel tuleb lõpetada Lyumjev’i kasutamine. Ravimiga seotud ravivead

Nägemispuudega patsiendid ei tohi Lyumjev’i kasutada ilma vastava väljaõppe saanud isiku abita.

Ravimivigade vältimiseks Lyumjev’i ja teiste insuliinide vahel peavad patsiendid alati enne igat süsti kontrollima insuliini etiketti.

Infektsioonide ja nõela ummistumise vältimiseks peavad patsiendid iga süsti tegemisel kasutama alati uut nõela. Ummistunud nõel tuleb vahetada uue nõela vastu.

Abiained

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Järgmised ained võivad vähendada insuliinivajadust: antidiabeetilised ravimid (suukaudsed või süstitavad), salitsülaadid, sulfoonamiidid, teatud antidepressandid (monoamiini oksüdaasi inhibiitorid [MAOI], selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid), angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid, angiotensiin II retseptorite blokaatorid või somatostatiini analoogid.

Järgmised ained võivad suurendada insuliinivajadust: suukaudsed kontratseptiivid, kortikosteroidid, kilpnäärmehormoonid, danasool, sümpatomimeetikumid, diureetikumid või kasvuhormoon.

Alkoholi toimel võib Lyumjev’i vere glükoosisisaldust langetav toime suureneda või väheneda. Suurtes kogustes etanooli tarbimine samaaegselt insuliinraviga võib viia raske hüpoglükeemia tekkeni.

Beetablokaatorid võivad hüpoglükeemia nähte ja sümptomeid pärssida.

TZD-d võivad põhjustada annusega seotud vedelikupeetust, eriti kui neid kasutatakse koos insuliiniga, ning viia südamepuudulikkuse süvenemiseni (vt lõik 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Suur hulk rasedate kohta saadud andmeid (rohkem kui 1000 raseda andmed) näitab, et lispro-insuliini kasutamisel ei esine väärarenguid ega kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Lyumjev’i võib kasutada raseduse ajal, kui see on kliiniliselt vajalik.

Kogu raseduse vältel on tähtis säilitada hea kontroll insuliiniga ravitava suhkurtõve (insuliinsõltuva või gestatsioonidiabeedi) üle. Raseduse esimesel trimestril insuliinivajadus tavaliselt väheneb ning teisel ja kolmandal trimestril suureneb. Pärast sünnitust taastub tavaliselt kiiresti raseduseelne insuliinivajadus. Suhkurtõvega patsiente tuleb juhendada, et nad teavitaksid oma arsti rasedusest või selle planeerimisest. Suhkurtõvega rasedatel patsientidel peab hoolega jälgima vere glükoosisisaldust.

Imetamine

Lyumjev’i võib kasutada imetamise ajal. Imetavad suhkurtõvega patsiendid võivad vajada insuliini annuse, toitumise või mõlema muutmist.

Fertiilsus

Lispro-insuliin ei põhjustanud loomkatsetes fertiilsuse langust.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Hüpoglükeemia tagajärjel võib halveneda patsiendi keskendumis- ja reaktsioonivõime. See võib kujutada endast ohtu sellistes olukordades, kus need omadused omavad erilist tähtsust (nt autojuhtimisel või masinate käsitsemisel). Patsiente tuleb juhendada, et nad rakendaksid autojuhtimise ajal hüpoglükeemiat vältivaid abinõusid. See omab erilist tähtsust nende patsientide puhul, kes ei taju või tajuvad vähemal määral hüpoglükeemia hoiatavaid sümptomeid või kellel esinevad sagedased hüpoglükeemia episoodid. Sellistes olukordades tuleb kaaluda autojuhtimise lubatavust.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte Ravi ajal kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on hüpoglükeemia (väga sage) ja infusioonikoha reaktsioonid patsientidel, kes kasutavad CSII süsteemi (väga sage) (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 4.9).

Järgmised kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimed on loetletud allpool MedDRA eelistatud terminitena organsüsteemi klasside järgi ja esinemissageduse vähenemise järjekorras (väga sage: ≥ 1/10; sage: ≥ 1/100 kuni < 1/10; aeg-ajalt: ≥ 1/1000 kuni < 1/100; harv: ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000; väga harv: < 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 1. Kõrvaltoimed

MedDRA organsüsteemi klass Ainevahetus- ja Hüpoglükeemia toitumishäired Üldised häired ja Infusioonikoha Allergilised Tursed manustamiskoha reaktsioonida reaktsioonidb reaktsioonid Süstekoha Naha ja nahaaluskoe Lipodüstroofia Naha kahjustused Lööve amüloidoos aTeatatud uuringus PRONTO-Pump-2 bVt lõik 4.8 Valitud kõrvaltoimete kirjeldus cTeatatud uuringutes PRONTO-T1D, PRONTO-T2D ja PRONTO-Peds

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Hüpoglükeemia

Hüpoglükeemia on insuliini kasutavatel patsientidel kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoime. 26-nädalastes III faasi täiskasvanute kliinilistes uuringutes oli raske hüpoglükeemia esinemissagedus 1. tüüpi suhkurtõvega patsientidel 5,5% ja 2. tüüpi suhkurtõvega patsientidel 0,9% (vt tabelid 2 ja 3). Uuringus PRONTO-Peds teatati raskest hüpoglükeemiast 0,7%-l Lyumjev’iga ravitud lastest.

Hüpoglükeemia sümptomid tekivad tavaliselt järsku ning nendeks võivad olla loidus, segasus, südamepekslemine, higistamine, oksendamine ja peavalu. Uuringute lõikes ei esinenud kliiniliselt olulisi erinevusi hüpoglükeemia esinemissageduse osas Lyumjev’i ja võrdlusravimi (teine lispro-insuliini sisaldav ravimpreparaat) vahel. Uuringutes, kus Lyumjev’i ja võrdlusravimit manustati söögikordade suhtes erinevatel aegadel, ei täheldatud hüpoglükeemia esinemissageduse kliiniliselt olulisi erinevusi.

Toime varasema alguse tõttu võib Lyumjev’i süstimise/infusiooni järgselt hüpoglükeemia tekkida varem kui teiste söögiaegsete insuliinide puhul.

Allergilised reaktsioonid

Ükskõik millise insuliini, kaasa arvatud Lyumjev’i puhul võib tekkida raske, eluohtlik generaliseerunud allergia, sealhulgas anafülaksia, generaliseerunud nahareaktsioonid, angioödeem, bronhospasm, hüpotensioon ja šokk.

Süste-/infusioonikoha reaktsioonid

Sarnaselt muu insuliinraviga võib patsientidel Lyumjev’i süste- või infusioonikohas tekkida lööve, punetus, põletik, valu, verevalum või sügelus. Uuringutes PRONTO-T1D ja PRONTO-T2D (mitmesüsteravi [multiple daily injection, MDI] manustamine) esines süstekoha reaktsioone 2,7%-l Lyumjev’iga ravitud täiskasvanud patsientidest. Need reaktsioonid olid tavaliselt kerged ning taandusid enamasti ravi jätkamisel. 1116-st Lyumjev’i saanud patsiendist üks lõpetas ravi süstekoha reaktsiooni tõttu (< 0,1%).

