RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dexamethasone Kabi 4 mg/ml süste-/infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml lahust sisaldab 4,37 mg deksametasoonnaatriumfosfaati, mis vastab 4 mg deksametasoonfosfaadile või 3,3 mg deksametasoonile.

INN. Dexamethasonum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks 1 ml ampull sisaldab 3,2 mg naatriumi (naatriumtsitraadina ja dinaatriumedetaadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus

Süste-/infusioonilahus on selge ja värvitu lahus, mis ei sisalda nähtavaid osakesi.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Süsteemne manustamine

• Ajuturse, mis on seotud ajukasvaja, neurokirurgiliste protseduuride, aju abstsessi, bakteriaalse meningiidiga (nt tuberkuloos, tüüfus, brutselloos).
• Hulgitraumaga seotud šokk/posttraumaatilise šokk-kopsu sündroomi profülaktika.
• Raske äge astmahoog.
• Esialgne parenteraalne ravi ulatuslike ägedate, raskete nahahaiguste korral, nagu erütrodermia, pemphigus vulgaris, äge ekseem.
• Esialgne parenteraalne ravi autoimmuunhaiguste puhul, nt süsteemne erütematoosne luupus (eriti vistseraalsed vormid).
• Lühiajaline kaasuv ravi reumaatiliste haiguste ägedate episoodide või ägenemiste ajal.
• Pahaloomuliste kasvajate palliatiivne ravi.
• Operatsioonijärgse või tsütostaatikumidest põhjustatud oksendamise profülaktika ja ravi osana antiemeetilisest ravist.
• Dexamethasone Kabi on näidustatud koroonaviirushaiguse 2019 (COVID-19) raviks täiskasvanutel ja noorukitel (vanuses 12 aastat ja vanemad, kehakaaluga vähemalt 40 kg), kes vajavad täiendavat hapnikravi.

Lokaalne manustamine

• Intraartikulaarne süstimine: ühe või mitme liigese püsiv põletik pärast krooniliste põletikuliste liigesehaiguste üldist ravi, aktiveerunud osteoartriit, periarthropathia humeroscapularise ägedad vormid.
• Infiltratsioonravi (kui see on rangelt näidustatud): mittebakteriaalne tenosünoviit ja bursiit, periartropaatia, insertsioonitendinopaatia.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Annus sõltub haiguse iseloomust ja raskusest ning patsiendi individuaalsest ravivastusest. Üldiselt manustatakse suhteliselt suuri algannuseid, mis ägedate raskete seisundite korral peavad olema oluliselt suuremad kui krooniliste haiguste korral.

Kui ei määrata teisiti, kehtivad järgmised annustamissoovitused:

Süsteemne manustamine

• Ajuturse: Täiskasvanud: sõltuvalt seisundi põhjusest ja raskusest on algannus 8…10 mg (kuni 80 mg) i.v., seejärel 16…24 mg (kuni 48 mg) ööpäevas i.v., jagatuna 3…4 (6) üksikannuseks, 4…8 päeva. Kiiritusravi ajal ja mitteopereeritavate peaajukasvajate konservatiivses ravis võib olla vajalik manustada Dexamethasone Kabi väiksemaid annuseid pikema aja jooksul.

• Bakteriaalsest meningiidist tingitud ajuturse: 0,15 mg/kg kehakaalu kohta iga 6 tunni järel 4 päeva, lastele 0,4 mg/kg kehakaalu kohta iga 12 tunni järel 2 päeva; alustades enne antibiootikumi esimese annuse manustamist. Rasketel juhtudel, toksiliste seisundite korral (nt tuberkuloos, tüüfus; ainult koos kaasuva infektsioonivastase raviga): 4…20 mg ööpäevas i.v., üksikjuhtudel (nt tüüfus) on algannus kuni 200 mg. Kortikosteroidravi kasutamisel infektsioonhaiguste adekvaatses ravis tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

• Hulgitraumaga seotud šokk/posttraumaatilise šokk-kopsu sündroomi profülaktika: algannus 40…100 mg (lastel 40 mg) i.v., korduv annus 12 tunni pärast või 16…40 mg iga 6 tunni järel 2…3 päeva.

• Raske äge astmahoog: täiskasvanud: 8…20 mg i.v. nii varakult kui võimalik. Lapsed: 0,15…0,3 mg/kg kehakaalu kohta i.v. Vajadusel tuleb annustamist korrata, lähtudes individuaalsest ravivastusest ja kliinilisest vajadusest.

• Ägedad nahahaigused: sõltuvalt haiguse iseloomust ja ulatusest on ööpäevased annused 8…40 mg i.v., rasketel juhtudel kuni 100 mg. Järgneb ravi vähenevates annustes.

• Reumaatiliste süsteemsete haiguste aktiivsed faasid: süsteemne erütematoosne luupus 6…16 mg ööpäevas.
• Raske progresseeruva kuluga aktiivne reumatoidartriit: kiiresti kulgevate vormide korral 12…16 mg ööpäevas, liigeseväliste ilmingute korral 6…12 mg ööpäevas.

• Pahaloomuliste kasvajate palliatiivne ravi: algannus 8…16 mg ööpäevas, pikaajaline ravi 4…12 mg ööpäevas.

