RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dalacin C, 150 mg kõvakapslid Dalacin C, 300 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kõvakapsel sisaldab 150 mg või 300 mg klindamütsiini (vesinikkloriidina).

INN. Clindamycinum

Teadaolevat toimet omavad abiained Dalacin C 150 mg kõvakapslid: Üks kapsel sisaldab ligikaudu 209,5 mg laktoosmonohüdraati. Dalacin C 300 mg kõvakapslid: Üks kapsel sisaldab ligikaudu 254 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapslid. Dalacin C 150 mg kõvakapslid:valget värvi kapslile on trükitud „CLIN 150“ ja „Pfizer“. Dalacin C 300 mg kõvakapslid: lavendlikarva kapslile on trükitud „CLIN 300“ ja „Pfizer“.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Klindamütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid: tonsillofarüngiit luude ja liigeste infektsioon naha ja pehmete kudede infektsioon periodontaalinfektsioon pneumoonia, kopsuabstsess vaagnapiirkonna infektsioon naistel Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Kliiniliselt oluline toimespekter Bacteroides, Bacteroides fragilis (esineb resistentseid tüvesid), Clostridium perfringens, Porphyromonas, Prevotella, Staphylococcus aureus (välja arvatud metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus), Streptococcus (välja arvatud metitsilliinresistentne penitsilliinresistentne Streptococcus pneumoniae).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine täiskasvanutele

600...1800 mg/ööpäevas jaotatuna 2, 3 või 4 võrdseks annuseks. Söögitoru ärrituse vältimiseks tuleb klindamütsiinvesinikkloriidi kapsleid alla neelata tervelt koos ühe klaasi veega ja vähemalt 30 minutit enne pikaliheitmist.

Annustamine lastele (üle 1 kuu vanused lapsed)

Klindamütsiinvesinikkloriidi kapsleid tohib kasutada ainult lastel, kes on võimelised kapsleid neelama.

Klindamütsiini tuleb annustada tegeliku kehakaalu põhjal olenemata rasvumusest.

Söögitoru ärrituse vältimiseks tuleb klindamütsiinvesinikkloriidi kapsleid alla neelata tervelt koos ühe klaasi veega ja vähemalt 30 minutit enne pikaliheitmist.

8...25 mg/kg/ööpäevas jaotatuna 3 või 4 võrdseks annuseks.

Lapse ravimiseks vajaliku täpse mg/kg annuse manustamiseks ei pruugi kapslite kasutamine sobida.

Eakad

Farmakokineetilistes uuringutes klindamütsiiniga ei ole täheldatud kliiniliselt olulisi erinevusi normaalse maksa- ja normaalse (eakohase) neerufunktsiooniga vanemate ja nooremate isikute vahel suukaudse või veenisisese manustamise järgselt. Seetõttu ei ole normaalse maksa- ja normaalse (eakohase) neerufunktsiooniga vanemaealistel patsientidel vaja annust korrigeerida (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus

Neerupuudulikkusega patsientidel ei ole vaja klindamütsiini annust kohandada.

Maksakahjustus

Maksapuudulikkusega patsientidel ei ole vaja klindamütsiini annust kohandada.

Manustamisviis

Suukaudne.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, linkomütsiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Klindamütsiini kasutamisel on teatatud raskete ülitundlikkusreaktsioonide, sealhulgas selliste nahareaktsioonide, nagu ravimist tingitud reaktsioon koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS), Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ja äge generaliseerunud eksamentoosne pustuloos (AGEP), tekkest. Ülitundlikkuse ja raskete nahareaktsioonide tekkimisel tuleb klindamütsiini kasutamine lõpetada ja rakendada vastavat ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Ravi antibakteriaalsete ravimitega kahjustab jämesoole normaalset mikrofloorat, mis põhjustab Clostridioides difficile liigset kasvu. Seda on registreeritud peaaegu kõigi antibakteriaalsete ravimite, sh klindamütsiini, kasutamisel. Clostridioides difficile toodab A- ja B-toksiine, mis soodustavad Clostridioides difficile’ga seotud kõhulahtisuse (Clostridioides difficile associated diarrhea, CDAD) tekkimist ja on „antibiootikumidega seotud koliidi” peamine põhjus.