Uuringus PRONTO-Peds esines süstekoha reaktsioone 6,2%-l Lyumjev’iga ravitud lastest. Need reaktsioonid olid kerged või mõõdukad. 418-st Lyumjev’i saanud patsiendist kaks lõpetasid ravi süstekoha reaktsioonide tõttu (< 0,5%).

Uuringus PRONTO-Pump-2 teatati infusioonikoha reaktsioonidest 38%-l Lyumjev’iga ravitud patsientidest. Enamik nendest juhtudest olid kerged. 215-st Lyumjev’i saanud patsiendist seitse lõpetasid ravi infusioonikoha reaktsioonide tõttu (3,3%).

Immunogeensus

Insuliini manustamine võib põhjustada insuliini antikehade teket. Ravimivastaste antikehade leiul ei olnud kliiniliselt olulist toimet Lyumjev’i farmakokineetikale, efektiivsusele või ohutusele.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Süstekohal võivad tekkida lipodüstroofia ja naha amüloidoos ning aeglustuda insuliini imendumine süstekohalt. Pidev süstekoha roteerimine süstepiirkonnas võib aidata neid reaktsioone vähendada või ära hoida (vt lõik 4.4).

Tursed

Insuliinravi puhul on teatatud tursete juhtudest, eriti kui intensiivistatud insuliinraviga on paranenud eelnevalt puudulik metaboolne kontroll.

Lapsed

Ohutust ja efektiivsust on hinnatud kinnitavas raviuuringus 1. tüüpi suhkurtõvega lastel vanuses 3 kuni < 18 aastat. Uuringus said ravi Lyumjev’iga 418 patsienti. Lastel täheldatud kõrvaltoimete sagedus, tüüp ja raskus olid kooskõlas täiskasvanud patsientidel täheldatud ohutusprofiiliga.

Muud patsientide erirühmad

Lispro-insuliini kliinilistest uuringutest saadud tulemuste põhjal ei ole eakatel ning neeru- või maksakahjustusega patsientidel täheldatud kõrvaltoimete esinemissagedus, tüüp ja raskus üldiselt erinevad võrreldes patsientide kogupopulatsioonis saadud suurema kogemusega. Väga eakate patsientide (≥ 75-aastased) või mõõduka kuni raske neerukahjustuse või maksakahjustusega patsientide kohta on ohutusandmeid piiratud hulgal (vt lõik 5.1). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamine põhjustab hüpoglükeemiat, millega kaasnevateks sümptomiteks on loidus, segasus,

südamepekslemine, higistamine, oksendamine ja peavalu.

Hüpoglükeemia võib tekkida juhul, kui lispro-insuliini on saadud liiga suures koguses võrreldes toidu tarbimise, energiakulu või mõlemaga. Kergeid hüpoglükeemia episoode ravitakse tavaliselt suukaudse glükoosiga. Raskemaid episoode, millega kaasnevad kooma, krambid või neuroloogilised häired, võib ravida glükagooni või kontsentreeritud intravenoosse glükoosiga. Vajalikuks võib osutuda pidev süsivesikute tarbimine ja jälgimine, sest väljendunud kliinilise paranemise järgselt võib hüpoglükeemia korduda. Vajalik võib olla ravimi annuse, toitumismustrite või füüsilise aktiivsuse kohandamine.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Diabeedi raviks kasutatavad ained, lühikese toimeajaga insuliinid ja nende analoogid süstimiseks, ATC-kood: A10AB04

Toimemehhanism

Lyumjev’i peamine toime on reguleerida glükoosi ainevahetust. Insuliinid (kaasa arvatud Lyumjev’is sisalduv toimeaine lispro-insuliin) avaldavad spetsiifilist toime läbi seondumise insuliiniretseptoritega. Retseptoriga seondunud insuliin vähendab vere glükoosisisaldust, stimuleerides perifeerset glükoosi sidumist skeletilihaste ja rasvkoe poolt ning pärssides glükoosi tootmist maksas. Insuliin pärsib lipolüüsi ja proteolüüsi ning soodustab valgusünteesi.

Lyumjev on lispro-insuliini preparaat, mis sisaldab tsitraati ja treprostiniili. Tsitraat suurendab lokaalselt veresoonte läbilaskvust ja treprostiniil kutsub esile lokaalse veresoonte laienemise, et saavutada lispro-insuliini kiirendatud imendumine.

Farmakodünaamilised toimed

Insuliini varajane ja hiline toime

Glükoosi clamp-test viidi läbi 40-l 1. tüüpi suhkurtõvega patsiendil, kellele manustati subkutaanselt Lyumjev’i ja Humalog’i 15-ühikulise üksikannusena. Tulemused on esitatud joonisel 1. On näidatud, et ühikulise vastavuse alusel on Lyumjev Humalog’iga samaväärse toimega, kuid selle toime on kiirem ja kestab lühemat aega.

Lyumjev’i toime algas 20 minutit pärast manustamist, mis on 11 minutit kiirem kui Humalog’i

puhul.

Esimese 30 minuti jooksul pärast manustamist olid Lyumjev’il 3 korda suurem vere glükoosisisaldust vähendav toime kui Humalog’il.
Lyumjev’i maksimaalne vere glükoosisisaldust vähendav toime esines 1…3 tunni jooksul pärast süstimist.
Insuliini hiline toime alates 4 tunnist kuni glükoosi clamp-testi lõpuni oli Lyumjev’i puhul 54% väiksem kui Humalog’i puhul.
Lyumjev’i toime kestus oli 5 tundi, mis on 44 minutit lühem kui Humalog’il.
Clamp-testi käigus infusiooni teel manustatud glükoosi kogus kokku oli võrreldav Lyumjev’i ja Humalog’i puhul.

Joonis 1. Keskmine glükoosi infusiooni kiirus (GIR) 1. tüüpi suhkurtõvega patsientidel pärast Lyumjev’i või Humalog’i subkutaanset süsti (annus: 15 ühikut)

Sarnaselt täheldati 2. tüüpi suhkurtõvega patsientidel Lyumjev’i kasutamisel insuliini kiiremat varajast toimet ja väiksemat hilist toimet.

Lyumjev’i kogu ja maksimaalne vere glükoosisisaldust vähendav toime suurenes annuse suurendamisel terapeutilise annusevahemiku piirides. Insuliini toime varajane algus ja kogutoime olid sarnased Lyumjev’i manustamisel kõhu-, õlavarre- või reiepiirkonda.

Postprandiaalse glükoosisisalduse (PPG) vähenemine

Lyumjev’i toimel vähenes PPG standardiseeritud proovieine puhul kogu 5-tunnise proovieine perioodi jooksul (muutus eine-eelsest kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) (0…5 h) väärtusest) võrreldes Humalog’iga.

