Esomeprazole actavis – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Täiskasvanud Gastroösofageaalne reflukshaigus: - erosiivse refluksösofagiidi ravi; - paranenud refluksösofagiidi säilitusravi retsidiivide vältimiseks; - gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi. Helicobacter pylori eradikatsioon koos sobivate antibiootikumidega: - Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi; - Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi retsidiivi profülaktika. Mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA) pikaajaliselt vajavad patsiendid: - MSPVA kasutamisega seotud maohaavandite ravi; - MSPVA kasutamisega seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite profülaktika riskipatsientidel. Peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast intravenoosset ravi. Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi. Noorukid alates 12 aasta vanusest Gastroösofageaalne reflukshaigus - erosiivse refluksösofagiidi ravi; - paranenud refluksösofagiidi säilitusravi retsidiivide vältimiseks; - gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi. Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi koos antibiootikumidega.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Esomeprazole Actavis ja milleks seda kasutatakse

Esomeprazole Actavis sisaldab toimeainet nimega esomeprasool. See kuulub prootonpumba inhibiitoriteks nimetatavate ravimite rühma. Need ravimid vähendavad happe produktsiooni maos.

Esomeprazole Actavis’t kasutatakse järgmiste seisundite raviks:

Täiskasvanud

• Gastroösofageaalne reflukshaigus. See on olukord, kus hape pääseb teie maost söögitorru (torujas elund, mis ühendab kurku maoga), põhjustades valu, põletikku ja kõrvetisi.
• Helicobacter pylori nimelise bakteri põhjustatud haavandid maos või soolestiku ülaosas. Kui teil esineb see haigus, siis võib arst määrata teile ka antibiootikumravi, et ravida infektsiooni ja võimaldada haavandil paraneda.
• Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-d) pikaajalisest kasutamisest põhjustatud maohaavand. Kui te kasutate MSPVA-d, võib Esomeprazole Actavis’t võtta ka selleks, et vältida maohaavandite teket.
• Zollingeri-Ellisoni sündroom (kõhunäärme kasvajast põhjustatud mao liighappesus).
• Pikaajaline ravi haavandite uuesti veritsemise ennetamiseks pärast ravi veenisiseselt manustatava esomeprasooliga.

Üle 12-aastased noorukid

• Gastroösofageaalne reflukshaigus. See on olukord, kus hape pääseb teie maost söögitorru (torujas elund, mis ühendab kurku maoga), põhjustades valu, põletikku ja kõrvetisi.
• Helicobacter pylori nimelise bakteri põhjustatud haavandid maos või soolestiku ülaosas. Kui teil esineb see haigus, siis võib arst määrata teile ka antibiootikumravi, et ravida infektsiooni ja võimaldada haavandil paraneda.

2. Mida on vaja teada enne Esomeprazole Actavis’e võtmist

Esomeprazole Actavis’t ei tohi võtta

• kui olete esomeprasooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

• kui olete teiste prootonpumba inhibiitorite (nt pantoprasool, lansoprasool, rabeprasool, omeprasool) suhtes allergiline.
• kui teil on pärast Esomeprazol Actavis’e või teiste sarnaste ravimite võtmist tekkinud raske nahalööve või naha koorumine, villistumine ja/või suuhaavandid.
• kui te võtate nelfinaviiri sisaldavat ravimit (kasutatakse HIV-infektsiooni raviks).

Ärge võtke Esomeprazol Actavis’t, kui midagi ülalmainitust kehtib teie puhul. Kui te ei ole milleski kindel, rääkige enne Esomeprazole Actavis’e võtmist oma arsti või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Esomeprazole Actavis’e võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

• kui teil on raske maksahaigus.
• kui teil on raske neeruhaigus.
• kui teil on kunagi tekkinud nahareaktsioonid pärast ravi Esomeprazole Actavis’ega sarnase

ravimiga, mis vähendab maohappesust.

• kui teile on plaanis teha teatud vereanalüüs (kromograniin A määramine).

Esomeprazole Actavis võib maskeerida teiste haiguste sümptomeid. Seetõttu, kui teil esineb enne Esomeprazole Actavis’e võtma hakkamist või selle võtmise ajal järgmisi sümptomeid, pöörduge koheselt oma arsti poole:

• kui te kaotate ilma põhjuseta palju kehakaalu ja teil esineb neelamisraskusi;
• kui teil esineb kõhuvalu või seedehäireid;
• kui te hakkate toitu või verd välja oksendama;
• kui teie väljaheide on must (verd sisaldav).

Kui Esomeprazole Actavis on määratud teile „vastavalt vajadusele“ kasutamiseks, peate te sümptomite kestmisel või nende iseloomu muutumisel pöörduma oma arsti poole.

Rääkige oma arstile, kui teil esineb tõsist ja püsivat kõhulahtistust, esomeprasooli on seostatud nakkusliku kõhulahtisuse kergelt suurenenud riskiga.

Esomeprazole Actavis’e ja teiste sama tüüpi prootonpumba inhibiitorite kasutamisel, eriti üle ühe aasta järjest, võib teil kergelt tõusta risk puusaluu, randme või lülisamba murru tekkeks. Rääkige oma arstile, kui teil on osteoporoos ehk luuhõrenemine või kui te kasutate kortikosteroide (mis võivad tõsta osteoporoosi riski).

Lööve ja naha sümptomid Kui teil tekib nahalööve, eelkõige päikese eest katmata piirkondades, teatage võimalikult kiiresti oma arstile, sest võib juhtuda, et peate ravi Esomeprazole Actavis’ega katkestama. Kindlasti mainige ka kõiki teisi kõrvaltoimeid, nt liigesevalu.

Seoses Esomeprazole Actavis’ega saadud raviga on teatatud rasketest nahareaktsioonidest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroomist, toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist, ravimireaktsioonist eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS). Lõpetage Esomeprazole Actavis’e kasutamine ja pöörduge kohe arsti poole, kui märkate mõnda neist tõsistest nahareaktsioonidest, mida on kirjeldatud lõigus 4.

Alla 12-aastased lapsed Esomeprazole Actavis't ei tohi kasutada alla 12-aastastel lastel. Selleks on saadaval ravimi sobivamad ravimvormid.

Muud ravimid ja Esomeprazole Actavis Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Siia kuuluvad ka ilma retseptita ostetud ravimid. See on sellepärast, et Esomeprazole Actavis võib mõjutada mõnede ravimite toimimist ja mõnedel ravimitel on omakorda mõju Esomeprazole Actavis’e toimele.

Ärge võtke Esomeprazole Actavis’t, kui te võtate nelfinaviiri sisaldavaid ravimeid (kasutatakse HIV- infektsiooni raviks).

Öelge oma arstile või apteekrile, kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest:

• atasanaviir (kasutatakse HIV-infektsiooni raviks);
• klopidogreel (kasutatakse verehüüvete tekke vältimiseks);
• ketokonasool, itrakonasool või vorikonasool (kasutatakse seeninfektsioonide raviks);

• erlotiniib (vähiravim);
• tsitalopraam, imipramiin või klomipramiin (kasutatakse depressiooni raviks);
• diasepaam (kasutatakse ärevuse korral, lihaste lõõgastamiseks või epilepsia puhul);
• fenütoiin (epilepsiaravim). Kui te võtate fenütoiini, tahab teie arst teid jälgida enne kui te

Esomeprazole Actavis’t võtma hakkate või selle võtmise lõpetate;

• ravimid, mida kasutatakse vere vedeldamiseks, nt varfariin. Teie arst tahab teid jälgida enne kui te

Esomeprazole Actavis’t võtma hakkate või selle võtmise lõpetate;

• tsilostasool (kasutatakse vahelduva lonkamise raviks – kõndimisel jalgadesse tekkiv valu, mida

põhjustab halb verevarustus);

• tsisapriid (kasutatakse seedehäirete ja kõrvetiste korral);
• digoksiin (kasutatakse südameprobleemide korral);
• metotreksaat (keemiaravi preparaat, mida suurtes annustes kasutatakse vähi raviks) – kui te võtate

suures annuses metotreksaati, võib teie arst Esomeprazole Actavis’e ravi ajutiselt katkestada;

• takroliimus (kasutatakse organite siirdamise järgselt);
• rifampitsiin (kasutatakse tuberkuloosi raviks);
• naistepuna (Hypericum perforatum) (kasutatakse depressiooni ravis).

Kui teie arst on määranud teile Helicobacter pylori infektsiooni põhjustatud haavandite raviks antibiootikume amoksitsilliini ja klaritromütsiini ning ka Esomeprazole Actavis’t, on väga oluline, et te räägiksite oma arstile teistest ravimitest, mida te võtate.

Esomeprazole Actavis koos toidu ja joogiga Esomeprazole Actavis’t võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Teie arst otsustab, kas te võite sellel ajal Esomeprazole Actavis’t võtta. Ei ole teada, kas esomeprasool eritub rinnapiima. Seetõttu ei tohi te imetamise ajal Esomeprazole Actavis’t võtta.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Esomeprazole Actavis ei mõjuta tõenäoliselt teie autojuhtimise või masinatega töötamise võimet. Siiski võivad sellised kõrvaltoimed, nagu pearinglus ja ähmane nägemine, aeg-ajalt või harva tekkida (vt lõik 4). Kui see teiega juhtub, ei tohi te autot juhtida ega masinaid käsitseda. Esomeprazole Actavis sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi gastroresistentses tabletis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

Esomeprazole Actavis sisaldab sahharoosi Ravim sisaldab suhkrusfääre, mis sisaldavad sahharoosi, teatud liiki suhkrut. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.

3. Kuidas Esomeprazole Actavis’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

• Kui te võtate seda ravimit pikka aega, võib teie arst tahta teie seisundit jälgida (eriti siis, kui te

võtate ravimit kauem kui ühe aasta).

• Kui teie arst on teile öelnud, et te võtaksite seda ravimit ainult siis, kui teil vaja on, rääkige oma

arstile, kui teie sümptomid muutuvad. Kui palju ravimit võtta

• Teie arst ütleb teile, kui palju ja kui kaua te tablette võtma peate. See sõltub teie seisundist, teie

vanusest ja sellest kui hästi teie maks toimib.

• Soovitatavad annused on toodud allpool.

Kasutamine 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel Gastoösofageaalse reflukshaiguse põhjustatud kõrvetiste ravi:

• Kui teie arst on avastanud, et teie söögitoru on kergelt kahjustunud, on soovitatav annus üks tablett

Esomeprazole Actavis 40 mg ööpäevas 4 nädala jooksul. Kui teie söögitoru ei ole veel paranenud, võib teie arst teile öelda, et te võtaksite sama annust veel 4 nädalat.

• Kui söögitoru on paranenud, on soovitatav annus üks tablett Esomeprazole Actavis 20 mg üks

kord ööpäevas.

• Kui teie söögitoru ei ole kahjustunud, on soovitatav annus üks tablett Esomeprazole Actavis 20

mg iga päev. Kui seisund on kontrolli all, võib teie arst teile öelda, et te võtaksite oma ravimit ainult vajadusel, maksimaalselt kuni üks tablett Esomeprazole Actavis 20 mg iga päev.

• Kui teil on raske maksahaigus, võib teie arst määrata teile väiksema annuse.

Helicobacter pylori infektsiooni poolt põhjustatud haavandite ravi ja profülaktika:

• Soovitatav annus on üks tablett Esomeprazole Actavis 20 mg kaks korda ööpäevas ühe nädala

jooksul.

• Samuti võib teie arst teile öelda, et te võtaksite antibiootikume, nt amoksitsilliini ja

klaritromütsiini.

MSPVA-de (mittesteroidsed põletikuvastased ained) põhjustatud maohaavandite ravi:

• Soovitatav annus on üks tablett Esomeprazole Actavis 20 mg üks kord ööpäevas 4...8 nädala

jooksul.

Maohaavandite profülaktika MSPVA-de (mittesteroidsed põletikuvastased ained) ravi ajal:

• Soovitatav annus on üks tablett Esomeprazole Actavis 20 mg üks kord ööpäevas.

Kõhunäärme kasvajast põhjustatud mao liighappesuse ravi (Zollingeri-Ellisoni sündroom):

• Soovitatav annus on üks tablett Esomeprazole Actavis 40 mg kaks korda ööpäevas.
• Teie arst kohandab annust sõltuvalt teie vajadustest ja otsustab ka, kui kaua on teil vaja seda

ravimit võtta. Maksimaalne annus on 80 mg kaks korda ööpäevas.

Pikaajaline ravi korduva haavandite verejooksu vältimiseks pärast esomeprasooli esmast veenisisest ravi:

• Soovitatav annus on üks tablett Esomeprazole Actavis 40 mg üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul.

Kasutamine 12-aastastel või vanematel noorukitel Gastoösofageaalse reflukshaiguse põhjustatud kõrvetiste ravi:

• Kui teie arst on avastanud, et teie söögitoru on kergelt kahjustunud, on soovitatav annus üks tablett

Esomeprazole Actavis 40 mg ööpäevas 4 nädala jooksul. Kui teie söögitoru ei ole veel paranenud võib teie arst teile öelda, et te võtaksite sama annust veel 4 nädalat.

• Kui söögitoru on paranenud, on soovitatav annus üks tablett Esomeprazole Actavis 20 mg üks

kord ööpäevas.

• Kui teie söögitoru ei ole kahjustunud, on soovitatav annus üks tablett Esomeprazole Actavis 20

mg iga päev.

• Kui teil on raske maksahaigus, võib teie arst määrata teile väiksema annuse.

Helicobacter pylori infektsiooni poolt põhjustatud haavandite ravi ja profülaktika:

• Soovitatav annus on üks tablett Esomeprazole Actavis 20 mg kaks korda ööpäevas ühe nädala

jooksul.

• Samuti võib teie arst teile öelda, et te võtaksite antibiootikume, nt amoksitsilliini ja

klaritromütsiini. Ravimi võtmine

• Tablette võib võtta igal ajal päeva jooksul.
• Tablette võib võtta koos toiduga või tühja kõhuga.

• Neelake tabletid alla koos klaasitäie joogiveega. Ärge närige ega purustage tablette. Seda

sellepärast, et tabletid sisaldavad kaetud pelleteid, mis takistavad ravimil maohappes lahustumast. On oluline, et pelleteid ei kahjustataks. Mida teha, kui teil on raskusi tablettide neelamisega

• Kui teil on raskusi tablettide neelamisega:

• Pange need klaasitäie gaseerimata vee sisse. Ärge kasutage muid vedelikke. Segage, kuni tabletid lagunevad (segu ei ole läbipaistev). Seejärel jooge vedelik ära koheselt või 30 minuti jooksul. Segage vahetult enne joomist alati segu. Et olla kindel, et te olete kogu ravimi ära joonud, loputage klaasi väga korralikult poole klaasitäie veega ja jooge see ära. Kõvad tükid sisaldavad ravimit – ärge närige ega purustage neid.

− Kui te ei suuda üldse neelata, võib tableti segada väikese koguse veega ja panna süstlasse. Seejärel on võimalik see teile sondi kaudu otse makku manustada (maosond). Kasutamine alla 12-aastastel lastel Alla 12-aastased lapsed ei tohi Esomeprazole Acatvis't võtta. Nende jaoks on olemas sobivamad ravimvormid.

Eakad Eakatel ei ole vaja annust korrigeerida.

Kui te võtate Esomeprazole Actavis’t rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate oma arsti poolt määratud annusest rohkem Esomeprazole Actavis’t, pöörduge koheselt oma arsti või apteekri poole.

Kui te unustate Esomeprazole Actavis’t võtta

• Kui te unustate annuse võtta, võtke see niipea kui teile meenub. Kui järgmise annuse võtmise aeg

on siiski juba lähedal, jätke ununenud annus vahele.

• Ärge võtke kahekordset annust (kahte annust samaaegselt), kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui te täheldate endal mõnda järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest, lõpetage Esomeprazole Actavis’e võtmine ja pöörduge kohe arsti poole:

• Kollane nahk, tume uriin ja väsimus, mis võivad olla maksaprobleemide sümptomid. Neid toimeid on täheldatud harva ja need võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000-st.
• Ootamatult alanud vilistav hingamine, huulte, keele ja kõri või keha turse, nahalööve, minestamine või neelamisraskused (raske allergiline reaktsioon). Neid toimeid on täheldatud harva ja need võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000-st.
• Äkiliselt algav raskekujuline lööve või naha punetus koos villide või naha koorumisega, mis võib ilmneda isegi pärast mitmenädalast ravi. Samuti võib esineda raskekujulisi ville ja veritsust

huultest, silmadest, suust, ninast ja suguelunditest. Nahalööbed võivad edasi areneda tõsiseks laialdaseks nahakahjustuseks (epidermise ja pindmiste limaskestade koorumine), mis võib olla eluohtlike tagajärgedega. Selleks võib olla multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom või toksiline epidermaalne nekrolüüs. Neid toimeid on täheldatud väga harva ja need võivad tekkida kuni 1 inimesel 10000-st.Väga harva esinevad laialt levinud lööve, kõrge kehatemperatuur ja suurenenud lümfisõlmed (DRESS-sündroom või ülitundlikkus ravimile).