CDAD-i diagnoosi tuleb kaaluda nende patsientide puhul, kellel pärast antibakteriaalsete ravimite manustamist esineb kõhulahtisus. See võib süvendada koliiti, sh pseudomembranoosset koliiti (vt lõik 4.8), mis võib olla kerge kuni surmaga lõppev koliit. Kui kahtlustatakse või on kinnitatud antibiootikumidega seotud kõhulahtisuse või antibiootikumidega seotud koliidi esinemine, peab antibiootikumidega, sh klindamütsiiniga, toimuva ravi lõpetama ja alustama kohe asjakohase raviga. Selles olukorras on peristaltikat pärssivad ravimid vastunäidustatud.

Kuna klindamütsiin tserebrospinaalvedelikku piisavas koguses ei imendu, ei sobi ta meningiidi raviks.

Pikaajalise ravi korral tuleb kontrollida maksa- ja neerufunktsiooni.

Äge neerukahjustus

Harva on teatatud ägedast neerukahjustusest, sealhulgas ägedast neerupuudulikkusest. Neerufunktsiooni häiretega või samaaegselt nefrotoksilisi ravimeid saavatel patsientidel tuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimist (vt lõik 4.8).

Klindamütsiin võib põhjustada mõnede mittetundlike mikroorganismide, eriti pärmseente ülekasvu.

Ösofagiidi ja söögitoru haavandi tekkeriski tõttu on oluline järgida manustamissuuniseid (vt lõigud 4.2 ja 4.8).

Laktoos

Klindamütsiinvesinikkloriidi kapslid sisaldavad abiainena laktoosi. Teadaoleva laktoositalumatusega patsientidel tuleb kapslite kasutamisel olla ettevaatlik.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Klindamütsiin metaboliseerub peamiselt CYP3A4 vahendusel ja väiksemas ulatuses CYP3A5 vahendusel peamiseks metaboliidiks klindamütsiinsulfoksiidiks, ja vähemtähtsaks metaboliidiks N-desmetüülklindamütsiiniks. Seetõttu võivad CYP3A4 ja CYP3A5 inhibiitorid klindamütsiini kliirensit vähendada ja nende isoensüümide indutseerijad võivad klindamütsiini kliirensit suurendada. Tugevate CYP3A4 indutseerijate nagu rifampitsiini olemasolul jälgige patsienti efektiivsuse vähenemise osas.

Vitamiin K antagonistid Teatatud on suurenenud vere hüübimistestide (PT/INR) väärtustest ja/või verejooksudest patsientidel, keda on ravitud klindamütsiiniga kombinatsioonis vitamiin K antagonistidega (nt varfariin, atsenokumarool ja fluindioon). Seetõttu peab vitamiin K antagonistidega ravitavate patsientide hüübimisteste sageli kontrollima.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Klindamütsiini suukaudse ja subkutaanse manustamise reproduktiivtoksilisuse uuringud rottide ja küülikutega ei näidanud fertiilsuse ega loote kahjustusi ravimi toimel, välja arvatud emasloomale toksilistes annustes. Loomade reproduktiivtoksilisuse uuringud ei võimalda alati inimesel tekkivaid reaktsioone prognoosida.

Klindamütsiin läbib platsentaarbarjääri. Pärast korduvat manustamist moodustas ravimi kontsentratsioon amnionivedelikus ligikaudu 30% ema veres leiduva ravimi kontsentratsioonist.

Rasedatega läbiviidud kliinilistes uuringutes ei seostatud klindamütsiini süsteemset manustamist teisel ja kolmandal trimestril kaasasündinud häirete sagenemisega. Kasutamise kohta rasedatel raseduse kolmandal trimestril ei ole piisavaid ja hästi kontrollitud uuringuid läbi viidud.

Raseduse ajal tohib klindamütsiini kasutada ainult kindla vajaduse korral.

Imetamine Suu kaudu ja parenteraalselt manustatud klindamütsiin eritub inimese rinnapiima kuni 3,8 µg/ml, mis võib põhjustada rinnaga toidetaval imikul seedetrakti flooraga seotud kõrvaltoimeid nagu kõhulahtisus, veri roojas või lööve. Imetavale emale suukaudse või veenisisese klindamütsiini

manustamine ei ole soovitatav ja tuleb otsustada, kas rinnaga toitmine lõpetada või valida teine ravivõimalus. Kaaluda tuleb rinnaga toitmise kasu lapse arengule ja tervisele ning klindamütsiini kliinilist vajalikkust emale.