1. tüüpi suhkurtõvega patsientidel vähenes Lyumjev’i toimel PPG 5-tunnise proovieine perioodi jooksul 32%, kui ravimit manustati söögikorra alguses, ja 18%, kui seda manustati 20 minutit pärast söögikorra algust võrreldes Humalog’iga.
2. tüüpi suhkurtõvega patsientidel vähenes Lyumjev’i toimel PPG 5-tunnise proovieine perioodi jooksul 26%, kui ravimit manustati söögikorra alguses, ja 24%, kui seda manustati 20 minutit pärast söögikorra algust võrreldes Humalog’iga.

Lyumjev 200 ühikut/ml ja Lyumjev 100 ühikut/ml võrdlus

Maksimaalne ja kogu glükoosisisaldust vähendav toime olid Lyumjev 200 ühikut/ml ja Lyumjev 100 ühikut/ml puhul võrreldavad. Patsiendi teisele tugevusele üleviimisel ei ole vaja annust ümber arvutada.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Lyumjev’i efektiivsust on hinnatud neljas randomiseeritud aktiivkontrolliga uuringus täiskasvanutel ja ühes randomiseeritud aktiivkontrolliga uuringus 1. tüüpi suhkurtõvega lastel.

1. tüüpi suhkurtõbi – täiskasvanud

PRONTO-T1D oli 26-nädalane ravieesmärgi saavutamise uuring, kus hinnati Lyumjev’i efektiivsust 1222 patsiendil, kes said mitut igapäevast süstitavat ravi. Patsiendid randomiseeriti saama kas pimemenetluse teel söögiaegset Lyumjev’i, pimemenetluse teel söögiaegset Humalog’i või avatud sildiga söögijärgset Lyumjev’i, kõiki kombinatsioonis kas glargiin-insuliini või degludek-insuliiniga. Söögiaegset Lyumjev’i või Humalog’i süstiti 0…2 minutit enne sööki ja söögijärgset Lyumjev’i süstiti 20 minutit pärast söögikorra algust. Efektiivsustulemused on toodud tabelis 2 ja joonisel 2.

HbA1c eesmärkväärtuse < 7% saavutas 37,4% söögiaegse Lyumjev’iga, 33,6% söögiaegse Humalog’iga ja 25,6% söögijärgse Lyumjev’iga ravitud patsientidest.

Insuliini basaal-, boolus- ja koguannused olid 26. nädalal uuringurühmade vahel sarnased.

Pärast 26-nädalast perioodi jätkas kaks pimendatud ravirühma kuni 52. nädalani. HbA1c ei olnud 52. nädalal statistiliselt olulisel määral erinev ravide vahel.

Tabel 2. 26-nädalase basaal-boolus raviskeemi kliinilise uuringu tulemused 1. tüüpi suhkurtõvega patsientidel

Randomiseeritud isikute arv (N) 451 442 329 HbA (%) 1c Algväärtus  nädal 26 7,347,21 7,337,29 7,367,42 Muutus võrreldes algväärtusega -0,13 -0,05 0,08 Ravierinevus -0,08 [-0,16; -0,00]C 0,13 [0,04; 0,22]D

HbA (mmol/mol) 1c Algväärtus  nädal 26 56,755,3 56,756,1 56,957,6 Muutus võrreldes algväärtusega -1,4 -0,6 0,8 Ravierinevus -0,8 [-1,7; 0,00]C 1,4 [0,5; 2,4]D Vere glükoosisisalduse muutus 1 tund pärast sööki (mg/dl) A Algväärtus  nädal 26 77,346,4 71,574,3 76,387,5

Muutus võrreldes algväärtusega -28,6 -0,7 12,5 Ravierinevus -27,9 [-35,3; -20,6]C,E 13,2 [5,0; 21,4]D

Vere glükoosisisalduse muutus 1 tund pärast sööki (mmol/l) A Algväärtus  nädal 26 4,292,57 3,974,13 4,244,86 Muutus võrreldes algväärtusega -1,59 -0,04 0,70

Ravierinevus -1,55 [-1,96; -1,14]C,E 0,73 [0,28;1,19]D Vere glükoosisisalduse muutus 2 tundi pärast sööki (mg/dl) A

Algväärtus  nädal 26 112,772,7 101,6103,9 108,097,2 Muutus võrreldes algväärtusega -34,7 -3,5 -10,2 Ravierinevus -31,2 [-41,1; -21,2]C,E -6,7 [-17,6; 4,3] D

Vere glükoosisisalduse muutus 2 tundi pärast sööki (mmol/l) A Algväärtus  nädal 26 6,264,04 5,645,77 5,995,40

Muutus võrreldes algväärtusega -1,93 -0,20 -0,56 Ravierinevus -1,73 [-2,28; -1,18]C,E -0,37 [-0,98; -0,24]D Kehakaal (kg)

Algväärtus  nädal 26 77,377,9 77,378,2 77,678,1 Muutus võrreldes algväärtusega 0,6 0,8 0,7

Ravierinevus -0,2 [-0,6; 0,1]A -0,1 [-0,5; 0,3]D Raske hüpoglükeemia B (patsientide %) 5,5% 5,7% 4,6% 26. nädala ja algväärtusega võrreldud muutuse väärtused põhinevad vähimruutude keskmistel (kohandatud keskmised). 95% usaldusvahemik on esitatud nurksulgudes „[ ]“. A Proovieine. B Rasket hüpoglükeemiat määratletakse kui episoodi, mis vajab teise inimese abi patsiendi närvisüsteemi häirete tõttu. C Erinevus söögiaegse Lyumjev’i – söögiaegse Humalog’i vahel. D Erinevus söögijärgse Lyumjev’i – söögiaegse Humalog’i vahel. E Statistiliselt oluline söögiaegse Lyumjev’i kasuks.

Joonis 2. Vere glükoosisisalduse muutus aja jooksul segaeine taluvuse testis 26. nädalal 1. tüüpi suhkurtõvega patsientidel

PPG = postprandiaalne glükoos Söögi ajal manustatud Lyumjev ja Humalog Lyumjev +20 = Lyumjev’i süstiti 20 minutit pärast söögikorra algust. *p < 0,05 paarikaupa võrdluse puhul Lyumjev versus Humalog ^p < 0,05 paarikaupa võrdluse puhul Lyumjev +20 versus Humalog #p < 0,05 paarikaupa võrdluse puhul Lyumjev +20 versus Lyumjev

Vere glükoosisisalduse püsijälgimine (continuous glucose monitoring, CGM) 1. tüüpi suhkurtõve korral – täiskasvanud

Patsientide alamrühm (N = 269) osales pimemenetluse teel 24-tunnises ambulatoorses vere glükoosisisalduse püsijälgimises. 26. nädala hindamisel esines söögiaegse Lyumjev’iga ravitud patsientidel PPG väärtuste statistiliselt oluline paranemine CGM käigus, kus hinnati glükoosisisalduse muutusi või astmelist AUC-d 0…2 tundi, 0…3 tundi ja 0…4 tundi pärast einet võrreldes Humalog’i saanud patsientidega. Söögiaegse Lyumjev’iga ravitud patsientidel kirjeldati statistiliselt oluliselt pikemat aega eesmärkväärtuste vahemikus (jälgimine kella 6.00-st hommikul kuni keskööni) – 603 minutit vahemikus (3,9…10 mmol/l, 71…180 mg/dl) ja 396 minutit vahemikus (3,9…7,8 mmol/l, 71…140 mg/dl), mis oli vastavalt 44 ja 41 minutit pikem kui Humalog’i saanud patsientidel.

