RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dexamethasone Kalceks, 4 mg/ml süste-/infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 1 ml ampull sisaldab deksametasoonnaatriumfosfaati, mis vastab 4 mg-le deksametasoonfosfaadile. Üks 2 ml ampull sisaldab deksametasoonnaatriumfosfaati, mis vastab 8 mg-le deksametasoonfosfaadile.

INN. Dexamethasonum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks milliliiter lahust sisaldab ligikaudu 3 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus. Selge, värvitu lahus nähtavate osakesteta. Lahuse pH on vahemikus 7,0...8,5. Osmolaalsus 270...310 mOsmol/kg.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

1. Süsteemne kasutamine

Kasutamiseks pärast suure annusega alustatud erakorralist ravi järgmistes olukordades:

• ajuturse ravi ja profülaktika peaajukasvajate korral (operatsioonijärgselt ja pärast röntgenkiiritust) ning pärast seljaajutraumat;
• anafülaktilise šoki seisundi (nt kontrastaine suhtes tekkinud reaktsioon) korral kombinatsioonis epinefriini, antihistamiinide ja sobiva vedelikumahu asendamisega (ettevaatust ravimite süstlas segamisega);
• polütraumaatiline šokk/posttraumaatilise šokk-kopsu profülaktika;
• rasked astma ägenemised (ainult koos samaaegselt manustatavate sümpatomimeetikumidega);
• äge raske dermatoos (nt pemphigus vulgaris, erütrodermia);
• rasked verehaigused (nt äge trombotsütopeeniline purpur, hemolüütiline aneemia, samaaegselt kasutatava ravimina osana leukeemiaravist);
• teise rea ravim ägeda neerupealiste puudulikkuse (Addisoni tõve kriis) korral.

Dexamethasone Kalceks on näidustatud koroonaviirushaiguse 2019 (COVID-19) raviks täiskasvanutel ja noorukitel (vanuses 12 aastat ja vanemad, kehakaaluga vähemalt 40 kg), kes vajavad hapnikravi.

2. Paikne kasutamine

• Periartikulaarne ja infiltratiivne ravi (nt õlaliigese periartriit, epikondüliit, bursiit, tendovaginiit, stüloidiit).

• Intraartikulaarsed süsted, nt reumatoidartriidi korral, kui on haaratud üksikud liigesed või kui vastus süsteemsele ravile on ebapiisav; reumatoidartriidiga kaasnevate põletikureaktsioonide korral.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Annustamine sõltub patoloogiliste sümptomite raskusest, patsiendi individuaalsest ravivastusest ja (intraartikulaarse kasutamise korral) liigese suurusest.

Glükokortikoide tohib kasutada ainult nii kaua (ja üksnes sellistes väikestes annustes), kui on tingimata vajalik soovitud ravitoime saavutamiseks ja hoidmiseks.

Juhul kui ühe ravi käigus on vajalikud suuremad annused, tuleb kaaluda deksametasooni suurema tugevusega/mahuga ravimpreparaatide kasutamist.

1. Süsteemne kasutamine

Ajuturse ravi ja profülaktika peaajukasvajate korral (operatsioonijärgselt ja pärast röntgenkiiritust) ning pärast seljaajutraumat Põhjusest ja raskusastmest sõltuvalt on algannus 8...10 mg (kuni 80 mg) i.v., seejärel 4...8 päeva jooksul 16...24 mg (kuni 48 mg) ööpäevas jagatuna 3...4 (6) intravenoosseks üksikannuseks. Kiiritusravi ajal ja opereerimatute peaajukasvajate konservatiivses ravis võib olla vajalik deksametasoonfosfaadi pikaajaline väiksemas annuses kasutamine.

Anafülaktilise šoki korral süstitakse kõigepealt veeni epinefriini, seejärel intravenoosse süstena deksametasooni 40...100 mg (lastele 40 mg), vajadusel korratakse.

Polütraumaatiline šokk/posttraumaatilise šokk-kopsu profülaktika Esialgu 40...100 mg (lastele 40 mg) i.v., annust korratakse 12 tunni pärast; või 16...40 mg iga 6 tunni järel 2...3 päeva jooksul.

Astma raske ägenemise korral esimesel võimalusel 8...40 mg i.v., vajaduse korral süstida 8 mg korduvalt, iga 4 tunni järel.

Ägeda raske dermatoosi ja raskete verehaiguste korral on esialgne ravi 20...40 mg deksametasoonfosfaati i.v.; edasine ravi sõltub haigusjuhu raskusastmest, jätkub esimestel päevadel kas sama suure ööpäevase annusega või väiksemate annustega, misjärel minnakse üle suukaudsele ravile. Ägeda neerupealiste puudulikkuse (Addisoni tõve kriis) korral alustatakse ravi deksametasoonfosfaadi annusega 4...8 mg i.v.

COVID-19 ravi Täiskasvanud patsiendid: 6 mg i.v., üks kord ööpäevas, kuni 10 päeva.

Eakad, neerukahjustusega, maksakahjustusega patsiendid (väikeses annuses (6 mg ööpäevas) ja lühiajaliselt): annuse kohandamine ei ole vajalik.

Lapsed: lastel (noorukitel vanuses 12 aastat ja rohkem, kehakaaluga vähemalt 40 kg) on soovitatav kasutada annust 6 mg i.v., üks kord ööpäevas, kuni 10 päeva. Ravi kestuse üle tuleb otsustada kliinilise ravivastuse ja patsiendi ravivajaduse põhjal.