• Tsütostaatikumidest põhjustatud oksendamise profülaktika ja ravi antiemeetilistes raviskeemides: 8…20 mg i.v. enne keemiaravi alustamist, seejärel vajadusel 4…8 mg üks kuni kaks korda ööpäevas 2…3 päeva (mõõdukalt emetogeenne keemiaravi) või kuni 3…4 päeva (tugevalt emetogeenne keemiaravi).

• Operatsioonijärgse oksendamise profülaktika ja ravi: üksikannus 4…8 mg i.v. enne operatsiooni algust; üle 2-aastased lapsed: 0,15 mg/kg kehakaalu kohta (maksimaalselt kuni 8 mg).

• Covid-19 ravi: täiskasvanud patsiendid 6 mg i.v., üks kord ööpäevas kuni 10 päeva. Lapsed: lastel (noorukid vanuses 12 aastat ja vanemad) on soovitatav annus 6 mg i.v. üks kord ööpäevas kuni 10 päeva. Ravi kestus peab lähtuma kliinilisest vastusest ja patsiendi individuaalsetest vajadustest. Eakad, neerukahjustus, maksakahjustus: annuse kohandamine ei ole vajalik.

Lokaalne manustamine Paikne infiltratsioon ja süsteravi viiakse tavaliselt läbi 4…8 mg annusega; 2 mg deksametasoonnaatriumfosfaati on piisav, kui seda süstida väikestesse liigestesse.

Manustamisviis Dexamethasone Kabi’t tuleb manustada aeglase (üle 2…3 minuti) intravenoosse süstina või infusioonina, kuid seda võib manustada ka intramuskulaarselt, kui esineb probleeme veenidele juurdepääsuga ja verevarustus on piisav. Dexamethasone Kabi’t võib manustada ka infiltratsioonina ja intraartikulaarse süstina. Ravi kestus sõltub näidustusest.

Hüpotüreoosi või maksatsirroosi korral võib piisav olla väiksem annus või võib olla vajalik annuse vähendamine.

Intraartikulaarne süstimine on oma olemuselt avatud liigeseprotseduur, mis tuleb läbi viia rangelt aseptilistes tingimustes. Tavaliselt piisab sümptomite efektiivseks leevendamiseks ühekordsest liigesesisesest süstist. Kui vajalik on korduv süstimine, ei tohi seda manustada varem kui 3…4 nädala pärast. Ühte liigesesse ei tohi teha rohkem kui 3…4 süsti. Vajalik on liigese meditsiiniline kontrollimine, eriti pärast korduvaid süsteid.

Infiltratsioon: Dexamethasone Kabi’ga infiltreeritakse suurimat valu tundev või kõõluse kinnitumise piirkond. Ettevaatust, mitte süstida kõõlusesse! Vältida tuleb sagedast süstimist ja järgida rangeid aseptika nõudeid.

Kui ühekordseks raviks on vajalik kasutada suuri annuseid, tuleb kaaluda suurema tugevuse/mahuga deksametasooni sisaldavate ravimpreparaatide kasutamist.

Sobivus kasutamiseks Kasutada tohib ainult selgeid lahuseid. Ampulli sisu on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks. Allesjäänud süste-/infusioonilahus tuleb hävitada.

Teave kokkusobivuse kohta vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Süsteemne seeninfektsioon; süsteemsed infektsioonid, välja arvatud juhul, kui rakendatakse spetsiifilist infektsioonivastast ravi. Intraartikulaarne süstimine on vastunäidustatud:

• kui ravitavas liigeses või selle vahetus ümbruses on infektsioon;
• bakteriaalse artriidi korral;
• ravitava liigese ebastabiilsuse korral;
• veritsuskalduvuse korral (spontaansed või antikoagulantravist tingitud veritsused);
• periartikulaarse kaltsifikatsiooni korral;
• avaskulaarse osteonekroosi korral;
• kõõluserebendi korral;
• Charcot’ liigese korral.

Infiltratsioon ilma põhjusliku lisaravita on vastunäidustatud, kui manustamispiirkonnas esineb infektsioon.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Anafülaktilised reaktsioonid Võivad tekkida rasked anafülaktilised reaktsioonid.

Dexamethasone Kabi kasutamisel on üksikjuhtudel esinenud raskeid anafülaktilisi reaktsioone vereringe kollapsi, südameseiskuse, arütmia, bronhospasmi ja/või hüpotensiooni või hüpertensiooniga.

Infektsioonid, infestatsioonid ja vaktsineerimised Ravi Dexamethasone Kabi’ga võib immunosupressiooni tõttu suurendada riski bakteriaalsete, viiruslike, parasiit-, oportunistlike ja seeninfektsioonide tekkeks. See võib varjata olemasoleva või areneva infektsiooni sümptomeid, raskendades seega haiguse diagnoosimist. Võimalik on latentsete infektsioonide, nagu tuberkuloosi või B-hepatiidi reaktiveerumine.

Glükokortikoididega ravitud patsientidel võib teatud viirushaiguste (tuulerõuged, leetrid) kulg olla väga raske. Eriti ohustatud on immuunpuudulikkusega patsiendid, kes ei ole varem tuulerõugeid ega leetreid põdenud. Kui sellised patsiendid puutuvad ravi ajal Dexamethasone Kabi’ga kokku leetrite või tuulerõugete infektsiooniga inimestega, tuleb vajadusel alustada ennetavat ravi.