Fertiilsus Viljakusuuringutes, milles rotte raviti suukaudse klindamütsiiniga, ei täheldatud kahjulikku mõju fertiilsusele ega paaritumisvõimele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Klindamütsiin ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Allpool toodud tabelis on loetletud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse järelevalve käigus täheldatud kõrvaltoimed organsüsteemide klasside ja esinemissageduste alusel. Turuletulekujärgselt registreeritud kõrvaltoimed on esitatud kaldkirjas. Kõrvaltoimete esinemissagedus liigitatakse järgnevalt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed esitatud raskusastme vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass Sage Aeg-ajalt Teadmata Infektsioonid ja pseudomembranoosne Clostridioides difficile infestatsioonid koliit*# koliit*#, tupeinfektsioon* Vere ja lümfisüsteemi agranulotsütoos*, häired neutropeenia*, Immuunsüsteemi anafülaktiline šokk*, häired anafülaktoidne reaktsioon*, Närvisüsteemi häired maitsetundlikkuse häired Seedetrakti häired kõhulahtisus, kõhuvalu oksendamine, söögitoru haavand*‡≠,

Maksa ja sapiteede ikterus* häired Naha ja nahaaluskoe makulopapulaarne toksiline epidermaalne kahjustused lööve, urtikaaria nekrolüüs (TEN)*,

Organsüsteemi klass Sage Aeg-ajalt Teadmata Neerude ja kuseteede äge neerukahjustus# häired Uuringud kõrvalekalded * turuletulekujärgsed kõrvaltoimed ‡ ainult suukaudsete ravimvormide kõrvaltoimed ≠ Esineda võivad ösofagiit ja söögitoru haavand, eriti kui ravimit võetakse pikaliasendis ja/või väikese koguse veega. # vt lõik 4.4 Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Spetsiifiline ravi puudub.

Klindamütsiin ei ole hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsiga eemaldatav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: linkoosamiidid; ATC-kood: J01FF01.

Toimemehhanism Klindamütsiin on linkosamiidantibiootikum, mis inhibeerib bakteri valgusünteesi. See seondub ribosoomi 50S alaühikuga ning mõjutab nii ribosoomi moodustumise kui ka translatsiooni protsessi. Kuigi klindamütsiinfosfaat on in vitro inaktiivne, muudab kiire in vivo hüdrolüüs selle ühendi antibakteriaalselt aktiivseks klindamütsiiniks. Tavapäraste annuste puhul on klindamütsiin in vitro bakteriostaatiline.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed Toime sõltub ajast, mille vältel toimeaine sisaldus on patogeeni minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist (minimum inhibitory concentration, MIK) kõrgem (%T/MIK).

Resistentsus Resistentsus klindamütsiini suhtes on kõige sagedamini tingitud mutatsioonidest rRNA antibiootikumi seondumiskohas või spetsiifiliste nukleotiidide metülatsioonist ribosoomi 50S alaühiku 23S RNAs. Need muudatused võivad põhjustada in vitro ristresistentsuse makroliidide ja B-grupi streptogramiinide suhtes (MLS fenotüüp). Mõnikord põhjustavad resistentsust muudatused ribosoomi valkudes. Resistentsust klindamütsiini suhtes võivad esile kutsuda makroliidresistentsetes bakteriaalsetes isolaatides sisalduvad makroliidid. Indutseeritava resistentsuse kinnitamiseks võib kasutada diski analüüsi (D-tsooni analüüs) või söödet. Vähemlevinud resistentsusmehhanismid hõlmavad antibiootikumi modifikatsiooni ja aktiivset väljavoolumehhanismi. Klindamütsiini ja linkomütsiini vaheline ristresistentsus on täielik. Nagu paljude antibiootikumide puhul, varieerub

resistentsuse esinemus bakterite liikide ja geograafiliste piirkondade lõikes. Resistentsust klindamütsiini suhtes esineb rohkem metitsilliinresistentsete stafülokokkide isolaatides ja penitsilliinresistentsete pneumokokkide isolaatides kui nende toimeainete suhtes tundlike organismide puhul.