2. Paikne kasutamine

Paikseks infiltratiivseks, periartikulaarseks ja intraartikulaarseks raviks süstitakse rangelt aseptilistes tingimustes 4 mg või 8 mg deksametasoonfosfaati. Väikesesse liigesesse süstimiseks on piisav 2 mg

deksametasoonfosfaati. Sõltuvalt haiguse raskusastmest ei tohi ühe liigese kohta teha rohkem kui 3...4 infiltratsiooni või 3...4 süstet. Süstidevaheline intervall ei tohi olla lühem kui 3...4 nädalat.

Neerukahjustus Halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt ka lõik 5.2).

Maksakahjustus Raske maksahaigusega patsientidel võib olla vaja annust kohandada (vt ka lõik 5.2).

Lapsed Kuni 14 aasta vanuste laste pikaajalise ravi korral tuleb kasvuhäirete riski tõttu teha iga 3-päevase ravikuuri järel 4-päevane ravivaba periood (vahelduv ravi).

Manustamisviis Intravenoosne, intramuskulaarne, intraartikulaarne või paikne (infiltratsioon). Ägedate haiguste korral manustatakse Dexamethasone Kalceks süste-/infusioonilahus tavaliselt aeglaselt (2...3 minutit) kas süste või infusioonina veeni. Kuid seda võib manustada ka intramuskulaarselt (ainult erandjuhtudel), paikseks infiltratsiooniks või intraartikulaarselt.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Süsteemne seennakkus; süsteemne infektsioon (v.a juhul, kui on rakendatud spetsiifilist infektsioonivastast ravi).

Intraartikulaarsed süsted on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

• infektsioonid ravitavas liigeses või selle vahetus läheduses;
• bakteriaalne artriit;
• ravitava liigese ebastabiilsus;
• hemorraagiline diatees (spontaanne või antikoagulantide tõttu);
• periartikulaarne kaltsifikatsioon;
• avaskulaarne osteonekroos;
• kõõluserebend;
• Charcot' liiges.

Kui manustamiskohas on infektsioon, siis ilma põhjusliku ravita on infiltratsioon vastunäidustatud.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Äge neerupealiste puudulikkus Kauem kui 10 päeva kestnud ravi järsk katkestamine võib põhjustada ägeda neerupealiste puudulikkuse. Seetõttu tuleb ravi lõpetamist plaanides annust aeglaselt vähendada. Glükokortikoidravist põhjustatud neerupealiste puudulikkus võib sõltuvalt annusest ja ravi kestusest püsida veel mitu kuud, üksikjuhtudel ka kauem kui üks aasta pärast ravi lõpetamist.

Kui ravi ajal deksametasoonfosfaadiga tekib suurem füüsilise stressi olukord (nt õnnetus, operatsioon, sünnitus), võib osutuda vajalikuks annuse ajutine suurendamine. Füüsilise stressi olukordades võib olla vajalik glükokortikoidide manustamine ka siis, kui neerupealiste puudulikkus pärast ravi lõppu püsib.

Bakter-, viirus-, seen-, parasiit- ja oportunistlike infektsioonide risk Ravi deksametasoonfosfaadiga võib immunosupressiivse toime tõttu suurendada bakter-, viirus-, seen-, parasiit- ja oportunistlike infektsioonide riski. Infektsiooni avaldumise või tekkimise sümptomid võivad olla varjatud, mis võib diagnoosimist raskendada. Eriline ettevaatus on vajalik ägedate viirusnakkuste (B-hepatiit, vöötohatis, lihtohatis, tuulerõuged, herpesviirus-keratiit) korral. Ägedate ja krooniliste bakteriaalsete infektsioonide korral tuleb kasutada sihtmärgistatud antibiootikumravi.

Reaktiveeruda võivad latentsed infektsioonid, näiteks tuberkuloos või B-hepatiit. Patsientidel, kellel on anamneesis tuberkuloos, tohib deksametasooni kasutada ainult koos tuberkulostaatilise profülaktikaga. Süsteemsete mükooside korral tuleb kasutada samaaegset seenevastast ravi. Teatud parasiithaiguste (amööbnakkus, nematoodid) korral tuleb kasutada samaaegset parasiidivastast ravi. Teadaoleva või kahtlustatava niitusstõvega patsientidel võivad glükokortikoidid põhjustada parasiidi aktiveerumist ja proliferatsiooni.

Samaaegne kortikosteroidide kasutamine Patsientidel, kes juba saavad muul põhjusel (nt kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tõttu) ravi süsteemsete (suukaudsete) kortikosteroididega, kuid ei vaja lisahapnikku, ei tohi süsteemsete kortikosteroidide kasutamist katkestada.

Feokromotsütoomist tingitud kriis Pärast süsteemsete kortikosteroidide manustamist on teatatud feokromotsütoomist tingitud kriisist, mis võib lõppeda surmaga. Kahtlustatava või kindlaks tehtud feokromotsütoomiga patsientidele tohib kortikosteroide manustada ainult pärast põhjalikku riski ja kasu hindamist.

Eriline tähelepanu on vajalik järgmistel juhtudel.

