Ibandronic acid synthon 150mg – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

õhukese polümeerikattega tablett (150mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ibandronic acid Synthon 150 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. − Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda. − Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga. − Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased. − Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1 Mis ravim on Ibandronic acid Synthon ja milleks seda kasutatakse

Ibandronic acid Synthon kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse bisfosfonaatideks. See sisaldab toimeainena ibandroonhapet. Ibandronic acid Synthon võib ravida luukadu, peatades luukoe edasise vähenemise ja suurendades luumassi enamikel ravimit kasutavatel naistel, isegi siis, kui nad ei märka ega tunne erinevust. Ibandronic acid Synthon võib aidata vähendada luumurdude (fraktuurid) tekkeriski. Luumurdude vähenemine ilmnes lülisamba osas, kuid mitte puusade osas.

Ibandronic acid Synthon’it määratakse teile menopausijärgse osteoporoosi raviks, sest teil on suurenenud risk luumurdude tekkeks. Osteoporoos on luude hõrenemine ja nõrgenemine, mis on tavaline naistel pärast menopausi. Menopausis ei tooda naiste munasarjad enam naissuguhormooni – östrogeeni –, mis aitab säilitada luude tugevust.

Mida varem tekib naistel menopaus, seda suurem on risk luumurdude tekkeks osteoporoosi korral. Luumurdude tekkeriski võivad suurendada veel:

• ebapiisav kogus kaltsiumit ja D-vitamiini toidus; suitsetamine või liigne alkoholitarbimine; liiga vähene kõndimine või teised kehalised tegevused; perekonnas esinev osteoporoos.

Tervislik eluviis aitab samuti suurendada ravimist saadavat kasu. Siia alla kuulub:

• tasakaalustatud koostisega ning kaltsiumi- ja D-vitamiini rikka toidu söömine;
• kõndimine või mingi muu keha koormustreeninguga tegelemine;
• suitsetamisest ja liigsest alkoholi tarvitamisest loobumine.

2 Mida on vaja teada enne Ibandronic acid Synthon’i võtmist

Ibandronic acid Synthon’it ei tohi võtta

• kui olete ibandroonhappe või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui teil esinevad teatud probleemid söögitoruga, nagu söögitoru kitsenemus või neelamisraskus;

• kui te ei suuda seista või sirgelt istuda vähemalt tund aega (60 minutit) järjest;
• kui teil on või on olnud varem veres madal kaltsiumisisaldus. Palun pidage nõu oma arstiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Ibandronic acid Synthon’it osteoporoosi raviks saavatel patsientidel on turuletulekujärgselt väga harva teatatud kõrvaltoimest, mida nimetatakse lõualuu osteonekroosiks (luukahjustus lõualuus). Lõualuu otseonekroos võib tekkida ka pärast ravi lõppu.

Tähtis on püüda lõualuu osteonekroosi teket vältida, sest tegemist on valuga kulgeva seisundiga, mida võib olla raske ravida. Lõualuu osteonekroosi tekkeriski vähendamiseks saab rakendada ettevaatusabinõusid.

Ibandronaadiga pikaajalist ravi saavatel patsientidel on teatatud ka pikkade luude, nagu küünarluu (ulna) ja sääreluu (tibia) atüüpilistest murdudest. Need murrud tekivad pärast minimaalset traumat või mittetraumaatilistena ja mõned patsiendid kogevad enne täielikku murdu valu murru piirkonnas.

Enne ravi saamist öelge oma arstile/meditsiiniõele (tervishoiutöötajale), kui:

• teil esineb suuõõne või hammastega seotud probleeme, näiteks halb hammaste tervis, igemehaigus või on plaanis hamba väljatõmbamine;
• te ei saa korrapäraselt hambaravi või ei ole laskud kaua aega oma hambaid kontrollida;
• te olete suitsetaja (sest see võib suurendada hambaprobleemide tekkeohtu);
• te olete varem saanud ravi bisfosfonaadiga (mida kasutatakse luuhäirete raviks või ennetamiseks);
• te võtate ravimeid, mida nimetatakse kortikosteroidideks (nagu prednisoloon või deksametasoon);
• te põete vähki.

Enne Ibandronic acid Synthon’iga ravi alustamist võib arst paluda teil käia hambaarsti juures kontrollis.

Ravi ajal peate hoidma head suuõõne hügieeni (sh puhastama korrapäraselt oma hambaid) ja käima regulaarselt hambaarsti juures kontrollil. Kui kannate proteese, peavad need teile hästi sobima. Kui saate hambaravi või teile tehakse kirurgiline hambaraviprotseduur (nt hamba väljatõmbamine), teavitage oma arsti hambaravist ja öelge hambaarstile, et saate ravi Ibandronic acid Synthon’iga.

Võtke otsekohe ühendust oma arsti ja hambaarstiga, kui teil tekivad suuõõne või hammastega seotud probleemid, nagu hammaste liikuvus, valu või turse või mitteparanevad haavandid või eritus, sest need võivad olla lõualuu osteonekroosi nähud.

Mõned inimesed peavad Ibandronic acid Synthon’i võtmise ajal olema eriti ettevaatlikud. Enne Ibandronic acid Synthon’i võtmist pidage nõu oma arstiga:

• kas teil esineb ükskõik milliseid mineraalide ainevahetuse häireid (näiteks D-vitamiini puudus).
• kas teie neerud ei tööta korralikult.
• kas teil esineb mingeid neelamis- või seedehäireid.

Tekkida võib söögitoru ärritus, põletik või haavandumine, mille sümptomiteks on sageli tugev valu rinnus, tugev valu pärast toidu ja/või joogi neelamist, tugev iiveldus või oksendamine, eriti kui te ei joo pärast Ibandronic acid Synthon’i võtmist klaasitäit vett ja/või heidate tunni aja jooksul pikali. Nende sümptomite tekkimisel lõpetage Ibandronic acid Synthon’i võtmine ja pöörduge otsekohe oma arsti poole (vt lõik 3). Lapsed ja noorukid Ärge andke Ibandronic acid Synthon’it lastele ega noorukitele vanuses alla 18 aasta.

Muud ravimid ja Ibandronic acid Synthon Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Eriti:

• kaltsiumi, magneesiumi, rauda või alumiiniumi sisaldavaid toidulisandeid. Need võivad

mõjutada Ibandronic acid Synthon toimet;

• atsetüülsalitsüülhape ja teised mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) (sh

ibuprofeen, diklofenaknaatrium ja naprokseen) võivad ärritada magu ja soolestikku. Ibandronic acid Synthon võib avaldada samasugust toimet. Seetõttu olge eriti ettevaatlik, kui te võtate Ibandronic acid Synthon-ravi ajal valuvaigisteid või põletikuvastaseid ravimeid. Pärast oma igakuise Ibandronic acid Synthon’i tableti allaneelamist oodake 1 tund, enne kui võtate mingit muud ravimit, siia alla kuuluvad ka seedimist parandavad tabletid, kaltsiumipreparaadid või vitamiinid

Ibandronic acid Synthon koos toidu ja joogiga Ärge võtke Ibandronic acid Synthon’it koos toiduga. Koos toiduga võttes on Ibandronic acid Synthon’i toime nõrgem. Te võite juua vett, kuid mitte teisi jooke. Pärast Ibandronic acid Synthon’i võtmist palun oodake üks tund, enne kui sööte või joote midagi (vt lõik 3, „kuidas Ibandronic acid Synthon võtta“).

Rasedus ja imetamine Ibandronic acid Synthon on ette nähtud kasutamiseks ainult postmenopausis naistele ja seda ei tohi võtta naised, kes võivad veel rasestuda. Ärge võtke Ibandronic acid Synthon’it, kui te olete rase või toidate last rinnaga. Enne selle ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Autojuhtimine ja masinatega töötamine on lubatud, sest eeldatavalt Ibandronic acid Synthon’il ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinatega töötamise võimele.

Ibandronic acid Synthon sisaldab laktoosi ja naatriumi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tabletis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3 Kuidas Ibandronic acid Synthon’it võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ibandronic acid Synthon’i tavaline annus on üks tablett üks kord kuus.

