RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Esogno 1 mg õhukese polümeerikattega tabletid Esogno 2 mg õhukese polümeerikattega tabletid Esogno 3 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Esogno 1 mg õhukese polümeerikattega tabletid Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1 mg eszopiklooni.

Esogno 2 mg õhukese polümeerikattega tabletid Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 2 mg eszopiklooni.

Esogno 3 mg õhukese polümeerikattega tabletid Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 3 mg eszopiklooni.

INN. Eszopiclonum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Esogno 1 mg õhukese polümeerikattega tabletid Helesinised, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on pimetrükis „1“ ja keskmine läbimõõt on ligikaudu 6,5 mm.

Esogno 2 mg õhukese polümeerikattega tabletid Valged, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on pimetrükis „2“ ja keskmine läbimõõt on ligikaudu 6,5 mm. Esogno 3 mg õhukese polümeerikattega tabletid Sinised, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on pimetrükis „3“ ja keskmine läbimõõt on ligikaudu 6,5 mm).

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Esogno on näidustatud täiskasvanutele unetuse lühiajaliseks raviks.

Bensodiasepiinid või bensodiasepiinisarnased ained on näidustatud ainult tõsise häire korral, mis põhjustab töövõimetust või isiku väljendunud pingeseisundit.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Soovitatav algannus on 1 mg. Kliinilise näidustuse korral võib annust suurendada kuni annuseni 2 mg või 3 mg. Soovitatav on patsiendile manustada eszopiklooni väikseimas toimivas annuses. Eszopiklooni koguannus ei tohi ületada 3 mg.

Eszopikloon tuleb sisse võtta ühekorraga vahetult enne magamaminekut ja seda ei tohi samal ööl uuesti manustada.

Kõigil juhtudel peab ravi olema minimaalse vajaliku efektiivse kestusega ja ei tohi ületada nelja nädalat, k.a annuse järk-järgulise vähendamise periood.

Teatud juhtudel, nt kroonilise unetusega patsientidel, võib vajalikuks osutuda raviperioodi pikendamine maksimaalselt 6 kuuni (vt lõik 5.1). See nõuab regulaarset jälgimist ja patsiendi seisundi hindamist, sest kuritarvitamise ja sõltuvuse risk suurenevad koos ravi kestusega (vt lõik 4.4).

Ravimite koostoimed Täiskasvanud patsientidel, kes ei ole eakad ja saavad samaaegset ravi ketokonasooli või teiste tugevate CYP3A4 inhibiitoritega, ei tohi annus ületada 2 mg. Eszopikloon on vastunäidustatud eakatele, kes saavad samaaegset ravi tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (vt lõik 4.3). Võib osutuda vajalikuks eszopiklooni annuse vähendamine, kui seda manustatakse koos ravimitega, millel on teadaolev kesknärvisüsteemi pärssiv toime (vt lõik 4.5).

Erirühmad

Eakad alates 65 aasta vanusest Eakate soovitatav algannus on 1 mg vahetult enne magamaminekut. Kliinilise näidustuse korral võib nendel patsientidel annust suurendada kuni 2 mg.

Soovitatavat annust ei tohi ületada (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2). Raske maksapuudulikkusega patsientidele on eszopikloon vastunäidustatud, sest võib tekitada entsefalopaatiat (vt lõigud 4.3 ja 5.2). Neerukahjustus Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).

Eszopiklooni maksimaalne soovitatav annus raske neerukahjustusega patsientidel on 2 mg.

Lapsed Eszopiklooni ei tohi kasutada lastel ja noorukitel vanuses kuni 18 aastat (vt lõik 4.3). Eszopiklooni ohutus ja efektiivsus lastel ning noorukitel ei ole tõestatud.

Manustamisviis Suukaudne. Tablette ei tohi enne allaneelamist katki närida ega purustada, sest toimeaine maitse on mõru.

4.3 Vastunäidustused

− Ülitundlikkus toimeaine, zopiklooni või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. − Myasthenia gravis. − Raske hingamispuudulikkus.

− Raske uneapnoe sündroom. − Raske maksapuudulikkus. − Eakad, kes saavad samaaegset ravi tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (vt lõik 4.5). − Lapsed ja noorukid vanuses kuni 18 aastat.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldine Võimalusel tuleb alati unetuse põhjus välja selgitada. Enne uinuti määramist tuleb ravida põhjuslikke tegureid. Unetuse leevendamise ebaõnnestumine pärast 7…14-päevast ravikuuri võib viidata primaarsele psühhiaatrilisele või somaatilisele häirele ja patsienti tuleb hoolikalt regulaarselt uuesti uurida. Krooniline hingamisteede kahjustus Eszopiklooni määramisel hingamispuudulikkusega patsientidele peab olema ettevaatlik, sest on tõendatud bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete hingamist pärssiv toime.