Teised kõrvaltoimed on:

Sage (võivad ilmneda kuni 1 inimesel 10-st)

• Peavalu.
• Mao- või soolehäired: kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhukinnisus, gaasid (kõhupuhitus).
• Iiveldus või oksendamine.
• Healoomulised maopolüübid.

Aeg-ajalt (võivad ilmneda kuni 1 inimesel 100-st)

• Jalgade ja pahkluude turse.
• Unehäired (unetus).
• Pearinglus, torkimistunne, unisus.
• Pöörlemistunne (vertiigo).

• Suukuivus.
• Muutused maksa tööd näitavates vereanalüüsides.
• Nahalööve, nõgeslööve ja nahasügelus.
• Puusaluu, randme piirkonna või lülisamba murd (kui Esomeprazole Actavis’t kasutatakse suurtes

annustes pikema aja jooksul).

Harv (võivad ilmneda kuni 1 inimesel 1000-st)

• Verehäired, nagu valgete vereliblede või vereliistakute arvu vähenemine. See võib põhjustada

nõrkust, verevalumeid ja suurendada infektsioonide tõenäosust.

• Madal naatriumi sisaldus veres. See võib põhjustada nõrkust, oksendamist ja krampe.
• Erutuvus, segasus või masendus.
• Maitsetundlikkuse muutused.
• Nägemishäired, nagu nt ähmane nägemine.
• Ootamatult tekkiv vilistav hingamine või hingeldus (bronhospasm).
• Suu limaskesta põletik.
• Kandidiaasiks nimetatav seeninfektsioon, mis võib esineda soolestikus.
• Maksatalitluse häired, näiteks kollatõbi, mis võib põhjustada naha kollasust, tumedat uriini ja

väsimust.

• Juuste väljalangemine (alopeetsia).
• Nahalööve päikesekiirgusega kokkupuutumisel.
• Liigesevalu (artralgia) või lihasvalu (müalgia).
• Üldine halb enesetunne ja energiapuudus.
• Suurenenud higistamine.

Väga harv (võivad ilmneda kuni 1 inimesel 10000-st)

• Muutused vererakkude arvus, sh agranulotsütoos (valgete vererakkude puudus).
• Agressiivsus.
• Olematute asjade nägemine, tundmine või kuulmine (hallutsinatsioonid).
• Rasked maksaprobleemid, mis põhjustavad maksapuudulikkust ja ajupõletikku.
• Äkki tekkinud raskekujuline lööve või villid nahal või naha koorumine. See võib olla seotud kõrge

palaviku ja liigesvaludega (multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega).

• Lihasnõrkus.
• Rasked neeruprobleemid.
• Rinnanäärmete suurenemine meestel.

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

• Kui te võtate Esomeprazole Actavis’t kauem kui kolm kuud, on võimalik et magneesiumi tase teie

veres võib langeda. Madalat magneesiumitaset iseloomustavad väsimus, tahtmatud lihaste kokkutõmbed, desorienteeritus, krambid, pearinglus, südame löögisageduse suurenemine. Kui teil tekib mõni neist sümptomitest, palun rääkige sellest koheselt oma arstile. Madal magneesiumitase võib põhjustada ka kaaliumi või kaltsiumi taseme vähenemist veres. Teie arst võib otsustada teie vere magneesiumitaseme jälgimiseks võtta teilt korrapäraselt vereanalüüse.

• Sooltepõletik (põhjustab kõhulahtisust).
• Lööve, millega võib kaasneda liigesvalu.

Esomeprazole Actavis võib väga harvadel juhtudel kahjustada valgeid vereliblesid, mis põhjustab immuunpuudulikkust. Kui teil on infektsioon, mille sümptomid on palavik koos tõsiselt halvenenud üldseisundiga või palavik koos paikse infektsiooni sümptomitega, nagu valu kaelas, kurgus või suus või urineerimisraskused, peate te niipea kui võimalik pöörduma oma arsti poole, et valgete vereliblede arvu puudust (agranulotsütoos) oleks võimalik vereanalüüsiga välja selgitada. Sellel ajal on tähtis, et te annaksite infot oma ravimist.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Esomeprazole Actavis’t säilitada

• Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
• Hoida temperatuuril kuni 30°C.
• Esomeprazole Actavis’e tabletid, mis on pakendatud plastikpudelitesse, tuleb ära kasutada 6 kuu

jooksul pärast pakendi esmast avamist.

• Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil, pudelil või blistril

pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

• Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas

hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Esomeprazole Actavis sisaldab

• Toimeaine on esomeprasool magneesiumdihüdraadina. Üks Esomeprazole Actavis 20 mg tablett sisaldab 20 mg esomeprasooli (vastab 21,75 mg esomeprasoolmagneesiumdihüdraadile). Üks Esomeprazole Actavis 40 mg tablett sisaldab 40 mg esomeprasooli (vastab 43,5 mg esomeprasoolmagneesiumdihüdraadile).
• Teised koostisosad on: Tableti sisu: Metakrüülhappe etüülakrülaadi kopolümeer (1:1), talk, trietüültsitraat, hüpromelloos 3cPs, suhkruterad, magneesiumstearaat, hüdroksüpropüültselluloos, glütseroolmonostearaat 40-55, polüsorbaat 80, mikrokristalliline tselluloos, povidoon, makrogool 6000, krospovidoon, naatriumstearüülfumaraat. Tableti kate: Hüpromelloos, titaandioksiid (E 171), makrogool/PEG 400, punane raudoksiid (E 172), kollane raudoksiid (E 172).

Kuidas Esomeprazole Actavis välja näeb ja pakendi sisu Esomeprazole Actavis 20 mg tabletid on heleroosad, ellipsikujulised kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mõõtudega 6,55 x 13,6 mm.

Esomeprazole Actavis 40 mg tabletid on roosad, ellipsikujulised kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mõõtudega 8,2 x 17 mm.

Pakendi suurused: Plastikpudelid, mis sisaldavad niiskust imava aine pakikest ja on suletud plastikkorgiga. Pakendi suurused: 30, 100, 250 või 500 tabletti. Ärge neelake niiskust imava aine pakikest alla. Blisterpakendid: 7, 14, 28, 30, 50, 56, 60, 90, 98, 100 või 140 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Teva B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

Tootja Balkapharma-Dupnitsa AD, 3 Samokovsko Shose Str., Dupnitza 2600, Bulgaaria

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: UAB Teva Baltics Eesti filiaal Hallivanamehe 4 11317 Tallinn Tel: +372 661 0801

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2025.

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

Manustamine gastraalsondi kaudu

1. Panna tablett sobivasse süstlasse ja täita süstal ligikaudu 25 ml vee ja ligikaudu 5 ml õhuga. Mõnede sondide puhul on lahustamiseks vajalik 50 ml vett, vältimaks graanulite kämpumist sondis. 2. Loksutada süstalt koheselt kuni tablett on lahustunud. 3. Hoida süstalt püstises asendis ots ülalpool ja kontrollida, et ots ei oleks ummistunud. 4. Ühendada süstal sondiga, säilitades süstla püstist asendit. 5. Loksutada süstalt ja keerata süstla ots allapoole. Koheselt süstida 5...10 ml vedelikku sondi. Seejärel pöörata süstal ümber ja loksutada (hoida süstla ots üleval, vältimaks otsa ummistumist). 6. Keerata süstla ots allapoole ja koheselt süstida teine 5...10 ml sondi. Korrata protseduuri, kuni süstal on tühi. 7. Täita süstal 25 ml vee ja 5 ml õhuga ja vajadusel korrata punktis 5 kirjeldatut, et pesta ära kõik jäägid, mis on süstlasse jäänud. Mõnede sondide jaoks on vajalik 50 ml vett.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Esomeprazole Actavis 40 mg süste-/infusioonilahuse pulber

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Esomeprazole Actavis ja milleks seda kasutatakse

Esomeprazole Actavis sisaldab toimeainet nimega esomeprasool. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse prootonpumba inhibiitoriteks. Need ravimid vähendavad maos toodetava maohappe hulka.

Esomeprazole Actavis’t kasutatakse allpool loetletud haiguste lühiajaliseks raviks, kui suukaudseid ravimeid ei ole võimalik kasutada. Seda kasutatakse järgmiste seisundite raviks:

Täiskasvanud − Gastroösofageaalne reflukshaigus. Selle puhul satub hape maost söögitorru (neelu ja magu ühendav toru), tekitades valu, põletikku ja kõrvetisi. − Mittesteroidsetest põletikuvastastest ainetest (MSPVA) põhjustatud maohaavandid. Esomeprazole Actavis’t võib kasutada ka haavandite tekkimise vältimiseks MSPVA-de võtmise ajal. − Korduva verejooksu vältimine pärast mao- või kaksteistsõrmikuhaavandi ägeda verejooksu korral tehtud terapeutilist endoskoopiat. 1...18-aastased lapsed ja noorukid − Gastroösofageaalne reflukshaigus. Selle puhul satub hape maost söögitorru (neelu ja magu ühendav toru), tekitades valu, põletikku ja kõrvetisi.

2. Mida on vaja teada enne Esomeprazole Actavis’e kasutamist

Esomeprazole Actavis’t ei tohi teile manustada,

• kui olete esomeprasooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
• kui olete allergiline mõne teise prootonpumba inhibiitori (nt pantoprasool, lansoprasool, rabeprasool, omeprasool) suhtes.
• kui teil on pärast Esomeprazole Actavis´e või teiste sarnaste ravimite võtmist tekkinud raske nahalööve või naha koorumine, villide tekkimine ja/või suuhaavandid.
• kui te võtate ravimit, mis sisaldab nelfinaviiri (kasutatakse HIV infektsiooni ravis).

Kui midagi loetletust kehtib teie kohta, ei tohi teile Esomeprazole Actavis’t manustada. Kui te ei ole milleski kindel, rääkige enne selle ravimi manustamist oma arsti või meditsiiniõega.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne selle ravimi manustamist pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega: − kui teil on tõsised maksaprobleemid, − kui teil on tõsised neeruprobleemid, − kui teil on kunagi tekkinud nahareaktsioonid pärast ravi Esomeprasole Actavis’e sarnase ravimiga, mis vähendab mao happesust, − kui teil planeeritakse spetsiifilist vereanalüüsi (kromograniin A).

Esomeprazole Actavis võib varjata teiste haiguste sümptomeid. Seetõttu rääkige kohe oma arstile, kui enne või pärast Esomeprazole Actavis’e manustamist esineb teil mõni järgnevatest seisunditest: − kui te kaotate ilma igasuguse põhjuseta kehakaalu ja teil esinevad neelamisraskused, − teil on kõhuvalu või seedehäireid, − te hakkate oksendama toitu või verd, − teil esineb musta värvi väljaheide (see on veri roojas).

Rääkige oma arstile, kui teil esineb raske või püsiv kõhulahtisus, sest esomperasooli on seostatud nakkusliku kõhulahtisuse esinemissageduse vähese suurenemisega.

Prootonpumba inhibiitorite, näiteks Esomeprazole Actavis’e, võtmine, eriti kui neid võetakse üle ühe aasta, võib vähesel määral suurendada reieluukaela-, randmeluu- või selgroomurdude riski. Öelge oma arstile, kui teil on osteoporoos või kui te võtate kortikosteroide (need võivad suurendada osteoporoosi riski).

Lööve ja naha sümptomid Kui teil tekib nahal lööve, eriti päikese käes katmata kehapiirkondades, rääkige sellest oma arstile niipea kui võimalik, kuna võib olla vajalik katkestada ravi Esomeprazole Actavis’ega. Ärge unustage mainida ka teisi haigusnähtusid, nt liigesevalu.

Esomeprasooliga ravi ajal on teatatud rasketest nahareaktsioonidest, sealhulgas Stevensi- Johnsoni sündroomist, toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist, ravimireaktsioonist eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS). Lõpetada esomeprasooli kasutamine ja pöörduda kohe arsti poole, kui märkate mõnda neist tõsistest nahareaktsioonidest, mida on kirjeldatud lõigus 4.

Muud ravimid ja Esomeprazole Actavis Teatage oma arstile või meditsiiniõele, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Siia alla kuuluvad ka retseptita ostetavad ravimid. See on sellepärast, et Esomeprazole Actavis võib mõjutada mõnede ravimite toimet ja mõned ravimid võivad mõjutada Esomeprazole Actavis’e toimet.

Teile ei tohi manustada Esomeprazole Actavis’t, kui te võtate nelfinaviiri sisaldavat ravimit (kasutatakse HIV-infektsiooni ravis).

Rääkige oma arstile või meditsiiniõele, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest:

• Atasanaviir või sakinaviir (kasutatakse HIV-infektsiooni ravis).
• Klopidogreel (kasutatakse trombide vältimiseks).
• Ketokonasool, itrakonasool või vorikonasool (kasutatakse seeninfektsioonide ravis).
• Erlotiniib (kasutatakse vähi ravis).
• Tsitalopraam, imipramiin või klomipramiin (kasutatakse depressiooni ravis).
• Diasepaam (kasutatakse ärevuse ravis, lihaslõõgastina või epilepsia ravis).
• Fenütoiin (kasutatakse epilepsia korral). Kui te võtate fenütoiini, võib arstil olla vajalik teid jälgida

Esomeprazole Actavis’e kasutamise alustamisel või lõpetamisel.

• Ravimid, mida kasutatakse vere vedeldamiseks, nt varfariin. Teie arstil võib olla vaja teid jälgida

Esomeprazole Actavis’e kasutamise alustamisel või lõpetamisel.

• Tsilostasool (kasutatakse vahelduva lonkamise ravis - valu, mis esineb kõndimisel ja on tingitud

ebapiisavast verevarustusest).

• Tsisapriid (kasutatakse seedehäirete ja kõrvetiste ravis).
• Digoksiin (kasutatakse südameprobleemide korral).
• Metotreksaat (keemiaravipreparaat, mida kasutatakse vähi ravis suurtes annustes) – kui te võtate

metotreksaati suures annuses, võib teie arst ajutiselt katkestada ravi Esomeprazole Actavis’ega.

• Takroliimus (kasutatakse organi siirdamisel).
• Rifampitsiin (kasutatakse tuberkuloosi ravis).
• Naistepunaürt (Hypericum perforatum) (kasutatakse depressiooni ravis).

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Teie arst otsustab, kas teile võib sel ajal Esomeprazole Actavis’t manustada. Ei ole teada, kas see ravim eritub rinnapiima. Seetõttu ei tohi teile manustada Esomeprazole Actavis’t, kui te imetate last.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine On ebatõenäoline, et Esomeprazole Actavis mõjutab autojuhtimise või tööriistade või masinate käsitsemise võimet. Siiski võib aeg-ajalt ilmneda kõrvaltoimeid nt pearinglus ja ähmane nägemine (vt lõik 4). Nende toimete korral ei tohi te juhtida autot ega käsitseda masinaid.

3. Kuidas Esomeprazole Actavis’t teile manustatakse

Esomeprazole Actavis’t võib manustada 1 kuni 18-aastastele lastele ja noorukitele ning täiskasvanutele, sealhulgas eakatele.

Esomeprazole Actavis’e manustamine

Täiskasvanud

• Esomeprazole Actavis’t manustab teile arst, kes otsustab, kui suurt annust te vajate.
• Soovitatav annus on 20 mg või 40 mg üks kord ööpäevas.
• Kui teil on rasked maksaprobleemid, siis on gastroösofageaalse reflukshaiguse ravis maksimaalne

annus 20 mg ööpäevas.

• Ravim manustatakse teie veeni kas süstena või infusioonina. See kestab kuni 30 minutit.
• Mao- või kaksteistsõrmikuhaavandite korduva verejooksu vältimiseks on soovitatav annus 80 mg

intravenoosse infusioonina 30 minuti jooksul, millele järgneb püsiinfusioon 8 mg tunnis kolme päeva jooksul. Kui teil on rasked maksaprobleemid, võib piisata püsiinfusioonist 4 mg tunnis kolme päeva jooksul. Lapsed ja noorukid

• Esomeprazole Actavis’t manustab teile arst, kes otsustab, kui suurt annust te vajate.
• 1...11-aastastel lastel on soovitatav annus 10 või 20 mg üks kord ööpäevas.
• 12...18-aastastel lastel on soovitatav annus 20 või 40 mg üks kord ööpäevas.
• Ravimit manustatakse süstena või infusioonina veeni. See võib kesta kuni 30 minutit.

