Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajaduse korral uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla talle kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Elvanse ja milleks seda kasutatakse

Mis ravim on Elvanse Elvanse sisaldab toimeainena lisdeksamfetamiindimesülaati, mis toetab ajutegevuset. See aitab parandada tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning vähendab impulsiivsust. Elvanse on pikatoimeline ravim, mille toime avaldub järk-järgult 13 tunni jooksul.

Milleks kasutatakse Elvanse kuulub aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) raviprogrammi.

• laste ja noorukite raviks vanuses 6...18 aastat, kes on varem ATH ravimiseks kasutanud metüülfenidaati ebapiisava ravitulemusega.
• täiskasvanutele, kellel on ATH lapsepõlvest alates. Kui teil ei ole ATH-d varem ravitud, kontrollib arst enne Elvanse määramist, kas teil on olnud lapsepõlves ATH.

Kui kuu aja pärast teie enesetunne ei parane või tunnete ennast halvemini, pidage nõu arstiga.

Elvanse't ei soovitata kasutada kõigile ATH-ga patsientidele ja selle ravimi kasutamise otsus põhineb põhjalikul meditsiinilisel hinnangul. Elvanse’t ei kasutata ATH raviks alla 6 aasta vanustel lastel, sest ei ole teada, kas see on nii noorte patsientide puhul ohutu või kasulik.

Kuidas Elvanse toimib Elvanse parandab teatud väheaktiivsete aju piirkondade tegevust. Ravim aitab parandada tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning vähendab impulsiivset käitumist.

Ravimit manustatakse raviprogrammi osana, mis tavaliselt hõlmab järgmist:

• psühholoogilist ravi;
• haridusteraapiat;
• sotsiaalteraapiat;
• käitumisteraapiat;
• tööteraapiat.

Ravimit saab välja kirjutada ainult arst, kellel on kogemusi käitumishäiretega inimeste ravis.

ATH-st ATH-ga inimestel on keeruline:

• ühe koha peal paigal isutada;
• keskenduda.

Suutmatus nimetatud asju teha ei ole nende süü. ATH võib põhjustada probleeme igapäevaelus. ATH-ga lastel ja noortel võib olla raskem toime tulla õppetegevuse ja kodutöödega. Nende jaoks on keeruline kodus, koolis ja mujal hästi käitada. ATH ei mõjuta inimese intelligentsust.

2. Mida on vaja teada enne Elvanse võtmist

Elvanse’t ei tohi võtta

• kui olete lisdeksamfetamiini, muude amfetamiini ühendite või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui manustate ravimit, mis kuulub monoamiini oksüdaasi inhibiitorite (MAO) hulka, mida kasutatakse depressiooni ravimiseks, või olete kirjeldatud ravimit manustanud viimase 14 päeva jooksul;
• kui teil on kilpnäärme probleeme;
• kui tunnete ennast ebatavaliselt erutatu, üliaktiivse või pidurdamatuna;
• kui teil on olnud probleeme südamega, näiteks südamerabandus, ebakorrapärane südametegevus, valu ja ebamugavustunne rindkeres, südamepuudulikkus, südamehaigus või kaasasündinud südamehaigus;
• kui teil on kõrge või väga kõrge vererõhk või ahenenud veresooned;
• kui teie on kõrge silma siserõhk (glaukoom);
• kui teil on haigus nimega feokromotsütoom (harvaesinev kasvaja, mis tavaliselt tekib neerude kohal paiknevates neerupealistes).

Ärge manustage Elvanse’t, kui ükski ülaltoodutest kehtib teie kohta. Kui te ei ole milleski kindel, pidage enne ravimi võtmist nõu arsti või apteekriga. Vastasel korral võib Elvanse nimetatud probleeme süvendada.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Elvanse kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga, kui:

• olete olnud sõltuvuses retseptiravimitest või narkootikumidest;
• teil on esinenud neeruprobleeme;
• teil on olnud tõmblusi (krambihood, krambid, epilepsia) või teil on leitud aju-uuringute käigus (EEG) kõrvalekaldeid;
• teil esineb mistahes kehaosa raskesti kontrollitavaid ja korduvaid tõmblusi või kordate kuuldud helisid ja sõnu;
• teil on kõrge vererõhk;
• teie pereliikmetel või teil endal on esinenud südame rütmihäireid (mis on tuvastatavad elektrokardiogrammiga) või kui te põete haigust ja/või kasutate ravimeid, mis soodustavad ebaregulaarset südametööd või häirivad soolade tasakaalu organismis;
• teil on südamehaigus, mida ei ole nimetatud lõigus „Elvanse’t ei tohi võtta“;

• teil on olnud insult;
• teil on vaimse tervise probleeme. Muu hulgas: ⸰ meeleolu kõikumine (maniast depressioonini – nimetatakse ka bipolaarseks häireks); ⸰ muutute agressiivseks või ebasõbralikuks (vaenulikuks) või agressiivsus süveneb; ⸰ näete, kuulete või tunnete asju, mida pole olemas (meelepetted); ⸰ usute asju, mida pole olemas (luulumõtted); ⸰ olete ebatavaliselt kahtlustav (paranoia); ⸰ olete erutunud, ärev või pingeseisundis; ⸰ depressioon või süütunne.

Või kui olete fertiilses eas naine, plaanite rasestuda või olete rase (vt lõik „Rasedus ja imetamine“).

Enne ravi algust rääkige arstile või apteekrile, kui teil esineb ükskõik millist eelnimetatud seisunditest. Vastasel korral võib Elvanse nimetatud probleeme süvendada. Teie raviarst võib soovida jälgida ravimi toimet.

Kui Elvanset ei kasutata õigesti, võib see põhjustada ebatavalist käitumist ja võib tekkida ravimist sõltuvus. Rääkige oma arstile, kui teie või teie laps on kunagi kuritarvitanud või olnud sõltuvuses alkoholist, retseptiravimitest või narkootikumidest. Ärge andke seda kellelegi teisele, isegi kui haigusnähud on sarnased. Ravim võib osadel patsientidel põhjustada südame rütmihäireid. Kui kogete raviperioodil südamepekslemist või ebaregulaarset südametegevust, siis teavitage viivitamatult oma arsti. Südameprobleemide risk võib annuse suurendamisega süveneda. Seega tuleb kinni pidada soovituslikust annusest.

Arstlik läbivaatus enne Elvanse manustamist Läbivaatuse eesmärk on otsustada, kas Elvanse on teie jaoks õige ravim. Arst võib teilt küsida järgmisi küsimusi:

• milliseid muid ravimeid kasutate;
• kas perekonnas on esinenud teadmata põhjusega äkksurma;
• kas teil või teie pereliikmetel on muid terviseprobleeme (näiteks südamehaigust);
• kuidas te ennast tunnete, näiteks õnnelikult või kurvalt, on tekkinud kummalised mõtted või teil on varem olnud mõni neist tunnetest;
• kas teie pereliikmetel on esinenud tikke (mistahes kehaosa raskesti kontrollitavaid korduvaid tõmblusi või kuuldud helide ja sõnade kordamist);
• kas teil või teie pereliikmetel on esinenud muid vaimse tervise või käitumisega seotud probleeme. Arst kontrollib muid varasemaid vaimse tervise häireid ja kas keegi teie pereliikmetest on sooritanud enesetappu, samuti bipolaarse häire (meeleolu kõikumine maaniast depressioonini) ja depressiooni esinemist.

On oluline, et annate võimalikult palju teavet. See aitab arstil otsustada, kas Elvanse on teie jaoks õige ravim. Arst võib otsustada, et enne ravimi manustamist on vaja teostada teisi meditsiinilisi uuringuid.

Mõju kehakaalule

• Elvanse võib mõnedel patsientidel põhjustada kehakaalu langust;
• Samuti võib esineda vähest kehakaalu tõusu lastel ja noorukitel;
• Kui olete laps või nooruk, jälgib arst hoolikalt teie pikkust ja kehakaalu ning söögiisu;
• Kui te ei kasva ootuspäraselt või kui teie kehakaal langeb, võib arst ravi Elvanse’ga lõpetada;
• Täiskasvanute puhul jälgib arst kehakaalu ja sõõgiisu.

Muud ravimid ja Elvanse Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Elvanse’t EI TOHI võtta, kui

• kui tarvitate ravimit, mis kuulub monoamiini oksüdaasi inhibiitorite (MAO inhibiitorite) hulka, mida kasutatakse depressiooni ravimiseks, või olete sellist ravimit manustanud viimase 14 päeva jooksul. MAO inhibiitorite kasutamine koos Elvanse’ga võib põhjustada järsku vererõhu tõusu. Arst või apteeker oskab öelda, kas teie poolt kasutatav ravim on MAO inhibiitor.

Elvanse ja teatud muud ravimid võivad üksteist mõjutada. Kui kasutate mõnda nimetatud ravimitest, pidage nõu arsti või apteekriga enne Elvanse manustamist:

• ravimid tõsise vaimse tervise häire vastu;
• vererõhku alandavad või tõstvad ravimid;
• kirurgilise operatsiooni ajal kasutatavad ravimid, näiteks valuvaigistid;
• köha- ja külmetusravimid. Osad nimetatud ravimitest sisaldavad toimeaineid, mis võivad mõjutada vererõhku, seega on oluline, et peaksite apteekriga nõu enne mis tahes nimetatud preparaadi ostmist;
• ravimid, mis võivad mõjutada uriini happelisust, näiteks C-vitamiin (askorbiinhape) või naatriumvesinikkarbonaat (näiteks seedehäirete vastastes ravimites).

Kui te ei ole kindel, kas teie poolt kasutatavad ravimid kuuluvad eelmainitute hulka, küsige arstilt või apteekrilt enne Elvanse manustamist.

Narkotestid Ravim võib narkotesti puhul anda positiivse tulemuse.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Teie keha lagundab Elvanse teisteks aineteks, mis võivad läbida platsentat ja erituda rinnapiima. Olemasolevad andmed Elvanse kasutamise kohta raseduse esimese kolme kuu jooksul ei näita lapse kaasasündinud väärarengute riski suurenemist, kuid võivad suurendada preeklampsia (seisund, mis tekib tavaliselt pärast 20 rasedusnädalat, mida iseloomustab kõrge vererõhk ja uriinis leiduv valk) ja enneaegse sünnituse riski. Raseduse ajal amfetamiini toimega kokku puutunud vastsündinutel võivad esineda võõrutusnähud (värisemine, ärrituvus, suurenenud lihastoonus). Ravimit ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui arst seda selgelt soovitab. Elvanse kasutamise ajal ei tohi imetada. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Elvanse kasutamise ajal võite kogeda pearinglust, keskendumisraskusi või nägemise ähmastumist. Selliste häirete korral on ohtlik autot juhtida, masinatega töötada, jalgrattaga sõita, ratsutada või puu otsa ronida.

Elvanse sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes kapslis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Elvanse’t võtta

Annustamine Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Elvanse on mõeldud ainult teile. Ärge andke ravimit kellelegi teisele, isegi kui teie sümptomid on sarnased.

Kuidas Elvanse’t võtta

• Võtke Elvanse’t hommikul enne hommikusööki. Seda võib võtta koos toiduga või ilma.
• Elvanse’t saab võtta kahel viisil: o neelake kapsel alla tervelt koos veega; o avage kapsel ja tühjendage selle sisu:  pehmesse toitu, näiteks jogurtisse;  klassi vette või apelsinimahla. Purustage lusikaga kõik tükid ja segage Elvanse täielikult jogurti, vee või apelsinimahlaga. Sööge jogurt või jooge kogu vesi või apelsinimahl kohe pärast ravimiga segamist. Ärge hoidke seda alles. Ärge muretsege, kui näete klaasi või sööginõu põhjas õhukest läbipaistvat kihti – see ei ole toimeaine.

Annus

• Arst ütleb teile, millise annusega kapslit iga päev võtta.
• Ravi alguses on soovituslik annus 30 mg, kuid arst võib otsustada ravi alustada 20 milligrammist. Hiljem võib arst otsustada annust suurendada. Maksimaalne ööpäevane annus on 70 mg.
• Kui teil on neeruprobleeme, siis võib arst otsustada annust vähendada.
• Kui olete eakas, uurib teie arst teie vererõhku ja kardiovaskulaarset seisundit enne ravi alustamist ja ravi ajal (vt lõik 2 „Elvanse’t ei tohi võtta“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“). Teie arst võib vajada annust vähendada.
• Ärge poolitage kapsli annust; võtke korraga terve kapsli sisu. Ärge manustage alla ühe kapsli ööpäevas.

Kui enesetunne ei parane pärast ühe kuu pikkust ravi Kui teie enesetunne ei parane, pidage nõu oma arstiga. Võite vajada teistsugust ravi.

Kui Elvanse’t ei kasutata õigesti Kui Elvanse’t ei kasutata õigesti, võib see põhjustada ebanormaalset käitumist või muuta teid ravimist sõltuvaks. Seetõttu rääkige oma arstiga, kui olete varem kuritarvitanud alkoholi, retseptiravimeid või narkootikume või olnud neist sõltuv. Kui te võtate Elvanse’t rohkem, kui ette nähtud Kui võtate liiga palju ravimit, võtke ühendust arstiga või kutsuga kohe kiirabi. Selgitage, mida te võtsite.

Üleannustamise nähtudeks võivad olla

• rahutus, värinad, suurenenud kontrollimatute liigutuste esinemine, lihastõmblused, kiirenenud hingamine, segasus, soov kakelda või tülitseda, ebareaalsete asjade nägemine, tundmine või kuulmine (hallutsinatsioonid), paanika, kõrge palavik või lihaste lagunemine. Sellele võib järgneda väsimus ja depressioon.
• samuti võite oksendada või tunda iiveldust, teil võib olla kõhulahtisus ja kõhuspasmid.
• täheldada võib muutusi südametöös (aeglane, kiire või ebakorrapärane südametegevus), kõrget või madalat vererõhku, vereringe kollapsit, tõmblusi ja koomat.
• võib esineda peavalu, segasust, krambihooge ja nägemishäireid.

Kui unustate Elvanse’t võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui unustate annuse, oodake järgmise päevani. Vältige ravimi manustamist pärastlõunal võimalike unehäirete (unetuse) vältimiseks.

Kui lõpetate Elvanse võtmise Kui lõpetate ravimi tarvitamise, võivad ATH sümptomid naasta. Ärge lõpetage ravimi võtmist enne arstiga nõu pidamist. Ravimi kasutamist ei tohi järsku ise lõpetada.

Arsti toimingud, kui Elvanse’t Arst viib läbi mõned uuringud:

• enne ravi algust – kontrollimaks, et Elvanse on teie jaoks ohutu ja kasulik;
• pärast ravi algust – arst vaatab teid läbi vähemalt iga 6 kuu järel ja võimalik, et sagedamini. Läbivaatus teostatakse ka annuse muutmisel. Läbivaatus hõlmab järgmist: ⸰ söögiisu kontrollimine; ⸰ pikkuse ja kehakaalu mõõtmine; ⸰ vererõhu ja südametöö mõõtmine; ⸰ kontrollitakse probleeme meeleolu, meeleseisundi või mistahes muude ebatavaliste tunnetega või nende võimalikku halvenemist Elvanse võtmise ajal.

Pikaajaline ravi Ravimit pole vaja jäädavalt võtta. Kui kasutate Elvanse’t kauem kui aasta, peab arst ravi lühikeseks ajaks lõpetama. Seda võib teha näiteks puhkuse ajal. Nii on võimalik kindlaks teha, kas te vajate endiselt ravimit. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Arst võib teile kõrvaltoimeid selgitada.

Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised. Kui teil tekivad järgmised kõrvaltoimed, pöörduge otsekohe oma arsti poole:

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)

• ebaühtlased südamelöögid (südamepekslemine);
• valu rindkeres (võib osutada südameprobleemidele).

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)

• ebatavaliselt erutatud enesetunne, üliaktiivsus või pidurdamatus (maania);
• allergiline reaktsioon (ülitundlikkus).

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• tõsine allergiline reaktsioon, mida iseloomustab järsk vererõhu langus, hingamisraskused ja lööve/sügelus (anafülaktiline reaktsioon);
• nähakse, tuntakse või kuuldakse asju, mis pole tõelised*, paranoia, luulumõtted (psühhootilised episoodid);
• Tourette’i sündroomi süvenemine koos selliste nähtudega nagu raskesti kontrollitavad korduvad tõmblused ükskõik millises kehaosas või korduvad häälitsused ja sõnad (tikid);
• krambihood;
• ebanormaalne südametöö, eluohtlikult ebaregulaarne südametöö (tuvastatav elektrokardiogrammiga). Vt lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“;
• allergiline maksakahjustus, mis võib avalduda silmade ja/või naha kollasusena (eosinofiilne hepatiit);
• naha turse (angioödeem) või raske nahalööve, mis avaldub tõsiste villidena nahal ja limaskestadel (Stevensi-Johnsoni sündroom);
• õhupuudus või jalgade turse (südamelihase haiguse tunnused)*.