2. tüüpi suhkurtõbi – täiskasvanud

PRONTO-T2D oli 26-nädalane ravieesmärgi saavutamise uuring, kus hinnati Lyumjev’i efektiivsust 673 patsiendil, kes randomiseeriti saama kas pimemenetluse teel söögiaegset Lyumjev’i või pimemenetluse teel söögiaegset Humalog’i, mõlemat kombinatsioonis basaalinsuliiniga (glargiin-insuliin või degludek-insuliin) basaal-boolus raviskeemi järgi. Söögiaegset Lyumjev’i või Humalog’i süstiti 0…2 minutit enne sööki. Efektiivsustulemused on toodud tabelis 3 ja joonisel 3.

HbA1c eesmärkväärtuse < 7% saavutas 58,2% söögiaegse Lyumjev’iga ja 52,5% söögiaegse Humalog’iga ravitud patsientidest.

Insuliini basaal-, boolus- ja koguannused olid uuringu lõpus uuringurühmade vahel sarnased.

Tabel 3. 26-nädalase basaal-boolus raviskeemi kliinilise uuringu tulemused 2. tüüpi suhkurtõvega patsientidel

Randomiseeritud isikute arv (N) 336 337 HbA (%) 1c Algväärtus  nädal 26 7,286,92 7,316,86 Muutus võrreldes algväärtusega -0,38 -0,43 Ravierinevus 0,06 [-0,05; 0,16] HbA (mmol/mol) 1c Algväärtus  nädal 26 56,052,1 56,451,5 Muutus võrreldes algväärtusega -4,1 -4,7 Ravierinevus 0,6 [-0,6; 1,8] Vere glükoosisisalduse muutus 1 tund pärast sööki (mg/dl)A Algväärtus  nädal 26 76,663,1 77,174,9 Muutus võrreldes algväärtusega -13,8 -2,0 Ravierinevus -11,8 [-18,1; -5,5]C Vere glükoosisisalduse muutus 1 tund pärast sööki (mmol/l)A

Algväärtus  nädal 26 4,253,50 4,284,16 Muutus võrreldes algväärtusega -0,77 -0,11 Ravierinevus -0,66 [-1,01; -0,30]C Vere glükoosisisalduse muutus 2 tundi pärast sööki (mg/dl)A Algväärtus  nädal 26 99,380,4 99,697,8 Muutus võrreldes algväärtusega -19,0 -1,6

Ravierinevus -17,4 [-25,3; -9,5]C Vere glükoosisisalduse muutus 2 tundi pärast sööki (mmol/l)A Algväärtus  nädal 26 5,514,47 5,535,43 Muutus võrreldes algväärtusega -1,06 -0,09 Ravierinevus -0,96 [-1,41; -0,52]C

Kehakaal (kg) Algväärtus  nädal 26 89,891,3 90,091,6 Muutus võrreldes algväärtusega 1,4 1,7 Ravierinevus -0,2 [-0,7; 0,3] Raske hüpoglükeemia (patsientide %)B 0,9% 1,8%

26. nädala ja algväärtusega võrreldud muutuse väärtused põhinevad vähimruutude keskmistel (kohandatud keskmised). 95% usaldusvahemik on esitatud nurksulgudes „[ ]“. Erinevus on toodud söögiaegse Lyumjev’i – söögiaegse Humalog’i kohta. A Proovieine. B Rasket hüpoglükeemiat määratletakse kui episoodi, mis vajab teise inimese abi patsiendi närvisüsteemi häirete tõttu. C Statistiliselt oluline söögiaegse Lyumjev’i kasuks.

Joonis 3. Vere glükoosisisalduse muutus aja jooksul segaeine taluvuse testis 26. nädalal 2. tüüpi suhkurtõvega patsientidel

PPG = postprandiaalne glükoos Söögi ajal manustatud Lyumjev ja Humalog Andmed on LSM (SE), *p < 0,05

1. tüüpi suhkurtõbi – täiskasvanud. CSII

PRONTO-Pump oli ristuva ülesehitusega (kaks 6-nädalast perioodi) topeltpime uuring, mis hindas Lyumjev’i ja Humalog’i kokkusobivust välise CSII süsteemiga (insuliinipump) ja kooskasutamise ohutust patsientidel, kes kandsid kogu uuringu jooksul vere glükoosisisalduse püsijälgimise seadet (glükoosimonitor). Infusioonisüsteemi tõrgete määra ehk esinemissageduse osas ei esinenud statistiliselt olulist ravierinevust (n = 49). Ristuva ülesehitusega uuringu 1. perioodi käigus saavutati Lyumjev’i kasutamisel keskmise HbA1c arvuliselt suurem langus kui Humalog’i puhul. Lyumjev’i toimel oli langus -0,39% [-4,23 mmol/mol] algväärtusest 6,97% [52,68 mmol/mol] ja Humalog’i toimel -0,25% [-2,78 mmol/mol] algväärtusest 7,17% [54,89 mmol/mol]. Lyumjev’i puhul täheldati statistiliselt oluliselt pikemat keskmist aega vere glükoosisisalduse eesmärkväärtuste vahemikus 71…140 mg/dl (3,9…7,8 mmol/l) 1 ja 2 tunni jooksul pärast hommikusöögi algust võrreldes Humalog’iga.

PRONTO-Pump-2 oli 16-nädalane randomiseeritud (1 : 1) topeltpime uuring, mis hindas Lyumjev’i efektiivsust 432-l 1. tüüpi suhkurtõvega patsiendil, kes said insuliini subkutaanset püsiinfusiooni. Patsiendid randomiseeriti saama kas pimendatud Lyumjev’i (N = 215) või pimendatud Humalog’i (N = 217). Söögiaegsete Lyumjevi või Humalog’i booluste manustamist alustati 0…2 minutit enne sööki.

16. nädalal ei olnud Lyumjev HbA1c taseme langetamisel halvem Humalog’ist. Lyumjev’i toimel oli langus -0,06% [-0,7 mmol/mol] algväärtusest 7,56% [59,1 mmol/mol] ja Humalog’i toimel -0,09% [-1,0 mmol/mol] algväärtusest 7,54% [58,9 mmol/mol]. Ravierinevus oli vastavalt 0,02% [95% CI: -0,06; 0,11] ja 0,3 mmol/mol [95% CI: -0,6; 1,2] võrreldes Humalog’iga.

