Enap – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Artikli sisukord

Näidustus: Arteriaalse hüpertensiooni ravi juhul, kui suukaudne ravi ei ole võimalik.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Enap ja milleks seda kasutataks

Omadused ja toime Enalaprilaat inhibeerib angiotensiini konverteerivat ensüümi, mis katalüüsib angiotensiin I konversiooni angiotensiin II-ks. Enalaprilaat alandab süstoolset ja diastoolset vererõhku, tavaliselt ortostaatilist hüpotensiooni põhjustamata. Südame löögisagedus ja väljutusmaht tavaliselt ei muutu. Toime algab 15 minutit pärast ravimi manustamist, maksimaalne toime ilmneb 1…4 tunniga. Toime kestab ligikaudu 6 tundi. Näidustused Arteriaalse hüpertensiooni ravi juhul, kus suukaudne ravi ei ole võimalik.

2. Mida on vaja teada enne Enap´i kasutamist

Ärge kasutage Enap´i:

kui olete toimeaine või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline,
kui teil on angioneurootilise turse episood pärast angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorite manustamist ja/või angioneurootiline turse anamneesis,
kui teil esineb pärilik angioneurootiline turse või teil on varem mõnel teisel ebaselgel põhjusel angioneurootilist turset esinenud,
kui te olete rohkem kui 3 kuud rase (samuti on parem vältida Enap´i kasutamist raseduse algstaadiumis – vt lõik „Rasedus ja imetamine”),
kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni,
kui te olete võtnud või võtate sakubitriili/valsartaani, mis on pikaajalise (kroonilise) südamepuudulikkuse ravim täiskasvanutel, sest suureneb angioödeemi (kiire turse tekkimine naha all ja sellises piirkonnas nagu kurk) risk.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Enap´i kasutamist pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega, kui:

teil on madal vererõhk (te tunnete seda nõrkustunde ja pearinglusena, eriti seistes);
teil on südamehaigus;
teil on probleeme neerudetalitluse häired (sh on tehtud neerusiirdamine). See võib põhjustada vere kaaliumisisalduse suurenemist, mis võib olla ohtlik. Arst võib pidada vajalikuks Enap`i

annust kohandada või jälgida teie vere kaaliumisisaldust;

te saate dialüüsravi;
teil on maksatalituse häired;
teil on vereloomehäired, näiteks valgete vereliblede madal tase või nende puudumine (neutropeenia/agranulotsütoos), vereliistakute madal tase (trombotsütopeenia) või punaste vereliblede madal tase (aneemia);
teil on varem esinenud allergiline reaktsioon näo, huulte, keele või kõri tursega, millega kaasnes neelamis- või hingamisraskus. Pange tähele, et mustanahalistel patsientidel põhjustavad AKE inhibiitorid selliseid reaktsioone suurema tõenäosusega;
te olete hiljuti rohkelt oksendanud või on teil esinenud tugev kõhulahtisus;
te olete soolavaesel dieedil, võtate kaaliumi sisaldavaid toidulisandeid või kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid;
te olete üle 70aastane;
enne võimalikku operatsiooni teavitage oma arsti, et teid ravitakse Enap`ga, kuna üldnarkoos suurendab hüpotensiooni ohtu;
enne võimalikku hemodialüüsi protseduuri või mõnda muud vere puhastamise protseduuri (afereesi) ja enne ravi herilase või mesilase mürgi ülitundlikkuse vastu (desensitisatsiooni), teavitage oma arsti, et teid ravitakse Enap`ga, kuna on suurenenud risk ülitundlikkusreaktsioonide tekkeks;
teil on diabeet. Te peaksite jälgima oma veresuhkru taset, et see ei langeks liiga madalale, eriti esimese ravikuu jooksul. Ka teie vere kaaliumisisaldus võib suureneda;
teil on veresoonte kollageenhaigus (nt erütematoosne luupus, reumatoidartriit või skeloderma), saate immuunsüsteemi allasuruvat ravi, võtate allopurinooli või prokaiinamiidi või nende kombinatsioone;
te imetate last või kavatsete alustada imetamist (vt lõik "Imetamine");
kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit, suureneb angioödeemi (kiire nahaalune turse näiteks kõri piirkonnas) tekkimise risk: ratsekadotriil (kasutatakse kõhulahtisuse raviks), temsiroliimus, siroliimus, everoliimus (kasutatakse siirdatud elundite äratõuke ennetamiseks ja vähi raviks), vildagliptiin (kasutatakse suhkurtõve raviks).
te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks: angiotensiin II retseptori antagonist lüh AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid; aliskireen.

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaaliumi) sisaldust veres. Vt ka teavet lõigus „Ärge kasutage Enap’i”. Te peate informeerima oma arsti kui te arvate end olevat rase (või planeerite rasedust). Enap´i ei ole soovitatav kasutada raseduse varases staadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest 3 kuud, kuna see võib põhjustada tõsist kahju teie lapsele (vt lõik "Rasedus").

Mustanahalistel patsientidel on Enap vererõhu langetamisel vähem tõhus kui mitte-mustanahalistel patsientidel.

Lapsed Andmed Enap`i kasutamise kohta kõrge vererõhuga lastel on piiratud, seetõttu ei ole soovitatav kasutada lastel.

Muud ravimid ja Enap Palun informeerige oma arsti, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Eriti oluline on öelda oma arstile, kui võtate järgnevaid ravimeid:

teised vererõhku alandavad ravimid,

südamehaiguste ravimid,
uriinierituse ravimid (tiasiidid või lingudiureetikumid),
kaaliumilisandid (sealhulgas soolaasendajad), kaaliumi säästvad diureetikumid ja muud ravimid, mis võivad suurendada kaaliumi sisaldust teie organismis (nt hepariin, mida kasutatakse vere vedeldamiseks trombide tekke vältimiseks, trimetoprim ja ko-trimoksasool ehk trimetoprim/sulfametoksasool, mida kasutatakse bakterite põhjustatud nakkuste raviks ja immunosupressant tsüklosporiin, mida kasutatakse siirdatud elundite äratõukereaktsioonide vältimiseks),
valu- ja põletiku vastased ravimid (MSPVA-d nagu ibuprofeen, diklofenak, samuti atsetüülsalitsüülhape),
psüühikahäirete ravimid (antipsühhootikumid),
liitium (teatud tüüpi depressiooni raviks kasutatav ravim),
artriidi ravis kasutatav kullateraapia (naatriumaurotiomalaat),
depressiooniravimid (tritsüklilised antidepressandid),
teatud köha ja külmetuse ravimid (sümpatomimeetilised ained)
diabeediravimid (sh suukaudsed antidiabeetikud ja insuliin),
verehüüvete lahustamiseks kasutatavad ravimid (atsetüülsalitsüülhape, trombolüütikumid ja beeta-blokaatorid),
mTOR'i inhibiitor (nt temsiroliimus, siroliimus, everoliimus: ravimid, mida kasutatakse teatud tüüpi vähi raviks või siirdatud elundite äratõuke ennetamiseks). Vt ka teavet lõigust „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).

Samaaegne Enap´i ja ülaltoodud haiguste ravis kasutatavate ravimite kasutamine, võib nõrgendada nende ravimite toimet või suurendada nende kõrvaltoimeid, suurendada enalapriili toimet või suurendada neerufunktsiooni halvenemise riski.

Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid:

Kui te võtate angiotensiin II retseptori antagonisti (AIIRA) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Ärge kasutage Enap’i“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”)

Enap koos toidu, joogi ja alkoholiga Alkohol võib tugevdada AKE-inhibiitorite vererõhku alandavat toimet.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti ja apteekriga.

Rasedus Te peate informeerima oma arsti kui te arvate end olevat rase (või planeerite rasedust). Teie arst soovitab teil tõenäoliselt katkestada Enap´i võtmise juba enne rasestumist või kohe peale rasedaks jäämist ning soovitab teil Enap´i asemel tarvitada mõnda muud ravimit. Enap´i ei ole soovitatav kasutada raseduse varases staadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest 3 kuud, kuna see võib põhjustada tõsist kahju teie lapsele.

Imetamine Informeerige oma arsti kui te toidate last rinnaga või planeerite alustada lapse rinnaga toitmist. Vastsündinute (esimestel nädalatel peale sündi) ja eriti enneaegsete laste imetamine ei ole Enap´i võtmise ajal soovitatav. Vanemate laste puhul peaks teie arst teile selgitama imetamise ajal Enap´i kasutamise kasu ja riski suhet võrreldes teiste ravimitega.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Uuringuid toime kohta autojuhtimise ja masinatega töötamise võimele ei ole läbi viidud. Soovitatav on mitte juhtida autot ega töötada masinatega, kuni teate, kuidas Enap süstelahus teile mõjub.

Enap sisaldab bensüülalkoholi ja naatriumi

See ravim sisaldab 9 mg bensüülalkoholi ühes ampullis. Bensüülalkohol võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui olete rase või imetate või teil on maksa- või neeruhaigus. Suurtes kogustes manustatud bensüülalkohol võib koguneda teie organismi ja põhjustada kõrvaltoimeid (nn „metaboolne atsidoos“). See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes ampullis, see tähendab on põhimõtteliselt "naatriumivaba".

3. Kuidas Enap`i kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii nagu arst või meditsiiniõde on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.

Arst määrab annuse ja ravi kestuse. Soovitatav annus on 1 ampull (1,25 mg) iga 6 tunni järel. Ravi kestab tavaliselt 48 tundi. Arst võib määrata edasise ravi Enap´ga.

Kasutage seda ravimit täpselt nii nagu on kirjeldatud infolehes või nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arstiga.

Eakad Teie annuse suuruse määrab arst selle põhjal, kui hästi teie neerud töötavad. Lapsed Selle ravimi ohutus ja efektiivsus lastel ei ole veel tõestatud ja seda ei peaks kasutama lastel.

Kui te kasutate Enap´i rohkem kui ette nähtud Üleannustamise kõige sagedasemaks nähuks on iiveldus, kiirenenud südamelöögid, pearinglus ja minestamine, mis on põhjustatud vererõhu suurest langusest. Üleannustamise sümptomite korral või kui arvate, et olete võtnud liiga suure annuse, rääkige kohe arstiga.

Kui te unustate Enap`i võtta Kui te arvate, et üks annus on vahele jäänud, rääkige sellest arstile või meditsiinilisele personalile. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arstiga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage Enap`i kasutamine kohe ja rääkige oma arstile, kui märkate mõnda järgnevatest:

näo, huulte, keele või kõri turse, mis võib põhjustada hingamis- või neelamisraskust,
käte, jalgade või pahkluude turse,
kui teil tekib punetav nahalööve (nõgestõbi).

Teised kõrvaltoimed:

Väga sage: (tekivad rohkem kui ühel inimesel 10st)

pearinglus, nõrkus- või iiveldustunne
ähmane nägemine
köha

Sage: (tekivad vähem kui ühel inimesel 10st)

madal vererõhk, südame rütmihäired, südame löögisageduse kiirenemine, stenokardia või valu

rinnus

peavalu, minestus (sünkoop)
maitsetundlikkuse muutus, hingeldus
kõhulahtisus või kõhuvalu, lööve
väsimus (kurnatus), depressioon
allergilised reaktsioonid näo, huulte, keele või kõri paistetusega, mis võib hingamise või neelamise raskeks muuta
vere kaaliumi sisalduse ja kreatiniini taseme tõus (mõlemad tehakse tavaliselt kindlaks vastava analüüsi abil)

Aeg-ajalt: (tekivad vähem kui ühel inimesel 100st)

vererõhu järsk langus
kiire või ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine)
südamelihase infarkt (tõenäoliselt tingitud väga madalast vererõhust teatud riskirühma patsientidel, kuhu kuuluvad ka südame- või ajuverevarustuse häiretega patsiendid)
aneemia (sealhulgas aplastiline ja hemolüütiline aneemia)
insult (tõenäoliselt tingitud väga madalast vererõhust teatud riskirühma patsientidel)
segasus, unetus või unisus, närvilisus
torkiv tunne või tuimustunne nahas
peapööritus
kõrvakohin (tinnitus)
nohu, kurguvalu või häälekähedus
astma
toidu aeglane liikumine sooltes, kõhunäärmepõletik
oksendamine, seedehäired, kõhukinnisus, isutus
maoärritus, suukuivus, haavandid, neerutalitluse häired, neerupuudulikkus
suurenenud higistamine
sügelev lööve või nõgeslööve
juuste väljalangemine
lihaskrambid, õhetus, üldine halb enesetunne, kõrge kehatemperatuur (palavik), impotentsus
uriini kõrge valgusisaldus (määratakse vastava testiga)
madal veresuhkru tase või vere naatriumisisaldus, kõrge vere uureasisaldus (määratakse vastavate vereanalüüside abil)

Harv: (tekivad vähem kui ühel inimesel 1000st)

Raynaud’ fenomen, mille korral teie käed ja jalad võivad vähese verevarustuse tõttu muutuda väga külmaks ja valgeks
muutused verenäitajates, nagu näiteks valgete ja punaste vereliblede ning vereliistakute arvu vähenemine ja hemoglobiinitaseme alanemine
luuüdi depressioon
autoimmuunhaigused
ebatavalised unenäod või unehäired
kopsuinfiltraadid
ninapõletik
kopsupõletik
põskkoopa, igemete, keele, huulte või kurgu põletik
uriinierituse vähenemine
multiformne erüteem
Stevensi-Johnsoni sündroom, mis on tõsine nahahaigus, mille korral teie nahk punetab ja kestendab, tekivad villid või kipitavad haavad või eraldub naha pindmine kiht alumistest kihtidest
maksaprobleemid, nagu maksatalitluse langus, maksapõletik, ikterus (naha või silmavalgete kollasus), maksaensüümide aktiivsuse või bilirubiinisisalduse suurenemine (määratakse vereproovist)
rinnanäärmete suurenemine meestel

Väga harv: (tekivad vähem kui ühel inimesel 10 000st)

soole paistetus (soole angioödeem)

Kõrvaltoimetest teavitamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5 Kuidas Enap`i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Ravim on ette nähtud ainult haiglasiseseks manustamiseks selleks volitatud ja selles valdkonnas kompetentsete töötajate poolt.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Enap sisaldab

Toimeaine on enalaprilaat. 1 ml (1 ampull) süstelahust sisaldab toimeainena 1,25 mg enalaprilaati.
Teised koostisained on bensüülalkohol, naatriumkloriid, naatriumhüdroksiid, süstevesi. Vt lõik 2 „Enap sisaldab bensüülalkoholi ja naatriumi“.

Kuidas Enap välja näeb ja pakendi sisu Süstelahus on selge ja värvitu. Enap on saadaval karpides, 1 ml ampullid, 5 ampulli pakendis.

Müügiloa hoidja ja tootja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141 11314 Tallinn Tel. 667 1858

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2019.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage palun nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Enap ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Enap’i võtmist

3. Kuidas Enap’i võtta

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5 Kuidas Enap’i säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

1. Mis ravim on Enap ja milleks seda kasutatakse

Enap sisaldab toimeainena enalapriilmaleaati. See kuulub angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite (AKE inhibiitorite) hulka. Selle ravimi toimel laienevad veresooned ning süda suudab paremini verd kehasse pumbata. Selle tulemusena alaneb kõrgenenud vererõhk.

Enap tablette kasutatakse:

kõrgvererõhutõve (hüpertensiooni) raviks;
sümptomaatilise südamepuudulikkuse (seisund, kui süda ei jõua vastavalt keha vajadustele piisavalt verd pumbata) raviks;
sümptomaatilise südamepuudulikkuse vältimiseks südame asümptomaatilise düsfunktsiooniga patsientidel.

2. Mida on vaja teada enne Enap’i võtmist

Ärge võtke Enap’i:

kui olete enalapriili või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
kui ravi AKE inhibiitoritega on teil varem põhjustanud ülitundlikkusreaktsioone huulte, näo, keele ja/või kõri tursega koos neelamis- või hingamisraskustega (angioödeem);
kui teil esineb pärilik angioneurootiline turse või teil on varem mõnel teisel ebaselgel põhjusel angioneurootilist turset esinenud;
kui te olete rohkem kui 3 kuud rase (samuti on parem vältida Enap´i kasutamist raseduse algstaadiumis – vt lõik „Rasedus ja imetamine”);
kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni;
kui te olete võtnud või võtate sakubitriili/valsartaani, mis on pikaajalise (kroonilise) südamepuudulikkuse ravim täiskasvanutel, sest suureneb angioödeemi (kiire turse tekkimine naha all ja sellises piirkonnas nagu kurk) risk.

Kui midagi ülaltoodust käib teie kohta, siis rääkige palun oma arstiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Enap’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui:

teil on probleeme neerudega või neeruarteri ahenemine (neeruarteri stenoos), te olete dehüdreeritud ravi tõttu diureetikumidega (uriini eritumist soodustavad ravimid), saate dialüüsravi, olete soolavaesel dieedil, võtate kaaliumi sisaldavaid toidulisandeid või kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid, olete hiljuti rohkelt oksendanud või on teil esinenud tugev kõhulahtisus;
võtate ravimeid südameklapi või mõne muu südamehaiguse raviks;
teil on maksatalituse häired;
teil on vereloomehäired, näiteks valgete vereliblede madal tase või nende puudumine, vereliistakute madal tase või punaste vereliblede madal tase;
teil on madal vererõhk (te tunnete seda nõrkustunde ja pearinglusena, eriti seistes);
teil on hiljuti olnud neerusiirdamine ja võtate ravimeid, et vältida äratõukereaktsiooni;
teil on mõni muu immuunhaigus või allergia;
teil on varem esinenud allergiline reaktsioon näo, huulte, keele või kõri tursega, millega kaasnes neelamis- või hingamisraskus;
te võtate diabeediravimeid;
teil tekib naha ja silmavalgete kollasus (itkerus);
teil esineb pikaajaline püsiv kuiv köha;
te võtate liitiumi;
kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit, suureneb angioödeemi (kiire nahaalune turse näiteks kõri piirkonnas) tekkimise risk: ratsekadotriil (kasutatakse kõhulahtisuse raviks), temsiroliimus, siroliimus, everoliimus (kasutatakse siirdatud elundite äratõuke ennetamiseks ja vähi raviks), vildagliptiin (kasutatakse suhkurtõve raviks).
kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks: angiotensiin II retseptori antagonist lüh AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid; aliskireen.

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaaliumi) sisaldust veres.Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Enap’i“.

Kui teie arst (ka hambaarst) planeerib kirurgilist operatsiooni, anesteetikumide manustamist, hemodialüüsi või mõnda muud verepuhastus protseduuri, või ravi, mis vähendab mesilase või vaablase nõelamisest tingitud allergiat (desensibilisatsioon); öelge oma arstile, et te võtate enalapriili.

Te peate informeerima oma arsti kui te arvate end olevat rase (või planeerite rasedust). Enap´i ei ole soovitatav kasutada raseduse varases staadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest 3 kuud, kuna see võib põhjustada tõsist kahju teie lapsele (vt lõik „Rasedus ja imetamine”).

Mustanahalistel patsientidel on Enap vererõhu langetamisel vähem tõhus kui mittemustanahalistel patsientidel.

Lapsed ja noorukid Andmed Enap`i kasutamise kohta kõrge vererõhuga lastel on piiratud. Enap`i ei ole soovitatav kasutada vastsündinutel ja neerutalituse häiretega lastel.

Muud ravimid ja Enap Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Olge eriti tähelepanelik, kui võtate ravi ajal Enap`ga järgnevaid ravimeid:

teised vererõhku alandavad ravimid, nagu beeta-blokaatorid või vett väljaviivad tabletid

(diureetikumid),

kaaliumilisandid (sh soolaasendajad), kaaliumi säästvad diureetikumid ja muud ravimid, mis võivad suurendada kaaliumi sisaldust teie organismis (nt hepariin, mida kasutatakse vere vedeldamiseks trombide tekke vältimiseks, trimetoprim ja ko-trimoksasool ehk trimetoprim/sulfametoksasool, mida kasutatakse bakterite põhjustatud nakkuste raviks ja immunosupressant tsüklosporiin, mida kasutatakse siirdatud elundite äratõukereaktsioonide vältimiseks),
teatud valu- ja liigesepõletiku vastased ravimid,
atsetüülsalitsüülhape,
psüühikahäirete ravimid (sealhulgas liitium),
diabeediravimid,
artriidi ravis kasutatav kullateraapia (sodium aurothiomalate),
teatud köha ja külmetuse ravimid, mis sisaldavad sümpatomimeetilisi aineid,
verehüüvete lahustamiseks kasutatavad ravimid (trombolüütikumid),
mTOR'i inhibiitor (nt temsiroliimus, siroliimus, everoliimus: ravimid, mida kasutatakse teatud tüüpi vähi raviks või siirdatud elundite äratõuke ennetamiseks). Vt ka teavet lõigust „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“.

Samaaegne enalapriili ja ülaltoodud haiguste ravis kasutatavate ravimite kasutamine, võib nõrgendada nende ravimite toimet või suurendada nende kõrvaltoimeid, suurendada enalapriili toimet või suurendada neerufunktsiooni halvenemise riski. Kui arst kirjutab teile mistahes ravimit, informeerige teda, et kasutate enalapriili.

Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid:

Kui te võtate angiotensiin II retseptori antagonisti (AIIRA) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Ärge võtke Enap’i“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”)

Enap koos toidu, joogi ja alkoholiga Enap´i võib võtta söögiaegadest sõltumatult. Ärge tarvitage Enap-ravi ajal alkoholi, kuna see võib tugevdada enalapriili vererõhku alandavat toimet.

Rasedus ja imetamine Enne ravimi kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Enap`i võtmise ajal võib esineda pearinglust ja väsimust. Sellisel juhul ärge juhtige autot ega töötage masinatega.