*Järgmised rasked kõrvaltoimed esinevad lastel ja/või noorukitel erineva sagedusega kui täiskasvanutel.

• ebatavaliste asjade nägemine, tunnetamine või kuulmine on lastel ja noorukitel haruldane;
• hingeldus või jalgade turse (südamelihase haiguse tunnused) on noorukitel aeg-ajalt

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pöörduge kohe arsti poole.

Muude kõrvaltoimete hulka kuuluvad järgmised. Kui need muutuvad tõsiseks, pidage palun nõu oma arsti või apteekriga:

Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)

• söögiisu vähenemine;
• uinumisraskus;
• suukuivus;
• peavalu.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)

• ärritus, rahutus, ärevus, depressioon, ärrituvus või meeleolu kõikumine;
• väsimustunne* või rahutus;
• suutmatus saavutada või säilitada erektsiooni või muutused libiidos;
• pearinglus;
• kontrollimatud tõmblused, nõksatused, värisemine või ollakse ebatavaliselt aktiivne;
• mistahes kehaosa raskesti kontrollitavaid korduvaid tõmblusi või kuuldud helide ja sõnade kordamist (tikid);
• kiirenenud või ebaühtlane südametöö (tahhükardia);
• kõrge vererõhk*;
• hingamisraskused;
• iiveldus, oksendamine või kõhulahtisus;
• kõhukinnisus;
• kaalukaotus*;
• suurenenud higistamine;
• kõhuvalu;
• hammaste krigistamine.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)

• palavik*;
• liigne jutukus;
• depressioon, ärevus, kurbus, ebakindlus (düsfooria);
• liigne õnnetunne või erutus (eufooria);
• liigne nahanäppimine;
• keha kontrollimatud tõmblused;
• ebatavaline unisus;
• sügelus, lööve*, ümbritsevast nahapinnast kõrgem punetav sügelev lööve (urtikaaria);
• ähmane nägemine;
• silmapupillide liigne suurenemine;
• metalli maitse suus või maitsetundlikkuse häired (düsgeusia);
• minestamine;
• ninaverejooks.

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• silmapupillide liigne suurenemine;
• agressiivusu;
• halb vereringe, mis muudab varbad ja sõrmed tuimaks ja kahvatuks (Raynaud’ fenomen)*.

*Järgmised kõrvaltoimed esinevad lastel ja/või noorukitel erineva sagedusega kui täiskasvanutel.

• kehakaalu langust esineb lastel ja noorukitel väga sageli;
• kõhuvalu esineb lastel väga sageli;
• kõrget temperatuuri (palavikku) esineb lastel ja noorukitel sageli;

• lastel ja noorukitel esineb sageli ebatavalist unisust;
• lööve esineb sageli lastel;
• kõrget vererõhku esineb lastel ja noorukitel aeg-ajalt;
• halb vereringe, mille tõttu varbad ja sõrmed muutuvad tuimaks ja kahvatuks (Raynaud’ fenomen) esineb lastel aeg-ajalt;
• silmapupillide liigne laienemine esineb lastel ja noorukitel aeg-ajalt.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate esitada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Elvanse’t säilitada

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoidke seda ravimit turvalises kohas, kus teised inimesed sellele ligi ei pääse. See võib inimestele tõsist kahju tekitada, kui seda ei ole neile välja kirjutatud.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pudelil ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge kasutage ravimit, kui kapslid näevad kahjustatud välja.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Elvanse sisaldab Toimeaine on lisdeksamfetamiindimesülaat. Üks 20 mg kapsel sisaldab 20 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 5,9 mg deksamfetamiinile. Üks 30 mg kapsel sisaldab 30 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 8,9 mg deksamfetamiinile. Üks 40 mg kapsel sisaldab 40 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 11,9 mg deksamfetamiinile. Üks 50 mg kapsel sisaldab 50 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 14,8 mg deksamfetamiinile. Üks 60 mg kapsel sisaldab 60 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 17,8 mg deksamfetamiinile. Üks 70 mg kapsel sisaldab 70 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 20,8 mg deksamfetamiinile.

Teised koostisosad on:

• Kapsli sisu: mikrokristalliline tselluloos (E460), naatriumkroskarmelloos (E468), magneesiumstearaat (E572).
• Kapsli kest: želatiin, titaandioksiid (E171). 20 mg kapsel sisaldab ka kollast raudoksiidi (E172) 30 mg kapsel sisaldab ka erütrosiini (E127) 40 mg kapsel sisaldab ka briljantsinist FCF (E133), musta raudoksiidi (E172) ja kollast raudoksiidi (E172) 50 mg kapsel sisaldab ka briljantsinist FCF (E133) 60mg kapsel sisaldab ka briljantsinist FCF (E133) 70mg kapsel sisaldab ka briljantsinist FCF (E133) ja erütrosiini (E127)
• Trükitint: šellak (E904), kaaliumhüdroksiid (E525), must raudoksiid (E172), propüleenglükool (E1520) ja kontsentreeritud ammoniaagilahus (E527).

Kuidas Elvanse välja näeb ja pakendi sisu Kõvakapsel 20 mg kapsel on elevandiluuvalge läbipaistmatu kapslikorpuse ja elevandiluuvalge läbipaistmatu kapslikaanega, millele on musta tindiga trükitud "S489" ja "20 mg". 30 mg kapsel on valge läbipaistmatu kapslikorpuse ja roosa läbipaistmatu kapslikaanega, millele on musta tindiga trükitud "S489" ja "30 mg". 40 mg kapsel on valge läbipaistmatu kapslikorpuse ja sinise/rohelise läbipaistmatu kapslikaanega, millele on musta tindiga trükitud "S489" ja "40 mg". 50 mg kapsel on valge läbipaistmatu kapslikorpuse ja sinise läbipaistmatu kapslikaanega, millele on musta tindiga trükitud "S489" ja "50 mg". 60 mg kapsel on vesisinise läbipaistmatu kapslikorpuse ja vesisinise läbipaistmatu kapslikaanega, millele on musta tindiga trükitud "S489" ja "60 mg". 70 mg kapsel on sinise läbipaistmatu kapslikorpuse ja roosa läbipaistmatu kapslikaanega, millele on musta tindiga trükitud "S489" ja "70 mg". Pakendi suurused: 28, 30 või 90 kapslit. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Takeda Pharmaceuticals International AG Ireland Branch Block 2 Miesian Plaza 50-58 Baggot Street Lower Dublin 2, D02 HW68 Iirimaa See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Tootjad Takeda GmbH Production site Oranienburg Lehnitzstrasse 70-98 16515 Oranienburg Saksamaa

Takeda Pharmaceuticals International AG Ireland Branch Block 2 Miesian Plaza 50-58 Baggot Street Lower Dublin 2, D02 HW68 Iirimaa

Shire Pharmaceuticals Ireland Limited Block 2 & 3 Miesian Plaza 50-58 Baggot Street Lower Dublin 2, D02 Y754, Iirimaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Eesti Takeda Pharma OÜ Tel: +372 617 7669 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See ravim on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ja Ühendkuningriigis (Põhja-Iirimaal) järgmiste nimetustega:

Austria Elvanse Belgia Elvanse

Taani Elvanse Eesti Elvanse Soome Elvanse Saksamaa Elvanse Iirimaa Tyvense Luksemburg Elvanse Holland Elvanse Norra Elvanse Poola Elvanse Portugal Elvanse Hispaania Elvanse Rootsi Elvanse Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa) Elvanse

Infoleht on viimati uuendatud detsembris 2025.

7. Teave lastele ja noortele

Teave aitab sul mõista kõige olulisemat ravimi kohta, mille nimi on Elvanse.

Kui sulle ei meeldi lugemine, siis võta näiteks ema, isa või hooldaja (keda vahel nimetatakse eestkostjaks) appi infolehe ette lugeda ja küsimustele vastata.

Abiks võib olla, kui lugeda korraga natukene.

Miks arst mulle selle ravimi määras?

See ravim võib aidata sinul ATH-ga paremini toime tulla.

ATH võib põhjustada:

• liigset jooksmist;
• tähelepanematust;
• kiiret tegutsemist tagajärgedele mõtlemata (impulsiivsust).

See mõjutab õppimisvõimet, sõprussuhete loomist ja minapilti. See ei ole sinu süü. Ravimi võtmise ajal

• Lisaks ravimi määramisele korraldab arst sulle võimaluse, kuidas õppida ATH-ga toime tulema. Näiteks saad vestelda inimestega, kes annavad nõu või õpetavad erinevaid viise, kuidas oma toimetusi teha.
• Ravim leevendab ATH-d.
• Pead minema arsti juurde mitu korda arstlikele läbivaatustele. Sedasi saab kontrollida, kas ravim toimib ja kas sa kasvad ja arened eakohaselt.
• Kui võtad ravimit kauem kui ühe aasta, võib arst lasta sul ravimi võtmise katkestada, et näha, kas sul seda ikka veel vaja on. See juhtub tõenäoliselt koolivaheajal.
• Tüdrukud peavad enne ravimi võtmist arstiga nõu pidama, kui nad arvavad, et võivad olla rasedad või plaanivad last saada.

Mõned inimesed ei saa seda ravimit tarvitada See ravim ei sobi sulle, kui sul:

• on südameprobleeme;
• tunned ennast ebatavaliselt erutatuna või oled liiga aktiivne.

Mõned inimesed peavad arstiga nõu pidama, enne kui hakkavad seda ravimit võtma Pead arstiga nõu pidama, kui sa:

• kannatad krambihoogude all;
• oled rase või imetad;
• tarvitad muid ravimeid – arstile on vaja rääkida kõikidest ravimitest, mida kasutad;
• põed rasket neeruhaigust.

Kuidas rohtu (kapsleid) võtta?

• Neela kapsel veega alla. Võid ka kapsli lahti teha ja lahustada selle sisu klaasitäies vees või apelsinimahlas. Samuti võid sisu segada pehme toiduga, näiteks jogurtiga.
• Söö kogu jogurt või joo kogu vesi või apelsinimahl kohe pärast segamist.
• Võta igal hommikul üks kapsel. Võid seda võtta koos toiduga või ilma.
• Ära lõpeta arstiga nõu pidamata ravimi võtmist.
• Kui unustad ravimit võtta, räägi sellest kohe täiskasvanule. Unustatud annuse korvamiseks EI TOHI võtta 2 kapslit korraga.

Võimalikud kõrvaltoimed Kõrvaltoimed on soovimatud mõjud, mis võivad tekkida ravimi võtmise järel. Kui ükski järgmistest juhtub, siis räägi sellest kohe täiskasvanule. Sel juhul saavad nad arstiga nõu pidada. Peamine, mis võib sind mõjutada, on järgmine:

• tunned, et süda lööb kiiremini kui tavaliselt või ebaühtlaselt;
• näed, tunned või kuuled asju, mis pole tõelised;
• tunned ennast ebatavaliselt erutatuna või oled liiga aktiivne.
• sul on tõsine allergiline reaktsioon. See võib avalduda peapöörituse, hingamisraskuste ja sügelusena;
• kannatad krambihoogude all;
• märkad, et silmad ja/või nahk on kollaseks muutunud;
• sul on nahaturse või tõsine nahalööve, näiteks villid nahal või muudes kehapiirkondades.

Kui tunned ravimi võtmise ajal, et sinuga pole kõik korras, räägi sellest palun kohe täiskasvanule.

Meelespidamiseks

• Hoidke ravimit kindlasti ohutus kohas, et keegi teine ei saaks seda võtta.
• Ravim on mõeldud ainult sulle – ÄRA lase kellelgi teisel seda võtta. See võib sind aidata, kuid teisele inimesele kahju teha.
• Kui unustad rohtu võtta, ära võta järgmine kord 2 kapslit. Võta järgmisel tavapärasel ravimi võtmise ajal 1 kapsel.
• Ravimit ei tohi liiga palju korraga tarvitada, sest tunned ennast siis halvasti.
• Kui võtad liiga palju ravimit, räägi sellest kohe emale, isale või eestkostjale.
• Ära lõpeta ravimi võtmist enne, kui arst lubab.

Kellelt ma peaksin küsima, kui ma millestki aru ei saa? Ema, isa, eestkostja, arst, meditsiiniõde või apteeker saavad sind aidata.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajaduse korral uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla talle kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Elvanse ja milleks seda kasutatakse

Mis ravim on Elvanse Elvanse sisaldab toimeainena lisdeksamfetamiindimesülaati, mis toetab ajutegevuset. See aitab parandada tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning vähendab impulsiivsust. Elvanse on pikatoimeline ravim, mille toime avaldub järk-järgult 13 tunni jooksul.

Milleks kasutatakse Elvanse kuulub aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) raviprogrammi.

• laste ja noorukite raviks vanuses 6...18 aastat, kes on varem ATH ravimiseks kasutanud

metüülfenidaati ebapiisava ravitulemusega.

• täiskasvanutele, kellel on ATH lapsepõlvest alates. Kui teil ei ole ATH-d varem ravitud, kontrollib

arst enne Elvanse määramist, kas teil on olnud lapsepõlves ATH. Kui kuu aja pärast teie enesetunne ei parane või tunnete ennast halvemini, pidage nõu arstiga. Elvanse't ei soovitata kasutada kõigile ATH-ga patsientidele ja selle ravimi kasutamise otsus põhineb põhjalikul meditsiinilisel hinnangul.

Elvanse’t ei kasutata ATH raviks alla 6 aasta vanustel lastel, sest ei ole teada, kas see on nii noorte patsientide puhul ohutu või kasulik.

Kuidas Elvanse toimib Elvanse parandab teatud väheaktiivsete aju piirkondade tegevust. Ravim aitab parandada tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning vähendab impulsiivset käitumist.

Ravimit manustatakse raviprogrammi osana, mis tavaliselt hõlmab järgmist:

• psühholoogilist ravi;
• haridusteraapiat;
• sotsiaalteraapiat;
• käitumisteraapiat;
• tööteraapiat.

Ravimit saab välja kirjutada ainult arst, kellel on kogemusi käitumishäiretega inimeste ravis.

ATH-st ATH-ga inimestel on keeruline:

• ühe koha peal paigal isutada;
• keskenduda.

Suutmatus nimetatud asju teha ei ole nende süü. ATH võib põhjustada probleeme igapäevaelus. ATH-ga lastel ja noortel võib olla raskem toime tulla õppetegevuse ja kodutöödega. Nende jaoks on keeruline kodus, koolis ja mujal hästi käitada.

ATH ei mõjuta inimese intelligentsust.

2. Mida on vaja teada enne Elvanse võtmist

Elvanse’t ei tohi võtta

• kui olete lisdeksamfetamiini, muude amfetamiini ühendite või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui manustate ravimit, mis kuulub monoamiini oksüdaasi inhibiitorite (MAO) hulka, mida kasutatakse depressiooni ravimiseks, või olete kirjeldatud ravimit manustanud viimase 14 päeva jooksul;
• kui teil on kilpnäärme probleeme;
• kui tunnete ennast ebatavaliselt erutatu, üliaktiivse või pidurdamatuna;
• kui teil on olnud probleeme südamega, näiteks südamerabandus, ebakorrapärane südametegevus, valu ja ebamugavustunne rindkeres, südamepuudulikkus, südamehaigus või kaasasündinud südamehaigus;
• kui teil on kõrge või väga kõrge vererõhk või ahenenud veresooned;
• kui teie on kõrge silma siserõhk (glaukoom).