Kliiniline efektiivsus spetsiifiliste patogeenide vastu Klindamütsiinil on tõendatult in vitro toime alljärgnevate organismide enamiku isolaatide suhtes. Aeroobsed bakterid Grampositiivsed bakterid Staphylococcus aureus (metitsilliintundlikud isolaadid) Koagulaasnegatiivsed stafülokokid (metitsilliintundlikud isolaadid) Streptococcus pneumoniae (penitsilliintundlikud isolaadid) Beetahemolüütilised A-, B-, C- ja G-grupi streptokokid Viridans-grupi streptokokid Corynebacterium spp. Gramnegatiivsed bakterid Chlamydia trachomatis Anaeroobsed bakterid Grampositiivsed bakterid Actinomyces spp. Clostridium spp. (välja arvatud Clostridioides difficile) Eggerthella (Eubacterium) spp. Peptococcus spp. Peptostreptococcus spp. (Finegoldia magna, Micromonas micros) Propionibacterium acnes Gramnegatiivsed bakterid Bacteroides spp. Fusobacterium spp. Gardnerella vaginalis Prevotella spp. Seened Pneumocystis jirovecii Ainuraksed Toxoplasma gondii Plasmodium falciparum

Tundlikkuse analüüsimise murdepunktid Antimikroobse Tundlikkuse Euroopa Analüüsikomitee (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) on kehtestanud klindamütsiini tundlikkuse analüüsimisel kasutatavad MIK-i tõlgendamise kriteeriumid, mis on loetletud siin: https://www.ema.europa.eu/documents/other/minimum-inhibitory-concentration-mic- breakpoints_en.xlsx. Omandatud resistentsuse esinemus Omandatud resistentsuse esinemus võib valitud tüvede lõikes varieeruda piirkonniti ja muutuda ajas. Järgida tuleb kohalikku informatsiooni resistentsuse kohta, eriti raskeid infektsioone ravides. Kui kohalik resistentsuse levimus muudab küsitavaks ravimi kasutamise vähemalt teatud tüüpi infektsioonide puhul, tuleb vajadusel paluda ekspertarvamust. Eeskätt raskete infektsioonide või ravi ebaõnnestumise korral on soovitatav mikrobioloogiline diagnoosimine ning patogeeni ja selle klindamütsiintundlikkuse kindlaks määramine.

5.2 Farmakokineetilised omadused

150 mg klindamütsiinvesinikkloriidi suukaudse annuse vereseerumi kontsentratsiooni uuringutes 24 tervel täiskasvanud vabatahtlikul ilmnes, et klindamütsiin imendub kiiresti pärast suukaudset manustamist. Keskmine maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis saabus 45 minuti jooksul; tase vereseerumis langes tasemele 1,51 mikrogrammi/ml 3 tunni jooksul ning tasemele

