Artikli sisukord
Näidustus: Kerge või mõõdukas arteriaalne hüpertensioon. Müokardiinfarkti-järgne vasaku vatsakese düsfunktsioon. Märkus. On tõestatud, et trandolapriil parandab müokardiinfarkti järgset elulemust nii südamepuudulikkuse sümptomitega või ilma ja/või residuaalse isheemiaga või ilma vasaku vatsakese düsfunktsiooniga patsientidel (väljutusfraktsioon <35%). Pikaajalise ravi korral vähendab trandolapriil oluliselt üldist kardiovaskulaarset suremust, äkksurmade ning raske või resistentse südamepuudulikkuse esinemise riski.
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Gopten ja milleks seda kasutatakse
Gopten kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoriteks (AKE inhibiitoriteks). AKE inhibiitorid lõõgastavad veresooni ja muudavad südamel vere ringipumpamise kergemaks. See aitab alandada vererõhku.
Gopten kapsleid kasutatakse hüpertensiooni (kõrge vererõhk) raviks. Gopten’it võidakse määrata ka südame kaitsmiseks südameinfarkti järgselt.
2. Mida on vaja teada enne Gopten’i võtmist
Gopten’it ei tohi võtta
- kui olete trandolapriili, muude AKE inhibiitorite või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline või kui teil on kunagi olnud nende suhtes allergiline reaktsioon;
- kui teil on kunagi olnud angiödeem või Quincke ödeem (raske allergiline nahareaktsioon);
- kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni;
- kui te olete võtnud või võtate sakubitriili/valsartaani, mis on pikaajalise (kroonilise) südamepuudulikkuse ravim täiskasvanutel, sest suureneb angioödeemi (kiire turse tekkimine naha all ja sellises piirkonnas, nagu kurk) risk;
- kui te olete rohkem kui kolm kuud rase (samuti on parem hoiduda Gopten’i võtmisest raseduse varasel perioodil) (vt lõik „Rasedus“);
- lapsed.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Gopten’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:
- kui teil on aordistenoos (südameklapi kitsenemine) või muu takistus, mis aeglustab verevoolu südamest;
- kui te saate AKE inhibiitorravi ja teil teostatakse samaaegselt desensibiliseerivat ravi loomsete mürkide vastu, võivad tekkida rasked allergilised reaktsioonid, mis rasketel juhtudel võivad lõppeda hingamisteede täieliku sulgumise, šoki ja surmaga;
- kui teil teostatakse LDL-afereesi (protseduur madala tihedusega lipoproteiinide taseme vähendamiseks veres) ja te võtate samal ajal AKE inhibiitoreid, võivad tekkida eluohtlikud rasked allergilised reaktsioonid (vt eespool);
- kui te olete pikka aega tarvitanud diureetikume (vett väljaajavad ravimid) või olete piiratud soolasisaldusega dieedil;
- kui teil on hiljuti olnud raske või pikaajaline haigus või kõhulahtisus;
- kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid. Enne ravimi võtmist konsulteerige oma arstiga. Gopten kapslid sisaldavad laktoosi (piimasuhkrut) ning võivad teile mitte sobida, kui teil esineb pärilik laktoositalumatus;
- kui teil on varem esinenud AKE inhibiitorite kasutamisel allergilisi reaktsioone (sh näo-, huulte, keele- või kõriturset koos neelamis- või hingamisraskusega);
- kui teile teostatakse neerudialüüsi; teavitage õde või arsti, et te võtate Gopten’it, kuna mõned dialüüsimembraanid võivad olla teile ebasobivad;
- kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, nt maksa- või neeruprobleemid, suhkurtõbi, südamepuudulikkus või seisund, mida nimetatakse veresoonte kollagenoosiks (seda nimetatakse mõnikord sidekoe haiguseks, nt luupus või sklerodermia);
- kui teil seisab ees operatsioon; on oluline, et te teavitaksite kirurgi või hambaarsti Gopten’i kasutamisest. Ravim võib mõjutada anesteetikumi või teisi kasutatavaid ravimeid;
- kui te peate tegema vere- või uriinianalüüse; teavitage õde või arsti, et te võtate Gopten’it, kuna see võib mõjutada analüüsitulemusi;
- kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks: angiotensiin II retseptori antagonist lüh AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid. aliskireen.
- angioödeemi risk võib olla suurenenud, kui te kasutate mõnda järgnevatest ravimitest: ratsekadotriil, mis on kõhulahtisuse ravim; ravimid siirikelundi äratõukereaktsiooni vältimiseks ja vähi raviks (nt temsiroliimus, siroliimus, everoliimus); vildagliptiin, mis on suhkurtõve ravim.
- kui te arvate et olete rase või plaanite rasestuda, siis teavitage sellest oma arsti. Gopten’it ei soovitata võtta raseduse varajases perioodis ja ei tohiks võtta juhul kui te olete rohkem kui kolm kuud rase, sest selles perioodis võib see teie last kahjustada (vt lõik „Rasedus“).
Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaaliumi) sisaldust veres. Vt ka teavet lõigus „Gopten’it ei tohi võtta”.
Muud ravimid ja Gopten Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes ravimeid järgmistest:
- NEP inhibiitorid, nt sakubitriil (saadaval fikseeritud kombinatsioonina valsartaaniga) ja ratsekadotriil: angioödeemi (kiire nahaalune turse näiteks kõri piirkonnas) tekkerisk võib suureneda;
- teised kõrge vererõhu ravimid;
- kaaliumilisandid (sealhulgas soolaasendajad), kaaliumi säästvad diureetikumid ja muud ravimid, mis võivad suurendada kaaliumisisaldust teie veres (nt trimetoprim ja kotrimoksasool, mida kasutatakse bakterite põhjustatud nakkuste raviks; immunosupressant tsüklosporiin siirikelundite äratõukereaktsioonide vältimiseks ja hepariin, mida kasutatakse vere vedeldamiseks trombide tekke vältimiseks);
- põletikuvastased valuvaigistid (nt ibuprofeen, diklofenak, indometatsiin, atsetüülsalitsüülhape ehk aspiriin);
- liitium või tritsüklilised antidepressandid (nt amitriptüliin, dotiepiin);
- ükskõik milline ravim peamistest rahustitest (nt kloorpromasiin, tioridasiin, flupentiksool);
- sümpatomimeetikumid, mis sisaldavad efedriini, pseudoefedriini ja salbutamooli ning mida leidub mõnedes turset alandavates ravimites, köha ja külmetuse ravimites ning astma ravimites;
- antatsiidid;
- allopurinool (podagra raviks) või prokaiinamiid (südame rütmihäirete raviks);
- immunosupressandid (nt tsüklosporiin), hormoonravimid (nt prednisoloon, hüdrokortisoon) või kasvajate vastased ravimid;
- diabeedi ravimid;
- mTOR-i inhibiitorite rühma kuuluvad ravimid (nt siroliimus, everoliimus). Vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”;
- süstitavad kullapreparaadid (naatriumaurotiomalaat).
Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid: kui te võtate angiotensiin II retseptori antagonisti (AIIRA) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Gopten’it ei tohi võtta“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”).
Gopten koos toidu, joogi ja alkoholiga Toit ei mõjuta Gopten’i imendumist. Alkohol suurendab hüpotensiooni tekkeriski.
Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Rasedus Kui te arvate et olete rase või plaanite rasestuda, siis teavitage sellest oma arsti. Tavaliselt soovitab teie arst teil lõpetada Gopten’i võtmise enne rasestumist või siis kui te saate teada, et olete rase ning soovitab teil jätkata ravi mõne teise ravimiga. Gopten’it ei soovitata võtta raseduse varajases perioodis, ja ei tohiks võtta juhul kui te olete rohkem kui kolm kuud rase, sest selle ravimi tarvitamine peale kolmandat raseduskuud võib teie last tõsiselt kahjustada.
Imetamine Teavitage oma arsti kui te imetate või hakkate lähiajal imetama. Gopten’it ei soovitata võtta imetavatel emadel. Teie arst võib teile määrata teistsuguse ravi kui te soovite imetada, eriti kui teie laps on vastsündinu või on sündinud enneaegselt.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine Eeldatavalt toime autojuhtimisele või masinatega töötamisele puudub. Gopten võib mõningail patsientidel põhjustada pearinglust või minestamist, seda eeskätt ravi alguses. Seisundit võib raskendada samaaegne isegi väikeste koguste alkoholi tarvitamine. Mõne tunni jooksul pärast Gopten’i esimese annuse võtmist või annuse suurendamist ärge juhtige autot, töötage masinatega ega tehke midagi, mis nõuab kõrgendatud tähelepanu. Oodake ja vaadake, kuidas ravim teile mõjub.
Gopten sisaldab laktoosi ja naatriumi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi kapslis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.
3. Kuidas Gopten’it võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kapslid neelatakse tervelt ilma närimata. Vajadusel võite võtta kapslid koos klaasitäie veega. Võetavate kapslite arv sõltub patsiendi kehakaalust või haiguse raskusest. Kui te juba võtate diureetikume, võib arst paluda teil enne Gopten’iga ravi alustamist vähendada diureetikumi annust või isegi katkestada diureetikumi võtmine.
Hüpertensioon (kõrgvererõhutõbi)
Tavaline algannus on 0,5...1 mg kuni 2 mg üks kord ööpäevas. Tõenäoliselt suurendab arst annust 1 mg-ni, 2 mg-ni või 4 mg-ni ööpäevas. Maksimaalne Gopten’i annus on 4...8 mg üks kord ööpäevas.
Müokardiinfarktijärgselt Raviga alustatakse tavaliselt kiiresti pärast müokardiinfarkti, algannus on tavaliselt 0,5...1 mg üks kord ööpäevas. Seejärel arst tõenäoliselt suurendab järk-järgult ravimi annust kuni maksimumannuseni 4 mg üks kord ööpäevas.
Neeruprobleemidega patsiendid Kui teil on neeruprobleemid, on Gopten’i maksimumannuseks 2 mg üks kord ööpäevas.
Kui te võtate Gopten’it rohkem, kui ette nähtud Kui teie või keegi tuttav on kogemata võtnud rohkem kapsleid kui ette nähtud (üleannustamine), tuleb koheselt võtta ühendust arstiga või minna lähima haigla vastuvõttu. Näidake neile oma kapsleid.
Kui te unustate Gopten’it võtta Kui te olete unustanud annuse võtta, tehke seda niipea kui meelde tuleb, välja arvatud siis, kui on juba järgmise annuse aeg. Sel juhul ärge võtke unustatud annust üldse. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Kui te lõpetate Gopten’i võtmise On oluline, et võtaksite kapsleid nii kaua kuni arst lubab ravimi võtmise lõpetada. Ärge lõpetage Gopten’i võtmist, kui tunnete ennast paremini. Kui lõpetate kapslite võtmise, võib teie seisund halveneda.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Sage (vähem kui 1-l patsiendil 10-st, kuid rohkem kui 1-l patsiendil 100-st):
- peavalu;
- pearinglus;
- köha;
- jõuetus;
- madal vererõhk.
Aeg-ajalt (vähem kui 1-l patsiendil 100-st, kuid rohkem kui 1-l patsiendil 1000-st):
- südamepekslemine;
- iiveldus;
- lööve;
- naha sügelus;
- halb enesetunne;
- pööritustunne;
- kõhulahtisus;
- seedehäired;
- kõhukinnisus;
- seedetrakti valu;
- ülemiste hingamisteede infektsioonid;
- unehäired;
- vähenenud libiido;
- unisus;
- kuumahood;
- ülemiste hingamisteede põletik/ahenemine;
- seljavalu;
- lihaskrambid;
- valu jäsemetes;
- impotentsus;
- turse;
- ebaharilik tunne;
- valu rinnus.
Harv (vähem kui 1-l patsiendil 1000-st, kuid rohkem kui 1-l patsiendil 10000-st):
- düspnoe;
- bronhiit;
- neelupõletik;
- ninaverejooks;
- hallutsinatsioonid (olematute asjade nägemine);
- depressioon;
- maksaprobleemid;
- südameprobleemid (sh südameinfarkt, valu rinnus, südamepuudulikkus, ebaregulaarne, kiirenenud ja aeglustunud südametöö);
- vererõhu tõus;
- vere glükoosisisalduse tõus;
- südamerabandus;
- minestus;
- „sipelgate jooksmise“ tunne nahal;
- silma kahjustused;
- tinnitus;
- sagenenud urineerimine;
- kuseteede infektsioon;
- neeruprobleemid;
- ärevus või apaatia;
- soovimatud lihastõmblused;
- migreen;
- maitsetundlikkuse muutus;
- suurenenud higistamine;
- suukuivus;
- allergilised reaktsioonid, sh naha kahjustused;
- väsimus;
- isutus või isu suurenemine;
- gastriit, kõhuvalu, oksendamine, kõhugaasid;
- liigesvalu.
Väga harv (vähem kui 1-l patsiendil 10 000-st)
- sapipais;
- psoriaas;
- nahapõletik;
- muutused laboratoorsete analüüside tulemustes: vere kaaliumi taseme tõus, lipaasi taseme tõus.
Muud kõrvaltoimed, millest on teadmata sagedusega teatatud trandolapriili suhtes:
- mini-insult;
- tasakaaluhäire, mis tekitab teis ebastabiilse, naljaka, joobumis- või hõljumistunde;
- südame elektriliste signaalide häired ning südame töö katkemine (südameseiskus);
- ajuveresoone lõhkemine;
- bronhospasm (hingamisteid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine), kurguvalu;
- kollatõbi;
- sügelus, lööve või sügelevad kublad (põletikulised muhud nahal), igasugune nahapõletik. Laigud nahal, juuste väljalangemine ja muud tõsised reaktsioonid nahal. Need sümptomid võivad kaasneda palaviku ning liiges- ja lihasvaluga;
- soolesulgus;
- pankrease põletik.