Ärge manustage Elvanse’t, kui ükski ülaltoodutest kehtib teie kohta. Kui te ei ole milleski kindel, pidage enne ravimi võtmist nõu arsti või apteekriga. Vastasel korral võib Elvanse nimetatud probleeme süvendada.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Elvanse kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga, kui:

• olete olnud sõltuvuses retseptiravimitest või narkootikumidest;
• teil on esinenud neeruprobleeme;
• teil on olnud tõmblusi (krambihood, krambid, epilepsia) või teil on leitud aju-uuringute käigus (EEG) kõrvalekaldeid;
• teil esineb mistahes kehaosa raskesti kontrollitavaid ja korduvaid tõmblusi või kordate kuuldud helisid ja sõnu;
• teil on kõrge vererõhk;
• teie pereliikmetel või teil endal on esinenud südame rütmihäireid (mis on tuvastatavad elektrokardiogrammiga) või kui te põete haigust ja/või kasutate ravimeid, mis soodustavad ebaregulaarset südametööd või häirivad soolade tasakaalu organismis;
• teil on südamehaigus, mida ei ole nimetatud lõigus „Elvanse’t ei tohi võtta“;
• teil on olnud insult;
• teil on vaimse tervise probleeme. Muu hulgas: ⸰ meeleolu kõikumine (maniast depressioonini – nimetatakse ka bipolaarseks häireks); ⸰ muutute agressiivseks või ebasõbralikuks (vaenulikuks) või agressiivsus süveneb; ⸰ näete, kuulete või tunnete asju, mida pole olemas (meelepetted); ⸰ usute asju, mida pole olemas (luulumõtted); ⸰ olete ebatavaliselt kahtlustav (paranoia); ⸰ olete erutunud, ärev või pingeseisundis;

⸰ depressioon või süütunne.

Või kui olete fertiilses eas naine, plaanite rasestuda või olete rase (vt lõik „Rasedus ja imetamine“).

Enne ravi algust rääkige arstile või apteekrile, kui teil esineb ükskõik millist eelnimetatud seisunditest. Vastasel korral võib Elvanse nimetatud probleeme süvendada. Teie raviarst võib soovida jälgida ravimi toimet. Kui Elvanset ei kasutata õigesti, võib see põhjustada ebatavalist käitumist ja võib tekkida ravimist sõltuvus. Rääkige oma arstile, kui teie või teie laps on kunagi kuritarvitanud või olnud sõltuvuses alkoholist, retseptiravimitest või narkootikumidest. Ärge andke seda kellelegi teisele, isegi kui haigusnähud on sarnased.

Ravim võib osadel patsientidel põhjustada südame rütmihäireid. Kui kogete raviperioodil südamepekslemist või ebaregulaarset südametegevust, siis teavitage viivitamatult oma arsti. Südameprobleemide risk võib annuse suurendamisega süveneda. Seega tuleb kinni pidada soovituslikust annusest.

Arstlik läbivaatus enne Elvanse manustamist Läbivaatuse eesmärk on otsustada, kas Elvanse on teie jaoks õige ravim. Arst võib teilt küsida järgmisi küsimusi:

• milliseid muid ravimeid kasutate;
• kas perekonnas on esinenud teadmata põhjusega äkksurma;
• kas teil või teie pereliikmetel on muid terviseprobleeme (näiteks südamehaigust);
• kuidas te ennast tunnete, näiteks õnnelikult või kurvalt, on tekkinud kummalised mõtted või teil on varem olnud mõni neist tunnetest;
• kas teie pereliikmetel on esinenud tikke (mistahes kehaosa raskesti kontrollitavaid korduvaid tõmblusi või kuuldud helide ja sõnade kordamist);
• kas teil või teie pereliikmetel on esinenud muid vaimse tervise või käitumisega seotud probleeme. Arst kontrollib muid varasemaid vaimse tervise häireid ja kas keegi teie pereliikmetest on sooritanud enesetappu, samuti bipolaarse häire (meeleolu kõikumine maaniast depressioonini) ja depressiooni esinemist.

On oluline, et annate võimalikult palju teavet. See aitab arstil otsustada, kas Elvanse on teie jaoks õige ravim. Arst võib otsustada, et enne ravimi manustamist on vaja teostada teisi meditsiinilisi uuringuid.

Mõju kehakaalule

• Elvanse võib mõnedel patsientidel põhjustada kehakaalu langust;
• Samuti võib esineda vähest kehakaalu tõusu lastel ja noorukitel;
• Kui olete laps või nooruk, jälgib arst hoolikalt teie pikkust ja kehakaalu ning söögiisu;
• Kui te ei kasva ootuspäraselt või kui teie kehakaal langeb, võib arst ravi Elvanse’ga lõpetada;
• Täiskasvanute puhul jälgib arst kehakaalu ja söögiisu.

Muud ravimid ja Elvanse Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Elvanse’t EI TOHI võtta, kui

• kui tarvitate ravimit, mis kuulub monoamiini oksüdaasi inhibiitorite (MAO inhibiitorite) hulka, mida kasutatakse depressiooni ravimiseks, või olete sellist ravimit manustanud viimase 14 päeva jooksul. MAO inhibiitorite kasutamine koos Elvanse’ga võib põhjustada järsku vererõhu tõusu. Arst või apteeker oskab öelda, kas teie poolt kasutatav ravim on MAO inhibiitor.

Elvanse ja teatud muud ravimid võivad üksteist mõjutada. Kui kasutate mõnda nimetatud ravimitest, pidage nõu arsti või apteekriga enne Elvanse manustamist:

• ravimid tõsise vaimse tervise häire vastu;
• vererõhku alandavad või tõstvad ravimid;

• kirurgilise operatsiooni ajal kasutatavad ravimid, näiteks valuvaigistid;
• köha- ja külmetusravimid. Osad nimetatud ravimitest sisaldavad toimeaineid, mis võivad mõjutada vererõhku, seega on oluline, et peaksite apteekriga nõu enne mis tahes nimetatud preparaadi ostmist;
• ravimid, mis võivad mõjutada uriini happelisust, näiteks C-vitamiin (askorbiinhape) või naatriumvesinikkarbonaat (näiteks seedehäirete vastastes ravimites).

Kui te ei ole kindel, kas teie poolt kasutatavad ravimid kuuluvad eelmainitute hulka, küsige arstilt või apteekrilt enne Elvanse manustamist.

Narkotestid Ravim võib narkotesti puhul anda positiivse tulemuse.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Teie keha lagundab Elvanse teisteks aineteks, mis võivad läbida platsentat ja erituda rinnapiima. Olemasolevad andmed Elvanse kasutamise kohta raseduse esimese kolme kuu jooksul ei näita lapse kaasasündinud väärarengute riski suurenemist, kuid võivad suurendada preeklampsia (seisund, mis tekib tavaliselt pärast 20 rasedusnädalat, mida iseloomustab kõrge vererõhk ja uriinis leiduv valk) ja enneaegse sünnituse riski. Raseduse ajal amfetamiini toimega kokku puutunud vastsündinutel võivad esineda võõrutusnähud (värisemine, ärrituvus, suurenenud lihastoonus). Ravimit ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui arst seda selgelt soovitab. Elvanse kasutamise ajal ei tohi imetada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Elvanse kasutamise ajal võite kogeda pearinglust, keskendumisraskusi või nägemise ähmastumist. Selliste häirete korral on ohtlik autot juhtida, masinatega töötada, jalgrattaga sõita, ratsutada või puu otsa ronida.

Elvanse sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes kapslis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Elvanse’t võtta

Annustamine Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Elvanse on mõeldud ainult teile. Ärge andke ravimit kellelegi teisele, isegi kui teie sümptomid on sarnased.

Kuidas Elvanse’t võtta

• Võtke Elvanse’t hommikul enne hommikusööki. Seda võib võtta koos toiduga või ilma.
• Elvanse’t saab võtta kahel viisil: o neelake kapsel alla tervelt koos veega; o avage kapsel ja tühjendage selle sisu: ▪ pehmesse toitu, näiteks jogurtisse; ▪ klassi vette või apelsinimahla. Purustage lusikaga kõik tükid ja segage Elvanse täielikult jogurti, vee või apelsinimahlaga. Sööge jogurt või jooge kogu vesi või apelsinimahl kohe pärast ravimiga segamist. Ärge hoidke seda alles. Ärge muretsege, kui näete klaasi või sööginõu põhjas õhukest läbipaistvat kihti – see ei ole toimeaine.

Annus

• Arst ütleb teile, millise annusega kapslit iga päev võtta.
• Ravi alguses on soovituslik annus 30 mg, kuid arst võib otsustada ravi alustada 20 milligrammist. Hiljem võib arst otsustada annust suurendada. Maksimaalne ööpäevane annus on 70 mg.
• Kui teil on neeruprobleeme, siis võib arst otsustada annust vähendada.
• Kui olete eakas, uurib teie arst teie vererõhku ja kardiovaskulaarset seisundit enne ravi alustamist ja ravi ajal (vt lõik 2 „Elvanse’t ei tohi võtta“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“). Teie arst võib vajada annust vähendada.
• Ärge poolitage kapsli annust; võtke korraga terve kapsli sisu. Ärge manustage alla ühe kapsli ööpäevas.

Kui enesetunne ei parane pärast ühe kuu pikkust ravi Kui teie enesetunne ei parane, pidage nõu oma arstiga. Võite vajada teistsugust ravi.

Kui Elvanse’t ei kasutata õigesti Kui Elvanse’t ei kasutata õigesti, võib see põhjustada ebanormaalset käitumist või muuta teid ravimist sõltuvaks. Seetõttu rääkige oma arstiga, kui olete varem kuritarvitanud alkoholi, retseptiravimeid või narkootikume või olnud neist sõltuv.

Kui te võtate Elvanse’t rohkem, kui ette nähtud Kui võtate liiga palju ravimit, võtke ühendust arstiga või kutsuga kohe kiirabi. Selgitage, mida te võtsite.

Üleannustamise nähtudeks võivad olla rahutus, värinad, suurenenud kontrollimatute liigutuste esinemine, lihastõmblused, kiirenenud hingamine, segasus, soov kakelda või tülitseda, ebareaalsete asjade nägemine, tundmine või kuulmine (hallutsinatsioonid), paanika, kõrge palavik või lihaste lagunemine. Sellele võib järgneda väsimus ja depressioon. Samuti võite oksendada või tunda iiveldust, teil võib olla kõhulahtisus ja kõhuspasmid. Täheldada võib muutusi südametöös (aeglane, kiire või ebakorrapärane südametegevus), kõrget või madalat vererõhku, vereringe kollapsit, tõmblusi ja koomat.

Kui unustate Elvanse’t võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui unustate annuse, oodake järgmise päevani. Vältige ravimi manustamist pärastlõunal võimalike unehäirete (unetuse) vältimiseks.

Kui lõpetate Elvanse võtmise Kui lõpetate ravimi tarvitamise, võivad ATH sümptomid naasta.

Ärge lõpetage ravimi võtmist enne arstiga nõu pidamist. Ravimi kasutamist ei tohi järsku ise lõpetada. Arst viib läbi mõned uuringud:

• enne ravi algust – kontrollimaks, et Elvanse on teie jaoks ohutu ja kasulik;
• pärast ravi algust – arst vaatab teid läbi vähemalt iga 6 kuu järel ja võimalik, et sagedamini. Läbivaatus teostatakse ka annuse muutmisel. Läbivaatus hõlmab järgmist: ⸰ söögiisu kontrollimine; ⸰ pikkuse ja kehakaalu mõõtmine; ⸰ vererõhu ja südametöö mõõtmine; ⸰ kontrollitakse probleeme meeleolu, meeleseisundi või mistahes muude ebatavaliste tunnetega või nende võimalikku halvenemist Elvanse võtmise ajal.

Pikaajaline ravi Ravimit pole vaja jäädavalt võtta. Kui kasutate Elvanse’t kauem kui aasta, peab arst ravi lühikeseks ajaks lõpetama. Seda võib teha näiteks puhkuse ajal. Nii on võimalik kindlaks teha, kas te vajate endiselt ravimit.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Arst võib teile kõrvaltoimeid selgitada.

Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised. Kui teil tekivad järgmised kõrvaltoimed, pöörduge otsekohe oma arsti poole:

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)

• ebaühtlased südamelöögid (südamepekslemine);
• valu rindkeres (võib osutada südameprobleemidele).

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)

• ebatavaliselt erutatud enesetunne, üliaktiivsus või pidurdamatus (maania);
• allergiline reaktsioon (ülitundlikkus).

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• tõsine allergiline reaktsioon, mida iseloomustab järsk vererõhu langus, hingamisraskused ja lööve/sügelus (anafülaktiline reaktsioon);
• nähakse, tuntakse või kuuldakse asju, mis pole tõelised*, paranoia, luulumõtted (psühhootilised episoodid);
• Tourette’i sündroomi süvenemine koos selliste nähtudega nagu raskesti kontrollitavad korduvad tõmblused ükskõik millises kehaosas või korduvad häälitsused ja sõnad (tikid);
• krambihood;
• ebanormaalne südametöö, eluohtlikult ebaregulaarne südametöö (tuvastatav elektrokardiogrammiga). Vt lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“;
• allergiline maksakahjustus, mis võib avalduda silmade ja/või naha kollasusena (eosinofiilne
• hepatiit);
• naha turse (angioödeem) või raske nahalööve, mis avaldub tõsiste villidena nahal ja limaskestadel (Stevensi-Johnsoni sündroom);
• õhupuudus või jalgade turse (südamelihase haiguse tunnused)*.

*Järgmised rasked kõrvaltoimed esinevad lastel ja/või noorukitel erineva sagedusega kui täiskasvanutel.

• ebatavaliste asjade nägemine, tunnetamine või kuulmine on lastel ja noorukitel haruldane;
• hingeldus või jalgade turse (südamelihase haiguse tunnused) on noorukitel aeg-ajalt

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pöörduge kohe arsti poole.

Muude kõrvaltoimete hulka kuuluvad järgmised. Kui need muutuvad tõsiseks, pidage palun nõu oma arsti või apteekriga: Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)

• söögiisu vähenemine;
• uinumisraskus;
• suukuivus;
• peavalu.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)

• ärritus, rahutus, ärevus, depressioon, ärrituvus või meeleolu kõikumine;
• väsimustunne* või rahutus;
• suutmatus saavutada või säilitada erektsiooni või muutused libiidos;
• pearinglus;
• kontrollimatud tõmblused, nõksatused, värisemine või ollakse ebatavaliselt aktiivne;
• mistahes kehaosa raskesti kontrollitavaid korduvaid tõmblusi või kuuldud helide ja sõnade kordamist (tikid);
• kiirenenud või ebaühtlane südametöö (tahhükardia);
• kõrge vererõhk*;

• hingamisraskused;
• iiveldus, oksendamine või kõhulahtisus;
• kõhukinnisus;
• kaalukaotus*;
• suurenenud higistamine;
• kõhuvalu;
• hammaste krigistamine.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)

• palavik*;
• liigne jutukus;
• depressioon, ärevus, kurbus, ebakindlus (düsfooria);
• liigne õnnetunne või erutus (eufooria);
• liigne nahanäppimine;
• keha kontrollimatud tõmblused;
• ebatavaline unisus;
• sügelus, lööve*, ümbritsevast nahapinnast kõrgem punetav sügelev lööve (urtikaaria);
• ähmane nägemine;
• silmapupillide liigne suurenemine;
• metalli maitse suus või maitsetundlikkuse häired (düsgeusia);
• minestamine;
• ninaverejooks.

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• silmapupillide liigne suurenemine;
• agressiivusu;
• halb vereringe, mis muudab varbad ja sõrmed tuimaks ja kahvatuks (Raynaud’ fenomen)*.

*Järgmised kõrvaltoimed esinevad lastel ja/või noorukitel erineva sagedusega kui täiskasvanutel.

• kehakaalu langust esineb lastel ja noorukitel väga sageli;
• kõhuvalu esineb lastel väga sageli;
• kõrget temperatuuri (palavikku) esineb lastel ja noorukitel sageli;
• lastel ja noorukitel esineb sageli ebatavalist unisust;
• lööve esineb sageli lastel;
• kõrget vererõhku esineb lastel ja noorukitel aeg-ajalt;
• halb vereringe, mille tõttu varbad ja sõrmed muutuvad tuimaks ja kahvatuks (Raynaud’ fenomen) esineb lastel aeg-ajalt;
• silmapupillide liigne laienemine esineb lastel ja noorukitel aeg-ajalt.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate esitada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Elvanse’t säilitada

Hoida temperatuuril kuni 25C.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoidke seda ravimit turvalises kohas, kus teised inimesed sellele ligi ei pääse. See võib inimestele tõsist kahju tekitada, kui seda ei ole neile välja kirjutatud.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pudelil ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge kasutage ravimit, kui kapslid näevad kahjustatud välja.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Elvanse sisaldab Toimeaine on lisdeksamfetamiindimesülaat.