Enap sisaldab laktoosi ja naatriumi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima

arstiga. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Enap´i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Annustamine kõrge vererõhu korral Soovitatav algannus on 5 mg kuni 20 mg üks kord ööpäevas, olenevalt teie vererõhust. Mõned patsiendid alustavad väiksemate annustega, 5...10 mg ööpäevas. Kui teie vererõhk on kontrolli all, siis tavaline säilitusannus on 20 mg ööpäevas kuni maksimaalselt 40 mg ööpäevas. Kui te võtate suuri diureetikumide (ravimid, mis suurendavad uriini hulka) annuseid, võib teie arst paluda teil nende võtmine peatada 2...3 päeva enne Enap-ravi alustamist. Soovitatav algannus on 5 mg või väiksem annus.

Annustamine südamehaiguste korral Tavaline algannus on 2,5 mg ja seda tuleks järk-järgult tõsta 2...4 nädala jooksul tavalise säilitusannuse ühe 20 mg tableti või kahe 10 mg tabletini ööpäevas. Maksimaalne annus on 40 mg ööpäevas, jaotatuna kaheks annuseks. Vähenenud neerufunktsiooniga patsiendid Ravimiannuse määrab teie arst ja see sõltub teie neerufunktsioonist.

Hemodialüüsi patsient Kui te saate dialüüsravi võtke 2,5 mg Enap´i ööpäevas; päevadel, mil dialüüsi ei tehta, määrab annuse arst olenevalt sellest, kui madal on teie vererõhk.

Kasutamine lastel ja noorukitel Laste puhul määrab annuse arst. Hüpertensiooniga lastel on kasutamiskogemus vähene. Kui laps on võimeleine tablette neelama, määratakse annus kehakaalu ja vererõhu reageeringu järgi ravile. Tavalised algannused on:

20 kg kuni 50 kg kaaluvatele lastele on 2,5 mg enalapriili üks kord ööpäevas
kehakaaluga üle 50 kg on 5 mg enalapriili üks kord ööpäevas.

Annus kohandatakse vastavalt lapse vajadustele:

maksimaalselt 20 mg lastele kehakaaluga 20 kg kuni vähem kui 50 kg kaaluvatele lastele,
40 mg lastele kehakaaluga 50 kg ja rohkem.

Enap`i ei soovitata kasutada vastsündinutel ja neerutalituse häiretega lastel.

Eriline ettevaatlikkus on vajalik, kui võtate algannuse või esimese suurema annuse. Kui te tunnete uimasust või pearinglust, võtke otsekohe ühendust oma arstiga. Kui teil on tunne, et Enap tablettide toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Enap tablette rohkem kui ette nähtud Üleannustamise kõige sagedasemateks tunnusteks on vererõhu langus (hüpotensioon). Sellisel juhul heitke pikali, asetage pea madalamale ja võtke otsekohe ühendust oma arstiga.

Kui laps on tablette neelanud, võtke otsekohe ühendust oma arstiga.

Kui te unustate Enap tablette võtta Võtke oma tavaline annus järgmisel ravimi võtmise ajal.

Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Enap´i võtmise Kui lõpetate ravimi võtmise, võib teie vererõhk tõusta. Kui vererõhu tõus on liiga suur, võib see mõjutada teie südame ja neerude tööd. Ärge lõpetage ravimi võtmist ilma arsti vastava korralduseta.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõrvaltoimed liigitatakse sageduse järgi järgmiselt:

Väga sage (võib mõjutada enam kui 1 inimest 10-st):

nägemise hägustumine,
pearinglus,
köha,
iiveldus,
nõrkus.

Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

peavalu, depressioon,
väga madal vererõhk (kaasa arvatud püstitõusmisel tekkiv madal vererõhk), minestus, infarkt või insult, valu rinnus, rütmihäired, stenokardia, kiire südame löögisagedus,
hingamisraskused (düspnoe),
kõhulahtisus, kõhuvalu, maitsetundlikkuse muutused,
nahalööve, allergilised reaktsioonid näo, huulte, keele või kõri paistetusega, mis võib hingamise või neelamise raskeks muuta,
väsimus,
vere kaaliumisisalduse ja kreatiinitaseme tõus.

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

aneemia,
madal veresuhru tase,
segasus, unisus või võimetus magada, närvilisus, torkimise või nõelatorketunne kätes ja jalgades, vertiigo (pöörlemistunne),
madal vererõhk püstitõusmisel, kiire ja tugev südame löögisagedus, infarkt või insult, kõrge riskiga patsientidel ülemäärane vererõhu langus,
nohu, kurguvalu, häälekähedus, astma,
soolesulgus, kõhukinnisus, kõhunäärmepõletik, oksendamine, seedehäired, kõhukinnisus, isupuudus, maoärritus, suukuivus, peptiline haavand,
higistamine, sügelus, nõgestõbi, juustekadu,
vähenenud neerufunktsioon või neerupuudulikkus, valgusisaldus uriinis (tehakse kindlaks analüüsiga),
impotentsus,
lihaskrambid, õhetus, helin kõrvades, haigustunne, palavik,
uriini kõrge valgusisaldus, madal vere naatriumisisaldus.

Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):

verepildi muutused, vähenenud punaste ja valgete vereliblede arv, vereliistakute vähenenud arv, autoimmuunhaigused,
ebatavalised unenäod või unehäired,
külmad käed ja jalad (Raynoud sündroom),
kopsuinfiltraadid, kopsupõletik, ninapõletik,

põletik ja haavandid suus, keelepõletik,
maksapuudulikkus, maksapõletik, ikterus (naha või silmavalgete kollasus),,
naha punetamine ja kestendamine, villid ja kipitavad haavad, eriti kätel, jalgadel ning suu ümbruses (Stevensi-Johnsoni sündroom), naha irdumine,
uriinihulga vähenemine,
rindade suurenemine meestel,
maksaensüümide aktiivsuse või bilirubiinisisalduse suurenemine.

Väga harv (võib mõjutada 1 inimest 10000-st):

soole paistetus.

Kõrvaltoimetest teavitamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Enap`i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast „EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult. Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Enap sisaldab

Toimeaine on enalapriilmaleaat. Enap üks tablett sisaldab vastavalt 5 mg, 10 mg või 20 mg enalapriilmaleaati, mis vastab 3,8 mg, 7,6 mg või 15,3 mg enalapriilile.
Teised abiained on Enap 5 mg tablettidel laktoosmonohüdraat, hüdroksüpropüültselluloos, maisitärklis, naatriumvesinikkarbonaat, talk ja magneesiumstearaat.
Teised abiained on Enap 10 mg tablettidel laktoosmonohüdraat, maisitärklis, naatriumvesinikkarbonaat, talk, magneesiumstearaat, punane raudoksiid (E 172).
Teised abiained on Enap 20 mg tablettidel laktoosmonohüdraat, maisitärklis, naatriumvesinikkarbonaat, talk, magneesiumstearaat, punane raudoksiid (E 172) ja kollane raudoksiid (E172). Vt lõik 2 „Enap sisaldab laktoosi ja naatriumi”.

Kuidas Enap välja näeb ja pakendi sisu Enap 5 mg tabletid: ümmargused, valged, kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. Enap 10 mg tabletid: ümmargused, punakaspruunid, kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks. Enap 20 mg tabletid: ümmargused, heleoranžid, kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Enap on saadaval 5 mg, 10 mg ja 20 mg tablettidena. Pakend sisaldab 20, 30, 60 või 90 tabletti blistrites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141 11314 Tallinn Telefon (+372) 6671658

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2021.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage palun nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Enap ja milleks seda kasutatakse

Enap tablette kasutatakse:

kõrgvererõhutõve (hüpertensiooni) raviks;
sümptomaatilise südamepuudulikkuse (seisund, kui süda ei jõua vastavalt keha vajadustele piisavalt verd pumbata) raviks;
sümptomaatilise südamepuudulikkuse vältimiseks südame asümptomaatilise düsfunktsiooniga patsientidel.

2. Mida on vaja teada enne Enap’i võtmist

Enap’i ei tohi võtta:

kui olete enalapriili või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
kui ravi AKE inhibiitoritega on teil varem põhjustanud ülitundlikkusreaktsioone huulte, näo, keele ja/või kõri tursega koos neelamis- või hingamisraskustega (angioödeem);
kui teil esineb pärilik angioneurootiline turse või teil on varem mõnel teisel ebaselgel põhjusel angioneurootilist turset esinenud;
kui te olete rohkem kui 3 kuud rase (samuti on parem vältida Enap´i kasutamist raseduse algstaadiumis – vt lõik „Rasedus ja imetamine”);
kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni;
kui te olete võtnud või võtate sakubitriili/valsartaani, mis on pikaajalise (kroonilise) südamepuudulikkuse ravim täiskasvanutel, sest suureneb angioödeemi (kiire turse tekkimine naha all ja sellises piirkonnas nagu kurk) risk.

Kui midagi ülaltoodust käib teie kohta, siis rääkige palun oma arstiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Enap’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui:

teil on probleeme neerudega või neeruarteri ahenemine (neeruarteri stenoos), te olete dehüdreeritud ravi tõttu diureetikumidega (uriini eritumist soodustavad ravimid), saate dialüüsravi, olete soolavaesel dieedil, võtate kaaliumi sisaldavaid toidulisandeid või kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid, olete hiljuti rohkelt oksendanud või on teil esinenud tugev kõhulahtisus;
võtate ravimeid südameklapi või mõne muu südamehaiguse raviks;
teil on maksatalitluse häired;
teil on vereloomehäired, näiteks valgete vereliblede madal tase või nende puudumine, vereliistakute madal tase või punaste vereliblede madal tase;
teil on madal vererõhk (te tunnete seda nõrkustunde ja pearinglusena, eriti seistes);
teil on hiljuti olnud neerusiirdamine ja võtate ravimeid, et vältida äratõukereaktsiooni;
teil on mõni muu immuunhaigus või allergia;
teil on varem esinenud allergiline reaktsioon näo, huulte, keele või kõri tursega, millega kaasnes neelamis- või hingamisraskus;
te võtate diabeediravimeid;
teil tekib naha ja silmavalgete kollasus (itkerus);
teil esineb pikaajaline püsiv kuiv köha;
te võtate liitiumi;
kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit, suureneb angioödeemi (kiire nahaalune turse näiteks kõri piirkonnas) tekkimise risk: ratsekadotriil (kasutatakse kõhulahtisuse raviks); temsiroliimus, siroliimus, everoliimus (kasutatakse siiratud elundite äratõuke ennetamiseks ja vähi raviks);

vildagliptiin (kasutatakse suhkurtõve raviks).
kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks: angiotensiin II retseptori antagonist lüh AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid; aliskireen.

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaaliumi) sisaldust veres. Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Enap’i“.

Te peate informeerima oma arsti, kui te arvate end olevat rase (või planeerite rasedust). Enap´i ei ole soovitatav kasutada raseduse varases staadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest 3 kuud, kuna see võib põhjustada tõsist kahju teie lapsele (vt lõik „Rasedus ja imetamine”). Mustanahalistel patsientidel on Enap vererõhu langetamisel vähem tõhus kui mittemustanahalistel patsientidel.

Lapsed ja noorukid Andmed Enap`i kasutamise kohta kõrge vererõhuga lastel on piiratud. Enap`i ei ole soovitatav kasutada vastsündinutel ja neerutalitluse häiretega lastel.

Muud ravimid ja Enap

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Olge eriti tähelepanelik, kui võtate ravi ajal Enap`iga järgnevaid ravimeid:

teised vererõhku alandavad ravimid, nagu beeta-blokaatorid või vett väljaviivad tabletid (diureetikumid);
kaaliumilisandid (sh soolaasendajad), kaaliumi säästvad diureetikumid ja muud ravimid, mis võivad suurendada kaaliumi sisaldust teie organismis (nt hepariin, mida kasutatakse vere vedeldamiseks trombide tekke vältimiseks, trimetoprim ja ko-trimoksasool ehk trimetoprim/sulfametoksasool, mida kasutatakse bakterite põhjustatud nakkuste raviks ja immunosupressant tsüklosporiin, mida kasutatakse siiratud elundite äratõukereaktsioonide vältimiseks);
teatud valu- ja liigesepõletiku vastased ravimid;
atsetüülsalitsüülhape;
psüühikahäirete ravimid (sealhulgas liitium);
diabeediravimid;
artriidi ravis kasutatav kullateraapia (sodium aurothiomalate);
teatud köha ja külmetuse ravimid, mis sisaldavad sümpatomimeetilisi aineid;
verehüüvete lahustamiseks kasutatavad ravimid (trombolüütikumid);
mTOR'i inhibiitor (nt temsiroliimus, siroliimus, everoliimus: ravimid, mida kasutatakse teatud tüüpi vähi raviks või siiratud elundite äratõuke ennetamiseks). Vt ka teavet lõigust „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“.

Samaaegne enalapriili ja ülaltoodud haiguste ravis kasutatavate ravimite kasutamine võib nõrgendada nende ravimite toimet või suurendada nende kõrvaltoimeid, suurendada enalapriili toimet või suurendada neerufunktsiooni halvenemise riski.

Kui arst kirjutab teile mistahes ravimit, informeerige teda, et kasutate enalapriili.

Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid:

Kui te võtate angiotensiin II retseptori antagonisti (AIIRA) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Ärge võtke Enap’i“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”)

Enap koos toidu, joogi ja alkoholiga Enap´i võib võtta söögiaegadest sõltumatult. Ärge tarvitage Enap-ravi ajal alkoholi, kuna see võib tugevdada enalapriili vererõhku alandavat toimet.

Rasedus ja imetamine Enne ravimi kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga.

Rasedus Te peate informeerima oma arsti, kui te arvate end olevat rase (või planeerite rasedust). Teie arst soovitab teil tõenäoliselt katkestada Enap´i võtmise juba enne rasestumist või kohe peale rasedaks jäämist ning soovitab teil Enap´i asemel tarvitada mõnda muud ravimit. Enap´i ei ole soovitatav kasutada raseduse varases staadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest 3 kuud, kuna see võib põhjustada tõsist kahju teie lapsele.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Enap`i võtmise ajal võib esineda pearinglust ja väsimust. Sellisel juhul ärge juhtige autot ega töötage masinatega.

Enap sisaldab laktoosi ja naatriumi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Enap´i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Vähenenud neerufunktsiooniga patsiendid Ravimiannuse määrab teie arst ja see sõltub teie neerufunktsioonist.

Hemodialüüsi patsient Kui te saate dialüüsravi, võtke 2,5 mg Enap´i ööpäevas; päevadel, mil dialüüsi ei tehta, määrab annuse arst olenevalt sellest, kui madal on teie vererõhk.

Kasutamine lastel ja noorukitel Laste puhul määrab annuse arst. Hüpertensiooniga lastel on kasutamiskogemus vähene. Kui laps on võimeline tablette neelama, määratakse annus kehakaalu ja vererõhu reageeringu järgi ravile. Tavalised algannused on:

20 kg kuni 50 kg kaaluvatele lastele on 2,5 mg enalapriili üks kord ööpäevas
kehakaaluga üle 50 kg on 5 mg enalapriili üks kord ööpäevas.

Annus kohandatakse vastavalt lapse vajadustele:

maksimaalselt 20 mg lastele kehakaaluga 20 kg kuni vähem kui 50 kg kaaluvatele lastele,
40 mg lastele kehakaaluga 50 kg ja rohkem.

Enap`i ei soovitata kasutada vastsündinutel ja neerutalitluse häiretega lastel.

Kui te võtate Enap tablette rohkem, kui ette nähtud

Üleannustamise kõige sagedasemateks tunnusteks on vererõhu langus (hüpotensioon). Sellisel juhul heitke pikali, asetage pea madalamale ja võtke otsekohe ühendust oma arstiga.

Kui laps on tablette neelanud, võtke otsekohe ühendust oma arstiga.

Kui te unustate Enap tablette võtta Võtke oma tavaline annus järgmisel ravimi võtmise ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõrvaltoimed liigitatakse sageduse järgi järgmiselt:

Väga sage (võib mõjutada enam kui 1 inimest 10-st):

nägemise hägustumine;

pearinglus;
köha;
iiveldus;
nõrkus.

Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

peavalu, depressioon;
väga madal vererõhk (kaasa arvatud püstitõusmisel tekkiv madal vererõhk), minestus, infarkt või insult, valu rinnus, rütmihäired, stenokardia, kiire südame löögisagedus;
hingamisraskused (düspnoe);
kõhulahtisus, kõhuvalu, maitsetundlikkuse muutused;
nahalööve, allergilised reaktsioonid näo, huulte, keele või kõri paistetusega, mis võib hingamise või neelamise raskeks muuta;
väsimus;
vere kaaliumisisalduse ja kreatiinitaseme tõus.

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

aneemia;
madal veresuhkru tase;
segasus, unisus või võimetus magada, närvilisus, torkimise või nõelatorketunne kätes ja jalgades, vertiigo (pöörlemistunne);
madal vererõhk püstitõusmisel, kiire ja tugev südame löögisagedus, infarkt või insult, kõrge riskiga patsientidel ülemäärane vererõhu langus;
nohu, kurguvalu, häälekähedus, astma;
soolesulgus, kõhukinnisus, kõhunäärmepõletik, oksendamine, seedehäired, kõhukinnisus, isupuudus, maoärritus, suukuivus, peptiline haavand;
higistamine, sügelus, nõgestõbi, juustekadu;

vähenenud neerufunktsioon või neerupuudulikkus, valgusisaldus uriinis (tehakse kindlaks analüüsiga);

impotentsus;
lihaskrambid, õhetus, helin kõrvades, haigustunne, palavik;
uriini kõrge valgusisaldus, madal vere naatriumisisaldus.

Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):

verepildi muutused, vähenenud punaste ja valgete vereliblede arv, vereliistakute vähenenud arv, autoimmuunhaigused;
ebatavalised unenäod või unehäired;
külmad käed ja jalad (Raynoud’ sündroom);
kopsuinfiltraadid, kopsupõletik, ninapõletik;
põletik ja haavandid suus, keelepõletik;
maksapuudulikkus, maksapõletik, ikterus (naha või silmavalgete kollasus);
naha punetamine ja kestendamine, villid ja kipitavad haavad, eriti kätel, jalgadel ning suu ümbruses (Stevensi-Johnsoni sündroom), naha irdumine;
uriinihulga vähenemine;
rindade suurenemine meestel;
maksaensüümide aktiivsuse või bilirubiinisisalduse suurenemine.

Väga harv (võib mõjutada 1 inimest 10 000-st):

soole paistetus.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Enap`i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25oC. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Enap sisaldab

Toimeaine on enalapriilmaleaat. Enap üks tablett sisaldab vastavalt 5 mg, 10 mg või 20 mg enalapriilmaleaati, mis vastab 3,8 mg, 7,6 mg või 15,3 mg enalapriilile.
Teised abiained on Enap 5 mg tablettidel laktoosmonohüdraat, hüdroksüpropüültselluloos, maisitärklis, naatriumvesinikkarbonaat, talk ja magneesiumstearaat.
Teised abiained on Enap 10 mg tablettidel laktoosmonohüdraat, maisitärklis, naatriumvesinikkarbonaat, talk, magneesiumstearaat, punane raudoksiid (E172).
Teised abiained on Enap 20 mg tablettidel laktoosmonohüdraat, maisitärklis, naatriumvesinikkarbonaat, talk, magneesiumstearaat, punane raudoksiid (E172) ja kollane raudoksiid (E172). Vt lõik 2 „Enap sisaldab laktoosi ja naatriumi”.

Kuidas Enap välja näeb ja pakendi sisu

Enap 5 mg tabletid: ümmargused, valged, kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. Enap 10 mg tabletid: ümmargused, punakaspruunid, kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks. Enap 20 mg tabletid: ümmargused, heleoranžid, kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Enap on saadaval 5 mg, 10 mg ja 20 mg tablettidena. Pakend sisaldab 30, 60 või 90 tabletti blistrites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja: UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu tel: +37065796198

Tootja: Krka d.d. Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Ümberpakendaja: UAB Entafarma Klonėnų vs. 1 LT-19156 Širvintų r. sav. Leedu või

Cefea Sp. z o.o. S.K. ul. Działkowa 56 02-234 Warszaw Poola

Medezin sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14 Konstantynów Łódzki, Łódzkie, 95-050 Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Apteegikaubanduse Hulgimüük OÜ Lelle tn 24, Kesklinna linnaosa Tallinn, Harju maakond, 11318 Eesti

Infoleht on viimati uuendatud augustis 2023.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage palun nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Enap ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Enap’i võtmist

3. Kuidas Enap’i võtta

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5 Kuidas Enap’i säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

1. Mis ravim on Enap ja milleks seda kasutatakse

Enap tablette kasutatakse:

kõrgvererõhutõve (hüpertensiooni) raviks;
sümptomaatilise südamepuudulikkuse (seisund, kui süda ei jõua vastavalt keha vajadustele piisavalt verd pumbata) raviks;
sümptomaatilise südamepuudulikkuse vältimiseks südame asümptomaatilise düsfunktsiooniga patsientidel.

2. Mida on vaja teada enne Enap’i võtmist

Ärge võtke Enap’i:

kui olete enalapriili või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
kui ravi AKE inhibiitoritega on teil varem põhjustanud ülitundlikkusreaktsioone huulte, näo, keele ja/või kõri tursega koos neelamis- või hingamisraskustega (angioödeem);
kui teil esineb pärilik angioneurootiline turse või teil on varem mõnel teisel ebaselgel põhjusel angioneurootilist turset esinenud;
kui te olete rohkem kui 3 kuud rase (samuti on parem vältida Enap´i kasutamist raseduse algstaadiumis – vt lõik „Rasedus ja imetamine”);
kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni;
kui te olete võtnud või võtate sakubitriili/valsartaani, mis on pikaajalise (kroonilise) südamepuudulikkuse ravim täiskasvanutel, sest suureneb angioödeemi (kiire turse tekkimine naha all ja sellises piirkonnas nagu kurk) risk.

