RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ceftazidime Qilu 1g, süste-/infusioonilahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab 1 g tseftasidiimi (tseftasidiimpentahüdraadina) naatriumkarbonaadiga (118 mg ühe grammi tseftasidiimi kohta).

INN. Ceftazidimum

Teadaolevat toimet omav abiaine Iga viaal sisaldab 52 mg (2,3 mmol) naatriumi viaali kohta.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahuse pulber.

Valge või peaaegu valge kristalne steriilne pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ceftazidime Qilu on näidustatud allpool loetletud infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel, kaasa arvatud vastsündinud (alates sünnist).

• Haiglatekkene pneumoonia
• Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosiga patsientidel
• Bakteriaalne meningiit
• Krooniline mädane keskkõrvapõletik
• Pahaloomuline väliskõrvapõletik
• Kuseteede tüsistunud infektsioonid
• Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid
• Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid
• Luude ja liigeste infektsioonid
• Dialüüsiga seotud peritoniit pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel.

Patsientide raviks, kellel esineb või arvatakse, et esineb baktereemia seoses ükskõik millise eelpool nimetatud infektsiooniga.

Neutropeeniaga patsientide raviks, kelle palaviku põhjuseks peetakse bakteriaalset infektsiooni.

Kuseteede infektsioonide perioperatiivseks profülaktikaks patsientidel, kellele tehakse eesnäärme transuretraalne resektsioon (TURP).

Tseftasidiimi valimisel peab arvesse võtma ravimi antibakteriaalset toimespektrit, mis piirdub peamiselt aeroobsete gramnegatiivsete bakteritega (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Tseftasidiimi tuleb manustada koos teiste antibakteriaalsete ravimitega juhul, kui võimalikud haigustekitajad ei kuulu ravimi toimespektrisse.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Tabel 1. Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥ 40 kg

Vahelduv manustamine

Infektsioon Manustatav annus Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi 100...150 mg/kg ööpäevas iga 8 tunni korral järel, maksimaalselt 9 g ööpäevas1 Febriilne neutropeenia 2 g iga 8 tunni järel Haiglatekkene pneumoonia

Bakteriaalne meningiit Baktereemia*

Luude ja liigeste infektsioonid 1...2 g iga 8 tunni järel Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid

Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid Dialüüsiga seotud peritoniit pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel Kuseteede tüsistunud infektsioonid 1...2 g iga 8 või 12 tunni järel

Perioperatiivne profülaktika eesnäärme transuretraalse 1 g anesteesia induktsiooni ajal ja teine resektsiooni (TURP) korral annus kateetri eemaldamise ajal Krooniline mädane keskkõrvapõletik 1...2 g iga 8 tunni järel

Pahaloomuline väliskõrvapõletik Pidev infusioon

Infektsioon Manustatav annus Febriilne neutropeenia Küllastusannus 2 g, millele järgneb pidev Haiglatekkene pneumoonia Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral Bakteriaalne meningiit Baktereemia*

Luude ja liigeste infektsioonid Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid

Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid Dialüüsiga seotud peritoniit pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel 1 Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutel on kasutatud annust 9 g ööpäevas ilma kõrvaltoimete tekketa. * Kui on seotud või kahtlustatakse seost ükskõik millise lõigus 4.1 loetletud infektsiooniga.

Tabel 2. Lapsed kehakaaluga < 40 kg

Imikud ja väikelapsed Infektsioon Tavaline annus vanuses > 2 kuu ja lapsed kehakaaluga < 40 kg

Vahelduv manustamine Pidev infusioon

Vastsündinud ja imikud Infektsioon Tavaline annus vanuses ≤ 2 kuu Vahelduv manustamine

1 Vastsündinutel ja ≤ 2 kuu vanustel imikutel võib tseftasidiimi poolväärtusaeg seerumis olla kolm kuni neli korda suurem kui täiskasvanutel. * Kui on seotud või kahtlustatakse seost ükskõik millise lõigus 4.1 loetletud infektsiooniga. Lapsed Tseftasidiimi ohutus ja efektiivsus manustamisel pideva infusioonina vastsündinutele ja ≤ 2 kuu

vanustele imikutele ei ole kindlaks tehtud.

Eakad Võttes arvesse tseftasidiimi kliirensi vanusega seotud vähenemist eakatel, ei tohi üle 80-aastastel patsientidel ööpäevane annus tavaliselt ületada 3g.