Vaktsineerimine inaktiveeritud vaktsiinidega on üldiselt võimalik, kuid tuleb meeles pidada, et kortikosteroidide suurte annuste kasutamisel võivad immuunvastus ja seega ka vaktsiini mõju olla nõrgemad.

Järgmiste seisundite korral on ravi lubatud üksnes rangeimate näidustuste korral ning vajadusel koos täiendava suunatud infektsioonivastase raviga:

• ägedad viirusinfektsioonid (B-hepatiit, herpes zoster, herpes simplex, tuulerõuged, herpeetiline keratiit);
• HBsAG-positiivne krooniline aktiivne hepatiit;
• ligikaudu 8 nädalat enne kuni 2 nädalat pärast vaktsineerimist elusvaktsiinidega;
• süsteemsed mükoosid ja parasitoosid (nt ümarussid);
• strongüloidiaasi kahtluse või diagnoosiga patsientidel (niitusside kandlus) võivad glükokortikoidid viia nende parasiitide aktiveerumise ja massilise vohamiseni;
• poliomüeliit;
• lümfadeniit pärast BCG vaktsineerimist;
• ägedad ja kroonilised bakteriaalsed infektsioonid;
• tuberkuloosi anamneesiga patsientidel on ravi lubatud ainult koos tuberkuloosivastase kaitsega.

COVID-19 COVID-19 patsientide puhul, keda juba ravitakse süsteemsete (suukaudsete) kortikosteroididega muudel põhjustel (nt kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsiendid), kuid kes ei vaja täiendavat hapnikravi, ei tohi ravi süsteemsete kortikosteroididega lõpetada. Nägemishäired ja silmahaigused Kortikosteroidide süsteemsel ja paiksel kasutamisel on teatatud nägemishäiretest. Kui patsiendil esinevad sümptomid, nagu hägune nägemine või muud nägemishäired, tuleb kaaluda patsiendi suunamist silmaarsti vastuvõtule, et hinnata võimalikke põhjuseid, mille hulka võivad kuuluda katarakt, glaukoom või harvikhaigused, nagu tsentraalne seroosne korioretinopaatia (central serous chorioretinopathy, CSCR), millest on teatatud pärast süsteemsete ja paiksete kortikosteroidide kasutamist.

Ravi tohib manustada üksnes range näidustuse korral ja vajadusel koos täiendava spetsiifilise raviga järgmistel juhtudel:

• suletudnurga glaukoom ja avatudnurga glaukoom: soovitatav on oftalmoloogiline jälgimine ja täiendav ravi;
• sarvkesta haavandid ja sarvkesta vigastused: soovitatav on oftalmoloogiline jälgimine ja täiendav ravi.

Kardiovaskulaarsed haigused Seisundi süvenemise riski tõttu tuleb raske südamepuudulikkusega patsiente hoolikalt jälgida.

Ravi ajal Dexamethasone Kabi’ga on vajalik regulaarselt jälgida vererõhku, eeskätt suurte annuste manustamisel ja raskesti ravile alluva kõrgvererõhutõvega patsientidel.

Suurte deksametasooni annuste korral võib tekkida bradükardia.

Hüpertroofiline kardiomüopaatia Enneaegsetel imikutel teatati hüpertroofilise kardiomüopaatia tekkest pärast kortikosteroidide, sh deksametasooni süsteemset manustamist. Enamikul teatatud juhtudest oli see ravi lõpetamisel pöörduv. Enneaegsetel imikutel, kes saavad süsteemset ravi deksametasooniga, tuleb teha diagnostiline hindamine ning jälgida südame funktsiooni ja struktuuri (vt lõik 4.8).

Feokromotsütoomist tingitud kriis Pärast süsteemsete kortikosteroidide manustamist on teatatud feokromotsütoomist tingitud kriisist, mis võib lõppeda surmaga. Patsientidele, kellel kahtlustatakse või on kindlaks tehtud feokromotsütoom, tohib kortikosteroide manustada ainult pärast asjakohast riski/kasu suhte hindamist.

Seedetrakti häired Soole perforatsiooni riski tõttu tohib Dexamethasone Kabi’t kasutada ainult range näidustuse korral ja sobiva jälgimise all järgmistel juhtudel:

• raske haavandiline koliit koos perforatsiooni ohuga, millega ei pruugi kaasuda peritoneaalset ärritust;
• divertikuliit;
• enteroanastomoos (vahetul operatsioonijärgsel perioodil).

Seedetrakti haavandite korral tohib ravi manustada üksnes range näidustuse korral ning vajadusel koos täiendava spetsiifilise raviga.

Glükokortikoidide suuri annuseid saavatel patsientidel ei pruugi seedetrakti perforatsiooni järgselt tekkida peritoneaalseid ärritusnähte.

Diabeet Dexamethasone Kabi manustamisel diabeediga patsientidele tuleb arvestada võimaliku suurema vajadusega insuliini või suukaudsete diabeediravimite järele.

Raskesti ravile alluva diabeedi korral tohib ravi manustada üksnes range näidustuse korral ning vajadusel koos täiendava spetsiifilise raviga.

Fluorokinoloonid ja glükokortikoidid Fluorokinoloonide ja glükokortikosteroidide samaaegsel manustamisel on suurenenud risk kõõlusekahjustuse, tendiniidi ja kõõluserebendite tekkeks. Raskekujuline müasteenia Ravi ajal Dexamethasone Kabi’ga võib olemasolev raskekujuline müasteenia algul süveneda.