Kui midagi ülaltoodust käib teie kohta, siis rääkige palun oma arstiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Enap’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui:

teil on probleeme neerudega või neeruarteri ahenemine (neeruarteri stenoos), te olete dehüdreeritud ravi tõttu diureetikumidega (uriini eritumist soodustavad ravimid), saate dialüüsravi, olete soolavaesel dieedil, võtate kaaliumi sisaldavaid toidulisandeid või kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid, olete hiljuti rohkelt oksendanud või on teil esinenud tugev kõhulahtisus;
võtate ravimeid südameklapi või mõne muu südamehaiguse raviks;
teil on maksatalituse häired;
teil on vereloomehäired, näiteks valgete vereliblede madal tase või nende puudumine, vereliistakute madal tase või punaste vereliblede madal tase;
teil on madal vererõhk (te tunnete seda nõrkustunde ja pearinglusena, eriti seistes);
teil on hiljuti olnud neerusiirdamine ja võtate ravimeid, et vältida äratõukereaktsiooni;
teil on mõni muu immuunhaigus või allergia;
teil on varem esinenud allergiline reaktsioon näo, huulte, keele või kõri tursega, millega kaasnes neelamis- või hingamisraskus;
te võtate diabeediravimeid;
teil tekib naha ja silmavalgete kollasus (itkerus);
teil esineb pikaajaline püsiv kuiv köha;
te võtate liitiumi;
kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit, suureneb angioödeemi (kiire nahaalune turse näiteks kõri piirkonnas) tekkimise risk: ratsekadotriil (kasutatakse kõhulahtisuse raviks),
temsiroliimus, siroliimus, everoliimus (kasutatakse siirdatud elundite äratõuke ennetamiseks ja vähi raviks), vildagliptiin (kasutatakse suhkurtõve raviks).
kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks: angiotensiin II retseptori antagonist lüh AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid; aliskireen.

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaaliumi) sisaldust veres.Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Enap’i“. Kui teie arst (ka hambaarst) planeerib kirurgilist operatsiooni, anesteetikumide manustamist, hemodialüüsi või mõnda muud verepuhastus protseduuri, või ravi, mis vähendab mesilase või vaablase nõelamisest tingitud allergiat (desensibilisatsioon); öelge oma arstile, et te võtate enalapriili.

Mustanahalistel patsientidel on Enap vererõhu langetamisel vähem tõhus kui mittemustanahalistel patsientidel.

Lapsed ja noorukid Andmed Enap`i kasutamise kohta kõrge vererõhuga lastel on piiratud. Enap`i ei ole soovitatav kasutada vastsündinutel ja neerutalituse häiretega lastel.

Muud ravimid ja Enap Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Olge eriti tähelepanelik, kui võtate ravi ajal Enap`ga järgnevaid ravimeid:

teised vererõhku alandavad ravimid, nagu beeta-blokaatorid või vett väljaviivad tabletid (diureetikumid),

kaaliumilisandid (sh soolaasendajad), kaaliumi säästvad diureetikumid ja muud ravimid, mis võivad suurendada kaaliumi sisaldust teie organismis (nt hepariin, mida kasutatakse vere vedeldamiseks trombide tekke vältimiseks, trimetoprim ja ko-trimoksasool ehk trimetoprim/sulfametoksasool, mida kasutatakse bakterite põhjustatud nakkuste raviks ja immunosupressant tsüklosporiin, mida kasutatakse siirdatud elundite äratõukereaktsioonide vältimiseks),
teatud valu- ja liigesepõletiku vastased ravimid,
atsetüülsalitsüülhape,
psüühikahäirete ravimid (sealhulgas liitium),
diabeediravimid,
artriidi ravis kasutatav kullateraapia (sodium aurothiomalate),
teatud köha ja külmetuse ravimid, mis sisaldavad sümpatomimeetilisi aineid,
verehüüvete lahustamiseks kasutatavad ravimid (trombolüütikumid),
mTOR'i inhibiitor (nt temsiroliimus, siroliimus, everoliimus: ravimid, mida kasutatakse teatud tüüpi vähi raviks või siirdatud elundite äratõuke ennetamiseks). Vt ka teavet lõigust „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“.

Kui arst kirjutab teile mistahes ravimit, informeerige teda, et kasutate enalapriili.

Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid:

Kui te võtate angiotensiin II retseptori antagonisti (AIIRA) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Ärge võtke Enap’i“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”)

Enap koos toidu, joogi ja alkoholiga Enap´i võib võtta söögiaegadest sõltumatult. Ärge tarvitage Enap-ravi ajal alkoholi, kuna see võib tugevdada enalapriili vererõhku alandavat toimet.

Rasedus ja imetamine Enne ravimi kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Enap`i võtmise ajal võib esineda pearinglust ja väsimust. Sellisel juhul ärge juhtige autot ega töötage masinatega.

„naatriumivaba“.

3. Kuidas Enap´i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Vähenenud neerufunktsiooniga patsiendid Ravimiannuse määrab teie arst ja see sõltub teie neerufunktsioonist. Hemodialüüsi patsient Kui te saate dialüüsravi võtke 2,5 mg Enap´i ööpäevas; päevadel, mil dialüüsi ei tehta, määrab annuse arst olenevalt sellest, kui madal on teie vererõhk.

20 kg kuni 50 kg kaaluvatele lastele on 2,5 mg enalapriili üks kord ööpäevas
kehakaaluga üle 50 kg on 5 mg enalapriili üks kord ööpäevas.

Annus kohandatakse vastavalt lapse vajadustele:

maksimaalselt 20 mg lastele kehakaaluga 20 kg kuni vähem kui 50 kg kaaluvatele lastele,
40 mg lastele kehakaaluga 50 kg ja rohkem.

Enap`i ei soovitata kasutada vastsündinutel ja neerutalituse häiretega lastel.

Kui laps on tablette neelanud, võtke otsekohe ühendust oma arstiga.

Kui te unustate Enap tablette võtta Võtke oma tavaline annus järgmisel ravimi võtmise ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõrvaltoimed liigitatakse sageduse järgi järgmiselt:

Väga sage (võib mõjutada enam kui 1 inimest 10-st):

nägemise hägustumine,
pearinglus,
köha,
iiveldus,
nõrkus.

Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

peavalu, depressioon,
väga madal vererõhk (kaasa arvatud püstitõusmisel tekkiv madal vererõhk), minestus, infarkt või insult, valu rinnus, rütmihäired, stenokardia, kiire südame löögisagedus,
hingamisraskused (düspnoe),
kõhulahtisus, kõhuvalu, maitsetundlikkuse muutused,
nahalööve, allergilised reaktsioonid näo, huulte, keele või kõri paistetusega, mis võib hingamise või neelamise raskeks muuta,
väsimus,
vere kaaliumisisalduse ja kreatiinitaseme tõus.

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

aneemia,
madal veresuhru tase,
segasus, unisus või võimetus magada, närvilisus, torkimise või nõelatorketunne kätes ja jalgades, vertiigo (pöörlemistunne),
madal vererõhk püstitõusmisel, kiire ja tugev südame löögisagedus, infarkt või insult, kõrge riskiga patsientidel ülemäärane vererõhu langus,
nohu, kurguvalu, häälekähedus, astma,
soolesulgus, kõhukinnisus, kõhunäärmepõletik, oksendamine, seedehäired, kõhukinnisus, isupuudus, maoärritus, suukuivus, peptiline haavand,
higistamine, sügelus, nõgestõbi, juustekadu,
vähenenud neerufunktsioon või neerupuudulikkus, valgusisaldus uriinis (tehakse kindlaks analüüsiga),
impotentsus,
lihaskrambid, õhetus, helin kõrvades, haigustunne, palavik,
uriini kõrge valgusisaldus, madal vere naatriumisisaldus.

Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):

verepildi muutused, vähenenud punaste ja valgete vereliblede arv, vereliistakute vähenenud arv, autoimmuunhaigused,
ebatavalised unenäod või unehäired,
külmad käed ja jalad (Raynoud sündroom),
kopsuinfiltraadid, kopsupõletik, ninapõletik,
põletik ja haavandid suus, keelepõletik,
maksapuudulikkus, maksapõletik, ikterus (naha või silmavalgete kollasus),,

naha punetamine ja kestendamine, villid ja kipitavad haavad, eriti kätel, jalgadel ning suu ümbruses (Stevensi-Johnsoni sündroom), naha irdumine,
uriinihulga vähenemine,
rindade suurenemine meestel,
maksaensüümide aktiivsuse või bilirubiinisisalduse suurenemine.

Väga harv (võib mõjutada 1 inimest 10000-st):

soole paistetus.

5. Kuidas Enap`i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast „EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Enap sisaldab

Toimeaine on enalapriilmaleaat. Enap üks tablett sisaldab vastavalt 5 mg, 10 mg või 20 mg enalapriilmaleaati, mis vastab 3,8 mg, 7,6 mg või 15,3 mg enalapriilile.
Teised abiained on Enap 5 mg tablettidel laktoosmonohüdraat, hüdroksüpropüültselluloos, maisitärklis, naatriumvesinikkarbonaat, talk ja magneesiumstearaat.
Teised abiained on Enap 10 mg tablettidel laktoosmonohüdraat, maisitärklis, naatriumvesinikkarbonaat, talk, magneesiumstearaat, punane raudoksiid (E 172).
Teised abiained on Enap 20 mg tablettidel laktoosmonohüdraat, maisitärklis, naatriumvesinikkarbonaat, talk, magneesiumstearaat, punane raudoksiid (E 172) ja kollane raudoksiid (E172). Vt lõik 2 „Enap sisaldab laktoosi ja naatriumi”.

Kuidas Enap välja näeb ja pakendi sisu Enap 5 mg tabletid: ümmargused, valged, kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. Enap 10 mg tabletid: ümmargused, lamedad, punakaspruunid, ühel küljel poolitusjoonega tabletid, mis on kaldservadega ja üksikute valgete või tumepunaste täppidega tableti pinnal ja massis. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks. Enap 20 mg tabletid: ümmargused, lamedad, heleoranžid, ühel küljel poolitusjoonega tabletid, mis on kaldservadega ja üksikute valgete või tumepruunikaspunaste täppidega tableti pinnal ja massis. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Enap on saadaval 5 mg, 10 mg ja 20 mg tablettidena. Pakend sisaldab 20, 30, 60 või 90 tabletti blistrites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141 11314 Tallinn Telefon (+372) 6671658

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Enap, 1,25mg/ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süstelahust (1 ampull) sisaldab toimeainena 1,25 mg enalaprilaati. INN. Enalaprilatum

Teadaolevat toimet omavad abiained: 1 ml süstelahust (1 ampull) sisaldab 9 mg bensüülalkoholi ja 2,5 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus. Süstelahus on selge ja värvitu.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Arteriaalse hüpertensiooni ravi juhul, kui suukaudne ravi ei ole võimalik.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Tavaline soovitatav annus arteriaalse hüpertensiooni ja hüpertensiivse kriisi korral on 1,25 mg enalaprilaati (1 ampull) iga 6 tunni järel. Tavaliselt kestab enalaprilaatravi 48 tundi. Seejärel tuleks patsient üle viia suukaudsele ravile enalapriili tablettidega. Hüpertensiooniga patsientidel, kes viiakse suukaudselt enalapriilravilt üle ravile süstitava enalaprilaadiga, on annuseks 1,25 mg (1 ampull) iga 6 tunni järel. Intravenoosselt ravilt suukaudsele ravile üle minnes on enalapriili soovitatavaks algannuseks 5 mg üks kord ööpäevas, millele järgneb vajadusel annuse täpsem kohandamine. Enalaprilaadi annused kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel sõltuvad nende kreatiniini kliirensi väärtusest.

Eakad Annuste määramisel tuleb eakate patsientide puhul lähtuda neerufunktsioonist (vt lõik 4.4)

Neerukahjustusega patsiendid Patsientidele, kelle kreatiniini kliirens on üle 0,5 ml/s (kreatiniinisisaldus seerumis kuni 265 µmol/l) manustatakse enalaprilaati tavalises annuses – 1,25 mg (1 ml) iga 6 tunni järel. Patsientidele, kelle kreatiniini kliirens on alla 0,5 ml/s (kreatiniini sisaldus seerumis üle 265 µmol/l), manustatakse enalaprilaati algannuses 0,625 mg (0,5 ml). Kui ühe tunni möödudes on kliiniline toime ebapiisav, võib korrata 0,625 mg (0,5 ml) annuse manustamist. Järgnevate annuste suurus on 1,25 mg (1 ml) iga

6 tunni järel. Minnes üle intravenoosselt ravilt suukaudsele ravile, on patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on üle 0,5 ml/s (kreatiniini kontsentratsioon seerumis kuni 265 µmol/l) enalapriili tablettide soovitatavaks algannuseks 5 mg üks kord ööpäevas ning nendel patsientidel, kellel on kreatiniini kliirens alla 0,5 ml/s (kreatiniinisisaldus seerumis üle 265 µmol/l) 2,5 mg üks kord ööpäevas. Hemodialüüsipatsientidel on soovitatavaks annuseks 0,625 mg (0,5 ml) enalaprilaati iga 6 tunni järel. Diureetikumravil patsientidele on soovitatav algannus 0,625 mg enalaprilaati (0,5 ml). Kui ühe tunni möödudes on kliiniline toime ebapiisav, võib korrata 0,625 mg (0,5 ml) annuse manustamist.

Järgnevate annuste suurus on 1,25 mg (1 ml) 6-tunniste intervallide järel. Minnes üle suukaudsele ravile patsientidel, kellel piisava kliinilise toime andis enalaprilaadi annustamisskeem 0,625 mg iga 6 tunni järel, on neil enalapriili soovitatavaks annuseks 2,5 mg üks kord ööpäevas.

Hemodialüüsipatsiendid Hemodialüüsipatsientidel on soovitatavaks annuseks 0,625 mg (0,5 ml) enalaprilaati iga 6 tunni järel.

Lapsed Enap süstelahuse ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 18- aasta ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis Enalaprilaati tuleb manustada aeglase intravenoosse süstena, mis kestab vähemalt 5 minutit. Süstelahuse võib lahjendada ka 50 ml sobivas infusioonilahuses (5% glükoos, füsioloogiline naatriumkloriidi lahus, 5% glükoos füsioloogilises naatriumkloriidi lahuses, 5% glükoos Ringer- laktaadis).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
Varasema AKE inhibiitorite manustamisega seoses tekkinud angioödeem.
Pärilik angioödeem või idiopaatiline angioödeem.
Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).
Enap süstelahuse samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m ) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
Samaaegne kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga. Ravi Enap’iga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt ka lõigud 4.4 ja 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sümptomaatiline hüpotensioon Tüsistumata hüpertensiooniga haigetel esineb sümptomaatilist hüpotensiooni harva. Hüpertensiooniga haigetel, kes saavad raviks Enap süstelahust, võib hüpotensioon tõenäoliselt tekkida tsirkuleeriva plasma hulga vähenemise foonil, st diureetilise ravi toimel, soolapiirangutega dieedi toimel, dialüüsravil, aga ka diarröa või oksendamise korral (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Sümptomaatilist hüpotensiooni on täheldatud südamepuudulikkusega haigetel, kaasneva neerupuudulikkusega või ilma. Sagedamini võib see esineda südamepuudulikkuse raskemate vormidega haigetel, kelle ravis kasutatakse suurtes annustes lingudiureetikume, kellel esinevad hüponatreemia või neerufunktsiooni häired. Neil patsientidel tuleb ravi alustada arstliku järelevalve all ning nad tuleb alati jälgimisele jätta ka Enap süstelahuse ja/või diureetikumi annuse korrigeerimise ajaks. Samuti tuleb jälgida südame isheemiatõve ja ajuveresoonkonna haigustega patsiente, kellel võib tugev vererõhu langus lõppeda müokardiinfarkti või ajuinsuldiga.

Hüpotensioon ja selle põhjustatud rasked tagajärjed on haruldased ja mööduvad. Seda saab vältida, lõpetades diureetikumide kasutamise ja kui võimalik, siis enne ravi alustamist Enap´iga olla madala soolasisaldusega dieedil. Teistel mainitud tingimustel või kui ravi diureetikumidega ei ole võimalik

katkestada, on soovitatav alustada ravi poolega tavalisest enalaprilaadi annusest (½ ampulli).

Hüpotensiooni tekkimisel tuleb patsient panna lamama madala peaalusega asemele. Vajadusel tuleb vereplasma mahtu korrigeerida 0,9% naatriumkloriidi lahuse infusiooniga. Hüpotensioon ja selle tõsisemad tagajärjed on harvad ja loomult ajutised. Mööduv hüpotensioon ei ole vastunäidustuseks edasisele enalaprilaat-ravile. Sellega ei kaasne tavaliselt probleeme, kui eelnevalt on vererõhku tõstetud veremahu suurendamise teel.

Mõnel südamepuudulikkusega patsiendil, kellel on normaalne või madal vererõhk, võib Enap süstelahuse toimel vererõhk veelgi langeda. Selline vastus ravimile on prognoositav ja ei ole tavaliselt ravi lõpetamise näidustuseks. Hüpotensiooni sümptomite ilmnemisel võib vajalikuks osutuda annuse vähendamine ja/või diureetikumi ja/või Enap süstelahuse manustamise lõpetamine.

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel. Aordi- või mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia Nagu kõiki vasodilataatoreid, tuleb AKE inhibiitoreid kasutada ettevaatusega vasaku vatsakese valvulaarse ja väljavoolu takistusega patsientidel ning nende kasutamist tuleks vältida kardiogeense šoki ja hemodünaamiliselt olulise väljavoolu takistuse korral.

Neerufunktsiooni häired Neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens <80 ml/min) patsientidel tuleks enalapriili algannust kohandada vastavalt patsiendi kreatiniini kliirensile (vt lõik 4.2) ja edaspidi arvestada patsiendil saadud ravivastust. Regulaarne kaaliumi ja kreatiniini sisalduse jälgimine kuulub nende patsientide puhul tavapärase ravipraktika juurde.

Mõnedel hüpertensiooniga patsientidel, kellel ei ole varem ilmset neeruhaigust esinenud, on enalapriili ja diureetikumide samaaegsel manustamisel esinenud vere uurea ja kreatiniinisisalduse suurenemist. Vajalikuks võib osutuda enalapriili annuste vähendamine ja/või diureetikumi manustamise lõpetamine. Selline situatsioon viitab neeruarteri stenoosi võimalusele (vt lõik 4.4).

Renovaskulaarne stenoos Bilateraalse neeruarterite stenoosiga või ühe funktsioneeriva neeru arteri stenoosiga patsientide ravimisel AKE inhibiitoritega on suurenenud oht hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks. Neerufunktsiooni langusega võib kaasneda ainult vähene muutus vereseerumi kreatiniini tasemetes. Nendel patsientidel tuleb ravi alustada hoolika meditsiinilise järelvalve all, kasutades madalaid annuseid, tõstes ravimi annust ettevaatlikult ja jälgides samaaegselt neerufunktsiooni.

Neerusiirdamine Hiljuti siirdatud neeruga patsientide puhul Enap süstelahuse kasutamise kogemused puuduvad. Seetõttu ei ole ravi Enap süstelahusega soovitatav.

Maksakahjustus

Harvadel juhtudel on AKE inhibiitoreid seostatud sündroomiga, mis algab kolestaatilise ikteruse või hepatiidiga ja progresseerub fulminantseks maksanekroosiks ja (mõnikord) lõpeb surmaga. Selle sündroomi tekkemehhanism ei ole teada. Kui AKE inhibiitoreid manustavatel patsientidel tekib nahakollasus või märkimisväärne maksaensüümide tõus, tuleb AKE inhibiitorite manustamine lõpetada ja teostada vastavat järelkontrolli.

Neutropeenia/agranulotsütoos AKE inhibiitoreid manustavatel patsientidel on kirjeldatud neutropeenia/agranulotsütoosi, trombotsütopeenia ja aneemia teket. Normaalse neerufunktsiooni ja teiste komplitseerivate faktoriteta patsientidel tekib neutropeeniat harva. Enalapriili tuleb äärmise ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esineb veresoonte kollageenhaigus, kes saavad immunosupresseerivat ravi, kes manustavad allopurinooli või prokaiinamiidi või kellel esineb mitu komplitseerivat faktorit samaaegselt. Eelnev kehtib eelkõige neerufunktsioonihäire esinemise korral. Osadel sellistest patsientidest tekkisid tõsised infektsioonid, mis vähestel juhtudel ei allunud antibakteriaalsele ravile. Kui nende patsientide puhul kasutatakse enalapriili, on soovitatav perioodiliselt jälgida leukotsüütide arvu. Samuti tuleb patsiente juhendada, et nad teavitaksid arsti kõikidest tekkinud infektsiooninähtudest.

Ülitundlikkus/angioneurootiline turse AKE inhibiitorite, sh Enap’i süstelahuse kasutamisel on esinenud näo, jäsemete, huulte, keele, neelu ja/või kõri angioneurootilist turset. Turse võib tekkida kogu ravi vältel. Sellistel juhtudel tuleb Enap süstelahuse manustamine viivitamatult lõpetada ja tagada haige pidev järelevalve kuni sümptomite täieliku kadumiseni. Isegi kui turse haarab ainult keele, ilma respiratoorse distressita, võib haige vajada pikemaajalist jälgimist, sest ravi antihistamiinikumide ja kortikosteroididega ei pruugi olla piisav. Angioödeemiga seotud kõri- või keeletursest tingitud surmajuhtumeid on kirjeldatud väga harva. Kui tursest on haaratud keel, häälepaelad või kõri, tekib suurema tõenäosusega hingamisteede obstruktsioon, eriti kui anamneesis on hingamisteede operatsioon. Kui keel, häälepaelad või kõri on tursest haaratud, mis tõenäoliselt põhjustab hingamisteede obstruktsiooni, tuleb haigele kohe manustada naha alla adrenaliini 1:1000 lahust (0,3 ml...0,5 ml) ja/või hoida hingamisteed vabad.