Muud kõrvaltoimed, millest on teadmata sagedusega teatatud teiste AKE inhibiitorite suhtes:
- nina-kõrvalkoobaste põletik, nohu, keeleturse;
- segasusseisund;
- hägune nägemine;
- raske allergiline reaktsioon, mis mõjutab soolestikku ja põhjustab kõhuvalu, oksendamisega või ilma (soole angioödeem);
- multiformne erüteem, psoriaatiline dermatiit;
- hemolüütiline aneemia.
Gopten võib põhjustada teatud muutusi teie veres, mille jälgimiseks võib teie arst võtta vereproove. Järgmised muutused on ilmnenud mõne Gopten’it võtva patsiendi vereanalüüsis:
- kreatiniini või vere uurealämmastiku taseme tõus;
- maksaensüümide ja seerumi bilirubiini taseme tõus;
- valgete vereliblede puudus;
- kõiki tüüpi vereliblede taseme vähenemine (pantsütopeenia);
- hemoglobiini taseme ja hematokriti langus.
Kui teil tekivad järgmised sümptomid, võtke esimesel võimalusel ühendust arstiga:
- naha ja/või silmavalgete kollasus;
- tugev kurguvalu koos kõrge palavikuga;
- tugev kõhuvalu koos puhituse ja oksendamisega.
Mõned inimesed võivad olla Gopten’ile allergilised. Kui teil tekib nahalööve või -sügelus, võtke ühendust arstiga niipea kui võimalik. Kui teil tekib raske või häälekas hingamine, näo-, suu- või kõriturse, lõpetage kapslite võtmine ja võtke koheselt ühendust arstiga.
Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Gopten’it säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Gopten sisaldab
- Toimeaine on trandolapriil (trandolaprilum). Üks Gopten 2 mg kõvakapsel sisaldab 2 mg trandolapriili. Üks Gopten 4 mg kõvakapsel sisaldab 4 mg trandolapriili.
- Abiained on maisitärklis, laktoosmonohüdraat, povidoon K25 ja naatriumstearüülfumaraat.
Kapsli kaas: želatiin, titaandioksiid (E171), erütrosiin (E127), kollane raudoksiidid (E172) ainult 2 mg kapslites, must raudoksiid (E172) ainult Gopten 4 mg kapslites, ning naatriumlaurüülsulfaat. Kapsli keha: želatiin, titaandioksiid (E171), erütrosiin (E127), kollane raudoksiid (E172) ja naatriumstearüülfumaraat.
Kuidas Gopten välja näeb ja pakendi sisu Gopten 2 mg kõvakapslid on 13,8...14,8 mm pikkused punase kapsli kaane ja punase kapsli kehaga ning pakendatud polüvinüülkloriid/polüvinülideenkloriid/alumiiniumfoolium blistritesse, mis sisaldavad 14 kapslit. Pakendis on 28, 50, 56, 60, 98 või 100 kõvakapslit. Gopten 4 mg kõvakapslid on 17,5...18,3 mm pikkused läbipaistmatud punakaspruuni kapsli kaane ja punase kapsli kehaga ning pakendatud polüvinüülkloriid/polüvinülideenkloriid/alumiiniumfoolium blistritesse, mis sisaldavad 14 kapslit. Pakendis on 28, 56 või 98 kõvakapslit.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Viatris SIA Mūkusalas 101 Rīga, LV 1004 Läti
Tootja Mylan Hungary Kft. Mylan utca 1 Komàrom 2900 Ungari
Infoleht on viimati uuendatud septembris 2023.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Gopten, 2 mg kõvakapslid Gopten, 4 mg kõvakapslid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Gopten 2 mg kõvakapsel sisaldab 2 mg trandolapriili. Gopten 4 mg kõvakapsel sisaldab 4 mg trandolapriili. INN. Trandolaprilum
Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks 2 mg kõvakapsel sisaldab 54,5 mg laktoosmonohüdraati Üks 4 mg kõvakapsel sisaldab 109 mg laktoosmonohüdraati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Kõvakapsel 2 mg: punase kaane ja punase kehaga kapsel. Kapsli pikkus on 13,8...14,8 mm. 4 mg: läbipaistmatu pruunikaspunase kaane ja punase kehaga kapsel. Kapsli pikkus on 17,5...18,3 mm.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Kerge või mõõdukas arteriaalne hüpertensioon. Müokardiinfarktijärgne vasaku vatsakese düsfunktsioon.
Märkus. On tõestatud, et trandolapriil parandab müokardiinfarkti järgset elulemust nii südamepuudulikkuse sümptomitega või ilma ja/või residuaalse isheemiaga või ilma vasaku vatsakese düsfunktsiooniga patsientidel (väljutusfraktsioon ≤35%).
Pikaajalise ravi korral vähendab trandolapriil oluliselt üldist kardiovaskulaarset suremust, äkksurmade ning raske või resistentse südamepuudulikkuse esinemise riski.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Täiskasvanud
Hüpertensioon Täiskasvanutele, kes ei võta diureetikume, kellel ei ole südame paispuudulikkust ega neeru- või maksapuudulikkust, on soovitatav algannus vahemikus 0,5...1 mg kuni 2 mg ühekordse ööpäevase annusena. Mustanahalised patsiendid vajavad tavaliselt 2 mg algannust. 0,5 mg algannusega saavutatakse terapeutiline toime vähesel hulgal patsientidel. Annust tuleks kahekordistada järk-järgult, intervalliga 1...4 nädalat, tulenevalt patsiendi ravivastusest, kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 4...8 mg trandolapriili.
Tavaline säilitusannus on vahemikus 1...4 mg ühekordse ööpäevase annusena. Juhul kui patsiendi ravivastus on mitterahuldav ka 4...8 mg Gopteni annuse puhul, tuleb kaaluda kombinatsioonravi võimalust diureetikumide ja kaltsiumikanali lokaatoritega (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1).
Müokardiinfarktijärgne vasaku vatsakese düsfunktsioon Müokardiinfarkti järgselt tuleb ravi alustada varakult, kolmandal päeval. Ravi alustatakse annusega 0,5...1 mg üks kord ööpäevas. Annust tuleb suurendada järk-järgult kuni maksimaalselt 4 mg üks kord ööpäevas. Olenevalt taluvusest, nt sümptomaatilise hüpotensiooni tekkimisel, võib forsseeritud tiitrimise ajutiselt peatada.