Igakuise tableti võtmine Nende juhiste täpne järgimine on väga oluline. Juhised on koostatud selleks, et Ibandronic acid Synthon’i tablett jõuaks kiiresti makku ja väheneks võimalus ärritusnähtude tekkeks.

• Võtke üks Ibandronic acid Synthon’i tablett üks kord kuus.

• Valige üks päev kuu jooksul, mida on lihtne meeles pidada. Te võite Ibandronic acid Synthon’i

tableti võtmiseks valida kas kindla kuupäeva (näiteks iga kuu 1. kuupäev) või kindla päeva (näiteks iga kuu esimene pühapäev). Valige kuupäev, mis sobitub kõige paremini teie igapäevase elukorraldusega.

• Võtke Ibandronic acid Synthon’i tablett sisse vähemalt 6 tundi pärast viimast söömist või

joomist, v.a vesi.

• Võtke Ibandronic acid Synthon’i tablett: pärast hommikust tõusmist ning enne söömist või joomist (tühja kõhuga).

• Neelake tablett alla klaasitäie veega (vähemalt 180 ml).
• Ärge võtke tabletti suure kaltsiumisisaldusega vee, puuviljamahla ega teiste jookidega. Kui esineb

kahtlus, et kaltsiumisisaldus kraanivees võib olla kõrge (kare vesi), on soovitatav kasutada madala mineraalide sisaldusega pudelivett.

• Neelake tablett alla tervelt – ärge seda närige, purustage ega laske suus lahustuda.
• Ühe tunni jooksul (60 minutit) pärast tableti võtmist: ärge heitke pikali; kui te ei hoia ennast sirgelt (seistes või istudes), võib osa ravimist sattuda tagasi söögitorru;

• ärge sööge midagi;

• ärge jooge midagi (välja arvatud vesi, kui vajate seda); ärge võtke ühtegi teist ravimit.
• Kui te olete oodanud ühe tunni, võite süüa/juua esimest korda päevas. Kui te olete ära söönud,

VÕITE soovi korral heita pikali ja võtta vajadusel teisi ravimeid.

Ibandronic acid Synthon’i võtmise jätkamine Oluline on jätkata Ibandronic acid Synthon võtmist kord kuus senikaua, kuni arst seda teile määrab. Pärast 3-5 aastat kestnud Ibandronic acid Synthon kasutamist palun pidage nõu oma arstiga, kas peaksite jätkama Ibandronic acid Synthon võtmist.

Kui te võtate Ibandronic acid Synthon’it rohkem, kui ette nähtud Kui te olete kogemata võtnud rohkem kui ühe tableti, jooge klaasitäis piima ja rääkige otsekohe oma arstile.

Ärge kutsuge endal esile oksendamist ega heitke pikali – selle tulemusena võib Ibandronic acid Synthon ärritada teie söögitoru. Kui te unustate Ibandronic acid Synthon’it võtta

• Kui te unustasite tableti hommikul võtmata, ärge võtke tabletti samal päeval, mil see teile meenub. Selle asemel vaadake oma kalendrit, millal on planeeritud järgmise annuse võtmise aeg.

• Kui te unustasite tableti valitud päeval võtmata ja järgmise annuse võtmiseni on aega 1 kuni 7 päeva...
• Ühel nädalal ei tohi kunagi võtta kahte Ibandronic acid Synthon’i tabletti. Oodake järgmise planeeritud annuse võtmise ajani ja võtke see nagu tavaliselt; seejärel jätkake ühe tableti võtmist üks kord kuus planeeritud päeval, mis te olete oma kalendrisse märkinud.

• Kui te unustasite tableti valitud päeval võtmata ja järgmise annuse võtmiseni on aega üle 7 päeva...
• Võtke üks tablett järgmisel hommikul pärast seda, kui tablett on meenunud. Seejärel jätkake ühe tableti võtmist üks kord kuus planeeritud päeval, mille olete märkinud oma kalendrisse.

4 Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Pidage otsekohe nõu meditsiiniõe või arstiga, kui märkate mõnda järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest – te võite vajada kohest ravi:

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni ühel inimesel sajast):

• tugev valu rinnus, tugev valu pärast söömist või joomist, tugev iiveldus või oksendamine.
• neelamisraskus. Teil võib olla tekkinud tõsine söögitorupõletik, millega võivad kaasneda haavandid söögitorus või söögitoru ahenemine
• madala kaltsiumisisalduse (hüpokaltseemia) sümptomid, sealhulgas lihaskrambid või -spasmid ja/või kipitustunne sõrmedes või suu ümbruses.

Harv (võivad esineda kuni ühel inimesel tuhandest):

• sügelus, näo, huulte, keele ja kõri turse koos hingamisraskusega.
• püsiv silmavalu ja –põletik.
• esmakordselt tekkinud valu, nõrkus või ebamugavustunne reies, puusas või kubemes. Need võivad olla võimaliku ebahariliku reieluu murru varajased tunnused

Väga harv (võivad esineda kuni ühel inimesel kümnest tuhandest):

• valu või hellus suus või lõualuus. Need võivad olla tõsise lõualuuhaiguse (lõualuu nekroos ehk kärbus) varajased tunnused.
• pidage nõu oma arstiga, kui teil on kõrvavalu, eritis kõrvast ja/või kõrvapõletik. Need võivad olla kõrva luukahjustuse nähud.
• tõsine, potentsiaalselt eluohtlik allergiline reaktsioon.
• rasked nahareaktsioonid

Muud võimalikud kõrvaltoimed

Sage (võivad esineda kuni ühel inimesel kümnest):

• peavalu;
• kõrvetised, ebamugavustunne neelamisel, kõhuvalu (võib olla tingitud maopõletikust), seedehäired, iiveldus, kõhulahtisus;
• lihaskrambid, jäikustunne liigestes ja jäsemetes;
• gripilaadsed sümptomid, sh palavik, külmavärinad ja vappekülm, ebamugavustunne, luuvalu ning lihas- ning liigesvalu. Pidage nõu meditsiiniõe või arstiga, kui mõni nähtudest muutub häirivaks või kestab enam kui paar päeva;
• nahalööve.

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni ühel inimesel sajast):

• pearinglus;
• kõhupuhitus;
• seljavalu;

• väsimus- ja kurnatustunne;
• astmahood

Harv (võivad esineda kuni ühel inimesel tuhandest):

• kaksteistsõrmiksoole (esimene osa soolest) põletik, mis põhjustab kõhuvalu;
• nõgestõbi.

Kõrvaltoimetest teavitamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5 Kuidas Ibandronic acid Synthon’it säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil pärast lühendit EXP. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravim ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6 Pakendi sisu ja muu teave

Mida Ibandronic acid Synthon sisaldab

• Toimeaine on ibandroonhape. Iga tablett sisaldab ibandroonhapet (naatriummonohüdraadina).
• Teised koostisosad on Tableti sisu: laktoosmonohüdraat, krospovidoon (E1202), mikrokristalliline tselluloos (E460), kolloidne veevaba ränidioksiid (E551), naatriumstearüülfumaraat. Tableti kate: polüvinüülalkohol, makrogool/PEG 3350, talk (E553b) ja titaandioksiid (E171).

Kuidas Ibandronic acid Synthon välja näeb ja pakendi sisu Ibandronic acid Synthon tabletid on valged kuni valkjad piklikud tabletid, mille ühel küljel on märgistus “I9BE” ja teisel küljel “150”. Tabletid on saadaval blisterpakendites: 1, 3, 7, 10 või 14 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: Synthon BV Microweg 22, 6545 CM Nijmegen Holland

Tootjad: Synthon BV Microweg 22, 6545 CM Nijmegen Holland

Synthon Hispania SL Castelló 1, Polígono Las Salinas 08830 Sant Boi de Llobregat Hispaania Lek Pharmaceuticals d.d. Verovškova 57 1526 Ljubljana Sloveenia

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Bulgaaria Ibandronic acid Synthon 150 mg Ungari Ibandronsav Synthon 150mg Läti Ibandronic acid Synthon 150 mg apvalkotās tabletes Leedu Ibandronic acid Synthon 150 mg, plėvele dengtos tabletes

Holland Ibandroninezuur Synthon 150 mg, filmohulde tabletten Sloveenia Ibandronska kislina Synthon 150 mg filmsko obložene tablete

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ibandronic acid Synthon 150 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 150 mg ibandroonhapet (naatriummonohüdraadina).

