RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Gesytil 75/20 mikrogrammi, kaetud tabletid Gesytil 75/30 mikrogrammi, kaetud tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kaetud tablett sisaldab 75 mikrogrammi gestodeeni ja 20 mikrogrammi etünüülöstradiooli. Üks kaetud tablett sisaldab 75 mikrogrammi gestodeeni ja 30 mikrogrammi etünüülöstradiooli.

INN. Gestodenum, ethinylestradiolum

Teadaolevat toimet omavad abiained Laktoosmonohüdraat (36,865 mg), sahharoos (19,631 mg) Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kaetud tablett. Valge, kaksikkumer, ümar, läikiv kaetud tablett.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Raseduse vältimine.

Gesytil’i väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse naisel käesoleval hetkel esinevaid individuaalseid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski selle ravimiga, võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Suukaudne

Annustamine Kuidas Gesytil’i võtta Tablette tuleb võtta pakendil näidatud järjekorras, iga päev soovitatavalt samal kellaajal koos piisava koguse veega. Võtta tuleb 1 tablett ööpäevas, 21 päeva järjest. Enne iga järgneva pakendi alustamist tuleb pidada 7-päevane tabletivaba intervall, mille jooksul tekib menstruatsiooni vereeritus. See algab tavaliselt 2...3 päeval pärast viimase tableti võtmist ning ei pruugi lõppeda enne järgmise pakendi kasutuselevõttu.

Kuidas alustada Gesytil’i kasutamist Kui eelmisel kuul ei ole hormonaalset rasestumisvastast preparaati kasutatud Esimene tablett võetakse menstruaalverejooksu esimesel päeval. Alustada võib ka 2. kuni 5. päeval, kuid sel juhul on soovitatav tabletivõtmise esimese tsükli esimese 7 päeva jooksul kasutada lisakaitsevahendeid.

Üleminek teiselt kombineeritud hormonaalselt rasestumisvastaselt meetodilt (kombineeritud suukaudne kontratseptiiv (KSK), tuperõngas või transdermaalne seade (plaaster)) Esimene Gesytil’i tablett võetakse eelistatult päeval, mis järgneb eelmise kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) viimase aktiivse tableti võtmise järgsele päevale või hiljemalt esimesel päeval pärast tavapärast tabletivaba perioodi. Üleminekul tuperõngalt või plaastrilt tuleb esimene Gesytil’i tablett võtta vereerituse algamise päeval või hiljemalt päeval, kui oleks pidanud toimuma vahendi järgmine paigaldamine.

Üleminek ainult progestageeni sisaldavalt preparaadilt (progestageeni pill, süstitav ravimvorm, implantaat) või progestageeni vabastavalt emakasiseselt vahendilt Progestageeni pillilt võib ümber lülituda suvalisel päeval, kusjuures Gesytil’i tablettide võtmist peab alustama järgmisel päeval pärast eelmise meetodi lõpetamist. Implantaadilt või progestageeni vabastavalt emakasiseselt vahendilt üleminek toimub vahendi eemaldamise päeval, süstetelt üleminek päeval, kui pidi toimuma järgmine süste. Kõigil neil juhtudel on esimesel 7 tabletivõtmise päeval soovitatav kasutada mittehormonaalseid lisakaitsevahendeid.

Esimese trimestri abordi järgselt Gesytil’i kasutamist võib alustada kohe, kusjuures puudub vajadus kasutada lisakaitsevahendeid.

Sünnituse või teise trimestri abordi järgselt Kuna vahetult peale sünnitust on suur risk trombemboolia tekkeks, tuleb suukaudsete östrogeeni- progestageeni sisaldavate pillide kasutamist alustada mitte varem kui 21. kuni 28. sünnituse või teise trimestri abordi järgsel päeval. Hiljem alustades on soovitatav kasutada esimesel 7 päeval täiendavalt barjäärimeetodit. Kui vahekord on siiski juba toimunud, tuleb enne KHK võtmise alustamist välistada rasedus või oodata ära esimene menstruatsioon. Imetavate naise kohta vt lõik 4.6.

Mida teha, kui olete unustanud tableti võtmata Tableti võtmata jätmine suurendab rasestumise ohtu. Tableti vahelejäämine vähendab rasestumisvastase toime usaldusväärsust, seda eriti juhul, kui võtmata jäänud tableti tõttu pikeneb aeg, mis jääb eelmise pakendi viimase tableti ja käesoleva pakendi esimese tableti võtmise vahele.

Kui tableti võtmisega on hilinetud vähem kui 12 tundi, tuleb tablett võtta kohe, kui see meenub ning jätkata tablettide võtmist nagu tavaliselt, võttes järgmise tableti tavapärasel ajal. Rasestumisvastane toime ei ole vähenenud. Kui tableti võtmisega on hilinetud rohkem kui 12 tundi, võib rasestumisvastane toime olla vähenenud. Tableti unustamisel võib olla abi kahest järgnevast reeglist. 1. Tablettide võtmist ei tohi kunagi katkestada rohkem kui 7 päevaks. 2. Selleks, et tekiks piisav hüpotaalamus-hüpofüüs-munasarja telje supressioon, peab tablette võtma järjest 7 päeva.