Hüpotensiooni tekkimisel tuleb hoolikalt üle vaadata kõikide samaaegselt kasutatavate hüpotensiivsete ravimite nagu vasodilataatorite, sh nitraatide ja diureetikumide annused ning võimalusel nende annuseid vähendada.
Gopten’i annust võib vähendada vaid juhul, kui eelnevad meetmed ei ole olnud efektiivsed või teostatavad.
Eakad Annused eakatel on samad kui täiskasvanutel. Normaalse neeru- ja maksafunktsiooniga eakatel patsientidel ei ole annuste vähendamine vajalik. Ettevaatus on vajalik eakate patsientide puhul, kes kasutavad samaaegselt diureetikume, kellel on südame paispuudulikkus neeru- või maksapuudulikkus. Annust tuleb tiitrida vastavalt vererõhu kontrollimise vajadusele.
Eelnev ravi diureetikumidega Patsientidel, kellel on suurem risk reniin-angiotensiin-süsteemi stimulatsiooniks (sh vedeliku ja naatriumi vähesusega patsiendid), tuleb diureetikumi kasutamine lõpetada 2...3 päeva enne ravi alustamist 0,5 mg trandolapriiliga, vähendamaks sümptomaatilise hüpotensiooni tekkeriski. Vajadusel võib diureetikumi kasutamist hiljem jätkata.
Südamepuudulikkus Hüpertensiivsetel patsientidel, kellel on kaasnev südame paispuudulikkus koos või ilma seotud neerupuudulikkuseta, on esinenud sümptomaatilist hüpotensiooni pärast ravi AKE inhibiitoritega. Nendel patsientidel tuleb alustada ravi annusega 0,5...1 mg Gopten’it üks kord ööpäevas meditsiinilise järelvalve all.
Neerukahjustus Keskmise raskusega neerufunktsiooni häirega patsientidele, kellel kreatiniini kliirens on 30...70 ml/min, on soovitatavad tavalised ja eakatele mõeldud annused. Raske neerufunktsiooni häirega patsientidele, kelle kreatiniini kliirens on väiksem kui 30 ml/min, on soovitatav väiksema trandolapriili algannuse manustamine (s.o 0,5 mg), järgnevalt tiitritakse annust aegamööda kuni soovitava ravitulemuse saavutamiseni, ent annus ei tohi ületada 2 mg. Nende patsientide puhul peab ravi olema meditsiinilise järelvalve all.
Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on üle 30 ml/min, ei ole algannuse kohandamine vajalik.
Dialüüs Ei ole kindlalt teada, kas trandolapriil või trandolaprilaat on dialüüsiga eemaldatavad. Siiski on ootuspärane, et dialüüsiga on vereringest eemaldatav aktiivne komponent, trandolaprilaat, mis võib põhjustada vererõhu kontrolli alt väljumise. Seetõttu on dialüüsi ajal vajalik hoolikas patsiendi vererõhu jälgimine ning vajaduse korral trandolapriili annuste kohandamine.
Maksakahjustus Raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel põhjustab algravimi, trandolapriili, ja aktiivse komponendi, trandolaprilaadi, metaboolse kliirensi vähenemine ulatuslikku trandolapriili plasmataseme tõusu ja väiksemas ulatuses ka trandolaprilaadi taseme tõusu. Seetõttu tuleb ravi Gopten’iga alustada annusega 0,5 mg üks kord ööpäevas hoolika meditsiinilise järelvalve all.
Lapsed Gopten’i ohutus ja efektiivsus lastel ei ole tõestatud.
4.3 Vastunäidustused
Anamneesis ülitundlikkus trandolapriili, muude AKE inhibiitorite või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Anamneesis ülitundlikkus, sh angioödeem, mille teke oli seotud AKE inhibiitori kasutamisega. Pärilik või idiopaatiline angioödeem. Samaaegne kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga. Ravi trandolapriiliga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6). Gopten’i samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Trandolapriili ei tohi kasutada aordistenoosi või väljutusava obstruktsiooniga patsientidel.
Maksafunktsiooni kahjustus Trandolapriil on eelravim, millest tekib aktiivne komponent pärast maksas toimuvat biotransformatsiooni. Seetõttu tuleb maksafunktsiooni kahjustusega patsientide puhul rakendada erilist ettevaatust ning neid hoolikalt jälgida.
Sümptomaatiline hüpotensioon Ilma tüsistusteta hüpertensiooniga patsientidel on harva pärast trandolapriili algannuse manustamist või annuse hilisemat tõstmist esinenud sümptomaatilist hüpotensiooni. See võib tõenäolisemalt tekkida patsientidel, kellel on pikaajalise ravi tõttu diureetikumidega, vähese soolasisaldusega dieedi, dialüüsi, kõhulahtisuse või oksendamise tõttu tekkinud vedeliku- ja soolade vähesus. Seetõttu tuleb nendel patsientidel enne ravi alustamist trandolapriiliga lõpetada ravi diureetikumidega ning korrigeerida vedeliku ja soolade vähesus. Sarnased kaalutlused võivad kehtida südame isheemiatõve või tserebrovaskulaarse haigusega patsientide puhul, kellel võib liigne vererõhu langus viia müokardiinfarkti või tserebrovaskulaarse ataki tekkeni.
Agranulotsütoos ja luuüdi depressioon AKE inhibiitoreid saavatel patsientidel on esinenud agranulotsütoosi ning luuüdi depressiooni. Neutropeenia risk näib olevat seotud annuse ja tüübiga ja on sõltuv patsiendi kliinilisest seisundist. Sagedamini esineb neid reaktsioone neerukahjustusega patsientidel, eriti neil, kellel on vaskulaarne kollagenoos. Vaskulaarse kollagenoosiga (nt erütematoosne luupuse ja skleroderma) patsientidel, kes saavad AKE inhibiitorit, tuleks kaaluda vere leukotsüütide arvu ning uriini valgusisalduse regulaarset monitoorimist, eriti juhul kui kaasub neerufunktsiooni kahjustus või kui patsient saab samaaegselt ka muud ravi (eriti kortikosteroidide või antimetaboliitidega). Neutropeenia on AKE inhibiitori kasutamise lõpetamisel pöörduv. Angioödeem Trandolapriil võib põhjustada angioödeemi, mille puhul võib esineda näo-, jäsemete, keele-, kõri- ja/või neeluturse. On leitud, et AKE inhibiitorid, põhjustavad angioödeemi sagedamini mustanahalistel kui mittemustanahalistel patsientidel. AKE inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud angioödeemi suurenenud riski tõttu. Ravi sakubitriili/valsartaaniga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast trandolapriili annust. Ravi trandolapriiliga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt lõigud 4.3 ja 4.5). AKE inhibiitorite samaaegne kasutamine koos ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga võib põhjustada angioödeemi (nt hingamisteede või keele turse koos hingamishäirega või ilma) suurenenud riski (vt lõik 4.5). Ravi alustamisel
ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga patsiendil, kes juba võtab AKE inhibiitorit, tuleb olla ettevaatlik. AKE inhibiitoritega ravitud patsientidel on teatatud ka soole angioödeemi esinemisest. Sellega tuleb arvestada trandolapriili saavate patsientide puhul, kellel esineb kõhuvalu (koos või ilma iivelduse või oksendamiseta). Angioödeemiga patsientidel tuleb trandolapriilravi otsekohe katkestada ning patsient peab jääma jälgimisele kuni turse taandumiseni. Näo angioödeem kaob tavaliselt iseenesest. Kui turse haarab lisaks näole ka kõri, võib see olla eluohtlik hingamisteede ahenemise tõttu. Angioödeemi korral, mis haarab keelt, kõri või neelu, on vajalik 0,3...0,5 ml adrenaliini lahuse (1:1000) kohene subkutaanne manustamine koos teiste kohaste ravimeetmetega. Ettevaatus on vajalik idiopaatilise angioödeemi anamneesiga patsientide ravimisel. Gopten’i kasutamine on vastunäidustatud, kui angioödeem on esinenud AKE inhibiitori kõrvaltoimena (vt lõik 4.3).