Maksakahjustus Olemasolevad andmed ei näita annuse korrigeerimise vajadust kerge või keskmise raskusega maksafunktsiooni häire korral. Raske maksakahjustusega patsientide kohta puuduvad uuringutest saadud andmed (vt ka lõik 5.2). Soovitatav on ohutuse ja efektiivsuse hoolikas kliiniline jälgimine.

Neerukahjustus Tseftasidiim eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Seetõttu tuleb neerufunktsiooni häirega patsientidel ravimi annust vähendada (vt ka lõik 4.4).

Esialgse küllastusannusena tuleb manustada 1 g. Säilitusannused põhinevad kreatiniini kliirensil.

Tabel 3. Tseftasidiimi soovitatavad säilitusannused neerukahjustuse korral – vahelduv manustamine

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥ 40 kg

Kreatiniini kliirens Ligikaudne seerumi Tseftasidiimi soovitatav Manustamise intervall (ml/min) kreatiniinisisaldus üksikannus (g) (tundides) 50...31 150...200 1 12 30...16 200...350 1 24 15...6 350...500 0,5 24 < 5 > 500 0,5 48

Raskete infektsioonidega patsientidel tuleb üksikannust suurendada 50% võrra või tõsta manustamissagedust. Lastel tuleb kreatiniini kliirensit kohandada kehapindala või lihasmassi järgi.

Lapsed kehakaaluga < 40 kg

Kreatiniini kliirens Ligikaudne seerumi Soovitatav üksikannus Manustamise intervall (ml/min)** kreatiniinisisaldus* mg/kg kehakaalu kohta (tundides) 50...31 150...200 25 12 30...16 200...350 25 24 15...6 350...500 12,5 24 < 5 > 500 12,5 48 * Seerumi kreatiniinisisalduse väärtused on juhisväärtused, mis ei pruugi näidata täpselt sama langust kõikidel neerufunktsiooni häirega patsientidel. ** Hinnatud kehapindala alusel või mõõdetud. Soovitatav on ohutuse ja efektiivsuse hoolikas kliiniline jälgimine.

Tabel 4. Tseftasidiimi soovitatavad säilitusannused neerukahjustuse korral – pidev infusioon

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥ 40 kg

Kreatiniini kliirens Ligikaudne seerumi Manustamise intervall (tundides) (ml/min) kreatiniinisisaldus 50...31 150...200 Küllastusannus 2 g, 30...16 200...350 Küllastusannus 2 g, ≤ 15 > 350 Ei ole hinnatud

Annuse valimisel peab olema ettevaatlik. Soovitatav on ohutuse ja efektiivsuse hoolikas kliiniline jälgimine.

Lapsed kehakaaluga < 40 kg Tseftasidiimi ohutus ja efektiivsus manustamisel pideva infusioonina ei ole kindlaks tehtud < 40 kg kaaluvatele neerukahjustusega lastele. Soovitatav on ohutuse ja efektiivsuse hoolikas kliiniline jälgimine.

Kui neerukahjustusega lastel kasutatakse pidevat infusiooni, tuleb kreatiniini kliirensit kohandada kehapindala või lihasmassi järgi.

Hemodialüüs Hemodialüüsi ajal on poolväärtusaeg seerumis vahemikus 3...5.

Pärast iga hemodialüüsiperioodi tuleb korrata allpool toodud tabelites 5 ja 6 soovitatud tseftasidiimi säilitusannuse manustamist.

Peritoneaaldialüüs Tseftasidiimi võib kasutada peritoneaaldialüüsi ja pideva ambulatoorse peritoneaaldialüüsi korral.

Lisaks intravenoossele manustamisele võib tseftasidiimi lisada dialüüsivedelikule (tavaliselt 125...250 mg 2 liitri dialüüsilahuse kohta).

Neerupuudulikkusega patsiendid, kes saavad pidevat arterio-venoosset hemodialüüsi või suure läbilaskega (high-flux) hemofiltratsiooni intensiivraviosakonnas: 1 g ööpäevas ühekordse annusena või väiksemateks annusteks jagatuna. Väikese läbilaskega (low-flux) hemofiltratsiooni korral tuleb järgida neerukahjustuse korral soovitatavat annustamist.