• Ligikaudu 8 nädalat enne ja kuni 2 nädalat pärast profülaktilist vaktsineerimist elusvaktsiinidega: deksametasooni saanud patsientidel võib viirushaiguste kulg olla eriti raske. Risk on eriti suur nõrgestatud immuunsusega (immunosupressiooniga) lastel, samuti isikutel, kes ei ole veel leetreid ega tuulerõugeid põdenud. Kui selline isik puutub deksametasooni ravi ajal kokku leetreid või tuulerõugeid põdeva inimesega, tuleb tal kohe pidada nõu arstiga, kes võib vajaduse korral alustada ennetavat ravi. Vt ka allpool lõik „Vaktsineerimised“.
• Osteoporoos: sõltuvalt annuse suurusest ja ravi kestusest peab arvestama negatiivse toimega kaltsiumi ainevahetusele; seepärast on kaltsiumi lisaks manustamine vajalik ja D-vitamiini manustamine soovituslik. Osteoporoosiga patsientide puhul tuleb kaaluda lisaravi. Raske osteoporoosiga patsientidel kasutada ainult eluohtlikus olukorras või lühikest aega. Eakate patsientide puhul tuleb teha kasu-riski analüüs ja olla valvas selliste kõrvaltoimete suhtes, nagu osteoporoos.
• Suhkurtõbi: diabeedivastase ravi jälgimine ja kohandamine.
• Anamneesis psühhiaatrilised häired, sh suitsiidirisk (varem või praegu): soovitatav on neuroloogiline või psühhiaatriline jälgimine.
• Neerukahjustus: olemasoleva haiguse samaaegne efektiivne ravi ja pidev jälgimine.
• Raskekujuline müasteenia: pärast kortikosteroidi manustamist on võimalik esialgne sümptomite süvenemine, seetõttu tuleb algannus valida hoolikalt ja ettevaatlikult.

Seedetrakti häired Seedetrakti haavanditega patsientidele on näidustatud samaaegne ravi haavandivastaste ainetega, samuti hoolikas jälgimine (sh röntgenkontroll või gastroskoopia).

Sooleperforatsiooni riski tõttu tohib järgmiste seisundite korral deksametasoonfosfaati kasutada üksnes selgel näidustusel ning koos asjakohase jälgimisega:

• raske haavandiline koliit, millega kaasneb vahetu perforatsioonirisk;
• abstsessi moodustumine või mädased infektsioonid;
• divertikuliit;
• sooleanastomoos (vahetus postoperatiivses perioodis).

Suuri glükokortikoidiannuseid saavatel patsientidel võivad gastrointestinaalse perforatsiooniga kaasnevad peritoneaalärritusnähud puududa.

Kõõlusehäirete risk Samaaegsel suukaudsete fluorokinoloonide ja kortikosteroidide kasutamisel suureneb kõõlusehäirete, tendiniidi ja kõõluserebendite risk.

Vaktsineerimised Inaktiveeritud vaktsiinidega on vaktsineerimine põhimõtteliselt võimalik. Kuid tuleb meeles pidada, et

immuunvastus, seega ka vaktsineerimise toime, võib suuremate kortikosteroidiannuste korral olla nõrgenenud.

Anafülaktiliste reaktsioonide risk Võivad tekkida rasked anafülaktilised reaktsioonid.

Pikaajaline ravi Pikaajalise ravi korral on näidustatud regulaarne arstlik kontroll (sh silmade kontroll iga kolme kuu tagant), võrdlemisi suurte annuste korral tuleb tagada toidu piisav kaaliumisisaldus ja piirata naatriumisisaldust ning jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Rasedus Kui naine on rase või jääb rasedaks, peab ta sellest oma arstile rääkima.

Südame- ja veresoonkonna haigused Raske südamepuudulikkusega patsientide korral on näidustatud hoolikas jälgimine. Ravile raskesti alluva hüpertensiooni korral on vajalik kombineeritud hüpertensioonivastane ravi ja regulaarne jälgimine. Suurte deksametasooniannuste korral võib tekkida bradükardia. Südamepuudulikkusega patsientide korral on vajalik samaaegne efektiivne olemasoleva haiguse ravi ja pidev jälgimine.

Hüpertroofiline kardiomüopaatia Enneaegsetel imikutel teatati hüpertroofilise kardiomüopaatia tekkest pärast kortikosteroidide, sh deksametasooni süsteemset manustamist. Enamikul teatatud juhtudest oli see ravi lõpetamisel pöörduv. Enneaegsetel imikutel, kes saavad süsteemset ravi deksametasooniga, tuleb teha diagnostiline hindamine ning jälgida südamefunktsiooni ja struktuuri (lõik 4.8).

Ajuturse või suurenenud intrakraniaalne rõhk Peatrauma või insuldi korral ei tohi kortikosteroide kasutada, sest tõenäoliselt ei ole neist kasu või teevad need hoopis kahju.

Tuumori lüüsi sündroom (TLS) Turuletulekujärgse kogemuse põhjal on pahaloomuliste verehaigustega patsientidel pärast ravi deksametasooniga või deksametasooni ja teiste keemiaravimite kombinatsiooniga täheldatud tuumori lüüsi sündroom (TLS). TLS-i suure riskiga patsiente, näiteks suure proliferatsioonikiirusega, suure kasvajakoormusega ja tsütostaatikumide suhtes väga tundlikke patsiente, tuleb hoolikalt jälgida ja ravimisel kasutada sobivaid ettevaatusabinõusid. Nägemishäired Kortikosteroidide süsteemsel ja paiksel kasutamisel võivad tekkida nägemishäired. Kui patsiendil tekivad sellised sümptomid, nagu ähmane nägemine või muud nägemishäired, tuleb kaaluda patsiendi suunamist silmaarsti konsultatsioonile võimalike põhjuste hindamiseks, need võivad olla katarakt, glaukoom või harvaesinevad haigused, nt tsentraalne seroosne korioretinopaatia, mida on kirjeldatud pärast süsteemsete või paiksete kortikosteroidide kasutamist. Eriline ettevaatus on vajalik patsientidega, kellel on suletud- või avatudnurga glaukoom. Sarvkesta haavandumise ja vigastuse korral on vajalik hoolikas oftalmoloogiline jälgimine ja ravi.