Renovaskulaarse hüpertensiooniga patsiendid AKE inhibiitoreid võib kasutada seni kuni alustatakse renovaskulaarse hüpertensiooni kuratiivset ravi, või kui sellist protseduuri ei teostata. Eelnevalt olemasoleva ühe- või kahepoolse neeruarteri stenoosiga patsiente ravimisel AKE inhibiitoritega on raske arteriaalse hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkerisk suurem. Diureetikumide kasutamine võib riski veelgi suurendada. Neerufunktsiooni langus võib esineda juba väikeste kreatiniini seerumitaseme muutuste korral, seda isegi ühepoolse neeruarteri stenoosiga patsientidel. Nende patsientide ravi tuleb alustada haiglas hoolika meditsiinilise jälgimise all väikeste annustega ning annuse ettevaatliku kohandamisega. Ravi diureetikumidega tuleb lõpetada ning ravi esimeste nädalate jooksul tuleb jälgida neerufunktsiooni ja seerumi kaaliumitaset.
Üldine Mõnel patsiendil, kes juba saavad ravi diureetikumidega, eriti kui ravi on alustatud hiljuti, võib trandolapriilravi alguses esineda liigne vererõhu langus.
Neerufunktsiooni kahjustus Patsiendid, kellel kreatiniini kliirens on vähem kui 30 ml/min, võivad vajada väiksemaid trandolapriili annuseid. Nende neerufunktsiooni tuleb hoolikalt jälgida. Neerupuudulikkuse, südame paispuudulikkuse, ühe- või kahepoolse neeruarteri stenoosiga, ühe neeruga ja neerusiirdamisjärgsetel patsientidel esineb risk neerufunktsiooni halvenemiseks. Mõnel ilma eelneva neeruhaiguse ilminguteta hüpertensiooniga patsiendil võib vere uurea või lämmastiku sisaldus ja seerumi kreatiniini tase tõusta, kui trandolapriili antakse samaaegselt diureetikumiga. Proteinuuria võib tekkida eeskätt olemasoleva neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel või AKE inhibiitorite suhteliselt suurte annuste korral. Lisaks peab neerupuudulikkusega patsientide puhul arvestama hüperkaleemia tekkeriskiga ning kontrollima regulaarselt elektrolüütide taset. Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.
Seerumi kaaliumisisaldus AKE inhibiitorid võivad põhjustada hüperkaleemiat, sest need inhibeerivad aldosterooni vabanemist. Normaalse neerutalitlusega patsientidel ei ole see toime oluline. Siiski on hüperkaleemia risk suurem patsientidel, kellel on neerutalitluse häire, diabeet või müokardiinfarktijärgne vasaku vatsakese düsfunktsioon ja/või patsientidel, kes võtavad kaaliumilisandeid (sealhulgas soolaasendajaid),
kaaliumi säästvaid diureetikume, trimetoprimi või kotrimoksasooli, mida tuntakse ka trimetoprimi/sulfametoksasoolina, ja eriti aldosterooni antagoniste või angiotensiini retseptorite blokaatoreid. AKE inhibiitoreid manustavatel patsientidel tuleb kaaliumi säästvaid diureetikume ja angiotensiini retseptori blokaatoreid kasutada ettevaatlikult ning jälgida seerumi kaaliumisisaldust ja neerutalitlust (vt lõik 4.5).
Kirurgia/anesteesia Patsientidel, kelle teostatakse kirurgilisi lõikusi või anesteesiat hüpotensiooni põhjustavate ainetega, võib trandolapriil blokeerida kompensatoorse reniini vabanemisele sekundaarset angiotensiin II moodustumist.
Lapsed Trandolapriili ohutust ja efektiivsust ei ole lastel uuritud.
Rasedus Ravi AKE inhibiitoritega ei tohiks raseduse ajal alustada. Välja arvatud juhul kui ravi AKE inhibiitoriga peetakse vältimatuks, tuleks rasedust planeerivad patsiendid üle viia ravimile, millel on raseduse ajal kasutamisel tõestatud ohutusprofiil. Kui rasedus tuvastatakse, tuleks ravi AKE inhibiitoritega koheselt lõpetada ja vajaduse korral alustada muu raviga (vt lõigud 4.3 ja 4.6).
Imetamine Kuna puudub informatsioon trandolapriili kasutamise kohta imetamise ajal, ei ole trandolapriili kasutamine soovitatav ning eelistatav on tõestatud ohutusprofiiliga alternatiivne ravi, eriti kui imetatakse vastsündinut või enneaegselt sündinud last.
Anafülaktoidsed ja võimalikud seotud reaktsioonid Desensitisatsioon AKE inhibiitorravi saavatel patsientidel, kellel teostatakse samaaegselt desensitisatsiooni loomsete mürkide vastu, võivad tekkida (mõnedel juhtudel eluohtlikud) anafülaktoidsed reaktsioonid.
Madala tihedusega lipoproteiinide (LDL) aferees Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt LDL-afereesraviga AKE inhibiitoreid, on täheldatud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone.
Köha Ravi ajal AKE inhibiitoriga võib tekkida kuiv ja mitteproduktiivne köha, mis kaob pärast ravi lõpetamist.
Abiained Laktoos Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoosi- galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit võtta. Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi kapslis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Ravimid, mis suurendavad angioödeemi tekkimise riski AKE inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud, kuna see suurendab angioödeemi riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4). AKE inhibiitorite samaaegne kasutamine ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga võib põhjustada angioödeemi suurenenud riski (vt lõik 4.4).