Kaalium Suurte annuste korral tuleb jälgida piisavat kaaliumi tarbimist ja piirata naatriumi kasutamist ning jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Olemasoleva haiguse ägenemine või retsidiiv ja äge adrenokortikaalne puudulikkus Ravi järsk lõpetamine pärast ligikaudu 10-päevast ravi võib põhjustada olemasoleva haiguse ägenemist või retsidiivi ja ägedat adrenokortikaalset puudulikkust/kortisooni ärajätusündroomi; seetõttu tuleb ravi lõpetamisel annust aeglaselt vähendada.

Tuumori lüüsi sündroom Turuletulekujärgselt on vereloome kasvajatega patsientidel pärast deksametasooni kasutamist üksi või kombinatsioonis teiste kemoterapeutikumidega teatatud tuumori lüüsi sündroomist (TLS). TLS-i kõrge riskiga patsiente (nt kõrge proliferatsiooni kiirus, suur kasvaja ja kõrge tundlikkus tsütotoksiliste ainete suhtes) tuleb hoolikalt jälgida ja vajadusel rakendada ettevaatusabinõusid.

Liigesed Glükokortikoidide intraartikulaarne manustamine suurendab liigeseinfektsioonide riski. Glükokortikoidide pikaajaline manustamine ja korduvad süsted keharaskust kandvatesse liigestesse võivad süvendada liigese kulumisega seotud muutusi. See tuleneb ilmselt haigete liigeste ülekoormamisest pärast valu või muude sümptomite leevenemist.

Osteoporoos Ravi tohib alustada üksnes range näidustuse korral ning vajadusel tuleb rakendada täiendavat spetsiifilist osteoporoosi ravi.

Psühhiaatrilised häired Ravi tohib alustada üksnes range näidustuse korral ning vajadusel tuleb rakendada täiendavat spetsiifilist (ka varasemate) psühhiaatriliste häirete ravi, sh on soovitatav suitsidaalsuse neuroloogiline või psühhiaatriline jälgimine.

Muud Intravenoosne manustamine peab toimuma aeglase (2…3 minuti vältel) süstimisena, sest liiga kiirel süstimisel võivad tekkida kõrvaltoimed, nagu ebameeldiv torkimistunne või paresteesia.

Dexamethasone Kabi on ette nähtud lühiajaliseks kasutamiseks. Ravimi mittekohasel kasutamisel pikaajaliseks raviks tuleb arvesse võtta täiendavaid hoiatusi ja ettevaatusabinõusid, mida on kirjeldatud glükokortikosteroide sisaldavate ravimite pikaajalise ravi korral.

Pärast paikset manustamist tuleb arvestada võimalike süsteemsete kõrvaltoimete ja koostoimetega.

Dexamethasone Kabi ravi ajal erilistes füüsilistes stressiolukordades (trauma, kirurgiline operatsioon, sünnitus jne), võib olla vajalik ajutiselt annust suurendada.

Paikne silma manustamine Pärast deksametasooni süsteemset imendumist silmaravimist intensiivse või pikaajalise ravi ajal võib eelsoodumusega patsientidel, sh lastel ja CYP3A4 inhibiitoritega (sh ritonaviir ja kobitsistaat) ravi saavatel patsientidel, tekkida Cushing’i sündroom ja/või neerupealiste supressioon. Sellistel juhtudel tuleb ravi lõpetada järk-järgult.

Lapsed ja noorukid Enneaegsed vastsündinud Olemasolevad tõendid viitavad pikaajalistele neuroloogilis-arengulistele kõrvaltoimetele pärast varajast ravi (< 96 tundi pärast sündi) enneaegsetel kroonilise kopsuhaigusega imikutel algannusega 0,25 mg/kg kaks korda ööpäevas. Kasvufaasis laste puhul tuleb hoolikalt kaaluda Dexamethasone Kabi ravi kasu/riski suhet.

Eakad patsiendid Kuna eakatel patsientidel on suurenenud risk osteoporoosi tekkeks, tuleb hoolikalt kaaluda Dexamethasone Kabi ravi kasu/riski suhet.

Dexamethasone Kabi kasutamine võib anda dopingukontrollis positiivse tulemuse.

Oluline teave mõnede koostisosade kohta Ravim sisaldab 3,2 mg naatriumi ühes milliliitris, mis on võrdne 0,16%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Östrogeenid (nt suukaudsed kontratseptiivid): võimalik on glükokortikoidide poolväärtusaja pikenemine, seetõttu võib tugevneda kortikoidide toime.

CYP3A4 isoensüümi indutseerivad ravimid, nagu rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin, barbituraadid ja primidoon: kortikoidide toime võib väheneda.

CYP3A4 inhibiitorid (sh ketokonasool, itrakonasool, ritonaviir ja kobitsistaat) võivad vähendada deksametasooni kliirensit, mis võib põhjustada tugevamat toimet ja neerupealiste supressiooni/Cushing’i sündroomi. Nende ravimite kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui ravi kasu ületab kortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete suurenenud riski. Sellisel juhul peab patsiente jälgima kortikosteroidide süsteemsete toimete suhtes.

Efedriin: glükokortikosteroidide metabolism võib kiireneda ja seetõttu nende efektiivsus väheneda.

