RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Clorotekal, 10 mg/ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süstelahust sisaldab 10 mg kloroprokaiinvesinikkloriidi. 1 ampull 5 ml lahusega sisaldab 50 mg kloroprokaiinvesinikkloriidi.

INN. Chloroprocainum.

Teadaolevat toimet omav abiaine 1 ml lahust sisaldab 2,8 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus. Selge värvitu lahus.

Lahuse pH on vahemikus 3,0....4,0. Lahuse osmolaalsus on vahemikus 270...300 mOsm/kg.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Spinaalanesteesia täiskasvanutel, kui plaaniline kirurgiline protseduur ei kesta üle 40 minuti.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Koheselt peavad olema käepärast varustus, ravimpreparaadid ja personal, kellel on võimekus vältimatu abi andmiseks, nt hingamisteede avatuse hoidmiseks ja hapniku manustamiseks, sest harvadel juhtudel on teatatud rasketest, mõnikord surmaga lõppenud juhtudest pärast lokaalanesteetikumide kasutamist, isegi kui patsiendi anamneesis puudub individuaalne ülitundlikkus. Vastutav arst peab rakendama vajalikke meetmeid, et vältida süstimist veresoonde, ning olema saanud täieliku väljaõppe vältimatu meditsiini ja elustamise alal, et olla valmis ennetama ja ravima protseduuri kõrvaltoimeid ja tüsistusi.

Annustamine Annustamine on individuaalne vastavalt konkreetsele juhule. Annuse määramisel tuleb võtta arvesse patsiendi füüsilist seisundit ja samaaegselt manustatavaid teisi ravimeid.

Viidatud soovitatavad annused kehtivad keskmise pikkuse ja kehakaaluga (ligikaudu 70 kg) täiskasvanutele efektiivse blokaadi saavutamiseks ühekordse manustamisega. Toime ulatuses ja kestuses esinevad suured individuaalsed erinevused. Annuse määramisel on olulised anestesioloogi kogemused ja teadmised patsiendi üldseisundist. Annustamisel kehtivad järgmised juhised.

Annustamine täiskasvanutel T10 kõrgusega sensoorse blokaadi pikendamine Maksimaalne soovitatav annus on 50 mg (= 5 ml) kloroprokaiinvesinikkloriidi. Toime kestus on annusest sõltuv.

Patsientide erirühmad Annuse otsustamisel on olulised arsti kogemused ja teadmised patsiendi füüsilisest seisundist. Halva üldseisundiga patsientidel on soovitatav annust vähendada. Lisaks on näidustatud annuse vähendamine patsientidel, kellel on diagnoositud kaasuvad haigused (nt vaskulaarne oklusioon, arterioskleroos, diabeetiline polüneuropaatia). Lapsed Clorotekali ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad (vt lõik 5.1).

Manustamisviis Intratekaalne.

Clorotekali süstitakse intratekaalselt intervertebraalruumi L2/L3, L3/L4 ja L4/L5. Kogu annus süstitakse aeglaselt pärast seda, kui on aspireeritud minimaalne kogus tserebrospinaalvedelikku (TSV) õige asukoha kinnitamiseks. Patsiendi elulisi funktsioone tuleb kontrollida äärmiselt hoolikalt, säilitades pideva verbaalse kontakti. Ühekordseks kasutamiseks. Ravimit tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult selget, praktiliselt osakesteta lahust. Kahjustamata mahutit ei tohi uuesti autoklaavida.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine, PABA (para-aminobensoehappe) estri rühma ravimpreparaatide, teiste estri tüüpi lokaalanesteetikumide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Tuleb arvestada spinaalanesteesia üldiste ja spetsiifiliste vastunäidustustega, sõltumata kasutatavast lokaalanesteetikumist (nt dekompenseeritud südamepuudulikkus, hüpovoleemiline šokk).
• Intravenoosne regionaalanesteesia (anesteetikum manustatakse jäsemesse ja hoitakse seal žguti abil soovitud piirkonnas).
• Tõsised südame juhtehäired.
• Raske aneemia.
• Patsiendid, kes võtavad antikoagulante või kellel on kaasasündinud või omandatud veritsushäired.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Mõned patsiendid vajavad eritähelepanu, et vähendada tõsiste kõrvaltoimete riski, seda ka juhul, kui lokaalne anesteesia on kirurgilise sekkumise puhul optimaalne valik.