Opioidide kaasuva kasutamise risk Eszopiklooni ja opioidide koosmanustamise tagajärjel võib tekkida sedatsioon, respiratoorne depressioon, kooma ja surm. Nende riskide tõttu on soovitatav sedatiivse toimega ravimeid, nt bensodiasepiine või sarnaseid ravimeid, nt eszopiklooni, määrata vaid nendele patsientidele, kelle jaoks alternatiivsed ravimeetmed ei ole võimalikud. Kui on otsustatud määrata patsiendile eszopiklooni koos opioididega, tuleb kasutada vähimat toimivat annust ning ravi peab olema võimalikult lühiaegne (vt ka üldisi annustamissoovitusi lõigus 4.2).

Patsiente tuleb hoolikalt jälgida respiratoorse depressiooni ja sedatsiooni sümptomite osas. Seoses sellega on tungivalt soovitatav teavitada patsiente ning nende hooldajaid (kui see on asjakohane) nendest sümptomitest (vt lõik 4.5).

Sõltuvusrisk Bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete, nt eszopiklooni, kasutamine võib viia füüsilise ja psühholoogilise sõltuvuse tekkeni. Sõltuvusrisk suureneb: − annuse suurenedes ja ravi kestuse pikenedes; − patsientidel, kellel on anamneesis vaimse tervise häired ja/või alkoholi, narkootiliste ainete või ravimite kuritarvitamine; − patsientidel, kellel on märkimisväärsed isiksushäired.

Kui füüsiline sõltuvus on tekkinud, siis kaasnevad ravi järsu lõpetamisega ärajätunähud. Nendeks võivad olla peavalu, lihasvalu, äärmuslik ärevus, pinge, rahutus, segasus ja ärrituvus. Rasketel juhtudel võivad tekkida järgmised sümptomid: reaalsustaju häired, isiksustaju häired, hüperakuusia, jäsemete tuimus ja kihelus; ülitundlikkus valguse, müra ja kehalise kontakti suhtes; hallutsinatsioonid või epileptilised krambihood.

Pikendatud ravi (vt lõik 4.2) vajavaid patsiente tuleb regulaarselt jälgida ja hinnata võimalikke sõltuvusnähte (nt ravimi manustamine kavandatust suuremates annustes või pikema aja jooksul, püsiv tahtmine või ravi vähendamise või ravimi kasutamise kontrolli ebaõnnestumised) ning neid ohjata vastavalt kliinilisele vajadusele.

Ärajätunähud On teatatud ärajätunähtudest (k.a kõhuvalu, peavalu, söögiisu suurenemine ja unetus) eszopiklooniga ravi lõpetamisel. Tagasilöögi unetus Eszopiklooniga ravi lõpetamisel on täheldatud tagasilöögi unetust, mis väljendub uinumisaja pikenemisena ühe kuni kahe öö jooksul. Need juhud lahenesid ilma sekkumiseta. On oluline, et patsiendid

oleks tagasilöögi unetuse võimalusest teadlikud, vähendades sellega ärevust sümptomite korral ravimi kasutamise lõpetamisel.

Tolerantsus Kliinilistes uuringutes eszopiklooniga ei täheldatud tolerantsuse teket unemõõdikute mis tahes näitajate osas kuni 6 kuulise raviperioodi jooksul (vt lõik 5.1).

Mälu ja psühhomotoorne kahjustus Bensodiasepiinid ja bensodiasepiinisarnased ained, nt eszopikloon, võivad põhjustada anterograadset amneesiat ja psühhomotoorseid häireid, k.a juhuslikke vigastusi ja kukkumisi. Eriti eakad võivad olla kaitsetumad kukkumiste suhtes, mis võivad põhjustada vigastusi, nt reieluukaelamurde. Amneesia tekib tavaliselt mitmeid tunde pärast ravimi manustamist. Riski vähendamiseks peavad kõik patsiendid tagama, et neil on võimalik vähemalt 8 tundi katkestamatult magada (vt lõik 4.8).