Üks 30 mg kapsel sisaldab 30 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 8,9 mg deksamfetamiinile. Üks 50 mg kapsel sisaldab 50 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 14,8 mg deksamfetamiinile. Üks 70 mg kapsel sisaldab 70 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 20,8 mg deksamfetamiinile.

Teised koostisosad on:

• Kapsli sisu: mikrokristalliline tselluloos (E460), naatriumkroskarmelloos (E468), magneesiumstearaat (E572).
• Kapsli kest: želatiin, titaandioksiid (E171). 30 mg kapsel sisaldab ka erütrosiini (E127) 50 mg kapsel sisaldab ka briljantsinist FCF (E133) 70 mg kapsel sisaldab ka briljantsinist FCF (E133) ja erütrosiini (E127)
• Trükitint: šellak (E904), kaaliumhüdroksiid (E525), must raudoksiid (E172), propüleenglükool (E1520) ja kontsentreeritud ammoniaagilahus (E527).

Kuidas Elvanse välja näeb ja pakendi sisu Kõvakapsel 30 mg kapsel on valge läbipaistmatu kapslikorpuse ja roosa läbipaistmatu kapslikaanega, millele on musta tindiga trükitud "S489" ja "30 mg". 50 mg kapsel on valge läbipaistmatu kapslikorpuse ja sinise läbipaistmatu kapslikaanega, millele on musta tindiga trükitud "S489" ja "50 mg". 70 mg kapsel on sinise läbipaistmatu kapslikorpuse ja roosa läbipaistmatu kapslikaanega, millele on musta tindiga trükitud "S489" ja "70 mg".

Pakendi suurused: 30 või 60 (2 x 30) kapslit. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu

Tootjad Shire Pharmaceuticals Ireland Limited Block 2 & 3 Miesian Plaza 50 – 58 Baggot Street Lower Dublin 2 Co. Dublin D02 Y754 Iirimaa

Takeda Pharmaceuticals International AG Ireland Branch Block 2, Miesian Plaza 50-58 Baggot Street Lower Dublin 2 D02 HW68 Iirimaa

Takeda GmbH Lehnitzstraße 70-98 16515 Oranienburg Brandenburg Saksamaa

Ümberpakendaja UAB Entafarma Klonėnų vs. 1 LT-19156 Širvintų r. sav., Jauniūnų sen. Leedu

Medezin Sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14 Konstantynów Łódzki, Łódzkie 95-050 Poola

UAB „Armila“ Vilniaus miesto sav., Vilnius Molėtų pl. 75 LT-14259 Leedu

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Apteegikaubanduse Hulgimüük OÜ, Lelle tn 24, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11318, Eesti

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2025.

7. Teave lastele ja noortele

Teave aitab sul mõista kõige olulisemat ravimi kohta, mille nimi on Elvanse.

Kui sulle ei meeldi lugemine, siis võta näiteks ema, isa või hooldaja (keda vahel nimetatakse eestkostjaks) appi infolehe ette lugeda ja küsimustele vastata.

Abiks võib olla, kui lugeda korraga natukene.

Miks arst mulle selle ravimi määras?

See ravim võib aidata sinul ATH-ga paremini toime tulla.

ATH võib põhjustada:

• liigset jooksmist;
• tähelepanematust;
• kiiret tegutsemist tagajärgedele mõtlemata (impulsiivsust).

See mõjutab õppimisvõimet, sõprussuhete loomist ja minapilti. See ei ole sinu süü.

Ravimi võtmise ajal

• Lisaks ravimi määramisele korraldab arst sulle võimaluse, kuidas õppida ATH-ga toime tulema. Näiteks saad vestelda inimestega, kes annavad nõu või õpetavad erinevaid viise, kuidas oma toimetusi teha.
• Ravim leevendab ATH-d.
• Pead minema arsti juurde mitu korda arstlikele läbivaatustele. Sedasi saab kontrollida, kas ravim toimib ja kas sa kasvad ja arened eakohaselt.
• Kui võtad ravimit kauem kui ühe aasta, võib arst lasta sul ravimi võtmise katkestada, et näha, kas sul seda ikka veel vaja on. See juhtub tõenäoliselt koolivaheajal.
• Tüdrukud peavad enne ravimi võtmist arstiga nõu pidama, kui nad arvavad, et võivad olla rasedad või plaanivad last saada.

Mõned inimesed ei saa seda ravimit tarvitada See ravim ei sobi sulle, kui sul:

• on südameprobleeme;
• tunned ennast ebatavaliselt erutatuna või oled liiga aktiivne.

Mõned inimesed peavad arstiga nõu pidama, enne kui hakkavad seda ravimit võtma Pead arstiga nõu pidama, kui sa:

• kannatad krambihoogude all;
• oled rase või imetad;
• tarvitad muid ravimeid – arstile on vaja rääkida kõikidest ravimitest, mida kasutad;
• põed rasket neeruhaigust.

Kuidas rohtu (kapsleid) võtta?

• Neela kapsel veega alla. Võid ka kapsli lahti teha ja lahustada selle sisu klaasitäies vees või apelsinimahlas. Samuti võid sisu segada pehme toiduga, näiteks jogurtiga.
• Söö kogu jogurt või joo kogu vesi või apelsinimahl kohe pärast segamist.
• Võta igal hommikul üks kapsel. Võid seda võtta koos toiduga või ilma.
• Ära lõpeta arstiga nõu pidamata ravimi võtmist.
• Kui unustad ravimit võtta, räägi sellest kohe täiskasvanule. Unustatud annuse korvamiseks EI TOHI võtta 2 kapslit korraga.

Võimalikud kõrvaltoimed Kõrvaltoimed on soovimatud mõjud, mis võivad tekkida ravimi võtmise järel. Kui ükski järgmistest juhtub, siis räägi sellest kohe täiskasvanule. Sel juhul saavad nad arstiga nõu pidada. Peamine, mis võib sind mõjutada, on järgmine:

• tunned, et süda lööb kiiremini kui tavaliselt või ebaühtlaselt;
• näed, tunned või kuuled asju, mis pole tõelised;
• tunned ennast ebatavaliselt erutatuna või oled liiga aktiivne.
• sul on tõsine allergiline reaktsioon. See võib avalduda peapöörituse, hingamisraskuste ja sügelusena;
• kannatad krambihoogude all;
• märkad, et silmad ja/või nahk on kollaseks muutunud;
• sul on nahaturse või tõsine nahalööve, näiteks villid nahal või muudes kehapiirkondades.

Kui tunned ravimi võtmise ajal, et sinuga pole kõik korras, räägi sellest palun kohe täiskasvanule.

Meelespidamiseks

• Hoidke ravimit kindlasti ohutus kohas, et keegi teine ei saaks seda võtta.
• Ravim on mõeldud ainult sulle – ÄRA lase kellelgi teisel seda võtta. See võib sind aidata, kuid teisele inimesele kahju teha.
• Kui unustad rohtu võtta, ära võta järgmine kord 2 kapslit. Võta järgmisel tavapärasel ravimi võtmise ajal 1 kapsel.
• Ravimit ei tohi liiga palju korraga tarvitada, sest tunned ennast siis halvasti.
• Kui võtad liiga palju ravimit, räägi sellest kohe emale, isale või eestkostjale.
• Ära lõpeta ravimi võtmist enne, kui arst lubab.

Kellelt ma peaksin küsima, kui ma millestki aru ei saa? Ema, isa, eestkostja, arst, meditsiiniõde või apteeker saavad sind aidata.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Elvanse 20 mg kõvakapslid Elvanse 30 mg kõvakapslid Elvanse 40 mg kõvakapslid Elvanse 50 mg kõvakapslid Elvanse 60 mg kõvakapslid Elvanse 70 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

20 mg kõvakapslid: üks kapsel sisaldab 20 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 5,9 mg deksamfetamiinile.

30 mg kõvakapslid: üks kapsel sisaldab 30 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 8,9 mg deksamfetamiinile.

40 mg kõvakapslid: üks kapsel sisaldab 40 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 11,9 mg deksamfetamiinile. 50 mg kõvakapslid: üks kapsel sisaldab 50 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 14,8 mg deksamfetamiinile.

60 mg kõvakapslid: üks kapsel sisaldab 60 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 17,8 mg deksamfetamiinile.

70 mg kõvakapslid: üks kapsel sisaldab 70 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 20,8 mg deksamfetamiinile.

INN. Lisdexamfetamine dimesylate

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel

Elvanse 20 mg kapsel: elevandiluuvalge läbipaistmatu kapslikorpus ja elevandiluuvalge läbipaistmatu kapslikaas, millele on musta tindiga trükitud "S489" ja "20 mg". Elvanse 30 mg kapsel: valge läbipaistmatu kapslikorpus ja roosa läbipaistmatu kapslikaas, millele on musta tindiga trükitud "S489" ja "30 mg". Elvanse 40 mg kapsel: valge läbipaistmatu kapslikeha ja sinine/roheline läbipaistmatu kapslikaas, millele on musta tindiga trükitud "S489" ja "40 mg". Elvanse 50 mg kapsel: valge läbipaistmatu kapslikorpus ja sinine läbipaistmatu kapslikaas, millele on musta tindiga trükitud "S489" ja "50 mg". Elvanse 60 mg kapsel: vesisinine läbipaistmatu kapslikorpus ja vesisinine läbipaistmatu kapslikaas, millele on musta tindiga trükitud "S489" ja "60 mg". Elvanse 70 mg kapsel: sinine läbipaistmatu kapslikorpus ja roosa läbipaistmatu kapslikaas, millele on musta tindiga trükitud "S489" ja "70 mg". Kapsli ligikaudsed mõõdud on 16 mm pikkus, 6 mm laius.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ravi 6-aastastel ja vanematel lastel kompleksravi ühe osana, kui eelnev ravi metüülfenidaadiga on olnud kliiniliselt ebapiisav.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ravi täiskasvanutel kompleksravi ühe osana, kui lapsepõlves esinesid ATH sümptomid. Ravi peab toimuma laste ja/või noorukite käitumishäirete spetsialisti (lastel) või käitumishäirete spetsialisti (täiskavanutel) järelevalve all. Diagnoos peab vastama DSM-i kriteeriumitele või RHK- juhenditele ning tuginema patsiendi haiguskulule ja põhjalikele uuringutele. Diagnoosi ei tohi panna ainult ühe või mitme sümptomi esinemisel.

Täiskasvanutel on nõutav lapseea ATH olemasolu ja see tuleb kindlaks teha tagasiulatuvalt (patsientide andmete põhjal või kui see pole kättesaadav asjakohaste ja struktureeritud intervjuude abil). Kliinilise hinnangu põhjal peab patsientidel olema vähemalt mõõduka raskusega ATH, millele viitab vähemalt mõõdukas funktsionaalne kahjustus kahes või enamas olukorras (näiteks sotsiaalne, akadeemiline ja/või tööalane tegevus), mis mõjutab mitmeid konkreetse inimese elu aspekte.

Sündroomi spetsiifiline etioloogia ei ole teada ja ühte kindlat diagnostilist testi ei ole. Adekvaatse diagnoosi eelduseks on meditsiinilised, eripsühholoogilised, pedagoogilised ja sotsiaalsed uuringud. Lisdeksamfetamiindimesülaadiga ravi ei ole näidustatud kõigile ATH-ga patsientidele ning otsus ravimi kasutamiseks peab tuginema patsiendi profiilil, sealhulgas patsiendil esinevate sümptomite raskusastmel, kestuses, kuritarvitamises või kõrvaletoimete võimalikkusest ja kliinilise vastuse põhjalikul hindamisel varasemate ATH ravi farmakoteraapiatele.

Kompleksravi hõlmab tavaliselt psühholoogilisi, pedagoogilisi, käitumuslikke, tööalaseid ja sotsiaalseid meetmeid ja vajadusel farmakoteraapiat ning see on suunatud käitumishäirega patsiendi stabiliseerimisele. Käitumishäiret iseloomustavate sümptomite hulka võivad kuuluda krooniline lühike tähelepanuvõime, tähelepanematus, emotsionaalne labiilsus, impulsiivsus, mõõdukas kuni raske hüperaktiivsus, kerged neuroloogilised nähud ja muutused EEG-s. Õpiraskused võivad, kuid ei pruugi esineda (lastel). Esmatähtis on asjakohane õppekeskkond (lastel) ning tavaliselt on vaja psühhosotsiaalset tuge. Lisdeksamfetamiindimesülaati tuleb alati kasutada vastavalt ametlikule näidustusele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi tuleb alustada asjakohase käitumishäirete spetsialisti järelevalve all.

Ravieelne hindamine

Enne ravimi määramist tuleb hinnata patsiendi kardiovaskulaarset seisundit, sealhulgas vererõhku ja südametööd. Põhjalikus anamneesis tuleb dokumenteerida samal ajal võetavad ravimid, varasemad ja praegused kaasuvad meditsiinilised ja psühhiaatrilised häired või sümptomid, kardiaalse/selgitamata äkksurma esinemine perekonnas ja registreerida täpne ravieelne kehamass kasvukõveral (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Sarnaselt teistele stimulantidele tuleb enne ravimi määramist arvesse võtta ka Elvanse võimalikku kuritarvitust, väärtarvitust või kõrvaletoimetamist (vt lõik 4.4).

Pidev jälgimine Kasvu (lastel), psühhiaatrilist ja kardiovaskulaarset seisundit tuleb pidevalt jälgida (vt lõik 4.4).

• Vererõhk ja pulss tuleb dokumenteerida iga annuse muutmise ajal ja vähemalt iga kuue kuu tagant. Lastel tuleb see dokumenteerida tsentiilidega graafikul.

• Lastel: pikkus, kehamass ja söögiisu tuleb dokumenteerida vähemalt iga kuue kuu järel kasvukõvera täitmise ajal.

• Täiskasvanutel tuleb regulaarselt dokumenteerida kehamass.

• Uute psühhiaatriliste häirete teket või olemasolevate psühhiaatriliste häirete süvenemist tuleb jälgida iga annuse muutmise ajal ning seejärel vähemalt iga kuue kuu järel ja iga visiidi ajal.

Patsiente tuleb jälgida Elvanse kõrvaletoimetamise, väär- ja kuritarvituse riski suhtes.

Annustamine

Annused peavad olema individuaalsed ning vastama patsiendi ravivajadustele ja -vastusele. Elvanse ravi alguses tuleb annust suurendada ettevaatlikult.

Algannus on 30 mg üks kord ööpäevas hommikul. Kui arsti hinnangul tuleb alustada väiksemast algannusest, võib ravi alustada annusega 20 mg üks kord ööpäevas hommikul.

Annust võib suurendada 10 või 20 mg kaupa ligikaudu nädalase intervalliga. Elvanse’t tuleb manustada suu kaudu väikseimas toimivas annuses. Maksimaalne soovituslik annus on 70 mg ööpäevas; suuremaid annuseid ei ole uuritud.

Ravi tuleb lõpetada, kui sümptomid ei vähene 1 kuu jooksul pärast sobiva annuse kohandamist. Sümptomite paradoksaalse süvenemise või teiste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleb annust vähendada või ravi katkestada.

Manustamisviis

Elvanse’t võib manustada koos toiduga või ilma.

Elvanse’t võib tervena alla neelata või kapsli võib avada ja kogu sisu tühjendada pehmesse toitu (näiteks jogurtisse) või klaasitäide vette või apelsinimahla ja segada. Kui kapslis on pulber paakunud, võib pulbritükid lusikaga pehmes toidus või vedelikus purustada. Sisu tuleb segada täieliku segunemiseni. Patsient peab kogu pehme toidu või vedeliku kohe ära tarbima, seda ei tohi säilitada. Toimeaine lahustub täielikult pärast segamist; samas võib klaasi või toidunõusse pärast segu tarbimist jääda mitteaktiivseid aineid sisaldav kiht. Patsient ei tohi võtta vähem kui ühe kapsli ööpäevas ja ühte kapslit ei tohi mitmeks annuseks jagada.

Annuse unustamise korral võib Elvanse manustamisega jätkata järgmisel päeval. Ravimi võtmist pärastlõunal tuleb vältida unetuse tekke võimaluse tõttu.

Pikaajaline ravi ATH farmakoloogiline ravi võib olla vajalik pikema perioodi jooksul. Arst, kes otsustab kasutada Elvanse’t pikema aja jooksul (üle 12 kuu), peab hindama Elvanse efektiivsust vähemalt üks kord aastas ja kaaluma ravi katkestamise prooviperioode, mille jooksul hinnata, kui hästi patsient farmakoteraapiata toime tuleb, eelistatavalt koolist või töölt vabadel aegadel. Eakad Andmed eakate patsientide kohta on piiratud; seetõttu on vajalik põhjalik ravieelne hindamine ning vererõhu ja kardiovaskulaarse seisundi pidev jälgimine (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Deksamfetamiini kliirens on eakatel vähenenud, mistõttu võib osutuda vajalikuks annuse kohandamine (vt lõik 5.2).

