Artikli sisukord
NĂ€idustus: Ăstrogeenide puudusest tingitud sĂŒmptomite hormoonasendusravi (HAR) postmenopausis naistel, kellel on viimasest menstruatsioonist möödunud rohkem kui ĂŒks aasta. Postmenopausaalse osteoporoosi profĂŒlaktika naistel, kellel on kĂ”rgenenud risk luumurdude tekkeks ja kes ei talu vĂ”i kellele on vastunĂ€idustatud ravi teiste ravimitega, mille nĂ€idustuseks on kinnitatud osteoporoosi profĂŒlaktika. Ăle 65 aastaste naiste ravimise kogemus on piiratud.
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Enne ravimi vÔtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisakĂŒsimusi, pidage nĂ”u oma arsti vĂ”i apteekriga.
- Ravim on vĂ€lja kirjutatud ĂŒksnes teile. Ărge andke seda kellelegi teisele. Ravim vĂ”ib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnĂ€hud on sarnased.
- Kui teil tekib ĂŒkskĂ”ik milline kĂ”rvaltoime, pidage nĂ”u oma arsti vĂ”i apteekriga. KĂ”rvaltoime vĂ”ib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lĂ”ik 4.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Kliogest ja milleks seda kasutatakse
Kliogest on pideva kombineeritud hormoonasendusravi (HAR) preparaat, mida vĂ”etakse iga pĂ€ev ilma vaheajata. Kliogestâi kasutatakse postmenopausis naistel, kellel on möödunud viimasest menstruatsioonist vĂ€hemalt ĂŒks aasta.
Tabletid sisaldavad kahte hormooni: 2 mg östradiooli (östrogeen, identne munasarjades toodetavaga) ja 1 mg noretisteroonatsetaati (progestageen, mis toime poolest sarnaneb keha enda hormooni progesterooniga).
Kliogestâi kasutatakse:
MenopausijĂ€rgsete sĂŒmptomite leevendamine Menopausi ajal naise organismi poolt toodetud östrogeeni hulk langeb. See vĂ”ib pĂ”hjustada sĂŒmptome, nagu Ă”hetav nĂ€gu, kael ja rind (kuumahood). Kliogest leevendab neid menopausijĂ€rgseid sĂŒmptome. Ravi Kliogestâiga mÀÀratakse ainult siis, kui need sĂŒmptomid tĂ”siselt hĂ€irivad teie igapĂ€evast elu. Osteoporoosi profĂŒlaktika MenopausijĂ€rgselt vĂ”ivad mĂ”nedel naistel muutuda luud hapraks (osteoporoos). Te peaksite kĂ”ik ravivĂ”imalused oma arstiga lĂ€bi arutama. Kui teil on osteoporoosi tĂ”ttu suurenenud risk luumurdude tekkeks ning teised ravimid ei sobi teile, siis vĂ”ite kasutada Kliogestâi osteoporoosi profĂŒlaktikaks pĂ€rast menopausi.
Kliogest mÀÀratakse naistele, kelle emakat ei ole eemaldatud ja kellel on menopausist möödunud rohkem kui ĂŒks aasta.
Ăle 65-aastaste naiste ravimise kogemus on piiratud.
2. Mida on vaja teada enne Kliogestâi vĂ”tmist
Haiguslugu ja regulaarne kontroll HARi kasutamisega kaasnevad riskid, mida tuleb arvesse vÔtta enne ravi alustamist vÔi sellega jÀtkamist.
Enneaegse menopausiga (tingitud munasarjade puudulikkusest vÔi operatsioonist) naistel on kasutamise kogemus piiratud. HARi riskid vÔivad olla erinevad, kui teil on enneaegne menopaus. RÀÀkige sellest oma arstiga.
Enne HARi alustamist (vĂ”i taasalustamist) kĂŒsib arst teie ja teie perekonnas pĂ”etud haiguste kohta. Arst vĂ”ib teha teile fĂŒĂŒsilise lĂ€bivaatuse, mis vĂ”ib vajadusel hĂ”lmata rindade kontrolli ja/vĂ”i gĂŒnekoloogilist lĂ€bivaatust.
Kui olete alustanud ravi Kliogestâiga, peate regulaarselt kĂ€ima arstlikul lĂ€bivaatusel (vĂ€hemalt korra aastas). Nendel lĂ€bivaatustel arutage oma arstiga Kliogestâi jĂ€tkamise kasu ja riske.
KĂ€ige arsti poolt soovitatud regulaarsetel rinnauuringutel.
Kliogestâi i tohi vĂ”tta kui midagi jĂ€rgnevast kehtib teie kohta. Kui te ei ole millegi jĂ€rgneva osas kindel, siis rÀÀkige sellest oma arstiga enne Kliogestâi vĂ”tmist. Kliogestâi ei tohi vĂ”tta:
- kui teil on rinnanÀÀrmevÀhk, selle kahtlus vÔi varasem esinemine;
- kui teil on emaka limaskestavÀhk (endomeetriumivÀhk) vÔi mÔni muu östrogeensÔltuv kasvaja, selle kahtlus vÔi varasem esinemine;
- kui teil on ebaselge pÔhjusega vereeritust tupest;
- kui teil on emaka limaskesta liigne vohamine (endomeetriumi hĂŒperplaasia), mida ei ole ravitud;
- kui teil on vĂ”i on kunagi olnud tromb veenis (venoosne trombemboolia), nĂ€iteks jalgades (sĂŒvaveenide tromboos) vĂ”i kopsudes (kopsuemboolia);
- kui teil on vere hĂŒĂŒbimishĂ€ire (nagu C-valgu, S-valgu vĂ”i antitrombiini puudulikkus);
- kui teil on vĂ”i on varem esinenud haigus, mille on pĂ”hjustanud trombid arterites, nagu sĂŒdameinfarkt, insult vĂ”i stenokardia;
- kui teil on vÔi olete kunagi pÔdenud maksahaigusi ja teie maksafunktsiooni nÀitajad ei ole normaliseerunud;
- kui teil on harvaesinev pĂ€rilik verehaigus porfĂŒĂŒria;
- kui olete östradiooli, noretisteroonatsetaadi vĂ”i Kliogestâi mis tahes koostisosa (loetletud lĂ”igus 6 âPakendi sisu ja muu teaveâ) suhtes allergiline (ĂŒlitundlik).
Hoiatused ja ettevaatusabinĂ”ud Enne Kliogestâi vĂ”tmist pidage nĂ”u oma arstiga, kui teil on kunagi esinenud mĂ”ni allpool loetletud probleemidest, sest Kliogestâiga ravi kĂ€igus vĂ”ivad need korduda vĂ”i Ă€geneda. Sellisel juhul peab arst teid sagedamini kontrollima:
- emakasisesed fibroidid;
- emakalimaskesta kasv emakast vĂ€ljapoole (endometrioos) vĂ”i anamneesis varasem emakalimaskesta vohamine (endomeetriumi hĂŒperplaasia);
- suurenenud risk verehĂŒĂŒvete tekkeks (vt âVerehĂŒĂŒbed veenides (venoosne trombemboolia)â);
- suurenenud risk östrogeentundliku vÀhi tekkeks (kui teie emal, Ôel vÔi vanaemal on olnud rinnavÀhk);
- kÔrge vererÔhk;
- maksahaigused, nt maksa healoomuline kasvaja;
- diabeet;
- sapikivid;
- migreen vÔi tugevad peavalud;
- immuunsĂŒsteemi haigus, mis mĂ”jutab paljusid organeid (sĂŒsteemne erĂŒtematoosne luupus - SLE);
- epilepsia;
- astma;
- kÔrva trummikilet ja kuulmist mÔjutav haigus (otoskleroos);
- vĂ€ga kĂ”rge rasvatase (triglĂŒtseriidid) veres;
- sĂŒdame- vĂ”i neeruprobleemidest pĂ”hjustatud vedelikupeetus;
- seisund, mille puhul teie kilpnÀÀre ei tooda piisavalt kilpnÀÀrmehormooni (hĂŒpotĂŒreoidism) ja te saate kilpnÀÀrme hormooni asendusravi;
- pÀrilik seisund, mis pÔhjustab korduvaid raskekujulisi turseid (pÀrilik angioödeem) vÔi kui teil on ette tulnud kiireloomulist kÀte-, nÀo-, jalgade-, huulte-, silmade-, keele-, kÔriturse (hingamisteede sulgus) vÔi seedetrakti turse juhuseid (omandatud angioödeem);
- laktoositalumatus.
LĂ”petage Kliogestâi vĂ”tmine ja pöörduge viivitamatult arsti poole. Kui mĂ€rkate hormoonasendusravi ajal midagi jĂ€rgnevast loetelust:
- kĂ”ik seisundid, mis on loetletud lĂ”igus âKliogestâi ei tohi vĂ”ttaâ;
- naha vÔi silmavalgete kollasus (kollatÔbi). See vÔib olla maksahaiguse tunnuseks;
- nÀo, keele ja/vÔi kÔri turse ja/vÔi neelamisraskused vÔi nÔgestÔbi koos hingamisraskustega, mis viitavad angioödeemile;
- vererĂ”hu mĂ€rkimisvÀÀrne tĂ”us (sĂŒmptomiteks vĂ”ivad olla peavalu, vĂ€simus, pearinglus);
- esmakordne migreenitaoline peavalu;
- kui te rasestute;
- kui te mĂ€rkate mĂ”nda verehĂŒĂŒvete sĂŒmptomi, nt:
- jala valulik turse ja punetus;
- ootamatu valu rinnus;
- hingamisraskused.
Lisainfo vt âVerehĂŒĂŒbed veenides (venoosne trombemboolia)â.
MÀrkus: Kliogest ei ole rasestumisvastane preparaat. Kui teil on viimasest menstruatsioonist möödunud vÀhem kui 12 kuud ja te olete noorem kui 50 aastat, vÔite tÀiendavalt vajada rasedust vÀltivaid vahendeid. Pidage nÔu oma arstiga.
HAR ja vĂ€hk Emakalimaskesta liigne paksenemine (endomeetriumi hĂŒperplaasia) ja emakalimaskestavĂ€hk (endomeetriumivĂ€hk)
Ainult östrogeeni sisaldava HARi kasutamine suurendab emakalimaskesta liigse paksenemise (endomeetriumi hĂŒperplaasia) ja emakalimaskestavĂ€hi (endomeetriumivĂ€hk) tekke riski. Kliogestâis sisalduv progestageen kaitseb teid selle lisariski eest.
VĂ”rdluseks 50âŠ65-aastastel emakaga naistel, kes ei kasuta HARi, diagnoositakse keskmiselt 5-l naisel 1000-st endomeetriumivĂ€hk. Ainult östrogeeni sisaldavat HARi kasutavate 50âŠ65-aastaste emakaga naiste puhul vĂ”ib sĂ”ltuvalt annusest ja kasutamise kestvusest olla 10âŠ60 diagnoositud endomeetriumivĂ€hi juhtu 1000-l kasutajal (st 5âŠ55 lisajuhtu). Ebaregulaarne veritsus Kliogestâi kasutamise esimese 3âŠ6 kuu jooksul vĂ”ivad teil esineda ebaregulaarsed veritsused vĂ”i mÀÀrimine. Kui aga ebaregulaarne veritsemine:
- kestab kauem kui esimesed 6 ravikuud;
- tekib pĂ€rast 6 kuud kestnud Kliogestâi kasutamist;
- jĂ€tkub ka pĂ€rast Kliogestâi kasutamise lĂ”petamist, minge vĂ”imalikult kiiresti oma arsti juurde.
RinnanÀÀrmevĂ€hk Uurimistulemused nĂ€itavad, et östrogeeni-progestageeni kombinatsiooni vĂ”i ainult östrogeeni sisaldava HARi kasutamine suurendab rinnanÀÀrmevĂ€hi riski. See lisarisk sĂ”ltub HARi kasutamise kestusest. Lisarisk tekib pĂ€rast 3-aastast kasutamist. PĂ€rast HARi lĂ”petamist vĂ€heneb lisarisk aja jooksul, kuid vĂ”ib pĂŒsida veel 10 aastat vĂ”i kauem, kui kasutasite HARi kauem kui 5 aastat.
VĂ”rdluseks 50âŠ54-aastastel naistel, kes ei saa HARi, diagnoositakse 5 aasta jooksul rinnanÀÀrmevĂ€hk keskmiselt 13âŠ17 naisel 1000-st. 50-aastastel naistel, kes alustavad 5-aastast ainult östrogeeni sisaldavat HARi, tekib 16...17 rinnanÀÀrmevĂ€hi juhtu 1000 kasutaja kohta (st 0...3 lisajuhtu).
50-aastastel naistel, kes alustavad 5-aastast östrogeeni-progestageeni kombinatsiooni sisaldavat HARi, on esinemissagedus 21 juhtu 1000 kasutaja kohta (st 4âŠ8 lisajuhtu).
50...59-aastastel naistel, kes ei saa HARi, diagnoositakse 10 aasta jooksul rinnanÀÀrmevÀhk keskmiselt 27 naisel 1000st. 50-aastastel naistel, kes alustavad 10-aastast ainult östrogeeni sisaldavat HARi, tekib 34 rinnanÀÀrmevÀhi juhtu 1000 kasutaja kohta (st 7 lisajuhtu). 50-aastastel naistel, kes alustavad 10-aastast östrogeeni-progestageeni kombinatsiooni sisaldavat HARi, tekib 48 rinnanÀÀrmevÀhi juhtu 1000 kasutaja kohta (st 21 lisajuhtu).
Kontrollige regulaarselt oma rindu. Minge arsti vastuvÔtule, kui mÀrkate mingeid muutusi, nt:
- naha lohkuvajumine,
- rinnanibu muutused,
- nĂ€htavad vĂ”i tuntavad tĂŒkid.
Lisakse sellele on soovitatav, et osaleksite mammograafilise sĂ”eluuringu programmides, kui teile seda vĂ”imalust pakutakse. On oluline, et te mammograafilisel sĂ”eluuringul teavitaksite teile röntgenuuringut tegevat meditsiiniĂ”de/tervishoiutöötajat, et kasutate HARi. HAR vĂ”ib suurendada rinnanÀÀrme tihedust ning see vĂ”ib mĂ”jutada mammogrammi tulemust. RinnanÀÀrme tiheduse suurenedes ei pruugi kĂ”ik tĂŒkid mammograafilisel uuringul avastatavad olla.
MunasarjavĂ€hk MunasarjavĂ€hki esineb harva â palju harvemini kui rinnanÀÀrmevĂ€hki. Ainult östrogeeni vĂ”i östrogeen-progestageeni kombinatsiooni sisaldavat hormoonasendusravi on seostatud munasarjavĂ€hi veidi suurema riskiga. MunasarjavĂ€hi risk sĂ”ltub vanusest. NĂ€iteks 50âŠ54-aastastel naistel, kes ei saa hormoonasendusravi, diagnoositakse ligikaudu kahel naisel 2000-st 5-aastase perioodi vĂ€ltel munasarjavĂ€hk. Naistel, kes on saanud hormoonasendusravi 5 aastat, esineb ligikaudu 3 munasarjavĂ€hi juhtu 2000 kasutaja kohta (st ligikaudu 1 lisajuht).
HAR mĂ”ju sĂŒdamele ja vereringele
VerehĂŒĂŒbed veenides (venoosne trombemboolia) HARi kasutajatel on veenides verehĂŒĂŒvete tekkimise risk ligikaudu 1,3âŠ3 korda suurem kui mittekasutajatel, seda eriti ravi esimesel aastal.
VerehĂŒĂŒbed vĂ”ivad olla tĂ”sised, ning kui mĂ”ni nendest jĂ”uab kopsu, vĂ”ib see pĂ”hjustada valu rinnus, hingamisraskust, minestamist vĂ”i isegi surma. Teil on suurem tĂ”enĂ€osus verehĂŒĂŒvete tekkeks veenides, kui saate vanemaks ning kui midagi alltoodust kehtib teie kohta. Teavitage oma arsti, kui mis tahes nendest olukordadest kehtib teie kohta:
- te ei ole vĂ”imeline suure operatsiooni, vigastuse vĂ”i haiguse tĂ”ttu pikemat aega kĂ€ima (vt ka lĂ”ik 3, âKui teil seisab ees operatsioonâ);
- te olete tugevalt ĂŒlekaaluline (KMI > 30 kg/m2);
- teil esineb vere hĂŒĂŒbivusega probleeme, mis vajavad pikaaegset antikoagulantravi;
- kellelgi teie lĂ€hisugulastest on kunagi esinenud verehĂŒĂŒbeid jalas, kopsus vĂ”i mĂ”nes muus organis;
- te pĂ”ete sĂŒsteemset erĂŒtematoosset luupust (SEL);
- te pÔete vÀhki.
VerehĂŒĂŒvete sĂŒmptomite kohta lugege lĂ”igust âLĂ”petage Kliogestâi vĂ”tmine ja pöörduge viivitamatult arsti pooleâ.
VĂ”rdluseks 50-ndates eluaastates naistel, kes ei kasuta HARi, diagnoositakse 4-l kuni 7-l naisel 1000-st 5 aasta jooksul verehĂŒĂŒve veenides.
50-ndates eluaastates naiste puhul, kes kasutavad östrogeeni-progestageeni sisaldavat HARi ĂŒle 5 aasta, diagnoositakse 9 kuni 12 juhtu 1000 kasutaja kohta (st 5 lisajuhtu).
SĂŒdame isheemiatĂ”bi (sĂŒdameinfarkt) Ei ole tĂ”endeid selle kohta, et HAR aitab ennetada sĂŒdameinfarkti. Ăle 60-aastastel naistel, kes kasutavad östrogeeni-progestageeni kombinatsiooni sisaldavat HARi tekib sĂŒdamehaigus veidi suurema tĂ”enĂ€osusega kui neil, kes ei kasuta HARi.
Ajuinsult HARi kasutajatel on ajuinsuldi risk vĂ”rreldes mittekasutajatega ligikaudu 1,5 korda suurem. Ăldine risk insuldi tekkeks HARi kasutamise tĂ”ttu, vanuse tĂ”ustes kasvab.
VÔrdluseks 50-ndates eluaastates naistel, kes ei kasuta HARi, diagnoositakse keskmiselt 8-l naisel 1000-st 5 aasta jooksul ajuinsult. 50-ndates eluaastates naiste puhul, kes kasutavad HARi, saadakse 11 juhtu 1000 kasutaja kohta 5 aasta jooksul (st 3 lisajuhtu).
Muud seisundid HAR ei enneta mÀlukaotust. On mÔningaid andmeid, et mÀlukaotuse risk vÔib olla kÔrgem naistel, kes hakkavad kasutama mÔnda HARi preparaati pÀrast 65-ndat eluaastat. Pidage nÔu oma arstiga.
Muud ravimid ja Kliogest MĂ”ned ravimid vĂ”ivad mĂ”jutada Kliogestâi toimet: see vĂ”ib pĂ”hjustada ebaregulaarseid veritsusi. See kehtib jĂ€rgmiste ravimite kohta
- epilepsiaravimid (nĂ€iteks fenobarbitaal, fenĂŒtoiin ja karbamasepiin);
- tuberkuloosiravimid (nÀiteks rifampitsiin ja rifabutiin);
- HIV-infektsiooni ravimid (nÀiteks nevirapiin, efavirens, ritonaviir ja nelfinaviir);
- C-viirushepatiidi ravimid (nÀiteks telapreviir);
- liht-naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad taimsed preparaadid.
Hormoonasendusravi (HAR) vÔib mÔjutada mÔnede teiste ravimite toimet:
- Epilepsiaravim (lamotrigiin), kuna vÔib suureneda krambihoogude tekke sagedus.