AKE inhibiitorid: suurenenud risk verepildi muutuste tekkeks.

Südameglükosiidid: kaaliumipuuduse korral võib tugevneda glükosiidide toime.

Salureetikumid/lahtistid: kaaliumi eritumine võib suureneda.

Diabeediravimid: hüpoglükeemiline toime võib väheneda.

Kumariini derivaadid: antikoaguleeriv toime võib nõrgeneda või tugevneda. Samaaegsel manustamisel võib olla vajalik kohandada antikoagulandi annust.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), salitsülaadid ja indometatsiin: suurenenud risk seedetrakti haavandite ja veritsuste tekkeks.

Mittepolariseerivad lihaslõõgastid: lihaseid lõõgastav toime võib kesta kauem.

Atropiin, teised antikolinergilised ained: samaaegsel kasutamisel on võimalik täiendav silmasisese rõhu tõus.

Prasikvanteel: kortikosteroidid võivad põhjustada vere prasikvanteelisisalduse vähenemist.

Klorokviin, hüdroksüklorokviin, meflokviin: suurenenud risk müopaatiate, kardiomüopaatiate tekkeks.

Protireliin: protireliini manustamise ajal võib märgata TSH tõusu vähenemist.

Immunosupressiivsed ained: suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele ja latentsete infektsioonide võimalik süvenemine või avaldumine. Lisaks tsüklosporiini kohta: tsüklosporiini sisaldus veres suureneb, suureneb krambihoogude risk. Fluorokinoloonid: need võivad suurendada riski kõõlusekahjustuste tekkeks.

Toime uuringumeetoditele: allergiatestide nahareaktsioonid võivad olla pärsitud.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Deksametasoon läbib platsentaarbarjääri. Raseduse ajal, eriti esimesel trimestril, tohib seda ravimit manustada üksnes pärast hoolikat kasu/riski suhte hindamist.

Rasedusaegse pikaajalise glükokortikoidravi korral ei saa välistada loote kasvuhäirete teket.

Kortikosteroidide manustamine tiinetele loomadele võib põhjustada loote arenguhäireid, sh suulaelõhet, intrauteriinset kasvupeetust ning mõjutada aju kasvu ja arengut. Puuduvad tõendid, et kortikosteroidid võiksid põhjustada kaasasündinud arenguhäirete, nagu suulaelõhe/huulelõhe, suurenenud esinemissagedust inimestel (vt lõik 5.3).

Kui glükokortikoide manustatakse raseduse lõpupoole, esineb risk loote neerupealise koore atroofia tekkeks, mille tõttu vastsündinu võib vajada asendusravi koos annuse aeglase vähendamisega.

Uuringud on näidanud neonataalse hüpoglükeemia riski suurenemist pärast kortikosteroidide, sh deksametasooni lühiaegset sünnituseelset manustamist naistele, kellel on hilise enneaegse sünnituse risk.

Imetamine Deksametasoon eritub rinnapiima. Imikut kahjustavaid juhte ei ole teada. Sellele vaatamata tohib ravimit imetamise ajal kasutada range näidustuse korral. Kui haiguse tõttu on vajalikud suuremad annused, tuleb imetamine lõpetada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Puuduvad viited, et Dexamethasone Kabi mõjutab liikluses aktiivselt osalemise või masinate käsitsemise võimet; sama kehtib ka ebakindlal pinnal töötamise kohta.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete risk on väike lühiajalise ravi ajal deksametasooniga, erandiks on suurte annustega parenteraalne ravi, mille korral võivad tekkida elektrolüütide tasemete muutused, tursed, võimalik vererõhu tõus, südameseiskus, südame rütmihäired või krambid; infektsioonide kliinilisi ilminguid võib täheldada ka lühiajalise ravi ajal. Tähelepanu tuleb pöörata võimalikele mao- ja soolehaavanditele (tihti stressist tingitud), sest kortikosteroidravi võib nende sümptomeid vähendada, ning vähendada glükoositaluvust.

Tekkida võivad järgmised kõrvaltoimed; need sõltuvad oluliselt annusest ja ravi kestusest, nii et nende esinemissagedust ei saa täpsustada:

Infektsioonid ja infestatsioonid Varjatud infektsioonid, viirus-, seen-, bakteriaalsete, parasiit- ja oportunistlike infektsioonide avaldumine ja ägenemine, strongüloidiaasi aktiveerumine (vt lõik 4.4).

Vere ja lümfisüsteemi häired Mõõdukas leukotsütoos, lümfotsütopeenia, eosinopeenia, polütsüteemia.

Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkusreaktsioonid (nt ravimindutseeritud eksanteem), rasked anafülaktilised reaktsioonid, nagu arütmiad, bronhospasm, hüpo- või hüpertensioon, vereringe kollaps, südameseiskus, immuunsüsteemi nõrgenemine. Südame häired Esinemissagedus teadmata: hüpertroofiline kardiomüopaatia enneaegsetel vastsündinutel (vt lõik 4.4).

Endokriinsüsteemi häired Cushing’i sündroom (tüüpilised sümptomid: kuunägu, tsentraalne rasvumus ja pletoora), neerupealiste supressioon (vt lõik 4.4).