Igapäevases praktikas võib seega jagada järgnevaid nõuandeid:

Esimene nädal Naisele tuleb soovitada, et ta võtaks viimase võtmata jäänud tableti niipea kui see meenub, isegi juhul kui seetõttu tuleb võtta kaks tabletti korraga. Seejärel jätkatakse tablettide võtmist nagu tavaliselt, kuid lisaks tuleb järgneva 7 päeva jooksul kasutada rasestumisvastast barjäärimeetodit (nt kondoom). Kui 7 päeva jooksul enne tableti unustamist on toimunud vahekord, tuleb arvestada võimaliku rasestumisega. Rasestumise risk on seda suurem, mida rohkem tablette on võtmata jäänud või mida lähemal on tavapärane tabletivaba intervall.

Teine nädal Naisele tuleb soovitada, et ta võtaks viimase võtmata jäänud tableti niipea kui see meenub, isegi juhul kui seetõttu tuleb võtta kaks tabletti korraga. Seejärel jätkatakse tablettide võtmist nagu tavaliselt. Kui enne tableti unustamist võeti tablette korrektselt viimase 7 päeva jooksul, ei ole täiendavaid rasestumisvastaseid meetodeid vaja kasutada. Kui aga võtmata jäi mitu tabletti, tuleb naisele soovitada, et ta kasutaks järgneval 7 päeval lisaks teisi rasestumisvastaseid meetodeid.

Kolmas nädal Rasestumisvastase toime vähenemise risk on suurim seoses eesoleva 7-päevase tabletivaba perioodi lähedusega. Siiski on võimalik ära hoida rasestumisvastase toime vähenemist, kui kohandada tablettide võtmise skeemi. Järgides ühte järgmistest kahest võimalusest, ei ole seega vaja kasutada täiendavaid rasestumisvastaseid ettevaatusabinõusid, tingimusel, et naine on esimesele vahelejäänud tabletile eelneva 7 päeva jooksul võtnud kõik tabletid nõuetekohaselt. Juhul kui see ei ole nii, peab naine järgima esimest neist kahest võimalusest ja kasutama täiendavaid ettevaatusabinõusid ka järgmise 7 päeva jooksul.

Naisele tuleb soovitada, et ta võtaks unustatud tableti niipea kui see meenub, isegi kui see tähendab, et korraga tuleb võtta kaks tabletti. Edasi jätkatakse tablettide võtmist nagu tavaliselt. Niipea kui käesolev pakend on lõpetatud, alustatakse kohe uue pakendiga, ilma vaheajata kahe pakendi vahel. Tõenäoliselt ei teki vereeritust enne, kui teise pakendi lõpetamise ajal, kuid tablettide võtmise ajal võib esineda määrivat vereeritust või tsüklivälist veristust.

Teise võimalusena võib selles olukorras soovitada lõpetada käesolevast pakendist tablettide võtmise. Sel juhul tuleb enne järgmise pakendiga alustamist teha vaheaeg kestusega kõige rohkem 7 päeva, sh unustatud tableti päev.

Kui naisel jäi võtmata üks või rohkem tablette ning esimesel tabletivaba perioodil menstruatsiooniverejooksu ei teki, tuleb teha rasedustest.

Mida teha seedetrakti ärrituse (oksendamine või tugev kõhulahtisus) korral Kui samaaegselt tekivad seedehäired, nt oksendamine või tugev kõhulahtisus, ei pruugi tablett veel olla täielikult imendunud. Sellisel juhul tuleb kaaluda täiendavaid rasestumisvastaseid meetmeid. Kui oksendamine või tugev kõhulahtisus esineb 3…4 tunni jooksul pärast tablettide võtmist, siis kohaldub lõigus "Mida teha, kui olete unustanud tableti võtmata" toodud nõuanded. Kui naine ei soovi muuta oma tavapärast tablettide võtmise graafikut, peab ta võtma lisatableti(d) teisest blisterpakendist. Kuidas menstruatsiooni alguspäeva varasemaks või hilisemaks muuta Menstruatsiooni edasilükkamiseks tuleb alustada uue Gesytil’i pakendiga ilma tabletivaba perioodi tegemata. Menstruatsiooni võib edasi lükata nii palju kui soovitud, kuid mitte rohkem kui teise paki lõpuni. Menstruatsiooni edasilükkamise ajal võib esineda määrimist või läbimurdeveritsust. Pärast 7-päevast tabletivaba perioodi tuleb jätkata regulaarset Gesytil’i kasutamist. Menstruatsiooni alguspäeva üleviimiseks tavapäraselt teisele päevale võib soovitada tabletivaba perioodi lühendamist soovitud päevade võrra. Mida lühem on intervall, seda suurem on võimalus, et ei teki menstruatsiooni ning suureneb läbimurdeveritsuse või määrimise risk järgmise pakendi kasutamise jooksul (nagu siis, kui menstruatsioon hilineb).