Kui teile manustatakse Esomeprazole Actavis’t rohkem kui ette nähtud Kui te arvate, et teile on manustatud liiga palju Esomeprazole Actavis’t, rääkige kohe oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui te täheldate endal mõnda järgnevatest tõsistest kõrvaltoimetest, lõpetage Esomeprazole Actavis’e kasutamine ja pöörduge kohe oma arsti poole:

• Kollane nahk, tume uriin ja väsimus, mis võivad olla maksaprobleemide sümptomid. Need

kõrvaltoimed on harva esinevad ja võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000- st.

• Ootamatult tekkiv raskendatud hingamine, huulte, keele, kõri või keha turse, lööve, minestamine või neelamisraskused (raske allergiline reaktsioon, täheldatud harva). Need kõrvaltoimed on harva esinevad ja võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000-st.
• Äkiliselt tekkiv tõsine lööve või nahapunetus koos villide või naha koorumisega võib ilmneda isegi pärast mitu nädalat kestnud ravi. Võib esineda ka raskekujulisi ville ja veritsust huultest, silmadest, suust, ninast ja suguelunditest. Nahalööbed võivad areneda tõsiseks laialdaseks nahakahjustuseks (epidermise ja pindmiste limaskestade koorumine), mis on eluohtlik. See võib olla seisund nimega multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom või toksiline epidermise nekrolüüs. Need kõrvaltoimed on väga harva esinevad ja võivad tekkida kuni 1 inimesel 10 000- st.
• Väga harva esinevad laialt levinud lööve, kõrge kehatemperatuur ja suurenenud lümfisõlmed (DRESS-sündroom või ülitundlikkus ravimile).

Teised kõrvaltoimed on:

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)

• Peavalu.
• Mao või soolestikuga seotud kõrvaltoimed: kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhupuhitus.
• Iiveldus või oksendamine.
• Süstekoha reaktsioon.
• Healoomulised maopolüübid.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)

• Jalalabade ja pahkluude turse.
• Unehäired (unetus).
• Pearinglus, „nõeltega torkimise“ tunne, unisus.
• Pöörlemistunne (vertiigo).
• Nägemishäired, nt ähmane nägemine.
• Suukuivus.
• Muutused maksa tööd näitavates vereanalüüsides.
• Nahalööve, kublaline lööve (nõgeslööve) ja nahasügelus.
• Reieluukaela-, randmeluu- või selgroomurd (kui esomeprasooli kasutatakse suures annuses ja pikema aja jooksul).

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st)

• Vere valgeliblede või vereliistakute arvu vähenemine. See võib tavalisest sagedamini põhjustada nõrkust, verevalumeid või infektsioone.
• Madal naatriumisisaldus veres, mis võib põhjustada nõrkust, oksendamist ja krampe.
• Erutus, segasus või depressioon.
• Maitsetundlikkuse häired.
• Ootamatult tekkiv vilisev hingamine või hingeldus (bronhospasm).
• Suu limaskesta põletik.
• „Sooriks“ nimetatav infektsioon, mis mõjutab seedetrakti ja mida põhjustab seenhaigus.
• Juuste väljalangemine (alopeetsia).
• Nahalööve, mis tekib päikesekiirgusega kokku puutudes.
• Liigesevalu (artralgia) või lihasvalu (müalgia).
• Üldine halb enesetunne ja energiapuudus.
• Suurenenud higistamine.

Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st)

• Muutused vererakkude arvus, sh agranulotsütoos (valgete vereliblede vähesus).

• Agressiivsus.

• Olematute asjade nägemine, tundmine või kuulmine (hallutsinatsioonid).
• Rasked maksaprobleemid, mis põhjustavad maksapuudulikkust ja ajupõletikku.
• Lihasnõrkus.
• Rasked neeruprobleemid.
• Rinnanäärmete suurenemine meestel.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

• Kui te olete esomeprasooli ravil kauem kui 3 kuud, on võimalik, et teie vere magneesiumisisaldus võib langeda. Madalat magneesiumisisaldust võib näidata väsimus, tahtmatud lihastõmblused, orienteerumishäired, krambid, pearinglus või südame suurenenud löögisagedus. Kui teil tekib mõni neist sümptomitest, palun rääkige sellest viivitamatult oma arstile. Madal magneesiumisisaldus võib põhjustada ka vere kaaliumi või kaltsiumi taseme vähenemist. Teie arst võib otsustada teie vere magneesiumisisalduse jälgimiseks teha teile regulaarselt vereanalüüse.
• Soolte põletik (põhjustab kõhulahtisust).
• Lööve, millega võib kaasneda liigesevalu.

Väga harvadel juhtudel võib esomeprasool toimida valgetele vererakkudele nii, et see tekitab immuunpuudulikkust. Kui teil on tekkinud nakkushaigus selliste sümptomitega nagu palavik koos tugevalt halvenenud üldseisundiga või palavik koos paikse infektsiooni sümptomitega, näiteks valu kaelas, kurgus või suus või urineerimisraskused, peate te nii ruttu kui võimalik konsulteerima arstiga, et vereanalüüsiga välistada valgete vererakkude vähesus (agranulotsütoos). Sellisel juhul on oluline, et te annate infot oma ravimite kohta.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Esomeprazole Actavis’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult. Viaale võib hoida karbist väljas tavalise toavalguse käes kuni 24 tundi.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Pärast lahuse manustamiskõlblikuks muutmist: Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 6 tunni jooksul säilitamisel temperatuuril 30°C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel, ega tohiks tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2°C…8°C, välja arvatud juhul, kui manustamiskõlblikuks muutmine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Esomeprazole Actavis sisaldab

• Toimeaine on esomeprasool . Üks viaal süste- või infusioonilahuse pulbrit sisaldab 40 mg esomeprasooli (esomeprasooli naatriumisoolana).
• Teised koostisosad on dinaatriumedetaat ja naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks). Selle ravimpreparaadi üks viaal sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi, see tähendab on sisuliselt „naatriumivaba“.

Kuidas Esomeprazole Actavis välja näeb ja pakendi sisu Esomeprazole Actavis on valge kuni peaaegu valge poorne pulber. Enne teile manustamist muudetakse see lahuseks. 10 ml viaal on valmistatud tüüp I värvitust klaasist, suletud klorobutüülkummist korgiga, sulgur on alumiiniumist ja kaetud äratõmmatava (flip-off) plastist kaanega.

Pakendi suurused: 1 viaal, 10 viaali ja 50 viaali (haiglapakend).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: Teva B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

Tootja: Laboratorios NORMON, S.A. Ronda de Valdecarrizo 6, 28760 - Tres Cantos, Madrid Hispaania

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

UAB Teva Baltics Eesti filiaal Hallivanamehe 4 11317 Tallinn Tel.: +372 6610801

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2025.

Täpne teave selle ravimi kohta on Ravimiameti kodulehel: http://www.ravimiamet.ee <-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------> Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

Esomeprazole Actavis 40 mg süste-/infusioonilahuse pulber sisaldab 40 mg esomeprasooli, naatriumisoolana. Iga viaal sisaldab ka dinaatriumedetaati ja naatriumhüdroksiidi (< 1 mmol naatriumit).

Viaalid on ainult ühekordseks kasutamiseks. Kui kogu viaali manustamiskõlblikuks muudetud sisu ei ole ühekordse annuse jaoks tarvis, tuleb kasutamata jäänud lahus ära visata vastavalt kohalikele nõuetele.

Lisainformatsiooni annustamissoovituste ja säilitustingimuste kohta vt vastavalt lõike 3 ja 5.

Manustamiskõlblikuks muudetud lahuse ettevalmistamine ja manustamine:

Lahuse manustamiskõlblikuks muutmiseks eemaldage Esomeprazole Actavis’e viaali otsast plastikust

kaitse ja torgake nõel läbi kummikatte keskosas oleva ringi, hoides nõela horisontaalses asendis, et kummikate õigesti läbistada.

Manustamiskõlblikuks muudetud süste- või infusioonilahus peab olema selge ja värvitu kuni kergelt kollakas. Enne manustamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida nähtavate osakeste ja värvuse muutuse suhtes ning kasutada tohib ainult selget lahust. Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 6 tunni jooksul säilitamisel temperatuuril 30°C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada.

Esomeprazole Actavis’e süstimine Süstelahuse valmistamiseks:

40 mg süstimine 8 mg/ml esomeprasooli manustamiskõlblik süstelahus: Valmistamiseks lisatakse 40 mg esomeprasooli viaali 5 ml intravenoosseks kasutamiseks mõeldud 0,9%-list naatriumkloriidi lahust.

Valmistatud infusioonilahus tuleb manustada intravenoosselt vähemalt 3 minuti jooksul.

Lisainformatsiooniks annuse manustamise kohta, vt SPC lõiku 4.2.

Esomeprazole Actavis’e infusioon Infusioonilahuse valmistamiseks:

40 mg infusioon Infusioonilahuse valmistamiseks lahustatakse 40 mg esomeprasooli ühe viaali sisu 100 ml-s intravenoosseks kasutamiseks mõeldud 0,9%-lises naatriumkloriidi lahuses.

80 mg infusioon Infusioonilahuse valmistamiseks lahustatakse 40 mg esomeprasooli kahe viaali sisu 100 ml-s intravenoosseks kasutamiseks mõeldud 0,9%-lises naatriumkloriidi lahuses.

Lisainformatsiooniks annuse manustamise kohta, vt SPC lõiku 4.2.

Hävitamine Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Esomeprazole Actavis, 20 mg gastroresistentsed tabletid Esomeprazole Actavis, 40 mg gastroresistentsed tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

20 mg: üks gastroresistentne tablett sisaldab 20 mg esomeprasooli (vastab 21,75 mg esomeprasoolmagneesiumdihüdraadile). Teadaolevat toimet omav abiaine Üks tablett sisaldab kuni 5,56 mg sahharoosi.

40 mg: üks gastroresistentne tablett sisaldab 40 mg esomeprasooli (vastab 43,5 mg esomeprasoolmagneesiumdihüdraadile). Teadaolevat toimet omav abiaine Üks tablett sisaldab kuni 11,3 mg sahharoosi.

INN: Esomeprazolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Gastroresistentne tablett.

20 mg: heleroosa, ellipsikujuline kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mõõtudega 6,55 x 13,6 mm. 40 mg: roosa, ellipsikujuline kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mõõtudega 8,2 x 17 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiskasvanud Gastroösofageaalne reflukshaigus:

• erosiivse refluksösofagiidi ravi;
• paranenud refluksösofagiidi säilitusravi retsidiivide vältimiseks;
• gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi.

Helicobacter pylori eradikatsioon koos sobivate antibiootikumidega:

• Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi;
• Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi retsidiivi profülaktika.

Mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA) pikaajaliselt vajavad patsiendid:

• MSPVA kasutamisega seotud maohaavandite ravi;
• MSPVA kasutamisega seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite profülaktika riskipatsientidel.

Peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast intravenoosset ravi.

Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi.

Noorukid alates 12 aasta vanusest Gastroösofageaalne reflukshaigus:

• erosiivse refluksösofagiidi ravi;
• paranenud refluksösofagiidi säilitusravi retsidiivide vältimiseks;
• gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi.

Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi koos antibiootikumidega.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Gastroösofageaalne reflukshaigus

• Erosiivse refluksösofagiidi ravi 40 mg esomeprasooli üks kord ööpäevas 4 nädalat. Täiendav 4-nädalane ravi on soovitatav patsientidele, kellel ösofagiit ei ole paranenud või kui sümptomid on jäänud püsima.

• Pikaajaline säilitusravi retsidiivide vältimiseks paranenud ösofagiidiga patsientidel 20 mg esomeprasooli üks kord ööpäevas.

• Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi 20 mg esomeprasooli üks kord ööpäevas patsientidele, kellel ei ole ösofagiiti. Kui sümptomeid ei ole 4 nädalaga õnnestunud kontrolli alla saada, tuleb patsiendil teostada täiendavad uuringud. Kui sümptomid on taandunud, saab edaspidi haigusnähte leevendada annusega 20 mg esomeprasooli üks kord ööpäevas. Võib kasutada ravi annusega 20 mg esomeprasooli üks kord ööpäevas, mida võetakse vajadusel. MSPVA-ravi saavatele mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi riskiga patsientidele ei soovitata „vajadusest lähtuvat” järelravi.

Helicobacter pylori eradikatsioon koos sobivate antibiootikumidega

• Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi
• Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi retsidiivi profülaktika 20 mg esomeprasooli kombinatsioonis 1 g amoksitsilliini ja 500 mg klaritromütsiiniga kaks korda ööpäevas, 7 päeva vältel.

Pikaajalist ravi MSPVA-dega vajavad patsiendid

• MSPVA-raviga seotud maohaavandite ravi Tavaline annus on 20 mg esomeprasooli üks kord ööpäevas. Ravi kestus on 4...8 nädalat.

• MSPVA-raviga seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite profülaktika riskipatsientidel 20 mg esomeprasooli üks kord ööpäevas.

Peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast intravenoosset ravi 40 mg esomeprasooli üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul pärast intravenoosselt alustatud ravi peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimiseks.

Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi Soovituslik algannus on 40 mg esomeprasooli kaks korda ööpäevas. Annust tuleb seejärel individuaalselt kohandada ning ravi jätkata, kuni see on kliiniliselt näidustatud. Kliinilistele andmetele tuginedes saavutatakse enamusel patsientidest sümptomite kontroll annusevahemikus 80…160 mg esomeprasooli ööpäevas. Kui annused on suuremad kui 80 mg ööpäevas, tuleb annus jagada osadeks ja võtta kaks korda ööpäevas.

Patsientide erigrupid

Neerukahjustus Annuse kohandamine neerufunktsiooni häirega patsientidel ei ole vajalik. Raske neerupuudulikkusega patsientide ravi osas puudub vastav kliiniline kogemus, seetõttu tuleb neil ravimit kasutada erilise ettevaatlikkusega (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus Annuse kohandamine kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole vajalik. Raske maksakahjustusega patsientide ravis ei tohi ületada maksimaalset annust 20 mg esomeprasooli ööpäevas (vt lõik 5.2).

Eakad Annuse kohandamine eakatel patsientidel ei ole vajalik.

Lapsed

Noorukid alates 12-aasta vanusest

Gastroösofageaalne reflukshaigus

• Erosiivse refluksösofagiidi ravi 40 mg esomeprasooli üks kord ööpäevas 4 nädalat. Täiendav 4-nädalane ravi on soovitatav patsientidele, kellel ösofagiit ei ole paranenud või kui sümptomid on jäänud püsima.

• Pikaajaline säilitusravi retsidiivide vältimiseks paranenud ösofagiidiga patsientidel 20 mg esomeprasooli üks kord ööpäevas.

• Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi 20 mg esomeprasooli üks kord ööpäevas patsientidele, kellel ei ole ösofagiiti. Kui sümptomeid ei ole 4 nädalaga õnnestunud kontrolli alla saada, tuleb patsiendil teostada täiendavad uuringud. Kui sümptomid on taandunud, saab edaspidi haigusnähte leevendada annusega 20 mg esomeprasooli üks kord ööpäevas.

Helicobacter pylori põhjustatud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi Sobiliku kombineeritud ravi valimisel tuleb arvesse võtta riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke bakteriaalse resistentsuse, ravi kestuse (tavaliselt 7 päeva, mõnikord kuni 14 päeva) ja soovitusliku antibiootikumide kasutamise osas kehtivaid ametlikke juhendeid. Ravi peab toimuma spetsialisti järelevalve all. Annustamise soovitused on järgmised

Kehakaal Annustamine Kombinatsioonravi kahe antibiootikumiga: esomeprasool 20 mg, amoksitsilliin 30…40 kg 750 mg ja klaritromütsiin 7,5 mg/kg kehakaalu kohta koos manustatuna kaks korda ööpäevas ühe nädala jooksul. Kombinatsioonravi kahe antibiootikumiga: esomeprasool 20 mg, amoksitsilliin > 40 kg 1 g ja klaritromütsiin 500 mg koos manustatuna kaks korda ööpäevas ühe nädala jooksul.