INN. Acidum ibandronicum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Sisaldab 163 mg laktoosmonohüdraati. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. Valged kuni valkjad, piklikud, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega 14 mm, mille ühel küljel on märgistus “I9BE” ja teisel küljel “150”.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Osteoporoosi ravi menopausijärgses eas naistel, kellel on suurenenud risk luumurdude tekkeks (vt lõik 5.1). Tõendatud on selgroolülide murru ohu vähenemine, kuid ravimi efektiivsus reieluukaela murdude vähendamisel ei ole tõendatud.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Soovitatav annus on üks 150 mg õhukese polümeerikattega tablett üks kord kuus. Tablett tuleb eelistatult võtta iga kuu samal päeval. Ibandronic acid Synthon tuleb võtta hommikul tühja kõhuga (vähemalt 6 tundi söömata) ja üks tund enne esimest söögi- või joogikorda (va vesi, vt lõik 4.5) või enne teiste suukaudsete ravimite või toidulisandite (sh kaltsium) võtmist.

Kui annus ununeb võtmata, tuleb patsiente juhendada, et nad võtaksid ühe Ibandronic acid Synthon 150 mg tableti järgmisel hommikul pärast seda, kui tablett on meenunud, juhul kui järgmise ettenähtud annuse võtmise aeg ei ole järgneva 7 päeva jooksul. Seejärel peavad patsiendid jätkama annuse manustamist üks kord kuus esialgsel määratud kuupäeval. Kui järgmise ettenähtud annuse võtmise aeg on 7 päeva jooksul, peavad patsiendid ootama selle ajani ning seejärel jätkama ühe tableti võtmist kord kuus esialgse skeemi järgi. Samal nädalal ei tohi võtta kahte tabletti.

Kui igapäevatoidus on kaltsiumi- ja/või D-vitamiini sisaldus ebapiisav, peab patsient kasutama

lisapreparaate (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Optimaalne Ibandronic acid Synthon kestus osteoporoosi korral ei ole kindlaks määratud. Ravi jätkamise vajadust tuleb perioodiliselt ümber hinnata, lähtudes Ibandronic acid Synthon 150 mg kasu ja võimalike riskide suhtest konkreetsele patsiendile, eriti kui ravi on kestnud viis või enam aastat.

Patsientide erirühmad Neerukahjustus Kuna vastavad kliinilised kogemused on vähesed, ei soovitata Ibandronic acid Synthon kasutada patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on alla 30 ml/min (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Kerge või keskmise raskusega neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 30 ml/min või üle selle) patsientide puhul ei ole annuse kohandamine vajalik.

Maksakahjustus Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2).

Eakad Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2).

Lapsed Lastel vanuses alla 18 aasta ei ole Ibandronic acid Synthon kasutamine asjakohane ning ibandroonhappe kasutamist selles populatsioonis ei ole uuritud (vt lõigud 5.1 ja 5.2).

Manustamisviis Suukaudne.

• Tabletid neelatakse alla tervelt koos klaasitäie veega (180...240 ml). Ravimi võtmise ajal peab patsient seisma või sirgelt istuma. Suure kaltsiumisisaldusega vett kasutada ei tohi. Kui esineb kahtlus, et kaltsiumisisaldus kraanivees võib olla kõrge (kare vesi), on soovitatav kasutada madala mineraalide sisaldusega pudelivett.
• Pärast Ibandronic acid Synthon võtmist ei tohi patsient 1 tunni jooksul pikali heita.
• Ibandronic acid Synthon tohib võtta ainult joogiveega.
• Patsient ei tohi tabletti närida ega imeda, kuna see võib põhjustada haavandite teket suu ja neelu piirkonnas.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus ibandroonhappe või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
• Hüpokaltseemia.
• Söögitoru defektid, mis aeglustavad söögitoru tühjenemist, nagu striktuur või akalaasia.
• Võimetus püsti seista või sirgelt istuda vähemalt 60 minutit.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hüpokaltseemia Enne Ibandronic acid Synthon ravi alustamist tuleb korrigeerida olemasolev hüpokaltseemia. Efektiivselt tuleb ravida ka teisi luu ja mineraalide ainevahetuse häireid. Kõikide patsientide puhul on tähtis piisavas koguses kaltsiumi ja D-vitamiini manustamine.

Seedetrakti ärritus Suu kaudu manustatavad bisfosfonaadid võivad põhjustada seedetrakti ülemise osa limaskesta paikset ärritust. Võimaliku ärritava toime ja olemasoleva seedetrakti haiguse võimaliku süvenemise tõttu peab olema ettevaatlik Ibandronic acid Synthon manustamisel seedetrakti ülemise osa ägedate haigustega patsientidele

(nt teadaolev Barretti söögitoru, düsfaagia, muud söögitoruhaigused, gastriit, duodeniit või haavandid). Suukaudsete bisfosfonaatidega ravi saavatel patsientidel on kõrvaltoimetena kirjeldatud ösofagiiti, söögitoruhaavandeid ja erosioone, mis mõningatel juhtudel on olnud rasked ja vajanud hospitaliseerimist, harva koos verejooksuga või selle tagajärjel tekkinud söögitoru striktuuri või perforatsiooniga. Söögitoru raskete kõrvaltoimete risk tundub olevat suurem patsientidel, kes ei järgi annustamisjuhiseid ja/või jätkavad suukaudsete bisfosfonaatide võtmist pärast söögitoru ärritusele viitavate sümptomite tekkimist. Patsiendid peavad pöörama erilist tähelepanu annustamisjuhistele ning olema võimelised neid järgima (vt lõik 4.2). Arstid peavad olema tähelepanelikud mistahes kaebuste ja sümptomite suhtes, mis viitavad võimalikule söögitorukahjustusele ning patsiente tuleb juhendada, et nad lõpetaksid Ibandronic acid Synthon 150 mg võtmise ja pöörduksid arsti poole, kui neil tekib düsfaagia, valulikkus neelamisel, rinnakutagune valu või kõrvetised või nende süvenemine. Kuigi kontrollitud kliinilistes uuringutes riski suurenemist ei täheldatud, on turuletulekujärgselt suukaudsete bisfosfonaatide kasutamisel kirjeldatud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandeid, millest mõned on olnud rasked ja komplikatsioonidega. Kuna nii mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid kui ka bisfosfonaate seostatakse seedetrakti ärrituse tekkega, tuleb nende samaaegsel manustamisel olla ettevaatlik.

Lõualuu osteonekroos Ibandroonhapet osteoporoosi raviks saavatel patsientidel on turuletulekujärgselt väga harva teatatud lõualuu osteonekroosi juhtudest (vt lõik 4.8). Patsientidel, kellel on suuõõnes paranemata avatud pehmete kudede kahjustused, tuleb ravi või uue ravikuuri alustamine edasi lükata. Kaasuvate riskifaktoritega patsientidel on soovitatav enne ibandroonhappega ravi alustamist teostada suuõõne ja hammaste uuring koos preventiivse raviga ning individuaalne kasu ja riski suhte hindamine.

Lõualuu osteonekroosi tekkeriski hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi riskifaktoreid:

• luuresorptsiooni inhibeeriva ravimi toime tugevus (risk on suurem tugeva toimega ravimite puhul), manustamistee (risk on suurem parenteraalse manustamise puhul) ning kumulatiivne annus;
• vähk, kaasuvad haigused (nt aneemia, koagulopaatiad, infektsioon), suitsetamine;
• samaaegne ravi: kortikosteroidid, kemoteraapia, angiogeneesi inhibiitorid, pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi;
• halb suuõõne hügieen, parodondi haigused, halvasti sobivad proteesid, anamneesis suu- või hambahaigus, invasiivsed hambaraviprotseduurid (nt hamba ekstraktsioon).