Mustanahalistel AKE inhibiitoritega ravitud patsientidel on angioödeemi esinenud sagedamini kui mitte-mustanahalistel patsientidel. Kui patsiendil on varem esinenud AKE inhibiitor-raviga mitteseotud angioödeemi, võib AKE inhibiitorite manustamisel angioödeemi tekkeoht suurenenud olla (vt lõik 4.3).

AKE inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud angioödeemi suurenenud riski tõttu. Ravi sakubitriili/valsartaaniga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast enalapriili annust. Ravi enalapriiliga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

AKE inhibiitorite samaaegne kasutamine koos ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga võib suurendada angioödeemi (nt hingamisteede või keele turse koos hingamishäirega või ilma) riski (vt lõik 4.5). Ravi alustamisel ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga patsiendil, kes juba võtab AKE inhibiitorit, tuleb olla ettevaatlik.

Anafülaktilised reaktsioonid kiletiivaliste mürgiga teostatud desensibiliseeriva ravi ajal Patsientidel, kes said kiletiivaliste mürgiga teostatud desensibiliseeriva ravi ajal AKE inhibiitoreid, on harva esinenud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone. Neid reaktsioone saab vältida AKE inhibiitorite manustamise ajutise katkestamisega enne iga desensitisatsiooni.

Anafülaktilised reaktsioonid LDL-afereesi ajal Patsientidel, kes said dekstraansulfaadiga läbiviidud LDL–afereesi ajal AKE inhibiitoreid, on harva esinenud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone. Neid reaktsioone saab vältida AKE inhibiitorite manustamise ajutise katkestamisega enne igat afereesi.

Hemodialüüsravi saavad patsiendid Suure läbilaskevõimega dialüüsimembraanide (nt AN 69) kasutamisel hemodialüüsravi saavatel AKE inhibiitoreid manustavatel patsientidel on esinenud anafülaktoidseid reaktsioone. Nende patsientide puhul tuleb mõelda teist tüüpi dialüüsimembraani või muu antihüpertensiivse ravimi kasutamisele.

Hüpoglükeemia Suukaudseid diabeediravimeid manustavaid või insuliinravi saavaid diabeediga patsiente, kes alustavad AKE inhibiitori kasutamist, tuleb õpetada ennast hoolikalt jälgima hüpoglükeemia suhtes, eriti kombineeritud ravi esimestel kuudel (Vt lõik 4.5)

Köha AKE inhibiitorite kasutamisel on täheldatud köha. Tüüpiline köha on ebaproduktiivne ja püsiv ning kaob pärast ravi lõppu. AKE inhibiitoritest tingitud köhaga tuleb arvestada köha diferentsiaaldiagnoosimisel.

Kirurgia/anesteesia Suurte operatsioonide või anesteesia ajal, kus kasutatakse hüpotensiooni esilekutsuvaid aineid, blokeerib enalapriil angiotensiin II tekke reniini kompensatoorse vabanemise järgselt. Kui hüpotensiooni tekke põhjuseks on eeltoodud mehhanism, saab seda korrigeerida veremahu suurendamisega. Hüperkaleemia AKE inhibiitorid võivad põhjustada hüperkaleemiat, sest need inhibeerivad aldosterooni vabanemist. Normaalse neerutalitlusega patsientidel ei ole see toime oluline. Hüperkaleemia riskifaktorid on neerupuudulikkus, hüpoaldosteronism, neerufunktsiooni halvenemine, vanus (> 70 eluaasta), diabeet, kaasuvad seisundid, eriti dehüdratsioon, äge kardiaalne dekompensatsioon, metaboolne atsidoos ja kaaliumi säästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandite ja kaaliumi sisaldavate soolaasendajate samaaegne kasutamine või selliste ravimite manustamine, mis võivad suurendada kaaliumi sisaldust seerumis (nt hepariin, trimetoprim või ko- trimoksasool ehk trimetoprim/sulfametoksasool ja eriti aldosterooni antagonistid või angiotensiini retseptorite blokaatorid). Kaaliumilisandite, kaaliumi säästvate diureetikumide või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate kasutamine eriti neerufunktsiooni häiretega patsientidel võib viia seerumi kaaliumisisalduse olulise suurenemiseni. Hüperkaleemia võib põhjustada tõsiseid, mõnikord surmaga lõppevaid südame rütmihäireid. AKE inhibiitoreid kasutavatel patsientidel tuleb kaaliumi säästvaid diureetikume ja angiotensiini retseptori blokaatoreid kasutada ettevaatlikult ning jälgida seerumi kaaliumisisaldust ja neerutalitlust (vt lõik 4.5).

Liitium Liitiumi ja enalapriili samaaegne manustamine ei ole üldiselt soovitatav (vt lõik 4.5). AKE inhibiitori ja angiotensiini retseptori blokaatori samaaegne manustamine AKE inhibiitori kombineerimine angiotensiin II retseptori antagonistiga peab piirduma individuaalselt määratletud juhtudega koos neerufunktsiooni, vere kaaliumisisalduse ja vererõhu hoolika jälgimisega (vt lõik 4.5).

Lapsed Enalapriili ohutus ja efektiivsus lastel ei ole veel piisavalt uuritud.

Rasedus Raseduse ajal ei tohi alustada ravi AKE inhibiitoritega. Välja arvatud juhul, kui AKE inhibiitorravi jätkamist peetakse vältimatuks, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia mõne muu antihüpertensiivse ravimi kasutamisele, millel on tõestatud ohutusprofiil raseduse ajal. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AKE inhibiitoritega otsekohe lõpetada ning alustada sobivat alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Rassilised erinevused

Sarnaselt teiste angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega on ka enalapriil ilmselt mustanahalistel patsientidel vererõhu alandamisel vähem efektiivne kui mitte-mustanahalistel; seda tõenäoliselt seoses madala reniini taseme kõrge levimusega mustanahaliste hüpertensiooniga patsientide populatsioonis.

Enap sisaldab bensüülalkoholi ja naatriumi. See ravim sisaldab 9 mg bensüülalkoholi ühes ampullis. Bensüülalkohol võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Suuri koguseid tuleb kasutada ettevaatusega ja ainult vajadusel, eriti maksa- ja neerukahjustuse korral kumuleerumise ja toksilisuse (metaboolne atsidoos) riski tõttu. See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes ampullis, see tähendab on põhimõtteliselt "naatriumivaba".

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kaaliumit säästvad diureetikumid, kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad Kuigi seerumi kaaliumisisaldus jääb tavaliselt normi piiresse, võib mõnel enalapriiliga ravitud patsiendil tekkida hüperkaleemia. Samaaegne kaaliumi säästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid) ning kaaliumilisandite või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine võib põhjustada seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärset suurenemist. Ettevaatlik tuleb olla ka enalapriili manustamisel koos teiste seerumi kaaliumisisaldust suurendavate ravimitega, nagu trimetoprim ja kotrimoksasool (trimetoprim/sulfametoksasool), sest trimetoprim toimib teadaolevalt kaaliumi säästva diureetikumina, nagu amiloriid. Seetõttu ei ole enalapriili kombinatsioon eelmainitud ravimitega soovitatav. Kui nende ravimite samaaegne kasutamine on näidustatud, tuleb seda teha ettevaatusega ja seerumi kaaliumisisaldust sageli kontrollides (vt lõik 4.4). Diureetikumid (tiasiidid või lingudiureetikumid) Kui eelnevalt on saadud ravi kõrgetes annustes diureetikumidega, võib ravi alustamine enalapriiliga põhjustada vedelikupuudust ja suurendada hüpotensiooni riski (vt lõik 4.4). Hüpotensiivset toimet saab vähendada diureetikumide ärajätmisega, vedeliku või soolade manustamise suurendamisega või alustades ravi enalapriili madalate annustega.

Teised antihüpertensiivsed ravimid Nende ravimite samaaegne kasutamine võib suurendada enalapriili hüpotensiivset toimet. Nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teiste vasodilataatorite samaaegne kasutamine võib vererõhku alandada veelgi.

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda neerupuudulikkuse) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Liitium AKE inhibiitorite ja liitiumi samaaegsel kasutamisel on kirjeldatud pöörduvat liitiumi sisalduse tõusu seerumis ja toksiliste toimete sagenemist. Tiasiid-diureetikumide samaaegne kasutamine võib liitiumi taset veelgi tõsta ja suurendada riski liitiumi toksiliste nähtude tekkeks. Enalapriili manustamine koos liitiumiga ei ole soovitatav. Kui see kombinatsioon osutub aga vajalikuks, tuleb hoolikalt jälgida liitiumi taset seerumis (vt lõik 4.4).

Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid/narkootilised ained AKE inhibiitoritega samaaegselt teatud anesteetiliste ravimite, tritsükliliste antidepressantide ja antipsühhootikumide kasutamisel võib vererõhku langetav toime tugevneda (vt lõik 4.4).

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVAd) Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVAd), kaasa arvatud selektiivsed tsüklooksügenaas-2 COX-2) inhibiitorid, võivad vähendada diureetikumide ja antihüpertensiivsete ravimite toimet. Seetõttu võib diureetikumide või angiotensiin II retseptori antagonistide ja AKE inhibiitorite

antihüpertensiivne toime MSPVAde, kaasa arvatud selektiivsed COX-2 inhibiitorid, mõjul nõrgeneda. MSPVAde (kaasa arvatud COX-2 inhibiitorid) ja angiotensiin II retseptori antagonistide või AKE inhibiitorite koosmanustamisel avaldub kaaliumitaset tõstev toime ning see võib põhjustada neerufunktsiooni häire süvenemist. Need toimed on tavaliselt mööduvad. Harvadel juhtudel võib tekkida äge neerupuudulikkus, seda eelkõige neerufunktsiooni häirega patsientidel (näiteks vanuritel või vähenenud vedelikumahuga, sh diureetilist ravi saavatel patsientidel). Seetõttu tuleb seda kombinatsiooni neerufunktsiooni häirega patsientidele manustada ettevaatusega. Patsiendid peavad olema adekvaatselt hüdreeritud, samaaegse ravi korral tuleb ravi alustamisel ja seejärel perioodiliste ajavahemike tagant kaaluda neerufunktsiooni jälgimise vajadust.

Kullapreparaadid Süstitavat kullapreparaati (naatriumaurotiomalaati) ja samaaegselt AKE inhibiitorit (sh enalapriili) saavatel patsientidel on harva kirjeldatud nitritoidseid reaktsioone (mille sümptomiteks on näo õhetus, iiveldus, oksendamine ja hüpotensioon).

Sümpatomimeetikumid Sümpatomimeetikumid võivad AKE inhibiitorite antihüpertensiivset toimet vähendada.

Sakubitriil/valsartaan AKE inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud, kuna see suurendab angioödeemi riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Ratsekadotriil, mTORi (imetajate rapamütsiini märklaua) inhibiitorid ja vildagliptiin AKE inhibiitorite samaaegne kasutamine ratsekadotriili, mTORi inhibiitori (nt temsiroliimus, siroliimus, everoliimus) ja vildagliptiiniga võib põhjustada angioödeemi suurenenud riski (vt lõik 4.4).

Ko-trimoksasool (trimetoprim/sulfametoksasool) Samaaegselt ko-trimoksasooli (trimetoprim/sulfametoksasool) saavatel patsientidel on suurem risk hüperkaleemia tekkeks (vt lõik 4.4).

Diabeediravimid Epidemioloogiliste uuringute põhjal võib AKE inhibiitorite ja diabeedivastaste ravimite (insuliin, peroraalsed hüpoglükeemilised ravimid) koos manustamine põhjustada veresuhkrut alandava toime tugevnemist ja ohtu hüpoglükeemia tekkeks. Tõenäosus sellise koostoime tekkeks oli suurem kombineeritud ravi kasutamise esimestel nädalatel ja neerupuudulikkusega patsientidel. (vt lõigud 4.4 ja 4.8.)

Alkohol Alkohol tugevdab AKE inhibiitorite hüpotensiivset toimet.

Atsetüülsalitsüülhape, trombolüütilised ravimid ja beeta-blokaatorid Enalapriili manustamine koos atsetüülsalitsüülhappe (kardioloogilistes annustes), trombolüütiliste ravimite ja beeta-blokaatoritega on ohutu.

Tsüklosporiin AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel koos tsüklosporiiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Hepariin AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel hepariiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus

AKE inhibiitoreid ei soovitata kasutada raseduse esimese trimestri jooksul (vt lõik 4.4). AKE inhibiitorite kasutamine on vastunäidustatud raseduse teise ja kolmanda trimestri jooksul (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Epidemioloogilised andmed ei näita teratogeensuse riski pärast kokkupuudet AKE inhibiitoritega raseduse esimesel trimestril; siiski ei saa välistada riski vähest suurenemist. Välja arvatud juhul, kui AKE inhibiitorravi jätkamist peetakse vältimatuks, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia mõne muu antihüpertensiivse ravimi kasutamisele, millel on tõestatud ohutusprofiil raseduse ajal. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AKE inhibiitoritega otsekohe lõpetada ja vajaduse korral alustada alternatiivset ravi.

Ravi AKE inhibiitoritega raseduse teisel ja kolmandal trimestril põhjustab fetotoksilisust (neerufunktsiooni langus, oligohüdramnion, aeglustunud kolju luustumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3). Emal on esinenud oligohüdramnioni, eeldatavasti loote neerufunktsiooni nõrgenemise tõttu, ning see võib põhjustada jäsemete kontraktuure, näo-kolju väärarendeid ja kopsude hüpoplastilist arengut.

Kui kokkupuude AKE inhibiitoritega on toimunud raseduse teisel trimestril, on soovitatav neerufunktsiooni ja kolju ultraheliuuring. Lapsi, kelle emad on võtnud AKE inhibiitoreid, tuleb tähelepanelikult jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine Piiratud farmakokineetilised andmed näitavad ravimi väga madalat kontsentratsiooni rinnapiimas (vt lõik 5.2). Kuigi need kontsentratsioonid tunduvad olevat kliiniliselt ebaolulised, ei soovitata Enap’i kasutada rinnaga toitmise ajal enneaegsetel imikutel ja esimestel nädalatel pärast sünnitust, sest esineb hüpoteetiline risk kardiovaskulaarsete ja renaalsete toimete tekkeks ning puudub piisav kliiniline kogemus. Suuremate imikute puhul võib Enap’i kasutamist rinnaga toitmise ajal kaaluda juhul, kui ravi on emale vajalik ja last jälgitakse võimalike kõrvaltoimete suhtes.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Puuduvad tõendid Enap süstelahuse mõju kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Autojuhtimisel või masinate käsitsemisel tuleb arvestada, et aeg-ajalt võib enalapriili kasutamisel tekkida pearinglus või väsimus.

4.8 Kõrvaltoimed

Väga sage (≥1/10);
Sage (≥1/100, <1/10)
Aeg-ajalt (≥1/1000, <1/100)
Harv (≥1/10 000, <1/1000)
Väga harv (<1/10 000)
Teadmata sagedusega (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Kõrvaltoimete tabel Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Väga Teadmata Vere ja lümfi- aneemia (sh neutropeenia, süsteemi aplastiline ja hemoglobiini häired hemolüütiline) vähenemine,

Endokriin- anti- süsteemi diureetilise häired hormooni Ainevahetus- hüpoglükeemia ja toitumis- (vt lõik 4.4) häired Psühhiaatri- depressioon segasus, ebaharilikud lised häired närvilisus, unenäod, unehäired Närvisüsteemi pearinglus peavalu, somnolentsus, häired sünkoop, paresteesia, Silma ähmane kahjustused nägemine Kõrva ja tinnitus labürindi kahjustused Südame häired valu rindkeres, südame- Vaskulaarsed hüpotensioon õhetus, Raynaud’ fenomen häired (sh ortostaatiline Respiratoor- köha düspnoe rinorröa, kopsuinfiltraadid, sed, rindkere kurgu valu, riniit, ja medias- hääle kähedus, allergiline alveoliit/ tiinumi häired bronhospasm/ eosinofiilne Seedetrakti iiveldus Kõhulahtisus, soolesulgus, stomatiit/ aftoosne Soole häired kõhuvalu, kõhunäärme- haavandumine, angio-

Maksa ja maksapuudulikkus, sapiteede hepatiit – häired hepatotsellulaarne

Naha ja lööve, higistamine, multiformne nahaaluskoe ülitundlikkus/ nahasügelus, erüteem, Stevensi- kahjustused angioneuroo- nõgestõbi, Johnsoni sündroom, Lihaste, lihaskrambid luustiku ja sidekoe kahjustused Neerude ja neeru kusevähesus kuseteede talitlushäire, häired neerupuudu- Reproduk- impotentsus günekomastia tiivse süsteemi ja rinnanäär- me häired Üldised häired asteenia väsimus halb ja enesetunne, manustamis- palavik koha reaktsioonid Uuringud hüperkaleemia, uurea tõus maksaensüümide Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

angiotensiin süsteemi blokaadiga ja stuupor. AKE inhibiitorite üleannustamisega seotud sümptomite hulka võivad muuhulgas kuuluda tsirkulatoorne šokk, elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikkus, hüperventilatsioon, tahhükardia, palpitatsioonid, bradükardia, pearinglus, ärevus ja köha. Pärast 300 mg ja 440 mg enalapriili sissevõtmist suureneb enalaprilaadi tase vereseerumis vastavalt 100 ja 200-kordseks, võrreldes tavaliste terapeutiliste annuste manustamisel saavutatavate tasemetega.

Ravi Hüpotensiooni tekkimisel tuleb patsient asetada lamavasse asendisse ja paigutada pea alla madal padi. Tavaliseks ravivõtteks on 0,9% naatriumkloriidi lahuse intravenoosne infusioon. Võimalusel võib kaaluda angiotensiin II infusiooni ja/või katehhoolamiinide intravenoosset manustamist.. Enalaprilaati saab üldvereringest eemaldada hemodialüüsi teel (vt lõik 4.4, Hemodialüüsravi saavad patsiendid). Ravile allumatu bradükardia korral tuleb paigaldada südamestimulaator. Pidevalt tuleks jälgida elulisi näitajaid ning elektrolüütide ja kreatiniini kontsentratsioone vereseerumis.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, ATC-kood C09AA02. Toimemehhanism Enalaprilaat on parenteraalselt manustatav hüpertensioonivastane ravim, mis kuulub angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorite ravimrühma.

Farmakodünaamilised toimed Enalaprilaadi intravenoossel manustamisel väikestes annustes pärsib ravim kiiresti angiotensiini konverteeriva ensüümi toime. AKE inhibeerimise tulemusel toimub veresoonte laienemine ja seeläbi perifeerse vastupanu alanemine, süstoolse ja diastoolse vererõhu ning kopsuarteri keskmise rõhu alanemine, koronaaride verevoolu ajutine tõus, südame indeksi ja väljutusmahu suurenemine (samaagselt löögisagedus ei suurene või suureneb veidi) ning verevoolu jätkumine elutähtsatesse organitesse.

Kliiniline toime on äratuntav 15 minutit peale enalaprilaadi intravenoosset manustamist. Maksimaalne hüpotensiivne toime ilmneb 4 tunniga, toime kestab umbes 6 tundi. Järgneval süstimisel kumulatiivseid efekte hemodünaamikale ega neurohormonaalsele talitlusele ei esine.

Ravimi toime on võrdväärne mõlemal sugupoolel ja igasuguses vanuses. Sarnaselt teistele AKE inhibiitoritele on ka enalaprilaat monoteraapiana efektiivne umbes 60% patsientidest. Koos soolavaese dieedi ja/või diureetikumidega tõuseb efektiivsus umbes 90%-ni.

Ravim ei mõjuta glükoosi, lipoproteiinide, kusihappe ega kolesterooli ainevahetust. Ravimit võib manustada ka patsientidele, kellel lisaks hüpertensioonile esinevad diabeet või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, stenokardia või südame paispuudulikkus. Kuna ravim elimineerub neerude kaudu, tuleb neerupuudulikkusega patsientidel annuseid korrigeerida.

Loomkatsed ja kliinilised uurigud inimestel on näidanud, et enalapriilil ja enalaprilaadil on südamepuudulikkuse ja müokardiinfarktist tingitud vasaku vatsakese kahjustusega patsientidele kasulik toime. Enalaprilaatravi järel lähevad patsiendid üldiselt üle enalapriilravile, seetõttu võib eeldada ravimi head talutavust, vererõhu pikaajalist kontrolli all hoidmist, neerufunktsiooni paranemist ja patsientide elukvaliteedi paranemist.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Reniin-angiotensiin-aldosteroonisüsteemi (RAAS) kahekordne blokaad Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga. ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente. Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel. ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudsel manustamisel imendub enalaprilaat halvasti ja on praktiliselt inaktiivne, seetõttu manustatakse seda ainult veenisiseselt.

Jaotumine Enalaprilaat jaotub süstimise järel hästi peaaegu kõigisse organismi kudedesse. Ta on plasmast detekteeritav veel kuni 96 tundi pärast süstimist. Jaotumise poolväärtusaeg on 4 tundi, maksimaalne kontsentratsioon kujuneb vereplasmas 3...5 tunniga. Seondumises angiotensiini konverteeriva ensüümiga esineb kaks faasi. Väikeste kontsentratsioonide korral (alla 8 ng/ml) seondub enalaprilaat suure afiinsuse ja väikese mahtuvusega seondumiskohtadele, kõige tõenäolisemalt tsirkuleeriva angiotensiini konverteeriva ensüümiga. Kõrgete plasmakontsentratsioonide korral seondub enalaprilaat madala afiinsuse ja suure mahtuvusega seondumiskohtadele, kõige tõenäolisemalt kudedes leiduva angiotensiini konverteeriva ensüümiga. Loomkatsed ja inimestelt saadud kliinilised andmed näitavad, et angiotensiini konverteeriva ensüümiga seondunud enalaprilaadi kogus on alati ühesugune ja ei sõltu annusest. Suuremate annuste kasutamisel pikeneb küll angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibeerimise kestus, kuid mitte inhibeerimise intensiivsus. Umbes 60% enalaprilaadist seondub vereplasma valkudega. Madalas kontsentratsioonis (10 ng/ml) inhibeerib enalaprilaat efektiivselt angiotensiin II formeerumist. Pikaajalisel kasutamisel on järgnevad enalaprilaadi annused eelnevaist pisut väiksema efektiivsusega. Kõige tõenäolisemalt on selle nähtuse põhjuseks angiotensiini konverteeriva ensüümi induktsioon, mitte tahhüfülaksia.