Alla 12-aastased lapsed Esomeprazole Actavist ei tohi kasutada noorematel kui 12-aastastel lastel. Nende jaoks on saadaval sobivamaid esomeprasooli ravimvorme.

Manustamisviis Tablett neelatakse koos veega tervelt alla. Tablette ei tohi närida ega purustada.

Kui patsiendil on neelamisraskusi, võib tableti lahustada pooles klaasis gaseerimata vees. Teisi vedelikke ei tohi kasutada, sest graanulite maohappekindel kate võib lõhustuda. Segage, kuni tablett on lagunenud ning jooge graanulitega vedelik ära kohe või 30 minuti jooksul. Loputage klaasi poole klaasi veega ning jooge vesi ära. Graanuleid ei tohi närida ega purustada.

Kui patsient ei ole võimeline ise neelama, võib tableti lahustada gaseerimata vees ning manustada gastraalsondi kaudu. Valitud süstla ja sondi omavahelist sobivust tuleb hoolikalt kontrollida. Ettevalmistamise ja manustamise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Esomeprasooli ei tohi manustada koos nelfinaviiriga (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Mis tahes muude kasvajale viitavate sümptomite ilmnemisel (nt märkimisväärne kehakaalu langus, korduv oksendamine, neelamisraskus, veriokse või veriroe) ning kui kahtlustatakse või esineb teadaolev maohaavand, tuleb välistada selle pahaloomulisus, sest ravi esomeprasooliga võib leevendada sümptomeid ja raskendada diagnoosimist.

Pikaajaline kasutamine Pikaajalisel ravil olevaid patsiente (eriti need, kelle ravi on kestnud üle aasta) tuleb regulaarselt jälgida.

Ravi vastavalt vajadusele Patsiendid, kes kasutavad ravimit vastavalt vajadusele, peavad võtma ühendust oma raviarstiga, kui nende haiguse sümptomaatika või iseloom muutub.

Helicobacter pylori eradikatsioon Esomeprasooli määramisel Helicobacter pylori eradikatsiooniks tuleb arvestada kõigi kolme komponendi omavahelise koostoime võimalusega. Klaritromütsiin on tugev CYP3A4 inhibiitor ning kolmikravi määramisel patsiendile, kes samal ajal tarvitab ka teisi CYP3A4 kaudu metaboliseeruvaid ravimeid, nagu tsisapriid, tuleb arvestada klaritromütsiini vastunäidustusi ja koostoimeid.

Seedetrakti infektsioonid Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib põhjustada seedetrakti infektsioonide, nagu Salmonella ja Campylobacter, riski vähest tõusu (vt lõik 5.1). Mõju B -vitamiini imendumisele Esomeprasool, nagu kõik hapet blokeerivad ravimid, võib vähendada B -vitamiini (tsüanokobalamiin) imendumist hüpo- või aklorhüüdria tõttu. Seda tuleb arvestada pikaajalist ravi saavatel patsientidel, kellel on vähenenud B -vitamiini kehavarud või neil, kel esinevad riskifaktorid B -vitamiini imendumise vähenemiseks. Hüpomagneseemia PPI-dega, nagu esomeprasool, vähemalt 3 kuud või enamusel juhtudel kuni aasta, ravitud patsientidel on teatatud raskekujulise hüpomagneseemia tekkest. Võivad esineda hüpomagneseemia tõsised ilmingud, nt väsimus, tetaania, deliirium, krambid, pearinglus ja ventrikulaarne arütmia, kuid need võivad esineda ka varjatult ja jääda tähelepanuta. Enamusel nendest patsientidest on hüpomagneseemia pärast magneesiumi asendusravi ja PPI-ravi ärajätmist möödunud. Patsientide puhul, kelle ravi võib kesta pikka aega või kes võtavad PPI-d koos digoksiiniga või hüpomagneseemiat tekitavate ravimitega (nt diureetikumid), peavad meditsiinitöötajad kaaluma enne PPI-ravi alustamist magneesiumisisalduse määramist ja kordama seda ravi ajal perioodiliselt. Luumurrud

Prootonpumba inhibiitorid, eriti kasutatuna suurtes annustes ja pika aja vältel (> 1 aasta), võivad mõõdukalt suurendada puusaluu-, randmeluu- ja selgroomurdude riski, eelkõige eakatel või teadaolevate või muude riskifaktoritega patsientidel. Vaatlusuuringutes on täheldatud, et prootonpumba inhibiitorid võivad suurendada üldist luumurdude tekkeriski 10...40%. Mõned neist suurenemistest võivad olla tingitud muudest riskifaktoritest. Osteoporoosi riskiga patsiendid peavad saama ravi vastavalt kehtivatele ravijuhistele ning saama piisavalt juurde D-vitamiini ja kaltsiumi.

Naha subakuutne erütematoosne luupus Prootonpumba inhibiitoreid seostatakse väga harva naha subakuutse erütematoosse luupuse juhtudega. Kahjustuste ilmnemisel, eelkõige päikese eest katmata nahapiirkondadel, ja kui kaasneb artralgia, peab patsient pöörduma viivitamata tervishoiutöötaja poole, kes peab kaaluma esomeprasooli kasutamise katkestamist. Naha subakuutse erütematoosse luupuse teke pärast varasemat ravi prootonpumba inhibiitoriga võib suurendada naha erütematoosse luupuse tekke riski teiste prootonpumba inhibiitorite kasutamisel.

Kombinatsioonid teiste ravimitega Esomeprasooli ja atasanaviiri samaaegne manustamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5). Kui atasanaviiri ja prootonpumba inhibiitori kombinatsiooni peetakse vältimatuks, soovitatakse tähelepanelikku kliinilist jälgimist kombinatsiooni puhul, kus atasanaviiri annust suurendatakse kuni 400 mg koos 100 mg ritonaviiriga. Esomeprasooli annus ei tohi ületada 20 mg.

Esomeprasool on CYP2C19 inhibiitor. Esomeprasooliga ravi alustamisel või lõpetamisel tuleb arvestada võimalike koostoimetega CYP2C19 vahendusel metaboliseeruvate ravimitega. Klopidogreeli ja esomeprasooli vahel on täheldatud koostoimet (vt lõik 4.5). Selle kliiniline tähendus on teadmata. Ettevaatusabinõuna tuleb esomeprasooli ja klopidogreeli koosmanustamist vältida.

Kui esomeprasooli määratakse „vastavalt vajadusele“ raviks, tuleb esomeprasooli kõikuva plasmakontsentratsiooni tõttu kaaluda teiste ravimitega tekkivate koostoimete tagajärgi (vt lõik 4.5).

Rasked naha kõrvaltoimed Esomeprasooli raviga seoses on väga harva teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (Severe cutaneous adverse reactions, SCARs), sealhulgas multiformne erüteem (Erythema multiforme, EM), Stevensi- Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (Drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Patsiente tuleb nõustada raske nahareaktsiooni EM/SJS/TEN/DRESS nähtudest ja sümptomitest ning mis tahes nendele reaktsioonidele viitavate nähtude ja sümptomite ilmnemisel pöörduda viivitamatult arsti poole. Kui patsiendil tekivad raskete nahareaktsioonide nähud ja sümptomid, tuleb ravi esomeprasooliga kohe katkestada ning vajadusel tuleb osutada täiendavat arstiabi/hoolikat järelvalvet. Patsientidel, kellel on EM/SJS/TEN/DRESS, ei tohi esomeprasooli uuesti kasutada. Toime laboratoorsetele analüüsidele Tõusnud kromograniin A (CgA) tase võib häirida neuroendokriinsete kasvajate uuringuid. Selle mõju vältimiseks tuleb vähemalt 5 päeva enne CgA määramist katkestada ravi esomeprasooliga (vt lõik 5.1). Kui CgA ja gastriini sisaldus ei ole pärast esmast mõõtmist referentsvahemikku langenud, tuleb mõõtmist korrata 14 päeva pärast prootonpumba inhibiitoriga ravi lõpetamist.

Abiained Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi gastroresistentses tabletis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

Sahharoos Ravim sisaldab sahharoosi. Päriliku fruktoositalumatuse, glükoos-galaktoos malabsorptsiooni või sahharoos-isomaltaas puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Esomeprasooli toime teiste ravimite farmakokineetikale

Proteaasi inhibiitorid On teada, et omeprasool omab koostoimet mõnede proteaasi inhibiitoritega. Teatatud koostoimete kliiniline tähtsus ja toimemehhanism ei ole lõplikult selge. Maohappe tõusnud pH tase omeprasooli ravi käigus võib muuta proteaasi inhibiitorite imendumist. Teised võimalikud koostoimemehhanismid mõjuvad läbi CYP219 inhibeerimise.

Omeprasooliga koosmanustamisel on teatatud ravimite, nagu atasanaviir ja nelfinaviir, seerumi taseme vähenemisest, mistõttu koosmanustamine ei ole soovitav. Omeprasooli (40 mg üks kord ööpäevas) koosmanustamine 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiriga põhjustas tervetel vabatahtlikel atasanaviiri ekspositsiooni olulist langust (ligikaudu 75% järgmistes näitajates: AUC, C ja C ). Atasanaviiri annuse tõstmine kuni 400 mg-le ei kompenseerinud omeprasooli mõju atasanaviiri ekspositsioonile. Omeprasooli (20 mg üks kord ööpäevas) ja atasanaviiri/ritonaviiri (400 mg/100 mg) koosmanustamine tervetele vabatahtlikele põhjustas atasanaviiri ekspositsiooni languse ligi 30% võrra võrreldes ekspositsiooniga atasanaviiri/ritonaviiri kasutamisel annuses 300 mg/100 mg üks kord ööpäevas ilma 20 mg omeprasoolita üks kord ööpäevas. Omeprasooli (40 mg üks kord ööpäevas) manustamisel koos nelfinaviiriga vähenesid nelfinaviiri AUC, C ja C 36…39% ning aktiivse metaboliidi M8 samad näitajad 75…92%. Tulenevalt omeprasooli ja esomeprasooli farmakodünaamiliste toimete ning farmakokineetiliste omaduste sarnasusest ei ole esomeprasooli ja atasanaviiri samaaegne koosmanustamine soovitatav (vt lõik 4.4) ning esomeprasooli ja nelfinaviiri samaaegne manustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Sakvinaviiri (koos samaaegse ritonaviiriga) kohta on teateid tõusnud tasemest (80...100%) seerumis samaaegse omeprasooli ravi (40 mg üks kord ööpäevas) puhul. Omeprasooli ravil annuses 20 mg üks kord ööpäevas ei ilmnenud toimet darunaviiri ega amprenaviiri ekspositsioonidele (mõlemad ravimid kombinatsioonis ritonaviiriga). Esomeprasooli ravil annuses 20 mg üks kord ööpäevas ei ilmnenud toimet amprenaviiri ekspositsioonile (koos või ilma ritonaviirita). Omeprasooli ravil annuses 40 mg üks kord ööpäevas ei ilmnenud toimet lopinaviiri ekspositsioonile (koos ritonaviiriga). Omeprasooli ja esomeprasooli sarnaste farmakodünaamiliste toimete ja farmakokineetiliste omaduste tõttu ei ole esomeprasooli ja atasanaviiri koosmanustamine soovitatav ning esomeprasooli ja nelfinaviiri koosmanustamine on vastunäidustatud. Metotreksaat Metotreksaadi ja prootonpumba inhibiitorite samaaegsel kasutamisel on mõnedel patsientidel teatatud metotreksaadi taseme tõusust. Seetõttu tuleb suurtes annustes metotreksaadi kasutamisel kaaluda esomeprasooli manustamise ajutist katkestamist. Takroliimus On teatatud, et samaaegne esomeprasooli manustamine suurendab takroliimuse seerumisisaldust. Ravi jooksul tuleb sagedamini jälgida takroliimuse kontsentratsiooni, samuti neerufunktsiooni (kreatiniini kliirens) ning vajadusel kohandada takroliimuse annust.

pH-sõltuva imendumisega ravimid Maohappe pärssimine esomeprasooli ja teiste prootonpumba inhibiitorite ravi ajal võib vähendada või suurendada teiste mao pH tasemest sõltuva imendumisega ravimite imendumist. Sarnaselt teiste happesekretsiooni pärssivate ravimitega võib esomeprasooli samaaegsel manustamisel väheneda ketokonasooli, itrakonasooli ja erlotiniibi imendumine, samal ajal kui digoksiini imendumine võib suureneda. Samaaegne ravi omeprasooli (20 mg ööpäevas) ja digoksiiniga suurendas tervetel isikutel digoksiini biosaadavust 10% võrra (kuni 30% kahel isikul kümnest). Digoksiini toksilisuse kohta on harva teatatud. Siiski tuleb rakendada ettevaatust suures annuses digoksiini manustamisel eakatele patsientidele. Nendel juhtudel tuleb rakendada digoksiini ravi jälgimist.

CYP2C19 vahendusel metaboliseeruvad ravimid

Esomeprasool inhibeerib CYP2C19 isoensüümi, mille kaudu esomeprasool peamiselt metaboliseerub. Seega esomeprasooli kombineerimisel teiste CYP2C19 kaudu metaboliseeritavate ravimitega, nagu diasepaam, tsitalopraam, imipramiin, klomipramiin, fenütoiin jt, võib viimaste plasmakontsentratsioon suureneda ning tekkida vajadus nende annuste vähendamiseks. Eriti tuleb seda asjaolu silmas pidada esomeprasooli määramisel „ainult vajadusel“ raviks.

Diasepaam 30 mg esomeprasooli samaaegsel manustamisel vähenes diasepaami CYP2C19 kliirens 45% võrra.

Fenütoiin Samaaegsel fenütoiini ja 40 mg esomeprasooli manustamisel epileptikutele suurenes fenütoiini plasmasisaldus 13% võrra. Kui ravi esomeprasooliga on alustatud või lõpetatud, on soovitav jälgida fenütoiini kontsentratsiooni plasmas.

Vorikonasool Omeprasool (40 mg üks kord ööpäevas) suurendas vorikonasooli (CYP2C19 substraat) C 15% ja AUC-d 41% võrra. Tsilostasool Omeprasool ja esomeprasool omavad CYP2C19 pärssivat toimet. Tervetele vabatahtlikele annuses 40 mg manustatud omeprasool suurendas tsilostasooli C ja AUC vastavalt 18% ja 26% ning samu näitajaid tsilostasooli aktiivsel metaboliidil vastavalt 29% ja 69%. Tsisapriid Kui tervetele vabatahtlikele manustati samaaegselt tsisapriidi ja 40 mg esomeprasooli, suurenes tsisapriidi plasmakontsentratsioon/aeg kõvera alune pindala (AUC) 32% ja eliminatsiooni poolväärtusaeg (t ) pikenes 31% võrra, kuid ei tekkinud plasmakontsentratsiooni märkimisväärset 1/2 suurenemist. Ainult tsisapriidi manustamisel täheldati vähest QT-intervalli pikenemist, kuid tsisapriidi ja esomeprasooli koosmanustamisel intervalli edasist pikenemist ei täheldatud (vt ka lõik 4.4). Varfariin Kliinilises uuringus, kus manustati 40 mg esomeprasooli samaaegselt varfariiniga, täheldati, et koagulatsiooniajad jäid lubatud vahemikku. Siiski on turuletulekujärgselt kaasuva ravi ajal üksikjuhtudel täheldatud kliiniliselt olulist INR väärtuste tõusu. Soovitatav on varfariini või teiste kumariini derivaatidega samaaegse esomeprasooli ravi alustamisel ning lõpetamisel jälgida vastavaid näitajaid. Klopidogreel Tervetel vabatahtlikel läbiviidud uuringutes on ilmnenud farmakokineetiline/farmakodünaamiline koostoime klopidogreeli (300 mg algannuses/75 mg ööpäevases säilitusannuses) ja esomeprasooli (40 mg suukaudselt ööpäevas) vahel, mille korral langes klopidogreeli aktiivse metaboliidi plasmakontsentratsioon keskmiselt 40% võrra; sellest tulenevalt vähenes (ADP indutseeritud) trombotsüütide agregatsiooni maksimaalne pärssimine keskmiselt 14% võrra.

Tervetel vabatahtlikel läbiviidud uuringus, milles manustati klopidogreeli koos fikseeritud annuses esomeprasooli (20 mg) ja atsetüülsalitsüülhappega (81 mg) võrreldes ainult klopidogreeli saava rühmaga, langes klopidogreeli aktiivse metaboliidi plasmakontsentratsioon peaaegu 40%. Siiski, (ADP indutseeritud) trombotsüütide agregatsiooni maksimaalse pärssimise tase oli võrdne klopidogreeli ja klopidogreel + kombinatsiooni (esomeprasool ja atsetüülsalitsüülhape) rühmades.