- C-hepatiidi viiruse (HCV) ravimid (nt kombineeritud raviskeem ombitasviir/paritapreviir/ritonaviir koos dasabuviiriga vĂ”i ilma, samuti raviskeem glekapreviir/pibrentasviiriga) vĂ”ivad pĂ”hjustada maksa funktsiooni nĂ€itajate tĂ”usu vereanalĂŒĂŒsis (maksaensĂŒĂŒmi ALAT aktiivsuse tĂ”us) naistel, kes kasutavad etĂŒnĂŒĂŒlöstradiooli sisaldavaid kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Kliogest sisaldab etĂŒnĂŒĂŒlöstradiooli asemel östradiooli. Ei ole teada, kas Kliogest'i kasutamisel koos nende HCVkombineeritud raviskeemidega vĂ”ib ilmneda maksaensĂŒĂŒmi ALAT aktiivsuse tĂ”us.
MĂ”ned ravimid vĂ”ivad Kliogestâi toimet tugevdada:
- ketokonasooli (seeninfektsioonide ravim) sisaldavad ravimid.
Kliogest vĂ”ib samaaegsel kasutamisel mĂ”jutada tsĂŒklosporiini toimet.
Palun teatage oma arstile vÔi apteekrile, kui te kasutate vÔi olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid, taimseid ravimeid vÔi teisi looduslikke preparaate. Teie arst annab teile sellisel juhul nÔu.
Laboratoorsed analĂŒĂŒsid Kui te peate andma vereanalĂŒĂŒsi, siis öelge oma arstile vĂ”i laboripersonalile, et te kasutate Kliogestâi, sest see ravim vĂ”ib mĂ”jutada teatud analĂŒĂŒside tulemusi.
Kliogest koos toidu ja joogiga Tablette vÔib vÔtta nii koos toidu ja joogiga kui ka ilma.
Rasedus ja imetamine Rasedus: Kliogestâi kasutatakse ainult postmenopausis naistel. Kui te rasestute, lĂ”petage Kliogestâi vĂ”tmine ja vĂ”tke ĂŒhendust oma arstiga.
Imetamine: Kliogestâi ei tohi kasutada, kui te toidate last rinnaga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine Kliogest ei mÔjuta autojuhtimise vÔi masinatega töötamise vÔimet.
Kliogest sisaldab laktoosmonohĂŒdraati Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne Kliogestâi vĂ”tmist konsulteerima oma arstiga.
3. Kuidas Kliogestâi kasutada
Kasutage seda ravimit alati tÀpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nÔu oma arsti vÔi apteekriga.
VĂ”tke ĂŒks tablett ĂŒks kord pĂ€evas, iga pĂ€ev ligikaudu ĂŒhel ja samal kellaajal. VĂ”tke tablett sisse klaasitĂ€ie veega.
VÔtke tablette iga pÀev, ilma katkestusteta. PÀrast viimase, 28. tableti vÔtmist jÀtkake ravi jÀrgmisel pÀeval uue kalenderpakendiga.
Lisainfo kalenderpakendi kasutamise kohta vt KASUTUSJUHEND pakendi infolehe lÔpus.
Kliogestâiga vĂ”ib ravi alustada suvalisel pĂ€eval. Eelnevalt tsĂŒklilist hormoonasendusravi saanud patsiendid vĂ”ivad aga Kliogestâi manustada kohe, kui ravi katkestusest tingitud veritsemine on lĂ”ppenud.
Arst peaks pĂŒĂŒdma mÀÀrata kĂ”ige vĂ€iksemat sĂŒmptomeid leevendavat annust lĂŒhimaks vajalikuks ajaks. Kui arvate, et teie annus on liiga tugev vĂ”i pole piisavalt tugev, siis rÀÀkige sellest oma arstile.
Kui te vĂ”tate Kliogestâi rohkem, kui ette nĂ€htud Kui te olete vĂ”tnud ettenĂ€htust rohkem Kliogestâi, pidage vĂ”imalikult kiiresti nĂ”u arsti vĂ”i apteekriga. Arsti poolt mÀÀratud östogeeniannusest suurema annuse vĂ”tmine vĂ”ib pĂ”hjustada rindade tundlikkust, iiveldust, oksendamist ja/vĂ”i ebaregulaarseid veritsusi (metrorraagia). Arsti poolt mÀÀratust rohkema progestageeni vĂ”tmine vĂ”ib pĂ”hjustada depressiooni, kurnatust, aknet vĂ”i karvakasvu kehal vĂ”i nĂ€ol (hirsutism). Kui te unustate Kliogestâi vĂ”tta Kui te olete unustanud vĂ”tta tableti tavalisel ajal, vĂ”tke see jĂ€rgneva 12 tunni jooksul. Kui möödunud on rohkem kui 12 tundi, alustage jĂ€rgmisel pĂ€eval tavapĂ€raselt. Ărge vĂ”tke kahekordset annust, kui tablett jĂ€i eelmisel korral vĂ”tmata. Annuse manustamata jĂ€tmisel vĂ”ib emakaga naistel suureneda ebaregulaarse vereerituse ja mÀÀrimise tĂ”enĂ€osus.
Kui te lĂ”petate Kliogestâi vĂ”tmise Kui te soovite ravi Kliogestâiga lĂ”petada, palun rÀÀkige sellest kĂ”igepealt oma arstile. Arst selgitab teile ravi lĂ”petamise mĂ”jusid ja arutab teiega teisi ravivĂ”imalusi.
Kui teil on lisakĂŒsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nĂ”u oma arsti vĂ”i apteekriga.
Kui teil seisab ees operatsioon Kui teil seisab ees operatsioon, rÀÀkige kirurgile, et vĂ”tate Kliogestâi. Kliogestâiga ravi katkestamine vĂ”ib olla vajalik 4...6 nĂ€dalat enne operatsiooni, et vĂ€hendada trombi tekkeriski (vt lĂ”ik 2,
âVerehĂŒĂŒbed veenides (venoosne trombemboolia)â). KĂŒsige oma arstilt, millal vĂ”ite taas Kliogestâiga ravi alustada.
4. VÔimalikud kÔrvaltoimed
Nagu kÔik ravimid, vÔib ka see ravim pÔhjustada kÔrvaltoimeid, kuigi kÔigil neid ei teki.
JĂ€rgmistest haigustest on teatatud sagedamini HARi kasutavatel naistel, kui HARi mittekasutavatel naistel:
- rinnanÀÀrmevÀhk;
- emaka limaskesta liigne vohamine vĂ”i vĂ€hk (endomeetriumi hĂŒperplaasia vĂ”i -vĂ€hk);
- munasarjavÀhk;
- verehĂŒĂŒbed jalaveenides vĂ”i kopsudes (venoosne trombemboolia),
- sĂŒdamehaigus;
- ajuinsult;
- vÔimalik mÀlukaotus, kui HARi on alustatud pÀrast 65-ndat eluaastat.
Lisainfot nende kĂ”rvaltoimete kohta vaata lĂ”igus 2, âMida on vaja teada enne Kliogesti vĂ”tmistâ.
Ălitundlikkus/allergia (aeg-ajalt esinev kĂ”rvaltoime â vĂ”ib esineda kuni 1-l kasutajal 100-st) Kuigi see on aeg-ajalt esinev kĂ”rvaltoime, vĂ”ib ĂŒlitundlikkus/allergia siiski ilmneda. Ălitundlikkuse/allergia nĂ€hud vĂ”ivad hĂ”lmata ĂŒhte vĂ”i mitut jĂ€rgnevat sĂŒmptomit: nĂ”gestĂ”bi, sĂŒgelemine, tursed, hingamisraskus, madal vererĂ”hk (kahvatu ja kĂŒlm nahk, kiire pulss), pearinglus, higistamine, mis vĂ”ivad olla anafĂŒlaktilise reaktsiooni/ĆĄoki tunnusteks. Kui teil tekib mĂ”ni nimetatud sĂŒmptomitest, lĂ”petage Kliogestâi vĂ”tmine ning otsige viivitamatult meditsiinilist abi.
VÀga sageli esinevad kÔrvaltoimed (vÔib esineda rohkem kui 1-l kasutajal 10-st)
- Rindade valulikkus vÔi tundlikkus
- Tupekaudne vereeritus.
Sageli esinevad kÔrvaltoimed (vÔib esineda kuni 1-l kasutajal 10-st)
- Peavalu
- Vedelikupeetusest pÔhjustatud kehakaalu suurenemine
- TupepÔletik
- Migreen vĂ”i selle sĂŒvenemine
- Tupe seennakkus
- Depressioon vĂ”i depressiooni sĂŒvenemine
- Iiveldus
- KÔhuvalu, kÔhupuhitus vÔi ebamugavustunne kÔhus
- Rindade suurenemine vÔi turse (rinnaödeem)
- Seljavalu
- Jalakrambid
- Emakafibroom (healoomuline kasvaja), selle halvenemine, teke vÔi taasteke
- KĂ€te ja jalgade paistetus (perifeersed tursed)
- Kehakaalu tÔus.
Aeg-ajalt esinevad kÔrvaltoimed (vÔib esineda kuni 1-l kasutajal 100-st)
- Turse vÔi kÔhupuhitus
- Akne
- Juuste vÀljalangemine (alopeetsia)
- Ebatavaline (mehelik) karvakasv
- Kihelemine vÔi nahalööve (nÔgestÔbi)
- VeenipÔletik (pindmine tromboflebiit)
- Ravimi ebaefektiivsus
- Allergiline reaktsioon
- NĂ€rvilisus.
Harva esinevad kÔrvaltoimed (vÔib esineda kuni 1-l kasutajal 1000-st)
- Trombid jala- vĂ”i kopsuveresoontes (sĂŒvaveenide tromboos, kopsuemboolia).
VÀga harva esinevad kÔrvaltoimed (vÔib esineda kuni 1-l kasutajal 10 000-st)
- Emakalimaskesta vÀhk (endomeetriumi vÀhk)
- Emakalimaskesta liigne vohamine (endomeetriumi hĂŒperplaasia)
- VererĂ”hu tĂ”us vĂ”i kĂ”rge vererĂ”hu sĂŒvenemine
- SapipĂ”ie haigus, sapikivide esinemine/taasteke vĂ”i tĂŒsistused
- Liigne rasueritus, nahalööve
- Ăge vĂ”i korduv turse (angioneurootiline turse)
- Unetus, pearinglus, Àrevus
- Sugutungi muutused
- NÀgemishÀired
- Kehakaalu langus
- Oksendamine
- KÔrvetised
- Tupe ja vĂ€lissuguelundite sĂŒgelemine
- SĂŒdamelihaseinfarkt ja ajuinsult.
Teised kombineeritud HARi kÔrvaltoimed JÀrgnevatest kÔrvaltoimetest on teavitatud teiste HAR preparaatide kasutamisel:
- erinevad nahakahjustused:
- naha pigmenteerumine, eriti nĂ€ol vĂ”i kaelal, tuntud ka kui ârasedusplekidâ (kloasm);
- valulike punetavate sĂ”lmekeste teke nahal (nodoosne erĂŒteem);
- mĂ€rklauakujulise punetusega vĂ”i villidega nahalööve (multiformne erĂŒteem);
- punased vÔi punakaslillad tÀhnid nahal ja/vÔi limaskestadel (vaskulaarne purpur);
- kuivsilmsus;
- muutused pisarakile koostises.
KĂ”rvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ĂŒkskĂ”ik milline kĂ”rvaltoime, pidage nĂ”u oma arsti vĂ”i apteekriga. KĂ”rvaltoime vĂ”ib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. KĂ”rvaltoimetest vĂ”ite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Kliogestâi sĂ€ilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kÀttesaamatus kohas.
Ărge kasutage seda ravimit pĂ€rast kĂ”lblikkusaega, mis on mĂ€rgitud etiketil ja vĂ€lispakendil. KĂ”lblikkusaeg viitab selle kuu viimasele pĂ€evale.
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Mitte hoida kĂŒlmkapis. Hoida sisepakend vĂ€lispakendis, valguse eest kaitstult.
Ărge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejÀÀtmete hulka. KĂŒsige oma apteekrilt, kuidas hĂ€vitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Kliogest sisaldab
- Toimeained on 2 mg östradiooli (östradioolhemihĂŒdraadina) ja 1 mg noretisteroonatsetaati.
- Teised koostisosad on laktoosmonohĂŒdraat, maisitĂ€rklis, hĂŒdroksĂŒpropĂŒĂŒltselluloos, talk ja magneesiumstearaat.
- Tableti kate: hĂŒpromelloos, triatsetiin ja talk.
Kuidas Kliogest vĂ€lja nĂ€eb ja pakendi sisu Valged kaksikkumerad Ă”hukese polĂŒmeerikattega tabletid, diameetriga 6 mm. Tablettidel on markeering NOVO 281.
Pakendi suurused:
- 1 x 28 Ă”hukese polĂŒmeerikattega tabletti.
- 2 x 28 Ă”hukese polĂŒmeerikattega tabletti.
- 3 x 28 Ă”hukese polĂŒmeerikattega tabletti.
KĂ”ik pakendi suurused ei pruugi olla mĂŒĂŒgil.
Teisese mĂŒĂŒgiloa hoidja: UAB Ideal Trade Links KerupÄs g. 17, ZapyĆĄkis LT-53431 Kauno r. Leedu tel: +37065796198
Tootja: Novo Nordisk A/S Novo Allé DK-2880 BagsvÊrd Taani
Ămberpakendaja: UAB Entafarma KlonÄnĆł vs. 1 LT-19156 Ć irvintĆł r. sav., JauniĆ«nĆł sen. Leedu
Medezin Sp. z o.o. Ul. KsiÄdza Kazimierza Janika 14 KonstantynĂłw ĆĂłdzki, ĆĂłdzkie 95-050 Poola vĂ”i
UAB Santamed LT LiepĆł g. 9 Kauno r. sav., Linksmakalnis LT-53290 Leedu
UAB Armila MolÄtĆł pl. 75 Vilnius LT-14259 Leedu
LisakĂŒsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese mĂŒĂŒgiloa hoidja kohaliku esindaja poole:
Apteegikaubanduse HulgimĂŒĂŒk OĂ, Lelle tn 24, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11318, Eesti
Infoleht on viimati uuendatud detsembris 2025.
Muud teabeallikad TÀpne teave selle ravimi kohta on kÀttesaadav Ravimiameti kodulehel www.ravimiamet.ee
KASUTUSJUHEND
Kuidas kasutada kalenderpakendit
1. Paigaldage pÀevameelespea
Keerake sisemist ketast nii, et soovitud nÀdalapÀev asetseks vÀikese plastriba vastas.
2. VÔtke esimene tablett
LÔhkuge plastriba ja raputage vÀlja esimene tablett.
3. Keerake ketast iga pÀev
JĂ€rgmisel pĂ€eval keerake lĂ€bipaistvat ketast pĂ€ripĂ€eva ĂŒhe ĂŒhiku vĂ”rra, nagu noolega nĂ€idatud. Raputage vĂ€lja jĂ€rgmine tablett. VĂ”tke ainult ĂŒks tablett pĂ€evas. LĂ€bipaistvat ketast saab keerata ainult pĂ€rast seda, kui tablett on vĂ€lja vĂ”etud.
LĂŒhendite selgitus sisepakendil: Pn - esmaspĂ€ev Wt - teisipĂ€ev Ćr - kolmapĂ€ev Czw - neljapĂ€ev Pt - reede Sb - laupĂ€ev Nd - pĂŒhapĂ€ev
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Enne ravimi vÔtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisakĂŒsimusi, pidage nĂ”u oma arsti vĂ”i apteekriga.
- Ravim on vĂ€lja kirjutatud ĂŒksnes teile. Ărge andke seda kellelegi teisele. Ravim vĂ”ib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnĂ€hud on sarnased.
- Kui teil tekib ĂŒkskĂ”ik milline kĂ”rvaltoime, pidage nĂ”u oma arsti vĂ”i apteekriga. KĂ”rvaltoime vĂ”ib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lĂ”ik 4.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Kliogest ja milleks seda kasutatakse
Kliogest on pideva kombineeritud hormoonasendusravi (HAR) preparaat, mida vĂ”etakse iga pĂ€ev ilma vaheajata. Kliogestâi kasutatakse postmenopausis naistel, kellel on möödunud viimasest menstruatsioonist vĂ€hemalt ĂŒks aasta.
Tabletid sisaldavad kahte hormooni: 2 mg östradiooli (östrogeen, identne munasarjades toodetavaga) ja 1 mg noretisteroonatsetaati (progestageen, mis toime poolest sarnaneb keha enda hormooni progesterooniga).
Kliogestâi kasutatakse:
MenopausijĂ€rgsete sĂŒmptomite leevendamine Menopausi ajal naise organismi poolt toodetud östrogeeni hulk langeb. See vĂ”ib pĂ”hjustada sĂŒmptome, nagu Ă”hetav nĂ€gu, kael ja rind (kuumahood). Kliogest leevendab neid menopausijĂ€rgseid sĂŒmptome. Kliogest-ravi mÀÀratakse ainult siis, kui need sĂŒmptomid tĂ”siselt hĂ€irivad teie igapĂ€evast elu. Osteoporoosi profĂŒlaktika MenopausijĂ€rgselt vĂ”ivad mĂ”nedel naistel muutuda luud hapraks (osteoporoos). Te peaksite kĂ”ik ravivĂ”imalused oma arstiga lĂ€bi arutama. Kui teil on osteoporoosi tĂ”ttu suurenenud risk luumurdude tekkeks ning teised ravimid ei sobi teile, siis vĂ”ite kasutada Kliogestâi osteoporoosi profĂŒlaktikaks pĂ€rast menopausi.
Kliogest mÀÀratakse naistele, kelle emakat ei ole eemaldatud ja kellel on menopausist möödunud rohkem kui ĂŒks aasta.
Ăle 65-aastaste naiste ravimise kogemus on piiratud.
2. Mida on vaja teada enne Kliogestâi vĂ”tmist
Haiguslugu ja regulaarne kontroll HARi kasutamine toob endaga kaasa riske, mida tuleb arvesse vÔtta enne ravi alustamist vÔi sellega jÀtkamist.
Enneaegse menopausiga (tingitud munasarjade puudulikkusest vÔi operatsioonist) naistel on kasutamise kogemus piiratud. HARi riskid vÔivad olla erinevad, kui teil on enneaegne menopaus. RÀÀkige sellest oma arstiga.
Enne HARi alustamist (vĂ”i taasalustamist) kĂŒsib arst teie ja teie perekonnas pĂ”etud haiguste kohta. Arst vĂ”ib teha teile fĂŒĂŒsilise lĂ€bivaatuse, mis vĂ”ib vajadusel hĂ”lmata rindade kontrolli ja/vĂ”i gĂŒnekoloogilist lĂ€bivaatust.
Kui olete alustanud Kliogest-ravi, peaksite regulaarselt kĂ€ima arstlikul lĂ€bivaatusel (vĂ€hemalt korra aastas). Nendel lĂ€bivaatustel arutage oma arstiga Kliogestâi jĂ€tkamise kasusid ja riske.
KĂ€ige arsti poolt soovitatud regulaarsetel rinnauuringutel.
Kliogestâi i tohi vĂ”tta kui midagi jĂ€rgnevast kehtib teie kohta. Kui te ei ole millegi jĂ€rgneva osas kindel, siis rÀÀkige sellest oma arstiga enne Kliogestâi vĂ”tmist. Ărge vĂ”tke Kliogestâi:
- kui teil on rinnanÀÀrmevÀhk, selle kahtlus vÔi varasem esinemine;
- kui teil on emakalimaskestavÀhk (endomeetriumivÀhk) vÔi mÔni muu östrogeensÔltuv kasvaja, selle kahtlus vÔi varasem esinemine;
- kui teil on ebaselge pÔhjusega vereeritust tupest;
- kui teil on emakalimaskesta liigne vohamine (endomeetriumi hĂŒperplaasia), mida ei ole ravitud;
- kui teil on vĂ”i on kunagi olnud tromb veenis (venoosne trombemboolia), nĂ€iteks jalgades (sĂŒvaveenide tromboos) vĂ”i kopsudes (kopsuemboolia);
- kui teil on vere hĂŒĂŒbimishĂ€ire (nagu C-valgu, S-valgu vĂ”i antitrombiini puudulikkus);
- kui teil on vĂ”i on varem esinenud haigus, mille on pĂ”hjustanud trombid arterites, nagu sĂŒdameinfarkt, insult vĂ”i stenokardia;
- kui teil on vÔi olete kunagi pÔdenud maksahaigusi ja teie maksafunktsiooni nÀitajad ei ole normaliseerunud;
- kui teil on harvaesinev pĂ€rilik verehaigus porfĂŒĂŒria;
- kui olete östradiooli, noretisteroonatsetaadi vĂ”i Kliogestâi mis tahes koostisosa (loetletud lĂ”igus 6 âPakendi sisu ja muu teaveâ) suhtes allergiline (ĂŒlitundlik).