Kaaliumi säästvad diureetikumid, kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad
Kuigi seerumi kaaliumisisaldus jääb tavaliselt normi piiresse, võib mõnel trandolapriiliga ravitud patsiendil tekkida hüperkaleemia. Kaaliumi säästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad võivad põhjustada seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärset suurenemist, eriti neerupuudulikkusega, diabeediga ja/või müokardiinfarktijärgse vasaku vatsakese düsfunktsiooniga patsientidel. Ettevaatlik tuleb olla ka trandolapriili manustamisel koos teiste seerumi kaaliumisisaldust suurendavate ravimitega, nagu trimetoprim ja kotrimoksasool (trimetoprim/sulfametoksasool), sest trimetoprim toimib teadaolevalt kaaliumi säästva diureetikumina, nagu amiloriid. Järelikult ei ole trandolapriili kombinatsioon eelmainitud ravimitega soovitatav. Kui kooskasutamine on näidustatud, tuleb neid ravimeid kasutada ettevaatlikult ja seerumi kaaliumisisaldust sageli jälgida. Randomiseeritud platseebokontrollitud paralleelgruppides uuringus TRACE (TRAndolapril Cardiac Evaluation) ägeda müokardiinfarkti üle elanud residuaalse vasaku vatsakese süstoolse düsfunktsiooniga patsientidel esines kõrvaltoimena hüperkaleemia 5% (0,2% seotud) uuritavatel trandolapriili rühmas ja 3% (seotus puudus) platseeborühmas. 80% selles uuringus osalejatest said diureetikume (vt lõik 4.4). Trandolapriil võib vähendada tiasiidi tüüpi diureetikumide poolt põhjustatud kaaliumikadu.
Tsüklosporiin AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel koos tsüklosporiiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.
Hepariin AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel hepariiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.
Antidiabeetilised ravimid Sarnaselt kõikidele AKE inhibiitoritele, võib antidiabeetiliste ravimite (insuliin või suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid) samaaegne kasutamine põhjustada suurenenud vere glükoosisisalduse langust koos suurenenud riskiga hüpoglükeemia tekkeks.
Liitium Trandolapriil võib vähendada liitiumi eritumist. Liitiumi taset seerumis tuleb jälgida.
Angiotensiin II retseptori antagonistid, aliskireen Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda neerupuudulikkuse) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1). Muu On teatatud anafülaktilistest reaktsioonidest hemodialüüsil kasutatavate kõrge läbilaskvusega polüakrüülnitriilmembraanide suhtes AKE inhibiitorit võtvatel patsientidel. Samuti nagu teiste keemiliselt samasse klassi kuuluvate antihüpertensiivsete ainete puhul, tuleb seda kombinatsiooni vältida AKE inhibiitorite ordineerimisel neerudialüüsil olevatele patsientidele.
Nagu kõikide hüpertensioonivastaste ainete puhul, võivad MSPVAd (sh atsetüülsalitsüülhape, mida kasutatakse suuremates annustes põletikuvastase ravimina, nt valuvaigistina) vähendada ka trandolapriili antihüpertensiivset toimet. Vererõhku tuleks jälgida sagedamini, kui trandolapriiliga ravitaval patsiendil alustatakse või lõpetatakse mõne MSPVA kasutamist.
MSPVAde, sh atsetüülsalitsüülhappe (välja arvatud juhul kui seda kasutatakse väikestes annustes trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorina) kasutamisest tuleb hoiduda südamepuudulikkusega patsientidel, kes saavad ravi AKE inhibiitoritega.
Mõnede anesteetikumide hüpotensiivne toime võib AKE inhibiitorite mõjul tugevneda.
Allopurinool, tsütostaatilised või immunosupressiivsed ained, süsteemsed kortikosteroidid või prokaiinamiid võivad AKE inhibiitoritega kooskasutamisel suurendada leukopeenia tekkeriski.
Antatsiidid võivad põhjustada AKE inhibiitorite vähenenud biosaadavust.
Alkohol suurendab hüpotensiooni tekkeriski.
Sümpatomimeetikumid võivad vähendada AKE inhibiitorite antihüpertensiivset toimet. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida.
Nagu kõikide antihüpertensiivsete ainete puhul, tõstab kombinatsioon neuroleptikumi või tritsüklilise antidepressandiga ortostaatilise hüpotensiooni tekkeriski.
Müokardiinfarktijärgse vasaku vatsakese düsfunktsiooniga patsientide puhul, kui trandolapriili on manustatud samaaegselt trombolüütiliste ravimite, aspiriini, beetablokaatorite, kaltsiumikanali blokaatorite, nitropreparaatide, antikoagulantide või digoksiiniga, ei ole kliinilisi koostoimeid täheldatud.
Trandolaprilaadi ja tsimetidiini vahel ei ole kliiniliselt olulisi koostoimeid täheldatud.
Kullapreparaadid: patsientidel, kellele manustatakse samaaegselt süstitava kullapreparaadiga (naatriumaurotiomalaat) AKE inhibiitoreid, on harvadel juhtudel teatatud nitritoidsetest reaktsioonidest (sümptomite hulka kuuluvad näoõhetus, iiveldus, oksendamine ja hüpotensioon).
Kombineerimine diureetikumide või teiste hüpertensioonivastaste ainetega võib potentseerida antihüpertensiivset vastust trandolapriilile. Adrenergilist ülekannet blokeerivaid ravimeid võib trandolapriiliga kombineerida ainult hoolika järelvalve all.
Lapsed Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus AKE inhibiitorite kasutamine raseduse esimese trimestri ajal ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). AKE inhibiitorite kasutamine raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal on vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Epidemioloogilised andmed teratogeensuse kohta pärast kokkupuudet AKE inhibiitoritega raseduse esimese trimestri ajal ei ole lõplikud; siiski ei saa välistada riski väikest tõusu. Patsiendid tuleks üle viia ravimile, millel on raseduse ajal kasutamisel tõestatud ohutusprofiil, v.a juhul kui AKE inhibiitori kasutamist peetakse vältimatuks. Kui tuvastatakse rasedus, tuleb ravi AKE inhibiitoritega koheselt lõpetada ja vajaduse korral alustada muu raviga. Kokkupuude AKE inhibiitorraviga raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal põhjustab teadaolevalt inimestel fetotoksilisust (vähenenud neerufunktsioon, oligohüdramnion, kolju luustumishäired) ja vastsündinu-toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3). Kui kokkupuude AKE inhibiitoriga on esinenud alates raseduse teisest trimestrist, on soovitatav teostada ultraheliuuring neerudest ja koljust. Imikuid, kelle emad on võtnud AKE inhibiitorit, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Imetamine Kuna puudub informatsioon trandolapriili kasutamise kohta imetamise ajal, siis ei ole trandolapriili kasutamine soovitatav ning eelistatav on tõestatud ohutusprofiiliga alternatiivne ravi, eriti kui laps on vastsündinud või on sündinud enneaegselt.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Trandolapriili farmakoloogilised omadused ei tohiks omada märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Siiski võib mõningail patsientidel AKE inhibiitorite kasutamine, eeskätt ravi alguses, muudatuste tegemisel raviskeemis ning samaaegsel alkoholi tarvitamisel, häirida autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Seetõttu on esimese annuse manustamisel ning igakordselt pärast annuste suurendamist soovitatav mõne tunni jooksul vältida autojuhtimist ja masinatega töötamist.