Kõiki patsiente tuleb teavitada, et ibandroonhappega-ravi ajal tuleb hoida head suuõõne hügieeni, käia regulaarselt hambaarsti juures kontrollil ja teatada otsekohe igasugustest suuõõne sümptomitest, nagu hammaste liikuvus, valu või turse või mitteparanevad haavandid või eritus. Ravi ajal tohib invasiivseid hambaraviprotseduure läbi viia ainult pärast hoolikat kaalumist ning nende teostamisest tuleb hoiduda ibandroonhappega manustamise vahetus läheduses. Lõualuu osteonekroosiga patsientide raviplaani peavad koostama tihedas koostöös raviarst ja hambaarst või suukirurg, kellel on lõualuu osteonekroosi ravikogemus. Tuleks kaaluda ibandroonhappega-ravi ajutist katkestamist kuni seisundi paranemiseni ja soodustavate riskifaktorite vähendamist, kui see on võimalik. Väliskuulmekanali osteonekroos Bisfosfonaatide kasutamise korral on teatatud väliskuulmekanali osteonekroosist, peamiselt pikaajalise ravi korral. Väliskuulmekanali osteonekroosi võimalike riskitegurite hulka kuuluvad steroidide kasutamine, keemiaravi ja/või lokaalsed riskitegurid, nagu infektsioon või trauma. Väliskuulmekanali osteonekroosi võimalust tuleb arvesse võtta bisfosfonaate saavate patsientide puhul, kellel tekivad kõrvadega seotud sümptomid, sh krooniline kõrvapõletik.

Reieluu atüüpilised murrud Peamiselt pikaajaliselt osteoporoosi raviks bisfosfonaatravi saavatel patsientidel on teatatud atüüpilistest reieluu subtrohhanteersetest ja diafüüsi murdudest. Need risti- või lühikesed põikimurrud võivad tekkida

reieluu igas osas – vahetult allpool väikest pöörlit kuni ülalpool põndaülist laienemist. Need murrud tekivad mittetraumaatilistena või pärast minimaalset traumat ning mõned patsiendid kogevad enne täieliku reieluumurru teket nädalaid või kuid kestvat valu reies või kubemes, millega sageli kaasnevad pingemurru kuvatavad tunnused. Murrud on sageli kahepoolsed, mistõttu tuleb reieluu keskosa murruga bisfosfonaatravi saavatel patsientidel uurida ka vastaspoolset reieluud. Teatatud on ka selliste murdude halvast paranemisest. Patsientidel, kellel kahtlustatakse atüüpilist reieluumurdu, tuleb patsiendi seisundi ja individuaalse kasu-riski hindamise järel kaaluda bisfosfonaatravi lõpetamist. Bisfosfonaatravi ajal tuleb patsiente nõustada, et nad teataksid igasugusest valust reie, puusa või kubeme piirkonnas ja igal nimetatud sümptomitega patsiendil tuleb hinnata võimaliku atüüpilise reieluumurru esinemist (vt lõik 4.8).

Teiste pikkade luude atüüpilised murrud Pikaajalist ravi saavatel patsientidel on teatatud ka teiste pikkade luude, nagu küünarluu ja sääreluu, atüüpilistest murdudest. Nagu atüüpiliste reieluumurdude puhul, tekivad need murrud pärast minimaalset traumat või mittetraumaatilistena ja mõned patsiendid kogevad enne täielikku murdu prodromaalset valu. Küünarluumurru korral võib see olla seotud kõndimisabivahendite pikaajalise kasutamisega seotud korduva pingekoormusega (vt lõik 4.8).

Neerukahjustus Kuna kliinilised kogemused on piiratud, ei soovitata Ibandronic acid Synthon kasutada patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on alla 30 ml/min (vt lõik 5.2).

Abiained See ravimpreparaat sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ravimi koostoime toiduga Toiduga koos võtmisel ibandroonhappe suukaudne biosaadavus üldiselt väheneb. Eelkõige kaltsiumi, sh piim, ja teisi mitmevalentseid katioone (nagu näiteks alumiinium, magneesium, raud) sisaldavad tooted, , omavad tõenäoliselt mõju ibandroonhappe imendumisele, mida kinnitavad ka loomkatsed. Seetõttu ei tohi patsiendid Ibandronic acid Synthon võtmisele eelnenud ööl süüa (vähemalt 6 tundi) ja kõht peab pärast Ibandronic acid Synthon võtmist jääma üheks tunniks tühjaks (vt lõik 4.2). Koostoimed teiste ravimitega Metaboolsete koostoimete teke ei ole tõenäoline, kuna ibandroonhape ei pärsi peamisi inimese maksas olevaid P450 isoensüüme ega indutseeri maksa tsütokroom P450 süsteemi rottidel (vt lõik 5.2). Ibandroonhape eritub ainult renaalse ekskretsiooni teel ega läbi biotransformatsiooni.

Kaltsiumipreparaadid, antatsiidid ja mõned mitmevalentseid katioone sisaldavad peroraalsed ravimpreparaadid Kaltsiumipreparaadid, antatsiidid ja mõned mitmevalentseid katioone (nagu näiteks alumiinium, magneesium, raud) sisaldavad peroraalsed ravimpreparaadid omavad tõenäoliselt mõju Ibandronic acid Synthon imendumisele. Seetõttu ei tohi vähemalt kuus tundi enne ja 1 tund pärast Ibandronic acid Synthon võtmist teisi suukaudseid ravimeid võtta.

Atsetüülsalitsüülhape ja MSPVA-d Kuna atsetüülsalitsüülhape, mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) ja bisfosfonaadid põhjustavad seedetrakti ärritust, peab nende samaaegsel manustamisel olema ettevaatlik (vt lõik 4.4).

H -blokaatorid või prootonpumba inhibiitorid Enam kui 1500 patsiendist, kes osalesid ibandroonhappe erinevaid annustamisskeeme (üks kord kuus versus üks kord ööpäevas) võrdlevas uuringus BM 16549, kasutasid esimesel ja teisel aastal vastavalt 14% ja 18% patsientidest histamiini (H ) retseptorite blokaatoreid või prootonpumba inhibiitoreid. Nende seas oli seedetrakti ülaosa kõrvaltoimete esinemissagedus patsientidel, kes said ibandroonhapet annuses 150 mg üks kord kuus ning patsientidel, kes said ibandroonhapet 2,5 mg ööpäevas, sarnane. Tervetel meessoost vabatahtlikel ja menopausijärgses eas naistel põhjustas ranitidiini intravenoosne manustamine ibandroonhappe biosaadavuse suurenemist ligikaudu 20 %, seda tõenäoliselt maohappesuse vähenemise tõttu. Kuna see jääb ibandroonhappe biosaadavuse normaalse varieeruvuse piiridesse, ei ole annust vaja muuta, kui Ibandronic acid Synthon manustatakse koos H -antagonistide või teiste mao pH väärtust suurendavate ravimitega.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Ibandronic acid Synthon on ette nähtud kasutamiseks ainult postmenopausis naistele ja fertiilses eas naised ei tohi seda kasutada. Ibandronic acid Synthon kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed rottidega on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Ibandroonhapet ei tohi kasutada raseduse ajal.

Imetamine Ei ole teada, kas ibandroonhape imendub inimestel rinnapiima. Uuringud lakteerivate rottidega on näidanud ibandroonhappe madalate kontsentratsioonide esinemist piimas pärast ravimi intravenoosset manustamist. Ibandronic acid Synthon ei tohi kasutada imetamise ajal.