Nii vaatlus- kui kliinilistest uuringutest on saadud vastuolulisi andmeid esomeprasooli farmakokineetilise/farmakodünaamilise koostoime tähendusest olulisematele südame-veresoonkonna tüsistustele. Ettevaatusabinõuna ei ole samaaegne klopidogreeli kasutamine soovitatav.

Uuritud ravimid, millel puudub kliiniliselt oluline koostoime Amoksitsilliin ja kinidiin

On näidatud, et esomeprasoolil ei ole kliiniliselt olulist toimet amoksitsilliini või kinidiini farmakokineetikale.

Naprokseen või rofekoksiib Uuringud esomeprasooli ja naprokseeni või rofekoksiibi koosmanustamisest ei näidanud lühiajalistes uuringutes kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid.

Teiste ravimite toime esomeprasooli farmakokineetikale

Ravimid, mis inhibeerivad CYP2C19 ja/või CYP3A4 Esomeprasool metaboliseerub CYP2C19 ja CYP3A4 isoensüümide vahendusel. Samaaegsel esomeprasooli ja CYP3A4 inhibiitori klaritromütsiini (500 mg kaks korda ööpäevas) manustamisel esomeprasooli ekspositsioon (AUC) kahekordistub. Samaaegsel esomeprasooli ja CYP2C19 ning CYP3A4 kombineeritud inhibiitori manustamisel võib esomeprasooli ekspositsioon (AUC) enam kui kahekordistuda. CYP2C19 ja CYP3A4 inhibiitor vorikonasool suurendas omeprasooli AUCτ-d 280% võrra. Esomeprasooli annuse kohandamine ei ole kummaski olukorras regulaarselt vajalik. Ometi tuleb annuse kohandamist kaalutleda raske maksakahjustusega patsientidel ja kui on näidustatud pikaajaline ravi.

Ravimid, mis indutseerivad CYP2C19 ja/või CYP3A4 CYP2C19 või CYP3A4 ensüümide teadaolevad indutseerijad (nt rifampitsiin ja liht-naistepuna) võivad esomeprasooli metabolismi kiirendades langetada esomeprasooli taset seerumis.

Lapsed Uuringud koostoimete kindlakstegemiseks on tehtud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Kliinilised andmed esomeprasooli kasutamise kohta raseduse ajal on puudulikud. Ratseemilise segu, omeprasooli, korral ei näita andmed paljudest eksponeeritud rasedustest epidemioloogiliste uuringute käigus malformatsioone ega lootetoksilisust. Loomkatsed ei ole näidanud esomeprasooli otsest ega kaudset embrüonaalset/fetaalset arengut kahjustavat toimet. Ratseemilise seguga tehtud loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, sünnitusele või postnataalsele arengule. Rasedatele tuleb ravimit määrata ettevaatusega.

Keskmine hulk rasedate kohta saadud andmeid (300…1000 raseda andmed) näitab, et esomeprasool ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Imetamine Ei ole teada, kas esomeprasool eritub inimese rinnapiima. Andmed esomeprasooli toimetest vastsündinule/imikule on puudulikud. Esomeprasooli ei tohi kasutada rinnaga toitmise ajal.

Fertiilsus Suukaudselt manustatud omeprasooli ratseemilise seguga tehtud loomkatsed ei näita toimeid fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Esomeprasool mõjutab kergelt autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. On teatatud järgmistest kõvaltoimetest, nagu pearinglus (aeg-ajalt) ja ähmane nägemine (harv) (vt lõik 4.8). Kõrvaltoimete ilmnemisel ei tohi patsient juhtida autot ega kasutada masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kliinilistes uuringutes (ja ka turuletulekujärgselt) kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks on peavalu, kõhuvalu, kõhulahtisus ja iiveldus. Lisaks on ohutusprofiil sarnane erinevate ravimvormide, näidustuste, vanusegruppide ja patsientide populatsioonide korral. Annusest sõltuvaid kõrvaltoimeid ei ole tuvastatud.

Kõrvaltoimete tabelkokkuvõte Kliiniliste uuringute programmis esomeprasooliga ning ravimi turuletulekujärgselt on täheldatud või kahtlustatud järgmisi kõrvaltoimeid. Ükski kõrvaltoimetest ei ole teadaolevalt annusest sõltuv. Reaktsioonid on klassifitseeritud vastavalt esinemissagedustele (väga sage ≥ 1/10; sage ≥ 1/100 kuni < 1/10; aeg-ajalt ≥ 1/1000 kuni < 1/100; harv ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000; väga harv < 1/10 000; teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)).

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime

Vere ja lümfisüsteemi häired Harv Leukopeenia, trombotsütopeenia Immuunsüsteemi häired Harv Ülitundlikkusreaktsioonid, nt palavik, Ainevahetus- ja toitumishäired Aeg-ajalt Perifeerne turse Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt Unetus Närvisüsteemi häired Sage Peavalu Silma kahjustused Harv Ähmane nägemine Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt Vertiigo Respiratoorsed, rindkere ja Harv Bronhospasm mediastiinumi häired Seedetrakti häired Sage Kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus, Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine Naha ja nahaaluskoe Aeg-ajalt Dermatiit, pruuritus, lööve, urtikaaria kahjustused Harv Alopeetsia, valgustundlikkus Lihaste, luustiku ja sidekoe Aeg-ajalt Puusa-, randme- või lülisambamurd (vt lõik kahjustused 4.4)

Neerude ja kuseteede häired Väga harv Interstitsiaalne nefriit, mõnedel patsientidel Reproduktiivse süsteemi ja Väga harv Günekomastia rinnanäärme häired Üldised häired ja Harv Halb enesetunne, suurenenud higistamine manustamiskoha reaktsioonid Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Tahtliku üleannustamise kohta on kogemused siiani väga piiratud. 280 mg annuse suukaudse manustamise järgselt ilmnesid seedetrakti sümptomid ja nõrkus. Ühekordsel 80 mg esomeprasooli suukaudsel kasutamisel tagajärgi ei ilmnenud. Spetsiifilist antidooti ravimile ei ole teada. Esomeprasool seondub ulatuslikult plasmavalkudega ega ole seetõttu dialüüsitav. Nii nagu igal üleannustamise juhtumil, peab ravi olema sümptomaatiline ning tuleb rakendada üldisi toetavaid meetmeid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: maomahla happesusega seotud häirete raviks kasutatavad ained, prootonpumba inhibiitorid, ATC-kood: A02BC05

Esomeprasool on omeprasooli S-isomeer, mis vähendab maohappe sekretsiooni spetsiifilise toimemehhanismiga: parietaalrakkude prootonpumba inhibeerimisega. Nii omeprasooli R- kui S- isomeeril on sarnane farmakodünaamiline aktiivsus.

Toimemehhanism Esomeprasool on nõrk alus, mis kontsentreerub ning muutub aktiivvormiks parietaalrakkude sekretoorsete kanalikeste tugevalt happelises keskkonnas, kus ta inhibeerib ensüüm H+K+-ATP-aasi – prootonpumpa ja inhibeerib sellega nii basaalset kui ka stimuleeritud happesekretsiooni.

Farmakodünaamilised toimed Pärast esomeprasooli 20 mg ja 40 mg suukaudse annuse manustamist avaldub toime 1 tunni jooksul. Pärast 20 mg esomeprasooli korduvat kasutamist üks kord ööpäevas 5 päeva jooksul, vähenes pentagastriini stimuleerimise tagajärjel maksimaalne happesekretsioon 90%, mõõdetuna 6…7 tundi pärast 5. päeval manustatud annust. Pärast viiepäevast suukaudset esomeprasooli manustamist annustes 20 mg ja 40 mg püsis gastroösofageaalse reflukshaigusega patsientidel maosisene pH üle 4 keskmiselt 13 tundi ja 17 tundi ööpäevas. Patsientide osakaal, kellel 20 mg esomeprasooli manustamisel püsis maosisene pH üle 4 vähemalt 8 tundi, oli 76%, 12 tundi – 54% ja 16 tundi - 24%. Vastavad parameetrid 40 mg esomeprasooli manustamisel olid 97%, 92% ja 56%.

Kasutades plasmakontsentratsiooni asendusparameetrina AUC-d, on võimalik näidata, et happesekretsiooni pärssiva toime tugevnemine on seotud AUC suurenemisega.

Ligikaudu 78% refluksösofagiidiga patsientidest paraneb 40 mg esomeprasooli 4-nädalase, 93% patsientidest 8-nädalase kasutamise järel.

Ühenädalane ravi 20 mg esomeprasooliga 2 korda ööpäevas koos sobivate antibiootikumidega tagab H. pylori eradikatsiooni ligikaudu 90% patsientidest. Pärast 1-nädalast eradikatsioonravi tüsistumata duodenaalhaavandi puhul ei ole monoteraapia antisekretoorse preparaadiga enam vajalik.

Randomiseeritud topeltpimedas kontrollitud kliinilises uuringus osalenud endoskoopiliselt tõestatud peptilise haavandi verejooksuga, kirjeldatud kui Forrest Ia, Ib, IIa või IIb (vastavalt 9%, 43%, 38% ja 10%) rühma patsiendid randomiseeriti esomeprasooli infusioonilahuse rühma (n = 375) või platseeborühma (n = 389). Endoskoopilise ravi järgselt manustati patsientidele 30-minutilise veenisisese infusioonina kas 80 mg esomeprasooli, millele järgnes püsiinfusioon 8 mg/h või platseebot 72 tunni jooksul. Pärast esmast 72-tunnist perioodi said kõik patsiendid 40 mg suukaudset esomeprasooli 27 päeva jooksul maohappesuse langetamiseks. Verejooks retsidiveerus 3 päeva jooksul 5,9%-l esomeprasooli rühma patsientidest ning 10,3%-l platseeborühma patsientidest. 30. ravijärgsel päeval tekkis verejooksu retsidiiv vastavalt 7,7%-l ja 13,6%-l patsientidest.

Ravi ajal antisekretoorsete ravimitega suureneb seerumi gastriinisisaldus, happesekretsiooni languse mõjul. Samal põhjusel suureneb ka CgA tase seerumis. Suurenenud CgA tase võib häirida neuroendokriinsete kasvajate uuringuid. Olemasolevad avaldatud tõendid näitavad, et prootonpumba inhibiitorite manustamine tuleb lõpetada 5 päeva kuni 2 nädalat enne CgA mõõtmist. See võimaldab PPI-ravi järel suurenenud CgA sisaldusel langeda referentsvahemikku.

Mõnedel esomeprasooli pikaajaliselt saavatel lastel ja täiskasvanutel on täheldatud ECL-rakkude arvu suurenemist, mis võib olla seotud gastriini seerumitaseme tõusuga. Nendel leidudel ei ole kliinilist tähtsust.

Antisekretoorsete preparaatide pikaaegsel kasutamisel on täheldatud vähest maonäärmete tsüstide esinemissageduse suurenemist. Nimetatud muutus on happesekretsiooni pärssumise füsioloogiline tagajärg ning möödub tavaliselt pärast ravi lõpetamist.

Maohappesuse vähenemisel igasugusel põhjusel, kaasa arvatud prootonpumba inhibiitorite kasutamine, suureneb mao-sooletrakti normaalsesse mikrofloorasse kuuluvate bakterite hulk. Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada mao-seedetrakti infektsioonide, nagu Salmonella ja Campylobacter, tekkeriski, tõenäoliselt ka Clostridium difficile seedetrakti infektsiooni tekkeriski haiglapatsientidel. Kliiniline efektiivsus Kahes kliinilises uuringus patsientidel, kes kasutasid MSPVA-sid, sh COX-2 selektiivseid MSPVA- sid, ilmnes esomeprasooli parem maohaavandeid raviv toime kui võrdlusravimil ranitidiinil.

Kahes kliinilises uuringus, kus võrdlusravimina kasutati platseebot, ilmnes esomeprasooli parem toime mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite tekke ärahoidmisel patsientidel (patsientide vanus > 60 aastat ja/või eelnenud haavandi olemasolu), kes kasutasid MSPVA-sid, sh COX-2 selektiivseid MSPVA-sid.

Lapsed Uuringus gastroösofageaalse reflukshaigusega lastel (< 1...17-aastased), kes said pikaajalist ravi prootonpumba inhibiitoritega, tekkis 61% lastest keskmise raskusega ECL-rakkude hüperplaasia, mis on teadmata kliinilise tähtsusega ja millest ei arenenud edasi atroofilist gastriiti või kartsinoidseid kasvajaid.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Esomeprasool on happetundlik ja seda manustatakse suukaudselt enterokattega graanulitena. In vivo muundumine R-isomeeriks on ebaoluline. Esomeprasooli imendumine seedetraktist on kiire, maksimaalne plasmakontsentratsioon tekib ligikaudu 1…2 tunni möödudes pärast ravimi manustamist.

Absoluutne biosaadavus pärast ühekordset 40 mg annust on 64%, mis suureneb korduval üks kord ööpäevas manustamisel 89%-ni. 20 mg esomeprasooli annuse korral on nimetatud väärtused vastavalt 50% ja 68%. Toit vähendab esomeprasooli imendumise määra ja kiirust, kuigi sellel pole olulist mõju esomeprasooli toimele mao happesusele.

Jaotumine Jaotusruumala oli tervetel vabatahtlikel puhkeolekus ligikaudu 0,22 l/kg. 97% esomeprasoolist seondub vereplasma valkudega.

Biotransformatsioon Esomeprasool metaboliseerub täielikult tsütokroom P450 süsteemi (CYP) vahendusel. Põhiosa esomeprasooli metabolismist sõltub polümorfsest CYP2C19-st, mis vastutab esomeprasooli hüdroksü- ja desmetüülmetaboliitide tekke eest. Ülejäänu sõltub teisest spetsiifilisest isoensüümist, CYP3A4-st, mis on vastutav esomeprasoolsulfooni, peamise metaboliidi tekke eest.

Eritumine Allpool toodud parameetrid peegeldavad peamiselt funktsioneeriva CYP2C19 isoensüümiga isikute farmakokineetikat, nn kiireid metaboliseerijaid.

Plasma kogukliirens on ligikaudu 17 l/t pärast ühekordse annuse ja ligikaudu 9 l/t pärast korduvat manustamist. Eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast ravimi korduvat üks kord ööpäevas manustamist on ligikaudu 1,3 tundi. Esomeprasool elimineerub plasmast annuste vahel täielikult ega kumuleeru manustamisel üks kord ööpäevas.

Esomeprasooli põhimetaboliidid ei oma toimet maohappe sekretsioonile. Ligikaudu 80% suu kaudu manustatud annusest eritub uriini kaudu metaboliitidena, ülejäänu roojaga. Toimeainet muutumatul kujul on uriinist leitud alla 1%.

Lineaarsus/mittelineaarsus Esomeprasooli farmakokineetikat on uuritud annuste juures kuni 40 mg kaks korda ööpäevas. Plasma kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) suureneb esomeprasooli korduval manustamisel ning annab tulemuseks suurema kui annusega proportsionaalse AUC tõusu. Selline aja- ja annusesõltuvus on seotud esmase maksapassaaži käigus toimuva metabolismi aeglustumise ja seega süsteemse kliirensi vähenemisega, mille põhjuseks on ilmselt ensüüm CYP2C19 aktiivsuse pärssimine esomeprasooli ja/või tema sulfoonmetaboliidi poolt.

Patsientide eripopulatsioonid Aeglased metaboliseerijad Ligikaudu 2,9 ± 1,5% populatsioonist puudub funktsioneeriv ensüüm CYP2C19, neid nimetatakse aeglasteks metaboliseerijateks. Sellistel inimestel metaboliseerub esomeprasool tõenäoliselt CYP3A4 vahendusel. Pärast korduvat 40 mg esomeprasooli manustamist üks kord ööpäevas oli aeglastel metaboliseerijatel ravimi keskmine plasma kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) ligikaudu 100% kõrgem kui funktsioneeriva CYP2C19 ensüümiga isikutel (kiiretel metaboliseerijatel). Keskmine plasmakontsentratsioon suurenes ligikaudu 60%. Need leiud ei mõjuta siiski esomeprasooli annustamisskeemi.

Sugu Pärast ühekordset 40 mg esomeprasooli annust on naistel keskmine plasma kontsentratsioonikõvera alune pindala ligikaudu 30% suurem kui meestel. Korduvmanustamisel üks kord ööpäevas soolisi erinevusi ei ole täheldatud. Need leiud ei mõjuta esomeprasooli annustamisskeemi.