Järgmisel päeval tekkiva psühhomotoorse kahjustuse, k.a puuduliku autojuhtimisvõime risk suureneb, kui − eszopiklooni manustatakse vähem kui 12 tundi enne tegevusi, mis nõuavad vaimset erksust (vt lõik 4.7); − manustatakse soovitatavast suurem annus; − eszopiklooni koosmanustamisel kesknärvisüsteemi teiste depressantidega või teiste ravimitega, mis suurenevad eszopiklooni sisaldust veres või koos alkoholi või narkootiliste ainetega (vt lõik 4.5). Eszopikloon tuleb manustada ühekorraga vahetult enne magamaminekut ja seda ei tohi samal ööl uuesti manustada.

Depressioon ja suitsidaalsus Eszopiklooni määramisel depressiooni sümptomitega patsientidele peab olema ettevaatlik. Bensodiasepiine ja bensodiasepiinisarnaseid aineid, nt eszopiklooni, ei tohi manustada ilma depressiooni või depressiooniga seotud ärevuse asjakohase ravita (sellised patsiendid võivad ootamatult teha suitsiidi). Neid häireid võib seostada suitsidaalsete kalduvustega, mistõttu tuleb neile patsientidele võimalikult vähe eszopiklooni välja kirjutada, et vältida tahtlikku üleannustamist (vt lõik 5.1). Eszopiklooni manustamise ajal võib avalduda olemasolev depressioon.

Mitmed epidemioloogilised uuringud näitasid suitsiidide ja suitsiidikatsete esinemissageduse suurenemist depressiooniga või depressioonita patsientidel, keda raviti bensodiasepiinidega või teiste uinutitega, k.a zopikloon. Põhjuslikku seost ei ole tuvastatud.

Alkohol, narkootilised ained ja ravimite kuritarvitamine/sõltuvus Eszopiklooni tuleb kasutada äärmise ettevaatusega patsientidel, kellel on või on varem olnud alkoholi, narkootiliste ainete ja/või ravimite kuritarvitamine või sõltuvus.

Psühhiaatrilised ja paradoksaalsed reaktsioonid Bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete kasutamisel on teadaolevalt tekkinud rahutus, unetuse süvenemine, agiteeritus, ärrituvus, agressiivsus, meelepetted, raev, õudusunenäod, parasomnia, depersonaliseerumine, hallutsinatsioonid, psühhoosid, kohatu käitumine ja teised käitumuslikud kõrvaltoimed. Need võivad olla ravimi põhjustatud, spontaanset päritolu või kaasuva vaimse või somaatilise häire tulemus. Need reaktsioonid tekivad tõenäolisemalt eakatel. Käitumise mis tahes uus tunnus või sümptom vajab hoolikat ja viivitamatut hindamist ning kaaluda tuleb eszopiklooniga ravi lõpetamist. Somnambulism ja sellega seotud käitumine Eszopiklooni manustanud patsientidel, kes ei olnud täielikult ärkvel, on teatatud une ajal kõndimisest ja teistest samalaadsetest tegevustest, nt „unes autojuhtimine“, toidu valmistamine ja söömine või helistamine või seksimine koos amneesiaga juhtunu osas. Alkoholi ja teiste kesknärvisüsteemi depressantide manustamine koos eszopiklooniga suurendab ilmselt sellise käitumise riski nagu ka eszopiklooni manustamine maksimaalsest soovitatavast annusest suuremas annuses.

Patsientidel, kes teatavad sellisest käitumisest, tuleb ohu tõttu neile ja teistele tõsiselt kaaluda eszopiklooniga ravi lõpetamist (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Esogno sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tableti kohta, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud toimed

Alkoholi samaaegset tarbimist tuleb vältida, sest eszopiklooni sedatiivne toime võib tugevneda (vt lõik 4.7). Kombinatsioonis teiste kesknärvisüsteemi depressantidega (nt antipsühhootilised ained, anksiolüütikumid, müorelaksandid, epilepsiavastased ained ja sedatiivsed antihistamiinikumid) võib tsentraalne sedatsioon tugevneda. Vajalikuks võib osutuda eszopiklooni annuse vähendamine, kui seda manustatakse koos teadaolevalt kesknärvisüsteemi pärssivate toimeainetega, nt olansapiiniga.