Eakad Eakate patsientide puhul tuleb teha kasu-riski analüüs ja olla valvas selliste kõrvaltoimete suhtes, nagu osteoporoos.

Lapsed Enneaegsed imikud: olemasolevad andmed viitavad, et kroonilise kopsuhaigusega enneaegsete imikute varane ravi (< 96 tundi), kui ravi alguses on annus 0,25 mg/kg kaks korda ööpäevas, tekitab pikaajalisi kõrvaltoimeid närvisüsteemi arengule. Kasvueas lapsi ja noorukeid ei tohi selle ravimiga ravida, välja arvatud juhul, kui see on rangelt näidustatud.

Teave konkreetsete manustamisviiside kohta Intramuskulaarne Dexamethasone Kalceksit tohib intramuskulaarselt manustada ainult erandjuhtudel, sest:

• võimalikud on paikne talumatus ja kudede kõhetumine (rasvkude ja lihasatroofia);
• annustamises ei saa kindel olla - esialgu liiga suur annus, hiljem ebapiisav toime.

Intravenoosne Intravenoossel kasutamisel tuleb deksametasoonfosfaati manustada aeglaselt (2...3 minutit), sest liiga kiire manustamine põhjustab suurema tõenäosusega lühiajalisi teiseseid toimeid, mis avalduvad ebameeldiva kirvenduse või paresteesiana, mis on per se kahjutu ja kestab kuni 3 minutit.

Intraartikulaarne manustamine Glükokortikoidide intraartikulaarne manustamine suurendab liigeseinfektsioonide riski. Glükokortikoidide pikaajaline ja korduv kasutamine kandvates liigestes võib põhjustada liigesesiseste degeneratiivsete muutuste süvenemist. Üks võimalik põhjus on haaratud liigese ülekoormamine pärast valu või muude sümptomite taandumist.

Paikne kasutamine Paikse kasutamise korral tuleb olla valvas võimalike süsteemsete kõrvaltoimete ja koostoimete suhtes.

Abiained Ravim sisaldab ligikaudu 3 mg naatriumi ühe milliliitri lahuse kohta, mis on võrdne 0,15%-ga WHO soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

Kuna seda ravimit võib lahjendada naatriumi sisaldavate lahustega (vt lõik 6.6), tuleb sellega arvestada seoses kõigist allikatest patsiendile manustatava summaarse naatriumiga.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Digitaalise glükosiidid Kaaliumivaeguse tõttu on glükosiidide toime tugevam Salureetikumid Suurendab kaaliumi eritumist Diabeedivastased ravimid Hüpoglükeemiline toime nõrgeneb Kumariini derivaadid Antikoaguleeriv toime nõrgeneb või tugevneb. Efedriin Kortikosteroidi toime nõrgeneb Rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin, Kortikosteroidi toime nõrgeneb barbituraadid, primidoon ja muud ravimpreparaadid, mis indutseerivad CYP3A4 Ketokonasool, itrakonasool, ritonaviir, Samaaegse ravi korral CYP3A inhibiitoritega, sealhulgas kobitsistaat, makroliidantibiootikumid ja muud kobitsistaati sisaldavate preparaatidega, võib oodata ravimpreparaadid, mis inhibeerivad CYP3A4 süsteemsete kõrvaltoimete riski suurenemist. Selliseid Mittesteroidsed põletikuvastased ained/ Suureneb seedetrakti haavandite ja verejooksu risk reumavastased ained (nt salitsülaadid ja indometatsiin)

Östrogeeni sisaldavad rasestumisvastased Kortikosteroidi toime tugevneb ravimid Prasikvanteel Võimalik on prasikvanteeli kontsentratsiooni vähenemine AKE inhibiitorid Suurenenud risk vere düskraasiate tekkeks Klorokviin, hüdroksüklorokviin, meflokviin Suurenenud risk müopaatia, kardiomüopaatia tekkeks

Somatropiin Pikaajalise manustamise korral somatropiini toime Lahtistid Kaaliumierituse suurenemine Atropiin, muud antikolinergilised ained Ei saa välistada silmasisest rõhku veelgi suurendavat Mittedepolariseerivad lihasrelaksandid Lihaslõõgastuse aeg võib pikeneda Immunosupressandid (tsüklosporiin) Suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele ja latentsete Bupropioon Süsteemsete glükokortikoididega koosmanustamine võib Fluorokinoloonid Suureneb kõõlusehäirete, tendiniidi ja kõõluserebendite

Toime uuringumeetoditele Allergiatestide korral võivad nahareaktsioonid olla pärsitud. Protireliin: protireliini manustamise korral võib TSH sisalduse suurenemine olla vähem väljendunud.