Lisainformatsioon patsientide erirühmade kohta

Lapsed Gesytil´i kasutamine on asjakohane pärast menstruatsioonide algust.

Eakad Ei ole asjakohane. Gesytil ei ole näidustatud pärast menopausi.

Maksakahjustusega patsiendid

Gesytil´i kasutamine on vastunäidustatud maksakahjustusega naistele (vt lõik 4.3).

Neerukahjustusega patsiendid Gesytil´i ei ole spetsiaalselt uuritud neerukahjustusega patsientidel. Olemasolevad andmed ei viita ravi muutmise vajadusele selles patsiendirühmas.

4.3 Vastunäidustused

KHK-sid ei tohi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. Kui mõni neist seisunditest tekib esmakordselt KHK-de kasutamise ajal, tuleb ravimi kasutamine otsekohe lõpetada.

• Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
• Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk o Venoosne trombemboolia - käesolev (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitromboos või kopsuemboolia). o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin- III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. o Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). o Mitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).
• Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk o Arteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia). o Tserebrovaskulaarne haigus – insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant). o Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen. o Kõrge risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor, näiteks: vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi raske hüpertensioon raske düslipoproteineemia.
• Teadaolev või kahtlustatav suguhormoonsõltuv pahaloomuline kasvaja (nt suguelundites või rinnanäärmetes), olemasolev või anamneesis maksakasvaja (hea- või pahaloomuline).
• Raske maksahaigus, kuni maksa funktsionaalsed näitajad ei ole normaliseerunud.
• Diagnoosimata põhjusega tupeverejooks.
• Pankreatiit või anamneesis pankreatiit, mis oli seotud raske hüpertriglütserideemiaga.
• Teadaolev või kahtlustatav rasedus;
• Gesytil’i samaaegne kasutamine koos ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri, glekapreviiri/pibrentasviiri või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiri sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Erihoiatused Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Gesytil’i sobivust arutada koos naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Gesytil’i kasutamine tuleb katkestada.

• Vereringehäired

Venoosse trombemboolia (VTE) risk

Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse trombemboolia (VTE) tekkeriski, võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt Gesytil, võib see risk olla kuni kaks korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab KHK kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi. Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool), võib see risk olla individuaalselt ka palju kõrgem. Hinnanguliselt1 tekib VTE ühe aasta jooksul 9…12 naisel 10 000-st, kes kasutavad gestodeeni sisaldavaid KHK-sid; levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas on vastav näitaja ligikaudu kuus juhtu2.

VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.

VTE juhtude arv

KHK-de mitte-kasutajad (2 juhtu) Levonorgestreeli sisaldavad KHK-d Gestodeeni sisaldavad KHK-d

Väga harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites.

VTE riskifaktorid KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti, kui neid on mitu (vt tabel).

1 Need juhud määratleti epidemioloogilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske võrrelduna levonorgestreeli sisaldavate KHK-dega. 2 Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel.

Gesytil on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. VTE riskifaktorid Riskifaktor Märkus

Rasvumine (kehamassiindeks üle KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 30 kg/m²) Eriti oluline on seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi Pikaajaline liikumatus, suurem Nendel juhtudel on soovitatav plaastri/pilli/rõnga kirurgiline protseduur, mis tahes kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise protseduuri jalgade või vaagnapiirkonna korral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada operatsioon, neurokirurgia või enne, kui täielikust liikumisvõime taastumisest on ulatuslik trauma möödunud kaks nädalat. Soovimatu raseduse vältimiseks Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestusega üle 4 tunni, võib samuti olla VTE riskifaktoriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid Esinemine perekonnas (venoosne Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK trombemboolia õdedel/vendadel või määramise otsust saata naine eriarsti konsultatsioonile. vanematel, eriti just suhteliselt noores eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga seotud Vähkkasvaja, süsteemne erütematoosluupus, hemolüütilis- haigusseisundid ureemiline sündroom, krooniline põletikuline soolehaigus Vanuse tõus Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel. Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia) Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naisele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:

• ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;
• valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;
• haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:

• äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;
• äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;
• terav valu rindkeres;
• tugev peapööritus või pearinglus;
• kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus. Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). Gesytil on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem, kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. ATE riskifaktorid Riskifaktor Märkus Vanuse tõus Eriti üle 35 aasta. Suitsetamine Naistel tuleb soovitada mitte suitsetada, kui nad soovivad Hüpertensioon Rasvumine (kehamassiindeks üle KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 30 kg/m²) Eriti oluline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid. Esinemine perekonnas (arteriaalne Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral tuleb enne mis tahes trombemboolia õdedel/vendadel või KHK määramise otsust saata naine eriarsti vanematel, eriti just suhteliselt noores konsultatsioonile. eas, nt enne 50. eluaastat) Migreen Migreeni esinemissageduse või raskusastme suurenemine Teised vaskulaarsete häiretega seotud Suhkurtõbi, hüperhomotsüsteineemia, südameklapi haigusseisundid kahjustus ja kodade virvendus, düslipoproteineemia ja

ATE sümptomid Sümptomite ilmnemisel tuleb naisele soovitada kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:

• äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;
• äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;
• äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;
• äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;
• äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;
• teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad transitoorsele isheemilisele atakile (transient ischaemic attack, TIA).

Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:

• valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;
• ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;
• täistunne, seedehäired või lämbumistunne;
• higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;
• äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;
• kiire või ebakorrapärane südamerütm.

• Kasvajad

Kõige olulisem emakakaelavähi riskifaktor on püsiv HPV infektsioon. Mõnedes epidemioloogilistes uuringutes on teatatud emakakaelavähi riski suurenemisest KHK-de pikaajalistel kasutajatel (> 5 aastat), kuid siiani puudub üksmeel, mil määral nende leidude põhjuseks võiks olla emakakaela sõeluuringu ja seksuaalse käitumise, sealhulgas rasestumisvastaste meetodite kasutamisega kaasnevad mõjud.

54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüsis kirjeldati kergelt suurenenud suhtelist riski (relative risk, RR = 1,24) rinnanäärmevähi tekkeks käesolevalt KHK-d kasutavatel naistel. Täiendav risk taandub järk-järgult 10 aasta jooksul pärast KHK-de kasutamise lõpetamist. Et rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastastel naistel harva, on rinnanäärmevähi diagnoosimise lisajuhtude arv käesolevalt ja hiljuti KHK-d kasutanud naiste seas väike, võrreldes rinnanäärmevähi riskiga üldpopulatsioonis. Need uuringud ei tõesta põhjuslikku seost. Täheldatud riski suurenemise muster võib olla tingitud rinnanäärmevähi varasemast diagnoosimisest KHK kasutajate seas, KHK bioloogilistest toimetest või mõlema teguri kombineeritud mõjust. KHK-d elu jooksul kasutanute seas diagnoositud rinnanäärmevähi juhud kalduvad olema kliiniliselt vähem väljendunud kui mittekasutajate seas.

Harvadel juhtudel on KHK-de kasutajatel teatatud healoomulistest maksakasvajatest ja veelgi harvem pahaloomulistest maksakasvajatest. Üksikjuhtudel on kasvaja tõttu tekkinud eluohtlikud intraabdominaalsed verejooksud. Tugeva ülakõhuvalu, maksa laienemise või intraabdominaalse verejooksu sümptomite tekkimisel KHK-d kasutavatel naistel tuleb diferentsiaaldiagnostikas arvesse võtta maksakasvajat.

• Muud seisundid

Hüpertriglütserideemiaga naistel või vastava perekondliku anamneesi esinemisel võib KHK kasutamisel suureneda pankreatiidi risk.

Ehkki paljudel KHK-sid kasutavatel naistel on teatatud kergest vererõhu tõusust, esineb kliiniliselt olulist vererõhu tõusu harva. Vaid nendel harvadel juhtudel on õigustatud KHK kohene ärajätmine. Kui KHK kasutamisel juba olemasoleva hüpertensiooni ajal ei allu pidevalt tõusnud vererõhu väärtused või oluline vererõhu tõus piisaval määral hüpertensioonivastasele ravile, tuleb KHK kasutamine lõpetada. Vajadusel võib pärast vererõhu väärtuste normaliseerumist hüpertensioonivastase ravi toimel KHK kasutamist uuesti alustada.

Järgmiste seisundite tekkest või süvenemisest on teatatud nii raseduse kui KHK kasutamisega seoses, kuid tõendid seose kohta KHK kasutamisega ei ole piisavad: kolestaasi tõttu tekkinud ikterus ja/või kihelus, sapikivid, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, hemolüütilis-ureemiline sündroom, Sydenham’i korea, gestatsiooniherpes, otoskleroosist tingitud kuulmislangus. Akuutsete või krooniliste maksafunktsiooni häirete tõttu võib olla vajalik katkestada KHK kasutamine, kuni maksafunktsiooni markerid on normaliseerunud. Varem raseduse ajal või varasema suguhormoonide kasutamise ajal esinenud kolestaatilise ikteruse ja/või kolestaasist tingitud kiheluse uuesti tekkimisel tuleb KHK kasutamine katkestada. Kuigi KHK-d võivad omada toimet perifeersele insuliinresistentsusele ja glükoositaluvusele, puuduvad tõendid, mille alusel oleks vaja muuta raviskeemi väikseannuselisi KHK-sid (sisaldavad < 0,05 mg etünüülöstradiooli) kasutavatel diabeetikutel. Diabeediga naised peavad siiski olema hoolika jälgimise all, eriti KHK kasutamist alustades. Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite teadaolevad kõrvaltoimed on meeleolulangus ja depressioon (vt lõik 4.8). Depressioon võib olla tõsine ning see on suitsiidikäitumise ja suitsiidi teadaolev riskitegur. Meeleolumuutuste ja depressioonisümptomite tekkimisel, sealhulgas kohe pärast ravi alustamist, tuleb naistel soovitada pöörduda oma arsti poole. KHK kasutamise ajal on teatatud Crohni tõve ja haavandilise koliidi esinemisest.