Eszopikloon eemaldatakse organismist peamistelt CYP3A4 vahendusel toimuva metabolismi teel, sekundaarsena osaleb CYP2E1. Tugeva CYP3A4 inhibiitori, ketokonasooli manustamisel 400 mg ööpäevas 5 päeva jooksul suurenes eszopiklooni süsteemne saadavus ligikaudu 2 korda. Eeldatavasti mõjuvad sarnaselt ka teised tugevad CYP3A4 inhibiitorid (nt teised asooli tüüpi antimükootikumid, makroliidid, greibimahl). Selle tagajärjel võib eszopiklooni hüpnootiline toime tugevneda (vt lõik 4.4). Kui eszopiklooni manustatakse koos CYP3A4 inhibiitoritega, võib osutuda vajalikuks selle annuse vähendamine (vt lõik 4.2). Eszopikloon on vastunäidustatud eakatel, kes saavad samaaegset ravi tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (vt lõik 4.3). Tugeva CYP3A4 indutseerija rifampitsiini samaaegsel manustamisel vähenes ratseemilise zopiklooni süsteemne saadavus 80%. Sarnast toimet võib oodata ka eszopiklooni manustamisel koos teiste tsütokroom P450 ensüümide tugevate indutseerijatega, nagu karbamasepiin, fenütoiin ja naistepuna.

Eszopikloon ei mõjutanud paroksetiini, digoksiini, varfariini farmakokineetilisi või -dünaamilisi profiile ega lorasepaami farmakodünaamilist profiili.

Meeleoluhäiretega patsientidel ei mõjutanud eszopiklooni manustamine koos fluoksetiini või estsitalopraamiga kahjulikult eszopiklooni või antidepressantide farmakodünaamilisi toimeid (vt lõik 5.1).

Bensodisepiini või bensodiasepiinisarnaste ainete samaaegne manustamine koos narkootiliste analgeetikumidega võib tugevdada nende eufoorilist toimet ja põhjustada füüsilise sõltuvuse suurenemist.

Opioidid Sedatiivsete ravimite, nt bensodiasepiinide või sarnaste ravimite, nt eszopiklooni, samaaegne manustamine koos opioididega suurendab kesknärvisüsteemi pärssiva toime tõttu sedatsiooni, respiratoorse depressiooni, kooma ja surma riski. Samaaegsel kasutamisel peavad annused ja kestus olema piiratud (vt lõik 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Eszopiklooni kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Esognot ei soovitata raseduse ajal ja rasestumisvõimelistele naistele, kes ei kasuta kontratseptsiooni.

Kui ratseemilist zopiklooni manustatakse raseduse hilises staadiumis, võivad vastsündinul tekkida postnataalselt ärajätunähud. Raseduse viimase trimestri ajal on lootele ja/või vastsündinule kahjulike farmakoloogiliste kõrvaltoimete, nt hüpotoonia, respiratoorse depressiooni ja hüpotermia risk.

Imetamine Ei ole teada, kas eszopikloon või metaboliit (S)-N-desmetüülzopikloon erituvad inimese rinnapiima. Ratseemilise zopiklooniga tehtud uuringud inimestel ja loomkatsed näitasid eritumist rinnapiima. Riski imetatavale lapsele ei saa välistada.

Esognot ei tohi kasutada rinnapiimaga toitmise ajal.

Fertiilsus Kliinilistes uuringutes inimestega ei täheldatud meestel ja naistel viljakuse languse tunnuseid pärast kuni 6-kuulist ravi. Loomkatsed eszopiklooniga näitasid siiski erinevate liikide isas- ja emasloomade viljakuse kahjustust (vt lõik 5.3). Eszopiklooni mõju meeste fertiilsusele ja naiste ovulatsioonile pärast pikaajalist manustamist (> 6 kuu) ei ole teada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Eszopikloon mõjutab tugevalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet mitme tunni jooksul pärast manustamist. Autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet võivad kahjustada sedatsioon, amneesia, nägemise hägustumine, nõrgenenud keskendumisvõime ja lihaste talitlus. Erksuse vähenemise tõenäosus võib suureneda uneaja ebapiisava kestuse korral. Patsientidele peab soovitama autojuhtimisest ja masinate käsitsemisest loobuda, kui nad kogevad mõnda neist toimetest järgmisel päeval pärast ravi eszopiklooniga. Eszopiklooni manustamise ja autojuhtimise, masinate käsitsemise ja kõrgustes töötamise vahel peab olema vähemalt 12-tunnine periood, et loetletud toimeid vähendada.

Autojuhtimisvõime halvenemine ja käitumine nt „unes autojuhtimine“ on tekkinud eszopiklooni kasutamisel monoravimina terapeutilistes annustes (vt lõik 4.4).