Veno-venoosset hemofiltratsiooni ja veno-venoosset hemodialüüsi saavate patsientide puhul tuleb järgida allpool toodud tabelites 5 ja 6 soovitatud annustamist. Tabel 5. Annustamisjuhised pideva veno-venoosse hemofiltratsiooni korral

Neerufunktsioon Säilitusannus (mg) vastavalt ultrafiltratsiooni kiirusele (ml/min)1: (kreatiniini kliirens ml/min) 5 16,7 33,3 50 0 250 250 500 500 5 250 250 500 500 10 250 500 500 750 15 250 500 500 750 20 500 500 500 750 1Säilitusannus manustatakse iga 12 tunni järel.

Tabel 6. Annustamisjuhised pideva veno-venoosse hemodialüüsi korral

Neerufunktsioon Säilitusannus (mg) vastavalt dialüsaadi voolukiirusele1: (kreatiniini kliirens ml/min)

0 500 500 500 500 500 750 5 500 500 750 500 500 750 10 500 500 750 500 750 1000 15 500 750 750 750 750 1000 20 750 750 1000 750 750 1000 1 Säilitusannus manustatakse iga 12 tunni järel. Manustamisviis Annus sõltub infektsiooni raskusest, haigustekitaja tundlikkusest, infektsiooni paikmest ja tüübist ning patsiendi vanusest ja neerufunktsioonist.

Ceftazidime Qilu manustatakse intravenoosse süste või infusiooni teel või sügava lihasesisese süstena. Soovitatavad lihasesisese süstimise kohad on suure tuharalihase ülemine välimine neljandik või reie külgmine osa. Tseftasidiimi lahuseid võib manustada otse veeni või infusioonisüsteemi, kui patsient saab parenteraalseid vedelikke. Tavaline soovitatav manustamistee on intravenoosne vahelduv manustamine või pidev infusioon. Intramuskulaarset manustamist tuleks kaaluda ainult juhul, kui intravenoosset teed ei saa kasutada või see on patsiendile vähem sobiv.

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus tseftasidiimi, mõne muu tsefalosporiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Anamneesis raske ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon) mõnda teist tüüpi beetalaktaamantibiootikumi (penitsilliinid, monobaktaamid ja karbapeneemid) suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkusreaktsioonid Nagu kõikide beetalaktaamantibiootikumide puhul, on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone. Raskete ülitundlikkusreaktsioonide korral tuleb ravi tseftasidiimiga otsekohe lõpetada ja rakendada sobivaid esmaabivõtteid.

Enne ravi alustamist tuleb kindlaks teha, kas patsiendil on varem esinenud raskeid ülitundlikkusreaktsioone tseftasidiimi, teiste tsefalosporiinide või mõnda teist tüüpi beetalaktaamantibiootikumi suhtes. Ettevaatlik peab olema tseftasidiimi manustamisel patsientidele, kellel on anamneesis mittetõsine ülitundlikkus teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes. Tseftasidiimi raviga seoses on teatatud tõsiste nahareaktsioonide (severe cutaneous adverse reactions, SCAR) tekkest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS) ning äge generaliseerunud eksantematoosn pustuloos (acute generalized exanthematous pustulosis, AGEP), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga; nimetatud reaktsioonide esinemissagedus ei ole teada.

Patsiente tuleb nõustada nähtude ja sümptomite osas ning jälgida hoolikalt nahareaktsioonide suhtes.

Kui ilmnevad nendele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi tseftasidiimiga kohe katkestada ning kaaluda alternatiivset ravi.

Kui patsiendil on tseftasidiimi kasutamise ajal tekkinud Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, eosinofiilia, süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos, ei tohi sellel patsiendil ravi tseftasidiimiga enam uuesti alustada.

Antibakteriaalse toime spekter Tseftasidiimil on piiratud antibakteriaalse toime spekter. Ravim ei sobi monoteraapiana teatud tüüpi infektsioonide raviks, välja arvatud juhul, kui patogeen on juba kindlaks tehtud ja teadaolevalt tundlik või esineb väga suur võimalus, et kõige tõenäolisem(ad) patogeen(id) alluvad ravile tseftasidiimiga. See kehtib eriti juhul, kui kaalutakse baktereemiaga patsientide ravi ja kui ravitakse bakteriaalset meningiiti, naha ja pehmete kudede infektsioone ning luude ja liigeste infektsioone. Lisaks on tseftasidiim vastuvõtlik hüdrolüüsile mitmete laiendatud spektriga beetalaktamaaside poolt. Seetõttu tuleb tseftasidiimi raviks valimise käigus arvesse võtta informatsiooni laiendatud spektriga beetalaktamaase produtseerivate mikroorganismide levimuse kohta.