Fertiilsus Puuduvad inimestelt saadud andmed ibandroonhappe toime kohta. Reproduktsiooniuuringutes, kus ravimit manustati rottidele suu kaudu, põhjustas ibandroonhape fertiilsuse langust. Uuringutes, kus ravimit manustati rottidele intravenoossel teel, põhjustas ibandroonhape fertiilsuse langust suurtes ööpäevastes annustes (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Farmakodünaamiliste ja farmakokineetiliste omaduste ning kirjeldatud kõrvaltoimete põhjal on oodata, et Ibandronic acid Synthon ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte Kõige tõsisemad kirjeldatud kõrvaltoimed on anafülaktiline reaktsioon/šokk, reieluu atüüpilised murrud, lõualuu osteonekroos, seedetrakti ärritus, silmapõletik (vt lõik „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“ ja lõik 4.4). Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on liigesvalu ja gripitaolised sümptomid. Need sümptomid tekivad tüüpiliselt pärast esimese annuse manustamist, on üldjuhul lühiajalised, kerge või keskmise raskusega ning tavaliselt taanduvad ravi jätkamisel ilma ravimeetmeid rakendamata (vt lõik „Gripisarnane haigus“).

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Tabelis 1 on toodud teadaolevate kõrvaltoimete täielik loetelu. 2,5 mg ööpäevas suukaudselt manustatava ibandroonhappe ohutust hinnati 1251 patsiendil, kes osalesid neljas platseebokontrollitud kliinilises uuringus, kellest suur osa osales olulise tähtsusega kolmeaastases luumurdude uuringus (MF 4411).

Osteoporoosiga postmenopausaalses eas naistel läbiviidud kaheaastases uuringus (BM 16549) olid 150 mg üks kord kuus manustatava ibandroonhappe ja 2,5 mg ööpäevas manustatava ibandroonhappe üldised ohutusprofiilid sarnased. Nende patsientide üldine osakaal, kellel tekkis kõrvaltoime, oli ibandroonhapet 150 mg üks kord kuus saavas rühmas pärast esimest ja teist aastat vastavalt 22,7% ja 25,0% . Enamikul juhtudel ei tulnud ravi lõpetada.

Kõrvaltoimed on loetletud MedDRA organsüsteemi klassi ja esinemissageduse kategooria järgi. Esinemissageduse kategooriad on määratletud järgmise konventsiooni alusel: väga sage (>1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 1: Kõrvaltoimed, mis tekkisid postmenopausis naistel, kes said ibandroonhapet 150 mg üks kord kuus või ibandroonhapet 2,5 mg ööpäevas III faasi uuringutes BM16549 ja MF4411 ja turuletulekujärgse kogemuse käigus.

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata klass Immuunsüstee Astma ägenemine Ülitundlikkus- Anafülaktiline mi häired reaktsioon reaktsioon/šokk*† Ainevahetus- ja hüpokaltseemia† toitumishäired Närvisüsteemi Peavalu Pearinglus häired Silma Silmapõletik*† kahjustused Seedetrakti Ösofagiit, gastriit, Ösofagiit, sh Duodeniit häired* gastroösofageaaln söögitoru e reflukshaigus, haavandid või - düspepsia, ummistused ja kõhulahtisus, düsfaagia, kõhuvalu, iiveldus oksendamine, Naha ja Lööve Angioödeem, Stevensi-Johnsoni nahaaluskoe näoturse, sündroom†, kahjustused nõgestõbi multiformne Lihaste, Artralgia, Seljavalu Ebatüüpilised Lõualuu Muude luustiku ja müalgia, subtrohhanteeril osteonekroos*† pikkade sidekoe skeletilihaste ised ja luude kui kahjustused valud, diafüseaalsed Väliskuulme- reieluu lihaskrambid, reieluumurrud† kanali atüüpilised skeletilihaste osteonekroos murrud jäikus (bisfosfonaatide Üldised häired Gripisarnane Väsimus ja haigus* manustamiskoh a reaktsioonid

*Vt lisainformatsiooni allpool †Tuvastatud turuletulekujärgse kogemuse käigus.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Seedetrakti kõrvaltoimed Üks kord kuus ravimit manustatavasse uuringusse kaasati patsiendid, kellel oli anamneesis seedetrakti haigus, sh ilma hiljutise verejooksu või hospitaliseerimiseta peptilise haavandiga patsiendid, ning patsiendid ravile alluva düspepsia või refluksiga. Nende patsientide puhul puudus erinevus seedetrakti ülaosa kõrvaltoimete esinemissageduses 150 mg üks kord kuus ja 2,5 mg ööpäevas kasutamisel.

Gripisarnane haigus Gripisarnane haigus hõlmab nähtusid, milledest on teatatud kui ägeda faasi reaktsioonist või sümptomitest sh müalgia, artralgia, palavik, külmavärinad, väsimus, iiveldus, isutus või luuvalu.

Lõualuu osteonekroos Teatatud on lõualuu osteonekroosi juhtudest, valdavalt luuresorptsiooni inhibeerivaid ravimeid (nagu ibandroonhape) saanud vähihaigetel (vt lõik 4.4). Lõualuu osteonekroosi juhtudest on teatatud ibandroonhappe turuletulekujärgsel kasutamisel.

Atüüpilised subtrohanteerilised ja diafüseaalsed reieluumurrud Kuigi patofüsioloogia ei ole kindlalt teada, viitavad epidemioloogiliste uuringute tõendid atüüpiliste subtrohanteeriliste ja diafüseaalsete reieluumurdude riski suurenemisele menopausijärgse osteoporoosi pikaajalise bisfosfonaatravi korral, eriti pärast kolme kuni viie aasta pikkust kasutamist. Atüüpiliste subtrohanteeriliste ja diafüseaalsete pikkade luude murdude (bisfosfonaatide klassi kõrvaltoime) absoluutne risk on endiselt väga madal.

Silmapõletik Ibandroonhappe kasutamisel on teatatud silmapõletiku (uveiit, episkleriit ja skleriit) juhtudest. Mõnikord ei taandunud need juhud enne ibandroonhapperavi katkestamist. Anafülaktiline reaktsioon/šokk Intravenoossel teel manustatava ibandroonhappega ravitud patsientidel on kirjeldatud anafülaktilise reaktsiooni/šoki juhtusid, kaasa arvatud surmaga lõppenud juhtumeid.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võmalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Ibandronic acid Synthon üleannustamise ravi kohta spetsiifiline informatsioon puudub. Siiski, selle ravimiklassi kohta saadaolevatele andmetele tuginedes võib ibandroonhappe suukaudne üleannustamine põhjustada seedetrakti ülaosa kõrvaltoimeid (nagu näiteks maoärritus, düspepsia, ösofagiit, gastriit, seedetrakti haavandid) või hüpokaltseemiat. Ibandronic acid Synthon sidumiseks tuleb juua piima või manustada antatsiide ning kõiki tekkinud kõrvaltoimeid ravida sümptomaatiliselt. Kuna esineb risk söögitoru ärrituse tekkeks, ei tohi oksendamist esile kutsuda ning patsient peab jääma püstiasendisse.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: luuhaiguste raviks kasutatavad ained, bisfosfonaadid; ATC-kood: M05BA06

Toimemehhanism Ibandroonhape on väga tugeva toimega bisfosfonaat, mis kuulub lämmastikku sisaldavate bisfosfonaatide gruppi. Sellesse ravimgruppi kuuluvad ained toimivad selektiivselt luukoesse ja pärsivad spetsiifiliselt osteoklastide aktiivsust, luukoe moodustumist otseselt mõjutamata. Ravim ei mõjuta osteoklastide uuenemist. Ibandroonhape suurendab progressiivselt luumassi ja vähendab luumurdude esinemissagedust, kuna menopausijärgses eas naiste luukoe lagundamise kiirus langeb menopausieelsele tasemele.