Neerukahjustusega patsiendid Raske neerupuudulikkusega patsientide vähenenud kliirensi tõttu (GFR 15 kuni < 30 ml/min/1,73 m2 või CrCl < 30 ml/min) ei tohi maksimaalne annus ületada 50 mg ööpäevas. Dialüüsi saavate patsientide puhul peab kaaluma veelgi väiksemat annust. Lisdeksamfetamiin ja deksamfetamiin ei ole dialüüsitavad.

Maksakahjustusega patsiendid Maksakahjustusega patsientide puhul ei ole ravimi kasutust uuritud.

Alla 6 aasta vanused lapsed Elvanse’t ei tohi kasutada alla 6 aasta vanustel lastel. Ohutust ja efektiivsust selles vanuserühmas ei ole uuritud. Olemasolevaid andmeid on kirjeldatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, kuid annustamise kohta soovitusi anda ei saa.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus sümpatomimeetiliste amiinide või lõigus 6.1 loetletud mistahes abiainete suhtes. Samaaegne monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorite kasutamine või kuni 14 päeva pärast ravi lõppu MAO inhibiitoritega (võib põhjustada hüpertensiivset kriisi; vt lõik 4.5). Hüpertüreoos või türeotoksikoos. Erutusseisundid. Sümptomaatiline südame-veresoonkonna haigus. Kaugelearenenud arterioskleroos. Mõõdukas kuni raske hüpertensioon. Glaukoom. Feokromotsütoom.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kuritarvitamine ja sõltuvus

Stimulantide, sealhulgas lisdeksamfetamiindimesülaadi puhul valitseb kuri- või väärtarvitamise oht, sõltuvuse risk või neid võidakse edasi toimetada mitteterapeutiliseks kasutuseks ning arstid peavad selle võimalusega ravimi väljakirjutamisel arvestama. Väärkasutuse oht võib täiskasvanutel (eriti noortel täiskasvanutel) olla suurem kui lastel. Tuleb olla ettevaatlik stimulantide määramisel patsientidele, kes on kuritarvitanud narkootilisi aineid või olnud neist sõltuvuses. Amfetamiini kuritarvitamine võib põhjustada tolerantsust ja psühholoogilist sõltuvust koos ebanormaalse käitumisega. Amfetamiini kuritarvitamise sümptomiteks võivad olla dermatoosid, unetus, ärrituvus, hüperaktiivsus, emotsionaalne labiilsus ja psühhoos. Teatatud on võõrutusnähtudest, nagu väsimus ja depressioon.

Hooldajaid ja/või patsiente tuleb teavitada kasutamata ravimite õigest säilitamisest ja hävitamisest, et vältida ravimi kõrvaletoimetamist (nt sõprade ja sugulaste poolt).

Kardiovaskulaarsed kõrvaltoimed

Äkksurm patsientidel, kellel esineb südame struktuurseid kõrvalekaldeid või muid tõsiseid südameprobleeme Lapsed ja noorukid: on teateid äkksurmadest kesknärvisüsteemi stimulante tarvitavate laste ja noorukite seas, sealhulgas nende hulgas, kellel on südame struktuurseid kõrvalekaldeid või muid tõsiseid südameprobleeme. Kuigi osade tõsiste südameprobleemide puhul on iseenesest äkksurma risk olemas, ei tohi stimulante üldjuhul tarvitada lapsed või noorukid, kellel on teadaolevalt tõsised südame

struktuursed kõrvalekalded, kardiomüopaatia, tõsised südame rütmihäired või muud tõsised südameprobleemid, sest see võib tõsta stimulandi sümpatomimeetilise toime riski.

Täiskasvanud: ATH puhul tavapärases annuses stimulante tarvitavatel täiskasvanutel on teateid äkksurmadest, insuldist ja müokardiinfarktist. Kuigi stimulantide roll täiskasvanute puhul on samuti teadmata, esineb täiskasvanutel lastest suurema tõenäosusega tõsiseid südame struktuurseid kõrvalekaldeid, kardiomüopaatiat, tõsiseid südame rütmihäireid, koronaararterite haigust või muid tõsiseid südameprobleeme. Selliste kõrvalekalletega täiskasvanuid ei tohi stimulantidega ravida. Hüpertensioon ja teised kardiovaskulaarhaigused Stimulandid võivad põhjustada keskmise vererõhu mõõdukat tõusu (ligikaudu 2...4 mmHg) ja keskmise pulsi kiirenemist (ligikaudu 3...6 lööki minutis), kusjuures üksikjuhtudel võib tõus või kiirenemine suurem olla. Kuigi keskmiste näitajate muutus üksi ei põhjusta lühiajalisi tagajärgi, tuleb kõiki patsiente jälgida suuremate muutuste leidmiseks pulsisageduses ja vererõhus. Ettevaatus on soovitatav patsientide ravimisel, kellel võivad kaasuvad haigusseisundid vererõhu või pulsisageduse tõusu korral halveneda, nt kaasuv hüpertensioon või südamepuudulikkus, või kellel on hiljuti olnud müokardiinfarkt või ventrikulaarsed rütmihäired.

Lisdeksamfetamiin pikendab osade patsientide QTc intervalli. Seda tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kelle QTc intervall on pikenenud, keda ravitakse QTc intervalli mõjutavate ravimitega või kes põevad südamehaigust või kellel esineb elektrolüütide tasakaalu häireid. Lisdeksamfetamiindimesülaadi kasutamine on vastunäidustatud patsientidel, kellel on sümptomaatiline kardiovaskulaarhaigus ja mõõdukas või tõsine hüpertensioon (vt lõik 4.3). Kardiomüopaatia Kroonilise amfetamiinide kasutamise puhul võib esineda kardiomüopaatiat. Sama on teada lisdeksamfetamiindimesülaadi kohta.

Stimulantidega ravitavate patsientide kardiovaskulaarse seisundi hindamine Kõigi patsientide kohta, kellel kaalutakse stimulantravi, tuleb hoolikalt koguda anamnees (sh pereanamnees äkksurmade või ventrikulaarsete rütmihäirete osas) ja teha füüsiline läbivaatus võimaliku südamehaiguse tuvastamiseks, samuti tuleb nad suunata edasistele südameuuringutele, kui leiud osutavad sellisele haigusele (näiteks elektrokardiograafiasse või ehhokardiograafiasse). Patsientidel, kellel tekivad stimulantravi ajal näiteks sellised sümptomid nagu valu rinnus, seletamatu sünkoop või muud südamehaiguse sümptomid, tuleb kiiresti teostada südameuuringud. Psühhiaatrilised kõrvaltoimed

Varasem psühhoos Stimulantide manustamine võib halvendada käitumis- ja mõtlemishäirete sümptomeid varasemate psühhootiliste häiretega patsientidel.

Bipolaarne häire Eriliselt ettevaatlik tuleb olla siis, kui stimulantidega ravitakse ATH-ga patsiente, kellel on kaasuv bipolaarne häire, sest sellistel patsientidel võivad need esile kutsuda korraga depressiivse ja maniakaalse või ainult maniakaalse seisundi. Enne stimulantravi alustamist tuleb kaasuvate depressiivsete sümptomitega patsiente nõuetekohaselt kontrollida bipolaarse häire riski hindamiseks; kontroll peab hõlmama üksikasjalikku psühhiaatrilist anamneesi, muu hulgas enesetappude, bipolaarse häire ja depressiooni perekondlikku esinemist. Uute psühhootiliste või maniakaalsete sümptomite teke Eelnevate psühhootiliste haiguste või maaniata lastel või noorukitel võivad tavapärases annuses manustatud stimulandid põhjustada psühhootiliste või maniakaalsete sümptomite tekke, näiteks hallutsinatsioone, luulumõtteid või maniat. Selliste sümptomite tekkimisel tuleb võimaliku põhjusena kaaluda stimulanti ja ravi katkestamine võib osutuda asjakohaseks.

Agressiivsus ATH-ga lapsed ja noorukid käituvad sageli agressiivselt või on vaenulikud ning kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgsete kogemuste põhjal on sellest teatatud ka osade ravimite puhul, mis on näidustatud ATH raviks, sealhulgas lisdeksamfetamiindimesülaadi kohta. Stimulandid võivad põhjustada agressiivsust või vaenulikkust. ATH ravi alustavaid patsiente tuleb jälgida agressiivsuse või vaenulikkuse ilmnemise või süvenemise tuvastamiseks.

Tikid Stimulandid süvendavad teadaolevalt motoorseid ja vokaalseid tikke ning Tourette’i sündroomi. Seega tuleb enne stimulantpreparaatide kasutamist kliiniliselt hinnata tikkide ja Tourette’i sündroomi esinemist lastel ja nende pereliikmetel. Pikaajaline kasvu pärssimine (pikkus ja kehamass)

Lapsed ja noorukid vanuses 6...17 aastat Simulante seostatakse kehamassi suurenemise ja kasvu pidurdamisega. Stimulantravi ajal tuleb jälgida kasvamist ning patsientidel, kes ei kasva või kelle kehamass ei tõuse ootuspäraselt, võib osutuda vajalikuks ravi katkestamine. Pikkust, kehamassi ja söögiisu tuleb dokumenteerida vähemalt iga 6 kuu järel.

6...17 aasta vanuste patsientide kontrolliga kliinilises uuringus oli seitsme nädala järel keskmine (standardhälve (SD)) kehamassi muutus lisdeksamfetamiindimesülaadi puhul -2,35 (2,084) kg, platseebo puhul +0,87 (1,102) kg ja metüülfenidaatvesinikkloriidi puhul -1,36 (1,552) kg. Täiskasvanud Simulante seostatakse kehakaalu langusega. Stimulantravi ajal tuleb jälgida kehakaalu ning patsientidel, kelle kehakaal langeb, võib osutuda vajalikuks ravi katkestamine.

Krambihood Kliinilised tõendid osutavad, et stimulandid võivad madaldada krambiläve varem krambihooge kogenud patsientidel, EEG kõrvalekalletega patsientidel, kelle pole krampe esinenud, ja väga harva patsientidel, kellel pole krambihooge esinenud ja kellel puudub varasem krampidele osutav EEG. Krampide tekke või süvenemise korral tuleb ravi katkestada.

Nägemishäired Stimulantravi võib teadaolevalt põhjustada silma akommodatsioonihäireid ja nägemise hägustumist. Retsepti väljakirjutamine ja väljastamine Lisdeksamfetamiindimesülaadi puhul tuleb välja kirjutada ja väljastada võimalikult väike annus, et vähendada võimalikku üleannustamise riski.

Kasutamine koos teiste sümpatomimeetikumidega Lisdeksamfetamiindimesülaati tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kes kasutavad muid sümpatomimeetikume (vt lõik 4.5).

Abiained Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes kapslis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

In vitro ensüümide inhibitsioon In vitro katsetes ei olnud lisdeksamfetamiindimesülaat inimese peamiste CYP450 isovormide (CYP1A2, CYP2A6, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C19, CYP2D6 ja CYP3A4) inhibiitor inimese maksa mikrosomaalsetes suspensioonides, samuti ei olnud see CYP1A2, CYP2B6 või CYP3A4/5 indutseerija kultiveeritud värsketes inimese hepatotsüütides. In vitro katsed näitasid, et

lisdeksamfetamiindimesülaat ei olnud P-gp substraat MDCKII rakkudes ega P-gp inhibiitor Caco-2 rakkudes ning seetõttu ei ole tõenäoline, et see osaleb kliinilistes koostoimetes ravimitega, mida transporditakse P-gp pumba kaudu.

Ained, mille sisaldust veres võib lisdeksamfetamiindimesülaat mõjutada Toimeainet prolongeeritult vabastav guanfatsiin. Ravimi koostoime uuringus kutsus toimeainet prolongeeritult vabastava guanfatsiini manustamine koos lisdeksamfetamiindimesülaadiga esile 19% tõusu guanfatsiini maksimaalses plasmakontsentratsioonis (C ), kusjuures ravimi ekspositsioon (kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC)) kasvas 7%. Selliseid väikesi muutusi ei peeta kliiniliselt olulisteks. Uuringus ei täheldatud mõju deksamfetamiini plasmasisaldusele pärast toimeainet prolongeeritult vabastava guanfatsiini ja lisdeksamfetamiindimesülaadi samaaegset manustamist. Toimeainet prolongeeritult vabastav venlafaksiin. Ravimi koostoime uuringus kutsus 225 mg toimeainet prolongeeritult vabastava venlafaksiini (CYP2D6 substraat) manustamine koos 70 mg lisdeksamfetamiindimesülaadiga esile O-desmetüülvenlafaksiini ehk peamise aktiivse metaboliidi 9% vähenemise maksimaalses plasmakontsentratsioonis (C ) ja 17% AUC vähenemise ning venlafaksiini 10% C tõusu ja 13% AUC tõusu. Deksamfetamiin võib olla CYP2D6 nõrk inhibiitor. max Lisdeksamfetamiin ei avalda mõju venlafaksiini ja O-desmetüülvenlafaksiini komposiidi AUC-le ja C -ile. Selliseid väikesi muutusi ei peeta kliiniliselt olulisteks. Uuringus ei täheldatud, et toimeainet max prolongeeritult vabastava venlafaksiini ja lisdeksamfetamiindimesülaadi samaaegne manustamine mõjutaks deksamfetamiini plasmasisaldust. Ained ja tingimused, mis muudavad uriini pH taset ning mõjutavad uriini eritumist ja amfetamiini poolväärtusaega Askorbiinhape ning muud ained ja seisundid (tiasiiddiureetikumid, palju loomset valku sisaldav toitumine, diabeet, respiratoorne atsidoos), mis muudavad uriini happeliseks, suurendavad uriini eritumist ja vähendavad amfetamiini poolväärtusaega. Naatriumvesinikkarbonaat ning muud ained ja seisundid (palju puu- ja köögivilju sisaldav toitumine, kuseteede põletikud ja oksendamine), mis muudavad uriini aluseliseks, vähendavad uriini eritumist ja pikendavad amfetamiini poolväärtusaega. Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid Amfetamiini ei tohi manustada ravi ajal monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoritega või 14 päeva jooksul pärast seda, sest selline manustamine võib suurendada norepinefriini ja muude monoamiinide vabastamise kiirust. See võib põhjustada tõsiseid peavalusid ja muid hüpertensiivse kriisi tunnuseid. Võivad tekkida erinevad toksilised neuroloogilised nähud ja pahaloomuline hüpertermia, mis mõnikord võivad lõppeda surmaga (vt lõik 4.3). Serotonergilised ravimid Amfetamiinide (nt lisdeksamfetamiindimesülaat) kasutamisega seoses on harva esinenud ka serotoniinisündroomi, kui neid on manustatud koos serotonergiliste ravimitega, sealhulgas selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega (SSRId) ja serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitoritega (SNRId). Samuti võib see tekkida amfetamiinide (sh lisdeksamfetamiindimesülaat) üleannustamise tagajärjel (vt lõik 4.9). Ained, mille toimet amfetamiinid võivad vähendada Antihüpertensiivsed ained. Amfetamiinid võivad vähendada guanetidiini või muude antihüpertensiivsete preparaatide toimet. Ained, mille toimet võivad amfetamiinid suurendada Amfetamiinid võimendavad narkootiliste valuvaigistite valuvaigistavat toimet. Ained, mis võivad vähendada amfetamiinide toimet Kloorpromasiin: kloorpromasiin blokeerib dopamiini ja norepinefriini retseptoreid, pärssides seeläbi amfetamiinide kesknärvisüsteemi stimuleerivat toimet.

Haloperidool: haloperidool blokeerib dopamiini retseptoreid, pärssides seeläbi amfetamiinide kesknärvisüsteemi stimuleerivat toimet.

Liitiumkarbonaat: liitiumkarbonaat võib pärssida amfetamiinide anorektilist ja stimuleerivat toimet.

Kasutamine koos alkoholiga Võimaliku koostoime kohta alkoholiga on vähe andmeid.