Pseudomembranoosne koliit Peaaegu kõigi antibiootikumide (kaasa arvatud tseftasidiimi) kasutamisel on kirjeldatud antibiootikumiga seotud koliidi ja pseudomembranoosse koliidi teket, mille raskus võib ulatuda kergest eluohtlikuni. Seetõttu on tähtis selle diagnoosi võimalusega arvestada patsientide puhul, kellel esineb kõhulahtisus tseftasidiimi manustamise ajal või järgselt (vt lõik 4.8). Kaaluda tuleb ravi lõpetamist tseftasidiimiga ja spetsiifilise ravi kasutamist Clostridium difficile vastu. Peristaltikat pärssivaid ravimeid kasutada ei tohi.

Neerufunktsioon Suurtes annustes tsefalosporiinide ja nefrotoksiliste ravimite (nt aminoglükosiidid) või tugevatoimeliste diureetikumide (nt furosemiid) samaaegne kasutamine võib kahjustada neerufunktsiooni.

Tseftasidiim eritub neerude kaudu, seetõttu tuleb annust vähendada vastavalt neerukahjustuse raskusele. Neerukahjustusega patsientidel tuleb hoolega jälgida nii ravimi ohutust kui ka efektiivsust. Kui neerukahjustusega patsientidel ei ole annust vähendatud, on mõnikord kirjeldatud neuroloogiliste nähtude teket (vt lõigud 4.2 ja 4.8).

Mittetundlike organismide vohamine Pikaajalisel kasutamisel võib tekkida mittetundlike mikroorganismide (nt enterokokid, seened) vohamine, mille tõttu võib olla vaja ravi katkestada või rakendada muid vajalikke meetmeid. Patsiendi seisundit tuleb korduvalt hinnata. Mõju laboriuuringutele Tseftasidiim ei mõjuta glükosuuria määramise ensümaatilisi teste, kuid võib põhjustada väheseid kõrvalekaldeid (valepositiivset vastust) vase reduktsiooni meetodite kasutamisel (Benedicti, Fehlingi test, Clinitest).

Tseftasidiim ei mõjuta kreatiniini määramist alkaalse pikraadi meetodil.

Ligikaudu 5%-l patsientidest tseftasidiimi kasutamisel kirjeldatud positiivne Coombsi test võib mõjutada vere sobitamist.

Naatriumisisaldus Oluline informatsioon Ceftazidime Qilu koostisaine kohta. Ravim sisaldab 52 mg naatriumi ühes viaalis, mis on võrdne 2,6%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g. Seda tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult probenetsiidi ja furosemiidiga.

Suurtes annustes nefrotoksiliste ravimite samaaegne kasutamine võib kahjustada neerufunktsiooni (vt lõik 4.4).

Klooramfenikoolil on in vitro antagonistlik toime tseftasidiimi ja teiste tsefalosporiinidega. Selle leiu kliiniline tähtsus on teadmata, ent kui tseftasidiimi kavatsetakse kasutada koos klooramfenikooliga, tuleb arvestada antagonismi võimalusega.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Tseftasidiimi kasutamise kohta rasedatel on andmeid piiratud hulgal. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).

Tseftasidiimi tohib rasedatele määrata ainult juhul, kui kasu ületab riski.

Imetamine Tseftasidiim eritub väikestes kogustes rinnapiima, kuid kasutades tseftasidiimi terapeutilistes annustes, ei ole oodata toimet rinnaga toidetavale imikule. Tseftasidiimi võib kasutada rinnaga toitmise ajal.

Fertiilsus Andmed puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Kuid tekkida võivad kõrvaltoimed (nt pearinglus), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on eosinofiilia, trombotsütoos, flebiit või tromboflebiit veenisisese manustamise puhul, kõhulahtisus, maksaensüümide aktiivsuse mööduv tõus, makulopapulaarne või nõgestõve lööve, valu ja/või põletik lihasesisese süstimise järgselt ning positiivne Coombsi test. Sageli ja aeg-ajalt esinenud kõrvaltoimete esinemissageduse kindlakstegemiseks on kasutatud andmeid sponsoreeritud ja mittesponsoreeritud kliinilistest uuringutest. Kõikidele teistele kõrvaltoimetele määratud esinemissagedused tehti kindlaks peamiselt turuletulekujärgsete andmete põhjal ning need näitavad pigem teatamise sagedust, kui tõelist esinemissagedust. Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Esinemissageduse klassifitseerimiseks on kasutatud järgmist konventsiooni.