Pärast standardiseeritud proovieinet saavutati Lyumjev’iga statistiliselt oluliselt väiksem glükoosisisaldus 1 tundi ja 2 tundi pärast sööki. Ravierinevus oli vastavalt –1,34 mmol/l [95% CI: -2,00; -0,68] ja -1,54 mmol/l [95% CI: -2,37; -0,72] võrreldes Humalog’iga. Patsientide erirühmad

Eakad Kahes 26-nädalases kliinilises uuringus (PRONTO-T1D ja PRONTO-T2D) olid 187 Lyumjev’iga ravitud 1. või 2. tüüpi suhkurtõvega patsienti 1116-st (17%) 65-aastased või vanemad ning 18 patsienti 1116-st (2%) 75-aastased või vanemad. Eakate ja nooremate patsientide vahel ei täheldatud üldisi erinevusi ohutuses ega efektiivsuses.

Lapsed PRONTO-Peds oli 26-nädalane randomiseeritud (2 : 2 : 1) ravieesmärgi saavutamise uuring, kus hinnati Lyumjev’i efektiivsust 716-l 1. tüüpi suhkurtõvega patsiendil vanuses 3 kuni < 18 aastat. Patsiendid randomiseeriti saama kas pimemenetluse teel söögiaegset Lyumjev’i (N = 280), pimemenetluse teel söögiaegset Humalog’i (N = 298) või avatud söögijärgset Lyumjev’i (N = 138), kõiki kombinatsioonis basaalinsuliiniga (glargiin-insuliin, degludek-insuliin või determir-insuliin). Söögiaegset Lyumjev’i või Humalog’i süstiti 0…2 minutit enne sööki ja söögijärgset Lyumjev’i süstiti 20 minuti jooksul pärast söögikorra algust.

Insuliini annused olid sarnased kõigis ravirühmades uuringu alguses ja 26. nädalal.

Tabel 4. 26-nädalase uuringu PRONTO-Peds tulemused 1. tüüpi suhkurtõvega lastel

Randomiseeritud isikute arv (N) 280 298 138 HbA (%) (keskmine) 1c Algväärtus  nädal 26 7,78  7,85 7,81  7,88 7,77  7,86 Muutus võrreldes algväärtusega 0,06 0,09 0,07 Ravierinevus -0,02 [-0,17; 0,13]A -0,02 [-0,20; 0,17]B HbA (mmol/mol) 1c Algväärtus  nädal 26 61,6  62,4 61,8  62,6 61,4  62,4 Muutus võrreldes algväärtusega 0,71 0,94 0,77 Ravierinevus -0,23 [-1,84; 1,39]A -0,17 [-2,15; 1,81]B 26. nädala ja algväärtusega võrreldud muutuse väärtused põhinevad vähimruutude keskmistel (kohandatud keskmised). 95% usaldusvahemik on esitatud nurksulgudes „[ ]“. AErinevus söögiaegse Lyumjev’i – söögiaegse Humalog’i vahel. BErinevus söögijärgse Lyumjev’i – söögiaegse Humalog’i vahel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Lyumjev’i süstimise järgselt oli tervetel isikutel ja suhkurtõvega patsientidel lispro-insuliini imendumine kiirem ja ekspositsiooni kestus lühem kui Humalog’il. 1. tüüpi suhkurtõvega patsientidel:

Lispro-insuliin jõudis vereringesse ligikaudu 1 minut pärast Lyumjev’i süstimist, mis oli viis minutit kiirem kui Humalog’i puhul.
Aeg 50% maksimaalse kontsentratsiooni saavutamiseni oli Lyumjev’i puhul 14 minutit lühem kui Humalog’i puhul.
Pärast Lyumjev’i süstimist oli esimese 15 minuti jooksul lispro-insuliini sisaldus vereringes seitse korda suurem ja esimese 30 minuti jooksul kolm korda suurem kui Humalog’i puhul.

Pärast Lyumjev’i manustamist oli lispro-insuliini maksimaalse kontsentratsiooni saavutamiseks kulunud aeg 57 minutit.
Pärast Lyumjev’i manustamist oli 3 tundi pärast süsti vereringes 41% vähem insuliini võrreldes Humalog’iga.
Lyumjev’i puhul oli lispro-insuliini ekspositsiooni kestus 60 minutit lühem kui Humalog’i puhul.
Lispro-insuliini koguekspositsioon (suhe ja 95% CI 1,03 (0,973; 1,09)) ja maksimaalne kontsentratsioon (suhe ja 95% CI 1,06 (0,97; 1,16)) olid võrreldavad Lyumjev’i ja Humalog’i puhul.

1. tüüpi suhkurtõvega patsientidel oli Lyumjev’i igapäevane varieeruvus (variatsioonikoefitsient [CV%]) lispro-insuliini koguekspositsiooni (AUC, 0…10h) osas 13% and maksimaalse kontsentratsiooni (C ) osas 23%. Lispro-insuliini absoluutne biosaadavus pärast Lyumjev’i max subkutaanset manustamist kõhu-, õlavarre- või reiepiirkonda oli ligikaudu 65%. Lispro-insuliini kiirenenud imendumine püsib hoolimata süstekohast (kõhu-, õlavarre- ja reiepiirkond). Tuharapiirkonda süstimise järgsed ekspositsiooni andmed puuduvad. Maksimaalne kontsentratsioon ja aeg maksimaalse kontsentratsiooni saavutamiseni olid võrreldavad kõhu- ja õlavarrepiirkonna puhul; reiepiirkonna puhul oli maksimaalse kontsentratsiooni saavutamiseks kulunud aeg pikem ja maksimaalne kontsentratsioon väiksem. Lispro-insuliini koguekspositsioon ja maksimaalne kontsentratsioon suurenesid proportsionaalselt Lyumjev’i subkutaansete annuste suurendamisel annusevahemikus 7…30 ühikut.

Lispro-insuliini imendumine oli kiirem, kui Lyumjev’i manustati insuliinipumbaga 1. tüüpi suhkurtõvega patsientidele.

Aeg 50% maksimaalse kontsentratsiooni saavutamiseni oli 14 minutit, 9 minutit lühem kui Humalog’i puhul.
Pärast Lyumjev’i manustamist oli esimese 30 minuti jooksul lispro-insuliini saadavus 1,5 korda suurem võrreldes Humalog’iga.

Lyumjev 200 ühikut/ml ja Lyumjev 100 ühikut/ml võrdlus

Tervete isikutega läbi viidud uuringu tulemused näitasid, et pärast 15-ühikulise üksikannuse manustamist on Lyumjev 200 ühikut/ml bioekvivalentne Lyumjev 100 ühikut/ml-ga lispro-insuliini seerumi kontsentratsiooni-aja kõvera aluse pindala (nullist lõpmatuseni) ja C -i osas. Lispro-insuliini kiirem imendumine pärast 200 ühikut/ml manustamist oli sarnane Lyumjev 100 ühikut/ml puhul täheldatuga. Tugevuste vahetamisel ei ole vaja annust ümber arvutada. Jaotumine

Lispro-insuliini geomeetriline keskmine (CV%) jaotusruumala (Vd) oli 34 l (30%) pärast Lyumjev’i 15-ühikulise annuse intravenoosset manustamist boolussüstina tervetele isikutele.