Maksakahjustus Kerge kuni mõõduka raskusega maksafunktsiooni häirega patsientidel võib esomeprasooli metabolism olla aeglustunud. Raskekujulise maksafunktsiooni häirega patsientidel on esomeprasooli AUC kahekordistunud. Seetõttu ei tohi esomeprasooli ööpäevast annust 20 mg raske funktsioonihäire korral

ületada. Manustamisel annuses üks kord ööpäevas ei kuhju esomeprasool ega tema peamised metaboliidid plasmas.

Neerukahjustus Kahjustunud neerufunktsiooniga patsientidel ei ole kliinilisi uuringuid läbi viidud. Kuna neerude kaudu erituvad peamiselt esomeprasooli inaktiivsed metaboliidid, siis neerufunktsiooni häirega patsientidel esomeprasooli metabolism arvatavasti ei muutu.

Eakad Esomeprasooli metabolism eakatel (71…80-aastased) ei erine märkimisväärselt noorematest täiskasvanutest.

Lapsed 12...18-aastased noorukid 20 mg ja 40 mg esomeprasooli korduvannustamisel on mõlema annuse puhul plasma kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) ja aeg, mis kulub ravimi maksimaalse plasma kontsentratsiooni saavutamiseks (t ) 12...18 aastastel sarnane täiskasvanutega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Järgnevalt toodud kõrvaltoimed ei ilmnenud kliinilistes uuringutes, kuid täheldati loomadel ekspositsiooni puhul, mis olid sarnased kliinilise ekspositsiooniga ning võivad olla seotud kliinilise kasutamisega. Rottidel ratseemilise seguga teostatud kartsinogeensuse uuringud näitasid ECL-rakkude hüperplaasiat ja kartsinoidide teket maos. Sellised toimed rottidel olid ilmselt seotud maohappe produktsiooni vähenemise tõttu tekkinud väljendunud sekundaarse hüpergastrineemiaga ja neid täheldati rottidel pärast pikaajalist ravi maohappe sekretsiooni inhibiitoritega.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Pelletid Metakrüülhappe etüülakrülaadi kopolümeer (1:1) Talk Trietüültsitraat Hüpromelloos 3cPs Suhkruterad Magneesiumstearaat Hüdroksüpropüültselluloos Glütseroolmonostearaat 40-55 Polüsorbaat 80 Tableti sisu Mikrokristalliline tselluloos Povidoon K29/32 Makrogool 6000 Krospovidoon Tüüp A Naatriumstearüülfumaraat

Tableti kate Hüpromelloos Titaandioksiid (E 171) Makrogool/PEG 400 Punane raudoksiid (E 172)

Kollane raudoksiid (E 172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

Ainult ravimipudelid. Pärast pudeli esmast avamist: 6 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

HDPE pudelid, mis sisaldavad niiskust imava aine pakikest ja on suletud PP korgiga (keeratav kork). Pakendi suurused: 30, 100, 250 või 500 tabletti.

Alumiinium-PVC/PVDC või OPA/Alumiinium/PVC-Alumiinium blistrid. Pakendi suurused: 7, 14, 28, 30, 50, 56, 60, 90, 98, 100 või 140 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Manustamine gastraalsondi kaudu 1. Panna tablett sobivasse süstlasse ja täita süstal ligikaudu 25 ml vee ja ligikaudu 5 ml õhuga. Mõnede sondide puhul on lahustamiseks vajalik 50 ml vett, vältimaks graanulite kämpumist sondis. 2. Loksutada süstalt koheselt kuni tablett on lahustunud. 3. Hoida süstalt püstises asendis ots ülalpool ja kontrollida, et ots ei oleks ummistunud. 4. Ühendada süstal sondiga, säilitades süstla püstist asendit. 5. Loksutada süstalt ja keerata süstla ots allapoole. Koheselt süstida 5...10 ml vedelikku sondi. Seejärel pöörata süstal ümber ja loksutada (hoida süstla ots üleval, vältimaks otsa ummistumist). 6. Keerata süstla ots allapoole ja koheselt süstida teine 5...10 ml sondi. Korrata protseduuri, kuni süstal on tühi. 7. Täita süstal 25 ml vee ja 5 ml õhuga ja vajadusel korrata punktis 5 kirjeldatut, et pesta ära kõik jäägid, mis on süstlasse jäänud. Mõnede sondide jaoks on vajalik 50 ml vett. Erihoiatused hävitamiseks Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBRID

20 mg: 805413

40 mg: 805313

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 05.02.2013 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 04.06.2018

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2025

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Esomeprazole Actavis 40 mg süste-/infusioonilahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab 40 mg esomeprasooli (esomeprasooli naatriumisoolana).

INN Esomeprazolum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi viaali kohta, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahuse pulber.

Valge või peaaegu valge poorne pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiskasvanud

Mao sekretsiooni pärssiv ravi, kui suukaudne ravi ei ole võimalik, nt:

• gastroösofageaalne reflukshaigus patsientidel, kellel on refluksösofagiit ja/või refluksi rasked sümptomid.
• mittesteroidse põletikuvastase aine kasutamisega seotud maohaavandite ravi.
• mittesteroidse põletikuvastase aine kasutamisega seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi profülaktika riskipatsientidel.

Verejooksu retsidiivi vältimine pärast mao- või kaksteistsõrmikuhaavandi verejooksu endoskoopilist ravi. Lapsed ja noorukid vanuses 1…18 aastat Mao sekretsiooni pärssiv ravi, kui suukaudne ravi ei ole võimalik, nt:

• gastroösofageaalne reflukshaigus patsientidel, kellel esineb erosiivne refluksösofagiit ja/või refluksi rasked sümptomid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Mao sekretsiooni pärssiv ravi, kui suukaudne ravi ei ole võimalik Patsientidele, kes ei saa võtta suukaudseid ravimeid, võib manustada üks kord ööpäevas parenteraalselt 20...40 mg. Refluksösofagiidiga patsientidele tuleb manustada 40 mg üks kord

ööpäevas. Reflukshaiguse sümptomaatiliseks raviks tuleb patsientidele manustada 20 mg üks kord ööpäevas.

MSPVA-raviga seotud maohaavandite ravis on tavaline annus 20 mg üks kord ööpäevas. MSPVA- raviga seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite vältimiseks riskipatsientidel tuleb kasutada annust 20 mg üks kord ööpäevas.

Tavaliselt kestab intravenoosne ravi lühikest aega ja nii ruttu kui võimalik minnakse üle suukaudsele ravile.

Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite verejooksu retsidiivi vältimine Pärast ägedate veritsevate mao- või kaksteistsõrmikuhaavandite tõttu tehtud terapeutilist endoskoopiat tuleb boolusinfusioonina manustada 30 minuti jooksul 80 mg ning seejärel intravenoosse püsiinfusioonina 8 mg tunnis 3 päeva (72 tundi) jooksul.

Parenteraalsele ravile peab järgnema suukaudne maohappe moodustumist pärssiv ravi.

Manustamisviis Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

Süstimine

40 mg annus 5 ml valmistatud lahusest (8 mg/ml) tuleb manustada intravenoosse süstena vähemalt 3 minuti jooksul.

20 mg annus 2,5 ml või pool valmistatud lahusest (8 mg/ml) tuleb manustada intravenoosse süstena vähemalt 3 minuti jooksul. Kogu kasutamata jäänud lahus tuleb ära visata.

Infusioon

40 mg annus Valmistatud lahus tuleb manustada intravenoosse infusioonina 10...30 minuti jooksul.

20 mg annus Pool valmistatud lahusest tuleb manustada intravenoosse infusioonina 10...30 minuti jooksul. Kogu kasutamata jäänud lahus tuleb ära visata. 80 mg boolusannus Valmistatud lahus tuleb manustada intravenoosse püsiinfusioonina 30 minuti jooksul.

8 mg tunnis manustatav annus Valmistatud lahus tuleb manustada intravenoosse püsiinfusioonina 71,5 tunni jooksul (arvutuslik infusioonikiirus 8 mg tunnis. Valmistatud lahuse kõlblikkusaega vt lõigust 6.3.).

Patsientide erigrupid

Neerukahjustus Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Piiratud kogemuse tõttu raske neerupuudulikkusega patsientidel tuleb nende patsientide ravimisel rakendada ettevaatust (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus Gastroösofageaalne reflukshaigus: Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske maksakahjustusega patsientidel ei tohi ületada intravenoosselt manustatava Esomeprazole Actavis’e maksimaalset ööpäevast annust 20 mg (vt lõik 5.2).

Veritsevad haavandid: Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske maksakahjustusega patsientidel võib pärast Esomeprazole Actavis’e esialgset 80 mg boolusannusena infusiooni manustamist olla piisav intravenoosne püsiinfusioon 4 mg tunnis 71,5 tunni jooksul (vt lõik 5.2).

Eakad Eakatel ei ole vaja annust kohandada.

Lapsed Annustamine 1- kuni 18-aastased lapsed ja noorukid Mao sekretsiooni pärssiv ravi, kui suukaudne ravi ei ole võimalik Patsientidele, kes ei saa manustada ravimit suu kaudu, võib manustada ravimit üks kord ööpäevas parenteraalselt gastroösofageaalse reflukshaiguse koguravi osana (vt annused tabelis allpool).

Tavaliselt peab intravenoosne ravi olema lühiajaline ja suukaudsele ravile tuleb üle minna niipea kui võimalik.

Esomeprasooli soovitatavad intravenoossed annused Vanuserühm Erosiivse refluksösofagiidi ravi Gastroösofageaalse 1…11-aastased Kehakaal <20 kg: 10 mg üks kord ööpäevas 10 mg üks kord ööpäevas 12…18-aastased 40 mg üks kord ööpäevas 20 mg üks kord ööpäevas

Manustamisviis Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

Süstimine

40 mg annus 5 ml valmistatud lahusest (8 mg/ml) tuleb manustada intravenoosse süstena vähemalt 3 minuti jooksul.

20 mg annus 2,5 ml või pool valmistatud lahusest (8 mg/ml) tuleb manustada intravenoosse süstena vähemalt 3 minuti jooksul. Kogu kasutamata jäänud lahus tuleb ära visata.

10 mg annus 1,25 ml lahustatud lahusest (8 mg/ml) tuleb manustada intravenoosse süstena vähemalt 3 minuti jooksul. Kogu kasutamata jäänud lahus tuleb ära visata. Infusioon

40 mg annus Valmistatud lahus tuleb manustada intravenoosse infusioonina 10...30 minuti jooksul.

20 mg annus Pool valmistatud lahusest tuleb manustada intravenoosse infusioonina 10...30 minuti jooksul. Kogu kasutamata jäänud lahus tuleb ära visata.

10 mg annus Veerand valmistatud lahusest tuleb manustada intravenoosse infusioonina 10...30 minuti jooksul. Kogu kasutamata jäänud lahus tuleb ära visata.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Esomeprasooli ei tohi kasutada koos nelfinaviiriga (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ükskõik milliste hoiatavate sümptomite ilmnemisel (nt kehakaalu oluline tahtmatu langus, korduv oksendamine, düsfaagia, veriokse või veriroe) ja maohaavandi või selle kahtluse korral tuleb välistada pahaloomuline kasvaja, sest ravi esomeprasooliga võib sümptomeid leevendada ja põhjustada seetõttu diagnoosimise hilinemist.

Seedetrakti infektsioonid Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada riski haigestuda seedetrakti infektsioonidesse, nagu Salmonella ja Campylobacter (vt lõik 5.1).

B -vitamiini imendumine Esomeprasool, nagu kõik happeid blokeerivad ravimid, võib põhjustada B -vitamiini (tsüanokobolamiin) imendumise vähenemist hüpo- või aklorhüüdria tõttu. Seda tuleb arvestada pikaajalisel ravil olevate patsientide puhul, kellel on vähenenud B -vitamiini kehavarud või riskifaktorid imendumise vähenemiseks. Hüpomagneseemia Patsientidel, keda on ravitud prootonpumba inhibiitoritega (PPI-d), nagu esomeprasool, vähemalt 3 kuud ja enamikul juhtudel aasta, on teatatud raskest hüpomagneseemiast. Tekkida võivad hüpomagneseemia tõsised ilmingud, nagu väsimus, tetaania, deliirium, krambid, pearinglus ja ventrikulaarne arütmia, kuid need võivad alata varjatult ja jääda tähelepanuta. Enamikul patsientidel paranes hüpomagneseemia pärast magneesiumi asendusravi ja PPI-de kasutamise lõpetamist. Patsientide puhul, kellel eeldatakse pikaajalist ravi või kes võtavad PPI-d koos digoksiini või hüpomagneseemiat põhjustavate ravimitega (nt diureetikumid), peab tervishoiutöötaja kaaluma magneesiumisisalduse määramist enne ravi algust PPI-ga ja perioodiliselt ravi ajal. Luumurdude risk Prootonpumba inhibiitorid, eriti kui neid kasutada suures annuses ja pikema aja jooksul (> 1 aasta), võivad mõõdukalt suurendada puusaluu-, randmeluu- ja selgroomurdude riski, eriti eakatel patsientidel või tuvastatud riskitegurite olemasolul. Vaatlusuuringud viitavad, et prootonpumba inhibiitorid võivad suurendada murdude üldist riski 10...40%. Osa sellest suurenemisest võib olla tingitud teistest riskiteguritest. Osteoporoosi riskiga patsiendid peavad saama ravi kehtivate ravijuhiste järgi ning nad peavad tarvitama adekvaatses koguses D-vitamiini ja kaltsiumi. Naha subakuutne erüteematoosne luupus Prootonpumba inhibiitoreid seostatakse väga harva naha subakuutse erüteematoosse luupuse juhtudega. Kahjustuste ilmnemisel, eelkõige päikse eest katmata nahapiirkondadel, ja kui kaasneb artralgia, peab patsient pöörduma viivitamata tervishoiutöötaja poole, kes peab kaaluma esomeprasooli kasutamise katkestamist. Naha subakuutse erüteematoosse luupuse teke pärast varasemat ravi prootonpumba inhibiitoriga võib suurendada naha subakuutse erüteematoosse luupuse tekke riski teiste prootonpumba inhibiitorite kasutamisel. Kombinatsioonid koos teiste ravimitega Esomeprasooli manustamine koos atasanaviiriga ei ole soovitatav (vt lõik 4.5). Kui atasanaviiri kombinatsioon koos prootonpumba inhibiitoriga on vältimatu, on soovitatav patsiendi tähelepanelik kliiniline jälgimine koos atasanaviiri annuse suurendamisega 400 milligrammini koos 100 mg ritonaviiriga; esomeprasooli annus ei tohi ületada 20 mg.

Esomeprasool on CYP2C19 inhibiitor. Esomeprasoolravi alustamisel või lõpetamisel tuleb arvestada potentsiaalseid koostoimeid ravimitega, mis metaboliseeruvad CYP2C19 kaudu. Koostoimet on

täheldatud klopidogreeli ja esomeprasooli vahel (vt lõik 4.5). Selle koostoime kliiniline tähtsus on selgusetu. Ettevaatusabinõuna tuleb vältida esomeprasooli ja klopidogreeli koosmanustamist.

Rasked naha kõrvaltoimed Esomeprasooliga ravi ajal on väga harva teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest, nagu multiformne erüteem (ME), Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ning ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Patsiente tuleb teavitada raske nahareaktsiooni ME/SJS/TEN/DRESS nähtudest ja sümptomitest ning mis tahes nähtude või sümptomite ilmnemisel peavad nad viivitamatult pöörduma arsti poole. Esomeprasooli kasutamine tuleb viivitamatult katkestada, kui ilmnevad raskete nahareaktsioonide nähud ja sümptomid, ning vajadusel tuleb osutada täiendavat arstiabi/ patsienti hoolikalt jälgida. Patsientidel, kellel on ME/SJS/TEN/DRESS, ei tohi ravimit uuesti manustada.

Häired laboratoorsete uuringute tegemisel Kromograniin A (CgA) suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Selle häire vältimiseks tuleb ravi esomeprasooliga lõpetada vähemalt 5 päeva enne CgA määramist (vt lõik 5.1). Kui CgA ja gastriini sisaldus ei ole pärast esmast mõõtmist referentsvahemikku langenud, tuleb mõõtmist korrata 14 päeva pärast prootonpumba inhibiitoriga ravi lõpetamist.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi viaali kohta, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Esomeprasooli toimed teiste ravimite farmakokineetikale

Proteaasi inhibiitorid On kirjeldatud omeprasooli koostoimeid mõnede proteaasi inhibiitoritega. Kirjeldatud koostoimete kliiniline tähtsus ja toimemehhanismid ei ole alati selged. Maohappe pH suurenemine ravi ajal omeprasooliga võib mõjutada proteaasi inhibiitorite imendumist. Teised võimalikud koostoimemehhanismid toimivad CYP2C19 inhibeerimise kaudu.