Väga sage ≥ 1/10 Sage ≥ 1/100 kuni < 1/10 Aeg-ajalt ≥ 1/1000 kuni < 1/100 Harv ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000 Väga harv < 1/10 000 Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Väga harv Teadmata klass Infektsioonid ja Kandidiaas (sh infestatsioonid vaginiit ja suuõõne Vere ja Eosinofiilia Neutropeenia Agranulotsütoos lümfisüsteemi Trombotsütoos Leukopeenia Hemolüütiline häired Trombotsütopeenia aneemia Immuunsüsteemi Anafülaksia (sh häired bronhospasm Närvisüsteemi Peavalu Neuroloogilised häired Pearinglus nähud1 Vaskulaarsed Flebiit või häired tromboflebiit Seedetrakti Kõhulahtisus Antibiootikumiga Halb maitse suus häired seotud kõhulahtisus Maksa ja Ühe või enama Ikterus sapiteede häired maksaensüümi Naha ja Makulopapulaarne Sügelus Toksiline nahaaluskoe või nõgestõve epidermaalne kahjustused lööve nekrolüüs Neerude ja Vere uurea-, Interstitsiaalne kuseteede häired jääklämmastiku nefriit Üldised häired ja Valu ja/või põletik Palavik manustamiskoha lihasesisese reaktsioonid süstimise järgselt

Uuringud Positiivne 1 Neerukahjustusega patsientidel, kellel ei ole tseftasidiimi annust nõuetekohaselt vähendatud, on kirjeldatud neuroloogilisi nähtusid, nagu treemor, müokloonus, krambid, entsefalopaatia ja kooma. 2 Kõhulahtisus ja koliit võivad olla seotud Clostridium difficile’ga ja esineda pseumomembranoosse koliidina. 3 ALAT (SGPT), ASAT (SOGT), LHD, GGT, alkaalne fosfataas. 4 Harva on teatatud DRESS-i tekkest seoses tseftasidiimi kasutamisega 5Positiivne Coombsi test tekib ligikaudu 5%-l patsientidest ja võib mõjutada vere sobitamist. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamine võib põhjustada neuroloogilisi nähtusid, sealhulgas entsefalopaatiat, krampe ja koomat.

Üleannustamisnähud võivad tekkida juhul, kui neerukahjustusega patsientidel ei vähendata annust nõuetekohaselt (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Tseftasidiimi sisaldust seerumis saab vähendada hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi abil.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid, ATC-kood: J01DD02.

Toimemehhanism Tseftasidiim pärsib bakteri rakuseina sünteesi pärast kinnitumist penitsilliini siduvatele valkudele (penicillin binding proteins, PBP-d). Selle tagajärjel katkeb rakuseina (peptidoglükaani) biosüntees, mis viib bakteriraku lüüsumise ja surmani.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed Tsefalosporiinide puhul on kõige tähtsamaks in vivo efektiivsusega korrelatsioonis olevaks farmakokineetiliseks-farmakodünaamiliseks indeksiks osutunud protsent manustamisintervallist, mille jooksul seondumata ravimi kontsentratsioon on kõrgem tseftasidiimi minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist (minimum inhibitory concentration, MIC) üksikute sihtliikide vastu (st %T > MIC).

Resistentsusmehhanism Bakteri resistentsus tseftasidiimile võib olla tingitud ühest või mitmest alljärgnevast mehhanismist:

• beetalaktamaaside põhjustatud hüdrolüüs. Tseftasidiimi võivad tõhusalt hüdrolüüsida teatud laia toimespektriga beetalaktamaasid (extended-spectrum beta-lactamases, ESBL-id), kaasa arvatud nende SHV perekond, ja AmpC ensüümid, mis võivad teatud aeroobsetes gramnegatiivsetes bakteriliikides olla indutseeritud või stabiilselt derepresseeritud;
• penitsilliini siduvate valkude vähene afiinsus tseftasidiimi suhtes;
• välismembraani läbilaskmatus, mis takistab tseftasidiimi ligipääsu gramnegatiivsete bakterite penitsilliini siduvatele valkudele;
• bakteriaalsed ravimi väljavoolupumbad.

Murdepunktid Euroopa Komisjoni poolt antibakteriaalsete ravimite tundlikkustestide (European Committee on

Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) kohta kindlaks määratud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) murdepunktid on järgmised.