Eritumine

Lispro-insuliini geomeetriline keskmine (CV%) kliirens oli 32 l/tunnis (22%) ja poolväärtusaja mediaan 44 minutit pärast Lyumjev’i 15-ühikulise annuse intravenoosset manustamist boolussüstina tervetele isikutele. Patsientide erirühmad

Vanus, sugu ega rass ei mõjutanud Lyumjev’i farmakokineetikat ja farmakodünaamikat.

Lapsed

Mitmesüsteravi (multiple daily injection, MDI) ja CSII ravi saanud 1. tüüpi suhkurtõvega laste (8…11-aastased) ja noorukite (12…17-aastased) uurimisel kasutati ristuvat disaini, et hinnata lispro-insuliini farmakokineetikat ja farmakodünaamikat pärast Lyumjev’i ja Humalog’i 0,2 ühikut/kg annust. Farmakokineetilised erinevused Lyumjev’i ja Humalog’i vahel olid lastel ja noorukitel üldiselt sarnased täiskasvanutel täheldatuga. Pärast subkutaanset süstet näitas Lyumjev lastel (8…11-aastased) ja noorukitel (12…17-aastased) kiiremat imendumist koos lispro-insuliini suurema varajase ekspositsiooniga, säilitades samal ajal sarnase üldise ekspositsiooni, maksimaalse kontsentratsiooni ja maksimaalse kontsentratsiooni saabumise aja võrreldes Humalog’iga. Pärast subkutaanset boolusinfusiooni koos CSII raviga täheldati laste ja noorukite seas kiirema imendumise tendentsi, samal ajal kui üldine ekspositsioon, maksimaalne kontsentratsioon ja maksimaalse kontsentratsiooni saabumise aeg olid sarnased võrreldes Humalog’iga.

Neeru- ja maksakahjustusega patsiendid

Neeru- ja maksakahjustus ei mõjuta teadaolevalt lispro-insuliini farmakokineetikat.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Glütserool Magneesiumkloriidheksahüdraat Metakresool Naatriumtsitraat Naatriumtreprostiniil Tsinkoksiid Süstevesi Vesinikkloriidhape ja naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste insuliinide või ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

Lyumjev 100 ühikut/ml süstelahus kolbampullis Lyumjev 100 ühikut/ml KwikPen süstelahus pen-süstlis Lyumjev 100 ühikut/ml Junior KwikPen süstelahus pen-süstlis Enne kasutamist 3 aastat

Pärast esmast kasutamist 28 päeva Lyumjev 100 ühikut/ml süstelahus viaalis

Enne kasutamist 2 aastat

Pärast esmast kasutamist 28 päeva

Ravimi lahjendamisel intravenoosseks manustamiseks Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 14 päeva jooksul temperatuuril 2 °C kuni 8 °C ja 20 tundi temperatuuril 20 °C kuni 25 °C, valguse eest kaitstult. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2 °C kuni 8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes (vt lõik 6.6).

6.4 Säilitamise eritingimused

Enne kasutamist

Hoida külmkapis (2 °C…8 °C). Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

Pärast esmast kasutamist

Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Mitte lasta külmuda.

Lyumjev 100 ühikut/ml süstelahus viaalis

Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

Lyumjev 100 ühikut/ml süstelahus kolbampullis

Mitte hoida külmkapis. Pärast kolbampulli paigaldamist panna pen-süstlile kate ja hoida valguse eest kaitstult.

Lyumjev 100 ühikut/ml KwikPen süstelahus pen-süstlis Lyumjev 100 ühikut/ml Junior KwikPen süstelahus pen-süstlis

Mitte hoida külmkapis. Hoida kate pen-süstlil, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Lyumjev 100 ühikut/ml süstelahus viaalis

I tüüpi läbipaistvast klaasist viaalid, mis on suletud halobutüülkummist punnkorgi ja alumiiniumümbrisega.

10 ml viaal: pakendis 1 või 2 viaali või 5 viaali (viis 1 viaaliga pakendit).

Lyumjev 100 ühikut/ml süstelahus kolbampullis

I tüüpi läbipaistvast klaasist kolbampullid, mis on suletud tihendi ja alumiiniumümbrise ning halobutüülkummist kolviga. 3 ml kolbampull: pakendis 2, 5 või 10 kolbampulli.

Lyumjev 100 ühikut/ml KwikPen süstelahus pen-süstlis

I tüüpi läbipaistvast klaasist kolbampullid, mis on suletud tihendi ja alumiiniumümbrise ning halobutüülkummist kolviga.

3 ml kolbampull on pakendatud ühekordselt kasutatavasse pen-süstlisse KwikPen.

Ravim on pakendatud valgesse karpi, millel on tumesinised triibud ja pen-süstli kujutis. KwikPen on pruunikashall, süstimisnupp on sinine ja kõrgemate soontega külgedel.

3 ml KwikPen: pakendis 2 pen-süstlit, 5 pen-süstlit või mitmikpakendis 10 pen-süstlit (kaks pakendit 5 pen-süstliga).

Lyumjev 100 ühikut/ml Junior KwikPen süstelahus pen-süstlis

I tüüpi läbipaistvast klaasist kolbampullid, mis on suletud tihendi ja alumiiniumümbrise ning halobutüülkummist kolviga.

3 ml kolbampull on pakendatud ühekordselt kasutatavasse pen-süstlisse Junior KwikPen.

Ravim on pakendatud valgesse karpi, millel on kollakasroosad jooned, hele- ja tumesinised triibud ning pen-süstli kujutis. Junior KwikPen on pruunikashall, süstimisnupp on kollakasroosa ja kõrgemate soontega otsal ja külgedel.

3 ml Junior KwikPen: pakendis 2 pen-süstlit, 5 pen-süstlit või mitmikpakendis 10 pen-süstlit (kaks pakendit 5 pen-süstliga).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Lyumjev peab olema läbipaistev ja värvitu. Lyumjev’i ei tohi kasutada, kui see on hägune, selle värvus on muutunud või selles leidub nähtavaid osakesi. Lyumjev’i ei tohi kasutada, kui see on olnud külmunud.

Igaks süstimiseks tuleb alati kasutada uut nõela. Nõelu ei tohi korduvkasutada. Nõelad ei kuulu pakendisse.

Lyumjev 100 ühikut/ml süstelahus viaalis

Intravenoosne manustamine

Lyumjev 100 ühikut/ml süstelahust võib lahjendada 5% glükoosi- või 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi intravenoosse süstelahusega kontsentratsioonini 0,1…1,0 ühikut/ml. Kokkusobivust on tõestatud etüleeni-propüleeni kopolümeerist, polüolefiinist ja polüvinüülkloriidist infusioonikottidega.