Hoiatused ja ettevaatusabinĂ”ud Enne Kliogestâi vĂ”tmist pidage nĂ”u oma arstiga, kui teil on kunagi esinenud mĂ”ni allpool loetletud probleemidest, sest Kliogest-ravi kĂ€igus vĂ”ivad need korduda vĂ”i Ă€geneda. Sellisel juhul peab arst teid sagedamini kontrollima:
- emakasisesed fibroidid;
- emakalimaskesta kasv emakast vĂ€ljapoole (endometrioos) vĂ”i anamneesis varasem emakalimaskesta vohamine (endomeetriumi hĂŒperplaasia);
- suurenenud risk verehĂŒĂŒvete tekkeks (vt âVerehĂŒĂŒbed veenides (venoosne trombemboolia)â);
- suurenenud risk östrogeentundliku vÀhi tekkeks (kui teie emal, Ôel vÔi vanaemal on olnud rinnavÀhk);
- kÔrge vererÔhk;
- maksahaigused, nt maksa healoomuline kasvaja;
- diabeet;
- sapikivid;
- migreen vÔi tugevad peavalud;
- immuunsĂŒsteemi haigus, mis mĂ”jutab paljusid organeid (sĂŒsteemne erĂŒtematoosne luupus - SLE);
- epilepsia;
- astma;
- kÔrva trummikilet ja kuulmist mÔjutav haigus (otoskleroos);
- vĂ€ga kĂ”rge rasvatase (triglĂŒtseriidid) veres;
- sĂŒdame- vĂ”i neeruprobleemidest pĂ”hjustatud vedelikupeetus;
- seisund, mille puhul teie kilpnÀÀre ei tooda piisavalt kilpnÀÀrmehormooni (hĂŒpotĂŒreoidism) ja te saate kilpnÀÀrme hormooni asendusravi;
- pÀrilik seisund, mis pÔhjustab korduvaid raskekujulisi turseid (pÀrilik angioödeem) vÔi kui teil on ette tulnud kiireloomulist kÀte-, nÀo-, jalgade-, huulte-, silmade-, keele-, kÔriturse (hingamisteede sulgus) vÔi seedetrakti turse juhuseid (omandatud angioödeem);
- laktoositalumatus.
LĂ”petage Kliogestâi vĂ”tmine ja pöörduge viivitamatult arsti poole. Kui mĂ€rkate hormoonasendusravi ajal midagi jĂ€rgnevast loetelust:
- kĂ”ik seisundid, mis on loetletud lĂ”igus âKliogestâi ei tohi vĂ”ttaâ;
- naha vÔi silmavalgete kollasus (kollatÔbi). See vÔib olla maksahaiguse tunnuseks;
- nÀo, keele ja/vÔi kÔri turse ja/vÔi neelamisraskused vÔi nÔgestÔbi koos hingamisraskustega, mis viitavad angioödeemile;
- vererĂ”hu mĂ€rkimisvÀÀrne tĂ”us (sĂŒmptomiteks vĂ”ivad olla peavalu, vĂ€simus, pearinglus);
- esmakordne migreenitaoline peavalu;
- kui te rasestute;
- kui te mĂ€rkate mĂ”nda verehĂŒĂŒvete sĂŒmptomi, nt: jala valulik turse ja punetus; ootamatu valu rinnus; hingamisraskused.
Lisainfo vt âVerehĂŒĂŒbed veenides (venoosne trombemboolia)â.
MÀrkus: Kliogest ei ole rasestumisvastane preparaat. Kui teil on viimasest menstruatsioonist möödunud vÀhem kui 12 kuud ja te olete noorem kui 50 aastat, vÔite tÀiendavalt vajada rasedust vÀltivaid vahendeid. Pidage nÔu oma arstiga.
HAR ja vĂ€hk Emakalimaskesta liigne paksenemine (endomeetriumi hĂŒperplaasia) ja emakalimaskestavĂ€hk (endomeetriumivĂ€hk)
Ainult östrogeeni sisaldava HARi kasutamine suurendab emakalimaskesta liigse paksenemise (endomeetriumi hĂŒperplaasia) ja emakalimaskestavĂ€hi (endomeetriumivĂ€hk) tekke riski. Kliogestâis sisalduv progestageen kaitseb teid selle lisariski eest.
VĂ”rdluseks 50âŠ65-aastastel emakaga naistel, kes ei kasuta HARi, diagnoositakse keskmiselt 5-l naisel 1000-st endomeetriumivĂ€hk. Ainult östrogeeni sisaldavat HARi kasutavate 50âŠ65-aastaste emakaga naiste puhul vĂ”ib sĂ”ltuvalt annusest ja kasutamise kestvusest olla 10âŠ60 diagnoositud endomeetriumivĂ€hi juhtu 1000-l kasutajal (st 5âŠ55 lisajuhtu). Ebaregulaarne veritsus Kliogestâi kasutamise esimese 3âŠ6 kuu jooksul vĂ”ivad teil esineda ebaregulaarsed veritsused vĂ”i mÀÀrimine. Kui aga ebaregulaarne veritsemine:
- kestab kauem kui esimesed 6 ravikuud;
- tekib pĂ€rast 6 kuud kestnud Kliogestâi kasutamist;
- jĂ€tkub ka pĂ€rast Kliogestâi kasutamise lĂ”petamist,
minge vÔimalikult kiiresti oma arsti juurde.
RinnanÀÀrmevĂ€hk Uurimistulemused nĂ€itavad, et östrogeeni-progestageeni kombinatsiooni vĂ”i ainult östrogeeni sisaldava HARi kasutamine suurendab rinnanÀÀrmevĂ€hi riski. See lisarisk sĂ”ltub HARi kasutamise kestusest. Lisarisk tekib pĂ€rast 3-aastast kasutamist. PĂ€rast HARi lĂ”petamist vĂ€heneb lisarisk aja jooksul, kuid vĂ”ib pĂŒsida veel 10 aastat vĂ”i kauem, kui kasutasite HARi kauem kui 5 aastat.
VÔrdluseks
50âŠ54-aastastel naistel, kes ei saa HARi, diagnoositakse 5 aasta jooksul rinnanÀÀrmevĂ€hk keskmiselt 13âŠ17 naisel 1000-st. 50-aastastel naistel, kes alustavad 5-aastast ainult östrogeeni sisaldavat HARi, tekib 16-17 rinnanÀÀrmevĂ€hi juhtu 1000 kasutaja kohta (st 0-3 lisajuhtu). 50-aastastel naistel, kes alustavad 5-aastast östrogeeni-progestageeni kombinatsiooni sisaldavat HARi, on esinemissagedus 21 juhtu 1000 kasutaja kohta (st 4âŠ8 lisajuhtu).
50...59-aastastel naistel, kes ei saa HARi, diagnoositakse 10 aasta jooksul rinnanÀÀrmevÀhk keskmiselt 27 naisel 1000st. 50-aastastel naistel, kes alustavad 10-aastast ainult östrogeeni sisaldavat HARi, tekib 34 rinnanÀÀrmevÀhi juhtu 1000 kasutaja kohta (st 7 lisajuhtu). 50-aastastel naistel, kes alustavad 10-aastast östrogeeni-progestageeni kombinatsiooni sisaldavat HARi, tekib 48 rinnanÀÀrmevÀhi juhtu 1000 kasutaja kohta (st 21 lisajuhtu).
Kontrollige regulaarselt oma rindu. Minge arsti vastuvÔtule, kui mÀrkate mingeid muutusi, nt:
- naha lohkuvajumine,
- rinnanibu muutused,
- nĂ€htavad vĂ”i tuntavad tĂŒkid.
Lisakse sellele on soovitatav, et osaleksite mammograafilise sĂ”eluuringu programmides, kui teile seda vĂ”imalust pakutakse. On oluline, et te mammograafilisel sĂ”eluuringul teavitaksite teile röntgenuuringut tegevat meditsiiniĂ”de/tervishoiutöötajat, et kasutate HARi. HAR vĂ”ib suurendada rinnanÀÀrme tihedust ning see vĂ”ib mĂ”jutada mammogrammi tulemust. RinnanÀÀrme tiheduse suurenedes ei pruugi kĂ”ik tĂŒkid mammograafilisel uuringul avastatavad olla.
MunasarjavĂ€hk MunasarjavĂ€hki esineb harva â palju harvemini kui rinnanÀÀrmevĂ€hki. Ainult östrogeeni vĂ”i östrogeen-progestageeni kombinatsiooni sisaldavat hormoonasendusravi on seostatud munasarjavĂ€hi veidi suurema riskiga. MunasarjavĂ€hi risk sĂ”ltub vanusest. NĂ€iteks 50âŠ54-aastastel naistel, kes ei saa hormoonasendusravi, diagnoositakse umbes kahel naisel 2000-st 5-aastase perioodi vĂ€ltel munasarjavĂ€hk. Naistel, kes on saanud hormoonasendusravi 5 aastat, esineb umbes 3 munasarjavĂ€hijuhtu 2000 kasutaja kohta (st umbes 1 lisajuht).
HAR mĂ”ju sĂŒdamele ja vereringele
VerehĂŒĂŒbed veenides (venoosne trombemboolia) HARi kasutajatel on veenides verehĂŒĂŒvete tekkimise risk ligikaudu 1,3âŠ3 korda suurem kui mittekasutajatel, seda eriti ravi esimesel aastal. VerehĂŒĂŒbed vĂ”ivad olla tĂ”sised, ning kui mĂ”ni nendest jĂ”uab kopsu, vĂ”ib see pĂ”hjustada valu rinnus, hingamisraskust, minestamist vĂ”i isegi surma.
Teil on suurem tĂ”enĂ€osus verehĂŒĂŒvete tekkeks veenides, kui saate vanemaks ning kui midagi alltoodust kehtib teie kohta. Teavitage oma arsti, kui mis tahes nendest olukordadest kehtib teie kohta:
- te ei ole vĂ”imeline suure operatsiooni, vigastuse vĂ”i haiguse tĂ”ttu pikemat aega kĂ€ima (vt ka lĂ”ik 3, âKui teil seisab ees operatsioonâ);
- te olete tugevalt ĂŒlekaaluline (KMI > 30 kg/m2);
- teil esineb vere hĂŒĂŒbivusega probleeme, mis vajavad pikaaegset antikoagulantravi;
- kellelgi teie lĂ€hisugulastest on kunagi esinenud verehĂŒĂŒbeid jalas, kopsus vĂ”i mĂ”nes muus organis;
- te pĂ”ete sĂŒsteemset erĂŒtematoosset luupust (SEL);
- te pÔete vÀhki.
VerehĂŒĂŒvete sĂŒmptomite kohta lugege lĂ”igust âLĂ”petage Kliogestâi vĂ”tmine ja pöörduge viivitamatult arsti pooleâ.
VĂ”rdluseks 50-ndates eluaastates naistel, kes ei kasuta HARi, diagnoositakse 4-l kuni 7-l naisel 1000-st 5 aasta jooksul verehĂŒĂŒve veenides. 50-ndates eluaastates naiste puhul, kes kasutavad östrogeeni-progestageeni sisaldavat HARi ĂŒle 5 aasta, diagnoositakse 9 kuni 12 juhtu 1000 kasutaja kohta (st 5 lisajuhtu).
SĂŒdame isheemiatĂ”bi (sĂŒdameinfarkt) Ei ole tĂ”endeid selle kohta, et HAR aitab ennetada sĂŒdameinfarkti. Ăle 60-aastastel naistel, kes kasutavad östrogeeni-progestageeni kombinatsiooni sisaldavat HARi tekib sĂŒdamehaigus veidi suurema tĂ”enĂ€osusega kui neil, kes ei kasuta HARi.
Ajuinsult HARi kasutajatel on ajuinsuldi risk vĂ”rreldes mittekasutajatega ligikaudu 1,5 korda suurem. Ăldine risk insuldi tekkeks HARi kasutamise tĂ”ttu, vanuse tĂ”ustes kasvab.
VÔrdluseks 50-ndates eluaastates naistel, kes ei kasuta HARi, diagnoositakse keskmiselt 8-l naisel 1000-st 5 aasta jooksul ajuinsult. 50-ndates eluaastates naiste puhul, kes kasutavad HARi, saadakse 11 juhtu 1000 kasutaja kohta 5 aasta jooksul (st 3 lisajuhtu).
Muud seisundid HAR ei enneta mÀlukaotust. On mÔningaid andmeid, et mÀlukaotuse risk vÔib olla kÔrgem naistel, kes hakkavad kasutama mÔnda HARi preparaati pÀrast 65-ndat eluaastat. Pidage nÔu oma arstiga.
Muud ravimid ja Kliogest MĂ”ned ravimid vĂ”ivad mĂ”jutada Kliogestâi toimet: see vĂ”ib pĂ”hjustada ebaregulaarseid veritsusi. See kehtib jĂ€rgmiste ravimite kohta
- epilepsiaravimid (nĂ€iteks fenobarbitaal, fenĂŒtoiin ja karbamasepiin);
- tuberkuloosiravimid (nÀiteks rifampitsiin ja rifabutiin);
- HIV-infektsiooni ravimid (nÀiteks nevirapiin, efavirens, ritonaviir ja nelfinaviir);
- C-viirushepatiidi ravimid (nÀiteks telapreviir);
- liht-naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad taimsed preparaadid.
Hormoonasendusravi (HAR) vÔib mÔjutada mÔnede teiste ravimite toimet:
- Epilepsiaravim (lamotrigiin), kuna vÔib suureneda krambihoogude tekke sagedus.
- C-hepatiidi viiruse (HCV) ravimid (nt kombineeritud raviskeem ombitasviir/paritapreviir/ritonaviir koos dasabuviiriga vĂ”i ilma, samuti raviskeem glekapreviir/pibrentasviiriga) vĂ”ivad pĂ”hjustada maksa funktsiooni nĂ€itajate tĂ”usu vereanalĂŒĂŒsis (maksaensĂŒĂŒmi ALAT aktiivsuse tĂ”us) naistel, kes kasutavad etĂŒnĂŒĂŒlöstradiooli sisaldavaid kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Kliogest sisaldab etĂŒnĂŒĂŒlöstradiooli asemel östradiooli. Ei ole teada, kas Kliogest'i kasutamisel koos nende HCV- kombineeritud raviskeemidega vĂ”ib ilmneda maksaensĂŒĂŒmi ALAT aktiivsuse tĂ”us.
MĂ”ned ravimid vĂ”ivad Kliogestâi toimet tugevdada:
- ketokonasooli (seeninfektsioonide ravim) sisaldavad ravimid.
Kliogest vĂ”ib samaaegsel kasutamisel mĂ”jutada tsĂŒklosporiini toimet.
Palun teatage oma arstile vÔi apteekrile, kui te kasutate vÔi olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid, taimseid ravimeid vÔi teisi looduslikke preparaate. Teie arst annab teile sellisel juhul nÔu.
Laboratoorsed analĂŒĂŒsid Kui te peate andma vereanalĂŒĂŒsi, siis öelge oma arstile vĂ”i laboripersonalile, et te kasutate Kliogestâi, sest see ravim vĂ”ib mĂ”jutada teatud analĂŒĂŒside tulemusi.
Kliogest koos toidu ja joogiga Tablette vÔib vÔtta nii koos toidu ja joogiga kui ka ilma.
Rasedus ja imetamine Rasedus: Kliogestâi kasutatakse ainult postmenopausis naistel. Kui te rasestute, lĂ”petage Kliogestâi vĂ”tmine ja vĂ”tke ĂŒhendust oma arstiga.
Imetamine: Kliogestâi ei tohi kasutada, kui te toidate last rinnaga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine Kliogestâil ei ole toimet autojuhtimise vĂ”i masinatega töötamise vĂ”imele.
Kliogest sisaldab laktoosmonohĂŒdraati Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne Kliogestâi vĂ”tmist konsulteerima oma arstiga.
3. Kuidas Kliogestâi kasutada
Kasutage seda ravimit alati tÀpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nÔu oma arsti vÔi apteekriga.
VĂ”tke ĂŒks tablett ĂŒks kord pĂ€evas, iga pĂ€ev ligikaudu ĂŒhel ja samal kellaajal. VĂ”tke tablett sisse klaasitĂ€ie veega.
VÔtke tablette iga pÀev, ilma katkestusteta. PÀrast viimase, 28. tableti vÔtmist jÀtkake ravi jÀrgmisel pÀeval uue kalenderpakendiga.
Lisainfo kalenderpakendi kasutamise kohta vt KASUTUSJUHEND pakendi infolehe lÔpus.
Kliogest-ravi vĂ”ib alustada suvalisel pĂ€eval. Eelnevalt tsĂŒklilist hormoonasendusravi saanud patsiendid vĂ”ivad aga Kliogestâi manustada kohe, kui ravi katkestusest tingitud veritsemine on lĂ”ppenud.
Arst peaks pĂŒĂŒdma mÀÀrata kĂ”ige vĂ€iksemat sĂŒmptomeid leevendavat annust lĂŒhimaks vajalikuks ajaks. Kui arvate, et teie annus on liiga tugev vĂ”i pole piisavalt tugev, siis rÀÀkige sellest oma arstile. Kui te vĂ”tate Kliogestâi rohkem, kui ette nĂ€htud Kui te olete vĂ”tnud ettenĂ€htust rohkem Kliogestâi, pidage vĂ”imalikult kiiresti nĂ”u arsti vĂ”i apteekriga. Arsti poolt mÀÀratud östogeeniannusest suurema annuse vĂ”tmine vĂ”ib pĂ”hjustada rindade tundlikkust, iiveldust, oksendamist ja/vĂ”i ebaregulaarseid veritsusi (metrorraagia). Arsti poolt mÀÀratust rohkema progestageeni vĂ”tmine vĂ”ib pĂ”hjustada depressiooni, kurnatust, aknet vĂ”i karvakasvu kehal vĂ”i nĂ€ol (hirsutism).
Kui te unustate Kliogestâi vĂ”tta Kui te olete unustanud vĂ”tta tableti tavalisel ajal, vĂ”tke see jĂ€rgneva 12 tunni jooksul. Kui möödunud on rohkem kui 12 tundi, alustage jĂ€rgmisel pĂ€eval tavapĂ€raselt. Ărge vĂ”tke kahekordset annust, kui tablett jĂ€i eelmisel korral vĂ”tmata. Annuse manustamata jĂ€tmisel vĂ”ib emakaga naistel suureneda ebaregulaarse vereerituse ja mÀÀrimise tĂ”enĂ€osus.
Kui te lĂ”petate Kliogestâi vĂ”tmise Kui te soovite ravi Kliogestâiga lĂ”petada, palun rÀÀkige sellest kĂ”igepealt oma arstile. Arst selgitab teile ravi lĂ”petamise mĂ”jusid ja arutab teiega teisi ravivĂ”imalusi.
Kui teil on lisakĂŒsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nĂ”u oma arsti vĂ”i apteekriga.
Kui teil seisab ees operatsioon
Kui teil seisab ees operatsioon, rÀÀkige kirurgile, et vĂ”tate Kliogestâi. Kliogest-ravi katkestamine vĂ”ib olla vajalik 4...6 nĂ€dalat enne operatsiooni, et vĂ€hendada trombi tekkeriski (vt lĂ”ik 2, âVerehĂŒĂŒbed veenides (venoosne trombemboolia)â). KĂŒsige oma arstilt, millal vĂ”ite taas Kliogest-raviga alustada.
4. VÔimalikud kÔrvaltoimed
Nagu kÔik ravimid, vÔib ka see ravim pÔhjustada kÔrvaltoimeid, kuigi kÔigil neid ei teki.