Aeg-ajalt võivad tekkida kloasmid, eeskätt naistel, kellel on esinenud rasedusaegsed kloasmid. Naistel, kellel on kalduvus kloasmide tekkeks, tuleb KHK kasutamise ajal kaitsta ennast päikese- või ultraviolettkiirguse eest.

Eksogeensed östrogeenid võivad indutseerida või ägestada päriliku ja omandatud angioödeemi sümptomeid.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon Enne Gesytil’i kasutamise (taas)alustamist tuleb patsiendilt koguda täielik meditsiiniline anamnees (sh perekondlik anamnees) ja välistada rasedus. Lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4) tuleb mõõta vererõhku ja teostada füüsiline läbivaatus. Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Gesytil’i riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse korral. Naist tuleb samuti juhendada, et ta loeks hoolikalt patsiendi infolehte ja järgiks selles antud soovitusi. Läbivaatuste iseloom ja sagedus peavad vastama kehtivatele praktilistele ravijuhistele ning vastama iga üksiku naise vajadustele. Naisi tuleb teavitada, et suukaudsed kontratseptiivid ei kaitse neid HIV infektsiooni (AIDS) ega teiste sugulisel teel edasikanduvate haiguste eest.

Efektiivsuse vähenemine KHK efektiivsus võib langeda nt tableti unustamisel (vt lõik 4.2), seedetrakti häirete esinemisel (vt lõik 4.2) või samaaegselt teiste ravimite kasutamisel (vt lõik 4.5).

Vähenenud kontroll menstruaaltsükli üle Kõigi KHK-de kasutamisel võib esineda ebaregulaarset veritsust (määriv või läbimurdeveritsus), eeskätt kasutamise esimestel kuudel. Seetõttu on mõttekas hinnata ebaregulaarset veritsust alles pärast adaptatsiooniperioodi, mis kestab ligikaudu kolm tsüklit. Kui ebaregulaarsed veritsused jätkuvad või tekivad pärast varasemalt regulaarseid tsükleid, tuleb kaaluda mittehormonaalsete põhjuste esinemist ja näidustatud on adekvaatne diagnostika pahaloomuliste protsesside või raseduse välistamiseks. See võib hõlmata ka emakaõõne küretaaži. Mõnedel naistel ei pruugi tekkida tabletivabal perioodil veritsust. Kui KHK-d on võetud vastavalt lõigus 4.2 antud juhistele, on rasedus ebatõenäoline. Kui aga enne esimest vahelejäänud vereeritust ei võetud KHK-d vastavalt juhistele või kui vahele jääb kaks vereeritust, tuleb enne KHK kasutamise jätkamist välistada rasedus.

Abiained

Laktoos ja sahharoos Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, fruktoositalumatuse, täieliku laktaasipuudulikkuse, sukraas-isomaltaasi puudulikkuse või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi kaetud tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Märkus: võimalike koostoimete tuvastamiseks tuleb tutvuda samaaegselt manustatavate ravimite ravimi omaduste kokkuvõttega.

Teiste ravimite mõju gestodeen/etünüülöstradiooli toimele:

Koostoimeid võivad esineda ravimitega, mis indutseerivad mikrosomaalseid ensüüme, mis omakorda võivad suurendada suguhormoonide kliirensit ning põhjustada läbimurdeveritsust ja/või kontratseptsiooni ebaõnnestumist.

Ensüüminduktsiooni võib täheldada juba mõni päev pärast ravi. Maksimaalne ensüüminduktsioon on täheldatav mõne nädala jooksul. Pärast ravi lõpetamist võib ensüüminduktsioon püsida kuni 4 nädala jooksul.

Lühiajaline ravi Naised, kes saavad ravi ensüümindutseerivate ravimitega peavad ajutiselt lisaks KSK-dele kasutama barjäärimeetodit või muud kontratseptsiooni meetodit. Barjäärimeetodit peab kasutama kogu samaaegse ravi ajal ning 28 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist. Kui ravi kestab edasi pärast KSK-de pakendi lõpetamist, tuleb kohe alustada järgmise KSK pakendiga ilma tavapärase tabletivaba intervallita.

Pikaajaline ravi Naistel, kes saavad pikaajalist ravi ensüümindutseerivate ainetega, on soovitatav kasutada muud usaldusväärset, mittehormonaalset kontratseptsiooni.