Ainevahetus- ja toitumishäired Naatriumipeetus koos tursetega, suurenenud kaaliumi eritumine (arütmiate risk), kehakaalu suurenemine, vähenenud glükoositolerantsus, diabeet, hüperkolesteroleemia ja hüpertriglütserideemia, suurenenud söögiisu.

Psühhiaatrilised häired Depressioon, ärrituvus, eufooria, agiteeritus, psühhoosid, mania, hallutsinatsioonid, emotsionaalne labiilsus, ärevus, unehäired, suitsidaalsus.

Närvisüsteemi häired Peaaju pseudotuumor, latentse epilepsia avaldumine, suurenenud krambivalmidus väljendunud epilepsia korral.

Silma kahjustused Katarakt, eeskätt koos posterioorse subkapsulaarse kataraktiga, glaukoom, sarvkesta haavandiga seotud sümptomite halvenemine, silma viirus-, seen- ja bakteriaalsete infektsioonide sagedam esinemine, sarvkesta bakteriaalsete infektsioonide halvenemine, ptoos, müdriaas, konjunktiivi turse, iatrogeenne skleeraperforatsioon, korioretinopaatia. Harvadel juhtudel pöörduv eksoftalmia (vt ka lõik 4.4).

Vaskulaarsed häired Hüpertensioon, ateroskleroosi ja tromboosi suurenenud risk, vaskuliit (ka ärajätusündroomina pärast pikaajalist ravi), kapillaaride suurenenud haprus.

Seedetrakti häired Seedetrakti haavandid, seedetrakti veritsus, pankreatiit, ebamugavustunne maos, luksumine.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Venitusarmid (striae rubra), atroofia, teleangiektaasia, petehhiad, ekhümoos, hüpertrihhoos, steroidindutseeritud akne, rosaatsealaadne (perioraalne) dermatiit, naha pigmentatsiooni muutused.

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Müopaatia, lihaste atroofia ja nõrkus, osteoporoos (annusest sõltuv, võimalik ka lühiajalisel manustamisel), aseptiline luunekroos, kõõlusekahjustused, tendiniit, kõõluserebend, epiduraalne lipomatoos, lastel kasvupeetus.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Suguhormooni eritumise häired (selle tagajärjena: ebaregulaarne menstruatsioon kuni amenorröani, hirsutism, impotentsus).

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Aeglustunud haava paranemine.

Paikne manustamine: võimalikud on paikne ärritus ja talumatuse reaktsioonid (kuumatunne, pikaajaline valu), eeskätt oftalmoloogilisel kasutamisel. Kui kortikoide ei süstita hoolikalt liigeseõõnde, ei saa välistada naha atroofia ja nahaaluse koe atroofia tekkimist süstekohal. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Deksametasooni ägeda intoksikatsiooni kohta puuduvad andmed. Kroonilise üleannustamise korral võib oodata rohkem kõrvaltoimeid (vt lõik 4.8), eeskätt endokriinsed, metaboolsed ja elektrolüütidega seotud toimed.

5.1 FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks, glükokortikoidid, ATC-kood: H02AB02.

Deksametasoon on monofluoritud glükokortikoid, millel on märkimisväärsed allergiavastased, põletikuvastased ja membraane stabiliseerivad omadused ning toimed süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetusele. Deksametasooni glükokortikoidne toime on ligikaudu 7,5 korda suurem kui prednisoloonil ja prednisoonil ning võrreldes hüdrokortisooniga on see 30 korda efektiivsem, ilma mineralokortikoidsete toimeteta.

Glükokortikoidide, nagu deksametasoon, bioloogiline toime avaldub kortikosteroididele tundlike geenide transkriptsiooni aktiveerimises. Põletikuvastased, immunosupressiivsed ja proliferatsioonivastased toimed tulenevad põletikumediaatorite moodustumise, vabanemise ja aktiivsuse vähenemisest põletikurakkude erifunktsioonide ja liikumise piiramise tagajärjel. Lisaks sellele võivad kortikosteroidid ära hoida sensibiliseerunud T-lümfotsüütide ja makrofaagide mõju sihtmärkrakkudel.

Kui vajalik on pikaajaline ravi kortikosteroididega, tuleb arvestada võimaliku mööduva neerupealiste puudulikkuse tekkega. Hüpotaalamuse-hüpofüüsi-neerupealiste telje supressioon sõltub ka individuaalsetest teguritest.

Uuring RECOVERY (Randomised Evaluation of COVid-19 thERapY1, randomiseeritud hinnang COVid-19 ravile) on uurija algatatud, individuaalselt randomiseeritud, kontrolliga, avatud, kohastumusliku platvormiga uuring COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsientide võimalike ravimeetodite hindamiseks. 1 www.recoverytrial.net Uuring viidi läbi 176-s Ühendkuningriigi haiglaorganisatsioonis. 6425 patsienti randomiseeriti saama kas deksametasooni (2104 patsienti) või ainult tavalist ravi (4321 patsienti). 89%-l patsientidest oli laboratoorselt kinnitatud SARS-CoV-2 infektsioon. Randomiseerimisel sai invasiivset mehaanilist ventilatsiooni või kehavälist membraanoksügenisatsiooni 16% patsientidest, ainult hapnikku sai 60% (koos mitteinvasiivse ventilatsiooniga või ilma) ja 24% ei saanud kumbagi. Patsientide keskmine vanus oli 66,1 ± 15,7 aastat. 36% patsientidest olid naised. Patsientidest 24%-l esines anamneesis diabeet, 27%-l südamehaigus ja 21%-l krooniline kopsuhaigus.