JĂ€rgmistest haigustest on teatatud sagedamini HARi kasutavatel naistel, kui HARi mittekasutavatel naistel:
- rinnanÀÀrmevÀhk;
- emaka limaskesta liigne vohamine vĂ”i vĂ€hk (endomeetriumi hĂŒperplaasia vĂ”i -vĂ€hk);
- munasarjavÀhk;
- verehĂŒĂŒbed jalaveenides vĂ”i kopsudes (venoosne trombemboolia),
- sĂŒdamehaigus;
- ajuinsult;
- vÔimalik mÀlukaotus, kui HARi on alustatud pÀrast 65-ndat eluaastat.
Lisainfot nende kĂ”rvaltoimete kohta vaata lĂ”igus 2, âMida on vaja teada enne Kliogesti vĂ”tmistâ.
Ălitundlikkus/allergia (aeg-ajalt esinev kĂ”rvaltoime â vĂ”ib esineda kuni 1-l kasutajal 100-st) Kuigi see on aeg-ajalt esinev kĂ”rvaltoime, vĂ”ib ĂŒlitundlikkus/allergia siiski ilmneda. Ălitundlikkuse/allergia nĂ€hud vĂ”ivad hĂ”lmata ĂŒhte vĂ”i mitut jĂ€rgnevat sĂŒmptomit: nĂ”gestĂ”bi, sĂŒgelemine, tursed, hingamisraskus, madal vererĂ”hk (kahvatu ja kĂŒlm nahk, kiire pulss), pearinglus, higistamine, mis vĂ”ivad olla anafĂŒlaktilise reaktsiooni/ĆĄoki tunnusteks. Kui teil tekib mĂ”ni nimetatud sĂŒmptomitest, lĂ”petage Kliogestâi vĂ”tmine ning otsige viivitamatult meditsiinilist abi.
VÀga sageli esinevad kÔrvaltoimed (vÔib esineda rohkem kui 1-l kasutajal 10-st)
- Rindade valulikkus vÔi tundlikkus
- Tupekaudne vereeritus.
Sageli esinevad kÔrvaltoimed (vÔib esineda kuni 1-l kasutajal 10-st)
- Peavalu
- Vedelikupeetusest pÔhjustatud kehakaalu suurenemine
- TupepÔletik
- Migreen vĂ”i selle sĂŒvenemine
- Tupe seennakkus
- Depressioon vĂ”i depressiooni sĂŒvenemine
- Iiveldus
- KÔhuvalu, kÔhupuhitus vÔi ebamugavustunne kÔhus
- Rindade suurenemine vÔi turse (rinnaödeem)
- Seljavalu
- Jalakrambid
- Emakafibroom (healoomuline kasvaja), selle halvenemine, teke vÔi taasteke
- KĂ€te ja jalgade paistetus (perifeersed tursed)
- Kehakaalu tÔus.
Aeg-ajalt esinevad kÔrvaltoimed (vÔib esineda kuni 1-l kasutajal 100-st)
- Turse vÔi kÔhupuhitus
- Akne
- Juuste vÀljalangemine (alopeetsia)
- Ebatavaline (mehelik) karvakasv
- Kihelemine vÔi nahalööve (nÔgestÔbi)
- VeenipÔletik (pindmine tromboflebiit)
- Ravimi ebaefektiivsus
- Allergiline reaktsioon
- NĂ€rvilisus.
Harva esinevad kÔrvaltoimed (vÔib esineda kuni 1-l kasutajal 1000-st)
- Trombid jala- vĂ”i kopsuveresoontes (sĂŒvaveenide tromboos, kopsuemboolia).
VÀga harva esinevad kÔrvaltoimed (vÔib esineda kuni 1-l kasutajal 10 000-st)
- Emakalimaskesta vÀhk (endomeetriumi vÀhk)
- Emakalimaskesta liigne vohamine (endomeetriumi hĂŒperplaasia)
- VererĂ”hu tĂ”us vĂ”i kĂ”rge vererĂ”hu sĂŒvenemine
- SapipĂ”ie haigus, sapikivide esinemine/taasteke vĂ”i tĂŒsistused
- Liigne rasueritus, nahalööve
- Ăge vĂ”i korduv turse (angioneurootiline turse)
- Unetus, pearinglus, Àrevus
- Sugutungi muutused
- NÀgemishÀired
- Kehakaalu langus
- Oksendamine
- KÔrvetised
- Tupe ja vĂ€lissuguelundite sĂŒgelemine
- SĂŒdamelihaseinfarkt ja ajuinsult.
Teised kombineeritud HARi kÔrvaltoimed JÀrgnevatest kÔrvaltoimetest on teavitatud teiste HAR preparaatide kasutamisel:
- erinevad nahakahjustused: naha pigmenteerumine, eriti nĂ€ol vĂ”i kaelal, tuntud ka kui ârasedusplekidâ (kloasm); valulike punetavate sĂ”lmekeste teke nahal (nodoosne erĂŒteem); mĂ€rklauakujulise punetusega vĂ”i villidega nahalööve (multiformne erĂŒteem); punased vĂ”i punakaslillad tĂ€hnid nahal ja/vĂ”i limaskestadel (vaskulaarne purpur);
- kuivsilmsus;
- muutused pisarakile koostises.
KĂ”rvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ĂŒkskĂ”ik milline kĂ”rvaltoime, pidage nĂ”u oma arsti vĂ”i apteekriga. KĂ”rvaltoime vĂ”ib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. KĂ”rvaltoimetest vĂ”ite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Kliogestâi sĂ€ilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kÀttesaamatus kohas.
Ărge kasutage seda ravimit pĂ€rast kĂ”lblikkusaega, mis on mĂ€rgitud etiketil ja vĂ€lispakendil. KĂ”lblikkusaeg viitab selle kuu viimasele pĂ€evale.
Mitte hoida kĂŒlmkapis. Hoida sisepakend vĂ€lispakendis, valguse eest kaitstult.
Ărge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejÀÀtmete hulka. KĂŒsige oma apteekrilt, kuidas hĂ€vitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Kliogest sisaldab
- Toimeained on östradiool (östradioolhemihĂŒdraadina) 2 mg ja noretisteroonatsetaat 1 mg.
- Teised koostisosad on: laktoosmonohĂŒdraat, maisitĂ€rklis, hĂŒdroksĂŒpropĂŒĂŒltselluloos, talk ja magneesiumstearaat.
- Tableti kate: hĂŒpromelloos, triatsetiin ja talk.
Kuidas Kliogest vĂ€lja nĂ€eb ja pakendi sisu Valged ĂŒmarad Ă”hukese polĂŒmeerikattega tabletid, diameetriga 6 mm. Tablettidel on markeering NOVO 281.
Pakendi suurused:
- 1 x 28 Ă”hukese polĂŒmeerikattega tabletti.
- 3 x 28 Ă”hukese polĂŒmeerikattega tabletti.
KĂ”ik pakendi suurused ei pruugi olla mĂŒĂŒgil.
MĂŒĂŒgiloa hoidja ja tootja Novo Nordisk A/S Novo AllĂ© DK-2880 BagsvĂŠrd Taani
See ravim on saanud mĂŒĂŒgiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ja Ăhendkuningriigis (PĂ”hja-Iirimaa) jĂ€rgmiste nimetustega: Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigid: Kliogest â v.a Saksamaa: Kliogest N Ăhendkuningriik (PĂ”hja-Iirimaa): Kliofem
Infoleht on viimati uuendatud septembris 2024.
Muud teabeallikad TÀpne teave selle ravimi kohta on kÀttesaadav Ravimiameti kodulehel www.ravimiamet.ee
KASUTUSJUHEND
Kuidas kasutada kalenderpakendit
1. Paigaldage pÀevameelespea
Keerake sisemist ketast nii, et soovitud nÀdalapÀev asetseks vÀikese plastriba vastas.
2. VÔtke esimene tablett
LÔhkuge plastriba ja raputage vÀlja esimene tablett.
3. Keerake ketast iga pÀev
JĂ€rgmisel pĂ€eval keerake lĂ€bipaistvat ketast pĂ€ripĂ€eva ĂŒhe ĂŒhiku vĂ”rra, nagu noolega nĂ€idatud. Raputage vĂ€lja jĂ€rgmine tablett. VĂ”tke ainult ĂŒks tablett pĂ€evas. LĂ€bipaistvat ketast saab keerata ainult pĂ€rast seda, kui tablett on vĂ€lja vĂ”etud.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVĂTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Kliogest 2 mg/1 mg Ă”hukese polĂŒmeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Ăks Ă”hukese polĂŒmeerikattega tablett sisaldab 2 mg östradiooli (östradioolhemihĂŒdraadina) ja 1 mg noretisteroonatsetaati.
INN. Estradiolum, norethisteronum
Teadaolevat toimet omav abiaine Ăks valge Ă”hukese polĂŒmeerikattega tablett sisaldab 36,3 mg laktoosmonohĂŒdraati.
Abiainete tÀielik loetelu vt lÔik 6.1.
3. RAVIMVORM
Ăhukese polĂŒmeerikattega tablett. Valged kaksikkumerad kaetud tabletid, millel on markeering NOVO 281. LĂ€bimÔÔt 6 mm.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 NĂ€idustused
Ăstrogeenide puudusest tingitud sĂŒmptomite hormoonasendusravi (HAR) postmenopausis naistel, kellel on viimasest menstruatsioonist möödunud rohkem kui ĂŒks aasta.
Postmenopausaalse osteoporoosi profĂŒlaktika naistel, kellel on kĂ”rgenenud risk luumurdude tekkeks ja kes ei talu vĂ”i kellele on vastunĂ€idustatud ravi teiste ravimitega, mille nĂ€idustuseks on kinnitatud osteoporoosi profĂŒlaktika (vt ka lĂ”ik 4.4). Ăle 65-aastaste naiste ravimise kogemus on piiratud.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Kliogest on pidevalt kasutatav kombineeritud hormoonasendusravi (HAR) preparaat intaktse emakaga naistele. Iga pĂ€ev, soovitavalt samal kellaajal ning ilma katkestusteta, vĂ”etakse sisse ĂŒks tablett.
MenopausijĂ€rgsete sĂŒmptomite ravi alustamiseks ja jĂ€tkamiseks tuleks kasutada madalaimat efektiivset annust vĂ”imalikult lĂŒhikese aja jooksul (vt ka lĂ”ik 4.4).
Naised, kel esineb amenorröa ja kes ei kasuta hormoonasendusravi, vĂ”i eelnevalt pidevat kombineeritud hormoonasendusravi saanud naised, vĂ”ivad Kliogestâiga ravi alustada suvalisel pĂ€eval. Eelnevalt tsĂŒklilist hormoonasendusravi saanud patsiendid vĂ”ivad Kliogestâi manustada kohe, kui ravi katkestusest tingitud veritsemine on lĂ”ppenud.
Kui patsient unustab ĂŒhe tableti vĂ”tmata, tuleb see tablett vĂ”tta niipea kui vĂ”imalik jĂ€rgneva 12 tunni jooksul. Kui möödunud on rohkem kui 12 tundi, tuleb see tablett minema visata. Annuse manustamata jĂ€tmisel suureneb ebaregulaarse vereerituse ja mÀÀrimise tĂ”enĂ€osus.
4.3 VastunÀidustused
- RinnanÀÀrmevÀhk vÔi selle kahtlus; rinnanÀÀrmevÀhi esinemine anamneesis.
- ĂstrogeensĂ”ltuvad pahaloomulised kasvajad, esinemine anamneesis vĂ”i nende kahtlus (nt endomeetriumivĂ€hk).
- Ebaselge pÔhjusega vereeritus tupest.
- Ravimata endomeetriumi hĂŒperplaasia.
- Varem esinenud vĂ”i esinev venoosne trombemboolia (sĂŒvaveenide tromboos, kopsuarteri trombemboolia).
- Teadaolevad trombofiilsed hÀired (nt C-valk, S-valk vÔi antitrombiini puudulikkus, vt lÔik 4.4).
- Aktiivne vĂ”i varem esinenud arteriaalne trombemboolia (nt stenokardia, mĂŒokardiinfarkt).
- Ăge maksahaigus vĂ”i pĂ”etud maksahaigus, kui maksafunktsiooni nĂ€itajad ei ole normaliseerunud.
- Ălitundlikkus toimeainete vĂ”i ravimi mĂ”ne abiaine suhtes.
- PorfĂŒĂŒria.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinÔud kasutamisel
MenopausijĂ€rgsete sĂŒmptomite puhul tuleb hormoonasendusravi alustada vaid juhul, kui sĂŒmptomitel on ebasoodne mĂ”ju elukvaliteedile. KĂ”igil juhtudel tuleb vĂ€hemalt kord aastas hoolikalt kaaluda ravist saadava kasu ja vĂ”imalike ohtude vahekorda ning hormoonasendusravi jĂ€tkata vaid senikaua, kuni kasu ĂŒletab ohud.
Andmed menopausieelsete naiste HARga seotud riskide kohta on piiratud. Kuna absoluutne risk noorematel naistel on madal, siis nende ravist saadava kasu/riski suhe on parem kui vanematel naistel.
Arstlik lÀbivaatus ja jÀlgimine
Enne hormoonasendusravi alustamist vĂ”i muutmist tuleb vĂ”tta nii patsiendi kui ka tema perekonna pĂ”hjalik anamnees. Arstlik lĂ€bivaatus (k.a vaagnaelundid ja rinnad) peab lĂ€htuma anamneesist ja vastunĂ€idustustest ning hoiatustest ravimi kasutamisel. Ravi kĂ€igus tuleb patsienti regulaarselt kontrollida sĂ”ltuvalt individuaalsest vajadusest. Naisi tuleb nĂ”ustada, millistest muutustest oma rindades nad peaksid arstile vĂ”i Ă”ele teatama (vt allpool lĂ”ik âRinnanÀÀrmevĂ€hkâ). Asjakohased uuringud ja protseduurid, nt mammograafia, tuleb lĂ€bi viia tavakohaseid sĂ”eluuringu nĂ”udeid jĂ€rgides ja vastavalt patsiendi kliinilistele vajadustele. JĂ€lgimist vajavad seisundid
Patsient vajab hoolikat jĂ€lgimist, kui tal esineb, on kunagi esinenud ja/vĂ”i on raseduse vĂ”i varasema hormoonravi ajal Ă€genenud mĂ”ni jĂ€rgnevalt nimetatud haigustest. Tuleb arvestada, et eelkĂ”ige need haigused vĂ”ivad Kliogestâiga ravi ajal korduda vĂ”i Ă€geneda:
- LeiomĂŒoom (emaka silelihaskasvaja) vĂ”i endometrioos
- Trombembooliliste haiguste riskifaktorite olemasolu (vt allpool)
- ĂstrogeensĂ”ltuvate kasvajate riskifaktorid, nĂ€iteks rinnavĂ€hi esinemine lĂ€hisugulastel
- HĂŒpertensioon
- Maksahaigused (nt maksaadenoom)
- Diabeet vaskulaarsete tĂŒsistustega vĂ”i ilma
- SapikivitÔbi
- Migreen vÔi (tugev) peavalu
- SĂŒsteemne erĂŒtematoosne luupus
- Endomeetriumi hĂŒperplaasia anamneesis (vt allpool)
- Epilepsia
- Astma
- Otoskleroos.
Ravi kohest lÔpetamist nÔudvad seisundid
Ravi tuleb viivitamatult lÔpetada vastunÀidustuse ilmnemisel ja jÀrgmiste seisundite puhul:
- Ikterus vÔi maksafunktsiooni hÀired
- MÀrkimisvÀÀrne vererÔhu tÔus
- Migreenitaolise peavalu esmakordne teke
- Rasedus.
Endomeetriumi hĂŒperplaasia ja kartsinoom
Intaktse emakaga naistel on endomeetriumi hĂŒperplaasia ja kartsinoomi risk suurenenud juhul, kui pika aja jooksul manustatakse ainult östrogeene. EndomeetriumivĂ€hi tekkeriski suurenemine ainult östrogeeni kasutajate seas on vahemikus 2âŠ12 korda suurem vĂ”rreldes mittekasutajatega, see sĂ”ltub ravi kestusest ja östrogeeni annusest (vt lĂ”ik 4.8). Ravi lĂ”petamise jĂ€rgselt vĂ”ib risk pĂŒsida vĂ€hemalt 10 aastat.
Emakaga naiste puhul vĂ€hendab ainult östrogeeni sisaldava HARiga seotud ĂŒlemÀÀrast riski progestageeni tsĂŒkliline lisamine raviskeemi vĂ€hemalt 12 pĂ€eval ĂŒhe kuu/28 pĂ€evase tsĂŒkli jooksul vĂ”i pideva kombineeritud östrogeen-progestageenravi kasutamine.
Esimestel ravikuudel vÔib esineda ebaregulaarset vereeritust ja mÀÀrimist. Kui vereeritus vÔi mÀÀrimine jÀtkub pÀrast esimesi kuid kestnud ravi, tekib pÀrast mÔnda aega kestnud ravi vÔi jÀtkub pÀrast ravi katkestamist, tuleb kindlaks teha selle pÔhjus. Pahaloomulise protsessi vÀlistamiseks vÔib vajalikuks osutuda endomeetriumi biopsia.
RinnanÀÀrmevÀhk
Ăldised tĂ”endid nĂ€itavad, et naistel, kes on saanud kombineeritud östrogeen-progestageen ravi vĂ”i ainult östrogeeni sisaldavat HARi, on rinnanÀÀrmevĂ€hi suurenenud risk sĂ”ltuvuses HARi kasutamise kestusest.
Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringus Womenâs Health Initiative (WHI) ja prospektiivsete epidemioloogiliste uuringute metaanalĂŒĂŒsis on jĂ€rjepidevalt leitud, et hormoonasendusravina östrogeeni-progestageeni kombinatsiooni kasutavatel naistel on rinnanÀÀrmevĂ€hi suurenenud tekkerisk, mis ilmneb ligikaudu kolme (1âŠ4) aasta pĂ€rast (vt lĂ”ik 4.8). Mahuka metaanalĂŒĂŒsi tulemused tĂ”endasid, et pĂ€rast ravi lĂ”petamist vĂ€heneb lisarisk aja jooksul ja riski kadumise aeg oleneb eelnenud HAR kestusest. Kui HARi kasutati kauem kui 5 aastat, vĂ”ib risk pĂŒsida 10 aastat vĂ”i kauem.
Hormoonasendusravi (eriti östrogeeni-progestageeni kombinatsioonid) suurendab mammogrammil kudede tihedust, mis vÔib takistada rinnanÀÀrmevÀhi radioloogilist avastamist.
MunasarjavÀhk
MunasarjavĂ€hki esineb palju harvem kui rinnanÀÀrmevĂ€hki. Ulatuslikust metaanalĂŒĂŒsist saadud epidemioloogilised andmed nĂ€itavad veidi suuremat riski naistel, kes kasutavad ainult östrogeeni vĂ”i östrogeen-progestageeni kombinatsiooni sisaldavat hormoonasendusravimit; see risk suureneb pĂ€rast 5-aastast kasutamist ning vĂ€heneb aja jooksul pĂ€rast ravi lĂ”petamist. MĂ”ned teised uuringud, sh WHI-uuring, viitavad sellele, et kombineeritud hormoonasendusravimite kasutamine vĂ”ib olla seotud sarnase vĂ”i veidi vĂ€iksema riskiga (vt lĂ”ik 4.8).
Venoosne trombemboolia
Hormoonasendusravi on seotud venoosse trombemboolia (VTE), sh sĂŒvaveenide tromboosi vĂ”i kopsuarteri trombemboolia, riski 1,3âŠ3 kordse suurenemisega. VTE tekib suurema tĂ”enĂ€osusega esimesel raviaastal (vt lĂ”ik 4.8).
VTE risk on suurenenud teadaolevate trombofiilsete seisunditega patsientidel ja HAR vÔib seda riski suurendada. SeetÔttu on HAR sellistel patsientidel vastunÀidustatud (vt lÔik 4.3).