Mikroorganism Murdepunktid (mg/l)

Enterobacteriaceae ≤ 1 2...4 > 4 Pseudomonas aeruginosa ≤ 8 - > 8

Liigiga mitteseotud murdepunktid2 ≤ 4 8 > 8 S = tundlik, I = vahepealne, R = resistentne. 1Murdepunktid on seoses suureannuselise raviga (2 g x 3). 2Liigiga mitteseotud murdepunktid on kindlaks määratud peamiselt farmakokineetiliste/farmakodünaamiliste andmete alusel ning need ei sõltu kindlate liikide MIC levimusest. Need on mõeldud kasutamiseks ainult liikide puhul, mida ei ole mainitud tabelis või allmärkustes. Mikrobioloogiline tundlikkus Omandatud resistentsuse esinemissagedus võib mõne tüve puhul geograafiliselt ja aja jooksul varieeruda, seetõttu on eriti raskete nakkuste ravimisel soovitatav koguda kohalikke resistentsusandmeid. Kui kohalik resistentsuse esinemissagedus on selline, et tseftasidiimi kasutamine vähemalt mõne nakkustüübi korral on küsitav, tuleb vajadusel pöörduda nõu saamiseks eksperdi poole.

Tavaliselt tundlikud liigid Grampositiivsed aeroobid Streptococcus agalactiae Streptococcus pyogenes Gramnegatiivsed aeroobid Citrobacter koseri Haemophilus influenzae Moraxella catarrhalis Neisseria meningitidis Pasteurella multocida Proteus mirabilis Proteus spp. (muu) Providencia spp. Liigid, mille korral võib probleemiks olla omandatud resistentsus Gramnegatiivsed aeroobid Acinetobacter baumannii+ Burkholderia cepacia Citrobacter freundii Enterobacter aerogenes Enterobacter cloacae Escherichia coli Klebsiella pneumoniae Klebsiella spp. (muu) Pseudomonas aeruginosa Serratia spp. Morganella morganii Grampositiivsed aeroobid Staphylococcus aureus£ Streptococcus pneumoniae££ Viridans group streptococcus Grampositiivsed anaeroobid Clostridium perfringens Peptostreptococcus spp. Gramnegatiivsed anaeroobid Fusobacterium spp.

Loomupäraselt resistentsed organismid Grampositiivsed aeroobid Enterokokid, sh Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium Listeria spp. Grampositiivsed anaeroobid Clostridium difficile Gramnegatiivsed anaeroobid Bacteroides spp. (paljud Bacteroides fragilis’e tüved on resistentsed). Muud Chlamydia spp. Mycoplasma spp. Legionella spp. £S. aureus, mis on metitsilliintundlik, loetakse algselt vähetundlikuks tseftasidiimi suhtes. Kõik metitsilliin- resistentsed S. aureus’e tüved on tseftasidiimi suhtes resistentsed. ££S. pneumoniae puhul, millel on vahepealne tundlikkus või resistentsus penitsilliini suhtes, on oodata vähemalt langenud tundlikkust tseftasidiimi suhtes.

+ Suurt resistentsuse määra on täheldatud ühes või enamas piirkonnas/riigis/regioonis Euroopa Liidu piires.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast 500 mg ja 1 g tseftasidiimi lihasesisest manustamist saabub maksimaalne plasmakontsentratsioon (vastavalt 18 ja 37 mg/l) kiiresti. Viis minutit pärast 500 mg, 1 g või 2 g intravenoosset boolussüsti on plasmakontsentratsioon vastavalt 46, 87 ja 170 mg/l. Pärast ühekordse 0,5...2 g annuse manustamist intravenoossel või intramuskulaarsel teel on tseftasidiimi kineetika lineaarne. Jaotumine Tseftasidiimi seonduvus plasmavalkudega on väike (ligikaudu 10%). Tavaliste patogeenide suhtes minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist suuremad kontsentratsioonid saavutatakse luudes, südames, sapis, rögas, vesivedelikus, sünoviaal-, pleura- ja peritoneaalvedelikus. Tseftasidiim läbib kergesti platsentat ja eritub rinnapiima. Intaktse hematoentsefaalbarjääri läbitavus on vähene, mistõttu põletiku puudumisel on ravimi sisaldus tserebrospinaalvedelikus väike. Meningiidi puhul aga on ravimi kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus 4...20 mg/l.