Toime narkotestidele/laboratoorsetele uuringutele Amfetamiinid võivad põhjustada suurt kortikosteroidide taseme tõusu plasmas. See tõus on kõige suurem õhtul. Amfetamiinid võivad segada steroidide määramist uriinis.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Lisdeksamfetamiini aktiivne metaboliit deksamfetamiin läbib platsentat. Kohortuuringu andmed, kuhu oli kaasatud ligi 5570 rasedat, kes olid tarbinud esimese trimestri jooksul amfetamiini, ei osuta kaasasündinud väärarengute suuremale riskile. Teise kohortuuringu andmed, mis hõlmas ligi 3100 rasedat, kes olid esimese 20 rasedusnädala jooksul tarbinud amfetamiini, osutavad preeklampsia ja enneaegse sünnituse suurenenud riskile. Raseduse ajal amfetamiiniga kokku puutunud vastsündinutel võivad esineda võõrutusnähud.

Loomkatsetes ei avaldanud lisdeksamfetamiindimesülaat mõju embrüo ega loote arengule või elulemusele, kui seda manustati suu kaudu rottidele ja küülikutele (vt lõik 5.3). Lisdeksamfetamiindimesülaadi manustamine noortele rottidele tõi kliiniliselt kasutatavate annuste juures kaasa kasvu näitajate vähenemise. Arst peab arutama lisdeksamfetamiindimesülaadiga ravi naissoost patsientidega, kellel on alanud menstruatsioon. Lisdeksamfetamiindimesülaati tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui võimalik kasu õigustab võimalikke riske lootele.

Imetamine Amfetamiinid imenduvad inimese rinnapiima. Lisdeksamfetamiindimesülaati ei tohi imetamise ajal kasutada.

Fertiilsus Lisdeksamfetamiindimesülaadi mõju viljakusele ja varasele embrüo arengule ei ole loomkatsetes uuritud. Amfetamiinid pole rottidel tehtud uuringus avaldanud kahjulikku toimet viljakusele (vt lõik 5.3). Lisdeksamfetamiindimesülaadi toimet inimese viljakusele ei ole uuritud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Lisdeksamfetamiindimesülaat võib põhjustada pearinglust, unisust ja nägemishäireid, sealhulgas akommodatsioonihäireid ja nägemise hägustumist. See võib avaldada mõõdukat mõju autojuhtimisele ja masinatega töötamisele. Patsiente tuleb võimalikest toimetest hoiatada ja soovitada, et toimete tekkimisel tuleb vältida potentsiaalselt ohtlikke tegevusi nagu auto juhtimist või masinatega töötamist.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutuse profiili kokkuvõte Lisdeksamfetamiindimesülaadiga ravi täheldatud kõrvatoimed on üldiselt samad, mida tavaliselt seostatakse stimulantide kasutamisega. Väga sageli esinevad kõrvaltoimed on muu hulgas söögiisu vähenemine, unetus, suukuivus, peavalu, ülakõhuvalu ja kehakaalu langus.

Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina

Järgnevas tabelis on esitatud kõik kõrvaltoimed kliiniliste uuringute ja spontaansete teadete põhjal.

Järgnevalt loetletud kõrvaltoimete esinemissagedus on määratletud järgnevalt: Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Tärn (*) tähendab, et tabeli järel on vastava kõrvaltoime kohta lisateavet.

Organsüsteemi Kõrvaltoime Lapsed Noorukid Täiskasvanud klass (6...12 aasta (13...17 aasta Immuunsüsteemi Anafülaktiline Teadmata Teadmata Teadmata häired reaktsioon Ülitundlikkus Harv Harv Harv Ainevahetus- ja Söögiisu Väga sage Väga sage Väga sage toitumishäired vähenemine Psühhiaatrilised *Insomnia Väga sage Väga sage Väga sage häired Agiteeritus Harv Harv Sage Ärevus Harv Sage Sage Kõnepidamatus Harv Harv Harv Vähenenud libiido Ei kohaldata Teated puuduvad Sage Depressioon Harv sage Harv Tikid Sage Harv Harv Meeleolu labiilsus Sage Harv Sage Düsfooria Harv Harv Harv Eufooria Teadmata Harv Harv Psühhomotoorne Harv Harv Sage hüperaktiivsus Bruksism Harv Harv Sage Dermatillomania Harv Harv Harv Psühhootilised Teadmata Teadmata Teadmata episoodid Maania Harv Harv Harv Hallutsinatsioonid Harv Harv Teadmata Agressiivsus Sage Harv Teadmata Tourette’i sündroomi Teadmata Teadmata Teadmata süvenemine Närvisüsteemi Peavalu Väga sage Väga sage Väga sage häired Pearinglus Sage Sage Sage Rahutus Harv Sage Sage Treemor Harv Sage Sage Unisus Sage Sage Harv Krambihood Teadmata Teadmata Teadmata

Düskineesia Harv Harv Harv Maitsehäired Harv Harv Harv Sünkoop Harv Harv Harv

Silmakahjustused Hägustunud Harv Teadmata Harv nägemine Müdriaas Harv Harv Teadmata

Südame häired Tahhükardia Sage Sage Sage Südamepekslemine Harv Sage Sage

QTc intervalli Teadmata Teadmata Teadmata pikenemine Kardiomüopaatia Teadmata Harv Teadmata Vaskulaarsed Raynaud’ fenomen Harv Teadmata Teadmata häired Ninaverejooks Harv Harv Harv

Respiratoorsed, Düspnoe Harv Sage Sage rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Suukuivus Sage Sage Väga sage Kõhulahtisus Sage Sage Sage

Kõhukinnisus Sage Harv Sage Ülakõhuvalu Väga sage Sage Sage

Iiveldus Sage Sage Sage

Oksendamine Sage Sage Harv Maksa ja *Eosinofiilne Teadmata Teadmata Teadmata sapiteede häired hepatiit Naha ja Liighigistamine Harv Harv Sage nahaaluskoe Urtikaaria Harv Harv Harv kahjustused Lööve Sage Harv Harv *Angioödeem Teadmata Teadmata Teadmata Stevensi-Johnsoni Teadmata Teadmata Teadmata sündroom Reproduktiivse Erektsioonihäire Ei kohaldata Harv Sage süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja Valu rindkeres Harv Harv Sage manustamiskoha Ärrituvus Sage Sage Sage reaktsioonid Väsimus Sage Sage Sage Rahutus Harv Sage Sage Palavik Sage Sage Harv

Uuringud Vererõhu tõus Harv Harv Sage

*Kehakaalu langus Väga sage Väga sage Sage

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Insomnia Sealhulgas unetus, raskused uinumisega, öine ärkamine ja varajane ärkamine.

Kehakaalu langus

4-nädalases kontrolliga uuringus lisdeksamfetamiindimesülaadi kasutamise kohta lastel vanuses 6...12 aastat kaotasid patsiendid, kellele oli määratud 30 mg, 50 mg ja 70 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, keskmiselt vastavalt 0,4, 0,9 ja 1,1 kg kehamassist uuringu algusega võrreldes, samas kui platseebot saavate patsientide kehamass tõusis 0,5 kg. Suuremad annused seostuvad suurema kaalukaotusega 4 nädala pikkuse ravi jooksul. Põhjaliku kehamassi jätku-uuringu kohaselt 6 kuni 12 aasta vanuste laste seas, kes kasutasid lisdeksamfetamiindimesülaati ühe aasta jooksul, aeglustab pidev ravi (st igapäevane ravi iga nädal terve aasta vältel) kehamassi abil mõõdetud kasvamist, mida näitab ka vanuse ja soo alusel normaliseeritud keskmine ühe aasta jooksul toimunud muutus (-13,4 protsentiili) algväärtusega võrreldes. Keskmised protsentiilid uuringu alguses (n = 271) ja 12 kuu pärast (n = 146) olid vastavalt 60,9 ja 47,2. 4-nädalases kontrolliga uuringus lisdeksamfetamiindimesülaadi kasutamise kohta noorukitel vanuses 13...17 aastat kaotasid patsiendid, kellele oli määratud 30 mg, 50 mg ja 70 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, keskmiselt vastavalt 1,2, 1,9 ja 2,3 kg kehamassist uuringu algusega võrreldes, samas kui platseebot saavate patsientide kehamass tõusis 0,9 kg. Põhjaliku kehamassi jätkuuuringu kohaselt 13...17 aasta vanustel noorukitel, kes kasutasid lisdeksamfetamiindimesülaati ühe aasta jooksul, aeglustab pidev ravi (st igapäevane ravi iga nädal terve aasta vältel) kehamassi abil mõõdetud kasvamist, mida näitab ka vanuse ja soo alusel normaliseeritud keskmine ühe aasta jooksul toimunud muutus (-6,5 protsentiili) algväärtusega võrreldes. Keskmised protsentiilid uuringu alguses (n = 265) ja 12 kuu pärast (n = 156) olid vastavalt 66,0 ja 61,5. Lisdeksamfetamiini kasutavate laste ja noorukite (6...17 aasta vanused) kehakaalu hoolikas jälgimine näitas, et pidev ravimi tarvitamine (st igapäevane ravi iga nädal kahe aasta jooksul) aeglustas kasvu, mida mõõdeti kehamassi abil. Lastel ja noorukitel olid keskmised kaaluprotsentiilid ja standardhälve algtasemel (n = 314) ja 24 kuu pärast (104. nädal, n = 189) vastavalt 65,4 (SD 27,11) ja 48,2 (SD 29,94). Vanuse ja soo alusel normaliseeritud keskmine protsentiili muutus algväärtusega võrreldes oli kahe aasta jooksul -16,9 (standardhälve 17,33). Lisdeksamfetamiindimesülaadi kontrolliga kliinilises uuringus 4...5-aastastel lastel, kes said 5…30 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, ei ilmnenud pärast 6-nädalast jälgimist kliiniliselt olulisi muutusi kehakaalus, võrreldes algtasemega. Hoolikas kehakaalu jälgimine 4 kuni 5-aastastel lastel, kes said avatud jätku-uuringus 12 kuu jooksul lisdeksamfetamiindimesülaati, viitab sellele, et pidev ravi (st ravi 7 päeva nädalas aastaringselt) aeglustab kehakaalu järgi mõõdetavat kasvukiirust, mida näitas vanuse ja soo järgi normaliseeritud keskmine muutus protsentiilis -17,92 (SD=13,767) algtasemest ühe aasta jooksul. Keskmised protsentiilid algtasemel (n=113) ja 12 kuu (n=69) olid vastavalt 66,51 (SD=25,173) ja 47,45 (SD=26,144).

Eosinofiilne hepatiit Kliiniliste uuringute käigus ei tuvastatud ühtki juhtumit. Angioödeem Kliiniliste uuringute käigus ei tuvastatud ühtki juhtumit.

Stevensi-Johnsoni sündroom Kliiniliste uuringute käigus ei tuvastatud ühtki juhtumit.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannusega patsientide ravimisel tuleb arvesse võtta deksamfetamiini prolongeeritud vabastamist pärast lisdeksamfetamiindimesülaadi manustamist. Amfetamiini akuutse üleannuse tunnused on muu hulgas rahutus, treemor, hüperrefleksia, kiire hingamine, segasus, agressiivsus, hallutsinatsioonid, paanikaseisund, väga kõrge palavik ja rabdomüolüüs. Kesknärvisüsteemi stimuleerimisele järgneb tavaliselt väsimus ja depressioon. Kardiovaskulaarsete tagajärgede hulka kuuluvad rütmihäired, kõrge ja madal vererõhk ning vereringe kollaps. Seedetrakti sümptomid on muu hulgas iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuspasmid. Surmaga lõppevale mürgistusele eelnevad krambid ja kooma.

Amfetamiini üleannustamisega seoses on teatatud posterioorse pöörduva entsefalopaatia sündroomist (PRES). PRES-ile iseloomulike sümptomite hulka kuuluvad peavalu, vaimse seisundi muutus, krambihood ja nägemishäired. Diagnoos tuleb kinnitada radioloogilise uuringuga (nt MRT). PRES-i sümptomid on tavaliselt pöörduvad, kuid võivad areneda kuni isheemilise insuldi või ajuverejooksu tekkeni. Amfetamiini üleannuse vastu puudub konkreetne antidoot. Amfetamiini akuutse joobe ravi on peamiselt sümptomaatiline ja võib hõlmata aktiivsöe manustamist, soolestiku tööd kiirendava aine manustamist ja rahusteid.

Lisdeksamfetamiin ja deksamfetamiin ei ole dialüüsitavad.

Amfetamiini üleannuse puhul tuleb juhiste saamiseks aru pidada mürgistusteabekeskusega või ravida kliiniliste näidustuste põhjal. Üleannusega patsientide ravimisel tuleb arvesse võtta amfetamiini toime prolongeeritud avaldumist.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: tsentraalse toimega sümpatomimeetikumid, ATC-kood: N06BA12.

Toimemehhanism Lisdeksamfetamiindimesülaat on farmakoloogiliselt mitteaktiivne eelravim. Pärast suukaudset manustamist imendub lisdeksamfetamiin kiiresti seedetraktist ja hüdrolüüsitakse peamiselt erütrotsüütide poolt deksamfetamiiniks, mis annab ravimile toime.

Amfetamiinid on kesknärvisüsteemi stimuleerivad sümpatomimeetilised amiinid, mis ei ole katehhoolamiinid. Amfetamiini ravitoime avaldumise viis ei ole ATH puhul täielikult selge, kuid arvatakse, et seda põhjustab aine võime blokeerida norepinefriini ja dopamiini tagasihaaret presünaptiliste neuronite poolt ja suurendada monoamiinide vabanemist neuronite välisesse ruumi. Eelravim ehk lisdeksamfetamiin ei seondu norepinefriini ja dopamiini tagasihaarde retseptoritega in vitro. Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Lisdeksamfetamiindimesülaadi toimet ATH ravis on näidanud kolm platseebokontrolliga uuringut, kuhu olid kaasatud lapsed vanuses 6...12 aastat, kolm uuringut, kuhu olid kaasatud noorukid vanuses 13...17 aastat, kolm platseebokontrolliga uuringut, kuhu olid kaasatud lapsed ja noorukid (vanuses

6...17 aastat) ja neli platseebokontrolliga uuringut, kuhu olid kaasatud täiskasvanud, kes vastasid DSM-IV-TR aktiivsus- ja tähelepanuhäire kriteeriumidele.

Laste ja täiskasvanute seas tehtud kliinilistes uuringutes avaldus lisdeksamfetamiindimesülaadi toime lastel veel 13 tundi pärast manustamist ja täiskasvanutel 14 tundi pärast preparaadi manustamist, mida võeti kord ööpäevas hommikuti.

Lapsed 3. faasi olulises Euroopa uuringu SPD489-325 käigus hinnati kolmesada kolmekümmend kuut patsienti vanuses 6…17 aastat. Seitse nädalat kestnud randomiseeritud topeltpimeda kohandatud annusega platseebo ja aktiivse võrdlusravimi kontrolliga uuringus selgus, et lisdeksamfetamiindimesülaat on märgatavalt efektiivsem kui platseebo. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire hindamisskaalaga (ADHD Rating Scale) mõõdetakse ATH olulisemaid sümptomeid. Keskmine platseebokohandatud ATH hindamisskaala kogutulemuse (ADHD-RS-IV Total Score) vähenemine, võrreldes keskmise algväärtusega, oli 18,6 (p < 0,001). Igal raviaegsel visiidil ja uuringu lõpus olid eelnevalt määratletud vastuskriteeriumidele (≥ 30% vähenemine algväärtusega võrreldes ATH hindamisskaala kogutulemuses ja CGI-I skaala väärtuses 1 või 2) vastavate patsientide osakaalud platseeboga võrreldes märgatavalt kõrgemad (p < 0,001) lisdeksamfetamiindimesülaati saavatel osalejatel. Uuringu tulemusnäitajad on toodud tabelis 1. Tulemused olid ka märgatavalt kõrgemad lisdeksamfetamiindimesülaadi puhul, võrreldes platseeboga ja hinnates vastuskriteeriumide üksikuid komponente. Lisaks ei ületanud ATH sümptomite keskmised näitajad pärast ravi lõppemist ravieelseid algväärtusi, mis näitas, et puudub tagasilöögiefekt. Lisaks sümptomite leevenemisele on kliinilised uuringud näidanud, et lisdeksamfetamiindimesülaat parandab oluliselt toimetulekut. Täpsemalt saavutati uuringus SPD489-325 lisdeksamfetamiini saanud patsientidest paranenud tulemused 75,0% puhul (defineeritud kui „väga palju paranenud“ või „palju paranenud“) kliinilise üldmulje paranemise skaalal (Clinical Global Impression-Improvement, CGI-I), võrreldes platseebot saanud rühma 14,2% patsientidega (p < 0,001).