VTE ĂŒldteada riskifaktorid on östrogeenide kasutamine, kĂ”rgem iga, suur operatsioon, pikaajaline liikumatus, rasvumine (BMI > 30 kg/m2), rasedus/sĂŒnnitusjĂ€rgne periood, sĂŒsteemne erĂŒtematoosne luupus ja vĂ€hk. Varikoossete veenide vĂ”imaliku rolli kohta VTE tekkes ĂŒhene seisukoht puudub.
Nagu kĂ”ikidel postoperatiivsetel patsientidel, tuleb rakendada profĂŒlaktilisi meetmeid, et vĂ€ltida operatsioonijĂ€rgset VTE-d. Kui plaanilise operatsiooni jĂ€rel on ette nĂ€ha pikaajalist liikumatust, on soovitav hormoonasendusravi 4...6 nĂ€dalat enne operatsiooni ajutiselt katkestada. Ravi tohib alustada, kui liikuvus on tĂ€ielikult taastunud.
Naistele, kelle anamneesis ei ole VTE-d esinenud, kuid kelle esimese astme sugulasel on esinenud noores eas venoosne trombemboolia, vÔib pakkuda sÔeluuringut pÀrast hoolikat nÔustamist seoses piirangutega (ainult osa trombofiilsetest defektidest avastatakse uuringu kÀigus).
Kui trombofiilne defekt avastatakse perekondlikust venoossest trombembooliast eraldi vÔi defekt on raskekujuline (nt antitrombiini, S-valgu vÔi C-valgu puudulikkus vÔi kombineeritud defektid), on HAR vastunÀidustatud.
Pidevat antikoagulantravi saavatel naistel tuleb hoolikalt kaaluda HARi kasu-riski suhet.
Kui VTE tekib ravi kĂ€igus, tuleb ravimi kasutamine lĂ”petada. Patsiendid peavad olema teadlikud trombemboolia vĂ”imalikest sĂŒmptomitest (jala valulik turse, Ă€kki tekkiv valu rinnus, hingeldus) ja nende tekkimisel kohe arsti poole pöörduma.
SĂŒdame isheemiatĂ”bi
Randomiseeritud kontrolliga uuringud ei ole kinnitanud östrogeen-progestageeni vĂ”i ainult östrogeeni sisaldava HARi kasutamise kaitsvat mĂ”ju mĂŒokardiinfarkti suhtes naistel, kellel esineb vĂ”i ei esine sĂŒdame isheemiatĂ”be.
Ăstrogeen-progestageen kombinatsiooni HARi kasutamisel on sĂŒdame isheemiatĂ”ve suhteline risk veidi suurenenud. Kuna sĂŒdame isheemiatĂ”ve absoluutse riski lĂ€htevÀÀrtus sĂ”ltub selgelt east, on sĂŒdame isheemiatĂ”ve juhtude arv tervetel menopausile lĂ€henevatel naistel östrogeen-progestageen kombinatsiooni kasutamisel vĂ€ga vĂ€ike, kuid tĂ”useb vanuse suurenedes. Isheemiline insult
Ăstrogeen-progestageen kombinatsioon ja ainult östrogeeni sisaldav ravi on seotud isheemilise insuldi riski 1,5-kordse suurenemisega. Suhteline risk ei muutu sĂ”ltuvalt east ega menopausi kestusest. Kuna aga insuldi tekkerisk sĂ”ltub east, siis HARi kasutavate naiste ĂŒldine risk insuldi tekkeks vanuse tĂ”ustes suureneb (vt lĂ”ik 4.8).
HĂŒpotĂŒroidism
Patsientidel, kes vajavad tĂŒroidhormooni asendusravi tuleb HARi kasutamisel regulaarselt kontrollida tĂŒroidhormooni funktsiooni, veendumaks, et nende tĂŒroidhormooni tasemed pĂŒsivad lubatud piirides.
Muud seisundid
Ăstrogeenid vĂ”ivad pĂ”hjustada vedelikupeetust, mistĂ”ttu tuleb hoolikalt jĂ€lgida sĂŒdame- vĂ”i neerufunktsioonihĂ€iretega patsiente.
Varasema hĂŒpertriglĂŒtserideemiaga naisi tuleks östrogeeni sisaldava vĂ”i kombineeritud hormoonasendusravi ajal pidevalt jĂ€lgida, kuna harvadel juhtudel on kirjeldatud sellises seisundis patsientidele östrogeenide manustamisel olulist plasma triglĂŒtseriidide tĂ”usu, mis pĂ”hjustas pankreatiidi teket.
Eksogeensed östrogeenid vĂ”ivad esile kutsuda vĂ”i sĂŒvendada pĂ€riliku ja omandatud angioödeemi sĂŒmptomeid.
Ăstrogeenid suurendavad tĂŒroksiini siduva globuliini (TBG, thyroid binding globulin) hulka, mis viib kilpnÀÀrmehormoonide (mÔÔdetud valgule seotud joodina), T4 (mÔÔdetud kolonnkromatograafial vĂ”i radioimmuunanalĂŒĂŒsil) vĂ”i T3 (mÔÔdetud radioimmuunanalĂŒĂŒsil) sisalduse tĂ”usule vereringes. T3 resiini haare on vĂ€henenud, mis viitab TBG tĂ”usule. Vaba T3 ja T4 kontsentratsioonid ei muutu. Seerumis vĂ”ib suureneda ka teiste sidumisvalkude, nĂ€iteks kortikoide siduva globuliini (CBG, corticoid binding globulin) ja suguhormoone siduva globuliini (SHBG, sex-hormone-binding globulin) sisaldus. See pĂ”hjustab vastavalt kortikosteroidide ja suguhormoonide koguse suurenemist vereringes. Vabade vĂ”i bioloogiliselt aktiivsete hormoonide kontsentratsioonid ei muutu. TĂ”usta vĂ”ib teiste plasmavalkude (angiotensinogeeni/reniini substraat, alfa-1-antitrĂŒpsiin ja tseruloplasmiin) sisaldus.
HAR ei paranda kognitiivset funktsiooni. On mÔningaid tÔendeid vÔimaliku dementsuse riski suurenemise kohta naistel, kes alustavad pidevat kombineeritud vÔi ainult östrogeene sisaldava HARi kasutamist pÀrast 65. eluaastat.
ALAT aktiivsuse tÔus
Kliinilistes uuringutes patsientidel, keda raviti C-hepatiidi viiruse (HCV) infektsiooni tĂ”ttu kombinatsioonraviga (ombitasviir/paritapreviir/ritonaviir koos dasabuviiriga vĂ”i ilma), esines enam kui viiekordselt normi ĂŒlemist piiri ĂŒletavat ALAT aktiivsuse tĂ”usu oluliselt sagedamini naistel, kes kasutasid etĂŒnĂŒĂŒlöstradiooli sisaldavaid ravimeid, nagu kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid (KHK). Lisaks tĂ€heldati ALAT aktiivsuse tĂ”usu ka glekapreviiri/pibrentasviiriga ravitud naistel, kes kasutasid etĂŒnĂŒĂŒlöstradiooli sisaldavaid ravimeid, nagu KHK-d. Seevastu naistel, kes kasutasid ravimeid, mis sisaldasid etĂŒnĂŒĂŒlöstradiooli asemel muud östrogeeni (nt östradiool), oli ALAT aktiivsuse tĂ”usu esinemissagedus sarnane naistega, kes östrogeene ei kasutanud. Kuid kuna selliseid teisi östrogeene kasutanud naisi oli piiratud hulgal, on vajalik ettevaatus Kliogestâi manustamisel koos kombineeritud raviskeemiga, mis sisaldab ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri koos dasabuviiriga vĂ”i ilma vĂ”i glekapreviiri/pibrentasviiri. Vt lĂ”ik 4.5. Kliogest tabletid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva pĂ€riliku galaktoositalumatuse, tĂ€ieliku laktaasipuudulikkuse vĂ”i glĂŒkoosi-galaktoosi imendumishĂ€iretega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Ăstrogeenide ja progestageenide metabolismi vĂ”ivad kiirendada ravimite ainevahetuses osalevate ensĂŒĂŒmide (tĂ€psemalt tsĂŒtokroom P450 ensĂŒĂŒmide) aktiivsust indutseerivad ravimid, nt antikonvulsandid (fenobarbitaal, fenĂŒtoiin, karbamasepiin) ja infektsioonivastased ravimid (rifampitsiin, rifabutiin, nevirapiin, efavirens). Ritonaviiri, telapreviiri ja nelfinaviiri (ehkki tuntud kui tugevad inhibiitorid) samaaegsel kasutamisel steroidhormoonidega ilmnevad, vastupidi, indutseerivad omadused. Liht-naistepunaĂŒrti (Hypericum perforatum) sisaldavate taimsete preparaatide manustamine vĂ”ib aktiveerida östrogeenide ja progestageenide metabolismi.
Kliiniliselt vĂ”ib östrogeenide ja progestageenide aktiveerunud metabolism pĂ”hjustada toime vĂ€henemist ja menstruatsioonitsĂŒkli muutusi.
Ăstrogeeni sisaldava HAR toime teistele ravimitele
On nĂ€idatud, et östrogeene sisaldavad hormonaalsed rasestumisvastased vahendid vĂ€hendavad lamotrigiiniga koosmanustamisel mĂ€rkimisvÀÀrselt lamotrigiini plasmakontsentratsiooni selle glĂŒkuronisatsiooni esilekutsumise tĂ”ttu. See vĂ”ib vĂ€hendada kontrolli krambihoogude tekke ĂŒle. Kuigi vĂ”imalikke koostoimeid hormoonasendusravi ja lamotrigiini vahel ei ole uuritud, on sarnase koostoime esinemine oodatav, mis vĂ”ib viia krambihoogude kontrolli vĂ€henemiseni naistel, kes kasutavad neid ravimeid koos.
FarmakodĂŒnaamilised koostoimed
Kliinilistes uuringutes patsientidel, keda raviti HCV-infektsiooni tĂ”ttu kombinatsioonraviga (ombitasviir/paritapreviir/ritonaviir koos dasabuviiriga vĂ”i ilma; glekapreviir/pibrentasviir), esines enam kui viiekordselt normi ĂŒlemist piiri ĂŒletavat ALAT aktiivsuse tĂ”usu oluliselt sagedamini naistel, kes kasutasid etĂŒnĂŒĂŒlöstradiooli sisaldavaid ravimeid, nagu kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid (KHK). Seevastu naistel, kes kasutasid ravimeid, mis sisaldasid etĂŒnĂŒĂŒlöstradiooli asemel muud östrogeeni (nt östradiool), oli ALAT aktiivsuse tĂ”usu esinemissagedus sarnane naistega, kes östrogeene ei kasutanud. Kuid kuna selliseid teisi östrogeene kasutanud naisi oli piiratud hulgal, on vajalik ettevaatus Kliogestâi manustamisel koos kombineeritud raviskeemiga, mis sisaldab ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri koos dasabuviiriga vĂ”i ilma vĂ”i glekapreviiri/pibrentasviiri (vt lĂ”ik 4.4).
Ăstrogeenid vĂ”ivad mĂ”jutada mĂ”nede laboratoorsete analĂŒĂŒside tulemusi, nĂ€iteks glĂŒkoosi tolerants- vĂ”i tĂŒroidfunktsiooni testid.
Kliogestâi toimeainete sisaldust vereseerumis vĂ”ivad tĂ”sta ka maksa mikrosomaalsete ensĂŒĂŒmide aktiivsust pĂ€rssivad ravimid (nt ketokonasool).
TsĂŒklosporiiniga koosmanustamine vĂ”ib tsĂŒklosporiini maksas toimuva metabolismi aeglustumise tĂ”ttu pĂ”hjustada tsĂŒklosporiini, kreatiniini ja transaminaasi taseme tĂ”usu veres.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Kliogest ei ole raseduse ajal nĂ€idustatud. Kui rasestumine toimub ravi ajal, tuleb ravi Kliogestâiga kohe lĂ”petada.
Piiratud arvu raseduste jÀlgimisel kogutud kliiniliste andmete pÔhjal on lootel tÀheldatud noretisterooni kÔrvaltoimete teket. Suukaudseks kontratseptsiooniks ja hormoonasendusraviks kasutatavatest tavalistest annustest suuremate annuste puhul tÀheldati naissoost loodete maskulinisatsiooni. Enamiku epidemioloogiliste uuringute tulemused ei ole seni nÀidanud teratogeenset vÔi fetotoksilist toimet, kui östrogeene vÔi progestageene manustati teadmata raseduse ajal.
Imetamine
Kliogest ei ole imetamise ajal nÀidustatud.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Kliogest ei mÔjuta autojuhtimise vÔi masinate kÀsitsemise vÔimet.
4.8 KÔrvaltoimed
Kliiniline kogemus
KÔige sagedamini Kliogest-ravi ajal kirjeldatud kÔrvaltoimed olid vereeritus tupest ja rindade valulikkus/tundlikkus, mida kirjeldati ligikaudu 10%...30% patsientidest. Vereeritus tupest tekkis
tavaliselt esimestel ravikuudel. Rindade valulikkus möödus tavaliselt pĂ€rast mĂ”nekuulist ravi. JĂ€rgnevas tabelis on toodud ĂŒldhinnangu jĂ€rgi vĂ”imalikult ravimiga seotud kĂ”rvaltoimed, mida on tĂ€heldatud randomiseeritud kliiniliste uuringute kĂ€igus Kliogestâi vĂ”i sarnast HAR-preparaati saanud patsientidel kĂ”rgema esinemissagedusega kui platseebo manustajatel:
OrgansĂŒsteemi VĂ€ga sage Sage Aeg-ajalt Harv klass â„1/10 â„ 1/100 kuni <1/10 â„1/1000 kuni â„1/10 000 kuni Infektsioonid ja Genitaalne kandidiaas infestatsioonid vĂ”i vaginiit, vt ka ImmuunsĂŒsteemi Ălitundlikkus, vt hĂ€ired ka âNaha ja Ainevahetus- ja Vedelikupeetus, vt ka toitumishĂ€ired âĂldised hĂ€ired ja PsĂŒhhiaatrilised Depressioon vĂ”i NĂ€rvilisus hĂ€ired depressiooni NĂ€rvisĂŒsteemi Peavalu, migreen vĂ”i hĂ€ired migreeni Ă€genemine
Vaskulaarsed Pindmine Kopsuemboolia, hĂ€ired tromboflebiit sĂŒvaveenide Seedetrakti Iiveldus KĂ”hupuhitus vĂ”i - hĂ€ired KĂ”huvalu, kĂ”hupuhitus gaasid
Naha ja Alopeetsia, nahaaluskoe hirsutism vÔi akne kahjustused Kihelemine vÔi
Lihaste, luustiku Seljavalu ja sidekoe Jalakrambid kahjustused Reproduktiivse Rindade Rindade turse vĂ”i sĂŒsteemi ja tundlikkus vĂ”i suurenemine rinnanÀÀrme valulikkus MĂŒoomisĂ”lmede hĂ€ired suurenemine vĂ”i Ăldised hĂ€ired ja Perifeersed tursed Ravimi manustamiskoha ebaefektiivsus reaktsioonid Uuringud Kehakaalu tĂ”us
TuruletulekujÀrgne kogemus
Lisaks ĂŒlalpool toodud ravimi kĂ”rvaltoimetele, on jĂ€rgnevalt toodud spontaanselt teatatud kĂ”rvaltoimed, mis on ĂŒldhinnangu pĂ”hjal vĂ”imalikult seotud Kliogestâi raviga. Spontaanselt teavitati kĂ”rvaltoimetest vĂ€ga harva (< 1/10 000, teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)). KĂ”igist turuletulekujĂ€rgsel perioodil esinevatest ravimi kĂ”rvaltoimetest, eriti tavalistest ja hĂ€stituntud kĂ”rvaltoimetest, ei teatata alati. Toodud esinemissagedusi tuleb vastavalt sellele tĂ”lgendada.
- Hea- ja pahaloomulised kasvajad (sh tsĂŒstid ja polĂŒĂŒbid): endomeetriumivĂ€hk.
- ImmuunsĂŒsteemi hĂ€ired: ĂŒldised ĂŒlitundlikkusreaktsioonid (nt anafĂŒlaktiline reaktsioon/ĆĄokk).
- PsĂŒhhiaatrilised hĂ€ired: unetus, Ă€revus, libiido langus, libiido tĂ”us.
- NĂ€rvisĂŒsteemi hĂ€ired: pearinglus, ajuinsult.
- Silma kahjustused: nÀgemishÀired.
- SĂŒdame hĂ€ired: mĂŒokardiinfarkt.
- Vaskulaarsed hĂ€ired: hĂŒpertensiooni sĂŒvenemine.
- Seedetrakti hĂ€ired: dĂŒspepsia, oksendamine.
- Maksa ja sapiteede hÀired: sapipÔiehaigus, sapikivitÔbi, sapikivitÔve Àgenemine, sapikivide taasteke.
- Naha ja nahaaluskoe kahjustused: seborröa, nahalööve, angioneurootiline ödeem.
- Reproduktiivse sĂŒsteemi ja rinnanÀÀrme hĂ€ired: endomeetriumi hĂŒperplaasia, vulvovaginaalne pruritus.
- Uuringud: kehakaalu langus, vererÔhu tÔus.
Ăstrogeeni/progestageeni raviga seoses on kirjeldatud muid kĂ”rvaltoimeid:
- Naha ja nahaaluskoe kahjustused: kloasm, multiformne erĂŒteem, nodoosne erĂŒteem, vaskulaarne purpur.
- Arvatav dementsus ĂŒle 65-aastastel (vt lĂ”ik 4.4).
- Kuivsilmsus.
- Muutused pisarakile koostises.
RinnanÀÀrmevÀhi risk
Enam kui 5 aastat östrogeen-progestageen kombineeritud ravi saanud naistel on tÀheldatud rinnanÀÀrmevÀhi riski kuni 2-kordset suurenemist.
Ainult östrogeenravi kasutajatel on risk madalam, kui östrogeen-progestageen kombinatsiooni kasutajatel.
Riski tase sĂ”ltub kasutamise kestusest (vt lĂ”ik 4.4). Suurima randomiseeritud platseebokontrolliga uuringu (WHI Study) ja mahukaima prospektiivsete epidemioloogiliste uuringute metaanalĂŒĂŒsi tulemustel pĂ”hinevad absoluutse riski hinnangud on esitatud allpool.
Prospektiivsete epidemioloogiliste uuringute mahukaim metaanalĂŒĂŒs
Hinnanguline rinnanÀÀrmevĂ€hi lisarisk pĂ€rast 5-aastast ravi naistel kehamassiindeksiga 27 (kg/mÂČ) Vanus HARi Esinemissagedus 1000 Riskitiheduste Lisajuhud 1000 HAR kasutaja alguses HAR mittekasutaja kohta suhe kohta pĂ€rast 5 aastat (aastates) 5 aasta jooksul (50âŠ54 a)*
50 13,3 1,2 2,7
50 13,3 1,6 8,0
* TavapĂ€rane esinemissagedus 2015. aastal Inglismaal naistel kehamassiindeksiga 27 (kg/mÂČ) MĂ€rkus: Kuna rinnanÀÀrmevĂ€hi esinemissagedus erineb EL riikides, muutub rinnanÀÀrmevĂ€hi lisajuhtude arv samuti proportsionaalselt.
Hinnanguline rinnanÀÀrmevĂ€hi lisarisk pĂ€rast 10-aastast ravi naistel kehamassiindeksiga 27 (kg/mÂČ) Vanus HARi Esinemissagedus 1000 Riskitiheduste Lisajuhud 1000 HAR kasutaja alguses HAR mittekasutaja kohta suhe kohta pĂ€rast 10 aastat (aastates) 10 aasta jooksul (50âŠ59 a)*
50 26,6 1,3 7,1
50 26,6 1,8 20,8
* TavapĂ€rane esinemissagedus 2015. aastal Inglismaal naistel kehamassiindeksiga 27 (kg/mÂČ) MĂ€rkus: Kuna rinnanÀÀrmevĂ€hi esinemissagedus erineb EL riikides, muutub rinnanÀÀrmevĂ€hi lisajuhtude arv samuti proportsionaalselt.