Kui glükokortikoidravi manustatakse 8 nädalat enne või kuni 2 nädalat pärast aktiivset immuniseerimist, võib oodata, et immuniseerimise toime on nõrgem või puudub.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Deksametasoon läbib platsentat. Raseduse ajal, eriti kolmel esimesel kuul, tohib ravimit kasutada ainult pärast hoolikat kasu-riski hindamist. Dexamethasone Kalceksit tohib raseduse ajal kasutada üksnes eluohtlikel juhtudel. Rasedusaegse pikaajalise glükokortikoidravi korral ei saa välistada loote kasvuhäirete teket. Kortikosteroidide manustamine tiinetele loomadele võib põhjustada loote arenguhäireid ja väärarendeid, sealhulgas suulaelõhet ja üsasisest kasvupeetust, ning mõjutada kasvu ja aju arengut. Ei ole leitud, et kortikosteroidid põhjustaksid kaasasündinud anomaaliate, nagu suulaelõhe/huulelõhe, tekkesageduse suurenemist inimesel. Vt ka lõik 5.3. Kui glükokortikoide manustatakse raseduse lõpu poole, on risk loote neerupealiste atroofia tekkeks, mille tõttu vastsündinu võib vajada väheneva annusega asendusravi. Uuringud on näidanud neonataalse hüpoglükeemia riski suurenemist pärast kortikosteroidide, sh deksametasooni lühiaegset sünnituseelset manustamist naistele, kellel on hilise enneaegse sünnituse risk. Imetamine Glükokortikoidid erituvad rinnapiima. Seni ei ole teatatud kahjulikust toimest imikule. Sellest hoolimata tuleb neid ravimeid imetamise ajal kasutada ainult rangel näidustusel. Kui haiguse tõttu on vaja kasutada suuremaid annuseid, tuleb imetamine katkestada.

Fertiilsus Fertiilsuse kohta ei ole uuringuid läbi viidud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Lühiajalise deksametasooni ravi korral on kõrvaltoimete tekkerisk väike. Siiski tuleb olla valvas seedetrakti (sageli stressiga seotud) haavandite suhtes, millega kortikosteroidravi tõttu võib kaasneda vähem sümptomeid, samuti tuleb olla tähelepanelik vähenenud glükoositaluvuse ja infektsioonidele vastupanuvõime suhtes.

Eelkõige pikaajalise ravi korral (kauem kui ligikaudu 2 nädalat) võivad tekkida glükokortikoidide kõrvaltoimed, mis tugevama hormonaalse toime tõttu sarnanevad Cushingi sündroomiga.

Tekkida võivad järgmised kõrvaltoimed, mis sõltuvad tugevalt annusest ja ravi kestusest ning mille sagedus on seega teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Infektsioonid ja infestatsioonid Infektsioonide maskeerimine, infektsioonide avaldumine, proliferatsioon või reaktivatsioon (bakter-, viirus-, seen-, parasiit- ja oportunistlikud infektsioonid), niitusstõve aktiveerumine (vt lõik 4.4).

Vere ja lümfisüsteemi häired Vere düskraasiad (mõõdukas leukotsütoos, lümfotsütopeenia, eosinopeenia, polütsüteemia).

Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkusreaktsioonid (nt eksanteem), rasked anafülaktilised reaktsioonid, nt arütmiad, bronhospasm, hüpo- või hüpertensioon, vereringe kollaps, südameseiskus, immuunsüsteemi nõrgenemine.

Endokriinsüsteemi häired Cushingi sündroom (nt kuunägu, kehatüve rasvumus), neerupealiste koore inaktiveerumine või atroofia.

Ainevahetus- ja toitumishäired Naatriumipeetus koos tursete moodustumisega, kaaliumi erituse suurenemine (ettevaatust: arütmiad), kehakaalu suurenemine, glükoositaluvuse vähenemine, diabetes mellitus, söögiisu suurenemine, hüperkolesteroleemia ja hüpertriglütserideemia.

Psühhiaatrilised häired Psühhoos, depressioon, ärrituvus, eufooria, unehäired, labiilsus, ärevus, mania, hallutsinatsioonid, suitsiidimõtted.

Närvisüsteemi häired Peaaju pseudotuumor, latentse epilepsia avaldumine ja avaldunud epilepsia korral suurenenud krambihoogude valmidus.

Silma kahjustused Silmasisese rõhu suurenemine (glaukoom), silmaläätse läbipaistmatus (katarakt). Sarvkesta haavandi sümptomite ägenemine, silma viirus-, seen- ja bakternakkusi soodustav toime, sarvkesta bakteriaalse põletiku ägenemine, ptoos, müdriaas, kemoos, iatrogeenne kõvakesta perforatsioon, korioretinopaatia. Väga harvadel juhtudel pöörduv eksoftalm (vt ka lõik 4.4). Südame häired Hüpertroofiline kardiomüopaatia enneaegsetel imikutel (vt lõik 4.4).

Vaskulaarsed häired Hüpertensioon, ateroskleroosi ja tromboosi tekkeriski suurenemine, veresoonepõletik (vaskuliit, ka ärajätusümptomina pärast pikaajalist ravi), kapillaaride haprus.

Seedetrakti häired Maoärritus, mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandi aktiveerumine ja teke, pankreatiit (soodumusega patsientidel, nt alkoholi tõttu), seedetrakti verejooks, haavandilise koliidi korral perforatsiooni risk.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Venitusarmid (striae rubra), naha õhenemine (atroofia), nahaalused täppverevalumid (petehhiad), verevalumid (ekhümoos), steroidakne, perioraalne dermatiit, teleangiektaasia, hüpertrihhoos, naha pigmentatsiooni muutused.

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Lihasnõrkus, lihaste kõhetumine (atroofia), müopaatia, kõõlusehäired, tendiniit, kõõluserebend, osteoporoos, aseptiline osteonekroos, kasvupeetus lastel, epiduraalne lipomatoos.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Suguhormoonide sekretsiooni häired (amenorröa, hirsutism, impotentsus).

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Haavaparanemise aeglustumine.