Lisaks suurendab eszopiklooni samaaegne manustamine koos alkoholiga ja teiste kesknärvisüsteemi depressantidega sellise käitumise riski (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei tarbiks alkoholi või teisi psühhoaktiivseid aineid eszopiklooni manustamise ajal.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete kohta toodud teave põhineb kogemustel, mis on saadud kuni 6 kuud kestnud kliinilistest uuringutest 1 mg kuni 3 mg eszopiklooniga või platseeboga täiskasvanutel, kes ei olnud eakad. Neis kliinilistes uuringutes manustati eszopiklooni kokku 1626 uuritavale ja platseebot 858 uuritavale. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoime oli düsgeusia (ebameeldiv maitse). Sageli (< 10% patsientidest) täheldati ka peavalu, unisust, suukuivust, pööritustunnet ja iiveldust.

Järgnevas on loetletud kõrvaltoimed, mis tekkisid platseebost suurema esinemissagedusega ja vähemalt kahel patsiendil, organsüsteemi klasside kaupa, kasutades järgmisi kokkuleppelisi sagedusmääratlusi: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (<1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Infektsioonid ja infestatsioonid Aeg-ajalt Infektsioon, viirusinfektsioon

Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt Hüpokroomne aneemia, aneemia, leukopeenia, eosinofiilia

Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt Allergiline reaktsioon Harv Angioödeem*, anafülaktiline reaktsioon*

Endokriinsüsteemi häired Aeg-ajalt Hüpertüreoos

Ainevahetus- ja toitumishäired Aeg-ajalt Perifeerne turse, isutus, janu, söögiisu suurenemine, hüpokaleemia

Psühhiaatrilised häired Sage Närvilisus, depressioon, ärevus Aeg-ajalt Emotsionaalne labiilsus, libiido vähenemine, segasus, agiteeritus, Harv Ärrituvus*, agressioon*, rahutus*, meelepetted*, viha*, ebanormaalne käitumine Teadmata Sõltuvus (vt lõik 4.4), ärajätusündroom*, summutatud emotsioonid*

Närvisüsteemi häired Väga sage Düsgeusia (ebameeldiv maitse) Sage Peavalu, unisus, pööritustunne, ebanormaalsed unenäod, mäluhäired, Aeg-ajalt Vertiigo, ataksia, ebanormaalne kõnnak, koordinatsioonihäire, hüpokineesia, Teadmata Düsosmia, tähelepanuhäire*, pikenenud reaktsiooniaeg*

Silma kahjustused Sage Hägune nägemine (peamiselt eakatel) Aeg-ajalt Kuivad silmad Teadmata Diploopia*

Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt Tinnitus, kõrvavalu

Vaskulaarsed häired Sage Migreen Aeg-ajalt Hüpertensioon, sünkoop

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage Farüngiit Aeg-ajalt Düspnoe, nohu, luksumine Teadmata Respiratoorne depressioon (vt lõik 4.4)*

Seedetrakti häired Sage Suukuivus, diarröa, iiveldus, düspepsia, kõhuvalu, oksendamine Aeg-ajalt Halitoos, haavandid suus, koliit, gastroenteriit, keeleturse Maksa ja sapiteede häired Väga harv Transaminaaside aktiivsuse kerge kuni mõõdukas suurenemine ja/või aluselise

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage Lööve Aeg-ajalt Valgustundlikkuse reaktsioon, higistamine, akne, kuiv nahk, ekseem Harv Kihelus (sage eakatel)

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage Seljavalu, müalgia Aeg-ajalt Jalakrambid, lihaste tõmblused, müasteenia, liigesehäired Teadmata Lihasnõrkus*

Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt Urineerimissageduse suurenemine, kuseteede infektsioon, valu neerudes,

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Aeg-ajalt Düsmenorröa, metrorraagia, valu rindades, hüpomenorröa, impotentsus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage Asteenia, valu Aeg-ajalt Palavik, väsimus*

Uuringud Aeg-ajalt Kehakaalu suurenemine, kehakaalu vähenemine

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Harv Kukkumine (eelkõige eakatel)*

* Kõrvaltoimed, milles ei ole teatatud eszopiklooni manustamisel, vaid ratseemilise zopiklooniga.

Amneesia Soovitatud terapeutiliste annuste kasutamisel võib tekkida anterograadne amneesia, suuremate annuste manustamisel risk kasvab. Amnestilist toimet võib seostada kohatu käitumisega (vt lõik 4.4).

Depressioon Bensodiasepiini või bensodiasepiinisarnaste ainete kasutamisel võib avalduda olemasolev depressioon.