US WHI uuringud â rinnanÀÀrmevĂ€hi lisarisk pĂ€rast 5 aastast kasutamist Vanusevahemik Esinemissagedus 1000 Riskitiheduste Lisajuhud 1000 HAR (aastad) naise kohta platseebo suhe ja 95% CI kasutaja kohta 5 aasta
50...79 21 0,8 (0,7...1,0) -4 (-6...0)*
50...79 17 1,2 (1,0...1,5) 4 (0...9)
* WHI uuringus emakata naised, kellel rinnanÀÀrmevĂ€hi risk ei suurenenud. ** Ravi esimese 5 aasta jooksul riski suurenemist ei esinenud, kui analĂŒĂŒsiti naisi, kes varem ei olnud HARi kasutanud. PĂ€rast 5 aastat oli risk suurem kui mittekasutajatel.
EndomeetriumivÀhi risk
EndomeetriumivÀhi risk on ligikaudu 5-l HARi mittekasutaval emakaga naisel 1000-st.
Emakaga naistel ei ole soovitav kasutada ainult östrogeeni sisaldavat HARi, kuna see suurendab endomeetriumivÀhi riski (vt lÔik 4.4).
SĂ”ltuvalt ainult östrogeeni sisaldava ravi kestusest ja östrogeeni annusest, varieerub epidemioloogilistes uuringutes endomeetriumivĂ€hi riski suurenemine vahemikus 5 kuni 55 lisajuhtu iga 1000 naise kohta vanuses 50âŠ65.
Progestageeni lisamine ainult östrogeeni sisaldavale ravile vĂ€hemalt 12 pĂ€eval tsĂŒkli jooksul vĂ”ib ennetada riski suurenemist. Million Women Study uuringus ei esinenud kombineeritud HARi (jĂ€rjestikuline vĂ”i pidev) kasutamisel 5 aasta jooksul endomeetriumivĂ€hi riski suurenemist (RR 1,0 (0,8...1,2)).
MunasarjavÀhi risk
Ainult östrogeeni vĂ”i östrogeen-progestageeni kombinatsiooni sisaldavat hormoonasendusravi on seostatud munasarjavĂ€hi diagnoosimise riski vĂ€hese suurenemisega (vt lĂ”ik 4.4). MetaanalĂŒĂŒs, mis hĂ”lmas 52 epidemioloogilist uuringut, nĂ€itas munasarjavĂ€hi suuremat riski kĂ€esoleval ajal hormoonasendusravi saavatel naistel vĂ”rreldes naistega, kes ei ole kunagi hormoonasendusravi saanud (RR 1,43; 95% usaldusvahemik 1,31â1,56). 50âŠ54-aastastel naistel, kes on saanud hormoonasendusravi 5 aastat, tĂ€hendab see umbes ĂŒht munasarjavĂ€hi lisajuhtu 2000 kasutaja kohta. 50âŠ54-aastastel naistel, kes ei saa hormoonasendusravi, diagnoositakse 5-aastase perioodi vĂ€ltel munasarjavĂ€hk umbes kahel naisel 2000-st.
Venoosse trombemboolia risk
HARi seostatakse venoosse trombemboolia (VTE) 1,3...3-kordse suhtelise riski suurenemisega, sh sĂŒvaveenide tromboos vĂ”i kopsuemboolia. Selliste juhtude esinemissagedus on tĂ”enĂ€olisem HARi kasutamise esimesel aastal (vt lĂ”ik 4.4). WHI uuringu tulemused on esitatud allpool:
WHI uuringud â VTE lisarisk pĂ€rast 5 aastast kasutamist Vanusevahemik Esinemissagedus 1000 Riskitiheduste Lisajuhud 1000 HAR (aastad) naise kohta platseebo suhe ja 95% CI kasutaja kohta 5 aasta
50...59 7 1,2 (0,6...2,4) 1 (-3...10)
50...59 4 2,3 (1,2...4,3) 5 (1...13)
*Uuring emakata naistel
SĂŒdame isheemiatĂ”ve risk
SĂŒdame isheemiatĂ”ve risk on vĂ€hesel mÀÀral suurenenud kombineeritud östrogeen-progestageen HARi kasutajatel vanuses ĂŒle 60 eluaasta (vt lĂ”ik 4.4). Isheemilise insuldi risk
Ainult östrogeeni sisaldava ja östrogeen-progestageenravi kasutamist on seostatud isheemilise insuldi suhtelise riski 1,5-kordse suurenemisega. HARi kasutamise ajal hemorraagilise insuldi risk ei ole suurenenud. Suhteline risk ei sĂ”ltu vanusest ega kasutamise ajast, kuid riski lĂ€htevÀÀrtus on selgelt vanusest sĂ”ltuv. HARi kasutavatel naistel suureneb ĂŒldine insuldi risk vanuse suurenedes (vt lĂ”ik 4.4).
WHI kombineeritud uuringud â isheemilise insuldi* lisarisk 5 aastase kasutamise jooksul Vanusevahemik Esinemissagedus 1000 Riskitiheduste Lisajuhud 1000 HAR (aastad) naise kohta platseebo suhe ja 95% CI kasutaja kohta 5 aasta
50...59 8 1,3 (1,1...1,6) 3 (1...5)
* Isheemilist ja hemorraagilist insulti ei eristatud
VÔimalikest kÔrvaltoimetest teatamine
Ravimi vĂ”imalikest kĂ”rvaltoimetest on oluline teatada ka pĂ€rast ravimi mĂŒĂŒgiloa vĂ€ljastamist. See vĂ”imaldab jĂ€tkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kĂ”igist vĂ”imalikest kĂ”rvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Ăleannustamine
Suukaudsete östrogeenide ĂŒleannustamise sĂŒmptomiteks on rindade tundlikkus, iiveldus, oksendamine ja/vĂ”i metrorraagia. Progestageeni ĂŒleannustamine vĂ”ib pĂ”hjustada depressiivset meeleolu, kurnatust, aknet ja hirsutismi. Ravi on sĂŒmptomaatiline.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 FarmakodĂŒnaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rĂŒhm: Gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid. ATC kood: G03FA01.
Ăstradiool: toimeaine 17ÎČ-östradiool on keemiliselt ja bioloogiliselt identne inimese endogeense östradiooliga. Ăstradiool kompenseerib östrogeenide sekretsiooni menopausijĂ€rgset vĂ€henemist ja leevendab sellest tingitud sĂŒmptomeid.
Ăstrogeen hoiab Ă€ra menopausi- vĂ”i ovariektoomiajĂ€rgse luumassi vĂ€henemise.
Noretisteroonatsetaat: sĂŒnteetiline progestageen, mille toime on sarnane progesteroonile (looduslik naissuguhormoon). Kuna östrogeenid soodustavad emakalimaskesta kasvu, suureneb ainult östrogeenide kasutamisel risk endomeetriumi hĂŒperplaasia ja -vĂ€hi tekkeks. Progestageeni lisamine raviskeemi vĂ€hendab östrogeenist tingitud riski endomeetriumi hĂŒperplaasia tekkeks naistel, kellel ei ole emakat eemaldatud.
Menopausi sĂŒmptomite taandumine saavutatakse esimestel ravinĂ€dalatel.
Kliogest on hormoonasendusraviks mĂ”eldud kombineeritud preparaat, mille kasutamise eesmĂ€rgiks on hoida Ă€ra sekventsiaalse ehk tsĂŒklilise HAR-ga seostatud regulaarse menstruatsioonitaolise verejooksu teket. Amenorröad (puudub vereeritus ja mÀÀrimine) tĂ€heldati 10âŠ12-kuulise ravi vĂ€ltel 94% naistest. Esimese kolme ravikuu ajal esines vereeritus ja/vĂ”i mÀÀrimine 30% naistest ja 10âŠ12-kuulise ravi ajal 6% naistest.
MenopausijĂ€rgset östrogeenipuudust seostatakse luukoe ainevahetuse kiirenemisega ja luumassi vĂ€henemisega. Ăstrogeenide toime luu mineraalsele tihedusele on annusest sĂ”ltuv. Kaitsetoime kestab senikaua, kuni ravi jĂ€tkub. PĂ€rast hormoonasendusravi lĂ”petamist kulgeb luumassi vĂ€henemine samas tempos kui ravi mittesaanud naistel. WHI-uuringu ja uuringute metaanalĂŒĂŒside andmetel vĂ€heneb naistel, kes kasutavad HARi, östrogeene ĂŒksi vĂ”i kombinatsioonis progestageeniga (manustatuna valdavalt tervetele naistele), reieluukaela piirkonna, lĂŒlisamba ja teiste osteoporootiliste luumurdude risk. HAR vĂ”ib luumurde Ă€ra hoida ka madala luutihedusega ja/vĂ”i kindlakstehtud osteoporoosiga naistel, kuid selle kohta on tĂ”endusmaterjal piiratud.
Kliogestâi mĂ”ju luu mineraalsele tihedusele hinnati kaheaastases randomiseeritud topeltpimedas platseeboga kontrollitud uuringus, kus osalesid menopausijĂ€rgses eas naised (n=327, kellest 48
manustas Kliogestâi). KĂ”ik naised said lisaks 1000 mg kaltsiumi ööpĂ€evas. Kliogest hoidis olulisel mÀÀral Ă€ra luumassi kao lĂŒlisamba nimmepiirkonnas, puusaluus, kodarluu distaalses osas ja kogu luustikus, vĂ”rreldes platseebo manustajatega, kes said lisaks samuti kaltsiumi. Varajases menopausijĂ€rgses eas (1âŠ5 aastat pĂ€rast menopausi) naistel oli luu mineraalse tiheduse protsentuaalne muutus algvÀÀrtusega vĂ”rreldes lĂŒlisamba nimmeosas, reieluukaela piirkonnas ja reieluu trohhanteri piirkonnas vastavalt 5,4±0,7%, 2,9±0,8% ja 5,0±0,9%. Nende naiste osakaal, kelle luu mineraalne tihedus pĂŒsis Kliogestâi manustamise ajal sama vĂ”i tĂ”usis, oli kaheaastase ravi jĂ€rel 91%.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Suu kaudu manustatav mikroniseeritud 17ÎČ-östradiool imendub seedetraktist kiiresti. Ta lĂ€bib ulatusliku esmase metabolismi maksas ja teistes siseorganites. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas (ligikaudu 44 pg/ml (161 pmol/l); vahemikus 30...53 pg/ml (110âŠ194 pmol/l)) saabub 6 tunni jooksul pĂ€rast Kliogestâi manustamist. 17ÎČ-östradiooli poolvÀÀrtusaeg on ligikaudu 18 tundi. Vereringes on ta seotud SHBG-ga (37%) ja albumiiniga (61%), vaba fraktsiooni suurus on ainult 1...2%. 17ÎČ- östradiooli metabolism toimub pĂ”hiliselt maksas ja soolestikus, kuid ka sihtorganites, mille kĂ€igus tekivad vĂ€heaktiivsed vĂ”i inaktiivsed metaboliidid, sealhulgas östroon, katehhoolöstrogeenid, mitmed östrogeensulfaadid ja glĂŒkuroniidid. Ăstrogeenid erituvad sapiga, hĂŒdrolĂŒĂŒsitakse ja reabsorbeeritakse (enterohepaatiline ringe), ning erituvad peamiselt uriiniga bioloogiliselt inaktiivsel kujul.
Noretisteroonatsetaat imendub suu kaudu manustatuna kiiresti ja transformeerub noretisterooniks (NET). Esmane metabolism toimub maksas ja teistes siseorganites. 1 mg annuse manustamise jĂ€rel saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas (ligikaudu 9 ng/ml (30 nmol/l); vahemikus 6...11 ng/ml (20...37 nmol/l)) ĂŒhe tunni jooksul. Noretisterooni poolvÀÀrtusaeg on ligikaudu 10 tundi. Noretisteroon seondub SHBG-ga (36%) ja albumiiniga (61%). TĂ€htsaimad metaboliidid on 5α-dihĂŒdronoretisterooni ja tetrahĂŒdronoretisterooni isomeerid, mis erituvad peamiselt uriiniga sulfaat- vĂ”i glĂŒkuroniidkonjugaatidena.
Noretisteroonatsetaat ei mÔjuta östradiooli farmakokineetikat.
Eakatel patsientidel ei ole farmakokineetilisi omadusi uuritud.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Ăstradiooli ja noretisteroonatsetaadi toksilisuse profiil on hĂ€sti teada. Puuduvad prekliinilised andmed, mis oleksid ravimi mÀÀrajale vajalikud lisaks ravimi omaduste kokkuvĂ”tte teistes alalĂ”ikudes toodud andmetele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti tuum: LaktoosmonohĂŒdraat MaisitĂ€rklis HĂŒdroksĂŒpropĂŒĂŒltselluloos Talk Magneesiumstearaat
PolĂŒmeerikate: HĂŒpromelloos Triatsetiin Talk
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 KÔlblikkusaeg
4 aastat.
6.4 SĂ€ilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Mitte hoida kĂŒlmkapis. Hoida sisepakend vĂ€lispakendis, valguse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
1 x 28 tabletti, 2 x 28 vÔi 3 x 28 tabletti kalenderkettaga pakendis.
28 tabletti sisaldaval kalenderkettaga pakendil on kolm osa:
- vĂ€rvilisest lĂ€bipaistmatust polĂŒpropĂŒleenist alus;
- lĂ€bipaistvast polĂŒstĂŒreenist ĂŒmmargune kate;
- vĂ€rvilisest lĂ€bipaistmatust polĂŒstĂŒreenist sĂŒdamikskaala.
KĂ”ik pakendi suurused ei pruugi olla mĂŒĂŒgil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hÀvitamiseks ja kÀsitlemiseks
Kasutamata ravimpreparaat vÔi jÀÀtmematerjal tuleb hÀvitada vastavalt kohalikele nÔuetele.
7. TEISESE MĂĂGILOA HOIDJA
UAB Ideal Trade Links KerupÄs g. 17, ZapyĆĄkis LT-53431 Kauno r. Leedu
8. TEISESE MĂĂGILOA NUMBER
1231325
9. TEISESE MĂĂGILOA VĂLJASTAMISE KUUPĂEV
29.12.2025
10. TEKSTI LĂBIVAATAMISE KUUPĂEV
Detsember 2025
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVĂTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Kliogest, 2 mg/1 mg Ă”hukese polĂŒmeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Ăks Ă”hukese polĂŒmeerikattega tablett sisaldab 2 mg östradiooli (östradioolhemihĂŒdraadina) ja 1 mg noretisteroonatsetaati
INN. Estradiolum, norethisteronum
Teadaolevat toimet omav abiaine Ăks valge Ă”hukese polĂŒmeerikattega tablett sisaldab 36,3 mg laktoosmonohĂŒdraati.
Abiainete tÀielik loetelu vt lÔik 6.1.
3. RAVIMVORM
Ăhukese polĂŒmeerikattega tabletid. Valged kaksikkumerad kaetud tabletid, millel on markeering NOVO 281. LĂ€bimÔÔt 6 mm.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 NĂ€idustused
Ăstrogeenide puudusest tingitud sĂŒmptomite hormoonasendusravi (HAR) postmenopausis naistel, kellel on viimasest menstruatsioonist möödunud rohkem kui ĂŒks aasta.
Postmenopausaalse osteoporoosi profĂŒlaktika naistel, kellel on kĂ”rgenenud risk luumurdude tekkeks ja kes ei talu vĂ”i kellele on vastunĂ€idustatud ravi teiste ravimitega, mille nĂ€idustuseks on kinnitatud osteoporoosi profĂŒlaktika (vt ka lĂ”ik 4.4). Ăle 65-aastaste naiste ravimise kogemus on piiratud.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Kliogest on pidevalt kasutatav kombineeritud hormoonasendusravi (HAR) preparaat intaktse emakaga naistele. Iga pĂ€ev, soovitavalt samal kellaajal ning ilma katkestusteta, vĂ”etakse sisse ĂŒks tablett.
MenopausijĂ€rgsete sĂŒmptomite ravi alustamiseks ja jĂ€tkamiseks tuleks kasutada madalaimat efektiivset annust vĂ”imalikult lĂŒhikese aja jooksul (vt ka lĂ”ik 4.4).
Naised, kel esineb amenorröa ja kes ei kasuta hormoonasendusravi, vĂ”i eelnevalt pidevat kombineeritud hormoonasendusravi saanud naised, vĂ”ivad Kliogest-ravi alustada suvalisel pĂ€eval. Eelnevalt tsĂŒklilist hormoonasendusravi saanud patsiendid vĂ”ivad Kliogestâi manustada kohe, kui ravi katkestusest tingitud veritsemine on lĂ”ppenud.
Kui patsient unustab ĂŒhe tableti vĂ”tmata, tuleb see tablett vĂ”tta niipea kui vĂ”imalik jĂ€rgneva 12 tunni jooksul. Kui möödunud on rohkem kui 12 tundi, tuleb see tablett minema visata. Annuse manustamata jĂ€tmisel suureneb ebaregulaarse vereerituse ja mÀÀrimise tĂ”enĂ€osus.
4.3 VastunÀidustused
- RinnanÀÀrmevÀhk vÔi selle kahtlus; rinnanÀÀrmevÀhi esinemine anamneesis.
- ĂstrogeensĂ”ltuvad pahaloomulised kasvajad, esinemine anamneesis vĂ”i nende kahtlus (nt
endomeetriumivÀhk).
- Ebaselge pÔhjusega vereeritus tupest.
- Ravimata endomeetriumi hĂŒperplaasia.
- Varem esinenud vĂ”i esinev venoosne trombemboolia (sĂŒvaveenide tromboos, kopsuarteri
trombemboolia).
- Teadaolevad trombofiilsed hÀired (nt C-valk, S-valk vÔi antitrombiini puudulikkus, vt lÔik 4.4).
- Aktiivne vĂ”i varem esinenud arteriaalne trombemboolia (nt stenokardia, mĂŒokardiinfarkt).
- Ăge maksahaigus vĂ”i pĂ”etud maksahaigus, kui maksafunktsiooni nĂ€itajad ei ole normaliseerunud.
- Ălitundlikkus toimeainete vĂ”i ravimi mĂ”ne abiaine suhtes.
- PorfĂŒĂŒria.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinÔud kasutamisel
MenopausijĂ€rgsete sĂŒmptomite puhul tuleb hormoonasendusravi alustada vaid juhul, kui sĂŒmptomitel on ebasoodne mĂ”ju elukvaliteedile. KĂ”igil juhtudel tuleb vĂ€hemalt kord aastas hoolikalt kaaluda ravist saadava kasu ja vĂ”imalike ohtude vahekorda ning hormoonasendusravi jĂ€tkata vaid senikaua, kuni kasu ĂŒletab ohud.
Andmed menopausieelsete naiste HARga seotud riskide kohta on piiratud. Kuna absoluutne riski tase noorematel naistel on madal, siis nende ravist saadava kasu ja riski suhe on parem kui vanematel naistel.
Arstlik lÀbivaatus ja jÀlgimine
Enne hormoonasendusravi alustamist vÔi muutmist tuleb vÔtta nii patsiendi kui ka tema perekonna pÔhjalik anamnees. Arstlik lÀbivaatus (k.a vaagnaelundid ja rinnad) peab lÀhtuma anamneesist ja vastunÀidustustest ning hoiatustest ravimi kasutamisel. Ravi kÀigus tuleb patsienti regulaarselt kontrollida sÔltuvalt individuaalsest vajadusest. Naisi tuleb nÔustada, millistest muutustest oma rindades nad peaksid arstile vÔi Ôele teatama (vt allpool lÔik RinnanÀÀrmevÀhk). Asjakohased uuringud ja protseduurid, nt mammograafia, tuleb lÀbi viia tavakohaseid sÔeluuringu nÔudeid jÀrgides ja vastavalt patsiendi kliinilistele vajadustele.