Paikne kasutamine: võimalik on paiksete ärritus- ja talumatusnähtude teke (kuumatunne, kestev valu), eriti okulaarsel kasutamisel. Kui kortikosteroidi ei ole süstitud hoolikalt liigeseõõnde, ei saa välistada süstekoha naha atroofia ja subkutaanse koe atroofia teket.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Ägedaid deksametasoonimürgistuse juhtumeid ei ole teada. Üleannustamise korral võib eeldada rohkem kõrvaltoimeid (vt lõik 4.8), eelkõige endokriinsüsteemis, ainevahetuses ja elektrolüütide tasakaalus. Antidooti teadaolevalt ei ole.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks, kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks, glükokortikoidid, ATC-kood: H02AB02

Deksametasoon on monofluoritud glükokortikoid, millel on märkimisväärsed allergia- ja põletikuvastased ning membraane stabiliseerivad omadused, samuti toimed süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetusele. Deksametasooni bioloogiline poolväärtusaeg on 36 tundi, mille tõttu see kuulub väga pika toimega glükokortikoidide hulka. Pika toimeaja tõttu võib deksametasoon pideva igapäevase manustamise korral kuhjuda ning põhjustada üleannustamist.

Deksametasoonil on ligikaudu 7,5 korda tugevam glükokortikoidne toime kui prednisoloonil ja prednisoonil, hüdrokortisooniga võrreldes on see 30 korda tugevama toimega, mineralokortikoidne toime puudub.

Glükokortikoidid, nagu deksametasoon, avaldavad oma bioloogilist toimet, aktiveerides kortikosteroidide suhtes tundlike geenide transkriptsiooni. Põletikuvastase, immunosupressiivse ja antiproliferatiivse toime kutsuvad esile sellised tegurid, nagu põletikumediaatorite moodustumist, vabanemist ja aktiivsust vähendav ning põletikuliste rakkude spetsiifilisi funktsioone ja migratsiooni pärssiv mõju. Peale selle on võimalik, et kortikosteroidid takistavad sensibiliseerunud T-lümfotsüütide ja makrofaagide mõju sihtrakkudele.

COVID-19 ravi

Uuring RECOVERY (Randomised Evaluation of COVid-19 thERapY)1 on uurija algatatud,

1 www.recoverytrial.net

individuaalselt randomiseeritud, kontrollitud, avatud, adaptiivse platvormiga uuring COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsientide võimalike ravimeetodite hindamiseks.

Uuring toimus Ühendkuningriigis 176 haiglaorganisatsiooni osavõtul.

Osales 6425 patsienti, kes randomiseeriti saama kas deksametasooni (2104 patsienti) või ainult tavaravi (4321 patsienti). Laboris kinnitatud SARS-CoV-2 infektsiooniga oli 89% patsientidest.

Randomiseerimise ajal olid 16% patsientidest invasiivsel mehaanilisel ventilatsioonil või kehavälisel membraanoksügenisatsioonil, 60% said ainult hapnikku (koos mitteinvasiivse ventilatsiooniga või ilma) ning 24% ei saanud kumbagi.

Patsientide keskmine vanus oli 66,1 ± 15,7 aastat. 36% patsientidest olid naised. 24%-l patsientidest oli anamneesis diabeet, 27%-l südamehaigus ja 21%-l krooniline kopsuhaigus.

Esmane tulemusnäitaja Suremus 28. päevaks oli deksametasooni rühmas oluliselt väiksem kui tavaravi rühmas: teatatud surmade arv oli vastavalt 482 patsienti 2104 patsiendist (22,9%) ja 1110 patsienti 4321 patsiendist (25,7%) (kordajate suhe 0,83; 95% usaldusintervall [CI], 0,75 kuni 0,93; p < 0,001).

Deksametasooni rühmas oli surmajuhtude esinemissagedus väiksem kui tavaravi rühmas invasiivset mehaanilist ventilatsiooni saanud patsientidel (29,3% vs. 41,4%; kordajate suhe 0,64; 95% CI 0,51 kuni 0,81) ja ilma invasiivse mehaanilise ventilatsioonita lisahapnikku saanud patsientidel (23,3% vs. 26,2%; kordajate suhe 0,82; 95% CI 0,72 kuni 0,94).

Patsientidel, kes randomiseerimise ajal mingit respiratoorset toetust ei saanud, ei olnud deksametasooni mõju selge (17,8% vs. 14,0%; kordajate suhe 1,19; 95% CI 0,91 kuni 1,55).

Teisesed tulemusnäitajad Deksametasooni rühma patsientidel oli haiglaravi kestus lühem kui tavaravi rühma patsientidel (mediaan 12 päeva vs. 13 päeva) ning suurem tõenäosus 28 päeva pärast elusana haiglaravilt lahkuda (kordajate suhe 1,10; 95% CI 1,03 kuni 1,17).