Enalaprilaat on eriti afiinne neerukoe suhtes ja ta ei läbi hematoentsefaalbarjääri. Enalaprilaat läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima.

Biotransformatsioon Ei metaboliseeru.

Eritumine

Eliminatsiooni peamine tee on renaalne, koosnedes nii glomerulaarfiltratsioonist kui ka tubulaarsekretsioonist. Eliminatsioon on mitmefaasiline, see on seletatav enalaprilaadi tugeva seondumisega seerumi angiotensiini konverteeriva ensüümiga. Enalaprilaadi renaalne kliirens on 8,1...9,5 l/t. Eliminatsiooni algfaasis on poolväärtusaeg umbes 11 tundi ja terminaalfaasis umbes 35 tundi.

Neerukahjustus Eelneva neerukahjustusega patsientidel on enalaprilaadi eliminatsioon aeglustunud ning seetõttu tuleb annuseid kohandada täpselt vastavalt neerufunktsioonile (vt Annustamine ja manustamisviis).

Enalaprilaati on võimalik vereringest eemaldada hemodialüüsi abil. Mõningate kirjandusandmete põhjal on hemodialüüsil enalaprilaadi plasma kliirens 39 ml/min, teistel andmetel 62 ml/min.

Teised eripopulatsioonid Maksakahjustuse ja südame paispuudulikkusega patsientidel võivad enalapriili biotransformatsioon ja farmakokineetika häiritud olla. Need haigused ei oma aga mõju enalaprilaadi farmakodünaamikale ja farmakokineetikale.

Eakad Mõningate uuringute andmetel on eakatel patsientidel enalaprilaadi renaalne kliirens väiksem ning on vastavuses kreatiniini kliirensiga. Tundlikkus AKE inhibiitorite sh. enalaprilaadi suhtes on võrdväärne kõigis vanusrühmades. Loomkatsed ja uuringud inimestel viitavad võimalusel, et enalaprilaadi farmakokineetikat mõjutab tõenäoliselt ka ööpäevane rütm.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Erinevatel katseloomaliikidel teostatud toksikoloogilistes uuringutes on näidatud, et nii enalapriilmaleaat kui enalaprilaat on ühekordse manustamise järgselt madala toksilisusega. Enalapriilmaleaadi DL väärtus närilistel (hiirtel ja rottidel) oli suukaudsel manustamisel üle 2 g/kg kohta (või pisut alla selle väärtuse). Koertel oli letaalne annus 250 mg/kg (isastel) ja 125 mg/kg (emastel). DL väärtus närilistel intraperitoneaalse manustamise järgselt oli vahemikus 300…600 mg/kg, subkutaanse manustamise järgselt üle 1 g/kg ja intravenoosse manustamise järgselt ligi 900 mg/kg. Intraperitoneaalsel ja intravenoossel manustamisel oli enalaprilaat hiirtel mittetoksiline – DL väärtus oli >7 g/kg. DL väärtust rottidel intraperitoneaalse ja intravenoosse manustamise järgselt ei ole määratud (>600 mg/kg). Korduva toksilisuse uuirngutes osutus enalapriilmaleaaat madala toksilisusega aineks, kuid suurte annuste pikaajaline kasutamine võib põhjustada neerufunktsiooni ja –morfoloogia muutuseid. KRKA toodetava Enapi korduval intravenoossel ja intramuskulaarsel süstimisel ei avaldunud süsteemseid toksilisi toimeid. Siiski esines Enap süstelahuse rühmas veidi rohkem paikseid kahjustusi (veresoonte ja lihaste vigastusi) kui kontrollrühmas. Reproduktiivsusuuringutes teratogeenset toimet ei ilmnenud, kuid katseloomadel esines fetotoksilisi toimeid. Enalapriilmaleaat ja enalaprilaat ei indutseerinud in vivo ega in vitro testides mutageensust. Kartsinogeenset toimet ei ole täheldatud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Bensüülalkohol Naatriumkloriid Naatriumhüdroksiid Süstevesi

6.2 Sobimatus

0,1 mg/ml amfoteritsiin B ja 1,25 mg/ml enalaprilaadi segamisel 5%-ses dekstroosi vesilahuses moodustus lahuse säilitamisel temperatuuril 21 °C 4 tunni jooksul lahuses kihiline hõljuv hägu. Täheldatud on ka kohest kristallilise sademe teket. See tekkis 4 tunni jooksul 1,25 mg/ml enalaprilaadi ja 1 mg/ml fenütoiini segamisel 0,9% naatriumkloriidi lahuses.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

1 ml ampullid, 5 tk pakendis.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBER

169297

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 9.05.1997 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 4.03.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2019

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Enap, 5 mg tabletid Enap, 10 mg tabletid Enap, 20 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 5 mg, 10 mg või 20 mg enalapriilmaleaati, mis on ekvivalentne 3,8 mg, 7,6 mg või 15,3 mg enalapriiliga. INN. Enalaprilum

Teadaolevat toimet omav abiaine: 5 mg tabletid 10 mg tabletid 20 mg tabletid Laktoos 123.3 mg 118.4 mg 111.9 mg

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett Enap 5 mg tabletid: ümmargused, valged, kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. Enap 10 mg tabletid: ümmargused, punakaspruunid, kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on mõeldud vaid tableti poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks. Enap 20 mg tabletid: ümmargused, heleoranžid, kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on mõeldud vaid tableti poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon. Südamepuudlikkus. Sümptomaatilise südamepuudlikkuse vältimine vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga patsientidel (väljutusfraktsioon ≤ 35%) (vt lõik 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Hüpertensioon Sõltuvalt hüpertensiooni raskusastmest ja patsiendi seisundist (vt allpool) on algannus 5 mg...20 mg. Enalapriili võetakse üks kord ööpäevas. Kerge hüpertensiooni korral on soovitatavaks algannuseks 5…10 mg ööpäevas. Tugevalt aktiveeritud reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteemiga patsientidel (nt renovaskulaarse hüpertensiooni, soolade ja/või vedelikupuuduse, kardiaalse dekompensatsiooni või raske hüpertensiooniga patsiendid) võib pärast algannuse manustamist esineda ülemäärast vererõhu

langust. Sellistel patsientidel on soovitatavaks algannuseks 5 mg või vähem ning ravi tuleb alustada meditsiinilise järelvalve all.

Eelnev ravi diureetikumide suurte annustega võib enalapriilravi alustamisel viia vedeliku kaotuseni ja hüpotensiooni tekkeohuni. Sellistel patsientidel soovitatakse ravi alustada 5 mg või veel väiksema annusega. Võimalusel tuleks diureetikum-ravi katkestada 2…3 päeva enne ravi alustamist Enap tablettidega. Monitoorida tuleks patsiendi neerufunktsiooni ja kaaliumi kontsentratsiooni vereseerumis. Tavaline säilitusannus on 20 mg ööpäevas. Maksimaalne säilitusannus on 40 mg ööpäevas.

Südamepuudulikkus/vasaku vatsakese asümptomaatiline düsfunktsioon Sümptomaatilise südamepuudulikkuse ravis kasutatakse Enap tablette täiendava ravimina diureetikumidele ning vajadusel ka südameglükosiididele või beeta-blokaatoritele. Sümptomaatilise südamepuudulikkuse või vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga patsientidel on Enap tablettide algannuseks 2,5 mg. Algannus tuleb manustada hoolika meditsiinilise järelvalve all, et hinnata ravimi algset toimet vererõhule. Kui Enap tablettidega alustatud südamepuudulikkuse ravi järgselt on saavutatud kontroll sümptomaatilise hüpotensiooni üle (või kui seda ei esinegi), tuleb ravimi annust järk-järgult suurendada kuni tavalise säilitusannuseni 20 mg ööpäevas, mis manustatakse ühekordse annusena või kaheks annuseks jagatuna – sõltuvalt ravimi talutavusest patsiendil. Sellist annuse tiitrimist soovitatakse läbi viia 2…4-nädalase perioodi vältel. Maksimaalseks annuseks on 40 mg ööpäevas, kaheks annuseks jagatuna. Soovitatav annuse tiitrimise skeem südamepuudulikkuse/vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga patsientidel Nädal Annus, mg päevas

1. nädal 1. kuni 3. päev: ühekordse annusena 2,5 mg päevas*

4. kuni 7. päev: 5 mg päevas kaheks annuseks jagatuna

2. nädal 10 mg päevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jagatuna

3. ja 4. nädal 20 mg päevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jagatuna

*Eriti ettevaatlik tuleks olla neerufunktsiooni häirega patsientide või diureetikume kasutavate patsientide ravimisel (vt lõik 4.4).

Nii enne kui pärast ravi alustamist Enap tablettidega tuleb hoolikalt jälgida patsiendi vererõhku ning neerufunktsiooni (vt lõik 4.4), kuna on täheldatud hüpotensiooni ja (harvem) kaasuva neerupuudulikkuse teket. Diureetikumravi saavatel patsientidel tuleks võimalusel nende annust enne Enap ravi alustamist vähendada. Hüpotensiooni ilmnemine pärast Enap tableti esmakordset manustamist ei tähenda, et hüpotensioon kordub ravimi pideva kasutamise käigus ning samuti ei takista see ravimi edaspidist kasutamist. Jälgida tuleks patsiendi neerufunktsiooni ning kaaliumi kontsentratsiooni vereseerumis.

Neerupuudulikkus Üldjuhul tuleb enalapriili manustamisintervalli pikendada ja/või annust vähendada.

Annustamine neerupuudulikkuse korral Kreatiniini kliirens (CrCl) Algannus, mg päevas CrCl 0,5 kuni 1,33 ml/s 5...10 mg CrCl 0,16 kuni 0,5 ml/s 2,5 mg CrCl 0,16 ml/s või väiksem 2,5 mg dialüüsipäeval* * vt 4.4 -- Hemodialüüsravi saavad haiged.

Enalaprilaat on dialüüsitav. Dialüüsivabadel päevadel tuleb annust korrigeerida sõltuvalt vererõhu vastusest.

Eakad Annus peab olema kooskõlas eaka patsiendi neerufunktsiooniga (vt lõik 4.4, Neerufunktsiooni häired).

Lapsed Enalapriili kliinilise kasutamise kogemused hüpertensiooniga lastel on piiratult (vt lõigud 4.4, 5.1 ja 5.2). Tablette neelata suutvatele lastele määratakse annus individuaalselt, arvestades patsiendi seisundi ja vererõhu muutusega. Soovitatavaks algannuseks on 20…50 kg kehakaaluga patsientidel 2,5 mg ning ≥50 kg kehakaaluga patsientidel 5 mg. Enap tablette manustatakse üks kord ööpäevas. Annust tuleb kohandada vastavalt patsiendi vajadustele. Maksimaalne ööpäevane annus on 20…50 kg kehakaaluga patsientidel 20 mg ning ≥50 kg kehakaaluga patsientidel 40 mg (vt lõik 4.4).

Vastavate andmete puudumise tõttu ei soovitata Enap tablette kasutada vastsündinutel ja lastel, kelle glomerulaarfiltratsiooni kiirus on <0,5 ml/s/1,73 m . Manustamisviis Suukaudne.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või teiste AKE inhibiitorite suhtes.
Varasema AKE inhibiitorite manustamisega seoses tekkinud angioödeem anamneesis.
Pärilik või idiopaatiline angioödeem.
Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).
Enap’i samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m ) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
Samaaegne kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga. Ravi Enap’iga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt ka lõigud 4.4 ja 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sümptomaatiline hüpotensioon Tüsistumata hüpertensiooniga haigetel esineb sümptomaatilist hüpotensiooni harva. Hüpertensiooniga enalapriilravi saavatel patsientidel võib sümptomaatiline hüpotensioon suurema tõenäosusega tekkida veremahu vähenemise foonil, näiteks diureetikumide kasutamise, vähese soolasisaldusega dieedi, dialüüsi, kõhulahtisuse või oksendamise tõttu (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Sümptomaatilist hüpotensiooni on esinenud ka südamepuudulikkusega patsientidel, kaasneva neerupuudulikkusega või ilma. Suurema tõenäosusega võib seda esineda südamepuudulikkuse raskemate vormidega patsientidel, kelle ravis kasutatakse suurtes annustes lingudiureetikume, kellel esinevad hüponatreemia või funktsionaalne neerupuudulikkus. Neil patsientidel tuleb ravi alustada arstliku järelevalve all ning neid tuleb alati hoolikalt jälgida ka enalapriili ja/või diureetikumi annuse kohandamise ajal. Samuti tuleb jälgida südame isheemiatõve ja ajuveresoonkonna haigustega patsiente, kellel võib tugev vererõhu langus lõppeda müokardiinfarkti või ajuinsuldiga.

Hüpotensiooni tekkimisel tuleb patsient panna lamama, vajadusel tuleb veeni infundeerida füsioloogilist lahust. Ajutine hüpotensioon ei ole vastunäidustuseks ravimi edasisele kasutamisele. Ravimi edasise kasutamisega pärast veremahu suurendamist ja normaalse vererõhu taastamist tavaliselt probleeme ei kaasne.

Mõnedel südamepuudulikkusega patsientidel, kellel on normaalne või madal vererõhk, võib enalapriili toimel süsteemne vererõhk veelgi langeda. Selline vastus ravimile on prognoositav ja ei tingi tavaliselt ravi lõpetamist. Hüpotensiooni sümptomite tekkimisel võib vajalikuks osutuda annuse vähendamine ja/või diureetikumi ja/või enalapriili manustamise lõpetamine.

neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Aordi- või mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia Nagu kõiki vasodilataatoreid, tuleb AKE inhibiitoreid kasutada ettevaatusega vasaku vatsakese valvulaarse ja väljavoolu takistusega patsientidel ning nende kasutamist tuleks vältida kardiogeense šoki ja hemodünaamiliselt olulise väljavoolu takistuse korral.

Neerukahjustus Neerukahjustusega (kreatiniini kliirens <1,33 ml/s) patsientidel tuleb enalapriili algannust vastavalt patsiendi kreatiniini kliirensile kohandada (vt lõik 4.2) ning edasises ravis arvestada konkreetsel patsiendil saavutatud ravivastusega. Nende patsientide tavapärase ravipraktika juurde kuulub regulaarne kaaliumi ja kreatiniini tasemete jälgimine.

Seoses enalapriili kasutamisega on täheldatud neerupuudulikkuse teket, enamasti raske südamepuudulikkuse või olemasoleva neeruhaigusega (sh neeruarteri stenoos) patsientidel. Haiguse kohesel diagnoosimisel ja sobival ravimisel on enalapriilraviga seoses tekkinud neerupuudulikkus tavalisel pöörduv. Mõnedel hüpertensiooniga patsientidel, kellel ei ole varem ilmset neeruhaigust esinenud, on enalapriili ja diureetikumide samaaegsel manustamisel esinenud vere uurea ja kreatiniinisisalduse suurenemist. Vajalikuks võib osutuda enalapriili annuste vähendamine ja/või diureetikumi manustamise lõpetamine. Selline situatsioon viitab neeruarteri stenoosi võimalusele (vt lõik 4.4 Renovaskulaarne hüpertensioon).

Renovaskulaarne hüpertensioon Bilateraalse neeruarterite stenoosiga või ühe funktsioneeriva neeru arteri stenoosiga patsientide ravimisel AKE inhibiitoritega on suurenenud oht hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks. Neerufunktsiooni langusega võib kaasneda ainult vähene muutus vereseerumi kreatiniini tasemetes. Nendel patsientidel tuleb ravi alustada hoolika meditsiinilise järelvalve all, kasutades madalaid annuseid, tõstes ravimi annust ettevaatlikult ja jälgides samaaegselt neerufunktsiooni.

Neerusiirdamine Enalapriili kasutamise kogemus hiljuti siirdatud neeruga patsientidel puudub. Seetõttu ei ole ravi enalapriiliga soovitatav.

Maksapuudulikkus Harva on AKE inhibiitoreid seostatud sündroomiga, mis algab kolestaatilise ikterusega, progresseerub fulminantseks maksanekroosiks ning lõpeb (mõnikord) surmaga. Selle sündroomi tekkemehhanism ei ole teada. Kui AKE inhibiitoreid manustaval patsiendil tekib ikterus või märkimisväärne maksaensüümide aktiivsuse tõus, tuleb AKE inhibiitorite manustamine lõpetada ja teostada vastavat meditsiinilist järelkontrolli.

Neutropeenia/agranulotsütoos AKE inhibiitoreid manustavatel patsientidel on kirjeldatud neutropeenia/agranulotsütoosi, trombotsütopeenia ja aneemia teket. Normaalse neerufunktsiooniga ja teiste komplitseerivate faktoriteta patsientidel tekib neutropeeniat harva. Enalapriili tuleb äärmise ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esineb veresoonte kollageenhaigus, kes saavad immunosupressante, allopurinooli või prokaiinamiidi või kellel esineb mitu neist komplitseerivatest faktoritest samaaegselt; eriti neerufunktsiooni olemasoleva häire korral. Mõnedel sellistest patsientidest on tekkinud tõsised infektsioonid, mis vähestel juhtudel ei allunud intensiivsele antibiootikumravile. Kui nendel patsientidel kasutatakse enalapriili, soovitatakse regulaarselt kontrollida patsiendi leukotsüütide arvu.

Samuti tuleb patsiente juhendada, et nad teavitaksid mistahes infektsiooninähtude tekkimisel sellest oma arsti.

Ülitundlikkus/angioödeem Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite, sh enalapriili kasutamisel on patsientidel esinenud näo, jäsemete, huulte, keele, neelu ja/või kõri angioneurootilist turset. Turse võib tekkida ravi vältel mistahes ajahetkel. Sellistel juhtudel tuleb enalapriili manustamine viivitamatult lõpetada ja tagada haige pidev järelvalve kuni sümptomite täieliku kadumiseni (patsienti ei tohiks enne koju lasta). Isegi kui turse haarab ainult keele, ilma respiratoorse distressita, võib haige vajada pikemaajalist jälgimist, sest ravi antihistamiinikumide ja kortikosteroididega ei pruugi olla piisav.

Angioödeemiga seotud kõri- või keeletursest tingitud surmajuhtumeid on kirjeldatud väga harva. Kui tursest on haaratud keel, häälepaelad või kõri, tekib suurema tõenäosusega hingamisteede obstruktsioon,, eriti kui anamneesis on hingamisteede operatsioon. Kui keel, häälepaelad või kõri on tursest haaratud, mis tõenäoliselt põhjustab hingamisteede obstruktsiooni, tuleb haigele kohe manustada subkutaanselt adrenaliini 1:1000 lahust (0,3 ml...0,5 ml)) ja/või tagada vabad hingamisteed.

Mustanahalistel AKE inhibiitoritega ravitud patsientidel on angioödeemi esinenud sagedamini kui mitte-mustanahalistel patsientidel.

Kui patsiendil on varem esinenud AKE inhibiitor-raviga mitteseotud angioödeemi, võib AKE inhibiitorite manustamisel angioödeemi tekkeoht suurenenud olla (vt lõik 4.3). AKE inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud angioödeemi suurenenud riski tõttu. Ravi sakubitriili/valsartaaniga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast enalapriili annust. Ravi enalapriiliga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Anafülaktoidsed reaktsioonid kiletiivaliste mürgiga teostatud desensibiliseeriva ravi ajal Patsientidel, kes said kiletiivaliste mürgiga teostatud desensibiliseeriva ravi ajal AKE inhibiitoreid, on harva esinenud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone. Neid reaktsioone saab vältida AKE inhibiitorite manustamise ajutise katkestamisega enne iga desensitisatsiooni.

Hüpoglükeemia Peroraalseid diabeediravimeid manustavaid või insuliinravi saavaid suhkurtõvega patsiente, kes alustavad AKE inhibiitorravi, tuleb õpetada ennast hoolikalt jälgima hüpoglükeemia suhtes, eriti kombineeritud ravi esimestel kuudel (vt lõik 4.5 – Diabeediravimid).

AKE inhibiitorite kasutamisel on täheldatud köha. Tüüpiline köha on ebaproduktiivne ja püsiv ning kaob pärast ravi lõppu. AKE inhibiitoritest tingitud köhaga tuleb arvestada köha diferentsiaaldiagnoosimisel.

Kirurgia/anesteesia Suurte operatsioonide või anesteesia ajal, kus kasutatakse hüpotensiooni esilekutsuvaid aineid, blokeerib enalapriil reniini kompensatoorse vabanemise järgselt angiotensiin II tekke. Kui hüpotensiooni tekke põhjuseks peetakse eeltoodud mehhanismi, saab seda korrigeerida veremahu suurendamisega.