4.8 Kõrvaltoimed
Alljärgnev tabel sisaldab kõrvaltoimeid, millest on teatatud trandolapriili hüpertensiooni (n = 2520) ja müokardiinfarktijärgses (n = 876) kliinilises uuringus ja turuletulekujärgselt. Kõrvaltoimed, mis võivad olla seotud trandolapriili kasutamisega, on rühmitatud organsüsteemi klasside kaupa esinemissageduse järjekorras järgmise kokkuleppe alusel: sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Organsüsteemi Sagedus Kõrvaltoime klass Infektsioonid ja Aeg-ajalt Ülemiste hingamisteede infektsioon infestatsioonid Harv Bronhiit, kuseteede infektsioon, farüngiit Vere ja Harv Aneemia, leukopeenia, trombotsüütide häired, leukotsüütide häired lümfisüsteemi Teadmata Pantsütopeenia, agranulotsütoos, trombotsüütide arvu langus, häired hemolüütiline aneemia* Immuunsüsteemi Harv Ülitundlikkus häired Ainevahetus- ja Harv Anoreksia, söögiisu tõus, hüperlipideemia, hüperkolesteroleemia, toitumishäired hüperglükeemia, hüponatreemia, hüperurikeemia, podagra, Psühhiaatrilised Aeg-ajalt Insomnia, libiido langus häired Harv Depressioon, hallutsinatioonid, ärevus, ärritatavus, apaatia, unehäired
Närvisüsteemi Sage Peavalu, pearinglus häired Aeg-ajalt Somnolentsus Silma kahjustused Harv Nägemishäired, blefariit, konjunktiivi turse, silma kahjustus Kõrva ja labürindi Aeg-ajalt Vertiigo kahjustused Harv Tinnitus Südame häired Aeg-ajalt Palpitatsioonid Vaskulaarsed Sage Hüpotensioon** häired Aeg-ajalt Nahaõhetus Respiratoorsed, Sage Köha rindkere ja Aeg-ajalt Ülemiste hingamisteede põletik, ülemiste hingamisteede ahenemine mediastiinumi Harv Düspnoe, produktiivne köha, neelupõletik, suu ja neelu valu, häired epistaksis, hingamisteede häired
Seedetrakti häired Aeg-ajalt Iiveldus, kõhulahtisus, kõhukinnisus, seedetrakti valu, seedetrakti Maksa ja Harv Hepatiit sapiteede häired Väga harv Kolestaas Naha ja Aeg-ajalt Nahalööve, pruuritus nahaaluskoe Harv Angioödeem, hüperhidroos, psoriaas, ekseem, akne, kuiv nahk, kahjustused nahakahjustus Lihaste, luustiku Aeg-ajalt Lihaste spasm, seljavalu, jäsemete valu ja sidekoe Harv Artralgia, osteoartriit, luuvalu kahjustused Teadmata Müalgia Neerude ja Harv Pollakisuuria, polüuuria, neerupuudulikkus, asoteemia kuseteede häired Reproduktiivse Aeg-ajalt Erektsioonihäired süsteemi ja rinnanäärme häired Kaasasündinud, Harv Kaasasündinud arterite väärareng, ihtüoos perekondlikud ja geneetilised häired Üldised häired ja Sage Asteenia manustamiskoha Aeg-ajalt Valu rinnus, perifeersed tursed, üldine halb enesetunne, ebatavaline reaktsioonid enesetunne Uuringud Harv Hüperbilirubineemia Vigastus, Harv Vigastus mürgistus ja protseduuri tüsistused * AKE inhibiitorite rühma kuuluvate ravimite puhul teavitatud kõrvaltoimed. ** Hüpotensioon esinemissagedus oli müokardiinfarktijärgse vasaku vatsakese düsfunktsiooniga patsientidel TRACE uuringus (n = 876) sage. Samas hüpertensiooni kliinilises uuringus (n = 2520) osalenud patsientidel oli hüpotensiooni esinemissagedus aeg-ajalt.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Sümptomid Üleannustamise sümptomiteks on raske hüpotensioon, šokk, stuupor, bradükardia, elektrolüütide tasakaalu häired ja neerupuudulikkus. Pärast üleannuse allaneelamist tuleb patsienti hoolikalt jälgida, eelistatult intensiivraviosakonnas. Seerumi kreatiniini ja elektrolüütide taset tuleb sagedasti mõõta. Raviprotseduurid sõltuvad sümptomite raskusest. Hiljutise allaneelamise puhul on eesmärgiks trandolapriili eemaldamine (oksendamise esilekutsumine, maoloputus, adsorbentide või naatriumsulfaadi manustamine). Sümptomaatilise hüpotensiooni korral tuleb patsient asetada šokiasendisse ning manustada füsioloogilist soolalahust või rakendada muid meetmeid plasmamahu suurendamiseks nii pea kui võimalik. Kaaluda tuleb ravi angiotensiin II-ga. Bradükardiat või raskeid vasovagaalseid sümptome tuleb ravida atropiiniga. Kaaluda tuleb ravi südamestimulaatoriga. Ei ole teada, kas tandoprilaati saab organismist eemaldada hemodialüüsi abil.
Ravi Pärast trandolapriili kapslite üleannustamist tuleb kaaluda täieliku seedetrakti loputus teostamist. Jälgida tuleb vererõhku ning hüpotensiooni tekkimisel tuleb kaaluda vedelikumahu suurendamist. Trandolapriili üleannustamise jaoks puudub spetsiifiline antidoot.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ATC-kood: C09AA10
Gopten kapslid sisaldavad eelravimit trandolapriili, mittepeptiidset AKE inhibiitorit, mille struktuuris on karboksüülrühm, kuid puudub sulfhüdrüülrühm. Suukaudsel manustamisel imendub trandolapriil kiiresti ja hüdrolüüsitakse maksas mittespetsiifiliselt aktiivseks pikatoimeliseks metaboliidiks – trandolaprilaadiks. Trandolaprilaat seondub tugevalt ja küllastavalt angiotensiini konverteeriva ensüümiga (AKE).
Trandolapriili manustamine põhjustab angiotensiin II, aldosterooni ja kodade natriureetilise faktori kontsentratsiooni vähenemise ning plasma reniini aktiivsuse ja angiotensiin I kontsentratsiooni suurenemise. Gopten muudab seega reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi, mis on peamine veremahtu ja vererõhku reguleeriv süsteem ning millel on lõplik antihüpertensiivne toime.