Kirjanduses on teatatud järgmistest koostoimetest

Ained, mis suurendavad KSK-de kliirensit (KSK-de efektiivsuse vähenemine ensüümindukstiooni tõttu), nt: barbituraadid, bosentaan, karbamasepiin, fenütoiin, primidoon, rifampitsiin, rifabutiin ja HIV ravimid ritonaviir, nevirapiin ja efavirens ja tõenäoliselt ka felbamaat, griseofulviin, okskarbasepiin, topiramaat, modafiniil ja ravimid, mis sisaldavad taimset naistepunaürti (Hypericum perforatum).

Ained, millel on KSK-de kliirensile erinevad toimed: Koosmanustamisel KSK-dega, võivad paljud HIV-proteaasi inhibiitorite ja mittenukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite kombinatsioonid, sealhulgas kombinatsioonid HCV-inhibiitoritega suurendada või vähendada östrogeenide või progestiinide kontsentratsiooni plasmas. Mõnedel juhtudel võib nende muutuste toime olla kliiniliselt oluline.

Seega tuleb tutvuda samaaegselt kasutatavate HIV/HCV ravimite ravimiinfodega, et tuvastada võimalikud koostoimed ja vastavad soovitused. Kahtluse korral tuleb naistel, kes saavad ravi proteaasi inhibiitoritega või mittenukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitoritega kasutada lisaks muud barjäärimeetodit.

Ained, mis vähendavad KSK-de kliirensit (ensüümide inhibiitorid) Võimalike koostoimete kliiniline tähtsus ensüümide inhibiitoritega on endiselt teadmata. Tugevate CYP3A4 inhibiitorite samaaegne manustamine võib suurendada östrogeeni või progestiini või mõlema plasmakontsentratsiooni.

On näidatud, et etorikoksiibi annused 60 kuni 120 mg ööpäevas suurendavad etünüülöstradiooli plasmakontsentratsiooni vastavalt 1,4 kuni 1,6 korda, kui seda võetakse samaaegselt 0,035 mg etünüülöstradiooli sisaldava kombineeritud hormonaalse kontratseptiiviga.

Gestodeen/etünüülöstradiooli mõju teistele ravimite toimele KSK võib mõjutada teatud teiste toimeainete metabolismi. Kontsentratsioonid vereplasmas ja kudedes võivad vastavalt suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt lamotrigiin).

Kliinilised andmed näitavad, et etünüülöstradiool inhibeerib CYP1A2 substraatide kliirensit, mis põhjustab nende plasmakontsentratsiooni nõrka (nt teofülliin) või mõõdukat (nt tisanidiin) tõusu.

Farmakodünaamilised koostoimed Kliinilistes uuringutes C-hepatiidi viirusinfektsiooniga (hepatitis C virus, HCV) patsientidel, kes said raviks ravimeid, mis sisaldasid ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri koos ribaviriiniga või ilma selleta, täheldati ALAT aktiivsuse enam kui 5-kordset suurenemist üle normi ülemise piiri sagedamini nendel naistel, kes kasutasid etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid, nagu kombineeritud suukaudsed kontratseptiivid (KSK-d). Lisaks täheldati ka glekapreviiri/pibrentasviiriga või

sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiriga ravitud patsientide hulgas ALAT aktiivsuse suurenemist

naistel, kes kasutasid etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid, nagu KSK-d (vt lõik 4.3). Seetõttu peavad Gesytil’i kasutajad üle minema alternatiivsele kontratseptsiooni meetodile (nt ainult progestageeni sisaldav kontratseptiiv või mittehormonaalsed meetodid) enne ravi alustamist ülalnimetatud kombinatsiooniga. Gesytil’i võtmist võib uuesti alustada 2 nädalat pärast ravi lõpetamist ülalnimetatud kombinatsiooniga.

Vajalikuks võib osutuda suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliini annuse kohandamine.

Teised koostoimed

Laboriuuringud Rasestumisvastaste steroidide kasutamine võib mõjutada teatud laboriuuringute tulemusi, sh maksa, kilpnäärme, neerupealiste ja neerude biokeemilisi näitajaid, (kandja)valkude taset plasmas, nt kortikosteroide siduva globuliini ja lipiid/lipoproteiini fraktsioonide taset, süsivesikute ainevahetuse näitajaid ja hüübimis- ning fibrinolüüsi näitajaid. Muutused jäävad üldjuhul labori normaalsete väärtuste vahemikesse.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Gesytil ei ole näidustatud kasutamiseks raseduse ajal. Enne Gesytil’i kasutamist tuleb välistada rasedus (teadaolev või kahtlustatav). Kui rasedus tekib Gesytil’i kasutamise ajal, tuleb ravimi kasutamine otsekohe lõpetada. Ulatuslikes epidemioloogilistes uuringutes ei ole ilmnenud suurenenud sünnidefektide riski lastel, kes on sündinud, kui enne rasedust kasutati KSK-d, ega teratogeenset mõju, kui KSK-d võeti kogemata raseduse alguses.

Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taasalustatakse Gesytil’i kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine Kombineeritud suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada laktatsiooni, sest nad võivad põhjustada piima hulga vähenemist ja selle koostise muutust. Seetõttu ei tohi KSK-d kasutada enne, kui imetav ema on oma lapse täielikult rinnapiimast võõrutanud. Imetavate emade rinnapiimas on avastatud kontratseptiivsete steroidide ja/või nende metaboliitide väikeseid koguseid KSK kasutamise ajal.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Mõju autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole täheldatud.

4.8 Kõrvaltoimed

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ning venoossete trombootiliste ja trombembooliliste seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, venoosse tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed (> 10%) III faasi kliinilistes uuringutes ja preparaadi turuletulekujärgse järelevalve jooksul on olnud peavalu (sh migreen) ning veritsus/määriv vereeritus.

Muud kõrvaltoimed kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamisel on järgmised:

Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata

(≥ 1/100 kuni (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 kuni (ei saa < 1/10) < 1/100) < 1/1000) hinnata Infektsioonid Vaginiit, sh vaginaalne kandidiaas Hea-, Maksa adenoom, pahaloomulised hepatotsellulaarne ja täpsustamata kartsinoom kasvajad (sh tsüstid ja polüübid) Immuunsüsteemi Anafülaktilised/ Erütematoosse Päriliku ja häired anafülaktoidsed luupuse omandatud Ainevahetus- ja Söögiisu muutused Glükoositalumatus Porfüüria toitumishäired (suurenemine või ägenemine Psühhiaatrilised Meeleolu häired muutused, sh depressioon ja libiido muutused Närvisüsteemi Närvilisus, Migreen Korea ägenemine häired pearinglus, peavalu Silma Kontaktläätsede Optiline neuriit, kahjustused talumatus võrkkesta Vaskulaarsed Hüpertensioon Venoosne häired trombemboolia, Seedetrakti Iiveldus, Kõhukrambid, Pankreatiit häired oksendamine, kõhupuhitus, kõhuvalu kõhulahtisus Maksa ja Kolestaatiline Sapikivid, sapiteede häired ikterus kolestaas** Naha ja Akne Urtikaaria, lööve, Nodoosne nahaaluskoe kloasmid (melasmid), erüteem, kahjustused mis võivad olla multiformne Neerude ja Hemolüütilis- kuseteede ureemiline häired sündroom Reproduktiivse Valu, hellus, Rindade suurenemine süsteemi ja rinnanäärmetes, rinnanäärme eritis häired rinnanäärmetest, düsmenorröa, muutused tupe sekreedis ja menstruaalvooluses

Üldised häired Vedelikupeetus, tursed Uuringud Kehakaalu Lipiidide taseme muutused (tõus või muutused plasmas, sh langus) hüpertriglütserideemia ** KSK-de kasutamine võib ägestada olemasolevat sapikivitõbe ja kolestaasi. Koostoimed Läbimurdeveritsus ja/või kontratseptsiooni ebaõnnestumine võib tekkida muude ravimite (ensüümindutseerijad) koostoimete tõttu suukaudsete kontratseptiividega (vt lõik 4.5).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

KSK-de suurte annuste võtmisel ei ole tõsiseid kõrvaltoimeid täheldatud. KSK-de kasutamise kogemus näitab, et tõenäoliselt tekivad järgmised sümptomid: iiveldus, oksendamine ja ravi katkestusest tingitud veritsemine. Ravi katkestusest tingitud veritsemine võib tütarlastel esineda isegi enne menstruatsiooni, kui ravimit manustatakse kogemata. Antidoot puudub, ravi on täiel määral sümptomaatiline.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: hormonaalsed kontratseptiivid süsteemseks kasutamiseks, gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid, ATC kood: G03AA10.

Pearli indeks: Gesytil 75 mikrogrammi/20 mikrogrammi: 0,07 naist 100 naiseaasta kohta (19095 tsüklit) Gesytil 75 mikrogrammi/30 mikrogrammi: 0,062 (33612 tsüklit)

Gesytil’i kontratseptiivse efektiivsuse tagavad kolm vastastikku täiendavat toimet:

• toime hüpotaalamus-hüpofüüs teljele, mis pärsib ovulatsiooni
• toime emakakaela limale, mis muutub spermatosoididele läbimatuks
• toime endomeetriumile, mis raskendab implanteerumist.

Suureannuseliste KHK-de (50 mikrogrammi etünüülöstradiooli) kasutamisel väheneb endomeetriumi ja munasarjavähi risk. Kas see kehtib ka väikseannuseliste KHK-de suhtes, ei ole kinnitatud.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Gestodeen

Imendumine Suukaudsel manustamisel imendub gestodeen kiiresti ja täielikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon 3,5 ng/ml saabub pärast ühekordset manustamist 1 tunni jooksul. Gestodeeni absoluutne biosaadavus on ligikaudu 99%.