On kirjeldatud atasanaviiri ja nelfinaviiri sisalduse vähenemist seerumis, kui neid ravimeid on manustatud koos omeprasooliga. Seetõttu ei ole samaaegne manustamine soovitatav. Omeprasooli (40 mg üks kord ööpäevas) manustamisel tervetele vabatahtlikele koos 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiriga vähenes oluliselt ekspositsioon atasanaviirile (AUC, C ja C vähenesid ligikaudu 75%). Atasanaviiri annuse suurendamine 400 milligrammini ei kompenseerinud omeprasooli mõju atasanaviiri ekspositsioonile. Tervetele vabatahtlikele omeprasooli (20 mg üks kord ööpäevas) manustamine koos 400 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiriga vähendas ekspositsiooni atasanaviirile ligikaudu 30% võrreldes 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiriga üks kord ööpäevas manustamisel (ilma 20 mg omeprasoolita üks kord ööpäevas) täheldatud ekspositsiooniga. Omeprasooli (40 mg üks kord ööpäevas) samaaegne manustamine vähendas nelfinaviiri keskmist AUC-d, C -i ja C -i 36...39% ning farmakoloogiliselt aktiivse metaboliidi M8 keskmine AUC, C ja C vähenes 75...92%. Omeprasooli ja esomeprasooli sarnase farmakodünaamilise toime ja farmakokineetiliste omaduste tõttu ei ole esomeprasooli ja atasanaviiri koosmanustamine soovitatav (vt lõik 4.4) ning esomeprasooli ja nelfinaviiri koosmanustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). On kirjeldatud sakvinaviirisisalduse (võetuna koos ritonaviiriga) suurenemist seerumis (80...100%), kui seda on manustatud ravi ajal omeprasooliga (40 mg üks kord ööpäevas). Ravi omeprasooliga annuses 20 mg üks kord ööpäevas ei mõjutanud ekspositsiooni darunaviirile (manustatud koos ritonaviiriga) ega amprenaviirile (manustatud koos ritonaviiriga). Ravi omeprasooliga annuses 20 mg üks kord ööpäevas ei mõjutanud ekspositsiooni amprenaviirile (manustatud koos ritonaviiriga ja ilma selleta). Ravi omeprasooliga annuses 40 mg üks kord ööpäevas ei mõjutanud lopinaviiri ekspositsiooni (manustatud koos ritonaviiriga). Metotreksaat

On teatatud, et kui metotreksaati manustatakse koos prootonpumba inhibiitoritega, võib mõne patsiendi organismis suureneda metotreksaadi tase. Suure annuse metotreksaadi kasutamisel võib olla vajalik kaaluda esomeprasoolravi ajutist katkestamist.

Takroliimus On teatatud, et samaaegne esomeprasooli manustamine suurendab takroliimuse seerumisisaldust. Rakendada tuleb takroliimuse kontsentratsiooni ja neerufunktsiooni (kreatiniini kliirens) tugevdatud jälgimist ja vajadusel takroliimuse annust kohandada.

Ravimpreparaadid, mille imendumine sõltub pH-st Mao happesuse vähenemine ravi ajal esomeprasooliga ja teiste prootonpumba inhibiitoritega võib vähendada või suurendada selliste ravimite imendumist, mille imendumine sõltub mao happesusest. Nagu teiste mao happesust vähendavate ravimite puhul, võib ka ravi ajal esomeprasooliga väheneda selliste ravimite nagu ketokonasooli, itrakonasooli ja erlotiniibi imendumine ning suureneda digoksiini imendumine. Omeprasooli (20 mg ööpäevas) ja digoksiini koosmanustamine suurendas tervetel vabatahtlikel digoksiini biosaadavust 10% (kahel isikul 10-st kuni 30%). Harva on teatatud digoksiini toksilisusest. Siiski tuleb olla ettevaatlik, kui manustada eakatele patsientidele suurtes annustes esomeprasooli. Sellisel juhul tuleb kindlustada digoksiini terapeutilise sisalduse jälgimine.

CYP2C19 abil metaboliseeritavad ravimid Esomeprasool inhibeerib CYP2C19-t, mis on peamine esomeprasooli metaboliseeriv ensüüm. CYP2C19 abil metaboliseeritavate ravimite, näiteks diasepaami, tsitalopraami, imipramiini, klomipramiini, fenütoiini jt kombineerimisel esomeprasooliga võib nende ravimite plasmakontsentratsioon seetõttu suureneda ja annuseid võib olla vaja vähendada. Suurte annustega intravenoosse raviskeemiga (80 mg + 8 mg/h) ei ole läbi viidud in vivo koostoime uuringuid. Sellise raviskeemi korral võib esomeprasooli mõju CYP2C19 abil metaboliseeritavatele ravimitele olla enam väljendunud ja kolmepäevase intravenoosse ravi ajal tuleb patsiente hoolikalt jälgida kõrvaltoimete suhtes.

Diasepaam 30 mg esomeprasooli samaaegne suukaudne manustamine vähendas CYP2C19 substraadiks oleva diasepaami kliirensit 45 % võrra.

Fenütoiin Epilepsiaga patsientidel suurenesid 40 mg esomeprasooli ja fenütoiini koosmanustamisel fenütoiini miinimumkontsentratsioonid plasmas 13% võrra. Fenütoiini plasmakontsentratsioone soovitatakse jälgida nii ravi alustamisel esomeprasooliga kui ka lõpetamisel. Vorikonasool Omeprasool (40 mg üks kord ööpäevas) suurendas vorikonasooli (CYP2C19 substraat) C -i ja AUC- d vastavalt 15% ning 41% võrra. Tsilostasool Nii omeprasool kui ka esomeprasool toimivad CYP2C19 inhibiitoritena. Kui ristuuringus manustati omeprasooli tervetele vabatahtlikele annuses 40 mg, suurenes tsilostasooli C 18% ja AUC 26% ning ühe tema aktiivse metaboliidi C 29% ja AUC 69%. Tsisapriid Kui tervetele vabatahtlikele manustati koos tsisapriidiga 40 mg esomeprasooli, suurenes tsisapriidi plasmakontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala (AUC) 32% ja eliminatsiooni poolväärtusaeg (t ) pikenes 31% võrra, kuid plasmakontsentratsiooni maksimumväärtused ei suurenenud oluliselt. Pärast ainult tsisapriidi manustamist täheldatav pisut pikenenud QTc-intervall ei olnud tsisapriidi ja esomeprasooli koosmanustamisel täiendavalt pikenenud. Varfariin Kliinilises uuringus, kus varfariiniga ravitavatele patsientidele manustati samal ajal 40 mg esomeprasooli suukaudselt, jäid hüübimisajad aktsepteeritavasse vahemikku. Pärast suukaudse

esomeprasooli turuletulekut on siiski kirjeldatud üksikuid juhte, kus samaaegsel kasutamisel on INR kliiniliselt olulisel määral suurenenud. Esomeprasooliga ravimise alustamisel ja lõpetamisel on soovitatav patsienti jälgida, kui ta kasutab samal ajal varfariini või teisi kumariini derivaate.

Klopidogreel Tervetel vabatahtlikel tehtud kliiniliste uuringute tulemused näitasid farmakokineetilist (FK)/farmakodünaamilist (FD) vastastikust toimet klopidogreeli (300 mg löökannus/75 mg ööpäevas säilitusannus) ja esomeprasooli (40 mg suukaudselt, üks kord ööpäevas) vahel, põhjustades klopidogreeli aktiivse metaboliidi vähenenud ekspositsiooni keskmiselt 40% ja tuues kaasa väiksema maksimaalse vereliistakute agregatsiooni (ADP indutseeritud) inhibeerimise keskmiselt 14% võrra.

Kui klopidogreeli manustati koos kindla annuse esomeprasooli 20 mg ja ASH 81 mg kombinatsiooniga, vähenes tervetel vabatahtlikel tehtud uuringus klopidogreeli aktiivse metaboliidi ekspositsioon peaaegu 40% võrreldes ainult klopidogreeli manustamisega. Kuid maksimaalne ADP indutseeritud vereliistakute agregatsiooni inhibeerimise tase oli nendel isikutel sama klopidogreeli ja klopidogreeli + kombinatsiooni (esomeprasool + ASH) rühmas.

Nende esomeprasooli farmakokineetiliste/farmakodünaamiliste koostoimete kliiniliste väljundite kohta seoses suurte kardiovaskulaarsete sündmustega on vaatlusuuringutes ja kliinilistes uuringutes avaldatud vasturääkivaid andmeid. Ettevaatusabinõuna ei ole samaaegne klopidogreeli kasutamine soovitatav.

Uuritud ravimpreparaadid, millel ei ole kliiniliselt olulisi koostoimeid

Amoksitsilliin või kinidiin On näidatud, et esomeprasoolil puudub kliiniliselt oluline toime amoksitsilliini või kinidiini farmakokineetikale.

Naprokseen või rofekoksiib Uuringud, milles hinnati esomeprasooli ja nii naprokseeni kui ka rofekoksiibi samaaegset manustamist, ei tuvastatud lühiajaliste uuringute käigus ühtegi kliiniliselt olulist farmakokineetilist koostoimet.

Teiste ravimite toimed esomeprasooli farmakokineetikale

Ravimid, mis inhibeerivad CYP2C19 ja/või CYP3A4 Esomeprasooli metaboliseeritakse CYP2C19 ja CYP3A4 abil. Esomeprasooli ja CYP3A4 inhibiitori klaritromütsiin (500 mg kaks korda ööpäevas) samaaegsel suukaudsel manustamisel kahekordistus ekspositsioon (AUC) esomeprasoolile. CYP2C19 ja CYP3A4 kombineeritud inhibiitori manustamisel koos esomeprasooliga võib ekspositsioon esomeprasoolile rohkem kui kahekordistuda. CYP2C19 ja CYP3A4 inhibiitor vorikonasool suurendas omeprasooli AUC 280% võrra. Kummalgi juhul ei ole harilikult vaja esomeprasooli annust kohandada. Siiski tuleb annuse kohandamist kaaluda raske maksakahjustusega patsientidel ja juhul, kui on näidustatud pikaajaline ravi. Ravimid, mis indutseerivad CYP2C19 ja/või CYP3A4 Ravimid, mis teadaolevalt indutseerivad CYP2C19 või CYP3A4 või mõlemat (nagu rifampitsiin ja liht-naistepuna), võivad langetada esomeprasoolitaset seerumis, suurendades esomeprasooli biotransformatsiooni. Lapsed Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Esomeprasooli kasutamise kohta raseduse ajal ei ole piisavalt kliinilisi andmeid. Omeprasooli ratseemilise seguga tehtud epidemioloogilised uuringud suurel hulgal rasedatel ei näidanud

väärarenguid põhjustavat või fetotoksilist toimet. Esomeprasooliga läbi viidud loomkatsetes ei ilmnenud embrüo/loote arengut puudutavaid otseseid ega kaudseid kahjulikke mõjusid. Ratseemilise seguga tehtud loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet tiinusele, sünnitusele ega sünnijärgsele arengule. Esomeprasooli määramisel rasedatele naistele tuleb olla ettevaatlik.

Keskmine hulk rasedate kohta saadud andmeid (300 kuni 1000 raseda andmed) näitab, et esomeprasool ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule.

Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Imetamine Ei ole teada, kas esomeprasool eritub inimese rinnapiima. Andmed esomeprasooli toimest vastsündinutele/imikutele on puudulikud. Esomeprasooli ei tohi imetamise ajal kasutada.

Fertiilsus Suukaudselt manustatud omeprasooli ratseemilise seguga tehtud loomkatsed ei näita toimet fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Esomeprasool mõjutab kergelt autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Teatatud on kõrvaltoimetest, nagu pearinglus (aeg-ajalt) ja ähmane nägemine (aeg-ajalt) (vt lõik 4.8). Nende toimete korral ei tohi patsient juhtida autot ega käsitseda masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kliinilistes uuringutes (ja ka turuletulekujärgselt) on kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimete hulgas peavalu, kõhuvalu, kõhulahtisus ja iiveldus. Lisaks on ohutusprofiil sarnane erinevate ravimvormide, ravi näidustuste, vanuserühmade ja patsientide populatsioonide korral. Annusest sõltuvaid kõrvaltoimeid ei ole täheldatud.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Suukaudselt või intravenoosselt manustatava esomeprasooliga tehtud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt esomeprasooli suukaudsel kasutamisel on täheldatud või kahtlustatud järgnevaid kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimed on rühmitatud esinemissageduse alusel: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime Vere ja lümfisüsteemi häired Harv Leukopeenia, trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired Harv Ülitundlikkusreaktsioonid, nt palavik, Ainevahetus- ja Aeg-ajalt Perifeerne turse toitumishäired Harv Hüponatreemia Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt Unetus Närvisüsteemi häired Sage Peavalu Silma kahjustused Aeg-ajalt Ähmane nägemine

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime Kõrva ja labürindi Aeg-ajalt Peapööritus kahjustused Respiratoorsed, rindkere ja Harv Bronhospasm mediastiinumi häired Seedetrakti häired Sage Kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus, Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt Maksaensüümide aktiivsuse tõus Naha ja nahaaluskoe Sage Manustamiskoha reaktsioonid* kahjustused Aeg-ajalt Dermatiit, kihelus, lööve, urtikaaria Lihaste, luustiku ja sidekoe Aeg-ajalt Reieluukaela-, randmeluu- või selgroomurd (vt kahjustused lõik 4.4) Neerude ja kuseteede häired Väga harv Interstitsiaalne nefriit; mõnedel patsientidel on Reproduktiivse süsteemi ja Väga harv Günekomastia rinnanäärme häired Üldised häired ja Harv Halb enesetunne, suurenenud higistamine manustamiskoha reaktsioonid *Manustamiskoha reaktsioone täheldati enamasti uuringus, kus kasutati ekspositsiooni suurtele annustele 3 päeva (72 tunni) jooksul. Vt lõik 5.3.

Üksikutel juhtudel on kriitiliselt haigetel patsientidel, kes on saanud intravenoosse süstena omeprasooli (ratsemaati), eriti suurte annuste korral, kirjeldatud pöördumatut nägemiskahjustust, kuid põhjuslikku seost ei ole tuvastatud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

Lapsed Viidi läbi randomiseeritud avatud mitmerahvuseline uuring, et hinnata esomeprasooli korduva intravenoosse manustamise (4 päeva, üks kord ööpäevas) farmakokineetikat 0...18-aastastel lastel (vt lõik 5.2). Ohutuse hindamiseks kaasati kokku 57 patsienti (8 last vanuses 1...5 aastat). Ohutuse tulemused on kooskõlas esomeprasooli teatud ohutusprofiiliga ja uusi ohumärke ei tuvastatud.

4.9 Üleannustamine

Tahtliku üleannustamise osas on senised kogemused väga piiratud. Seoses suukaudse annusega 280 mg kirjeldati seedetrakti sümptomeid ja nõrkust. Omeprasooli ühekordsete suukaudsete 80 mg annuste ja intravenoosselt 24 tunni jooksul manustatud 308 mg annuste puhul sümptomeid ei esinenud. Spetsiifilist antidooti ei teata. Esomeprasool seondub suures osas plasmavalkudega ega ole seetõttu hõlpsasti dialüüsitav. Nagu kõikide üleannustamisjuhtude korral, peab ravi olema sümptomaatiline ja tuleb kasutada üldtoetavaid meetmeid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: maomahla happesusega seotud häirete raviks kasutatavad ained, prootonpumba inhibiitorid, ATC-kood: A02BC05

Esomeprasool on omeprasooli S-isomeer ja vähendab maohappe sekretsiooni spetsiifilise suunatud toimemehhanismi kaudu. Ta on parietaalraku happepumba spetsiifiline inhibiitor. Nii omeprasooli R- kui ka S-isomeeril on ühesugune farmakodünaamiline aktiivsus.

Toimemehhanism Esomeprasool on nõrk alus, mis kontsentreeritakse ja muudetakse aktiivseks vormiks parietaalraku sekretoorsete kanalikeste tugevalt happelises keskkonnas, kus see inhibeerib ensüümi H+K+-ATPaas ehk happepumpa ning pärsib nii basaalset kui ka stimuleeritud happesekretsiooni.