• Täieliku või osalise südameblokaadiga patsiendid, sest lokaalanesteetikumid võivad pidurdada müokardi juhtivust.
• Kõrge astme südame dekompensatsiooniga patsiendid.
• Kaugelearenenud maksa- või neeruhaigusega patsiendid.
• Eakad patsiendid ja halvas üldseisundis patsiendid.
• Patsiendid, kes saavad raviks III klassi antiarütmikume (nt amiodaroon). Need patsiendid kuuluvad hoolikale jälgimisele ja EKG monitooringule, sest võivad lisanduda kardiaalsed toimed (vt lõik 4.5).
• Ägeda porfüüriaga patsientidele tohib Clorotekali manustada üksnes tingimusel, et selle kasutamiseks on kindel näidustus, sest Clorotekal võib porfüüriat ägestada. Kõigil porfüüriaga patsientidel tuleb rakendada sobivaid ettevaatusabinõusid.

• Kuna estri tüüpi lokaalanesteetikumid hüdrolüüsitakse plasma koliinesteraasi poolt, mida toodetakse maksas, tuleb kloroprokaiini kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on kaugelearenenud maksahaigus.
• Plasma koliinesteraasi geneetilise puudulikkusega patsiendid.

Nõutav on toimiva veenitee tagamine. Kõrge riskiga patsientidel on soovitatav enne sekkumist üldseisundit parandada. Spinaalanesteesia harv, ent tõsine kõrvaltoime on kõrge või täielik spinaalblokaad koos sellest tuleneva kardiovaskulaarse ja respiratoorse depressiooniga. Kardiovaskulaarse depressiooni kutsub esile sümpaatilise närvisüsteemi laiendatud blokaad, mis võib põhjustada rasket hüpotensiooni ja bradükardiat kuni südameseiskuseni. Respiratoorset depressiooni põhjustab hingamislihaste ja vahelihase blokaad. Eeskätt eakatel patsientidel on suurenenud risk kõrge või täieliku spinaalblokaadi tekkeks: seega on soovitatav vähendada anesteetikumi annust. Eeskätt eakate patsientide puhul võib spinaalanesteesia tüsistusena esineda ootamatu arteriaalse vererõhu langus. Harva võib pärast spinaalanesteesiat esineda neuroloogiline kahjustus, mis avaldub paresteesia, tundlikkuse kadumise, motoorse nõrkuse, paralüüsi, cauda equina sündroomi ja püsiva neuroloogilise kahjustusena. Aeg-ajalt jäävad need sümptomid püsima. Ei ole kahtlust, et spinaalanesteesia võib negatiivselt mõjutada neuroloogilisi häireid, nagu hulgiskleroos, hemipleegia, parapleegia või neuromuskulaarsed häired. Sellegipoolest tuleb seda kasutada ettevaatusega. Enne ravi on soovitatav kasu/riski suhte hindamine. Tahtmatul intravaskulaarsel süstimisel võivad kohe tekkida rasked süsteemsed toksilised toimed (vt lõik 4.9).

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegne manustamine vasopressiivsete ainetega (nt sünnitusabiga seotud hüpotensiooni raviks) ja tungaltera tüüpi oksütotsiliste ravimitega võib põhjustada rasket püsivat hüpertensiooni või tserebrovaskulaarseid juhtusid. Kloroprokaiini metaboliit para-aminobensoehape inhibeerib sulfoonamiidide toimet. Seetõttu ei tohi kloroprokaiini kasutada ühegi seisundi puhul, mille raviks kasutatakse sulfoonamiidi.

Kloroprokaiini koostoimeid III klassi antiarütmikumidega (nt amiodaroon) ei ole uuritud, kuid ka sel juhul tuleb rakendada ettevaatust (vt ka lõik 4.4). Erinevate lokaalanesteetikumide kombinatsioon põhjustab täiendavaid toimeid, mis mõjutavad kardiovaskulaarset süsteemi ja kesknärvisüsteemi.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Loomkatsete põhjal ei saa välistada kahjulikku toimet rasedusele ja loote arengule (vt lõik 5.3). Seetõttu ei soovitata Clorotekali kasutada raseduse ajal ja rasestumisvõimelistel naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid. Clorotekali kasutamist raseduse ajal tohib kaaluda üksnes juhul, kui oodatav kasu emale kaalub üles igasuguse võimaliku riski lootele. See ei välista Clorotekali kasutamist sünnitusabis anesteesiaks.

Imetamine Ei ole teada, kas kloroprokaiin/metaboliidid erituvad rinnapiima. Rinnaga toitmise katkestamine või Clorotekaliga ravi katkestamine/jätkamine tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus Fertiilsusuuringuid ei ole läbi viidud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Clorotekal mõjutab tugevalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Arst on kohustatud iga patsiendi puhul individuaalselt otsustama, kas ta tohib autot juhtida või masinaid käsitseda.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Võimalikud kõrvaltoimed, mis tulenevad Clorotekali kasutamisest, on üldiselt sarnased teiste spinaalanesteesias kasutatavate estri rühma lokaalanesteetikumide kõrvaltoimetega. Ravimi poolt põhjustatud kõrvaltoimeid on raske eristada närviblokaadi füsioloogilistest toimetest (nt arteriaalse vererõhu langus, bradükardia, ajutine uriinipeetus), süste vahetust toimest (nt spinaalhematoom) või süste kaudsetest toimetest (nt meningiit) või toimetest, mis tulenevad tserebrospinaalvedeliku kaotusest (nt postspinaalne peavalu).

Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina Kõrvaltoimed on allpool tabelis 1 klassifitseeritud organsüsteemi klassi alusel. Kõrvaltoimete esinemissagedused on loetletud allpool järgmise konventsiooni alusel: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Immuunsüsteemi häired Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused anesteesia tüsistus Närvisüsteemi häired ärevus, KNS toksilisuse neuropaatia, uimasus kuni rahutus, sümptomid teadvuse kaotuse ja paresteesia, (seljavalu, peavalu, hingamisseiskuseni, erineva pearinglus värinad, mis ulatusega spinaalblokaad (sh

Silma kahjustused Südame häired Vaskulaarsed häired hüpotensioon bradükardia, Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired iiveldus oksendamine Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Clorotekali soovitatavate annuste intratekaalne manustamine tõenäoliselt ei põhjusta süsteemse toksilisuse plasmatasemeid.

Äge süsteemne toksilisus Süsteemsed kõrvaltoimed on meetodist sõltuvad (kasutamisest tingitud), farmakodünaamilised või farmakokineetilised ning mõjutavad kesknärvisüsteemi ja kardiovaskulaarset süsteemi. Iatrogeensed kõrvaltoimed esinevad:

• pärast liigse koguse lahuse süstimist;
• kogemata veresoonde süstimisel;
• patsiendi vale kehaasendi korral;
• kõrge spinaalanesteesia korral (väljendunud arteriaalse vererõhu langus).

Tahtmatul intravenoossel manustamisel ilmneb toksiline toime 1 minutiga. Hiirtel on kloroprokaiinvesinikkloriidi intravenoosne LD 97 mg/kg, merisigadel 65 mg/kg ja koertel < 30 mg/kg, mis vastab inimese ekvivalentsetele annustele vastavalt 7,9 mg/kg, 14,1 mg/kg ja < 16,7 mg/kg. Kloroprokaiinvesinikkloriidi subkutaanne LD on hiirtel 950 mg/kg, mis vastab inimese ekvivalentsele annusele 77,2 mg/kg. Üleannustamise nähud võib liigitada kahte erinevasse sümptomite komplekti, mis erinevad oma olemuselt ja tugevuselt. Kesknärvisüsteemi sümptomid Üldiselt on esimesed sümptomid suupiirkonna paresteesia, keele tuimus, uimasustunne, kuulmishäired ja tinnitus. Nägemishäired ja lihaskontraktsioonid on raskemad ja neile järgnevad generaliseerunud krambid. Neid nähtusid ei tohi ekslikult pidada neurootiliseks käitumiseks. Järgneda võivad teadvuse kaotus ja toonilis-kloonilised krambihood, üldjuhul kestusega mõnest sekundist mõne minutini.

Krampidele järgneb koheselt hüpoksia ja süsinikdioksiidi taseme suurenemine veres (hüperkapnia), mis tuleneb suurenenud lihasaktiivsusest koos hingamisprobleemidega. Tõsistel juhtudel võib ilmneda hingamisseiskus. Atsidoos ja/või hüpoksia võimendavad lokaalanesteetikumi toksilisi toimeid. Kesknärvisüsteemi sümptomite vähenemist või paranemist saab seostada lokaalanesteetikumi ümberjaotumisega väljaspool kesknärvisüsteemi, millele järgneb metabolism ja eritumine. Taandumine võib olla kiire, välja arvatud juhul, kui kasutatud on ülisuuri koguseid.

Kardiovaskulaarsed sümptomid Tõsistel juhtudel võib esineda kardiovaskulaarne toksilisus. Lokaalanesteetikumi suurte süsteemsete kontsentratsioonide juures võivad esineda hüpotensioon, bradükardia ja ka südameseiskus. Toksilistele kardiovaskulaarsetele toimetele eelnevad üldjuhul kesknärvisüsteemi esmased toksilised sümptomid. See ei kehti patsientide puhul, kes on üldanesteesias või tugevas sedatsioonis selliste ravimitega, nagu bensodiasepiinid või barbituraadid.

Ägeda süsteemse toksilisuse ravi Otsekohe tuleb rakendada järgmisi meetmeid.