Hüperkaleemia AKE inhibiitorid võivad põhjustada hüperkaleemiat, sest need inhibeerivad aldosterooni vabanemist. Normaalse neerutalitlusega patsientidel ei ole see toime oluline. Hüperkaleemia riskifaktorid on neerupuudulikkus, hüpoaldosteronism, neerufunktsiooni halvenemine, vanus (> 70 eluaasta), diabeet, kaasuvad seisundid, eriti dehüdratsioon, äge kardiaalne dekompensatsioon, metaboolne atsidoos ja kaaliumi säästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandite ja kaaliumi sisaldavate soolaasendajate samaaegne kasutamine või selliste ravimite manustamine, mis võivad suurendada kaaliumi sisaldust seerumis (nt hepariin, trimetoprim või ko- trimoksasool ehk trimetoprim/sulfametoksasool ja eriti aldosterooni antagonistid või angiotensiini retseptorite blokaatorid). Kaaliumilisandite, kaaliumi säästvate diureetikumide või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate kasutamine eriti neerufunktsiooni häiretega patsientidel võib viia seerumi kaaliumisisalduse olulise suurenemiseni. Hüperkaleemia võib põhjustada tõsiseid, mõnikord surmaga lõppevaid südame rütmihäireid. AKE inhibiitoreid kasutavatel patsientidel tuleb kaaliumi säästvaid diureetikume ja angiotensiini retseptori blokaatoreid kasutada ettevaatlikult ning jälgida seerumi kaaliumisisaldust ja neerutalitlust (vt lõik 4.5). Liitium Üldjuhul ei soovitata liitiumi ja enalapriili samaaegselt kasutada (vt lõik 4.5).

Lapsed Üle 6-aastastel hüpertensiooniga lastel on ravimi ohutuse ja efektiivsuse alaseid kogemusi piiratult; teiste näidustuste osas puuduvad kogemused täielikult. Farmakokineetika andmeid üle 2 kuu vanuste laste kohta on piiratult (vt ka lõigud 4.2, 5.1 ja 5.2). Enalapriili kasutamise näidustuseks lastel on ainult hüpertensioon ning teistel näidustustel kasutamine ei ole soovitatav.

Vastavate andmete puudumise tõttu ei soovitata enalapriili kasutada vastsündinutel ning lastel, kelle neerude glomerulaarfiltratsiooni kiirus on <30 ml/min/1,73 m (vt lõik 4.2). Rasedus Raseduse ajal ei tohi alustada ravi AKE inhibiitoritega. Välja arvatud juhul, kui AKE inhibiitorravi jätkamist peetakse vältimatuks, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia mõne muu antihüpertensiivse ravimi kasutamisele, millel on tõestatud ohutusprofiil raseduse ajal. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AKE inhibiitoritega otsekohe lõpetada ning alustada sobivat alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Laktoos Enap sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, täieliku laktaasipuudulikkuse või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Naatrium See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, st on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kaaliumit säästvad diureetikumid, kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad Kuigi seerumi kaaliumisisaldus jääb tavaliselt normi piiresse, võib mõnel enalapriiliga ravitud patsiendil tekkida hüperkaleemia. Samaaegne kaaliumi säästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid) ning kaaliumilisandite või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine võib põhjustada seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärset suurenemist. Ettevaatlik tuleb olla ka enalapriili manustamisel koos teiste seerumi kaaliumisisaldust suurendavate ravimitega, nagu trimetoprim ja kotrimoksasool (trimetoprim/sulfametoksasool), sest trimetoprim toimib teadaolevalt kaaliumi säästva diureetikumina, nagu amiloriid. Seetõttu ei ole enalapriili kombinatsioon eelmainitud ravimitega soovitatav. Kui nende ravimite samaaegne kasutamine on näidustatud, tuleb seda teha ettevaatusega ja seerumi kaaliumisisaldust sageli kontrollides (vt lõik 4.4).

Diureetikumid (tiasiidid või lingudiureetikumid) Kui patsienti on eelnevalt ravitud suurte annuste diureetikumidega, võib enalapriilravi alustamine põhjustada vedelikupuudust ja suurendada hüpotensiooni riski (vt lõik 4.4). Hüpotensiivset toimet saab vähendada diureetikumi ärajätmisega, vedeliku või soolade manustamise suurendamisega või ravi alustamisega enalapriili väikeste annustega. Teised antihüpertensiivsed ravimid Nende ravimite samaaegne kasutamine võib suurendada enalapriili hüpotensiivset toimet. Nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teiste vasodilataatorite samaaegne kasutamine võib vererõhku veelgi alandada.

Liitium AKE inhibiitorite ja liitiumi samaaegsel kasutamisel on kirjeldatud liitiumi tasemete pöörduvat tõusu vereseerumis ja toksiliste toimete tugevnemist. Tiasiid-diureetikumide samaaegne kasutamine võib liitiumi kontsentratsioone veelgi tõsta ja suurendada ohtu AKE inhibiitoriga samaaegselt manustatud liitiumi toksiliste toimete tekkeks. Enalapriili manustamine koos liitiumiga ei ole soovitatav. Kui see kombinatsioon osutub siiski vajalikuks, tuleb hoolikalt jälgida liitiumi taset vereseerumis (vt lõik 4.4).

Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid/narkootilised ained Teatud anesteetikumide, tritsükliliste antidepressantide ja antipsühhootikumide samaaegsel kasutamisel AKE inhibiitoritega võib vererõhk veelgi langeda (vt lõik 4.4).

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVAd) MSPVAde (kaasa arvatud COX-2 inhibiitorite) pidev kasutamine võib vähendada AKE inhibiitorite vererõhku langetavat toimet. MSPVAd (kaasa arvatud COX-2 inhibiitorid) ja AKE inhibiitorid avaldavad aditiivset vereseerumi kaaliumitaset suurendavat toimet ning võivad põhjustada neerufunktsiooni halvenemist. Need toimed on tavaliselt pöörduva iseloomuga. Harva võib tekkida äge neerupuudulikkus, seda eelkõige neerufunktsiooni häirega patsientidel (näiteks eakatel või vähenenud vedelikumahuga, s.h. diureetilist ravi saavatel patsientidel). Patsiendid peavad olema adekvaatselt hüdreeritud, samaaegse ravi korral tuleb ravi alustamisel ja seejärel perioodiliste ajavahemike tagant kaaluda neerufunktsiooni jälgimise vajadust.

Kullapreparaadid

Süstitavat kullapreparaati (naatriumaurotiomalaati) ja samaaegselt AKE inhibiitorit (sh enalapriili) saavatel patsientidel on harva kirjeldatud nitritoidseid reaktsioone (mille sümptomiteks on näo õhetus, iiveldus, oksendamine ja hüpotensioon).

Sakubitriil/valsartaan AKE inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud, kuna see suurendab angioödeemi riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Ratsekadotriil, mTORi (imetajate rapamütsiini märklaua) inhibiitorid ja vildagliptiin AKE inhibiitorite samaaegne kasutamine ratsekadotriili, mTORi inhibiitori (nt temsiroliimus, siroliimus, everoliimus) ja vildagliptiiniga võib põhjustada angioödeemi suurenenud riski (vt lõik 4.4).

Diabeediravimid Epidemioloogilised uuringud näitavad, et AKE inhibiitorite ja diabeediravimite (insuliin, peroraalsed hüpoglükeemilised ravimid) samaaegne manustamine võib põhjustada veresuhkru taset alandava toime tugevnemist ja ohtu hüpoglükeemia tekkeks. Tõenäosus sellise koostoime tekkeks on suurem kombineeritud ravi esimestel nädalatel ja neerupuudulikkusega patsientidel (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Alkohol Alkohol tugevdab AKE inhibiitorite hüpotensiivset toimet.

Ko-trimoksasool (trimetoprim/sulfametoksasool) Samaaegselt ko-trimoksasooli (trimetoprim/sulfametoksasool) saavatel patsientidel on suurem risk hüperkaleemia tekkeks (vt lõik 4.4). Sümpatomimeetikumid Sümpatomimeetikumid võivad AKE inhibiitorite antihüpertensiivset toimet vähendada.

Tsüklosporiin AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel koos tsüklosporiiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Hepariin AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel hepariiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus AKE inhibiitorite kasutamine raseduse esimesel trimestril ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). AKE inhibiitorite kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril on vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

AKE inhibiitorite kasutamise korral raseduse esimesel trimestril ei ole epidemioloogiline tõestusmaterjal teratogeensuse riski tekke osas lõplik; kuigi väikest riski suurenemist ei saa siiski välistada. Juhul kui ravi jätkamine AKE inhibiitoritega on tingimata vajalik, peaksid rasestumist planeerivad patsiendid üle minema alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile selliste ravimitega, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega koheselt katkestada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi.

AKE inhibiitorite kasutamine raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal võib teadaolevalt inimesel põhjustada fetotoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, oligohüdramnion, koljuluude luustumise

peetumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkust, hüpotensiooni, hüperkaleemiat) (vt lõik 5.3). Emal on esinenud oligohüdramnioni, eeldatavasti loote neerufunktsiooni nõrgenemise tõttu, ning see võib põhjustada jäsemete kontraktuure, näo-kolju väärarendeid ja kopsude hüpoplastilist arengut.

Kui AKE inhibiitoreid on kasutatud alates raseduse teisest trimestrist, soovitatakse ultraheliga kontrollida neerufunktsiooni ja koljut. Imikuid, kelle emad on raseduse ajal kasutanud AKE inhibiitoreid, tuleb pidevalt jälgida hüpotensiooni võimaliku tekke suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Autojuhtimisel või masinate käsitsemisel tuleb arvestada, et aeg-ajalt võib enalapriili kasutamisel tekkida pearinglus või väsimus.

4.8 Kõrvaltoimed

Enalapriili kasutamisel on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid ja need on reastatud järgmistesse gruppidesse vastavalt esinemissageduse järgi: Väga sage (≥ 1/10)

Sage (≥ 1/100, <1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000, <1/100) Harv (≥ 1/10 000, <1/1000) Väga harv (<1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Kõrvaltoimete sagedus on toodud organsüsteemide kaupa: Väga Sage Aeg-ajalt Harv Väga Teadmata sage harv Vere ja lümfisüsteemi häired Endokriinsüsteemi häired Ainevahetus- ja toitumishäired

Psühhiaatrilised häired depressioon segasus, närvilisus, ebaharilikud Närvisüsteemi häired pearinglus peavalu, sünkoop, somnolentsus, maitsetundlikkuse paresteesia, vertiigo. häire Silma kahjustused ähmane nägemine Kõrva ja labürindi kahjustused Südame häired valu rindkeres, südamepekslemine, rütmihäired, müokardiinfarkt või stenokardia, insult*, kõrge riskiga tahhükardia haigetel on võimalik Vaskulaarsed häired hüpotensioon (sh õhetus, ortostaatiline Raynaud’ fenomen ortostaatiline hüpotensioon hüpotensioon) Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired köha düspnoe rinorröa, kurgu valu, kopsuinfiltraadid, Seedetrakti häired iiveldus kõhulahtisus, soolesulgus, stomatiit/ aftoosne soole kõhuvalu kõhunäärmepõletik, haavandumine, angio- Maksa ja sapiteede häired

Naha ja nahaaluskoe kahjustused lööve, higistamine, multiformne ülitundlikkus/ nahasügelus, erüteem, Stevensi- angioneurootiline nõgestõbi, alopeetsia Johnsoni sündroom,

ödeem: on teatatud eksfoliatiivne näo, jäsemete, dermatiit, toksiline huulte, keele, neelu epidermaalne ja/või kõri nekrolüüs, pemfigus, angioneurootilisest erütroderma ödeemist (vt lõik 4.4) Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Neerude ja kuseteede häired Reproduktiivsee süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid asteenia väsimus halb enesetunne, Uuringud hüperkaleemia, uurea tõus seerumis, maksaensüümide kretiinini tõus hüponatreemia aktiivsuse tõus, seerumis bilirubiini tõus *kliinilistes uuringutes oli juhtumite sagedus võrreldav nii platseebo- kui ka aktiivses kontrollgrupis.

On teatatud haigusnähtude kompleksist, mille hulka võivad kuuluda: palavik, serosiit, vaskuliit, lihasvalu/-põletik, liigesvalu/-põletik, positiivsed antinukleaarsed antikehad, settereaktsiooni kiirenemine, eosinofiilia ja leukotsütoos. Võib esineda ka löövet, valgustundlikkust või teisi nahanähte.

Kui ilmnevad rasked kõrvaltoimed, tuleb ravi lõpetada.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Üleannustamise kohta inimestel on andmeid vähe. Olulisemad tänini kirjeldatud üleannustamise nähud on umbes 6 tundi pärast ravimi manustamist ilmnev tähelepanuväärne hüpotensioon koos reniin- angiotensiin süsteemi blokaadiga ja stuupor. AKE inhibiitorite üleannustamisega seotud sümptomite hulka võivad muuhulgas kuuluda tsirkulatoorne šokk, elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikkus, hüperventilatsioon, tahhükardia, palpitatsioonid, bradükardia, pearinglus, ärevus ja köha. Pärast 300 mg ja 440 mg enalapriili sissevõtmist suureneb enalaprilaadi tase vereseerumis vastavalt 100 ja 200-kordseks, võrreldes tavaliste terapeutiliste annuste manustamisel saavutatavate tasemetega.

Ravi Üleannustamise raviks on soovitatav manustada intravenoosse infusioonina füsioloogilist naatriumkloriidi lahust. Hüpotensiooni tekkimisel tuleb patsient asetada šokiasendisse. Võimalusel võib kaaluda angiotensiin II infusiooni ja/või katehhoolamiinide intravenoosset manustamist. Kui üleannus võeti sisse hiljuti, tuleb kasutusele võtta enalapriilmaleaadi elimineerimiseks sobivad meetmed (nt oksendamise esilekutsumine, maoloputus ning absorbentide ja naatriumsulfaadi manustamine). Enalaprilaati saab üldvereringest eemaldada hemodialüüsi teel (vt lõik 4.4,

Hemodialüüsravi saavad patsiendid). Ravile allumatu bradükardia korral tuleb paigaldada südamestimulaator. Pidevalt tuleks jälgida elulisi näitajaid ning elektrolüütide ja kreatiniini kontsentratsioone vereseerumis.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, ATC-kood: C09AA02.

Toimemehhanism Enalapriili maleaatsool (enalapriilmaleaat) on kahe aminohappe – L-alaniini ja L-proliini derivaat. Angiotensiini konverteeriv ensüüm (AKE) on peptidüüldipeptidaas, mis katalüüsib angiotensiin I konversiooni vererõhku tõstva toimega aineks angiotensiin II-ks. Pärast imendumist hüdrolüüsitakse enalapriil enalaprilaadiks, mis on angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitor. AKE inhibeerimise tagajärjena väheneb angiotensiin II sisaldus seerumis, mis viib plasma reniini aktiivsuse suurenemiseni (reniini vabanemise negatiivse tagasiside blokeerimise tõttu) ja aldosterooni sekretsiooni vähenemiseni. AKE on identne kininaas II-ga. Seega võib enalapriil blokeerida ka bradükiniini (tugevatoimeline vasodilataatorpeptiid) degradatsiooni. Siiski, selle roll enalapriili terapeutilise toime juures vajab selgitamist. Farmakodünaamilised toimed Samal ajal kui enalapriili vererõhku langetava toime mehhanism arvatakse peamiselt seisnevat reniin- angiotensiin-aldosteroon süsteemi pärssimises, avaldab enalapriil antihüpertensiivset toimet isegi seerumi madala reniinisisaldusega hüpertensiivsetel patsientidel.

Hüpertensiooniga patsientidel langeb enalapriili manustamise tagajärjel vererõhk nii lamavas kui seisvas asendis, ilma südame löögisageduse olulise suurenemiseta.

Sümptomaatilist ortostaatilist hüpotensiooni esineb harva. Mõnedel patsientidel võib optimaalsete vererõhuväärtuste saavutamine võtta aega mitu ravinädalat. Enalapriili manustamise järsku katkestamist ei ole seostatud vererõhu kiire tõusuga.

AKE aktiivsuse efektiivne inhibeerimine saabub tavaliselt 2...4 tundi pärast enalapriili ühekordse annuse suukaudset manustamist. Vererõhku langetav toime ilmneb tavaliselt ühe tunni jooksul, maksimaalne toime avaldub 4...6 tundi pärast manustamist. Toime kestus sõltub annusest. Soovitatavate annuste kasutamisel kestab antihüpertensiivne ja hemodünaamiline toime siiski vähemalt 24 tundi.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Essentsiaalse hüpertensiooniga patsientidel läbiviidud hemodünaamika uuringutes kaasnes vererõhu langusega perifeerse arteriaalse vastupanu vähenemine koos südame väljutusmahu suurenemisega, südame löögisagedus ei muutunud või muutus minimaalselt. Enalapriili manustamise järgselt suurenes neerude perfusioon; glomerulaarfiltratsiooni kiirus ei muutunud. Ei tekkinud naatriumi ega vee retentsiooni. Patsientidel, kelle glomerulaarfiltratsiooni kiirus oli enne ravi madal, see tavaliselt suurenes.

Lühiajalistes kliinilistes uuringutes neeruhaigusega diabeetikutel ja mittediabeetikutel täheldati pärast enalapriili manustamist albuminuuria vähenemist ning IgG ja üldvalgu uriiniga eritumise vähenemist.

Tiasiiddiureetikumide ja enalapriili samaaegsel manustamisel tugevneb viimase vererõhku alandav toime vähemalt aditiivsel tasemel. Enalapriil võib vähendada või ära hoida tiasiidide poolt põhjustatud hüpokaleemiat.

Südamepuudulikkusega patsientidel, keda ravitakse südameglükosiidide ja diureetikumidega, on suukaudset või süstitavat enalapriilravi seostatud perifeerse resistentsuse ja vererõhu langusega. Südame väljutusmaht suurenes, samal ajal kui südame löögisagedus (mis on südamepuudulikkusega patsientidel tavaliselt suurenenud) vähenes. Vähenes ka kopsukapillaaride kiilrõhk. Paranes koormustaluvus ja vähenes südamepuudulikkuse raskusaste (määratud New Yorgi Südameassotsiatsiooni – NYHA – klassifikatsiooni järgi). Need toimed jäid püsima ka pikaajalise ravi vältel.

Kerge ja keskmise raskusega südamepuudulikkuse korral pidurdas enalapriil progressiivset südame laienemist/suurenemist ja südamepuudulikkust, mis väljendus vasaku vatsakese diastoolse ja süstoolse lõppmahu vähenemises ja paranenud väljutusfraktsioonis.

Mitmekeskuselises, platseebokontrolliga, topeltpimedas uuringus (SOLDV preventsiooniuuring) hinnati enalapriili toimet vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga (LVEF<35%) patsiendil. 4228 patsienti randomiseeriti kas platseebo- (n=2117) või enalapriili gruppi (n=2111). Platseebogrupis tekkis südamepuudulikkus või surm 818 patsiendil (38,6%) võrreldes 630-ga enalapriili grupis (29,8%) (riski langus: 29%; 95% CI; 21...36%; p<0,001). 518 patsienti platseebogrupist (24,5%) ja 434 enalapriili grupist (20,6%) surid või hospitaliseeriti seoses esmakordse südamepuudulikkuse tekkega või senise seisundi halvenemisega (riski langus 20%; 95% CI; 9...30%; p<0,001).

Mitmekeskuselises, randomiseeritud, platseebokontrolliga, topeltpimedas uuringus (SOLVD raviuuring) hinnati süstoolsest düsfunktsioonist (väljutusfraktsioon <35%) tingitud sümptomaatilise kongestiivse südamepuudulikkusega populatsiooni. 2569 südamepuudulikkuse tavapärast ravi saavat patsienti randomiseeriti kas platseebo- (n=1284) või enalapriili gruppi (n=1285). Platseebogrupis tekkis 510 surmajuhtu (39,7%) võrreldes 452-ga enalapriili grupis (35,2%) (riski vähenemine, 16%; 95% CI, 5...26%; p=0,0036). Platseebogrupis tekkis 461 kardiovaskulaarsetest haigustest tingitud surmajuhtu võrreldes 399-ga enalapriili grupis (riski vähenemine 18%, 95% CI, 6...28%, p<0,002), peamiselt seoses progressiivsest südamepuudulikkusest tingitud surmajuhtude arvu langusega (251 platseebogrupis vs 209 enalapriili grupis, riski langus 22%, 95% CI, 6...35%). Südamepuudulikkuse süvenemise tõttu suri või hospitaliseeriti vähem patsiente (736 platseebogrupis ja 613 enalapriili grupis; riski vähenemine, 26%; 95% CI, 18...34%; p<0,0001). Kogu SOLVD uuringus vähendas enalapriil vasaku vatsakese düsfunktsiooniga patsientidel müokardiinfarkti riski 23% (95% CI, 11...34%; p<0,001) ja ebastabiilsest stenokardiast tingitud hospitaliseerimise riski 20% (95% CI, 9...29%; p<0,001). Reniin-angiotensiin-aldosteroonisüsteemi (RAAS) kahekordne blokaad Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga. ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente. Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel. ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest

kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

Lapsed Üle 6-aastastel hüpertensiooniga lastel on ravimi kasutamise kogemused piiratud. Kliinilises uuringus osales 110 hüpertensiooniga 6...16-aastast patsienti, kelle kehakaal oli >20 kg ja glomerulaarfiltratsioon >30 ml/min/1,73 m2. Kehakaaluga <50 kg patsiendid said kas 0,625, 2,5 või 20 mg enalapriili ööpäevas ja patsiendid kehakaaluga >50 kg said kas 1,25; 5 või 40 mg enalapriili ööpäevas. Üks kord päevas manustatud enalapriil alandas vererõhu madalaimat näitajat annusest sõltuvalt. Enalapriili annusest sõltuv antihüpertensiivne efektiivsus oli ühtlane kõikides alagruppides (vanus, Tanneri skaala, sugu, rass). Kõige madalamad uuritud annused 0,625 mg ja 1,25 mg (vastasid keskmiselt annusele 0,02 mg/kg üks kord päevas) ei näidanud aga püsivat antihüpertensiivset efektiivsust. Uuringus kasutatud maksimaalne annus oli 0,58 mg/kg (kuni 40 mg) üks kord päevas. Laste kõrvaltoimete profiil ei erinenud täiskasvanute omast.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suu kaudu manustatud enalapriil imendub kiiresti, maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub ühe tunni jooksul. Põhinedes uriinist leitud kogusele imendub suu kaudu manustatud enalapriilist ligikaudu 60%. Suu kaudu manustatud enalapriilii imendumist ei mõjuta toidu olemasolu seedetraktis.