Jaotumine Seerumis on gestodeen peamiselt seotud albumiiniga ja suguhormooni siduva globuliiniga (sex hormone-binding globulin, SHBG). Ainult 1,3% gestodeenist esineb vabal kujul kogu seerumi ravikonstentratsioonist, 75%...87% on spetsiifiliselt seotud suguhormooni siduva globuliiniga. Etünüülöstradioolist tingitud suguhormooni siduva globuliini suurenemine mõjutab seerumi valkudega

seotud gestodeeni suhet, põhjustades SHBG-ga seotud fraktsiooni suurenemist ja albumiiniga seotud fraktsiooni vähenemist. Gestodeeni näiv jaotusruumala on 0,7 l/kg.

Biotransformatsioon Biotransformatsioon toimub tavaliste steroidide ainevahetuse radade kaudu. Metaboolseks seerumi kliirensiks määrati ligikaudu 0,8 ml/min/kg. Gestodeeni manustamisel koos etünüülöstradiooliga ei esine otsest koostoimet.

Eritumine Seerumi gestodeeni kontsentratsioon väheneb kahes faasis. Terminaalset dispositsioonifaasi iseloomustab ligikaudu 12-tunnine poolväärtusaeg. Gestodeen ei eritu muutumatul kujul. Selle metaboliidid erituvad uriini ja sapiga suhtes 6:4, poolväärtusajaga ligikaudu 1 päev.

Tasakaalukontsentratsioon Gestodeeni farmakokineetikat mõjutab suguhormooni siduva globuliini (SHBG) tase, mida etünüülöstradiool suurendab 3 korda. Igapäevase manustamise korral suureneb seerumi tase ligikaudu 4-korda, saavutades tasakaalukonstentratsiooni manustamistsükli teises pooles.

Etünüülöstradiool

Imendumine Suukaudselt manustatav etünüülöstradiool imendub kiiresti ja täielikult. Plasmakontsentratsiooni tippväärtus ligikaudu 65 pg/ml saavutatakse 1,7 tunni jooksul. Imendumise ja esmasest maksapassazist metaboliseerub etünüülöstradiool ulatuslikult, mille tulemusel on keskmine suukaudne biosaadavus ligikaudu 40…45%, kusjuures indiviididevaheline varieeruvus on suur, ligikaudu 20…65%.

Jaotumine Etünüülöstradiool on tugevalt, kuid mitte spetsiifiliselt seotud seerumi albumiiniga (98%) ning indutseerib suguhormooni siduva globuliini (SHBG) kontsentratsiooni tõusu seerumis. Näiv jaotusruumala määrati ligikaudu 2,8…8,6 1/kg.

Biotransformatsioon Etünüülöstradiool allub presüsteemsele konjugatsioonile nii peensoole limaskestas kui ka maksas. Etünüülöstradiool metaboliseerub peamiselt aromaatse hüdroksüülimise teel, kui moodustuvad mitmesugused hüdroksüülitud ja metüülitud metaboliidid, mis esinevad nii vabade metaboliitidena kui ka konjugaatidena koos glükuroniidide ja sulfaatidega. Teatatud kliirens oli ligikaudu 2,3…7 ml/min/kg. Eritumine Etünüülöstradiooli tase seerumis väheneb kahes dispositsioonifaasis, mida iseloomustab vastavalt ligikaudu 1 tunni ja 10…20 tunni pikkune poolväärtusaeg. Muutumatu ravim ei eritu, etünüülöstradiooli metaboliidid erituvad uriini ja sapiga suhtes 4:6. Metaboliidi eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 1 päev.

Tasakaalukontsentratsioon Etünüülöstradiooli sisaldus seerumis suureneb veidi pärast gestodeeni/etünüülöstradiooli igapäevast suukaudset manustamist: Seerumist ja igapäevasest manustamisest tuleneva muutuva terminaalse dispositsioonifaasi poolväärtusaja tõttu saavutatakse tasakaalukonsentratsioon ligikaudu ühe nädala pärast.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Tavapäraste uuringute põhjal saadud mittekliinilised andmed ei näidanud erilist ohtu inimesele korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kantserogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse osas. Siiski tuleb meeles pidada, et suguhormoonid võivad soodustada teatavate hormoonist sõltuvate kudede ja kasvajate arengut.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Naatriumkaltsiumedetaat Laktoosmonohüdraat Maisitärklis Magneesiumstearaat Povidoon

Tableti kate Sahharoos Povidoon 90 F Kaltsiumkarbonaat Makrogool 6000 Talk Montanglükool vaha

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/alumiiniumblister ja kaitseümbris Kalenderpakend, milles 1 x 21, 3 x 21 või 6 x 21 kaetud tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

ratiopharm GmbH, Graf-Arco-Strasse 3, 89079 Ulm Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Gesytil 75/20 mikrogrammi: 619209 Gesytil 75/30 mikrogrammi: 619309

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 06.02.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.02.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

veebruar 2024