Lisdeksamfetamiindimesülaat aitas märgatavalt parandada laste akadeemilist toimetulekut, mida mõõdeti tervisega seotud elukvaliteedi instrumendiga, milleks oli lapsevanematele mõeldud lapse terviseprofiili vormi saavutuste osa (Parent Report Form of the Child Health and Illness Profile-Child Edition (CHIP-CE:PRF) Achievement Domain). Lisdeksamfetamiindimesülaat näitas olulist paranemist algväärtusega võrreldes platseebo suhtes (lisdeksamfetamiin 9,4 vs platseebo -1,1), kusjuures keskmine vahe kahe ravirühma vahel oli 10,5 (p < 0,001). Tabel 1: Uuringu SPD489-325 tulemusnäitajad1 (täielik analüüside kogum)

Muutused ATH hindamisskaala kogutulemuses

Vähim ruutkeskmine –24,3 –5,7 –18,7 Toime suurus andmed (platseeboga võrreldes) puuduvad p-väärtus (platseeboga andmed võrreldes) puuduvad ATH hindamisskaalal ravivastuse saavutanud patsiendid Ravivastuse saavutanud 22,6% patsiendid2 (24/106) Ravivastuse erinevus andmed platseeboga võrreldes puuduvad

p-väärtus (platseeboga andmed võrreldes) puuduvad CGI-I skaalal ravivastuse saavutanud patsiendid Patsiendid, kelle 14,2% tulemused paranesid3 (15/106) Paranemise erinevus andmed platseeboga võrreldes puuduvad p-väärtus (platseeboga andmed võrreldes) puuduvad Muutus CHIP-CE tulemustes: saavutuse alajaotus lapsevanemate vormil Vähim ruutkeskmine 9,4 –1,1 6,4 Toime suurus andmed (platseeboga võrreldes) puuduvad p-väärtus (platseeboga andmed võrreldes) puuduvad 1 Tulemusnäitaja = annuse optimeerimise või säilitamise perioodi (visiidid 1…7) viimane ravivisiit pärast algväärtuse võtmist, kus on saadud kehtiv väärtus. 2 Ravivastust määratletakse ATH hindamisskaala kogutulemuse vähenemise protsendina (≥ 30%) algväärtusega võrreldes. 3 Paranemine („väga palju paranenud“ või „palju paranenud“). ATH hindamisskaalale ja kliinilise üldmulje paranemise skaalale sarnanevaid tulemusi on saavutatud ka kahes platseebokontrolliga uuringus, millest üks tehti laste (n = 297) ja teine noorukite (n = 314) seas, mõlemad neist Ameerika Ühendriikides. 6...17 aasta vanuste laste ja noorukitega (n = 267), kes vastasid DSM-IV aktiivsus- ja tähelepanuhäire kriteeriumidele, tehti topeltpime randomiseeritud aktiivse võrdlusravimi kontrolliga optimeeritud annusega uuring. Üheksa nädalat kestnud uuringu käigus randomiseeriti patsiendid (1 : 1) iga päev hommikul lisdeksamfetamiini (30, 50 või 70 mg ööpäevas) või atomoksetiini (annustati patsiendi kehamassi alusel, maksimaalselt 100 mg) manustavasse rühma. 4-nädalase annuse optimeerimise perioodi jooksul suurendati järjest ravimi annust optimaalse annuse saavutamiseni vastavalt ravist tingitud kõrvaltoimetele ja kliinilisele vajadusele. Lisdeksamfetamiindimesülaati manustanud patsiendid saavutasid esimese ravivastuse kiiremini, võrreldes patsientidega, keda raviti atomoksetiiniga (vastavalt keskmiselt 13,0, võrreldes 21,0 päevaga; p = 0,003), kusjuures ravivastust määratleti tulemusena 1 (väga palju paranenud) või 2 (palju paranenud) CGI-I skaalal mistahes topeltpimeda ravivisiidi ajal. Kõikide topeltpimedate ravivisiitide ajal oli lisdeksamfetamiindimesülaadi ravirühmas ravivastuse saavutanud patsientide arv järjepidevalt kõrgem atomoksetiini rühma omast. Erinevus oli 16…24 protsenti. Uuringu lõpus oli vähim ruutkeskmine algväärtusega võrreldes ATH hindamisskaala kogutulemuses lisdeksamfetamiindimesülaadi ja atomoksetiini puhul vastavalt -26,1 ja -19,7 ning rühmade vaheline erinevus oli -6,4. ATH-ga noorukitega (vanuses 13…17 aastat) on tehtud kaks topeltpimedat paralleelrühmadega aktiivse võrdlusravimi (OROS-MPH [metüülfenidaat]) kontrolliga uuringut. Mõlemas uuringus oli ka platseeborühm. 8-nädalase optimeeritud annusega uuringus (SPD489-405) oli 5-nädalane annuse optimeerimise periood ja 3-nädalane annuse säilitamise periood. Annuse optimeerimise perioodil suurendati annust kord nädalas ravist tingitud kõrvaltoimete (TEAE-d) ja kliinilise ravivastuse alusel, kuni saavutati optimaalne annus ehk 30, 50 või 70 mg ööpäevas (SPD489 patsientidel) või 18, 36, 54 või 72 mg ööpäevas (OROS-MPH patsientidel), mille juurde jäädi 3-nädalase annuse säilitamise perioodi ajal. Keskmised annused uuringu lõpus olid 57,9 mg ja 55,8 mg vastavalt SPD489 ja OROS- MPH puhul. Uuringus ei leitud kaheksandal nädalal, et SPD489 või OROS-MPH oleks statistiliselt teisest preparaadist parem. 6-nädalases kindla annusega uuringus (SPD489-406) oli 4-nädalane kiire annuse suurendamise periood ja 2-nädalane annuse säilitamise periood. Suurimate SPD489 (70 mg) ja OROS-MPH (72 mg) annuste puhul oli SPD489 ravi efektiivsem kui OROS-MPH, mida mõõdeti nii esmase efektiivsusanalüüsiga (muutus kuuendal nädalal algväärtusega võrreldes ATH hindamisskaala

kogutulemuses) kui ka olulise teisese efektiivsusanalüüsiga (muutus uuringu lõpus algväärtusega võrreldes CGI-I skaalal) (vt tabel 3).

Tabel 2: Muutus ATH hindamisskaala kogutulemuses ja CGI-I tulemusnäitajas algväärtusega võrreldes (täielik analüüside kogum)

(SPD489405) Esmane efektiivsusanalüüs 8. nädalal, ATH hindamisskaala Kogutulemuse N keskmine 89 179 184 algväärtus (standardviga) 38,2 (0,73) 36,6 (0,48) 37,8 (0,45) Muutus N Vähim 67 139 152 algväärtusega ruutkeskmine –13,4 –25,6 (0,82) –23,5 (0,80) võrreldes 8. nädalal (standardviga) [a] (1,19) Lisdeksamfetamiini Vähim Andmed –2,1 (1,15) Andmed ja OROS-MPH ruutukeskmine puuduvad –4,3, 0,2 puuduvad erinevus (standardviga) [a] 0,2 Toimeaine ja Vähim Andmed –12,2 (1,45) –10,1 (1,43) platseebo erinevus ruutkeskmine puuduvad –15,1, –9,4 –13,0, –7,3 Oluline teisene tulemusnäitaja, CGI-I Analüüsitud patsientide arv (n) 89 178 184 Paranenud tulemused (%) [c] 31 (34,8) 148 (83,1) 149 (81,0) Tulemused ei paranenud (%) [d] 58 (65,2) 30 (16,9) 35 (19,0) Lisdeksamfetamiin OROS-MPH-ga Andmed 0,6165 Andmed võrreldes [e] puuduvad < 0,0001 puuduvad Aktiivne ravi platseeboga võrreldes [e] Andmed < 0,0001 SPD489-406 Esmane efektiivsusanalüüs 6. nädalal, Platseebo SPD489 OROS-MPH ATH hindamisskaala Kogutulemuse N keskmine 106 210 216 algväärtus (standardviga) 36,1 (0,58) 37,3 (0,44) 37,0 (0,44) Muutus N 93 175 181 algväärtusega Vähim –17,0 –25,4 (0,74) –22,1 (0,73) võrreldes 6. nädalal ruutkeskmine (1,03) Lisdeksamfetamiini Vähim Andmed –3,4 (1,04) Andmed ja OROS-MPH ruutkeskmine puuduvad –5,4, –1,3 puuduvad erinevus (standardviga) [a] 0,33

Toimeaine ja Vähim Andmed –8,5 (1,27) –5,1 (1,27) platseebo erinevus ruutkeskmine puuduvad –11,0, –6,0 –7,6, –2,6 Oluline teisene tulemusnäitaja, CGI-I Analüüsitud patsientide arv (n) 106 210 216 Paranenud tulemused (%) [c] 53 (50,0) 171 (81,4) 154 (71,3) Tulemused ei paranenud (%) [d] 53 (50,0) 39 (18,6) 62 (28,7) Lisdeksamfetamiin OROS-MPH-ga Andmed 0,0188 Andmed võrreldes [e] puuduvad < 0,0001 puuduvad Aktiivne ravi platseeboga võrreldes [e] Andmed 0,0002 [a] Korduvmeetmete segamõju mudeli põhjal, mis hõlmab teguritena ravirühma, plaanilisi visiite, suhtlemist ravirühmaga visiidi ajal ning ühismuutujana ATH hindamisskaala kogutulemuse algväärtust ja ATH hindamisskaala kogutulemuse algväärtuse ja visiidi koostoime kohandamist. Mudel tugineb hindamisel kitsendatud tõepärafunktsioonile ja kasutab struktureerimata kovariatsiooni tüüpi. [b] Ravitoime ulatus on hinnangulise standardhälbega jagatud vähim ruutkeskmise erinevus struktureerimata kovariatsiooni maatriksist. [c] Paranemist näitav kategooria hõlmab hinnanguid „väga palju paranenud“ ja „palju paranenud“. [d] Mitteparanemist näitav kategooria hõlmab hinnanguid „natuke paranenud“, „muutuseta“, „natuke halvem“, „palju halvem“ ja „väga palju halvem“. [e] Cochrani–Manteli–Haenszeli testist, mis on stratifitseeritud CGI-S-i algväärtusega. Märkus: N = iga ravirühma patsientide arv, n = analüüsitud patsientide arv. 2-aastane avatud ohutusuuringusse, mis tehti ATH-ga lastel ja noorukitel (vanuses 6…17 aastat), kaasati 314 patsienti. 191 patsienti tegi uuringu lõpuni kaasa.

Lisaks näitas ravivastuse säilimist topeltpime platseebokontrolliga randomiseeritud ravimivõõrutuse uuring, mis tehti 6...17 aasta vanuste laste ja noorukitega (n = 157), kes vastasid ATH diagnostilistele kriteeriumidele (DSM-IV kriteeriumidele). Patsiendid optimeeriti pikemaks perioodiks (vähemalt 26- ks nädalaks) avatud lisdeksamfetamiindimesülaadi rühma, enne kui jätkati 6-nädalase randomiseeritud ravimivõõrutuse perioodiga. Sobivad patsiendid randomiseeriti jätkama optimaalse lisdeksamfetamiindimesülaadi annusega või viidi üle platseebole. Patsiente jälgiti tagasilanguse (ravi ebaõnnestumise) suhtes 6-nädalase topeltpimeda etapi jooksul. Ravi ebaõnnestumist määratleti ATH hindamisskaala kogutulemuse tõusuna ≥ 50% võrra ja CGI-S-i skaala tulemuse tõusuna ≥ 2 punkti võrra topeltpimeda randomiseeritud võõrutusetapi alguses dokumenteeritud tulemustega võrreldes. Ravi ebaõnnestumise määr oli lisdeksamfetamiindimesülaadi manustanud patsientidel märgatavalt madalam (p < 0,001) (15,8%) platseeboga võrreldes (67,5%). Enamik patsiente (70,3%), kelle puhul ravi ebaõnnestus ravile vaatamata, halvenesid ATH sümptomid pärast randomiseerimist teise nädala visiidi ajal või enne seda. Fikseeritud annuse ohutuse ja efektiivsuse uuring viidi läbi 4…5-aastastel ATH-ga eelkooliealistel lastel. Isikud randomiseeriti suhtega 5:5:5:5:6 lisdeksamfetamiindimesülaadi (5, 10, 20, 30 mg annuse) või platseebo rühma (vt ka lõik 5.2). Topeltpime hindamisperiood kestis 6 nädalat. Selles uuringus olid lisdeksamfetamiindimesülaati saanud isikutel kõige sagedamini teatatud TEAE-d söögiisu vähenemine (13,7% uuritavatest), ärrituvus (9,6% uuritavatest) ning labiilsus ja köha (igaüks 4,8% katsealustest). 52-nädalases avatud uuringus oli kõige sagedasem TEAE söögiisu vähenemine (15,9%) (vt lõik 4.8).

Täiskasvanud Lisdeksamfetamiindimesülaadi efektiivsust näidatud neljas kontrollitud uuringus, kuhu olid kaasatud 846 täiskasvanut patsienti, kes vastasid DSM-IV-TR aktiivsus- ja tähelepanuhäire kriteeriumidele.

Uuring 1 oli topeltpime randomiseeritud platseebokontrolliga paralleelrühmi hõlmanud uuring, mis viidi läbi 420 täiskasvanud patsiendiga. Selles 4-nädalases uuringus randomiseeriti patsiendid fikseeritud annusega ravirühmadesse, kes said lisdeksamfetamiindimesülaati või platseebot annustes 30, 50 või 70 mg. Kõigile lisdeksamfetamiindimesülaati saanud isikutele anti esimesel ravinädalal ravimit algannusega 30 mg. 50 ja 70 mg annustega rühmadesse määratud katsealustel tiitriti ravimi annust 20 mg võrra nädalas, kuni saavutati määratud annus. ATH sümptomite märkimisväärset paranemist, mida mõõdeti uuringu tegijate hinnangute põhjal ATH hindamisskaalal kogutulemusega, mis saadi täiskasvanute küsitlemise põhjal, täheldati kõigi lisdeksamfetamiindimesülaadi annuste puhul platseeboga võrreldes (vt tabel 1). Lisdeksamfetamiindimesülaadiga ravi vähendas märkimisväärselt igapäevaeluga toimetuleku raskusi, mida mõõdeti CGI-I skaalal saadud paranenud tulemuse alusel platseeboga võrreldes. Tabel 3: Muutus ATH hindamisskaala tulemusnäitajas1 võrreldes täiskasvanute hindamisskaalal kogutulemusega (täielik analüüside kogum)