Esmane tulemusnäitaja Suremus 28 päeva pärast oli deksametasooni rühmas oluliselt madalam kui tavalises ravirühmas, kus teavitatud surmajuhtumeid esines vastavalt 482 patsiendil 2104-st (22,9%) ja 1110 patsiendil 4321-st (25,7%) (kordajate suhe, 0,83; 95% usaldusintervall [confidence interval, CI], 0,75 kuni 0,93; p < 0,001). Patsientidel, kellel kasutati deksametasooni rühmas invasiivset mehaanilist ventilatsiooni (29,3% vs. 41,4%; kordajate suhe, 0,64; 95% CI, 0,51 kuni 0,81), oli surmajuhtude sagedus väiksem, kui patsientidel tavalises ravirühmas ja nendel, kes said täiendavat hapnikku ilma invasiivse mehaanilise ventilatsioonita (23,3% vs. 26,2%; kordajate suhe, 0,82; 95% CI, 0,72 kuni 0,94). Deksametasooni selge toime puudus patsientidel, kes randomiseerimisel (17,8% vs. 14,0%; kordajate suhe, 1,19; 95% CI, 0,91 kuni 1,55) ei vajanud hingamisel mingisugust abi. Teisesed tulemusnäitajad Deksametasooni rühma patsientide haiglas viibimise kestus oli lühem kui tavalises ravirühmas (mediaan, 12 päeva vs. 13 päeva) ja suurem haiglast 28 päeva jooksul (kordajate suhe, 1,10; 95% CI, 1,03 kuni 1,17) väljasaamise tõenäosus. Esmase tulemusnäitajaga vastavuses täheldati, et patsientide 28 päeva jooksul haiglast väljasaamise tõenäosusele avaldas kõige suuremat mõju invasiivne mehaaniline ventilatsioon randomiseerimisel (kordajate suhe 1,48; 95% CI 1,16; 1,90), millele järgnes ainult hapniku kasutamine (kordajate suhe, 1,15; 95% CI 1,06…1,24). Kasulik mõju puudus patsientidel, kes ei saanud hapnikku (kordajate suhe, 0,96; 95% CI 0,85…1,08).

Tulemusnäitaja Deksametasoon Tavaline ravi Kordajate või Esmane tulemusnäitaja Suremus 28 päeva pärast 482/2104 (22,9) 1110/4321 (25,7) 0,83 (0,75…0,93) Teisesed tulemusnäitajad Haiglast vabanemine 28 päeva jooksul 1413/2104 (67,2) 275/4321 (63,5) 1,10 (1,03…1,17) Invasiivne mehaaniline ventilatsioon 456/1780 (25,6) 994/3638 (27,3) 0,92 (0,84…1,01) või surm† Invasiivne mehaaniline 102/1780 (5,7) 285/3638 (7,8) 0,77 (0,62…0,95) ventilatsioon Surm 387/1780 (21,7) 827/3638 (22,7) 0,93 (0,84….1,03)

* Kordajate suhted on vanuse järgi kohandatud vastavalt 28 päeva suremusest ja haiglast vabanemisest saadud tulemusnäitajatega. Riskide suhted on vanuse järgi kohandatud vastavalt invasiivsest mehaanilisest hingamisest või surmast ning selle alamkomponentidest saadud tulemusnäitajatega. † Selles kategoorias ei arvestatud patsientidega, kes olid randomiseerimisel invasiivsel mehaanilisel ventilatsioonil.

Ohutus Uuringus kasutatud ravimiga oli seotud neli tõsist kõrvaltoimet (serious adverse events, SAEs): kaks hüperglükeemiaga seotud tõsist kõrvaltoimet, üks steroididest tingitud psühhoosi tõsine kõrvaltoime ja üks seedetrakti ülaosa veritsusega seotud tõsine kõrvaltoime. Kõik kõrvaltoimed taandusid. Alarühmade analüüsid DEKSAMETASOONI mõju 28-päevasele suremusele vanuse ja randomiseerimisel saadud hingamistegevuse toetuse järgi2

Deksametasoon Tavaline ravi RR (95% CI) Ilma hapnikuta (ꭓ1 2 = 0,70; p = 0,40) < 70 10/197 (5,1%) 18/462 (3,9%) 1,31 (0,60…2,83) ≥ 70...< 80 25/114 (21,9%) 35/224 (15,6%) 1,46 (0,88…2,45) ≥ 80 54/190 (28,4%) 92/348 (26,4%) 1,06 (0,76…1,49) Vahesumma 89/501 (17,8%) 145/1034 (14,0%) 1,19 (0,91…1,55) Ainult hapnik (ꭓ1 2 = 2,54; p = 0,11) < 70 53/675 (7,9%) 193/1473 (13,1%) 0,58 (0,43…0,78) ≥ 70...< 80 104/306 (34,0%) 178/531 (33,5%) 0,98 (0,77…1,25) ≥ 80 141/298 (47,3%) 311/600 (51,8%) 0,85 (0,70…1,04) Vahesumma 298/1279 (23,3%) 682/2604 (26,2%) 0,82 (0,72…0,94) Mehaaniline hingamine (ꭓ1 2 = 0,28; p = 0,60) < 70 66/269 (24,5%) 217/569 (38,1%) 0,61 (0,46…0,81) ≥ 70...< 80 26/49 (53,1%) 58/104 (55,8%) 0,85 (0,53…1,34) ≥ 80 3/6 (50,0%) 8/10 (80,0%) 0,39 (0,10…1,47) Vahesumma 95/324 (29,3%) 283/683 (41,4%) 0,64 (0,51…0,81) Kõik patsiendid 482/2104 (22,9%) 1110/4321 (25,7%) 0,83 (0,75…0,93)