Farmakodünaamilised toimed Ibandroonhappe farmakodünaamiliseks toimeks on luukoe resorptsiooni pärssimine. In vivo hoiab ibandroonhape ära luukoe destruktsiooni, mida on eksperimentaalselt tekitatud gonaadide funktsiooni pärssimise, retinoidide, kasvajate või kasvajaekstraktidega. Noortel (kiiresti kasvavatel) rottidel pärsitakse ka luukoe endogeenset resorptsiooni, mis viib normaalse luukoe massi suurenemisele võrreldes ravimit mittesaanud loomadega. Loomkatsed kinnitavad, et ibandroonhape on väga tugev osteoklastide aktiivsuse pärssija. Kasvueas rottidel ei täheldatud mineralisatsiooni inhibeerimist ka osteoporoosi raviks vajalikust annusest 5000 korda kõrgemate annuste kasutamisel.

Rottidel, koertel ja ahvidel seostati nii ravimi igapäevast kui vahelduvat (pika manustamisintervalliga) pikaajalist manustamist uue, normaalse luukoe moodustumisega ning luude mehaanilise tugevuse paranemise ja püsimisega koguni toksiliste annuste vahemikus. Inimestel leidis ibandroonhappe igapäevase ja vahelduva manustamise (manustamisintervall 9...10 nädalat) efektiivsus kinnitust kliinilises uuringus (MF 4411), kus demonstreeriti ibandroonhappe luumurde vältivat toimet.

Loomkatsetes põhjustas ibandroonhape biokeemilisi muutusi, mis viitavad annusest sõltuvale luukoe resorptsiooni pärssimisele, sh uriinist määratud luukoe kollageeni degradatsiooni markerite allasurumine (nagu näiteks deoksüpüridinoliin ja ristsidemetega seotud I tüüpi kollageeni N-telopeptiidid (NTX)).

I faasi bioekvivalentsuse uuringus, kus osalenud 72 postmenopausis naist said 150 mg suukaudselt iga 28 päeva järel kokku neli annust, täheldati esimese annuse järgset seerumi CTX inhibeerimist juba 24 tundi pärast manustamist (mediaanne inhibeerimine 28 %), inhibeerimine oli maksimaalne (69 %) 6 päeva hiljem. Kolmanda ja neljanda annuse järgselt oli mediaanne maksimaalne inhibeerimine 6 päeva pärast annuse manustamist 74 %, 28 päeva pärast neljandat annust oli mediaanne inhibeerimine vähenenud 56 %- ni. Edasise annustamiseta kaob luuresorptsiooni biokeemiliste markerite supressioon.

Kliiniline efektiivsus Tuleb kaaluda sõltumatuid riskifaktoreid, nagu näiteks madal LMT, vanus, eelnev luumurdude esinemine, luumurdude esinemine perekonnas, intensiivne luuainevahetus ning väike kehamassiindeks, et kindlaks teha naisi, kellel on suurenenud risk osteoporootiliste murdude tekkeks. Ibandroonhape 150 mg üks kord kuus

Luukoe mineraalne tihedus (LMT) Osteoporoosiga postmenopausis naistel (ravieelne lülisamba nimmeosa LMT T-skoor alla -2,5 SD) läbiviidud kaheaastases topeltpimedas mitmekeskuselises uuringus (BM 16549) demonstreeriti, et ibandroonhape 150 mg üks kord kuus on vähemalt sama efektiivne LMT suurendamisel kui ibandroonhape 2,5 mg ööpäevas. Seda demonstreeriti mõlemas, nii esimese aasta primaarses analüüsis kui teise aasta kinnitusanalüüsi tulemusnäitajaga (tabel 2).

Tabel 2: Lülisamba, kogu puusaluu, reieluukaela ja trohhanteri LMT keskmised muutused algväärtusest pärast esimest aastat (esmane analüüs) ja pärast kaheaastast ravi (protokollijärgses populatsioonis) uuringus BM 16549.

Keskmised relatiivsed ibandroonhape ibandroonhape ibandroonhape ibandroonhape

muutused 2,5 mg ööpäevas 150 mg üks kord 2,5 mg ööpäevas 150 mg üks kord algväärtusest % -des (N=318) kuus (N=294) kuus [95% CI] (N=320) (N=291)

Lülisammas L2-L4 LMT 3,9 [3,4; 4,3] 4,9 [4,4; 5,3] 5,0 [4,4; 5,5] 6,6 [60; 7,1]

Kogu puusaluu LMT 2,0 [1,7; 2,3] 3,1 [2,8; 3,4] 2,5 [2,1; 2,9] 4,2 [3,8; 4,5]

Reieluukaela LMT 1,7 [1,3; 2,1] 2,2 [1,9; 2,6] 1,9 [1,4; 2,4] 3,1 [2,7; 3,6]

Trohhanteri LMT 3,2 [2,8; 3,7] 4,6 [4,2; 5,1] 4,0 [3,5; 4,5] 6,2 [5,7; 6,7]

Peale selle tõestati prospektiivselt planeeritud esimese aasta analüüsil p=0,002 ja teise aasta analüüsil p<0,001, ibandroonhappe 150 mg üks kord kuus eelis ibandroonhappe 2,5 mg üks kord ööpäevas kasutamise ees lülisamba LMT suurendamisel. Esimesel aastal (primaarsel analüüsil) oli 91,3 % (p=0,005) ibandroonhapet 150 mg üks kord kuus saanud patsientidest LMT suurenenud üle või võrdseks normaalväärtusega (LMT responderid), võrreldes 84,0 % ibandroonhapet 2,5 mg ööpäevas saanud patsientidega. Kahe aasta järel oli ravile reageerinute protsent ibandroonhapet 150 mg üks kord kuus saanute hulgas 93,5 % (p=0,004) ja ibandroonhapet 2,5 mg ööpäevas saanute hulgas 86,4 %. Esimesel aastal oli kogu puusaluu LMT suurenenud üle normaalväärtuse või saanud sellega võrdseks 90 % (p<0,001) ibandroonhapet 150 mg üks kord kuus saanud patsientidest ja 76,7 % ibandroonhapet 2,5 mg ööpäevas saanutest. Teisel aastal oli kogu puusaluu LMT suurenenud üle normaalväärtuse või saanud sellega võrdseks 93,4 % (p<0,001) ibandroonhapet 150 mg üks kord kuus saanutest ja 78,4 % ibandroonhapet 2,5 mg ööpäevas saanutest.

Kui võtta arvesse rangemaid kriteeriume, milles kombineeritakse nii lülisamba kui kogu puusaluu LMT, oli pärast esimest aastat ravile reageerinuid 83,9 % (p<0,001) ibandroonhapet 150 mg üks kord kuus saanutest ja 65,7 % ibandroonhapet 2,5 mg ööpäevas saanutest. Kahe aasta pärast oli sellele kriteeriumile vastajaid vastavalt 87,1 % (p<0,001) 150 mg üks kord kuus saanute grupis ja 70,5 % 2,5 mg ööpäevas saanute grupis.

Luuainevahetuse biokeemilised markerid Seerumi CTX taseme kliiniliselt olulist langust täheldati kõigil hindamise ajahetkedel, st 3, 6, 12 ja 24 kuu möödudes. Pärast esimest aastat (esmane analüüs) oli mediaanne relatiivne muutus algväärtusest -76 % ibandroonhappe 150 mg üks kord kuus kasutamise korral ja -67 % ibandroonhappe 2,5 mg ööpäevas kasutamise korral. Kahe aasta pärast oli mediaanne relatiivne muutus ibandroonhappe 150 mg üks kord kuus kasutamise korral -68 % ja 2,5 mg ööpäevas kasutamise korral 62 %. Esimesel aastal identifitseeriti responderitena 83,5 % (p= 0,006) ibandroonhapet 150 mg üks kord kuus saanutest ja 73,9 % ibandroonhapet 2,5 mg ööpäevas saanutest (defineerituna kui ≥50 % langus algväärtusest). Teisel aastal identifitseeriti responderitena 78,7 % (p=0.002) ja 65,6 % patsientidest vastavalt annuste korral 150 mg üks kord kuus ja 2,5 mg ööpäevas. Uuringu BM 16549 tulemuste põhjal võib arvata, et ibandroonhape 150 mg üks kord kuus on luumurdude vältimisel vähemalt sama efektiivne kui ibandroonhape 2,5 mg ööpäevas.