Suu kaudu manustatud enalapriil hüdrolüüsitakse pärast imendumist kiiresti ja ulatuslikult enalaprilaadiks, mis on tugevatoimeline angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitor. Enalaprilaadi maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis saabub umbes 4 tundi pärast enalapriili suukaudse annuse manustamist. Akumuleerunud enalaprilaadi efektiivne poolväärtusaeg pärast enalapriili annuste korduvat suukaudset manustamist on 11 tundi. Normaalse neerufunktsiooniga isikutel saavutati enalaprilaadi tasakaalukontsentratsioon vereseerumis 4-päevase ravi järel. Jaotumine Terapeutiliselt olulises kontsentratsioonivahemikus seondub enalaprilaat inimese plasmavalkudele kuni 60% ulatuses.

Biotransformatsioon Peale muutumise enalaprilaadiks ei ole enalapriili puhul tõendeid teiste oluliste ainevahetusreaktsioonide kohta.

Eliminatsioon Enalaprilaat eritub peamiselt neerude kaudu. Põhikomponendid uriinis on enalaprilaat (ligikaudu 40% manustatud annusest) ja muutumatul kujul enalapriil (ligikaudu 20%).

Neerupuudulikkus Neerupuudulikkusega patsientidel suureneb enalapriili ja enalaprilaadi sisaldus seerumis. Kerge kuni keskmise neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens 40...60 ml/min) oli pärast 5 mg enalapriili üks kord päevas manustamist enalaprilaadi püsiseisundi AUC ligikaudu kaks korda kõrgem võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega. Raske neerupuudulikkuse korral (kreatiniini kliirens ≤30 ml/min) suurenes AUC ligikaudu 8 korda. Enalapriilmaleaadi korduvannuste manustamise järgselt saavutatud enalaprilaadi efektiivne poolväärtusaeg on sellise raskusastme neerupuudulikkuse puhul pikenenud ja aeg püsiseisundi saavutamiseni edasilükkunud. (vt lõik 4.2.) Enalaprilaati saab üldvereringest hemodialüüsi teel eemaldada. Dialüüsi kliirens on 62 ml/min.

Lapsed ja noorukid Korduvannuste farmakokineetika uuring viidi läbi 40-l hüpertensiooniga poisil ja tüdrukul vanuses 2 kuud kuni <16 aastat. Eelnevalt manustati suukaudselt 0,07…0,14 mg/kg enalapriilmalaeaati päevas. Lastel ei erinenud enalaprilaadi farmakokineetika oluliselt täiskasvanute omast. Olemasolevad andmed viitavad vananemisega kaasnevale AUC (kohandatud annusele kehakaalu järgi) suurenemisele. Kui

aga andmeid kohandatakse kehapinna järgi, siis AUC suurenemist ei ilmne. Püsiseisundi tingimustes oli enalaprilaadi kuhjumise keskmine efektiivne poolväärtusaeg 14 tundi.

Imetamine Pärast ühekordse 20 mg suukaudse annuse manustamist viiele sünnitusjärgses perioodis naisele oli enalapriili keskmine maksimaalne sisaldus rinnapiimas 1,7 µg/l (vahemik: 0,54...5,9 µg/l) 4...6 tundi pärast manustamist. Enalaprilaadi keskmine maksimaalne sisaldus oli 1,7 µg/l (vahemik: 1,2...2,3 µg/l), mis ilmnes erinevatel aegadel 24-tunnise perioodi jooksul. Kasutades rinnapiimas mõõdetud maksimaalse sisalduse andmeid, saab ainult rinnapiimatoidul laps hinnanguliselt maksimaalselt umbes 0,16% ema kehakaalu järgi kohandatud annusest. Naisel, kes oli võtnud suukaudset enalapriili ööpäevases annuses 10 mg 11 kuu jooksul, oli enalapriili maksimaalne sisaldus rinnapiimas 2 µg/l 4 tundi pärast ravimi manustamist ja enalaprilaadi maksimaalne sisaldus 0,75 µg/l umbes 9 tundi pärast ravimi manustamist. Enalapriili ja enalaprilaadi kogusisaldus piimas 24 tunni jooksul oli vastavalt 1,44 µg/l ja 0,63 µg/l. Enalaprilaadi sisaldus piimas ei olnud määratav (<0,2 µg/l) ühel emal neli tundi pärast enalapriili ühekordse 5 mg annuse manustamist ja kahel emal pärast 10 mg manustamist; enalapriili sisaldust ei määratud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Tavapärased farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud spetsiaalseid kahjulikke toimeid inimesele. Reproduktsioonitoksilisuse uuringud rottidel ei ole näidanud enalapriili kahjulikku toimet viljakusele ja reproduktiivsetele võimetele, samuti pole täheldatud teratogeenset toimet. Uuringus, kus emastele rottidele manustati ravimit enne viljastumist ja kogu tiinuse vältel, tõusis laktatsiooniperioodis järglaste suremusmäär. On näidatud, et ravimi läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima. Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite kui ravimiklassi puhul on kirjeldatud toksilisi toimeid lootele (põhjustavad loote kahjustumist ja/või surma), kui neid manustada teisel või kolmandal rasedustrimestril.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Enap 5 mg tabletid: laktoosmonohüdraat hüdroksüpropüültselluloos maisitärklis naatriumvesinikkarbonaat talk magneesiumstearaat

Enap 10 mg ja 20 mg tabletid: laktoosmonohüdraat maisitärklis naatriumvesinikkarbonaat talk magneesiumstearaat raudoksiid (E 172) kollane raudoksiid (E172) – ainult 20 mg tablettides

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Al-fooliumist ja OPA/Al/PVC-fooliumist blisterpakendid pappkarbis.

5 mg tabletid: 20, 30, 60 või 90 tabletti karbis. 10 mg tabletid: 20, 30, 60 või 90 tabletti karbis. 20 mg tabletid: 20, 30, 60 või 90 tabletti karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Enap 5 mg tabletid: 169397 Enap 10 mg tabletid: 071794 Enap 20 mg tabletid: 071894

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Enap 5 mg tabletid: 16.08.2002/4.03.2013 Enap 10 mg tabletid: 17.12.1999/31.05.2010 Enap 20 mg tabletid: 17.12.1999/31.05.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar2019

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Enap, 5 mg tabletid Enap, 10 mg tabletid

Enap, 20 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 5 mg, 10 mg või 20 mg enalapriilmaleaati, mis on ekvivalentne 3,8 mg, 7,6 mg või 15,3 mg enalapriiliga. INN. Enalaprilum Teadaolevat toimet omav abiaine:

5 mg tabletid 10 mg tabletid 20 mg tabletid Laktoos 123,3 mg 118,4 mg 111,9 mg

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett

Enap 5 mg tabletid: ümmargused, valged, kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Enap 10 mg tabletid: ümmargused, punakaspruunid, kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on mõeldud vaid tableti poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Enap 20 mg tabletid: ümmargused, heleoranžid, kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on mõeldud vaid tableti poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon.

Südamepuudlikkus. Sümptomaatilise südamepuudlikkuse vältimine vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga patsientidel (väljutusfraktsioon ≤ 35%) (vt lõik 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

renovaskulaarse hüpertensiooni, soolade ja/või vedelikupuuduse, kardiaalse dekompensatsiooni või raske hüpertensiooniga patsiendid) võib pärast algannuse manustamist esineda ülemäärast vererõhu langust. Sellistel patsientidel on soovitatavaks algannuseks 5 mg või vähem ning ravi tuleb alustada meditsiinilise järelevalve all.

Südamepuudulikkus/vasaku vatsakese asümptomaatiline düsfunktsioon Sümptomaatilise südamepuudulikkuse ravis kasutatakse Enap tablette täiendava ravimina diureetikumidele ning vajadusel ka südameglükosiididele või beeta-blokaatoritele. Sümptomaatilise südamepuudulikkuse või vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga patsientidel on Enap tablettide algannuseks 2,5 mg. Algannus tuleb manustada hoolika meditsiinilise järelevalve all, et hinnata ravimi algset toimet vererõhule. Kui Enap tablettidega alustatud südamepuudulikkuse ravi järgselt on saavutatud kontroll sümptomaatilise hüpotensiooni üle (või kui seda ei esinegi), tuleb ravimi annust järk-järgult suurendada kuni tavalise säilitusannuseni 20 mg ööpäevas, mis manustatakse ühekordse annusena või kaheks annuseks jagatuna – sõltuvalt ravimi talutavusest patsiendil. Sellist annuse tiitrimist soovitatakse läbi viia 2…4-nädalase perioodi vältel. Maksimaalseks annuseks on 40 mg ööpäevas, kaheks annuseks jagatuna.

Soovitatav annuse tiitrimise skeem südamepuudulikkuse/vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga patsientidel Nädal Annus, mg päevas

1. nädal 1. kuni 3. päev: ühekordse annusena 2,5 mg päevas*

4. kuni 7. päev: 5 mg päevas kaheks annuseks jagatuna

2. nädal 10 mg päevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jagatuna

3. ja 4. nädal 20 mg päevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jagatuna

*Eriti ettevaatlik tuleks olla neerufunktsiooni häirega patsientide või diureetikume kasutavate patsientide ravimisel (vt lõik 4.4).

Neerupuudulikkus Üldjuhul tuleb enalapriili manustamisintervalli pikendada ja/või annust vähendada.

Annustamine neerupuudulikkuse korral Kreatiniini kliirens (CrCl) Algannus, mg päevas

CrCl 0,5 kuni 1,33 ml/s 5...10 mg CrCl 0,16 kuni 0,5 ml/s 2,5 mg CrCl 0,16 ml/s või väiksem 2,5 mg dialüüsipäeval* * vt 4.4 -- Hemodialüüsravi saavad haiged.

Enalaprilaat on dialüüsitav. Dialüüsivabadel päevadel tuleb annust korrigeerida sõltuvalt vererõhu vastusest.

Eakad Annus peab olema kooskõlas eaka patsiendi neerufunktsiooniga (vt lõik 4.4, Neerufunktsiooni häired).

Vastavate andmete puudumise tõttu ei soovitata Enap tablette kasutada vastsündinutel ja lastel, kelle glomerulaarfiltratsiooni kiirus on <0,5 ml/s/1,73 m2.

Manustamisviis Suukaudne.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või teiste AKE inhibiitorite suhtes.
Varasema AKE inhibiitorite manustamisega seoses tekkinud angioödeem anamneesis.
Pärilik või idiopaatiline angioödeem.
Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).

Enap’i samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
Samaaegne kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga. Ravi Enap’iga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt ka lõigud 4.4 ja 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelevalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Renovaskulaarne hüpertensioon Bilateraalse neeruarterite stenoosiga või ühe funktsioneeriva neeru arteri stenoosiga patsientide ravimisel AKE inhibiitoritega on suurenenud oht hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks. Neerufunktsiooni langusega võib kaasneda ainult vähene muutus vereseerumi kreatiniini tasemetes. Nendel patsientidel tuleb ravi alustada hoolika meditsiinilise järelevalve all, kasutades madalaid annuseid, tõstes ravimi annust ettevaatlikult ja jälgides samaaegselt neerufunktsiooni.

Neerusiirdamine Enalapriili kasutamise kogemus hiljuti siiratud neeruga patsientidel puudub. Seetõttu ei ole ravi enalapriiliga soovitatav. Maksapuudulikkus Harva on AKE inhibiitoreid seostatud sündroomiga, mis algab kolestaatilise ikterusega, progresseerub fulminantseks maksanekroosiks ning lõpeb (mõnikord) surmaga. Selle sündroomi tekkemehhanism ei ole teada. Kui AKE inhibiitoreid manustaval patsiendil tekib ikterus või märkimisväärne maksaensüümide aktiivsuse tõus, tuleb AKE inhibiitorite manustamine lõpetada ja teostada vastavat meditsiinilist järelkontrolli.

infektsioonid, mis vähestel juhtudel ei allunud intensiivsele antibiootikumravile. Kui nendel patsientidel kasutatakse enalapriili, soovitatakse regulaarselt kontrollida patsiendi leukotsüütide arvu. Samuti tuleb patsiente juhendada, et nad teavitaksid mistahes infektsiooninähtude tekkimisel sellest oma arsti.

Ülitundlikkus/angioödeem Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite, sh enalapriili kasutamisel on patsientidel esinenud näo, jäsemete, huulte, keele, neelu ja/või kõri angioneurootilist turset. Turse võib tekkida ravi vältel mistahes ajahetkel. Sellistel juhtudel tuleb enalapriili manustamine viivitamatult lõpetada ja tagada haige pidev järelevalve kuni sümptomite täieliku kadumiseni (patsienti ei tohiks enne koju lasta). Isegi kui turse haarab ainult keele, ilma respiratoorse distressita, võib haige vajada pikemaajalist jälgimist, sest ravi antihistamiinikumide ja kortikosteroididega ei pruugi olla piisav.

Angioödeemiga seotud kõri- või keeletursest tingitud surmajuhtumeid on kirjeldatud väga harva. Kui tursest on haaratud keel, häälepaelad või kõri, tekib suurema tõenäosusega hingamisteede obstruktsioon, eriti kui anamneesis on hingamisteede operatsioon. Kui keel, häälepaelad või kõri on tursest haaratud, mis tõenäoliselt põhjustab hingamisteede obstruktsiooni, tuleb haigele kohe manustada subkutaanselt adrenaliini 1:1000 lahust (0,3 ml...0,5 ml)) ja/või tagada vabad hingamisteed.

Mustanahalistel AKE inhibiitoritega ravitud patsientidel on angioödeemi esinenud sagedamini kui mitte-mustanahalistel patsientidel.

Kui patsiendil on varem esinenud AKE inhibiitor-raviga mitteseotud angioödeemi, võib AKE inhibiitorite manustamisel angioödeemi tekkeoht suurenenud olla (vt lõik 4.3).

Anafülaktoidsed reaktsioonid LDL-afereesi ajal Patsientidel, kes said dekstraansulfaadiga läbiviidud LDL–afereesi ajal AKE inhibiitoreid, on harva esinenud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone. Neid reaktsioone saab vältida AKE inhibiitorite manustamise ajutise katkestamisega enne igat afereesi. Hemodialüüsravi saavad patsiendid Suure läbilaskevõimega dialüüsimembraanide (nt AN 69) kasutamisel hemodialüüsravi saavatel AKE inhibiitoreid manustavatel patsientidel on esinenud anafülaktoidseid reaktsioone. Nende patsientide puhul tuleb mõelda teist tüüpi dialüüsimembraani või muu antihüpertensiivse ravimi kasutamisele.

Hüperkaleemia AKE inhibiitorid võivad põhjustada hüperkaleemiat, sest need inhibeerivad aldosterooni vabanemist. Normaalse neerutalitlusega patsientidel ei ole see toime oluline. Hüperkaleemia riskifaktorid on neerupuudulikkus, hüpoaldosteronism, neerufunktsiooni halvenemine, vanus (> 70 eluaasta), diabeet, kaasuvad seisundid, eriti dehüdratsioon, äge kardiaalne dekompensatsioon, metaboolne atsidoos ja kaaliumi säästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandite ja kaaliumi sisaldavate soolaasendajate samaaegne kasutamine või selliste ravimite manustamine, mis võivad suurendada kaaliumi sisaldust seerumis (nt hepariin, trimetoprim või kotrimoksasool ehk trimetoprim/sulfametoksasool ja eriti aldosterooni antagonistid või angiotensiini retseptorite blokaatorid). Kaaliumilisandite, kaaliumi säästvate diureetikumide või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate kasutamine eriti neerufunktsiooni häiretega patsientidel võib viia seerumi kaaliumisisalduse olulise suurenemiseni. Hüperkaleemia võib põhjustada tõsiseid, mõnikord surmaga lõppevaid südame rütmihäireid. AKE inhibiitoreid kasutavatel patsientidel tuleb kaaliumi säästvaid diureetikume ja angiotensiini retseptori blokaatoreid kasutada ettevaatlikult ning jälgida seerumi kaaliumisisaldust ja neerutalitlust (vt lõik 4.5).

Liitium Üldjuhul ei soovitata liitiumi ja enalapriili samaaegselt kasutada (vt lõik 4.5).

Vastavate andmete puudumise tõttu ei soovitata enalapriili kasutada vastsündinutel ning lastel, kelle neerude glomerulaarfiltratsiooni kiirus on <30 ml/min/1,73 m2 (vt lõik 4.2).

Rassilised erinevused Sarnaselt teiste angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega on ka enalapriil ilmselt mustanahalistel patsientidel vererõhu alandamisel vähem efektiivne kui mitte-mustanahalistel; seda tõenäoliselt seoses madala reniini taseme kõrge levimusega mustanahaliste hüpertensiooniga patsientide populatsioonis. Laktoos Enap sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Naatrium Rravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, ee tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kaaliumit säästvad diureetikumid, kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad Kuigi seerumi kaaliumisisaldus jääb tavaliselt normi piiresse, võib mõnel enalapriiliga ravitud patsiendil tekkida hüperkaleemia. Samaaegne kaaliumi säästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid) ning kaaliumilisandite või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine võib põhjustada seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärset suurenemist. Ettevaatlik tuleb olla ka enalapriili manustamisel koos teiste seerumi kaaliumisisaldust suurendavate ravimitega, nagu trimetoprim ja kotrimoksasool (trimetoprim/sulfametoksasool), sest trimetoprim toimib teadaolevalt kaaliumi säästva diureetikumina, nagu amiloriid. Seetõttu ei ole enalapriili kombinatsioon eelmainitud ravimitega soovitatav. Kui nende ravimite samaaegne kasutamine on näidustatud, tuleb seda teha ettevaatusega ja seerumi kaaliumisisaldust sageli kontrollides (vt lõik 4.4).

Sakubitriil/valsartaan AKE inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud, kuna see suurendab angioödeemi riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Alkohol Alkohol tugevdab AKE inhibiitorite hüpotensiivset toimet.

Ko-trimoksasool (trimetoprim/sulfametoksasool) Samaaegselt ko-trimoksasooli (trimetoprim/sulfametoksasool) saavatel patsientidel on suurem risk hüperkaleemia tekkeks (vt lõik 4.4).

Sümpatomimeetikumid Sümpatomimeetikumid võivad AKE inhibiitorite antihüpertensiivset toimet vähendada.

Tsüklosporiin AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel koos tsüklosporiiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Hepariin AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel hepariiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

AKE inhibiitorite kasutamise korral raseduse esimesel trimestril ei ole epidemioloogiline tõestusmaterjal teratogeensuse riski tekke osas lõplik; kuigi väikest riski suurenemist ei saa siiski välistada. Juhul kui ravi jätkamine AKE inhibiitoritega on tingimata vajalik, peaksid rasestumist planeerivad patsiendid üle minema alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile selliste ravimitega, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega kohe katkestada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi.

AKE inhibiitorite kasutamine raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal võib teadaolevalt inimesel põhjustada fetotoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, oligohüdramnion, koljuluude luustumise peetumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3). Emal on esinenud oligohüdramnioni, eeldatavasti loote neerufunktsiooni nõrgenemise tõttu, ning see võib põhjustada jäsemete kontraktuure, näo-kolju väärarendeid ja kopsude hüpoplastilist arengut.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Autojuhtimisel või masinate käsitsemisel tuleb arvestada, et aeg-ajalt võib enalapriili kasutamisel tekkida pearinglus või väsimus.

4.8 Kõrvaltoimed

Enalapriili kasutamisel on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid ja need on reastatud järgmistesse gruppidesse vastavalt esinemissageduse järgi: Iga kõrvaltoime kohta on esinemissagedus toodud järgmise süsteemi kohaselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1 000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1 000); väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Kõrvaltoimete sagedus on toodud organsüsteemide kaupa: Väga Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata sage Vere ja lümfisüsteemi häired

Endokriinsüsteemi häired Ainevahetus- ja toitumishäired

Väga Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata sage Psühhiaatrilised häired depressioon segasus, ebaharilikud Närvisüsteemi häired pearinglus peavalu, somnolentsus, sünkoop, maitse- paresteesia, tundlikkuse häire vertiigo Silma kahjustused ähmane nägemine Kõrva ja labürindi kahjustused Südame häired valu rindkeres, südame- rütmihäired, pekslemine, stenokardia, müokardi- tahhükardia infarkt või Vaskulaarsed häired hüpotensioon (sh õhetus, Raynaud’ fenomen ortostaatiline ortostaatiline hüpotensioon) hüpotensioon Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired köha düspnoe rinorröa, kopsuinfiltraadid, Seedetrakti häired iiveldus kõhulahtisus, soolesulgus, stomatiit/ aftoosne soole kõhuvalu kõhunäärme- haavandumine, angioödeem Maksa ja sapiteede häired

Väga Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata sage Naha ja nahaaluskoe kahjustused lööve, higistamine, multiformne ülitundlikkus/ nahasügelus, erüteem, Stevensi- angioneurootiline nõgestõbi, Johnsoni sündroom, ödeem: on alopeetsia eksfoliatiivne teatatud näo, dermatiit, toksiline jäsemete, huulte, epidermaalne keele, neelu ja/või nekrolüüs, kõri angio- pemfigus, neurootilisest erütroderma ödeemist (vt lõik 4.4) Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Neerude ja kuseteede häired

Reproduktiivsee süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

asteenia väsimus halb Uuringud

hüper-kaleemia, uurea tõus maksaensüümide kretiinini tõus seerumis, aktiivsuse tõus, seerumis hüponatreemia bilirubiini tõus *kliinilistes uuringutes oli juhtumite sagedus võrreldav nii platseebo- kui ka aktiivses kontrollgrupis.