Psühhiaatrilised ja paradoksaalsed reaktsioonid Bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete kasutamisel on teadaolevad reaktsioonid rahutus, agiteeritus, ärrituvus, pidurdatuse vähenemine, agressiivsus, ebanormaalne mõtlemine, meelepetted, raev, õudusunenäod, depersonalisatsioon, hallutsinatsioonid, psühhoosid, kohatu käitumine, iseloomuga sobimatu ekstraversioon ja teised käitumuslikud kõrvaltoimed. Sellised kõrvaltoimed tekivad tõenäolisemalt eakatel.

Sõltuvus Bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete kasutamine (isegi terapeutilistes annustes) võib põhjustada füüsilise sõltuvuse teket: ravi katkestamine võib põhjustada ärajätunähte või tagasilöögifenomeni (vt lõik 4.4). Võib tekkida psühholoogiline sõltuvus. On teatatud bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete kuritarvitamisest. Eakad Kliinilistes uuringutes eakate unetutega oli kõrvaltoimete profiil üldiselt sarnane sellega, mida täheldati unetutel mitteeakatel patsientidel. Eakatel teatatud täiendav kõrvaltoime oli nägemise hägustumine (sage). Kihelus oli sage.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamine avaldub tavaliselt kesknärvisüsteemi erineva raskusastmega pärssimisena, alates unisusest kuni koomani, sõltuvalt allaneelatud kogusest. Näidustatud on sümptomaatiline ja toetav ravi sobivas kliinilises keskkonnas. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kardiovaskulaarsele ja respiratoorsele talitlusele. Maoloputus on kasulik ainult siis, kui seda teha varsti pärast allaneelamist. Ehkki hemodialüüsi ei ole hinnatud, ei oodata sellest kasu eszopiklooni suure jaotusruumala tõttu. Flumaseniil võib olla kasulik antidoot.

Kliinilistes uuringutes eszopiklooniga teatati ühest üleannustamise juhtumist eszopiklooniga annuses 36 mg, millest uuritav täielikult taastus. Turuletulekujärgselt on teatatud üleannustamise spontaansetest juhtumitest kuni 270 mg. Surmav üleannustamine on tõenäolisem, kui eszopiklooni manustatakse koos teiste kesknärvisüsteemi depressantidega, k.a alkohol. Isikud on taastunud kuni 270 mg eszopiklooni üleannustamisest monoravimina.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: närvisüsteem, psühholeptikumid, uinutid ja rahustid, bensodiasepiinisarnased ained; ATC-kood: N05CF04.

Toimemehhanism Eszopikloon on uinutav toimeaine, mis ei ole bensodiasepiin, vaid tsüklopürroloonide klassi pürrolopürasiini derivaat, mille keemiline struktuur ei ole seotud pürasolopürimiidide, imidazopüriidide, bensodiasepiinide või barbituraatidega. Eszopiklooni täpne toimemehhanism ei ole teada, kuid selle toime arvatakse tulenevat gammaaminovõihappe (GABA)-A-retseptori makromolekulaarsete komplekside modulatsioonist, mis sisaldavad alfa-1, alfa-2, alfa-3 ja alfa-5 alaühikuid. Arvatakse, et see suurendab GABA tekitatud kloriidi juhtivust, põhjustades neuronaalset hüperpolarisatsiooni ja pärssides seeläbi neuronite ülekannet ning põhjustades une.

Ajutine unetus Ühe öö ajutise unetuse mudeli korral tervetel täiskasvanutel oli objektiivse polüsomnograafia abil mõõdetud une algus ja säilitamine eszopiklooniga annuses 3 mg parem platseebost. Lisaks olid patsiendi hinnatud une kvaliteedi ja unesügavuse skoorid eszopiklooni korral märkimisväärselt paremad kui platseeboga.