Ibandroonhape 2,5 mg ööpäevas

Esialgses kolmeaastases, randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga luumurru uuringus (MF

4411) tehti kindlaks uute röntgenoloogiliste/morfomeetriliste ja kliiniliste lülisambamurdude

esinemissageduse statistiliselt ja meditsiiniliselt oluline vähenemine (tabel 3). Selles uuringus hinnati ibandroonhappe suukaudset annust 2,5 mg ööpäevas ja 20 mg vahelduvat manustamist uuritava raviskeemina. Ibandroonhapet võeti 60 minutit enne päeva esimest söögi- või joogikorda (annustamisjärgne tühja kõhu periood). Uuringusse kaasati naised vanuses 55 kuni 80 eluaastat, kellel oli menopausist möödunud vähemalt viis aastat, kelle LMT oli nimmepiirkonnas 2 kuni 5 SD alla menopausieelse keskmise näitaja (T-skoor) vähemalt ühe nim7melüli osas [L1...L4] ja kellel esines üks kuni neli lülisambamurdu uuringu alustamisel. Kõik patsiendid said 500 mg kaltsiumi ja 400 RÜ D-vitamiini ööpäevas. Ravimi tõhusust hinnati 2928 patsiendil. Ibandroonhappe 2,5 mg ööpäevas manustamine vähendas statistiliselt ja meditsiiniliselt oluliselt uute lülisambamurdude esinemissagedust. Kasutatud raviskeemi juures vähenes kolmeaastase uuringu ajal uute radiograafiliste lülisambamurdude esinemine 62 % (p=0,0001). Kahe aasta möödumisel täheldati suhtelise riski vähenemist 61 % (p=0,0006). Statistiliselt olulist erinevust üheaastase ravi järel ei saavutatud (p=0,056). Luumurruvastane toime püsis kogu uuringu vältel. Puudusid viited toime vähenemise kohta aja jooksul. Ka kliiniliste lülisambamurdude esinemissagedus vähenes oluliselt, kuni 49 % (p=0,011). Tugevat toimet lülisambamurdudele näitas ka statistiliselt oluline kehapikkuse vähenemine võrreldes platseeboga (p<0,0001).

Tabel 3: Kolmeaastase luumurdude uuringu MF 4411 tulemused (%, 95 % CI)

Suhtelise riski vähenemine 62 % (40,9; 75,1) Uued morfomeetrilised lülisambamurrud Uute morfomeetriliste lülisambamurdude 9,56 % (7,5; 11,7) 4,68 % (3,2; 6,2) esinemissagedus Kliiniliste lülisambamurdude suhtelise riski 49 % (14,03; 69,49) vähenemine Kliiniliste lülisambamurdude esinemissagedus 5,33 % (3,73; 6,92) 2,75 % (1,61; 3,89)

LMT – keskmine muutus võrreldes nimmepiirkonna 1,26 % (0,8; 1,7) 6,54 % (6,1; 7,0) algnäitajatega 3 aasta möödumisel LMT – keskmine muutus võrreldes puusapiirkonna -0,69 % (-1,0; -0,4) 3,36 % (3,0; 3,7) algnäitajatega 3 aasta möödumisel

Ibandroonhappe raviefekti täiendavaks hindamiseks analüüsiti patsientide alarühma, kellel oli uuringu alustamisel nimmepiirkonna LMT T-skoor alla –2,5. Lülisambamurru riski vähenemine langes kokku üldpopulatsiooni näitajaga.

Tabel 4: Kolmeaastase luumurdude uuringu MF 4411 tulemused (%, 95 % CI) patsientidel, kellel nimmepiirkonna LMT T-skoori algnäitaja oli alla –2,5

Suhtelise riski vähenemine 59 % (34,5; 74,3) Uued morfomeetrilised lülisambamurrud Uute morfomeetriliste lülisambamurdude 12,54 % (9,53; 15,55) 5,36 % (3,31; 7,41) esinemissagedus

Kliiniliste lülisambamurdude suhtelise riski 50 % (9,49; 71,91) vähenemine Kliiniliste lülisambamurdude esinemissagedus 6,97 % (4,67; 9,27) 3,57 % (1,89; 5,24) LMT – keskmine muutus võrreldes nimmepiirkonna 1,13 % (0,6; 1,7) 7,01 % (6,5; 7,6) algnäitajatega 3 aasta möödumisel LMT – keskmine muutus võrreldes puusapiirkonna -0,70 % (-1,1; -0,2) 3,59 % (3,1; 4,1) algnäitajatega 3 aasta möödumisel

Uuringus MF4411 osalenud patsiendikogumis ei täheldatud lülisambaväliste murdude vähenemist, kuid igapäevane ibandroonhappe annus osutus efektiivseks riskigruppi kuuluvatele patsientidele (reieluukaela LMT T-skoor < -3,0), kelle puhul täheldati lülisambaväliste murdude vähenemist 69% võrra.

Igapäevane ravi annusega 2,5 mg andis tulemuseks LMT progressiivse suurenemise skeleti vertebraalses ja mittevertebraalses osas.

Kolmeaastane nimmepiirkonna LMT suurenemine oli platseeboga võrreldes 5,3 % ja algnäitajaga võrreldes 6,5 %. Puusapiirkonnas suurenes 2,8 % reieluukaela osas, 3,4 % kogu puusapiirkonnas ja 5,5 % trochanter’i piirkonnas, võrreldes algnäitajaga. Luuainevahetuse biokeemilised markerid (nagu uriini CTX ja seerumi osteokaltsiin) näitasid oodatult supressiooni menopausieelsele tasemele ja supressiooni maksimaalne tase saavutati 3...6 kuu jooksul. Kliiniliselt olulist 50 % langust luukoe resorptsiooni biokeemiliste markerite osas täheldati juba ühe kuu möödumisel ravi alustamisest ibandroonhappe 2,5 mg-ga.

Ravi katkestamisel taastub ravieelne luukoe resorptsiooni faasi intensiivistumine, mida seostatakse menopausijärgse osteoporoosiga. Menopausijärgses eas naistelt kaks ja kolm aastat kestnud ravi järgselt võetud luukoe bioptaatide analüüsi tulemusena oli luukude normaalse kvaliteediga ja puudusid viited mineralisatsiooni häiretele.

Lapsed (vt lõigud 4.2 ja 5.2) Ibandroonhapet ei ole lastel uuritud, seetõttu selle patsiendigrupi kohta efektiivsuse või ohutuse andmed puuduvad.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ibandroonhappe peamised farmakoloogilised toimed luukoesse ei ole otseses sõltuvuses tegelikust plasmakontsentratsioonist, nagu on näidatud erinevates loomakatsetes ja inimestega läbiviidud uuringutes. Imendumine Suukaudse manustamise järgselt imendub ibandroonhape seedetrakti ülaosast kiiresti ja plasmakontsentratsioonid suurenevad annusega proportsionaalselt kuni 50 mg annuse võtmisel, sellest suuremate annuste puhul täheldatakse suuremat kui annusega proportsionaalset suurenemist. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutati tühja kõhu puhul 0,5 kuni 2 tunni jooksul (mediaan 1 tund) ja absoluutne biosaadavus oli ligikaudu 0,6 %. Ravimi võtmisel koos toidu või joogiga (va vesi) ravimi imendumine vähenes. Ravimi võtmisel tavalise hommikusöögi ajal vähenes ibandroonhappe biosaadavus ligikaudu 90 % võrreldes tühja kõhuga ravimit võtnud isikute vastavate näitajatega. Ravimi võtmisel 60 minutit enne päeva esimest toidukorda ei esine olulist ibandroonhappe biosaadavuse vähenemist. Kui juuakse või süüakse vähem kui 60 minuti möödumisel ibandroonhappe võtmisest, vähenevad nii biosaadavus kui ka LMT suurenemine.