Esmase tulemusnäitajaga kooskõlas oli 28 päeva jooksul haiglaravilt lahkumisega seotud suurim mõju patsientidel, kes said invasiivset mehaanilist ventilatsiooni (kordajate suhe 1,48; 95% CI 1,16 kuni 1,90), millele järgnesid ainult hapnikravi saajad (kordajate suhe 1,15; 95% CI 1,06 kuni 1,24), hapnikravita patsientidel kasulikku toimet ei tuvastatud (kordajate suhe 0,96; 95% CI 0,85 kuni 1,08). Tulemus (N = 2104) (N = 4321) Esmane tulemusnäitaja Suremus 28. päevaks 482/2104 (22,9) 1110/4321 (25,7) 0,83 (0,75...0,93) Teisesed tulemusnäitajad 28 päeva jooksul haiglaravilt lahkunud Invasiivne mehaaniline ventilatsioon või surm† Invasiivne mehaaniline ventilatsioon Surm 387/1780 (21,7) 827/3638 (22,7) 0,93 (0,84...1,03) * Kordajate suhted on kohandatud vanusele, vastavalt 28 päeva suremuse ja haiglaravilt lahkumise tulemustele. Riskide suhted on kohandatud vanusele, vastavalt invasiivse mehaanilise ventilatsiooni rakendamise tulemusele või surmale ja selle alakomponentidele. † Sellest kategooriast on välja jäetud patsiendid, kes olid randomiseerimise ajal invasiivsel

ventilatsioonil.

Ohutus Uuringuraviga seoses tekkis neli tõsist kõrvaltoimet: kaks tõsist hüperglükeemia juhtu, üks glükokortikoidist tingitud psühhoos ja üks seedetrakti ülaosa verejooks. Kõik juhud lahenesid.

Alarühmade analüüsid

DEKSAMETASOONI rühma määramise mõju 28 päeva suremusele vanuse ja randomiseerimisel rakendatud respiratoorse toetuse järgi2

Ilma hapnikuta (χ1 2 = 0,70; p = 0,40) < 70 10/197 (5,1%) 18/462 (3,9%) 1,31 (0,60...2,83)  70 < 80 25/114 (21,9%) 35/224 (15,6%) 1,46 (0,88...2,45)  80 54/190 (28,4%) 92/348 (26,4%) 1,06 (0,76...1,49) Vahe 89/501 (17,8%) 145/1.034 (14,0%) 1,19 (0,91...1,55) kokkuvõte Ainult hapnik (χ1 2 = 2,54; p = 0,11) < 70 53/675 (7,9%) 193/1473(13,1%) 0,58 (0,43...0,78)  70 < 80 104/306 (34,0%) 178/531 (33,5%) 0,98 (0,77...1,25)  80 141/298 (47,3%) 311/600 (51,8%) 0,85 (0,70...1,04) Vahe 298/1279 (23,3%) 682/2604 (26,2%) 0,82 (0,72...0,94) kokkuvõte Mehhaaniline hingamine (χ1 2 = 0,28; p = 0,60) < 70 66/269 (24,5%) 217/569 (38,1%) 0,61 (0,46...0,81)  70 < 80 26/49 (53,1%) 58/104 (55,8%) 0,85 (0,53...1,34)  80 3/6 (50,0%) 8/10 (80,0%) 0,39 (0,10...1,47) Vahe 95/324 (29,3%) 283/683 (41,4%) 0,64 (0,51...0,81) kokkuvõte Kõik patsiendid 482/2104 (22,9%) 1110/4321 (25,7%) 0,83 (0,75...0,93)

2 (allikatest: Horby P. et al., 2020; https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2020.06.22.20137273v1 ; doi: https://doi.org/10.1101/2020.06.22.20137273)

DEKSAMETASOONI rühma määramise mõju 28 päeva suremusele randomiseerimisel rakendatud respiratoorse toetuse ja mis tahes kroonilise haiguse järgi3

Ilma hapnikuta (χ1 2 = 0,08; p = 0,78) Varasem haigus 65/313 (20,8%) 100/598 (16,7%) 1,22 (0,89...1,66) Varasem haigus puudub 24/188 (12,8%) 45/436 (10,3%) 1,12 (0,68...1,83) Vahe kokkuvõte 89/501 (17,8%) 145/1034 (14,0%) 1,19 (0,91...1,55) Ainult hapnik (χ1 2 = 2,05; p = 0,15) Varasem haigus 221/702 (31,5%) 481/1473 (32,7%) 0,88 (0,75...1,03) Varasem haigus puudub 77/577 (13,3%) 201/1131 (17,8%) 0,70 (0,54...0,91) Vahe kokkuvõte 298/1279 (23,3%) 682/2604 (26,2%) 0,82 (0,72...0,94) Mehhaaniline hingamine (χ1 2 = 1,52; p = 0,22) Varasem haigus 51/159 (32,1%) 150/346 (43,4%) 0,75 (0,54...1,02) Varasem haigus puudub 44/165 (26,7%) 133/337 (39,5%) 0,56 (0,40...0,78) Vahe kokkuvõte 95/324 (29,3%) 283/683 (41,4%) 0,64 (0,51...0,81) Kõik patsiendid 482/2104 (22,9%) 1110/4321 (25,7%) 0,83 (0,75...0,93)

5.2 Farmakokineetilised omadused

Jaotumine Deksametasoon seondub annusest sõltuvalt peamiselt plasma albumiinidega. Väga suurte kontsentratsioonide korral on peamine fraktsioon veres vabal, s.t valkudega seondumata kujul. Hüpoalbumineemia korral suureneb kortikosteroidi seondumata (aktiivse) fraktsiooni sisaldus.

Tserebrospinaalvedelikku (liikvorisse) tungimine Inimesel on deksametasooni suurim sisaldus liikvoris mõõdetud neli tundi pärast radioaktiivse märgistusega deksametasooni intravenoosset manustamist ja see on ligikaudu 1/6 samaaegsest plasmakontsentratsioonist.

Platsenta läbimine Nagu kõik glükokortikoidid, läbib ka deksametasoon platsentaarbarjääri, kuid erinevalt enamikust teistest kortikosteroididest see ei metaboliseeru.