Biotransformatsioon Tseftasidiim ei metaboliseeru.

Eritumine Parenteraalse manustamise järgselt väheneb plasmakontsentratsioon poolväärtusajaga ligikaudu 2 tundi. Tseftasidiim eritub muutumatul kujul uriiniga glomerulaarfiltratsiooni teel; ligikaudu 80...90% annusest eritub uriiniga 24 tunni jooksul. Alla 1% eritub sapiga.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus Neerufunktsiooni häirega patsientidel väheneb tseftasidiimi eliminatsioon ja annust tuleb vähendada (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus Kerged või keskmise raskusega maksafunktsiooni häired ei mõjutanud tseftasidiimi farmakokineetikat isikutel, kellele manustati intravenoosselt 2 g iga 8 tunni järel 5 päeva jooksul eeldusel, et puudus neerufunktsiooni langus (vt lõik 4.2).

Eakad

Eakatel patsientidel täheldatud kliirensi langus oli eeskätt tingitud tseftasidiimi renaalse kliirensi vanusega seotud vähenemisest. Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg oli 3,5...4 tundi pärast ravimi ühekordset manustamist või korduvaid 2 g intravenoosseid boolussüste kaks korda ööpäevas 7 päeva jooksul 80-aastastel ja vanematel patsientidel.

Lapsed Enneaegsetel ja ajalistel vastsündinutel on tseftasidiimi poolväärtusaeg pikenenud 4,5...7,5 tundi pärast 25...30 mg/kg annuste manustamist. Kuid teiseks elukuuks on poolväärtusaeg täiskasvanutega samas vahemikus.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Tseftasidiimiga ei ole kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkarbonaat

6.2 Sobimatus

Tseftasidiim on naatriumbikarbonaadi süstelahuses vähem stabiilne kui teistes infusioonilahustes. Seda ei soovitata kasutada lahustina. Tseftasidiimi ja aminoglükosiide ei tohi samas infusioonisüsteemis või süstlas kokku segada. Vankomütsiini lisamisel tsefasidiimi lahusele on teatatud sadestumise esinemisest. Seetõttu soovitatakse infusioonisüsteeme ja intravenoosseid voolikuid nende kahe ravimi manustamise vahel loputada.

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat. Manustamiskõlblik lahus Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 2 ºC...8 ºC ja 2 tunni jooksul temperatuuril kuni 25 °C.

Kui pakendi avamise/preparaadi manustamiskõlblikuks muutmise/lahjendamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada.

Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

Pärast lahjendamist Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 2 ºC...8 ºC ja 2 tunni jooksul temperatuuril kuni 25 ºC.

Kui pakendi avamise/preparaadi manustamiskõlblikuks muutmise/lahjendamise meetodid ei välista mikrobioloogilie saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada.

Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 ºC.

Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist/lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pulber 15 ml läbipaistvas klaasviaalis, mis on suletud butüülkummist punnkorgi ja alumiiniumkattega. Pakendid 1, 10 või 50 viaaliga.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Toote lahustumisel vabaneb süsihappegaas ja tekib positiivne rõhk. Moodustunud väikeseid süsinikdioksiidi mulle lahuses võib eirata.

Juhised lahuse valmistamiseks Vt tabelit 7 ja tabelit 8 lisamismahtude ja lahuse kontsentratsioonide kohta, mis võivad olla kasulikud, kui on vaja fraktsioneeritud annuseid.

Tabel 7. Süstelahuse pulber Viaali suurus Lisatava lahusti kogus Ligikaudne kontsentratsioon 1 g Intramuskulaarne 3 ml 260 Intravenoosne boolus 10 ml 90 Märkus

• Saadud tseftasidiimi lahuse maht lahustamiskeskkonnas on suurenenud ravimpreparaadi asendumisteguri tõttu, mille tulemuseks on ülaltoodud tabelis esitatud kontsentratsioonid mg/ml.

Tabel 8. Infusioonilahuse pulber Viaali suurus Lisatava lahusti kogus Ligikaudne kontsentratsioon 1 g

Intravenoosne infusioon 50 ml* 20 * Lisamine peab toimuma kahes etapis.

Märkus

• Saadud tseftasidiimi lahuse maht lahustamiskeskkonnas on suurenenud ravimpreparaadi asendumisteguri tõttu, mille tulemuseks on ülaltoodud tabelis esitatud kontsentratsioonid mg/ml.