Enne infusiooni alustamist on soovitatav süsteem eeltäita.

Lyumjev 100 ühikut/ml süstelahust võib kasutada insuliini püsiinfusiooni pumba (insuliinipump) täitmiseks maksimaalselt 9 päevaks. Voolikud, mille sisepind on valmistatud polüetüleenist või polüolefiinist sobivad ravimi kasutamiseks koos pumpaga. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Eli Lilly Nederland B.V. Orteliuslaan 1000 3528 BD Utrecht Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/20/1422/001 EU/1/20/1422/002 EU/1/20/1422/003 EU/1/20/1422/004 EU/1/20/1422/005 EU/1/20/1422/006 EU/1/20/1422/007 EU/1/20/1422/008 EU/1/20/1422/009 EU/1/20/1422/010 EU/1/20/1422/011 EU/1/20/1422/012

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 24. märts 2020 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13. jaanuar 2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lyumjev 200 ühikut/ml KwikPen süstelahus pen-süstlis

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml sisaldab 200 ühikut lispro-insuliini* (mis vastab 6,9 mg).

Üks pen-süstel sisaldab 600 ühikut lispro-insuliini 3 ml lahuses.

Iga KwikPen väljutab 1…60 ühikut 1 ühiku kaupa ühe süstega.

*toodetud rekombinantse DNA tehnoloogia abil E. coli kultuuris.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus.

Selge, värvitu vesilahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Suhkurtõve ravi täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Lyumjev on söögiaegne insuliin subkutaanseks süstimiseks, mida tuleb manustada 0…2 minutit enne sööma hakkamist ning võib manustada kuni 20 minutit pärast söögikorra algust (vt lõik 5.1).

Üleminek mõnelt teiselt söögiaegse insuliini preparaadilt

Unustatud annused

Neerukahjustus Neerukahjustuse korral võib insuliinivajadus väheneda. Neerukahjustusega patsientidel tuleb tõhustada vere glükoosisisalduse jälgimist ning annust individuaalselt kohandada.

Lapsed

Lyumjev 200 ühikut/ml ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aastat ei ole tõestatud.

Manustamisviis

Enne Lyumjev’iga ravi alustamist tuleb patsientidele õpetada ravimi õiget kasutamist ja süstimistehnikat. Patsiente tuleb juhendada järgmiselt:

Enne manustamist tuleb alati kontrollida insuliini etiketti.
Enne kasutamist tuleb Lyumjev’i visuaalselt kontrollida ning võõrosakeste esinemise või värvuse muutuse korral ravim minema visata.
Süstekohta tuleb samas piirkonnas alati vahetada, et vähendada lipodüstroofia ja naha amüloidoosi riski (vt lõik 4.4 ja lõik 4.8).
Süstimisel ei tohi siseneda veresoonde.
Pärast igat süsti tuleb nõel hävitada.
Seade tuleb hävitada, kui mõni osa on katki või rikutud.
Kaasas tuleb kanda varu- või alternatiivset manustamisvahendit juhuks, kui manustamissüsteem läheb katki.

Lyumjev’i süstitakse naha alla kõhu-, õlavarre-, reie- või tuharapiirkonnas (vt lõik 5.2).

Lyumjev’i kasutatakse üldjuhul koos keskmise- või pikatoimelise insuliiniga. Kui Lyumjev’i süstitakse samaaegselt mõne teise insuliiniga, tuleb kasutada erinevat süstekohta.

Lyumjev 200 ühikut/ml KwikPen sobib ainult nahaaluseks süstimiseks.

Lyumjev 200 ühikut/ml ei tohi manustada insuliini nahaaluse püsiinfusiooni (continuous subcutaneous insulin infusion, CSII) pumbaga (insuliinipump).

Lyumjev 200 ühikut/ml ei tohi manustada intravenoosselt.

Lyumjev on saadaval kahe tugevusena: Lyumjev 200 ühikut/ml KwikPen ja Lyumjev 100 ühikut/ml KwikPen. Lugege Lyumjev 100 ühikut/ml KwikPen’i eraldi ravimi omaduste kokkuvõtet. KwikPen väljastab ühe süstiga 1 ühiku kaupa 1…60 ühikut. Hoolimata ravimi tugevusest on insuliiniühikute arv

nähtav pen-süstli annuseaknas ning ümberarvutamist patsiendi teisele tugevusele üleviimise või erineva ühikutesüsteemiga pen-süstli korral teha ei tohi. Üksikasjalike juhiste saamiseks lugege palun pakendi infolehes toodud kasutusjuhendit.

Haiguste ülekande vältimiseks tohib igat pen-süstlit kasutada ainult üks patsient, isegi kui vahetatakse nõela.

4.3 Vastunäidustused

Hüpoglükeemia. Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus

Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Hüpoglükeemia

Hüpoglükeemia võib tekkida järsku ning selle sümptomid võivad olla igal inimesel erinevad ja muutuda samal inimesel aja jooksul. Raske hüpoglükeemia võib põhjustada krampe, viia teadvuse kaotuseni, osutuda eluohtlikuks või lõppeda surmaga. Kauakestnud suhkurtõvega patsientidel võib olla vähenenud hüpoglükeemia hoiatavate sümptomite tajumine.

Hüperglükeemia

Ebapiisavate annuste kasutamine või ravi lõpetamine võib viia hüperglükeemia ja diabeetilise ketoatsidoosi tekkeni; need on seisundid, mis võivad lõppeda surmaga.

Patsiente tuleb õpetada ketoatsidoosi nähte ja sümptomeid ära tundma ning juhendada, et ketoatsidoosi kahtluse korral tuleb koheselt otsida arstiabi. Süstimistehnika

Insuliinivajadus ja annuse kohandamine

Neeru- või maksakahjustusega patsientidel tuleb tõsta vere glükoosisisalduse jälgimise sagedust ja annust individuaalselt kohandada (vt lõik 4.2). Haiguse või emotsionaalse stressi korral võib insuliinivajadus suureneda.

Tiasolidiindioonide (TZD-d) kasutamine kombinatsioonis insuliiniga

Ülitundlikkus ja allergilised reaktsioonid

Ravimiga seotud ravivead

Nägemispuudega patsiendid ei tohi Lyumjev’i kasutada ilma vastava väljaõppe saanud isiku abita.

Ravimivigade vältimiseks Lyumjev’i ja teiste insuliinide vahel peavad patsiendid alati enne igat süsti kontrollima insuliini etiketti.

Lyumjev 200 ühikut/ml pen-süstlist ei tohi insuliini üle kanda süstlasse. Insuliini süstlal olev märgistus ei võimalda annuse täpset mõõtmist ning võib viia üleannustamise või raske hüpoglükeemia tekkeni.

Infektsioonide ja nõela ummistumise vältimiseks peavad patsiendid iga süsti tegemisel kasutama alati uut nõela. Ummistunud nõel tuleb vahetada uue nõela vastu.