Eritumine rinnapiima Deksametasooni kohta andmed puuduvad. Rinnapiima eritub väike kogus glükokortikoide ja imiku ekspositsioon on üldiselt väiksem kui 1/100 imetava ema süsteemselt saadavast annusest. Sellest hoolimata tuleb imetamine suuremate annuste kasutamisel või pikaajalise ravi ajaks katkestada.

Biotransformatsioon Pärast deksametasoonfosfaadi intravenoosset süstimist toimub väga kiire estrite lõhustamine. Vaba deksametasoonalkoholi tippväärtused on mõõdetavad 10 minuti pärast. Osaliselt metaboliseerub see maksas glükuroon- või väävelhappega konjugeerumise teel ning seejärel eritub peamiselt neerude kaudu. Eritumine Täiskasvanud inimestel on deksametasooni eritumise keskmine poolväärtusaeg seerumis 4,1 ± 1,3 tundi. Deksametasoon eritub peamiselt neerude kaudu uriiniga vaba

3 (allikatest: Horby P. et al., 2020; https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2020.06.22.20137273v1 ; doi: https://doi.org/10.1101/2020.06.22.20137273)

deksametasoonalkoholina. Neerukahjustus deksametasooni eritumist märkimisväärselt ei mõjuta. Raske maksahaiguse (nt hepatiit, maksatsirroos), samuti raseduse ja östrogeenide manustamise ajal on glükokortikoidide eritumise poolväärtusaeg pikenenud. Inimesel eritub deksametasoonfosfaat peamiselt deksametasoonina. Väiksemas ulatuses toimub molekulide hüdrogeenimine või hüdroksüülimine, mille tulemusel tekivad peamised metaboliidid, 6-hüdroksüdeksametasoon ja 20-dihüdrodeksametasoon. Inimesel on 30...40% uriiniga erituvast kogusest seotud glükuroonhappe või väävelhappega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Äge toksilisus Pärast ühekordset suukaudset annust oli deksametasooni LD hiirtel ja rottidel esimese 7 päeva jooksul vastavalt 16 g/kg ja üle 3 g/kg. Pärast ühekordset subkutaanset annust oli LD hiirtel esimese 7 päeva jooksul rohkem kui 700 mg/kg ja rottidel ligikaudu 120 mg/kg. 21-päevase perioodi jooksul need väärtused vähenesid, mida tõlgendatakse hormooniga esilekutsutud immunosupressioonist tingitud raskete infektsioossete haiguste tagajärjena. Krooniline toksilisus Andmed kroonilise toksilisuse kohta inimestel ja loomadel puuduvad. Kortikoidimürgistusi ei ole teada. Pikaajalise ravi korral annustega 1,5 mg ööpäevas võib oodata väljendunud kõrvaltoimeid (vt lõik 4.8). Mutageenne ja kartsinogeenne potentsiaal Olemasolevate uuringute tulemused ei tõesta, et glükokortikoididel oleks kliiniliselt olulisi genotoksilisi omadusi.

Reproduktsioonitoksilisus Loomkatsetes täheldati suulaelõhet rottidel, hiirtel, hamstritel, küülikutel, koertel ja primaatidel, aga mitte hobustel ega lammastel. Mõnel juhul olid need kõrvalekalded kombinatsioonis kesknärvisüsteemi ja südame defektidega. Primaatidel täheldati pärast ravimi manustamist toimet peaajule. Lisaks võib aeglustuda üsasisene areng. Kõiki neid toimeid täheldati suurte annuste korral.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kreatiniin Naatriumtsitraat (pH reguleerimiseks) Dinaatriumedetaat Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

Pärast ampulli avamist Avatud ravimpreparaat tuleb kohe ära kasutada.

Kõlblikkusaeg pärast lahjendamist Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 48 tunni jooksul temperatuuridel

25 °C (valguse eest kaitstult) ja 2 °C…8 °C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb lahjendatud ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2 °C…8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida ampullid välispakendis, valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ampulli avamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Süstelahus on 1 ml või 2 ml I tüüpi klaasist läbipaistvates, värvitust klaasist ampullides, millel on täpiga tähistatud murdekoht. Ampullid on märgistatud spetsiaalse värvilise koodrõngaga. Ampullid on pakitud vooderdisse. Vooderdisega ampullid on pakitud kartongkarpidesse.

Pakendi suurused: 3, 10, 25, 50 või 100 ampulli, igas 1 ml. 5, 10, 25, 50 või 100 ampulli, igas 2 ml.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ainult ühekordseks kasutamiseks.

Avatud ravimpreparaat tuleb kohe ära kasutada. Kasutamata ravimpreparaat tuleb hävitada.

Ravimpreparaati tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult selget, nähtavate osakesteta lahust.

Dexamethasone Kalceks süste-/infusioonilahuse eelistatav manustamisviis on süstimine otse veeni või infusiooniliini. Kuid süstelahus on kokkusobiv ka järgmiste infusioonilahustega (250 ml ja 500 ml):

• 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi lahus,
• 50 mg/ml (5%) glükoosilahus,
• Ringeri lahus.

Kui ravimit kombineeritakse infusioonilahustega, tuleb arvestada konkreetse infusioonilahuse tootja antud teavet, sealhulgas andmeid kokkusobivuse, vastunäidustuste, kõrvaltoimete ja koostoimete kohta.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

AS KALCEKS Krustpils iela 71E, Rīga, LV-1057, Läti Tel: +371 67083320 E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

8. MÜÜGILOA NUMBER

1045121

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.11.2021 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.06.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2026