Lahuste värvus varieerub helekollasest kuni merevaigukollaseni, sõltuvalt kasutatud kontsentratsioonist, lahustitest ja säilitamistingimustest. Nimetatud soovituste piires ei vähenda sellised värvuse kõikumised ravimi tõhusust.

Tseftasidiim kontsentratsioonis 1 mg/ml kuni 40 mg/ml sobib kokku:

• naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahus
• M/6 naatriumlaktaadi süstelahus
• naatriumlaktaadi süstelahus (Hartmanni lahus)
• 50 mg/ml (5%) glükoosi süstelahus
• 2,25 mg/ml (0,225%) naatriumkloriidi ja 50 mg/ml (5%) glükoosi süstelahus
• 4,5 mg/ml (0,45%) naatriumkloriidi ja 50 mg/ml (5%) glükoosi süstelahus

• 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi ja 50 mg/ml (5%) glükoosi süstelahus

• 1,8 mg/ml (0,18%) naatriumkloriidi ja 40 mg/ml (4%) glükoosi süstelahus
• 100 mg/ml (10%) glükoosi süstelahus
• dekstraan 40 süstelahus 100 mg/ml (10%) 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahuses
• dekstraan 40 süstelahus 100 mg/ml (10%) 50 mg/ml (5%) glükoosi süstelahuses
• dekstraan 70 süstelahus 60 mg/ml (6%) 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahuses
• dekstraan 70 süstelahus 60 mg/ml (6%) 50 mg/ml (5%) gükoosi süstelahuses

Tseftasidiim kontsentratsioonivahemikus 0,05 mg/ml (0,005%) kuni 0,25 mg/ml (0,025%) sobib kokku intraperitoneaalse dialüüsi vedelikuga (laktaat).

Tseftasidiimi võib tabelis 7 kirjeldatud kontsentratsioonides valmistada intramuskulaarseks kasutamiseks koos 5 mg/ml (0,5%) või 10 mg/ml (1%) lidokaiinvesinikkloriidi süstelahusega.

Lahuse valmistamine boolussüstiks 1. Sisestage süstlanõel läbi viaali korgi ja süstige viaali soovitatud kogus lahustit. Eemaldage süstlanõel. 2. Loksutage lahustamiseks: süsinikdioksiid eraldub ja selge lahus saadakse ligikaudu 1...2 minuti pärast. 3. Pöörake viaal tagurpidi. Sisestage nõel läbi viaali korgi nii, et süstla kolb on lõpuni alla surutud ja tõmmake kogu lahus süstlasse (viaalis olev rõhk võib aidata väljavõtmist). Veenduge, et nõel jääb lahusesse. Välja tõmmatud lahus võib sisaldada väikesi süsinikdioksiidi mullikesi; neid võib eirata. Neid lahuseid võib manustada otse veeni või infusioonisüsteemi voolikusse, kui patsient saab parenteraalseid vedelikke. Tseftasidiim sobib eespool loetletud intravenoossete vedelikega.

Veeniinfusioonide lahuste valmistamine tavalises viaalis sisalduvast Cefazidime Qilu süstelahuse pulbrist (minikott või büreti tüüpi komplekt) Valmistamiseks kasutage kokku 50 ml sobivaid lahusteid (eespool loetletud), mis lisatakse KAHES etapis, nagu allpool kirjeldatud.

1. Viige süstlanõel läbi viaali korgi ja süstige 10 ml lahustit. 2. Tõmmake nõel välja ja loksutage viaali, et saada selge lahus. 3. Ärge sisestage gaasieemaldusnõela enne, kui pulber on lahustunud. Torgake gaasieemaldusnõel läbi viaali korgi, et vähendada viaalis siserõhku. 4. Viige saadud lahus üle lõplikku manustamisvahendisse (nt minikott või büreti tüüpi komplekt), et kogumahuks saaks vähemalt 50 ml ning manustage 15…30 min kestva veeniinfusiooni teel.

Märkus: süstelahuse steriilsuse säilitamiseks on oluline, et gaasieemaldusnõela ei viidaks läbi viaali korgi enne, kui pulber on lahustunud.

Kõik antibiootikumilahuse jäägid tuleb ära visata.

Ainult ühekordseks kasutamiseks.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

QILU PHARMA SPAIN S.L. Paseo de la Castellana 40, planta 8, 28046 – Madrid, Hispaania

8. MÜÜGILOA NUMBER

1058222

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 05.04.2022 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 04.01.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2026