JÀlgimist vajavad seisundid Patsient vajab hoolikat jÀlgimist, kui tal esineb, on kunagi esinenud ja/vÔi on raseduse vÔi varasema hormoonravi ajal Àgenenud mÔni jÀrgnevalt nimetatud haigustest. Tuleb arvestada, et eelkÔige need haigused vÔivad Kliogest-ravi ajal korduda vÔi Àgeneda:
- LeiomĂŒoom (emaka silelihaskasvaja) vĂ”i endometrioos
- Trombembooliliste haiguste riskifaktorite olemasolu (vt allpool)
- ĂstrogeensĂ”ltuvate kasvajate riskifaktorid, nĂ€iteks rinnavĂ€hi esinemine lĂ€hisugulastel
- HĂŒpertensioon
- Maksahaigused (nt maksaadenoom)
- Diabeet vaskulaarsete tĂŒsistustega vĂ”i ilma
- SapikivitÔbi
- Migreen vÔi (tugev) peavalu
- SĂŒsteemne erĂŒtematoosne luupus
- Endomeetriumi hĂŒperplaasia anamneesis (vt allpool)
- Epilepsia
- Astma
- Otoskleroos.
Ravi kohest lÔpetamist nÔudvad seisundid
Ravi tuleb viivitamatult lÔpetada vastunÀidustuse ilmnemisel ja jÀrgmiste seisundite puhul:
- Ikterus vÔi maksafunktsiooni hÀired
- MÀrkimisvÀÀrne vererÔhu tÔus
- Migreenitaolise peavalu esmakordne teke
- Rasedus.
Endomeetriumi hĂŒperplaasia ja kartsinoom
Intaktse emakaga naistel on endomeetriumi hĂŒperplaasia ja kartsinoomi risk suurenenud juhul, kui pika aja jooksul manustatakse ainult östrogeene. EndomeetriumivĂ€hi tekkeriski suurenemine ainult östrogeeni kasutajate seas on vahemikus 2âŠ12 korda suurem vĂ”rreldes mittekasutajatega, see sĂ”ltub ravi kestusest ja östrogeeni annusest (vt lĂ”ik 4.8). Ravi lĂ”petamise jĂ€rgselt vĂ”ib risk pĂŒsida vĂ€hemalt 10 aastat.
Emakaga naiste puhul vĂ€hendab ainult östrogeeni sisaldava HARiga seotud ĂŒlemÀÀrast riski progestageeni tsĂŒkliline lisamine raviskeemi vĂ€hemalt 12 pĂ€eval ĂŒhe kuu/28 pĂ€evase tsĂŒkli jooksul vĂ”i pideva kombineeritud östrogeen-progestageenravi kasutamine.
Esimestel ravikuudel vÔib esineda ebaregulaarset vereeritust ja mÀÀrimist. Kui vereeritus vÔi mÀÀrimine jÀtkub pÀrast esimesi kuid kestnud ravi, tekib pÀrast mÔnda aega kestnud ravi vÔi jÀtkub pÀrast ravi katkestamist, tuleb kindlaks teha selle pÔhjus. Pahaloomulise protsessi vÀlistamiseks vÔib vajalikuks osutuda endomeetriumi biopsia.
RinnanÀÀrmevÀhk
Ăldised tĂ”endid nĂ€itavad, et naistel, kes on saanud kombineeritud östrogeen-progestageen ravi vĂ”i ainult östrogeeni sisaldavat HARi, on rinnanÀÀrmevĂ€hi suurenenud risk sĂ”ltuvuses HARi kasutamise kestusest.
Randomiseeritud platseeboga kontrollitud uuringus Womenâs Health Initiative (WHI) ja prospektiivsete epidemioloogiliste uuringute metaanalĂŒĂŒsis on jĂ€rjepidevalt leitud, et hormoonasendusravina östrogeeni-progestageeni kombinatsiooni kasutavatel naistel on rinnanÀÀrmevĂ€hi suurenenud tekkerisk, mis ilmneb ligikaudu kolme (1âŠ4) aasta pĂ€rast (vt lĂ”ik 4.8).
Mahuka metaanalĂŒĂŒsi tulemused tĂ”endasid, et pĂ€rast ravi lĂ”petamist vĂ€heneb lisarisk aja jooksul ja riski kadumise aeg oleneb eelnenud HAR kestusest. Kui HARi kasutati kauem kui 5 aastat, vĂ”ib risk pĂŒsida 10 aastat vĂ”i kauem. Hormoonasendusravi (eriti östrogeeni-progestageeni kombinatsioonid) suurendab mammogrammil kudede tihedust, mis vĂ”ib takistada rinnanÀÀrmevĂ€hi radioloogilist avastamist.
MunasarjavÀhk
MunasarjavĂ€hki esineb palju harvem kui rinnanÀÀrmevĂ€hki. Ulatuslikust metaanalĂŒĂŒsist saadud epidemioloogilised andmed nĂ€itavad veidi suuremat riski naistel, kes kasutavad ainult östrogeeni vĂ”i östrogeen-progestageeni kombinatsiooni sisaldavat hormoonasendusravimit; see risk suureneb pĂ€rast 5-aastast kasutamist ning vĂ€heneb aja jooksul pĂ€rast ravi lĂ”petamist. MĂ”ned teised uuringud, sh WHI-uuring, viitavad sellele, et kombineeritud hormoonasendusravimite kasutamine vĂ”ib olla seotud sarnase vĂ”i veidi vĂ€iksema riskiga (vt lĂ”ik 4.8).
Venoosne trombemboolia
Hormoonasendusravi on seotud venoosse trombemboolia (VTE), sh sĂŒvaveenide tromboosi vĂ”i kopsuarteri trombemboolia, riski 1,3âŠ3 kordse suurenemisega. VTE tekib suurema tĂ”enĂ€osusega esimesel raviaastal (vt lĂ”ik 4.8).
VTE risk on suurenenud teadaolevate trombofiilsete seisunditega patsientidel ja HAR vÔib seda riski suurendada. SeetÔttu on HAR sellistel patsientidel vastunÀidustatud (vt lÔik 4.3).
VTE ĂŒldteada riskifaktorid on östrogeenide kasutamine, kĂ”rgem iga, suur operatsioon, pikaajaline liikumatus, rasvumine (BMI > 30 kg/m2), rasedus/sĂŒnnitusjĂ€rgne periood, sĂŒsteemne erĂŒtematoosne luupus ja vĂ€hk. Varikoossete veenide vĂ”imaliku rolli kohta VTE tekkes ĂŒhene seisukoht puudub.
Nagu kĂ”ikidel postoperatiivsetel patsientidel, tuleb rakendada profĂŒlaktilisi meetmeid, et vĂ€ltida operatsioonijĂ€rgset VTE-d. Kui plaanilise operatsiooni jĂ€rel on ette nĂ€ha pikaajalist liikumatust, on soovitav hormoonasendusravi 4...6 nĂ€dalat enne operatsiooni ajutiselt katkestada. Ravi tohib alustada, kui liikuvus on tĂ€ielikult taastunud.
Naistele, kelle anamneesis ei ole VTE-d esinenud, kuid kelle esimese astme sugulasel on esinenud noores eas venoosne trombemboolia, vÔib pakkuda sÔeluuringut pÀrast hoolikat nÔustamist seoses piirangutega (ainult osa trombofiilsetest defektidest avastatakse uuringu kÀigus).
Kui trombofiilne defekt avastatakse perekondlikust venoossest trombembooliast eraldi vÔi defekt on raskekujuline (nt antitrombiini, S-valgu vÔi C-valgu puudulikkus vÔi kombineeritud defektid), on HAR vastunÀidustatud.
Pidevat antikoagulantravi saavatel naistel tuleb hoolikalt kaaluda HARi kasu-riski suhet.
Kui VTE tekib ravi kĂ€igus, tuleb ravimi kasutamine lĂ”petada. Patsiendid peavad olema teadlikud trombemboolia vĂ”imalikest sĂŒmptomitest (jala valulik turse, Ă€kki tekkiv valu rinnus, hingeldus) ja nende tekkimisel kohe arsti poole pöörduma.
SĂŒdame isheemiatĂ”bi
Randomiseeritud kontrollitud uuringud ei ole kinnitanud östrogeen-progestageeni vĂ”i ainult östrogeeni sisaldava HARi kasutamise kaitsvat mĂ”ju mĂŒokardiinfarkti suhtes naistel, kellel esineb vĂ”i ei esine sĂŒdame isheemiatĂ”be.
Ăstrogeen-progestageen kombinatsiooni HARi kasutamisel on sĂŒdame isheemiatĂ”ve suhteline risk veidi suurenenud. Kuna sĂŒdame isheemiatĂ”ve absoluutse riski lĂ€htevÀÀrtus sĂ”ltub selgelt east, on sĂŒdame isheemiatĂ”ve juhtude arv tervetel menopausile lĂ€henevatel naistel östrogeen-progestageen kombinatsiooni kasutamisel vĂ€ga vĂ€ike, kuid tĂ”useb vanuse suurenedes. Isheemiline insult
Ăstrogeen-progestageen kombinatsioon ja ainult östrogeeni sisaldav ravi on seotud isheemilise insuldi riski 1,5-kordse suurenemisega. Suhteline risk ei muutu sĂ”ltuvalt east ega menopausi kestusest. Kuna aga insuldi tekkerisk sĂ”ltub east, siis HARi kasutavate naiste ĂŒldine risk insuldi tekkeks vanuse tĂ”ustes suureneb (vt lĂ”ik 4.8).
HĂŒpotĂŒroidism
Patsientidel, kes vajavad tĂŒroidhormooni asendusravi tuleb HARi kasutamisel regulaarselt kontrollida tĂŒroidhormooni funktsiooni, veendumaks, et nende tĂŒroidhormooni tasemed pĂŒsivad lubatud piirides.
Muud seisundid
Ăstrogeenid vĂ”ivad pĂ”hjustada vedelikupeetust, mistĂ”ttu tuleb hoolikalt jĂ€lgida sĂŒdame- vĂ”i neerufunktsioonihĂ€iretega patsiente.
Varasema hĂŒpertriglĂŒtserideemiaga naisi tuleks östrogeeni sisaldava vĂ”i kombineeritud hormoonasendusravi ajal pidevalt jĂ€lgida, kuna harvadel juhtudel on kirjeldatud sellises seisundis
patsientidele östrogeenide manustamisel olulist plasma triglĂŒtseriidide tĂ”usu, mis pĂ”hjustas pankreatiidi teket.
Eksogeensed östrogeenid vĂ”ivad esile kutsuda vĂ”i sĂŒvendada pĂ€riliku ja omandatud angioödeemi sĂŒmptomeid.
Ăstrogeenid suurendavad tĂŒroksiini siduva globuliini (TBG, thyroid binding globulin) hulka, mis viib kilpnÀÀrmehormoonide (mÔÔdetud valgule seotud joodina), T4 (mÔÔdetud kolonnkromatograafial vĂ”i radioimmuunanalĂŒĂŒsil) vĂ”i T3 (mÔÔdetud radioimmuunanalĂŒĂŒsil) sisalduse tĂ”usule vereringes. T3 resiini haare on vĂ€henenud, mis viitab TBG tĂ”usule. Vaba T3 ja T4 kontsentratsioonid ei muutu. Seerumis vĂ”ib suureneda ka teiste sidumisvalkude, nĂ€iteks kortikoide siduva globuliini (CBG, corticoid binding globulin) ja suguhormoone siduva globuliini (SHBG, sex-hormone-binding globulin) sisaldus. See pĂ”hjustab vastavalt kortikosteroidide ja suguhormoonide koguse suurenemist vereringes. Vabade vĂ”i bioloogiliselt aktiivsete hormoonide kontsentratsioonid ei muutu. TĂ”usta vĂ”ib teiste plasmavalkude (angiotensinogeeni/reniini substraat, alfa-1-antitrĂŒpsiin ja tseruloplasmiin) sisaldus.
HAR ei paranda kognitiivset funktsiooni. On mÔningaid tÔendeid vÔimaliku dementsuse riski suurenemise kohta naistel, kes alustavad pidevat kombineeritud vÔi ainult östrogeene sisaldava HARi kasutamist pÀrast 65. eluaastat.
ALAT aktiivsuse tÔus
Kliinilistes uuringutes patsientidel, keda raviti C-hepatiidi viiruse (HCV) infektsiooni tĂ”ttu kombinatsioonraviga (ombitasviir/paritapreviir/ritonaviir koos dasabuviiriga vĂ”i ilma), esines enam kui viiekordselt normi ĂŒlemist piiri ĂŒletavat ALAT aktiivsuse tĂ”usu oluliselt sagedamini naistel, kes kasutasid etĂŒnĂŒĂŒlöstradiooli sisaldavaid ravimeid, nagu kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid (KHK). Lisaks tĂ€heldati ALAT aktiivsuse tĂ”usu ka glekapreviiri/pibrentasviiriga ravitud naistel, kes kasutasid etĂŒnĂŒĂŒlöstradiooli sisaldavaid ravimeid, nagu KHK-d. Seevastu naistel, kes kasutasid ravimeid, mis sisaldasid etĂŒnĂŒĂŒlöstradiooli asemel muud östrogeeni (nt östradiool), oli ALAT aktiivsuse tĂ”usu esinemissagedus sarnane naistega, kes östrogeene ei kasutanud. Kuid kuna selliseid teisi östrogeene kasutanud naisi oli piiratud hulgal, on vajalik ettevaatus Kliogestâi manustamisel koos kombineeritud raviskeemiga, mis sisaldab ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri koos dasabuviiriga vĂ”i ilma vĂ”i glekapreviiri/pibrentasviiri. Vt lĂ”ik 4.5.
Kliogest tabletid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva pĂ€riliku galaktoositalumatuse, tĂ€ieliku laktaasipuudulikkuse vĂ”i glĂŒkoosi-galaktoosi imendumishĂ€iretega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Ăstrogeenide ja progestageenide metabolismi vĂ”ivad kiirendada ravimite ainevahetuses osalevate ensĂŒĂŒmide (tĂ€psemalt tsĂŒtokroom P450 ensĂŒĂŒmide) aktiivsust indutseerivad ravimid, nt antikonvulsandid (fenobarbitaal, fenĂŒtoiin, karbamasepiin) ja infektsioonivastased ravimid (rifampitsiin, rifabutiin, nevirapiin, efavirens). Ritonaviiri, telapreviiri ja nelfinaviiri (ehkki tuntud kui tugevad inhibiitorid) samaaegsel kasutamisel steroidhormoonidega ilmnevad, vastupidi, indutseerivad omadused. Liht-naistepunaĂŒrti (Hypericum perforatum) sisaldavate taimsete preparaatide manustamine vĂ”ib aktiveerida östrogeenide ja progestageenide metabolismi.
Kliiniliselt vĂ”ib östrogeenide ja progestageenide aktiveerunud metabolism pĂ”hjustada toime vĂ€henemist ja menstruatsioonitsĂŒkli muutusi.
Ăstrogeeni sisaldava HAR toime teistele ravimitele
On nĂ€idatud, et östrogeene sisaldavad hormonaalsed rasestumisvastased vahendid vĂ€hendavad lamotrigiiniga koosmanustamisel mĂ€rkimisvÀÀrselt lamotrigiini plasmakontsentratsiooni selle glĂŒkuronisatsiooni esilekutsumise tĂ”ttu. See vĂ”ib vĂ€hendada kontrolli krambihoogude tekke ĂŒle. Kuigi
vÔimalikke koostoimeid hormoonasendusravi ja lamotrigiini vahel ei ole uuritud, on sarnase koostoime esinemine oodatav, mis vÔib viia krambihoogude kontrolli vÀhenemiseni naistel, kes kasutavad neid ravimeid koos.
FarmakodĂŒnaamilised koostoimed
Kliinilistes uuringutes patsientidel, keda raviti HCV-infektsiooni tĂ”ttu kombinatsioonraviga (ombitasviir/paritapreviir/ritonaviir koos dasabuviiriga vĂ”i ilma; glekapreviir/pibrentasviir), esines enam kui viiekordselt normi ĂŒlemist piiri ĂŒletavat ALAT aktiivsuse tĂ”usu oluliselt sagedamini naistel, kes kasutasid etĂŒnĂŒĂŒlöstradiooli sisaldavaid ravimeid, nagu kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid (KHK). Seevastu naistel, kes kasutasid ravimeid, mis sisaldasid etĂŒnĂŒĂŒlöstradiooli asemel muud östrogeeni (nt östradiool), oli ALAT aktiivsuse tĂ”usu esinemissagedus sarnane naistega, kes östrogeene ei kasutanud. Kuid kuna selliseid teisi östrogeene kasutanud naisi oli piiratud hulgal, on vajalik ettevaatus Kliogestâi manustamisel koos kombineeritud raviskeemiga, mis sisaldab ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri koos dasabuviiriga vĂ”i ilma vĂ”i glekapreviiri/pibrentasviiri (vt lĂ”ik 4.4).
Ăstrogeenid vĂ”ivad mĂ”jutada mĂ”nede laboratoorsete analĂŒĂŒside tulemusi, nagu nĂ€iteks glĂŒkoosi tolerants- vĂ”i tĂŒroidfunktsiooni testid.
Kliogestâi toimeainete sisaldust vereseerumis vĂ”ivad tĂ”sta ka maksa mikrosomaalsete ensĂŒĂŒmide aktiivsust pĂ€rssivad ravimid (nt ketokonasool).
TsĂŒklosporiiniga koosmanustamine vĂ”ib tsĂŒklosporiini maksas toimuva metabolismi aeglustumise tĂ”ttu pĂ”hjustada tsĂŒklosporiini, kreatiniini ja transaminaasi taseme tĂ”usu veres.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Kliogest ei ole raseduse ajal nÀidustatud. Kui rasestumine toimub ravi ajal, tuleb Kliogest-ravi kohe lÔpetada.
Piiratud arvu raseduste jÀlgimisel kogutud kliiniliste andmete pÔhjal on lootel tÀheldatud noretisterooni kÔrvaltoimete teket. Suukaudseks kontratseptsiooniks ja hormoonasendusraviks kasutatavatest tavalistest annustest suuremate annuste puhul tÀheldati naissoost loodete maskulinisatsiooni. Enamiku epidemioloogiliste uuringute tulemused ei ole seni nÀidanud teratogeenset vÔi fetotoksilist toimet, kui östrogeene vÔi progestageene manustati teadmata raseduse ajal.
Imetamine
Kliogest ei ole imetamise ajal nÀidustatud.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Kliogestâil ei ole toimet autojuhtimise vĂ”i masinate kĂ€sitsemise vĂ”imele.
4.8 KÔrvaltoimed
Kliiniline kogemus
KĂ”ige sagedamini Kliogest-ravi ajal kirjeldatud kĂ”rvaltoimed olid vereeritus tupest ja rindade valulikkus/tundlikkus, mida kirjeldati ligikaudu 10%...30% patsientidest. Vereeritus tupest tekkis tavaliselt esimestel ravikuudel. Rindade valulikkus möödus tavaliselt pĂ€rast mĂ”nekuulist ravi. JĂ€rgnevas tabelis on toodud ĂŒldhinnangu jĂ€rgi vĂ”imalikult ravimiga seotud kĂ”rvaltoimed, mida on tĂ€heldatud
randomiseeritud kliiniliste uuringute kĂ€igus Kliogestâi vĂ”i sarnast HAR-preparaati saanud patsientidel kĂ”rgema esinemissagedusega kui platseebo manustajatel:
OrgansĂŒsteemi VĂ€ga sage Sage Aeg-ajalt Harv klass â„1/10 â„ 1/100; <1/10 â„1/1000; <1/100 â„1/10 000; <1/1000 Infektsioonid ja Genitaalne kandidiaas infestatsioonid vĂ”i vaginiit, vt ka ImmuunsĂŒsteemi Ălitundlikkus, vt hĂ€ired ka âNaha ja Ainevahetus- ja Vedelikupeetus, vt ka toitumishĂ€ired âĂldised hĂ€ired ja PsĂŒhhiaatrilised Depressioon vĂ”i NĂ€rvilisus hĂ€ired depressiooni NĂ€rvisĂŒsteemi Peavalu, migreen vĂ”i hĂ€ired migreeni Ă€genemine Vaskulaarsed Pindmine Kopsuemboolia, hĂ€ired tromboflebiit sĂŒvaveenide Seedetrakti Iiveldus KĂ”hupuhitus vĂ”i hĂ€ired KĂ”huvalu, -gaasid Naha ja Alopeetsia, nahaaluskoe hirsutism vĂ”i kahjustused akne Lihaste, luustiku Seljavalu ja sidekoe Jalakrambid kahjustused Reproduktiivse Rindade Rindade turse vĂ”i sĂŒsteemi ja tundlikkus vĂ”i suurenemine rinnanÀÀrme valulikkus MĂŒoomisĂ”lmede hĂ€ired suurenemine vĂ”i Ăldised hĂ€ired ja Perifeersed tursed Ravimi manustamiskoha ebaefektiivsus reaktsioonid Uuringud Kehakaalu tĂ”us
TuruletulekujÀrgne kogemus
Lisaks ĂŒlalpool toodud ravimi kĂ”rvaltoimetele, on jĂ€rgnevalt toodud spontaanselt teatatud kĂ”rvaltoimed, mis on ĂŒldhinnangu pĂ”hjal vĂ”imalikult seotud Kliogestâi raviga. Spontaanselt teavitati kĂ”rvaltoimetest vĂ€ga harva (< 1/10 000, teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)). KĂ”igist turuletulekujĂ€rgsel perioodil esinevatest ravimi kĂ”rvaltoimetest, eriti tavalistest ja hĂ€stituntud kĂ”rvaltoimetest, ei teatata alati. Toodud esinemissagedusi tuleb vastavalt sellele tĂ”lgendada.