Abiained

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Järgmised ained võivad suurendada insuliinivajadust: suukaudsed kontratseptiivid, kortikosteroidid, kilpnäärmehormoonid, danasool, sümpatomimeetikumid, diureetikumid või kasvuhormoon.

Beetablokaatorid võivad hüpoglükeemia nähte ja sümptomeid pärssida.

TZD-d võivad põhjustada annusega seotud vedelikupeetust, eriti kui neid kasutatakse koos insuliiniga, ning viia südamepuudulikkuse süvenemiseni (vt lõik 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Imetamine

Lyumjev’i võib kasutada imetamise ajal. Imetavad suhkurtõvega patsiendid võivad vajada insuliini annuse, toitumise või mõlema muutmist.

Fertiilsus

Lispro-insuliin ei põhjustanud loomkatsetes fertiilsuse langust.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Patsiente tuleb juhendada, et nad rakendaksid autojuhtimise ajal hüpoglükeemiat vältivaid abinõusid. See omab erilist tähtsust nende patsientide puhul, kes ei taju või tajuvad vähemal määral hüpoglükeemia hoiatavaid sümptomeid või kellel esinevad sagedased hüpoglükeemia episoodid. Sellistes olukordades tuleb kaaluda autojuhtimise lubatavust.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte

Ravi ajal kõige sagedamini teatatud kõrvaltoime on hüpoglükeemia (väga sage) (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 4.9).

Tabel 1. Kõrvaltoimed

MedDRA organsüsteemi klass Ainevahetus- ja Hüpoglükeemia toitumishäired Üldised häired ja Allergilised Tursed manustamiskoha reaktsioonid* reaktsioonid Süstekoha Naha ja nahaaluskoe Lipodüstroofia Naha kahjustused Lööve amüloidoos *Vt lõik 4.8 Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Hüpoglükeemia

Hüpoglükeemia on insuliini kasutavatel patsientidel kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoime. 26-nädalastes III faasi kliinilistes uuringutes oli raske hüpoglükeemia esinemissagedus 1. tüüpi suhkurtõvega patsientidel 5,5% ja 2. tüüpi suhkurtõvega patsientidel 0,9% (vt tabelid 2 ja 3).

Hüpoglükeemia sümptomid tekivad tavaliselt järsku ning nendeks võivad olla loidus, segasus, südamepekslemine, higistamine, oksendamine ja peavalu.

Uuringute lõikes ei esinenud kliiniliselt olulisi erinevusi hüpoglükeemia esinemissageduse osas Lyumjev’i ja võrdlusravimi (teine lispro-insuliini sisaldav ravimpreparaat) vahel. Uuringutes, kus Lyumjev’i ja võrdlusravimit manustati söögikordade suhtes erinevatel aegadel, ei täheldatud hüpoglükeemia esinemissageduse kliiniliselt olulisi erinevusi.

Toime varasema alguse tõttu võib Lyumjev’i süstimise järgselt hüpoglükeemia tekkida varem kui teiste söögiaegsete insuliinide puhul.

Allergilised reaktsioonid

Süstekoha reaktsioonid Sarnaselt muu insuliinraviga võib patsientidel Lyumjev’i süstekohas tekkida lööve, punetus, põletik, valu, verevalum või sügelus. Need reaktsioonid on tavaliselt kerged ning taanduvad enamasti ravi jätkamisel.

Immunogeensus

Insuliini manustamine võib põhjustada insuliini antikehade teket. Ravimivastaste antikehade leiul ei olnud kliiniliselt olulist toimet Lyumjev’i farmakokineetikale, efektiivsusele või ohutusele.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Tursed Insuliinravi puhul on teatatud tursete juhtudest, eriti kui intensiivistatud insuliinraviga on paranenud eelnevalt puudulik metaboolne kontroll.

Patsientide erirühmad

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

4.9 Üleannustamine

Üleannustamine põhjustab hüpoglükeemiat, millega kaasnevateks sümptomiteks on loidus, segasus, südamepekslemine, higistamine, oksendamine ja peavalu.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Diabeedi raviks kasutatavad ained, lühikese toimeajaga insuliinid ja nende analoogid süstimiseks, ATC-kood: A10AB04 Toimemehhanism

Farmakodünaamilised toimed

Insuliini varajane ja hiline toime Glükoosi clamp-test viidi läbi 40-l 1. tüüpi suhkurtõvega patsiendil, kellele manustati subkutaanselt Lyumjev’i ja Humalog’i 15-ühikulise üksikannusena. Tulemused on esitatud joonisel 1. On näidatud, et ühikulise vastavuse alusel on Lyumjev Humalog’iga samaväärse toimega, kuid selle toime on kiirem ja kestab lühemat aega.

Lyumjev’i toime algas 20 minutit pärast manustamist, mis on 11 minutit kiirem kui Humalog’i puhul.
Esimese 30 minuti jooksul pärast manustamist olid Lyumjev’il 3 korda suurem vere glükoosisisaldust vähendav toime kui Humalog’il.
Lyumjev’i maksimaalne vere glükoosisisaldust vähendav toime esines 1…3 tunni jooksul pärast süstimist.
Insuliini hiline toime alates 4 tunnist kuni glükoosi clamp-testi lõpuni oli Lyumjev’i puhul 54% väiksem kui Humalog’i puhul.
Lyumjev’i toime kestus oli 5 tundi, mis on 44 minutit lühem kui Humalog’il.
Clamp-testi käigus infusiooni teel manustatud glükoosi kogus kokku oli võrreldav Lyumjev’i ja Humalog’i puhul.

Joonis 1. Keskmine glükoosi infusiooni kiirus (GIR) 1. tüüpi suhkurtõvega patsientidel pärast Lyumjev’i või Humalog’i subkutaanset süsti (annus: 15 ühikut)

Sarnaselt täheldati 2. tüüpi suhkurtõvega patsientidel Lyumjev’i kasutamisel insuliini kiiremat varajast toimet ja väiksemat hilist toimet.

Postprandiaalse glükoosisisalduse (PPG) vähenemine

1. tüüpi suhkurtõvega patsientidel vähenes Lyumjev’i toimel PPG 5-tunnise proovieine perioodi jooksul 32%, kui ravimit manustati söögikorra alguses, ja 18%, kui seda manustati 20 minutit pärast söögikorra algust võrreldes Humalog’iga.
2. tüüpi suhkurtõvega patsientidel vähenes Lyumjev’i toimel PPG 5-tunnise proovieine perioodi jooksul 26%, kui ravimit manustati söögikorra alguses, ja 24%, kui seda manustati 20 minutit pärast söögikorra algust võrreldes Humalog’iga.

Lyumjev 200 ühikut/ml ja Lyumjev 100 ühikut/ml võrdlus

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Lyumjev’i efektiivsust on hinnatud kahes randomiseeritud aktiivkontrolliga uuringus täiskasvanutel.