• Clorotekali manustamine tuleb lõpetada.
• Tagada piisav hapniku andmine: hingamisteed peavad olema avatud, manustada O , vajadusel kunstlik ventileerimine (intubatsioon).
• Kardiovaskulaarse depressiooni korral tuleb stabiliseerida vereringe.

Krampide tekkel, kui need ei lahene spontaanselt 15...20 sekundiga, on soovitatav manustada intravenoosselt antikonvulsanti. Lokaalanesteetikumide poolt põhjustatud intoksikatsiooni korral on tsentraalse toimega analeptikud vastunäidustatud! Tõsiste tüsistuste korral on patsientide ravimisel soovitatav konsulteerida erakorralise meditsiini ja elustamise arst-spetsialistiga (nt anestesioloog). Plasma koliinesteraasi geneetilise puudulikkusega patsientidele võib manustada intravenoosset lipiidilahust.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: lokaalanesteetikumid, aminobensoehappe estrid, ATC-kood: N01BA04.

Kloroprokaiin on estri tüüpi lokaalanesteetikum. Kloroprokaiin blokeerib närviimpulsside genereerimise ja edastamise, eeldatavasti sel teel, et suurendab närvi elektriimpulsside läve, aeglustades närviimpulsi edasiliikumist ja vähendades levikukiirust. Spinaalsel manustamisel on toime algus väga kiire (9,6 min ± 7,3 min 40 mg annuse korral; 7,9 min ± 6,0 min 50 mg annuse korral) ja anesteesia kestus võib ulatuda 100 minutini.

Lapsed Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Clorotekaliga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta spinaalanesteesia korral.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine ja jaotumine Intratekaalsel kasutamisel on plasmakontsentratsioon ebaoluline.

Biotransformatsioon Kloroprokaiin metaboliseerub plasmas kiiresti pseudokoliinesteraasi vahendusel estri sideme hüdrolüüsi teel. Pseudokoliinesteraasi puudulikkuse korral võib see protsess aeglustuda. Kloroprokaiini hüdrolüüsi saadusteks on beeta-dietüülaminoetanool ja 2-kloro-4-aminobensoehape.

In vitro plasma poolväärtusaeg on täiskasvanud meestel 21 ± 2 sekundit ja naistel 25 ± 1 sekundit. In vitro plasma poolväärtusaeg vastsündinutel on 43 ± 2 sekundit. Naistel on in vivo mõõdetud plasma poolväärtusajad 3,1 ± 1,6 sekundit.

Eritumine Metaboliidid beeta-dietüülaminoetanool ja 2-kloro-4-aminobensoehape erituvad neerude kaudu uriiniga.

Spinaalne farmakokineetika Kloroprokaiini eliminatsioon TSV-st toimub täielikult difusiooni ja vaskulaarse imendumise teel, kas intratekaalse ruumi närvikudedes või läbides kõvakesta vastavalt kontsentratsiooni gradiendile TSV ja epiduraalruumi vahel. Seega imendub kloroprokaiin vaskulaarselt. Imendumiskiirust määravad põhitegurid on lokaalne verevool ja konkureeriv seondumine lokaalsetes kudedes, kuid mitte ensümaatiline hüdrolüüs TSV-s. Koliinesteraasi puudulikkusega patsientidel võib pärast intratekaalset süstet põhjendatult eeldada väga väikseid kloroprokaiini maksimaalseid plasmatasemeid. Kloroprokaiini kliirens TSV-st difusiooni teel läbi kõvakesta epiduraalruumi ja järgnev süsteemne imendumine ei pruugi olla kliiniliselt olulisel määral vähenenud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

2-kloroprokaiini ägeda toksilisuse kohta pärast intravenoosset manustamist vt lõik 4.9. Prekliinilised uuringud on läbi viidud spinaalse manustamise kohta. Mittekliinilistes uuringutes täheldati kõrvaltoimeid vaid ekspositsioonidel, mida peetakse varuga piisavaks maksimaalseks ekspositsiooniks inimesel, mis tähendab väikest tähtsust kliinilisel kasutamisel. Kloroprokaiiniga ei ole läbi viidud loomkatseid kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse hindamiseks. In vitro genotoksilisuse uuringud ei tõendanud 2-kloroprokaiini asjakohast mutageenset või klastogeenset potentsiaali.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Vesinikkloriidhape 3,7% (pH reguleerimiseks) Naatriumkloriid Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat. Ravimpreparaat tuleb ära kasutada kohe pärast esmast avamist.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Mitte hoida külmkapis, mitte lasta külmuda. Hoida ampull väliskarbis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi selgest klaasist ampull. Karbis on 10 ampulli, igas 5 ml süstelahust.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sintetica GmbH Albersloher Weg 11 48155 Münster Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

1004220

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23.04.2020 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.09.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2024