Jaotumine Pärast algset süsteemset imendumist seondub ibandroonhape kiiresti luukoesse või väljutatakse uriiniga. Inimestel on terminaalne jaotusruumala vähemalt 90 l ja luukoesse jõudva annuse kogus arvutuslikult

40...50 % tsirkuleerivast annusest. Valkudega seondub inimeste vereplasmas ligikaudu 85...87 % toimeainest (kindlaks tehtud in vitro terapeutiliste kontsentratsioonide juures) ja seega ei ole ravimite vaheline koostoime seoses seondumiskohalt tõrjumisega tõenäoline.

Biotransformatsioon Puuduvad tõestusmaterjalid ibandroonhappe metaboliseerumise kohta inimeste või loomade organismis.

Eritumine Imendunud ibandroonhappe fraktsioon elimineeritakse vereringest luukoesse imendumise teel (arvutuslikult 40...50 % menopausijärgses eas naistel) ja ülejäänu väljutatakse organismist muutumatul kujul neerude kaudu. Ibandroonhappe imendumata fraktsioon elimineeritakse muutumatul kujul väljaheitega. Kindlaks tehtud poolväärtuste vahemik on lai, terminaalne poolväärtusaeg on üldiselt vahemikus 10...72 tundi. Kuna arvutatud väärtused sõltuvad suuresti uuringu kestusest, kasutatud annusest ja testi sensitiivsusest, on tegelik terminaalne poolväärtusaeg tõenäoliselt märksa pikem, sarnaselt teiste bisfosfonaatidega. Esialgsed plasmatasemed langevad kiiresti, saavutades 10 % maksimaalsest plasmakontsentratsioonist 3 ja 8 tunni möödumisel vastavalt pärast ravimi intravenoosset või suukaudset manustamist. Ibandroonhappe üldkliirens on väike, keskmise väärtusega 84...160 ml/min. Renaalne kliirens (ligikaudu 60 ml/min tervetel menopausijärgses eas naistel) moodustab ligikaudu 50...60 % kogukliirensist ja on seotud kreatiniini kliirensiga. Arvatakse, et erinevus näiva kogu- ja renaalse kliirensi vahel peegeldab toimeaine omastamist luukoesse. Tõenäoliselt ei kuulu sekretoorsete radade alla teadaolevad happelised või aluselised transportsüsteemid, mis osalevad teiste toimeainete eritumises. Lisaks ei pärsi ibandroonhape peamisi inimese maksas olevaid P450 isoensüüme ega indutseeri maksa tsütokroom P450 süsteemi rottidel.

Farmakokineetika erirühmades

Sugu Ibandroonhappe biosaadavus ja farmakokineetilised omadused on meestel ja naistel sarnased.

Rass Ibandroonhappe dispositsiooni osas puuduvad viited kliiniliselt olulistele rassilistele erinevustele aasialaste ja kaukaaslaste seas. Aafrika põliselanike kohta on saadaval vaid väga vähe andmeid.

Neerukahjustus Ibandroonhappe renaalne kliirens erineva neerukahjustusega patsientidel on lineaarses sõltuvuses kreatiniini kliirensiga (CLcr). Kerge kuni keskmise raskusega neerukahjustusega (CLcr >30 ml/min) patsientide ravimisel ei ole annuse kohandamine vajalik, nagu on näidatud uuringus BM 16549, kus enamikel patsientidel oli kerge või mõõdukas neerukahjustus. Raske neerupuudulikkusega (CLcr ≤ 30 ml/min) patsientidele suu kaudu 10 mg ööpäevas ibandroonhappe manustamisel 21 päeva olid plasmakontsentratsioonid 2...3 korda kõrgemad kui normaalse neerufunktsiooniga isikutel ja ibandroonhappe kogukliirens neerupuudulikkusega patsientidel oli 44 ml/min. Pärast 0,5 mg intravenoosset manustamist vähenesid raske neerupuudulikkusega patsientidel kogu-, renaalne ja mitterenaalne kliirens vastavalt 67 %, 77 % ja 50 %. Siiski ei halvenenud ravimi taluvus seoses toimeaine süsteemse imendumise suurenemisega. Vähese kliinilise kogemuse tõttu ei soovitata ibandroonhapet raske neerukahjustusega patsientidele (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Ibandroonhappe farmakokineetikat ei ole hinnatud lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel, kelle raviks kasutati muud meetodit peale hemodialüüsi. Ibandroonhappe farmakokineetilised omadused nendel patsientidel ei ole teada ja nendes situatsioonides ei tohi ibandroonhapet kasutada. Maksakahjustus (vt lõik 4.2)

Puuduvad farmakokineetilised andmed ibandroonhappe kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel. Maksal puudub oluline roll ibandroonhappe kliirensis, kuna toimeaine ei metaboliseeru, vaid väljutatakse neerude kaudu ja luukoesse omastamise teel. Seetõttu ei ole maksakahjustusega patsientide ravimisel annuse kohandamine vajalik.

Eakad (vt lõik 4.2) Multivariatiivse analüüsi järgi ei leitud, et vanus oleks uuritud farmakokineetilise parameetri osas sõltumatuks mõjuteguriks. Kuna vanuse suurenedes neerufunktsioon langeb, on see ainukeseks faktoriks, mida peab silmas pidama (vt lõik “Neerukahjustus”).

Lapsed (vt lõigud 4.2 ja 5.1) Puuduvad andmed ibandroonhappe kasutamise kohta selles vanusegrupis.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Toksilist toimet (näiteks neerukahjustuse sümptomid) täheldati koertel ainult selliste plasmakontsentratsioonide juures, mis ületasid piisavas liias inimeste maksimaalse plasmakontsentratsiooni. See näitab vähest tähtsust ravimi kliinilise kasutamise puhul.

Mutageensus/kartsinogeensus Kartsinogeenset toimet ei ole täheldatud. Genotoksilisuse testid ei ole näidanud ibandroonhappe mõju geneetilistele omadustele.

Reproduktsioonitoksilisus Ibandroonhappe suu kaudu manustamisel rottidele ja küülikutele ei täheldatud otsest kahjulikku toimet lootele ega väärarengute teket. Inimestele mõeldud kontsentratsioonidest vähemalt 35 korda kõrgemate puhul ei täheldatud rottide F põlvkonnas kahjulikku toimet arengule. Reproduktsiooniuuringutes, kus ravimit manustati rottidele suu kaudu, avaldus toime fertiilsusele sagenenud implantatsioonieelsete loote kaotustena 1 mg/kg ööpäevas ja suuremate annuste puhul. Reproduktsiooniuuringutes, kus ravimit manustati rottidele intravenoossel teel, vähenes ibandroonhappe toimel spermatosoidide arv annuste 0,3 ja 1 mg/kg ööpäevas puhul ning isaste fertiilsus vähenes annuse 1 mg/kg ööpäevas ja emaste fertiilsus annuse 1,2 mg/kg ööpäevas puhul. Ibandroonhappega teostatud reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidel ilmnenud kõrvaltoimed ei erinenud sellele ravimiklassile (bisfosfonaadid) omastest kõrvaltoimetest. Siia kuuluvad implantatsioonikohtade vähenemine, poegimise loomuliku kulu mõjutamine (düstookia) ja vistseraalsete arenguhäirete sagenemine (neeruvaagna-ureeteri sündroom).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Laktoosmonohüdraat Krospovidoon (E1202) Mikrokristalliline tselluloos (E460) Kolloidne veevaba ränidioksiid (E551) Naatriumstearüülfumaraat

Tableti kate Polüvinüülalkohol Titaandioksiid (E171) Talk (E553b) Makrogoolid/PEG 3350

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat (OPA/Al/PVC: Al-blistrid) 3 aastat (PVC/PVDC:Al-blistrid)

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

OPA/Al/PVC: Al-blistrid pappkarpides, mis sisaldavad 1, 3, 7, 10 või 14 tabletti.

PVC/PVDC:Al-blistrid pappkarpides, mis sisaldavad 1, 3, 7, 10 või 14 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele. Ravimite sattumine keskkonda tuleb viia miinimumini.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Synthon BV Microweg 22, 6545 CM Nijmegen Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

743511

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.05.2011 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.07.2015

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2025