- Hea- ja pahaloomulised kasvajad (sh tsĂŒstid ja polĂŒĂŒbid): endomeetriumivĂ€hk.
- ImmuunsĂŒsteemi hĂ€ired: ĂŒldised ĂŒlitundlikkusreaktsioonid (nt anafĂŒlaktiline reaktsioon/ĆĄokk).
- PsĂŒhhiaatrilised hĂ€ired: unetus, Ă€revus, libiido langus, libiido tĂ”us.
- NĂ€rvisĂŒsteemi hĂ€ired: pearinglus, ajuinsult.
- Silma kahjustused: nÀgemishÀired.
- SĂŒdame hĂ€ired: mĂŒokardiinfarkt.
- Vaskulaarsed hĂ€ired: hĂŒpertensiooni sĂŒvenemine.
- Seedetrakti hĂ€ired: dĂŒspepsia, oksendamine.
- Maksa ja sapiteede hÀired: sapipÔiehaigus, sapikivitÔbi, sapikivitÔve Àgenemine, sapikivide taasteke.
- Naha ja nahaaluskoe kahjustused: seborröa, nahalööve, angioneurootiline ödeem.
- Reproduktiivse sĂŒsteemi ja rinnanÀÀrme hĂ€ired: endomeetriumi hĂŒperplaasia, vulvovaginaalne pruritus.
- Uuringud: kehakaalu langus, vererÔhu tÔus.
Ăstrogeeni/progestageeni raviga seoses on kirjeldatud muid kĂ”rvaltoimeid:
- Naha ja nahaaluskoe kahjustused: kloasm, multiformne erĂŒteem, nodoosne erĂŒteem, vaskulaarne purpur.
- Arvatav dementsus ĂŒle 65-aastastel (vt lĂ”ik 4.4).
- Kuivsilmsus.
- Muutused pisarakile koostises.
RinnanÀÀrmevÀhi risk
Enam kui 5 aastat östrogeen-progestageen kombineeritud ravi saanud naistel on tÀheldatud rinnanÀÀrmevÀhi riski kuni 2-kordset suurenemist.
Ainult östrogeenravi kasutajatel on risk madalam, kui östrogeen-progestageen kombinatsiooni kasutajatel.
Riski tase sÔltub kasutamise kestusest (vt lÔik 4.4).
Suurima randomiseeritud platseebokontrollitud uuringu (WHI Study) ja mahukaima prospektiivsete epidemioloogiliste uuringute metaanalĂŒĂŒsi tulemustel pĂ”hinevad absoluutse riski hinnangud on esitatud allpool. Prospektiivsete epidemioloogiliste uuringute mahukaim metaanalĂŒĂŒs
Hinnanguline rinnanÀÀrmevĂ€hi lisarisk pĂ€rast 5-aastast ravi naistel kehamassiindeksiga 27 (kg/mÂČ) Vanus HARi Esinemissagedus 1000 Riskisuhe Lisajuhud 1000 HAR kasutaja alguses HAR mittekasutaja kohta kohta pĂ€rast 5 aastat
(aastates) 5 aasta jooksul (50âŠ54 a)*
50 13,3 1,2 2,7
50 13,3 1,6 8,0
* TavapĂ€rane esinemissagedus 2015. aastal Inglismaal naistel kehamassiindeksiga 27 (kg/mÂČ) MĂ€rkus: Kuna rinnanÀÀrmevĂ€hi esinemissagedus erineb EL riikides, muutub rinnanÀÀrmevĂ€hi lisajuhtude arv samuti proportsionaalselt.
Hinnanguline rinnanÀÀrmevĂ€hi lisarisk pĂ€rast 10-aastast ravi naistel kehamassiindeksiga 27 (kg/mÂČ) Vanus HARi Esinemissagedus 1000 Riskisuhe Lisajuhud 1000 HAR kasutaja
alguses HAR mittekasutaja kohta kohta pĂ€rast 10 aastat (aastates) 10 aasta jooksul (50âŠ59 a)*
50 26,6 1,3 7,1
50 26,6 1,8 20,8
* TavapĂ€rane esinemissagedus 2015. aastal Inglismaal naistel kehamassiindeksiga 27 (kg/mÂČ) MĂ€rkus: Kuna rinnanÀÀrmevĂ€hi esinemissagedus erineb EL riikides, muutub rinnanÀÀrmevĂ€hi lisajuhtude arv samuti proportsionaalselt. US WHI uuringud â rinnanÀÀrmevĂ€hi lisarisk pĂ€rast 5 aastast kasutamist Vanusevahemik Esinemissagedus 1000 Riskisuhe ja Lisajuhud 1000 HAR
(aastad) naise kohta platseebo 95% CI kasutaja kohta 5 aasta rĂŒhmas 5 aasta jooksul jooksul (95% CI)
50...79 21 0,8 (0,7...1,0) -4 (-6...0)*
50...79 17 1,2 (1,0...1,5) 4 (0...9)
* WHI uuringus emakata naised, kellel rinnanÀÀrmevĂ€hi risk ei suurenenud. ** Ravi esimese 5 aasta jooksul riski suurenemist ei esinenud, kui analĂŒĂŒsiti naisi, kes varem ei olnud HAR kasutanud. PĂ€rast 5 aastat oli risk suurem kui mittekasutajatel. EndomeetriumivĂ€hi risk
EndomeetriumivÀhi risk on ligikaudu 5-l HARi mittekasutaval emakaga naisel 1000-st.
Emakaga naistel ei ole soovitav kasutada ainult östrogeeni sisaldavat HARi, kuna see suurendab endomeetriumivÀhi riski (vt lÔik 4.4).
SĂ”ltuvalt ainult östrogeeni sisaldava ravi kestusest ja östrogeeni annusest, varieerub epidemioloogilistes uuringutes endomeetriumivĂ€hi riski suurenemine vahemikus 5 kuni 55 lisajuhtu iga 1000 naise kohta vanuses 50âŠ65. Progestageeni lisamine ainult östrogeeni sisaldavale ravile vĂ€hemalt 12 pĂ€eval tsĂŒkli jooksul vĂ”ib ennetada riski suurenemist. Million Women Study uuringus ei esinenud kombineeritud HARi (jĂ€rjestikuline vĂ”i pidev) kasutamisel 5 aasta jooksul endomeetriumivĂ€hi riski suurenemist (RR 1,0 (0,8...1,2)).
MunasarjavÀhi risk
Ainult östrogeeni vÔi östrogeen-progestageeni kombinatsiooni sisaldavat hormoonasendusravi on seostatud munasarjavÀhi diagnoosimise riski vÀhese suurenemisega (vt lÔik 4.4).
MetaanalĂŒĂŒs, mis hĂ”lmas 52 epidemioloogilist uuringut, nĂ€itas munasarjavĂ€hi suuremat riski kĂ€esoleval ajal hormoonasendusravi saavatel naistel vĂ”rreldes naistega, kes ei ole kunagi hormoonasendusravi saanud (RR 1,43; 95% usaldusvahemik 1,31â1,56). 50âŠ54-aastastel naistel, kes on saanud hormoonasendusravi 5 aastat, tĂ€hendab see umbes ĂŒht munasarjavĂ€hi lisajuhtu 2000 kasutaja kohta. 50âŠ54-aastastel naistel, kes ei saa hormoonasendusravi, diagnoositakse 5-aastase perioodi vĂ€ltel munasarjavĂ€hk umbes kahel naisel 2000-st.
Venoosse trombemboolia risk
HARi seostatakse venoosse trombemboolia (VTE) 1,3...3-kordse suhtelise riski suurenemisega, sh sĂŒvaveenide tromboos vĂ”i kopsuemboolia. Selliste juhtude esinemissagedus on tĂ”enĂ€olisem HARi kasutamise esimesel aastal (vt lĂ”ik 4.4). WHI uuringu tulemused on esitatud allpool:
WHI uuringud â VTE lisarisk pĂ€rast 5 aastast kasutamist Vanusevahemik Esinemissagedus 1000 Riskisuhe ja Lisajuhud 1000 HAR (aastad) naise kohta platseebo 95% CI kasutaja kohta 5 aasta rĂŒhmas 5 aasta jooksul jooksul (95% CI)
50...59 7 1,2 (0,6...2,4) 1 (-3...10)
50...59 4 2,3 (1,2...4,3) 5 (1...13)
*Uuring emakata naistel
SĂŒdame isheemiatĂ”ve risk
SĂŒdame isheemiatĂ”ve risk on vĂ€hesel mÀÀral suurenenud kombineeritud östrogeen-progestageen HARi kasutajatel vanuses ĂŒle 60 eluaasta (vt lĂ”ik 4.4).
Isheemilise insuldi risk
Ainult östrogeeni sisaldava ja östrogeen-progestageenravi kasutamist on seostatud isheemilise insuldi suhtelise riski 1,5-kordse suurenemisega. HARi kasutamise ajal hemorraagilise insuldi risk ei ole suurenenud. Suhteline risk ei sĂ”ltu vanusest ega kasutamise ajast, kuid riski lĂ€htevÀÀrtus on selgelt vanusest sĂ”ltuv. HARi kasutavatel naistel suureneb ĂŒldine insuldi risk vanuse suurenedes (vt lĂ”ik 4.4).
WHI kombineeritud uuringud â isheemilise insuldi* lisarisk 5 aastase kasutamise jooksul Vanusevahemik Esinemissagedus 1000 Riskisuhe ja Lisajuhud 1000 HAR (aastad) naise kohta platseebo 95% CI kasutaja kohta 5 aasta rĂŒhmas 5 aasta jooksul jooksul (95% CI)
50...59 8 1,3 (1,1...1,6) 3 (1...5)
* Isheemilist ja hemorraagilist insulti ei eristatud
VÔimalikest kÔrvaltoimetest teatamine
Ravimi vĂ”imalikest kĂ”rvaltoimetest on oluline teatada ka pĂ€rast ravimi mĂŒĂŒgiloa vĂ€ljastamist. See vĂ”imaldab jĂ€tkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kĂ”igist vĂ”imalikest kĂ”rvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Ăleannustamine
Suukaudsete östrogeenide ĂŒleannustamise sĂŒmptomiteks on rindade tundlikkus, iiveldus, oksendamine ja/vĂ”i metrorraagia. Progestageeni ĂŒleannustamine vĂ”ib pĂ”hjustada depressiivset meeleolu, kurnatust, aknet ja hirsutismi. Ravi on sĂŒmptomaatiline.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 FarmakodĂŒnaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rĂŒhm: Gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid. ATC kood: G03FA01.
Ăstradiool: toimeaine 17ÎČ-östradiool on keemiliselt ja bioloogiliselt identne inimese endogeense östradiooliga. Ăstradiool kompenseerib östrogeenide sekretsiooni menopausijĂ€rgset vĂ€henemist ja leevendab sellest tingitud sĂŒmptomeid.
Ăstrogeen hoiab Ă€ra menopausi- vĂ”i ovariektoomiajĂ€rgse luumassi vĂ€henemise.
Noretisteroonatsetaat: sĂŒnteetiline progestageen, mille toime on sarnane progesteroonile (looduslik naissuguhormoon). Kuna östrogeenid soodustavad emakalimaskesta kasvu, suureneb ainult östrogeenide kasutamisel risk endomeetriumi hĂŒperplaasia ja -vĂ€hi tekkeks. Progestageeni lisamine raviskeemi vĂ€hendab östrogeenist tingitud riski endomeetriumi hĂŒperplaasia tekkeks naistel, kellel ei ole emakat eemaldatud.
Menopausi sĂŒmptomite taandumine saavutatakse esimestel ravinĂ€dalatel.
Kliogest on hormoonasendusraviks mĂ”eldud kombineeritud preparaat, mille kasutamise eesmĂ€rgiks on hoida Ă€ra sekventsiaalse ehk tsĂŒklilise HAR-ga seostatud regulaarse menstruatsioonitaolise verejooksu teket. Amenorröad (puudub vereeritus ja mÀÀrimine) tĂ€heldati 10âŠ12-kuulise ravi vĂ€ltel 94% naistest. Esimese kolme ravikuu ajal esines vereeritus ja/vĂ”i mÀÀrimine 30% naistest ja 10âŠ12-kuulise ravi ajal 6% naistest.
MenopausijĂ€rgset östrogeenipuudust seostatakse luukoe ainevahetuse kiirenemisega ja luumassi vĂ€henemisega. Ăstrogeenide toime luu mineraalsele tihedusele on annusest sĂ”ltuv. Kaitsetoime kestab senikaua, kuni ravi jĂ€tkub. PĂ€rast hormoonasendusravi lĂ”petamist kulgeb luumassi vĂ€henemine samas tempos kui ravi mittesaanud naistel. WHI-uuringu ja uuringute metaanalĂŒĂŒside andmetel vĂ€heneb naistel, kes kasutavad HARi, östrogeene ĂŒksi vĂ”i kombinatsioonis progestageeniga (manustatuna valdavalt tervetele naistele), reieluukaela piirkonna, lĂŒlisamba ja teiste osteoporootiliste luumurdude risk. HAR vĂ”ib luumurde Ă€ra hoida ka madala luutihedusega ja/vĂ”i kindlakstehtud osteoporoosiga naistel, kuid selle kohta on tĂ”endusmaterjal piiratud.
Kliogestâi mĂ”ju luu mineraalsele tihedusele hinnati kaheaastases randomiseeritud topeltpimedas platseeboga kontrollitud uuringus, kus osalesid menopausijĂ€rgses eas naised (n=327, kellest 48 manustas Kliogestâi). KĂ”ik naised said lisaks 1000 mg kaltsiumi ööpĂ€evas. Kliogest hoidis olulisel mÀÀral Ă€ra luumassi kao lĂŒlisamba nimmepiirkonnas, puusaluus, kodarluu distaalses osas ja kogu luustikus, vĂ”rreldes platseebo manustajatega, kes said lisaks samuti kaltsiumi. Varajases menopausijĂ€rgses eas (1âŠ5 aastat pĂ€rast menopausi) naistel oli luu mineraalse tiheduse protsentuaalne muutus algvÀÀrtusega vĂ”rreldes lĂŒlisamba nimmeosas, reieluukaela piirkonnas ja reieluu trohhanteri piirkonnas vastavalt 5,4±0,7%, 2,9±0,8% ja 5,0±0,9%. Nende naiste osakaal, kelle luu mineraalne tihedus pĂŒsis Kliogestâi manustamise ajal sama vĂ”i tĂ”usis, oli kaheaastase ravi jĂ€rel 91%.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Suu kaudu manustatav mikroniseeritud 17ÎČ-östradiool imendub seedetraktist kiiresti. Ta lĂ€bib ulatusliku esmase metabolismi maksas ja teistes siseorganites. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas (ligikaudu 44 pg/ml (161 pmol/l); vahemikus 30...53 pg/ml (110âŠ194 pmol/l)) saabub 6 tunni jooksul pĂ€rast Kliogestâi manustamist. 17ÎČ-östradiooli poolvÀÀrtusaeg on ligikaudu 18 tundi. Vereringes on ta seotud SHBG-ga (37%) ja albumiiniga (61%), vaba fraktsiooni suurus on ainult 1...2%. 17ÎČ-östradiooli metabolism toimub pĂ”hiliselt maksas ja soolestikus, kuid ka sihtorganites, mille kĂ€igus tekivad vĂ€heaktiivsed vĂ”i inaktiivsed metaboliidid, sealhulgas östroon, katehhoolöstrogeenid, mitmed östrogeensulfaadid ja glĂŒkuroniidid. Ăstrogeenid erituvad sapiga, hĂŒdrolĂŒĂŒsitakse ja reabsorbeeritakse (enterohepaatiline ringe), ning erituvad peamiselt uriiniga bioloogiliselt inaktiivsel kujul.
Noretisteroonatsetaat imendub suu kaudu manustatuna kiiresti ja transformeerub noretisterooniks (NET). Esmane metabolism toimub maksas ja teistes siseorganites. 1 mg annuse manustamise jĂ€rel saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas (ligikaudu 9 ng/ml (30 nmol/l); vahemikus 6...11 ng/ml (20...37 nmol/l)) ĂŒhe tunni jooksul. Noretisterooni poolvÀÀrtusaeg on ligikaudu 10 tundi. Noretisteroon seondub SHBG-ga (36%) ja albumiiniga (61%). TĂ€htsaimad metaboliidid on 5ïĄ-dihĂŒdronoretisterooni ja tetrahĂŒdronoretisterooni isomeerid, mis erituvad peamiselt uriiniga sulfaat- vĂ”i glĂŒkuroniidkonjugaatidena.
Noretisteroonatsetaat ei mÔjuta östradiooli farmakokineetikat.
Eakatel patsientidel ei ole farmakokineetilisi omadusi uuritud.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Ăstradiooli ja noretisteroonatsetaadi toksilisuse profiil on hĂ€sti teada. Puuduvad prekliinilised andmed, mis oleksid ravimi mÀÀrajale vajalikud lisaks ravimi omaduste kokkuvĂ”tte teistes alalĂ”ikudes toodud andmetele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti tuum: LaktoosmonohĂŒdraat, maisitĂ€rklis, hĂŒdroksĂŒpropĂŒĂŒltselluloos, talk, magneesiumstearaat.
PolĂŒmeerikate: HĂŒpromelloos, triatsetiin ja talk.
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 KÔlblikkusaeg
4 aastat.
6.4 SĂ€ilitamise eritingimused
Mitte hoida kĂŒlmkapis. Hoida sisepakend vĂ€lispakendis, valguse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
1 x 28 tabletti vÔi 3 x 28 tabletti kalenderkettaga pakendis.
28 tabletti sisaldaval kalenderkettaga pakendil on kolm osa:
- vĂ€rvilisest lĂ€bipaistmatust polĂŒpropĂŒleenist alus;
- lĂ€bipaistvast polĂŒstĂŒreenist ĂŒmmargune kate;
- vĂ€rvilisest lĂ€bipaistmatust polĂŒstĂŒreenist sĂŒdamikskaala.
KĂ”ik pakendi suurused ei pruugi olla mĂŒĂŒgil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hÀvitamiseks ja kÀsitlemiseks
Kasutamata ravimpreparaat vÔi jÀÀtmematerjal tuleb hÀvitada vastavalt kohalikele nÔuetele
7. MĂĂGILOA HOIDJA
Novo Nordisk A/S DK-2880 BagsvĂŠrd Taani
8. MĂĂGILOA NUMBER
204998
9. ESMASE MĂĂGILOA VĂLJASTAMISE/MĂĂGILOA UUENDAMISE KUUPĂEV
MĂŒĂŒgiloa esmase vĂ€ljastamise kuupĂ€ev: 19.06.1998 MĂŒĂŒgiloa viimase uuendamise kuupĂ€ev: 10.06.2011
10. TEKSTI LĂBIVAATAMISE KUUPĂEV
September 2024