DEKSAMETASOONI mõju 28-päevasele suremusele randomiseerimisel saadud hingamistegevuse toetuse ja krooniliste haiguste anamneesis esinemise järgi2

Ilma hapnikuta (ꭓ1 2 = 0,08; p = 0,78) Varasem haigus 65/313 (20,8%) 100/598 (16,7%) 1,22 (0,89…1,66) Varasem haigus puudub 24/188 (12,8%) 45/436 (10,3%) 1,12 (0,68…1,83) Vahesumma 89/501 (17,8%) 145/1034 (14,0%) 1,19 (0,91…1,55) Ainult hapnik (ꭓ1 2 = 2,05; p = 0,15) Varasem haigus 221/702 (31,5%) 481/1473 (32,7%) 0,88 (0,75…1,03) Varasem haigus puudub 77/577 (13,3%) 201/1131 (17,8%) 0,70 (0,54…0,91) Vahesumma 298/1279 (23,3%) 682/2604 (26,2%) 0,82 (0,72…0,94) Mehaaniline ventilatsioon (ꭓ1 2 = 1,52; p = 0,22) Varasem haigus 51/159 (32,1%) 150/346 (43,4%) 0,75 (0,54…1,02) Varasem haigus puudub 44/165 (26,7%) 133/337 (39,5%) 0,56 (0,40…0,78) Vahesumma 95/324 (29,3%) 283/683 (41,4%) 0,64 (0,51…0,81) Kõik patsiendid 482/2104 (22,9%) 1110/4321 (25,7%) 0,83 (0,75…0,93)

2 (allikas: Horby P. et al., 2020; https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2020.06.22.20137273v1 ; doi: https://doi.org/10.1101/2020.06.22.20137273)

5.2 Farmakokineetilised omadused

Deksametasoon seondub annusest sõltuvalt plasma albumiinidega. Väga suurte annuste korral ringleb suurim osa vabalt vereringes. Hüpoalbumineemia korral suureneb seondumata (aktiivse) kortikosteroidi osakaal. Neli tundi pärast radioaktiivselt märgistatud deksametasooni manustamist inimesele moodustavad deksametasooni maksimaalsed kontsentratsioonid seljaajuvedelikus ligikaudu 1/6 plasmakontsentratsioonist. Deksametasooni bioloogiline poolväärtusaeg on üle 36 tunni ja seega on tegemist väga pika toimeajaga glükortikosteroidiga. Tulenevalt pikast toimeajast võib deksametasooni igapäevasel pideval manustamisel tekkida kumulatsioon ja üleannustamine. Deksametasooni keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg seerumis on täiskasvanutel ligikaudu 250 minutit (+ 80 minutit). See eritub peamiselt neerude kaudu vaba deksametasoonalkoholi vormis ja metaboliseerub osaliselt. Metaboliidid, kas glükuronaadid või sulfaadid, erituvad samuti peamiselt neerude kaudu. Neerufunktsiooni häire ei mõjuta oluliselt deksametasooni eliminatsiooni. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on pikenenud raske maksahaiguse korral.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes täheldati suulaelõhet rottidel, hiirtel, hamstritel, küülikutel, koertel ja primaatidel; seda ei esinenud hobustel ja lammastel. Mõnedel juhtudel olid need kõrvalekalded kombineeritud kesknärvisüsteemi ja südame defektidega. Primaatidel täheldati pärast kokkupuudet mõju peaajule. Veelgi enam, võimalik on intrauteriinne kasvupeetus. Kõiki neid toimeid täheldati suurte annuste juures.

Keskkonnariskide hindamise uuringud on näidanud, et deksametasoon võib kujutada ohtu vesikeskkonnale (vt lõik 6.6).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kreatiniin Naatriumtsitraat Dinaatriumedetaat 1M naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata ampullid: 2 aastat

Kõlblikkusaeg pärast lahjendamist: Lahjendatud lahuse keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril kuni 25 °C ja valguse eest kaitstult. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida ampullid väliskarbis, valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi merevaigukollasest klaasist ampullid, milles on 1 ml süste-/infusioonilahust. 1 ml ampullid, 10 või 50 ampulli pakendis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Dexamethasone Kabi 4 mg/ml süstelahust võib lahjendada järgmiste infusioonilahustega:

0,9% naatriumkloriid 5% glükoos Ringeri lahus

Ühekordseks kasutamiseks. Kogu allesjäänud lahus tuleb ära visata. Kasutada tohib üksnes selget lahust, mis ei sisalda väikseid osakesi.

See ravimpreparaat võib kujutada ohtu keskkonnale (vt lõik 5.3). Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Fresenius Kabi Polska Sp. z o.o.

Al. Jerozolimskie 134 02-305 Warszawa Poola

8. MÜÜGILOA NUMBER

1054722

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.03.2022 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.01.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2024