Hüpertensiooniga patsientidel kutsub Gopten’i soovitatavate annuste manustamine esile märkimisväärse vererõhu languse nii lamavas asendis kui ka seistes. Antihüpertensiivne toime avaldub 1 tunni pärast, maksimaalne toime esineb 8...12 tunni pärast ning toime kestab vähemalt 24 tundi.
Trandolapriili omadused võivad seletada kardiaalse hüpertroofia vähenemist inimestel koos diastoolse funktsiooni ja arteriaalse jäikuse paranemisega. Lisaks on loomkatsetes näidatud vaskulaarse hüpertroofia vähenemist.
Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga.
ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.
Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.
ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Suukaudsel manustamisel imendub trandolapriil väga kiiresti. Maksimaalne plasmakontsentratsioon on täheldatav ligikaudu 1 tunni möödumisel trandolapriili manustamisest. Trandolapriili absoluutne biosaadavus on ligikaudu 10%.
Trandolapriil hüdrolüüsitakse aktiivseks diatsiid-metaboliidiks, trandolaprilaadiks.
Maksimaalne keskmine vereplasma trandolapriili tase tekib 3...8 tunni möödumisel.
Trandolapriili manustamisjärgne absoluutne trandolaprilaadi biosaadavus on ligikaudu 13%. Toit ei mõjuta trandolaprilaadi C ’iega AUC’d. Vereplasmas on ligikaudu 80% trandolapriilist seondunud vereplasma valkudega. Seondumine on kontsentratsioonist sõltumatu. Trandolapriili jaotusruumala on ligikaudu 18 l. Trandolaprilaadi seonduvus on kontsentratsioonist sõltuv, varieerudes 65% (kontsentratsioonil 1000 nanogrammi/ml) kuni 94 % (kontsentratsioonil 0,1 nanogrammi/ml), viidates kontsentratsiooni kasvades tekkivale seondumise küllastumisele.
Tervetel vabatahtlikel kaob trandolapriil vereplasmast kiiresti, väiksema poolväärtusajaga kui 1 tund. Trandolapriili korduva annustamise korral saavutatakse trandolapriili tasakaalukontsentratsioon ligikaudu nelja päeva jooksul, seda nii tervetel vabatahtlikel kui ka vanadel ja noortel hüpertensiivsetel patsientidel. Tasakaalukontsentratsioonis on trandolaprilaadi efektiivne poolväärtusaeg vahemikus 15...23 tundi, hõlmates väikese osa manustatud ravimi kogusest; see iseloomustab tõenäoliselt seonduvust plasmas ja kudedes esineva AKE-ga. Ligikaudu 9...14% manustatud trandolapriili annusest eritatakse. Märgistatud ravimi suukaudse manustamise järgselt oli 33% radioaktiivsest märgisest leitav uriinist ning 66% väljaheitest. Tühine kogus trandolapriili eritatakse uriiniga muutumatul kujul (<0,5%).
Totaalne trandolapriili ja trandolaprilaadi plasmakliirens pärast ligikaudu 2 mg annuste manustamist intravenoosselt on vastavalt ligikaudu 52 l/h ja 7 l/h. Trandolapriili elminatsioon läbi neerude jääb vahemikku 0,15...4 liitrit tunnis.
Patsientide erigrupid
Lapsed Trandolaprilaadi farmakokineetikat ei ole hinnatud noorematel kui 18 aastastel patsientidel.
Vanus ja sugu Trandolapriili farmakokineetikat on uuritud eakatel (vanemad kui 65 eluaastat) ja mõlema soo esindajatel. Trandolapriili plasmakontsentratsioon on eakatel hüpertensiivsetel patsientidel tõusnud, kuid trandolaprilaadi plasmakontrsentratsioonid ja AKE inhibeerimise aktiivsus on eakatel ja noortel hüpertensiivsetel patsientidel sarnased. Trandolapriili ja trandolaprilaadi farmakokineetika ja AKE inhibeerimise aktiivsus on eakatel hüpertensiivsetel nii meessoost kui naissoost patsientidel sarnased.
Rass Erinevasse rassi kuuluvatel inimestel ei ole farmakokineetilisi erinevusi hinnatud.
Neerupuudulikkus Patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on väiksem kui 30 ml/min ja hemodialüüsi saavatel patsientidel on võrreldes tervete katsealustega, trandolapriili ja trandolaprilaadi plasmakontsentratsioonid ligikaudu kaks korda kõrgemad ning neerukliirens ligikaudu 85% võrra vähenenud. Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel on soovitatav annuse kohandamine.
Maksapuudulikkus Pärast suukaudset manustamist mõõduka alkoholi tarbimistest tekkinud tsirroosiga patsientidele, olid trandolapriili ja trandolaprilaadi plasmakontsetratsioonid vastavalt üheksa korda ja kaks korda kõrgemad kui tervetel katsealustel, kuid AKE inhibeerimise aktiivsus ei olnud seejuures mõjutatud. Tuleb kaaluda väiksemate annuste manustamist maksapuudulikkusega patsientidele.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Kartsinogeensus, mutageensus ja fertiilsuse vähenemine Reproduktiivtoksilisuse uuringud näitasid toimet järglase neerude arengule koos suurenenud neeruvaagna laienemise esinemissagedusega; seda täheldati rottidel annuste juures ≥10mg/kg/ööpäevas, kuid see ei mõjutanud järglaste normaalset arengut. Trandolapriil ei avaldanu mutageenset ega kartsinogeenset toimet.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Maisitärklis Laktoosmonohüdraat Povidoon K25 Naatriumstearüülfumaraat
Kapsli kaas: Želatiin Titaandioksiid (E171) Erütrosiin (E127) Kollane raudoksiid (E172), ainult Gopten 2 mg kapslites Must raudoksiid (E172), ainult Gopten 4 mg kapslites Naatriumlaurüülsulfaat Kapsli keha: Želatiin Titaandioksiid (E171) Erütrosiin (E127) Kollane raudoksiid (E172) Naatriumlaurüülsulfaat
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
Gopten 2 mg: 4 aastat Gopten 4 mg: 3 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Gopten 2 mg: polüvinüülkloriid/polüvinülideenkloriid/alumiiniumfoolium blisterpakend. Pakend sisaldab 28, 50, 56, 60, 98 või 100 kõvakapslit. Gopten 4 mg: polüvinüülkloriid/polüvinülideenkloriid/alumiiniumfoolium blisterpakend. Pakend sisaldab 28, 56 või 98 kõvakapslit. Pakendis on vastavalt 2, 4 või 7 blistrit, mis sisaldavad 14 kapslit.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Viatris SIA Mūkusalas 101 Rīga, LV 1004 Läti
8. MÜÜGILOA NUMBRID
Gopten 2 mg: 121195 Gopten 4 mg: 655509
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Gopten 2 mg: Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.06.2001 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 10.06.2011
Gopten 4 mg: Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 22.12.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.12.2014
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Mai 2025