Farmakodünaamilised toimed Pärast esomeprasooli suukaudsete 20 mg ja 40 mg annuste manustamist 5 päeva vältel püsis gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomitega patsientidel 24 tunni jooksul maosisene pH üle 4 keskmiselt vastavalt 13 ja 17 tundi. Toime oli samasugune sõltumata sellest, kas esomeprasooli manustati suu kaudu või intravenoosselt.

Kasutades AUC-d plasmakontsentratsiooni asendusnäitajana, on pärast esomeprasooli suukaudset manustamist näidatud ekspositsiooni ja happesekretsiooni inhibeerimise vahelist seost.

80 mg esomeprasooli manustamisel boolusinfusioonina 30 minuti jooksul, millele järgnes intravenoosne püsiinfusioon 8 mg/h 23,5 tunni jooksul, püsis tervetel uuritavatel järgmise 24 tunni jooksul maosisene pH üle 4 ja üle 6 vastavalt 21 tundi ning 11...13 tundi. Esomeprasooli 40 mg annuste suukaudsel manustamisel paraneb refluksösofagiidist 4 nädalaga ligikaudu 78% patsientidest ja 8 nädalaga 93% patsientidest.

Randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga kliinilises uuringus randomiseeriti patsiendid, kellel oli Forrest klassifikatsiooni järgi Ia, Ib, IIa või IIb (vastavalt 9%, 43%, 38% ja 10%) endoskoopiliselt kinnitatud peptilise haavandi verejooks, saama kas esomeprasooli infusioonilahust (n = 375) või platseebot (n = 389). Endoskoopilisele hemostaasile järgneva 72 tunni jooksul said patsiendid kas platseebot või 80 mg esomeprasooli intravenoosse infusioonina 30 minuti jooksul koos sellele järgneva püsiinfusiooniga 8 mg tunnis. Pärast esialgset 72-tunnist perioodi said kõik patsiendid 27 päeva jooksul happe sekretsiooni pärssimiseks avatud vormis suukaudselt 40 mg esomeprasooli. Kolme päeva jooksul esines verejooksu kordumist esomeprasooliga ravitud rühmas 5,9% ja platseeborühmas 10,3%. Kolmkümmend päeva pärast ravi oli verejooks kordunud 7,7%-l esomeprasooliga ravitud patsientidest ja 13,6%-l platseeborühma patsientidest.

Antisekretoorsete ravimitega ravi ajal suureneb seerumi gastriinisisaldus vastusena happesekretsiooni vähenemisele. Ka CgA sisaldus suureneb maohappesuse vähenemise tagajärjel. CgA suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid.

Olemasolevad avaldatud tõendid näitavad, et prootonpumba inhibiitorite manustamine tuleb lõpetada 5 päeva kuni 2 nädalat enne CgA mõõtmist. See võimaldab PPI-ravi järel suurenenud CgA sisaldusel langeda referentsvahemikku.

Pikaajalise ravi ajal esomeprasooliga on nii lastel kui täiskasvanutel täheldatud ECL-rakkude arvu suurenemist, mis on tõenäoliselt seotud seerumi gastriinisisalduse suurenemisega. Selle leiu tulemus ei ole kliiniliselt oluline.

Pikaajalise ravi ajal suukaudsete sekretsiooni pärssivate ravimitega on mõnevõrra sagedamini kirjeldatud mao glandulaarseid tsüste. Need muutused on happesekretsiooni märkimisväärse inhibeerimise füsioloogiliseks tagajärjeks, tsüstid on healoomulised ja tõenäoliselt pöörduvad.

Maohappesuse vähenemine mis tahes põhjusel, sh prootonpumba inhibiitorite tõttu, põhjustab seedetraktis normaalselt elunevate bakterite hulga suurenemist maos. Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada riski haigestuda seedetrakti infektsioonidesse, nagu Salmonella ja Campylobacter ning haiglaravil viibivatel patsientidel tõenäoliselt ka Clostridium difficile.

Lapsed Platseebokontrolliga uuringus (98 patsienti vanuses 1...11 kuud) hinnati gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomitega patsientidel efektiivsust ja ohutust. Esomeprasooli manustati suukaudselt 1 mg/kg üks kord ööpäevas kahe nädala jooksul (avatud uuringu faas) ja 80 patsienti kaasati neljaks lisanädalaks (topeltpime ravi eemaldamise faas). Esmases tulemusnäitajas, milleks oli ravi katkestamine sümptomite süvenemise tõttu, ei olnud platseebo ja esomeprasooli vahel olulisi erinevusi.

Platseebokontrolliga uuringus (52 patsienti vanuses alla 1 kuu) hinnati gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomitega patsientidel efektiivsust ja ohutust. Esomeprasooli manustati suukaudselt 0,5 mg/kg üks kord ööpäevas vähemalt 10 päeva. Esmases tulemusnäitajas, milleks oli gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomite esinemise arvu muutus algväärtusest, ei olnud platseebo ja esomeprasooli vahel olulisi erinevusi.

Edasised tulemused lastel tehtud uuringutes näitavad, et esomeprasool 0,5 mg/kg alla 1 kuu vanustel ja 1 mg/kg 1...11 kuu vanustel imikutel vähendas söögitorusisese pH < 4 esinemise aja keskmist protsenti. Ohutusprofiil oli sarnane täiskasvanute omaga.

Uuringus gastroösofageaalse reflukshaigusega patsientidel (< 1...17-aastased), kes said pikaajalist ravi prootonpumba inhibiitoritega, arenes 61% lastest kerge raskusastmega ECL-rakkude hüperplaasia, millel ei ole teadaolevat kliinilist tähendust ega ei tekkinud atroofilist gastriiti ega kartsinoidtuumoreid.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Jaotumine Püsikontsentratsiooni juures on näiv jaotusruumala tervetel isikutel ligikaudu 0,22 l/kg kehakaalu kohta. 97% esomeprasoolist seondub plasmavalkudega.

Biotransformatsioon Esomeprasool metaboliseeritakse täielikult tsütokroom P450 süsteemi (CYP) poolt. Suurem osa esomeprasooli metabolismist sõltub polümorfsest CYP2C19-st, mis vastutab esomeprasooli hüdroksü- ja desmetüülmetaboliitide tekkimise eest. Ülejäänud osa sõltub teisest spetsiifilisest isovormist CYP3A4-st, mis vastutab plasmas esineva peamise metaboliidi, esomeprasoolsulfooni, tekkimise eest.

Eritumine Alltoodud näitajad kajastavad peamiselt funktsionaalse CYP2C19 ensüümiga inimeste ehk kiirete metaboliseerijate farmakokineetikat.

Plasma kogukliirens on pärast üksikannust ligikaudu 17 l/h ja pärast korduvat manustamist ligikaudu 9 l/h. Pärast korduvat annustamist üks kord ööpäevas on plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 1,3 tundi. Üks kord ööpäevas manustamisel elimineeritakse esomeprasool annuste vahel plasmast täielikult ja kuhjumistendentsi ei esine.

Esomeprasooli peamistel metaboliitidel puudub mõju maohappe sekretsioonile. Peaaegu 80% suu kaudu manustatud esomeprasoolist eritatakse metaboliitidena uriiniga ja ülejäänud roojaga. Uriinis leidub vähem kui 1% lähteravimist.

Lineaarsus/mittelineaarsus Koguekspositsioon (AUC) suureneb esomeprasooli korduval manustamisel. Suurenemine sõltub annusest ning pärast korduvat manustamist muutub annuse ja AUC suhe mittelineaarseks. Selline sõltuvus ajast ja annusest on tingitud esmase maksapassaaži metabolismi ning süsteemse kliirensi vähenemisest, mida tõenäoliselt põhjustab CYP2C19 ensüümi inhibeerimine esomeprasooli ja/või selle sulfoonmetaboliidi poolt.

Pärast 40 mg annuste korduvat manustamist intravenoossete süstetena on keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon ligikaudu 13,6 mikromooli/l. Pärast vastavate annuste suu kaudu manustamist on keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon ligikaudu 4,6 mikromooli/l. Võrreldes suukaudse manustamisega ilmneb intravenoosse manustamise järel koguekspositsiooni vähene suurenemine (ligikaudu 30%). Pärast esomeprasooli 30-minutilist infusiooni (40 mg, 80 mg või 120 mg) ja sellele järgnevat 23,5-tunnist püsiinfusiooni (4 mg/h või 8 mg/h) on koguekspositsiooni ning annuse suurenemise seos lineaarne.

Patsientide eripopulatsioonid Aeglased metaboliseerijad Ligikaudu 2,9 ±1,5%-l rahvastikust puudub funktsionaalne ensüüm CYP2C19 ja neid nimetatakse aeglasteks metaboliseerijateks. Nendel isikutel katalüüsib esomeprasooli metabolismi tõenäoliselt peamiselt CYP3A4. Pärast korduvat 40 mg esomeprasooli manustamist üks kord ööpäevas oli aeglastel metaboliseerijatel keskmine koguekspositsioon ligikaudu 100% suurem kui neil, kellel oli olemas funktsionaalne CYP2C19 ensüüm (kiired metaboliseerijad). Keskmised maksimaalsed plasmakontsentratsioonid oli tõusnud ligikaudu 60%. Samasugused erinevused on ilmnenud ka esomeprasooli intravenoossel manustamisel. Need tulemused ei mõjuta esomeprasooli annustamist.

Sugu Esomeprasooli ühekordse 40 mg annuse manustamise järel on keskmine koguekspositsioon naistel ligikaudu 30% suurem kui meestel. Pärast korduvat manustamist üks kord ööpäevas ei ole ilmnenud soolisi erinevusi. Samasuguseid erinevusi on täheldatud ka esomeprasooli intravenoossel manustamisel. Need tulemused ei mõjuta esomeprasooli annustamist. Maksakahjustus Maksafunktsiooni kerge kuni mõõduka kahjustusega patsientidel võib esomeprasooli metabolism olla häiritud. Maksafunktsiooni raske kahjustusega patsientidel on metabolismi kiirus vähenenud, mis põhjustab esomeprasooli koguekspositsiooni kahekordistumise. Seetõttu ei tohi maksafunktsiooni raske häirega gastroösofageaalset reflukshaigust põdevatel patsientidel ületada maksimaalset annust 20 mg. Veritsevate haavandite ja raske maksakahjustusega patsientidele võib pärast esialgset 80 mg boolusannusena infusiooni manustamist olla piisav maksimaalne intravenoosne püsiinfusioon 4 mg/h 71,5 tunni jooksul. Üks kord ööpäevas manustamisel ei ole esomeprasoolil ega selle peamistel metaboliitidel ilmnenud kumuleerumise tendentsi.

Neerukahjustus Kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Kuna neerud vastutavad esomeprasooli metaboliitide eritumise, kuid mitte lähteühendi elimineerimise eest, ei ole eeldatav, et esomeprasooli metabolism on kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel muutunud.

Eakad Eakatel patsientidel (vanuses 71...80 aastat) ei ole esomeprasooli metabolism oluliselt muutunud.

Lapsed Randomiseeritud avatud mitmerahvuselises korduvannuse uuringus manustati esomeprasooli üks kord ööpäevas 3-minutilise süstena 4 päeva jooksul. Uuringusse kaasati 59 lapspatsienti vanuses 0...18 aastat, kellest 50 (7 last vanuses 1...5 aastat) jõudis uuringu lõpuni ja kellel hinnati esomeprasooli farmakokineetikat.

Alltoodud tabel kirjeldab esomeprasooli süsteemset ekspositsiooni 3-minutilise intravenoosse süste järel lastel ja tervetel täiskasvanud isikutel. Väärtused tabelis on geomeetrilised keskmised (vahemik). 20 mg annus manustati täiskasvanutele 30-minutilise infusioonina. C mõõdeti kõikides laste rühmades 5 minutit pärast annuse manustamist ja täiskasvanutel 7 minutit pärast 40 mg annuse manustamist ning täiskasvanutel infusiooni lõpetamisel 20 mg annuse manustamise korral. Vanuserühm Annuserühm AUC (µmol*h/l) C (µmol/l) 0…1 kuud* 0,5 mg/kg (n=6) 7,5 (4,5…20,5) 3,7 (2,7…5,8) 1…11 kuud* 1,0 mg/kg (n=6) 10,5 (4,5…22,2) 8,7 (4,5…14,0) 1…5 aastat 10 mg (n=7) 7,9 (2,9…16,6) 9,4 (4,4…17,2) 6…11 aastat 20 mg (n=8) 14,4 (7,2...42,3) 8,8 (3,4…29,4) 12…17 aastat Täiskasvanud * Patsient vanuserühmas 0...1 kuud defineeriti kui patsient korrigeeritud vanusega ≥ 32 täisnädalat ja < 44 täisnädalat, kus korrigeeritud vanus oli gestatsioonivanuse ja sünnijärgse vanuse summa täisnädalates. Patsient vanuserühmas 1...11 kuud oli korrigeeritud vanusega ≥ 44 täisnädalat. ** Kaks patsienti arvati välja, kellest 1 oli tõenäoliselt CYP2C19 aeglane metaboliseerija ja 1 sai samaaegset ravi CYP3A4 inhibiitoriga. Mudelil põhinevad ennustused näitavad, et esomeprasooli 10-, 20-, ja 30-minutiliste infusioonide intravenoosse manustamise järel väheneb C vahemikus vastavalt 37...49%, 54...56% ja 61...72% kõigis vanuse- ja annuserühmades võrreldes 3-minutilise süstena manustatud annusega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kõrvaltoimed, mida ei täheldatud kliinilistes uuringutes, kuid mida täheldati loomadel kliinilise ekspositsiooni sarnastes ekspositsioonitasemetes ja võivad omada kliinilist tähendust, olid järgmised:

Rottidel ratseemilise seguga läbi viidud suukaudse kartsinogeensuse uuringutes on ilmnenud mao ECL-rakkude hüperplaasiat ja kartsinoide. Sellised toimed maole tulenevad püsivast tugevast hüpergastrineemiast sekundaarselt (maohappe tootmise vähenemise tagajärg) ja neid täheldatakse rottidel pärast pikaajalist ravi maohappe sekretsiooni pärssivate ravimitega. Esomeprasooli intravenoosse ravimivormiga läbi viidud mittekliinilises programmis ei saadud tõendeid veresooni ärritava toime kohta, kuid pärast subkutaanset (paravenoosset) süstet märgati süstekohal kudede kerget põletikureaktsiooni (vt lõik 4.8).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Dinaatriumedetaat Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Kõlblikkusaeg pärast lahuse manustamiskõlblikuks muutmist Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 6 tunni jooksul säilitamisel temperatuuril 30°C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel, ega tohiks ületada 24 tundi temperatuuril 2°C…8°C, välja arvatud juhul, kui manustamiskõlblikuks muutmine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult. Viaale võib hoida karbist väljas tavalise toavalguse käes kuni 24 tundi. Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Manustamiskõlblikuks muudetud lahuse säilitamistingimused vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

10 ml viaal, on valmistatud tüüp I värvitust klaasist, suletud klorobutüülkummist korgiga, sulgur on alumiiniumist ja kaetud äratõmmatava (flip-off) plastikust kaanega.

Pakendi suurused: 1 viaal, 10 viaali ja 50 viaali (haiglapakend). Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Enne manustamist kontrollida valmistatud lahust tähelepanelikult ja veenduda, et selles ei ole aineosakesi ning see ei ole muutnud värvust. Kasutada tohib ainult selget lahust. Mitte kasutada, kui valmislahuses esineb osakesi. Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kogu kasutamata jäänud lahus tuleb ära visata vastavalt kohalikele nõuetele. Süste 40 mg Süstelahuse (8 mg/ml) valmistamiseks lisatakse 40 mg esomeprasooli viaali 5 ml intravenoosseks kasutamiseks mõeldud 0,9%-list naatriumkloriidi lahust.

Valmistatud infusioonilahus tuleb manustada intravenoosselt vähemalt 3 minuti jooksul.

Valmistatud süstelahus on selge ja värvitu kuni kergelt kollakas.

Infusioon 40 mg Infusioonilahuse valmistamiseks lahustatakse 40 mg esomeprasooli ühe viaali sisu 100 ml-s intravenoosseks kasutamiseks mõeldud 0,9%-lises naatriumkloriidi lahuses.

Infusioon 80 mg Infusioonilahuse valmistamiseks lahustatakse 40 mg esomeprasooli kahe viaali sisu 100 ml-s intravenoosseks kasutamiseks mõeldud 0,9%-lises naatriumkloriidi lahuses.

Valmistatud infusioonilahus on selge ja värvitu kuni kergelt kollakas.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

915416

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 13.09.2016 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.02.2021

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2025