Primaarne unetus Kuni 6-kuulistes platseebokontrolliga uuringutes kroonilise unetusega isikutel näitas eszopikloon uinumise ja öiste ärkamiste mõõtmisel püsivat paranemist une kogukestuses ja une kvaliteedis (taastav uni) kogu ravi jooksul, mõõdetuna objektiivse polüsomnograafiaga ja subjektiivsete tulemusnäitajatega. Eszopiklooni manustamisel paranes järgmise päeva tegutsemine, mida hinnati mitmete näitajate abil. Platseebokontrolliga uuringutes kroonilise unetusega isikutel, keda raviti eszopiklooniga kuni 6 kuud, ja unetusega või depressiooniga, ärevuse või valuga kaasneva seisundiga isikutel, keda raviti eszopiklooniga kuni 8 nädalat, ei täheldatud tolerantsuse teket. Peab märkima, et täiskasvanute annus 1 mg näitas ebaühtlast toimet uinumise ja öiste ärkamiste mõõtmisel ja ei parandanud une kogukestust üheski uuringus. Seega eeldatakse, et tavaline toimiv annus täiskasvanutel on 2 mg või 3 mg. Unetus kaasuva haigusena Isikutel, kellel unetus kaasnes depressiooni või ärevusega, näitas eszopiklooni ja selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitori (SSRI) samaaegne manustamine 8 nädala jooksul märkimisväärset paranemist nii unemõõdikute osas kui ka teatud kliiniliselt oluliste antidepressantidele ja anksiolüütikumidele ravivastuste hindamisel (nt Hamiltoni depressiooni ja ärevuse hindamise skaala) võrreldes SSRI monoteraapiaga. 4-nädalases reumatoidartriidi või perimenopausi sümptomitega kaasneva unetuse uuringutes näitas eszopikloon unemõõdikute (uinumine ja une püsimine) märkimisväärset paranemist uuringu jooksul. Nendes uuringutes täheldati ka reumatoidartriidiga patsientide valu tajumise paranemist ning eszopiklooniga ravitud perimenopausis ja menopausis naiste meeleolu ning menopausist tingitud sümptomite paranemist.

Eakad Eszopiklooni süsteemne saadavus suureneb eakatel alates vanusest 65 aastat (vt lõik 5.2) ja eakatel ei tohi eszopiklooni ööpäevane annus ületada 2 mg. Juhuslikustatud topeltpimemeetodil

platseebokontrolliga uuringus kestusega kuni 12 nädalat eakatega, kellel oli krooniline unetus, näitas eszopikloon 2 mg üks kord ööpäevas enne magamaminekut unemõõdikute (uinumine ja une püsimine) olulist paranemist uuringu jooksul.

Lapsed Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada eszopiklooniga läbi viidud uuringute tulemused laste kõigi alarühmade kohta unetuse ravis. Kasutamise kohta lastel vaata teavet lõigust 4.2.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub eszopikloon kiiresti. Maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saavutatakse pärast suukaudset manustamist 1 tunniga.

Jaotumine Eszopikloon on vereplasma valkudega nõrgalt seotud (52%...59%). Eszopiklooni paiknemine ei mõjuta seetõttu valkudega seondumisest tingitud ravimite koostoimeid. Eszopiklooni kontsentratsioonide suhe veres ja vereplasmas on väiksem kui üks, mis näitab, et punased verelibled ei seondu sellega valikuliselt.

Metabolism Pärast suukaudset manustamist metaboliseerub eszopikloon ulatuslikult oksüdatsiooni ja demetüülimise teel. Peamised metaboliidid vereplasmas on (S)-zopikloon-N-oksiid ja (S)-N- desmetüülzopikloon. In vitro uuringud on näidanud, et CYP3A4 ja CYP2E1 ensüümid osalevad eszopiklooni metabolismis. Inimese hepatotsüütide in vitro uuringutes eszopiklooniga ei täheldatud CYP450 1A2, 2A6, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1 ja 3A4 inhibeerimist. Ketokonasooliga koosmanustamine suurendas inimestel eszopiklooni süsteemset saadavust. CYP3A4 tugevad indutseerijad vähendavad eeldatavasti eszopiklooni süsteemset saadavust.

Eritumine Pärast suukaudset manustamist on eszopiklooni eritumise keskmine poolväärtusaeg (t ) ligikaudu 6 tundi. Ratseemilise zopiklooni suukaudsest annusest eritub kuni 75% peamiselt metaboliitidena uriiniga. Sarnast eritumisprofiili võib eeldada ka ratseemilise zopiklooni S-isomeeri eszopiklooni puhul. Suukaudu manustatud eszopiklooni annusest eritub vähem kui 10% algse ravimina uriiniga. Toidu mõju Tervetel täiskasvanutel ei põhjustanud eszopiklooni manustamine pärast suure rasvasisaldusega sööki muutusi kontsentratsioonikõvera aluses pindalas (AUC), maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas (C ) vähenes keskmiselt 21% ja maksimaalse kontsentratsioonini jõudmise aeg (t ) hilines max max ligikaudu 1 tunni. Poolväärtusaeg ei muutunud, olles ligikaudu 6 tundi. Eszopiklooni toime une algusele võib veidi väheneda, kui seda manustatakse koos rasvarikka toiduga või vahetult pärast seda. Lineaarsus/mittelineaarsus Eszopikloon ei kuhju tervetel täiskasvanutel üks kord ööpäevas manustamisel ja selle süsteemne saadavus on annusega proportsionaalne vahemikus 1…6 mg. Erirühmad Eakad Eszopiklooni süsteemne saadavus oli suurenenud 41% (AUC) ja eritumine veidi pikenenud (t ligikaudu 9 tundi) võrreldes mitteeakate täiskasvanutega. C ei muutunud. Eakatel patsientidel ei tohi seetõttu eszopiklooni annus ületada 2 mg.