Kui ilmnevad rasked kõrvaltoimed, tuleb ravi lõpetada.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Üleannustamise kohta inimestel on andmeid vähe. Olulisemad tänini kirjeldatud üleannustamise nähud on umbes 6 tundi pärast ravimi manustamist ilmnev tähelepanuväärne hüpotensioon koos reniinangiotensiin süsteemi blokaadiga ja stuupor. AKE inhibiitorite üleannustamisega seotud sümptomite hulka võivad muuhulgas kuuluda tsirkulatoorne šokk, elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikkus, hüperventilatsioon, tahhükardia, palpitatsioonid, bradükardia, pearinglus, ärevus ja köha. Pärast 300 mg ja 440 mg enalapriili sissevõtmist suureneb enalaprilaadi tase vereseerumis vastavalt 100- ja 200-kordseks võrreldes tavaliste terapeutiliste annuste manustamisel saavutatavate tasemetega.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, ATC-kood: C09AA02.

Farmakodünaamilised toimed Samal ajal kui enalapriili vererõhku langetava toime mehhanism arvatakse peamiselt seisnevat reniinangiotensiin-aldosteroon süsteemi pärssimises, avaldab enalapriil antihüpertensiivset toimet isegi seerumi madala reniinisisaldusega hüpertensiivsetel patsientidel. Hüpertensiooniga patsientidel langeb enalapriili manustamise tagajärjel vererõhk nii lamavas kui seisvas asendis, ilma südame löögisageduse olulise suurenemiseta.

Soovitatavate annuste kasutamisel kestab antihüpertensiivne ja hemodünaamiline toime siiski vähemalt 24 tundi.

Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga. ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente. Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel. ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Biotransformatsioon Peale muutumise enalaprilaadiks ei ole enalapriili puhul tõendeid teiste oluliste ainevahetusreaktsioonide kohta.

Eliminatsioon Enalaprilaat eritub peamiselt neerude kaudu. Põhikomponendid uriinis on enalaprilaat (ligikaudu 40% manustatud annusest) ja muutumatul kujul enalapriil (ligikaudu 20%).

Neerupuudulikkus Neerupuudulikkusega patsientidel suureneb enalapriili ja enalaprilaadi sisaldus seerumis. Kerge kuni keskmise neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens 40...60 ml/min) oli pärast 5 mg enalapriili üks kord päevas manustamist enalaprilaadi püsiseisundi AUC ligikaudu kaks korda kõrgem võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega. Raske neerupuudulikkuse korral (kreatiniini kliirens 130 ml/min) suurenes AUC ligikaudu 8 korda. Enalapriilmaleaadi korduvannuste manustamise järgselt saavutatud enalaprilaadi efektiivne poolväärtusaeg on sellise raskusastme neerupuudulikkuse puhul pikenenud ja aeg püsiseisundi saavutamiseni edasilükkunud. (vt lõik 4.2). Enalaprilaati saab üldvereringest hemodialüüsi teel eemaldada. Dialüüsi kliirens on 62 ml/m.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Tavapärased farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud spetsiaalseid kahjulikke toimeid inimesele.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringud rottidel ei ole näidanud enalapriili kahjulikku toimet viljakusele ja reproduktiivsetele võimetele, samuti pole täheldatud teratogeenset toimet. Uuringus, kus emastele rottidele manustati ravimit enne viljastumist ja kogu tiinuse vältel, tõusis laktatsiooniperioodis järglaste suremusmäär. On näidatud, et ravimi läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima. Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite kui ravimiklassi puhul on kirjeldatud toksilisi toimeid lootele (põhjustavad loote kahjustumist ja/või surma), kui neid manustada teisel või kolmandal rasedustrimestril.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Enap 5 mg tabletid Laktoosmonohüdraat Hüdroksüpropüültselluloos Maisitärklis Naatriumvesinikkarbonaat Talk

Magneesiumstearaat

Enap 10 mg ja 20 mg tabletid Laktoosmonohüdraat Maisitärklis Naatriumvesinikkarbonaat Talk Magneesiumstearaat Punane raudoksiid (E172) Kollane raudoksiid (E172) – ainult 20 mg tablettides

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Al-fooliumist ja OPA/Al/PVC-fooliumist blisterpakendid pappkarbis.

Karp 30, 60 või 90 tabletiga.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBRID

5 mg: 1121323 10 mg: 1121423 20 mg: 1121523

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

31.08.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

august 2023

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Enap, 5 mg tabletid Enap, 10 mg tabletid Enap, 20 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 5 mg, 10 mg või 20 mg enalapriilmaleaati, mis on ekvivalentne 3,8 mg, 7,6 mg või 15,3 mg enalapriiliga. INN. Enalaprilum

Teadaolevat toimet omav abiaine: 5 mg tabletid 10 mg tabletid 20 mg tabletid Laktoos 123.3 mg 118.4 mg 111.9 mg

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett

Enap 5 mg tabletid: ümmargused, valged, kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. Enap 10 mg tabletid: ümmargused, lamedad, punakaspruunid, ühel küljel poolitusjoonega tabletid, mis on kaldservadega ja üksikute valgete või tumepunaste täppidega tableti pinnal ja massis. Poolitusjoon on mõeldud vaid tableti poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks. Enap 20 mg tabletid: ümmargused, lamedad, heleoranžid, ühel küljel poolitusjoonega tabletid, mis on kaldservadega ja üksikute valgete või tumepruunikaspunaste täppidega tableti pinnal ja massis. Poolitusjoon on mõeldud vaid tableti poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

1. nädal 1. kuni 3. päev: ühekordse annusena 2,5 mg päevas*

4. kuni 7. päev: 5 mg päevas kaheks annuseks jagatuna

2. nädal 10 mg päevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jagatuna

3. ja 4. nädal 20 mg päevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jagatuna

*Eriti ettevaatlik tuleks olla neerufunktsiooni häirega patsientide või diureetikume kasutavate patsientide ravimisel (vt lõik 4.4).

Neerupuudulikkus Üldjuhul tuleb enalapriili manustamisintervalli pikendada ja/või annust vähendada.

Enalaprilaat on dialüüsitav. Dialüüsivabadel päevadel tuleb annust korrigeerida sõltuvalt vererõhu vastusest.

Eakad Annus peab olema kooskõlas eaka patsiendi neerufunktsiooniga (vt lõik 4.4, Neerufunktsiooni häired).

Lapsed Enalapriili kliinilise kasutamise kogemused hüpertensiooniga lastel on piiratult (vt lõigud 4.4, 5.1 ja 5.2). Tablette neelata suutvatele lastele määratakse annus individuaalselt, arvestades patsiendi seisundi ja vererõhu muutusega. Soovitatavaks algannuseks on 20…50 kg kehakaaluga patsientidel 2,5 mg ning 50 kg kehakaaluga patsientidel 5 mg. Enap tablette manustatakse üks kord ööpäevas. Annust tuleb kohandada vastavalt patsiendi vajadustele. Maksimaalne ööpäevane annus on 20…50 kg kehakaaluga patsientidel 20 mg ning 50 kg kehakaaluga patsientidel 40 mg (vt lõik 4.4).

Vastavate andmete puudumise tõttu ei soovitata Enap tablette kasutada vastsündinutel ja lastel, kelle glomerulaarfiltratsiooni kiirus on <0,5 ml/s/1,73 m2.

Manustamisviis Suukaudne.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või teiste AKE inhibiitorite suhtes.
Varasema AKE inhibiitorite manustamisega seoses tekkinud angioödeem anamneesis.
Pärilik või idiopaatiline angioödeem.
Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).
Enap’i samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
Samaaegne kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga. Ravi Enap’iga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt ka lõigud 4.4 ja 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad

On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Neerusiirdamine Enalapriili kasutamise kogemus hiljuti siirdatud neeruga patsientidel puudub. Seetõttu ei ole ravi enalapriiliga soovitatav.

Mustanahalistel AKE inhibiitoritega ravitud patsientidel on angioödeemi esinenud sagedamini kui mitte-mustanahalistel patsientidel.

Vastavate andmete puudumise tõttu ei soovitata enalapriili kasutada vastsündinutel ning lastel, kelle neerude glomerulaarfiltratsiooni kiirus on <30 ml/min/1,73 m2 (vt lõik 4.2).

Laktoos Enap sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, täieliku laktaasipuudulikkuse või

glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Naatrium See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, st on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kaaliumit säästvad diureetikumid, kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad Kuigi seerumi kaaliumisisaldus jääb tavaliselt normi piiresse, võib mõnel enalapriiliga ravitud patsiendil tekkida hüperkaleemia. Samaaegne kaaliumi säästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid) ning kaaliumilisandite või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine võib põhjustada seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärset suurenemist. Ettevaatlik tuleb olla ka enalapriili manustamisel koos teiste seerumi kaaliumisisaldust suurendavate ravimitega, nagu trimetoprim ja kotrimoksasool (trimetoprim/sulfametoksasool), sest trimetoprim toimib teadaolevalt kaaliumi säästva diureetikumina, nagu amiloriid. Seetõttu ei ole enalapriili kombinatsioon eelmainitud ravimitega soovitatav. Kui nende ravimite samaaegne kasutamine on näidustatud, tuleb seda teha ettevaatusega ja seerumi kaaliumisisaldust sageli kontrollides (vt lõik 4.4).

Sakubitriil/valsartaan AKE inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud, kuna see suurendab angioödeemi riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Alkohol Alkohol tugevdab AKE inhibiitorite hüpotensiivset toimet.

Tsüklosporiin AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel koos tsüklosporiiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Hepariin AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel hepariiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

AKE inhibiitorite kasutamine raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal võib teadaolevalt inimesel põhjustada fetotoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, oligohüdramnion, koljuluude luustumise peetumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkust, hüpotensiooni, hüperkaleemiat) (vt lõik 5.3). Emal on esinenud oligohüdramnioni, eeldatavasti loote neerufunktsiooni nõrgenemise tõttu, ning see võib põhjustada jäsemete kontraktuure, näo-kolju väärarendeid ja kopsude hüpoplastilist arengut.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Autojuhtimisel või masinate käsitsemisel tuleb arvestada, et aeg-ajalt võib enalapriili kasutamisel tekkida pearinglus või väsimus.

4.8 Kõrvaltoimed

Enalapriili kasutamisel on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid ja need on reastatud järgmistesse gruppidesse vastavalt esinemissageduse järgi: Väga sage ( 1/10)

Sage ( 1/100, <1/10) Aeg-ajalt ( 1/1000, <1/100) Harv ( 1/10 000, <1/1000) Väga harv (<1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Kõrvaltoimete sagedus on toodud organsüsteemide kaupa: Väga Sage Aeg-ajalt Harv Väga Teadmata sage harv Vere ja lümfisüsteemi häired Endokriinsüsteemi häired

Ainevahetus- ja toitumishäired Psühhiaatrilised häired depressioon segasus, närvilisus, ebaharilikud Närvisüsteemi häired pearinglus peavalu, sünkoop, somnolentsus, maitsetundlikkuse paresteesia, vertiigo. häire Silma kahjustused ähmane nägemine Kõrva ja labürindi kahjustused Südame häired valu rindkeres, südamepekslemine, rütmihäired, müokardiinfarkt või stenokardia, insult*, kõrge riskiga tahhükardia haigetel on võimalik Vaskulaarsed häired hüpotensioon (sh õhetus, ortostaatiline Raynaud’ fenomen ortostaatiline hüpotensioon hüpotensioon) Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired köha düspnoe rinorröa, kurgu valu, kopsuinfiltraadid, Seedetrakti häired iiveldus kõhulahtisus, soolesulgus, stomatiit/ aftoosne soole kõhuvalu kõhunäärmepõletik, haavandumine, angio- Maksa ja sapiteede häired

Naha ja nahaaluskoe kahjustused lööve, higistamine, multiformne

ülitundlikkus/ nahasügelus, erüteem, Stevensi- angioneurootiline nõgestõbi, alopeetsia Johnsoni sündroom, ödeem: on teatatud eksfoliatiivne näo, jäsemete, dermatiit, toksiline huulte, keele, neelu epidermaalne ja/või kõri nekrolüüs, pemfigus, angioneurootilisest erütroderma ödeemist (vt lõik 4.4) Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Neerude ja kuseteede häired Reproduktiivsee süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid asteenia väsimus halb enesetunne, Uuringud hüperkaleemia, uurea tõus seerumis, maksaensüümide kretiinini tõus hüponatreemia aktiivsuse tõus, seerumis bilirubiini tõus *kliinilistes uuringutes oli juhtumite sagedus võrreldav nii platseebo- kui ka aktiivses kontrollgrupis.

Kui ilmnevad rasked kõrvaltoimed, tuleb ravi lõpetada.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid

Üleannustamise kohta inimestel on andmeid vähe. Olulisemad tänini kirjeldatud üleannustamise nähud on umbes 6 tundi pärast ravimi manustamist ilmnev tähelepanuväärne hüpotensioon koos reniin- angiotensiin süsteemi blokaadiga ja stuupor. AKE inhibiitorite üleannustamisega seotud sümptomite hulka võivad muuhulgas kuuluda tsirkulatoorne šokk, elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikkus, hüperventilatsioon, tahhükardia, palpitatsioonid, bradükardia, pearinglus, ärevus ja köha. Pärast 300 mg ja 440 mg enalapriili sissevõtmist suureneb enalaprilaadi tase vereseerumis vastavalt 100 ja 200-kordseks, võrreldes tavaliste terapeutiliste annuste manustamisel saavutatavate tasemetega. Ravi Üleannustamise raviks on soovitatav manustada intravenoosse infusioonina füsioloogilist naatriumkloriidi lahust. Hüpotensiooni tekkimisel tuleb patsient asetada šokiasendisse. Võimalusel võib kaaluda angiotensiin II infusiooni ja/või katehhoolamiinide intravenoosset manustamist. Kui üleannus võeti sisse hiljuti, tuleb kasutusele võtta enalapriilmaleaadi elimineerimiseks sobivad

meetmed (nt oksendamise esilekutsumine, maoloputus ning absorbentide ja naatriumsulfaadi manustamine). Enalaprilaati saab üldvereringest eemaldada hemodialüüsi teel (vt lõik 4.4, Hemodialüüsravi saavad patsiendid). Ravile allumatu bradükardia korral tuleb paigaldada südamestimulaator. Pidevalt tuleks jälgida elulisi näitajaid ning elektrolüütide ja kreatiniini kontsentratsioone vereseerumis.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, ATC-kood: C09AA02.

Hüpertensiooniga patsientidel langeb enalapriili manustamise tagajärjel vererõhk nii lamavas kui seisvas asendis, ilma südame löögisageduse olulise suurenemiseta.

hüpokaleemiat.

riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

Lapsed Üle 6-aastastel hüpertensiooniga lastel on ravimi kasutamise kogemused piiratud. Kliinilises uuringus osales 110 hüpertensiooniga 6...16-aastast patsienti, kelle kehakaal oli 20 kg ja glomerulaarfiltratsioon >30 ml/min/1,73 m2. Kehakaaluga <50 kg patsiendid said kas 0,625, 2,5 või 20 mg enalapriili ööpäevas ja patsiendid kehakaaluga 50 kg said kas 1,25; 5 või 40 mg enalapriili ööpäevas. Üks kord päevas manustatud enalapriil alandas vererõhu madalaimat näitajat annusest sõltuvalt. Enalapriili annusest sõltuv antihüpertensiivne efektiivsus oli ühtlane kõikides alagruppides (vanus, Tanneri skaala, sugu, rass). Kõige madalamad uuritud annused 0,625 mg ja 1,25 mg (vastasid keskmiselt annusele 0,02 mg/kg üks kord päevas) ei näidanud aga püsivat antihüpertensiivset efektiivsust. Uuringus kasutatud maksimaalne annus oli 0,58 mg/kg (kuni 40 mg) üks kord päevas. Laste kõrvaltoimete profiil ei erinenud täiskasvanute omast.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Biotransformatsioon Peale muutumise enalaprilaadiks ei ole enalapriili puhul tõendeid teiste oluliste ainevahetusreaktsioonide kohta.

Eliminatsioon Enalaprilaat eritub peamiselt neerude kaudu. Põhikomponendid uriinis on enalaprilaat (ligikaudu 40% manustatud annusest) ja muutumatul kujul enalapriil (ligikaudu 20%).

Lapsed ja noorukid Korduvannuste farmakokineetika uuring viidi läbi 40-l hüpertensiooniga poisil ja tüdrukul vanuses 2 kuud kuni 16 aastat. Eelnevalt manustati suukaudselt 0,07…0,14 mg/kg enalapriilmalaeaati päevas.

Lastel ei erinenud enalaprilaadi farmakokineetika oluliselt täiskasvanute omast. Olemasolevad andmed viitavad vananemisega kaasnevale AUC (kohandatud annusele kehakaalu järgi) suurenemisele. Kui aga andmeid kohandatakse kehapinna järgi, siis AUC suurenemist ei ilmne. Püsiseisundi tingimustes oli enalaprilaadi kuhjumise keskmine efektiivne poolväärtusaeg 14 tundi.

Imetamine Pärast ühekordse 20 mg suukaudse annuse manustamist viiele sünnitusjärgses perioodis naisele oli enalapriili keskmine maksimaalne sisaldus rinnapiimas 1,7 μg/l (vahemik: 0,54...5,9 μg/l) 4...6 tundi pärast manustamist. Enalaprilaadi keskmine maksimaalne sisaldus oli 1,7 μg/l (vahemik: 1,2...2,3 μg/l), mis ilmnes erinevatel aegadel 24-tunnise perioodi jooksul. Kasutades rinnapiimas mõõdetud maksimaalse sisalduse andmeid, saab ainult rinnapiimatoidul laps hinnanguliselt maksimaalselt umbes 0,16% ema kehakaalu järgi kohandatud annusest. Naisel, kes oli võtnud suukaudset enalapriili ööpäevases annuses 10 mg 11 kuu jooksul, oli enalapriili maksimaalne sisaldus rinnapiimas 2 μg/l 4 tundi pärast ravimi manustamist ja enalaprilaadi maksimaalne sisaldus 0,75 μg/l umbes 9 tundi pärast ravimi manustamist. Enalapriili ja enalaprilaadi kogusisaldus piimas 24 tunni jooksul oli vastavalt 1,44 μg/l ja 0,63 μg/l. Enalaprilaadi sisaldus piimas ei olnud määratav (<0,2 μg/l) ühel emal neli tundi pärast enalapriili ühekordse 5 mg annuse manustamist ja kahel emal pärast 10 mg manustamist; enalapriili sisaldust ei määratud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Enap 5 mg tabletid: laktoosmonohüdraat hüdroksüpropüültselluloos maisitärklis naatriumvesinikkarbonaat talk magneesiumstearaat

Enap 10 mg ja 20 mg tabletid: laktoosmonohüdraat maisitärklis naatriumvesinikkarbonaat talk magneesiumstearaat raudoksiid (E 172) kollane raudoksiid (E172) – ainult 20 mg tablettides

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Al-fooliumist ja OPA/Al/PVC-fooliumist blisterpakendid pappkarbis.

5 mg tabletid: 20, 30, 60 või 90 tabletti karbis. 10 mg tabletid: 20, 30, 60 või 90 tabletti karbis. 20 mg tabletid: 20, 30, 60 või 90 tabletti karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Enap 5 mg tabletid: 169397 Enap 10 mg tabletid: 071794 Enap 20 mg tabletid: 071894

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Enap 5 mg tabletid: 16.08.2002/4.03.2013 Enap 10 mg tabletid: 17.12.1999/31.05.2010 Enap 20 mg tabletid: 17.12.1999/31.05.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2025

Enap – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Vali ravim

Artikli sisukord

Pakendi infoleht: teave kasutajale

1. Mis ravim on Enap ja milleks seda kasutataks

2. Mida on vaja teada enne Enap´i kasutamist

3. Kuidas Enap`i kasutada

4. Võimalikud kõrvaltoimed

6. Pakendi sisu ja muu teave

Pakendi infoleht: teave kasutajale

1. Mis ravim on Enap ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Enap’i võtmist

3. Kuidas Enap’i võtta

4. Võimalikud kõrvaltoimed

6. Pakendi sisu ja muu teave

1. Mis ravim on Enap ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Enap’i võtmist

3. Kuidas Enap´i võtta

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5. Kuidas Enap`i säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

Pakendi infoleht: teave kasutajale

1. Mis ravim on Enap ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Enap’i võtmist

3. Kuidas Enap´i võtta

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5. Kuidas Enap`i säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

Pakendi infoleht: teave kasutajale

1. Mis ravim on Enap ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Enap’i võtmist

3. Kuidas Enap’i võtta

4. Võimalikud kõrvaltoimed

6. Pakendi sisu ja muu teave

1. Mis ravim on Enap ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Enap’i võtmist

3. Kuidas Enap´i võtta

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5. Kuidas Enap`i säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3. RAVIMVORM

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

4.2 Annustamine ja manustamisviis

4.3 Vastunäidustused

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

4.6 Rasedus ja imetamine

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

4.8 Kõrvaltoimed

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

5.2 Farmakokineetilised omadused

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

6.2 Sobimatus

6.3 Kõlblikkusaeg

6.4 Säilitamise eritingimused

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

7. MÜÜGILOA HOIDJA

8. MÜÜGILOA NUMBER

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3. RAVIMVORM

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

4.2 Annustamine ja manustamisviis

1. nädal 1. kuni 3. päev: ühekordse annusena 2,5 mg päevas*

4. kuni 7. päev: 5 mg päevas kaheks annuseks jagatuna

2. nädal 10 mg päevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jagatuna

3. ja 4. nädal 20 mg päevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jagatuna