0,70 mikrogrammi/ml 6 tunni jooksul. Suukaudne annus imendus peaaegu täielikult (90%), sõltumata toidu samaaegsest manustamisest; kontsentratsioonid vereseerumis olid ühesugused ja ennustatavad. 14-päevases mitmeannuselises klindamütsiinvesinikkloriidi vereseerumi kontsentratsiooni uuringus ei ilmnenud tõendeid ravimi kuhjumisest või muutunud metabolismist. Klindamütsiini seerumi poolväärtusaeg oli veidi pikem patsientidel, kellel oli neerutalitlus oluliselt vähenenud. Vereseerumi kontsentratsioonid ületasid MIK enamuse näidustusteks olevate organismide puhul vähemalt kuue tunni jooksul pärast tavalisi soovitatud annuseid. Klindamütsiin jaotub laialdaselt kehavedelikesse ja kudedesse (k.a luud). Inimese maksa ja soolestiku mikrosoomide in vitro uuringutest selgus, et klindamütsiin oksüdeerub peamiselt CYP3A4 ja minimaalsel määral ka CYP3A5 toimel. Oksüdeerumise tulemusel moodustub klindamütsiinsulfoksiid ja vähemtähtis metaboliit N- desmetüülklindamütsiin. Keskmine bioloogiline poolväärtusaeg on 2,4 tundi. Ligikaudu 10% bioaktiivsest ühendist eritub uriiniga ja 3,6% väljaheidetega; ülejäänu eritatakse inaktiivsete metaboliitide kujul. Tervete vabatahtlike seas läbi viidud uuringus taluti hästi annuseid kuni 2 grammi klindamütsiini päevas 14 päeva jooksul; suurte annuste manustamisel esines rohkem vaid seedesüsteemi kõrvaltoimeid. Tserebrospinaalvedelikus ei ole täheldatud klindamütsiini olulist kontsentratsiooni tõusu, ka põletikuliste ajukelmete korral. Farmakokineetilistes uuringutes, mis viidi läbi eakate vabatahtlike (vanuses 6179 aastat) ning nooremate täiskasvanute (vanuses 1839 aastat) seas, sedastati, et vanus iseenesest ei muuda klindamütsiini farmakokineetikat (kliirensit, eritumise poolväärtusaega, jaotusruumala ning ala seerumi kontsentratsiooni ajakõvera all) preparaadi manustamisel veenisiseselt. Klindamütsiinvesinikkloriidi manustamisel suukaudselt ilmnes, et eritumise poolväärtusaeg pikenes eakatel kuni 4 tunnini (vahemik 3,45,1 tundi) võrreldes 3,2 tunniga (vahemik 2,14,2 tundi) noorematel täiskasvanutel. Imendunud hulk ei ole siiski earühmade vahel erinev ning normaalse maksa- ja normaalse (eakohase) neerutalitlusega eakatel ei ole vaja annust korrigeerida.

Rasvunud lapsed vanuses 2…18 aastat ja rasvunud täiskasvanud vanuses 18…20 aastat Rasvunud laste (vanuses 2…18 aastat) ja rasvunud täiskasvanute (vanuses 18…20 aastat) farmakokineetika andmete analüüs näitas, et klindamütsiini tegeliku kehakaaluga normaliseeritud kliirens ja jaotusruumala on võrreldavad olenemata rasvumisest.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kartsinogenees Klindamütsiiniga ei ole läbi viidud pikaajalisi uuringuid loomadel, et hinnata kartsinogeenset potentsiaali.

Mutagenees Genotoksilisuse uurimiseks tehti rottidel mikronukleustest ja Ames’i salmonella reversioonitest. Mõlemad testid olid negatiivsed.

Reproduktsiooni- ja arengutoksilisus Rottidel läbi viidud reproduktsiooniuuringutes, mille korral manustati kuni 300 mg/kg/ööpäevas (ligikaudu 1,1 korda suurim soovitatav täiskasvanud inimese annus, mis põhineb mg/m2-l), ei ilmnenud toimet viljakusele ega paaritumisvõimele.

Suukaudse manustamisega rottide loote arengu uuringutes ja subkutaanse manustamisega rottide ja küülikute embrüo ja loote arengu uuringutes arengutoksilisust ei täheldatud, välja arvatud emasloomale toksilistes annustes.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kõvakapsel

Kapsli sisu Laktoosmonohüdraat Maisitärklis Talk Magneesiumstearaat

Kapslikest (150 mg kapslid) Titaandioksiid (E171) Želatiin

Kapslikest (300 mg kapslid) Erütrosiin (E127) Indigokarmiin (E132) Titaandioksiid (E171) Želatiin

Trükivärv Šellak Must raudoksiid (E172) N-butüülalkohol Puhastatud vesi Propüleenglükool Tööstuslik metüülpiiritus Isopropüülalkohol

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Dalacin C, 150 mg kõvakapslid, 16 või 100 kõvakapslit PVC-st või aklaarist blisterpakendis.

Dalacin C, 300 mg kõvakapslid, 16 kõvakapslit blisterpakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Pfizer Europe MA EEIG Boulevard de la Plaine 17 1050 Brüssel Belgia

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Dalacin C, kõvakapslid 150 mg: 047094 Dalacin C, kõvakapslid 300 mg: 047194

9. ESMASE MÜÜGILOAVÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 17. detsember 1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 3. mai 2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

jaanuar 2026