Sugu Eszopiklooni farmakokineetika meestel ja naistel on sarnane.

Rass Kõigi uuritud etniliste rühmade farmakokineetika on sarnane.

Maksakahjustus Annuse 2 mg farmakokineetikat hinnati kerge, mõõduka ja raske maksahaigusega isikutel ning võrreldi tervete vabatahtlikega. Raske kahjustusega patsientidel suurenes eszopiklooni süsteemne saadavus 2 korda võrreldes tervete vabatahtlikega. Täheldatud maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas (C ) ja selleni jõudmise aeg (t ) ei muutunud. Eszopikloon on vastunäidustatud raske max max maksakahjustusega patsientidele. Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Neerukahjustus Eszopiklooni farmakokineetikat uuriti kerge, mõõduka või raske neerukahjustusega isikutel. Raske neerukahjustusega isikutel suurenes kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) 47% võrreldes tervete vabatahtlikega. Eszopiklooni maksimaalne soovitatav annus raske neerukahjustusega patsientidele on 2 mg. Kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilistes uuringutes täheldati mõju ainult süsteemse saadavuse korral, mis oli piisavalt suur ületamaks maksimaalset süsteemset saadavust inimesel, mis osutab vähesele tähtsusele kliinilises kasutuses.

Genotoksilisus ja kartsinogeensus Loomkatsetes ei kujuta eszopikloon ja farmakoloogiliselt aktiivne metaboliit (S)-DMZ mutageenset ega kartsinogeenset ohtu.

Reproduktsiooni- ja arengutoksilisus Eszopikloon ei olnud teratogeenne korduvtoksilisuse ja reproduktsiooni- ning arengutoksilisuse uuringutes hiirte, rottide, küülikute ja koertega. Eszopikloon ja selle farmakoloogiliselt aktiivne metaboliit (S)-DMZ põhjustasid meessuguelundite (munandid, munandimanus) degeneratsiooni, vähendasid mõlema soo viljakust, põhjustasid östrogeense tsükli häireid (rottidel) ja kiirendasid aega reproduktiivse vananemiseni (rottidel) annuste korral, mis ületasid maksimaalset kliinilist annust (16 korda meestel ja 13 korda naistel vastavalt kehapindalale). Kõik leiud olid pöörduvad pärast taastumist. Täheldati üsasisese arengu viivitusi rottidel ja küülikutel ning poegimisjärgse elulemuse vähenemist võõrutusjärgsel perioodil rottidel, millega kaasnes toksiline toime emasloomale.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti tuum Mikrokristalliline tselluloos Kaltsiumvesinikfosfaat Naatriumkroskarmelloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

Tableti kate Hüpromelloos

Talk Titaandioksiid (E171) Makrogool 3350 Indigokarmiin alumiiniumlakk (E132) (1 mg ja 3 mg)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

[1 mg tabletid, pakendatud PVC/PCTFE-alumiinium ja OPA/Alu/PVC-alumiinium blistritesse ning 2 mg ja 3 mg tabletid, pakendatud PVC/PCTFE-alumiinium, OPA/Alu/PVC-alumiinium ja PVC/PVdC/PVC- alumiinium blistritesse] See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

1 mg tabletid, pakendatud PVC/PVdC/PVC-alumiinium blistritesse Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVdC/PVC-alumiinium blistrid, PVC/PCTFE-alumiinium blistrid või OPA/ALU/PVC-alumiinium blistrid.

Pakendi suurused: 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 98 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

G.L. Pharma Ges.m.b.H Schlossplatz 1 8502 Lannach Austria

8. MÜÜGILOA NUMBRID

1 mg: 998219 2 mg: 998319 3 mg: 998419

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.12.2019 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.05.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2024