Kogutulemuse N 62 115 117 120 algväärtus Keskmine 39,4 40,5 (6,21) 40,8 (7,30) 41,0 (6,02) standardhälve (6,42) Muutus N 62 115 117 120 algväärtusega Vähim ruutkeskmine -8.2 -16,2 (1,06) -17,4 (1,05) -18,6 (1,03) võrreldes (standardviga) (1,43) tulemusnäitajaga Platseeboga Vähim Andmed -8,04 -9,16 -10,41 kohandatud ruutukeskmine puuduvad erinevus (95% (-12,14; -3,95) (-13,25; -5,08) (-14,49; -6,33) usaldusvahemik) p-väärtus < 0,0001 < 0,0001 < 0,0001 1 Tulemusnäitaja on viimane randomiseerimisjärgne ravinädal, mille kohta saadakse ATH ravivastuse kogutulemus. Märkus: Cis- ja p-väärtuste konstrueerimiseks kasutati Dunnetti testi; p-väärtused on korrigeeritud p- väärtused ja neid tuleks võrrelda kriitilise alfaga 0,05. Täiskasvanute uuring 2 oli 10-nädalane topeltpime platseebokontrolliga uuring, mis viidi läbi, et hinnata muutusi täidesaatva funktsiooni käitumises, elukvaliteedi peamisi tulemusi ja ATH sümptomeid täiskasvanutel, kellel on ATH ja kliiniliselt oluline täidesaatva funktsiooni kahjustus. Uuringusse kaasati täiskasvanud vanuses 18...55 aastat (n = 161), kes vastasid ATH DSM-IV kriteeriumidele, mida hinnati üldskooriga ≥ 65 Behaviour Rating Inventory of Executive Function – täiskasvanute versiooni (BRIEF A) Global Executive Composite (GEC) T-skoor aruande järgi ja skoor ≥ 28, kasutades täiskasvanute ATH RS-iga esimese visiidi ajal. 10. nädalal oli uuritavate keskmine BRIEF-A GEC T-skoor platseeborühmas 68,3 ja SPD489 rühmas 57,2, mis tähistab LS keskmisi muutusi võrreldes algtasemega vastavalt -11,1 ja -22,3. Efekti suurus oli 0,74 SPD489 rühma kasuks. LS keskmise muutuse erinevus algtasemest 10. nädalani (-11,2) oli oluliselt parem lisdeksamfetamiindimesülaadi rühmas võrreldes platseeboga (p < 0,0001). Täiskasvanute ATH mõjumooduli (AIM-A), ADHD-RS koos täiskasvanute viipadega, CGI-I ja Connersi täiskasvanute ATH hindamisskaala ATH indeksi T-skoori sekundaarsed efektiivsuse mõõdikud – vaatleja: lühiversioon (CAARS-O:S) ) olid kõik lisdeksamfetamiindimesülaadi rühmas platseeboga võrreldes oluliselt paremad. Täiskasvanute uuring 3 oli mitmekeskuseline randomiseeritud topeltpime platseebokontrolliga ristuuring. See lisdeksamfetamiindimesülaadi uuring kavandati töökeskkonna simuleerimiseks ja selles osales 142 täiskasvanut. Pärast 4-nädalast avatud annuse optimeerimise faasi lisdeksamfetamiindimesülaadiga (30, 50 või 70 mg ööpäevas hommikul) randomiseeriti isikud ühte

kahest ravijärjestusest: 1) lisdeksamfetamiindimesülaat (optimeeritud annus), millele järgneb platseebo, igaüks ühe nädala jooksul või 2) platseebo, millele järgneb lisdeksamfetamiindimesülaat ühe nädala jooksul. Tõhusust hinnati iga nädala lõpus, kasutades Permanent Product Measure of Performance (PERMP). PERMP on oskustega kohandatud matemaatika test, mis mõõdab tähelepanu ATH korral. Lisdeksamfetamiindimesülaadiga ravi parandas platseeboga võrreldes statistiliselt olulist tähelepanu paranemist kõigis manustamisjärgsetes ajapunktides, mõõdetuna keskmise PERMP koguskooriga ühe hindamispäeva jooksul ja igal mõõdetud ajahetkel. PERMP-hinnangud tehti enne manustamist (-0,5 tundi) ja 2, 4, 8, 10, 12 ja 14 tundi pärast manustamist. Täiskasvanute uuringus 4 uuriti ravivastuse säilimist. See oli topeltpime platseebokontrolliga randomiseeritud ravimivõõrutuse uuring, mis viidi läbi täiskasvanutel vanuses 18...55 (n = 123), kes vastasid DSM-IV ATH kriteeriumidele. Uuringu alguseks pidid uuritavad olema ravitud vähemalt 6 kuud lisdeksamfetamiindimesülaadiga ja pidid näitama ravivastust, nagu on määratletud CGI-S ≤ 3 ja ATH-RS koguskooriga, kui täiskasvanute juhised < 22. ATH-RS täiskasvanute koguskoor on ATH põhisümptomite mõõduks. Uuritavad, kellel säilis ravivastus avatud ravifaasi 3. nädalal (n = 116), olid sobilikud sisenema topeltpimedasse randomiseeritud ärajätufaasi ja said algannuse lisdeksamfetamiindimesülaati (n = 56) või platseebot (n=60). Efektiivsuse säilimist lisdeksamfetamiindimesülaadiga ravitud isikutel näitas oluliselt väiksem ravi ebaõnnestumiste osakaalu (< 9%) võrreldes platseebot saanud isikutega (75%) topeltpimedas randomiseeritud ärajätufaasis. Tagasilangus määratleti randomiseerimise hetkest toimunud ATH hindamisskaala kogutulemuse ≥ 50% suurenemisena ja CGI-S-i skaala tulemuse suurenemisena ≥2 punkti võrra, võrreldes CGI-S-i tulemusega randomiseerimise ajal. Kuritarvitusohu uuringud Patsientide kuritarvitusohu uuringus, kus patsientidele, kes olid olnud sõltuvuses ravimitest või narkootikumidest, manustati suu kaudu ekvivalentses annuses 100 mg lisdeksamfetamiindimesülaati ja 40 mg toimeainet kohe vabastavat deksamfetamiinsulfaati, andis 100 mg lisdeksamfetamiindimesülaadi annus ravimi meeldimise skaalal (Drug Liking Effect) (esmane tulemusnäitaja) subjektiivsete vastustena palju nõrgema tulemuse kui kohe toimeainet vabastav 40 mg deksamfetamiini annus. Samas sai 150 mg lisdeksamfetamiindimesülaadi suukaudne manustamine samal skaalal suurema positiivse subjektiivsetel vastustel tugineva tulemuse, mis oli võrreldav 40 mg toimeainet koheselt vabastava deksamfetamiini ja 200 mg dietüülpropiooni kohta käivatel positiivsetel subjektiivsetel vastustel põhineva tulemusega. 50 mg lisdeksamfetamiindimesülaadi manustamine veeni kaudu patsientidele, kes olid olnud sõltuvuses ravimitest või narkootikumidest, andis positiivse subjektiivse vastuse skaaladel, millega mõõdeti ravimi meeldivust, eufooriat, amfetamiini mõju ja bensedriini mõju, kusjuures tulemus oli platseebo tulemustest parem, kuid veeni kaudu manustatud (20 mg) deksamfetamiini ekvivalentse annuse omast nõrgem.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudse manustamise järel imendub lisdeksamfetamiindimesülaat kiiresti tervete ATH-ga täiskasvanute ja laste (vanuses 6...12 aastat) seedetraktis, kusjuures arvatakse, et seda vahendab suure võimsusega PEPT1. Toit ei mõjuta tervetel täiskasvanutel mõõdetud deksamfetamiini AUC-d ja C -i pärast lisdeksamfetamiindimesülaati 70 mg kapsli ühekordset suukaudset annust, kuid pikendab T -i ligikaudu ühe tunni võrra (3,8-st tunnist paastunud olekus 4,7 tunnini pärast suure rasvasisaldusega einet). Pärast 8-tunnist paastu oli deksamfetamiini AUC pärast lisdeksamfetamiindimesülaadi suukaudset manustamist lahuses ja tervete kapslitena võrdne. Jaotumine 18 ATH-ga lapse puhul (vanuses 6...12 aastat) oli deksamfetamiini T umbes 3,5 tunni pikkune pärast lisdeksamfetamiindimesülaadi ühekordse suukaudse annuse 30 mg, 50 mg või 70 mg manustamist, mis võeti pärast 8-tunnist öö läbi kestnud paastumist. Lisdeksamfetamiindimesülaadi

T oli umbes 1 tund. Deksamfetamiini lineaarne farmakokineetika pärast max lisdeksamfetamiindimesülaadi ühekordse annuse suukaudset manustamist tehti kindlaks 30 mg kuni 70 mg annuste puhul lastel vanuses 6...12 aastat. Kehamassi ja annuse alusel normaliseeritud deksamfetamiini AUC ja C olid vastavalt 22% ja 12% madalamad täiskasvanud naiste puhul meestega võrreldes 7. päeval pärast 70 mg lisdeksamfetamiini annuse võtmist üks kord ööpäevas seitse päeva järjest. Kehakaalu ja annuse alusel normaliseeritud AUC ja C olid samad tüdrukutel ja poistel pärast ühekordsete 30…70 mg suuruste annuste võtmist. max Deksamfetamiin ei kumuleeru stabiilses olekus tervetes täiskasvanutes ja lisdeksamfetamiindimesülaat ei kumuleeru pärast seitse päeva kestnud ravimi manustamist üks kord ööpäevas. Biotransformatsioon Lisdeksamfetamiindimesülaat muudetakse deksamfetamiiniks ja l-lüsiiniks, mis toimub metaboliseerimise teel veres erütrotsüütide suure hüdrolüütilise aktiivsuse tõttu. Erütrotsüütidel on suur lisdeksamfetamiini metaboliseerimise võime, mida on näidanud ka in vitro andmed, mille kohaselt toimub märkimisväärne hüdrolüüs isegi madala hematokriti tasemega. Lisdeksamfetamiini ei metaboliseeri tsütokroom P450 ensüümid. Amfetamiin oksüdeerub benseeni tsükli neljandas asendis 4-hüdroksüamfetamiini moodustamiseks või alfa- või beeta-süsinike kõrvalahelas vastavalt alfa-hüdroksüamfetamiini või norefedriini moodustamiseks. Norefedriin ja 4-hüdroksüamfetamiin on mõlemad aktiivsed ja kumbki oksüdeerub seejärel 4-hüdroksünorefedriiniks. Alfa-hüdroksüamfetamiin deamineeritakse fenüülatsetooni moodustamiseks, mis lõpuks moodustab bensoehappe ja selle glükuroniidi ning glütsiini konjugaadi hipuurhappe. Kuigi amfetamiini metabolismiga seotud ensüüme pole lõpuni kindlaks määratud, on 4- hüdroksüamfetamiini moodustumisega teadaolevalt seotud CYP2D6. Eritumine Pärast 70 mg annuse radioaktiivselt märgistatud lisdeksamfetamiindimesülaadi annuse manustamist kuuele tervele patsiendile mõõdeti 120 tunni jooksul uriinis ligi 96% suukaudse annuse radioaktiivsusest ja roojas ainult 0,3%. Uriinis leitud radioaktiivsusest oli 42% annusest seotud amfetamiiniga, 25% hipuurhappega ja 2% lisdeksamfetamiiniga. Muundamata lisdeksamfetamiini kontsentratsioon plasmas on madal ja mööduv ning tavaliselt pole seda kaheksa tundi pärast manustamist üldse võimalik määrata. Lisdeksamfetamiini eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas on vabatahtlikel tehtud lisdeksamfetamiindimesülaadi uuringutes tavaliselt keskmiselt alla tunni. Deksamfetamiini poolväärtusaeg on 11 tundi. Patsientide erirühmad Deksamfetamiini farmakokineetika on kliirensi alusel mõõdetuna ATH-ga patsientidest lastel (vanuses 6...12 aastat) ja noorukitel (vanuses 13...17 aastat) ja tervetel täiskasvanud vabatahtlikel sarnane, kui seda korrigeeritakse kehamassi põhjal.

Süsteemselt ringleva deksamfetamiini kogus on sarnane meestel ja naistel, kui neile antakse sama mg/kg annus.

Ametlikke rassi hõlmavaid farmakokineetilisi uuringuid ei ole tehtud. Samas ei ole tõendeid, et etniline päritolu mõjutaks lisdeksamfetamiindimesülaadi farmakokineetikat. 40 patsienti hõlmanud farmakokineetilises uuringus (8 patsienti igas viies neerufunktsiooni rühmas: normaalne, kerge häire, keskmine häire, tõsine häire ja lõppstaadiumi neeruhaigus) oli deksamfetamiini kliirens normaalsetel patsientidel 0,7 l/kg/tunnis, mis vähenes tõsise neerukahjustusega patsientidel tasemeni 0,4 l/kg/tunnis (GFR 15 kuni < 30 ml/min/1,73 m2 või CrCl < 30 ml/min).

Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi põhjal oli deksamfetamiini keskmine tasakaalukontsentratsioon 4…5-aastastel lastel ligikaudu 44% kõrgem, võrreldes 6…11-aastaste lastega, kes said sama annust (30 mg ööpäevas).

Uuring, mis hõlmas 47 patsienti vanuses vähemalt 55 aastat, oli deksamfetamiini kliirens ligikaudu 0,7 l/kg/tunnis patsientidel, kes olid 55 kuni 74 aastat vanad, ja 0,55 l/kg/tunnis patsientidel, kes olid ≥ 75 aastat vanad. See on natuke vähem kui noortel täiskasvanutel (ligikaudu 1 l/kg tunnis patsientidel, kes on vanuses 18 kuni 45 aastat).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilised kuritarvituskalduvuse uuringud näitavad, et lisdeksamfetamiindimesülaat võib avaldada rottidel ja ahvidel subjektiivseid toimeid, mis on sarnased kesknärvisüsteemi stimuleeriva deksamfetamiini toimega, kuid ilmnevad hiljem ja mööduvad, samas kui enesemanustamise uuringutes määratud rahuldust pakkuv toime on väiksem kui metüülfenidaadi või kokaiini omad. Korduvtoksilisuse uuringutes on olulisemad leiud olnud muutused käitumises, näiteks stimulantide manustamisele iseloomulik aktiivsuse suurenemine ning kaasuv kehamassi suurenemise, kasvu indikaatorite ja toidu tarbimise vähenemine, mida peetakse liigse farmakoloogilise reaktsiooni tagajärjeks.

Lisdeksamfetamiindimesülaat ei olnud genotoksiline, kui seda katsetati laboris Amesi testi ja hiire lümfoomirakkude testiga või elusorganismis hiire luuüdi mikrotuuma testiga. Lisdeksamfetamiindimesülaadi kantserogeensust ei ole uuritud. Uuringutes, milles manustati söögiga kahe aasta jooksul d-, l-amfetamiini (enantiomeeride suhe 1:1) hiirtele ja rottidele annustega kuni 30 mg/kg ööpäevas isashiirtele, 19 mg/kg ööpäevas emastele hiirtele ning 5 mg/kg ööpäevas isas- ja emasrottidele, ei leitud tõendeid kartsinogeensuse kohta. Lisdeksamfetamiindimesülaadil ei avaldunud toimet embrüofetaalsele arengule ega elulemusele, kui seda manustati oraalselt tiinetele rottidele annustega kuni 40 mg/kg ööpäevas ja küülikutele annustega kuni 120 mg/kg ööpäevas.

Amfetamiini (d- või d,l-) suurte annuste äge manustamine on näidanud põhjustavat närilistel pikaajalisi neurotoksilisi toimeid, sealhulgas pöördumatuid närvikiudude kahjustusi. Lisdeksamfetamiindimesülaadi lõplikes juveniilse toksilisuse uuringutes rottidel ja koertel ei ilmnenud ebasoodsaid kesknärvisüsteemi muutusi. Nende leidude tähtsus inimesele on teadmata.

Amfetamiinil (d- ja l-enantiomeer suhtes 3:1) ei avaldunud kahjulikku toimet rottide fertiilsusele või embrüo varasele arengule annustega kuni 20 mg/kg ööpäevas. Mitmed närilistega läbi viidud uuringud näitavad, et pre- või postnataalne ekspositsioon amfetamiini (d- või d,l-) annustele, mis sarnanevad kliinilises praktikas kasutatutega, võib põhjustada pikaajalisi neurokeemilisi ja käitumuslikke muutusi. Käitumuslikud toimed on näiteks õpiraskused, mäluprobleemid, muutused lokomotoorses tegevuses ja seksuaalses funktsioonis. Lisdeksamfetamiindimesülaadi kohta ei ole sarnaseid uuringuid teostatud. Siiski kaasati juveniilsete rottide toksilisuse uuringusse viljakuse hindamine pärast ravi õpetamist lisdeksamfetamiindimesülaadiga, kusjuures kahjulikku mõju viljakusele ei täheldatud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Mikrokristalliline tselluloos (E460) Naatriumkroskarmelloos (E468) Magneesiumstearaat (E572)

Kapsli kest Želatiin 20 mg: titaandioksiid (E171) ja kollane raudoksiid (E172). 30 mg: titaandioksiid (E171) ja erütrosiin (E172). 40 mg: titaandioksiid (E171), briljantsinine FCF (E133), must raudoksiid (E172) ja kollane raudoksiid (E172). 50 mg: titaandioksiid (E171) ja briljantsinine FCF (E133). 60 mg: titaandioksiid (E171) ja briljantsinine FCF (E133). 70 mg: titaandioksiid (E171), briljantsinine FCF (E133) ja erütrosiin (E127). Trükitint Šellak (E904) Kaaliumhüdroksiid (E525) Must raudoksiid (E172) Propüleenglükool (E1520) Ammoniaagilahus, kontsentreeritud (E527)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Kõrgtihedusega polüetüleenist pudel ja fooliumkattega polüpropüleenist lastekindel kork.

Pakendi suurus: 28, 30 või 90.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Takeda Pharmaceuticals International AG Ireland Branch Block 2 Miesian Plaza 50-58 Baggot Street Lower Dublin 2, D02 HW68 Iirimaa See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

20 mg: 1150924 30 mg: 1150624 40 mg: 1151024

50 mg: 1150724 60 mg: 1151124 70 mg: 1150824

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 24.04.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Detsember 2025