Cilostazol stada – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Maksimaalse ja valuta kõndimiskauguse pikendamiseks vahelduva lonkamisega patsientidel, kellel ei ole valu puhkeolekus ega perifeersete kudede nekroosi (alajäsemete perifeersete arterite haiguse II staadium Fontaine'i klassifikatsiooni järgi). Teise rea ravimina patsientidel, kellel muudatused elustiilis (sh suitsetamisest loobumine ja [juhendatud] füüsiline treening) ja teised vajalikud meetmed ei ole vahelduva lonkamise sümptomeid piisavalt parandanud.

tablett (100mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Cilostazol STADA ja milleks seda kasutatakse

Cilostazol STADA kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse fosfodiestaraasi 3.tüüpi inhibiitoriteks. Ravimil on mitu toimet, sh teatud veresoonte laiendamine ja teatud vererakkude (vereliistakud) hüübimisvõime (kokkukleepumine) vähendamine veresoontes.

Teile kirjutati Cilostazol STADA välja „vahelduva lonkamise“ raviks. Vahelduv lonkamine on krambitaoline valu sääremarjades, mida tunnete kõndides ja mida põhjustab jalgade puudulik verevarustus. Cilostazol STADA võib pikendada distantsi, mida saate valutult kõndida, kuna ta parandab teie jalgade vereringet. Tsilostasooli soovitatakse ainult neile patsientidele, kelle sümptomid ei ole piisavalt paranenud pärast elustiili muudatuste (nagu suitsetamisest loobumine ja füüsilise aktiivsuse suurendamine) teostamist ja teisi asjakohaseid sekkumisi. On oluline, et tsilostasooli kasutamise ajal peaksite kinni nendest muudatustest, mida olete oma elustiilis teinud.

2. Mida on vaja teada enne Cilostazol STADA kasutamist

Ärge võtke Cilostazol STADA’t:

• kui olete tsilostasooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
• kui teil on südamepuudulikkus.
• kui teil esineb püsiv valu rinna piirkonnas rahuolekus või teil on esinenud südameinfarkt või teile

on viimase kuue kuu jooksul tehtud südameoperatsioon.

• kui teil esinevad käesolevalt või on varem esinenud südamehaigusest tingitud teadvusekaotused

või mõni raske südamerütmi häire.

• kui teate, et teil esineb seisund, mis suurendab verejooksude või verevalumite tekke riski, näiteks:
• äge(dad) maohaavand(id).
• insult viimase kuue kuu jooksul.
• probleemid silmadega seoses suhkurtõvega.
• kui teie vererõhk ei allu hästi ravile.
• kui te kasutate nii atsetüülsalitsüülhapet kui klopidogreeli või ükskõik missugust kombinatsiooni

vähemalt kahest ravimist, mis võivad suurendada teil veritsusriski [kui te ei ole kindel, siis pidage nõu oma arsti või apteekriga].

• kui teil esineb raske neeruhaigus või keskmise raskusega või raske maksahaigus.
• kui te olete rase.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Cilostazol STADA võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Veenduge, et teie arst teab sellest:

• kui teil on raske südamehäire või ükskõik missugune südamerütmi häire.
• kui teil on vererõhu häired.

Cilostazol STADA-ravi ajal tehke kindlasti järgmist:

• kui teil on vaja teostada kirurgiline operatsioon, sh lasta hammas välja tõmmata, siis rääkige arstile või hambaarstile, et kasutate Cilostazol STADA’t.
• kui te märkate endal verevalumite või veritsuste kerget tekkimist, siis lõpetage Cilostazol STADA kasutamine ning rääkige sellest arstile.

Muud ravimid ja Cilostazol STADA Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Eriti peate teavitama oma arsti sellest, kui kasutate teatud ravimeid, millega tavaliselt ravitakse lihaste või liigeste valulikke ja/või põletikulisi seisundeid või kui võtate verehüübivust vähendavaid ravimeid. Sellisteks ravimiteks on:

• atsetüülsalitsüülhape,
• klopidogreel,
• verehüübivuse vastased ravimid (nt varfariin, dabigatraan, rivaroksabaan, apiksabaan või

madalmolekulaarsed hepariinid).

Kui te võtate selliseid ravimeid koos Cilostazol STADA’ga, võib arst teostada teil mõned rutiinsed vereuuringud.

Teatud ravimid võivad mõjutada Cilostazol STADA toimet, kui neid samaaegselt kasutada. Nad võivad kas suurendada Cilostazol STADA kõrvaltoimeid või vähendada Cilostazol STADA toimet. Cilostazol STADA võib sama teha teiste ravimitega. Enne kui alustate Cilostazol STADA kasutamist, rääkige arstile, kui kasutate mõnda järgmistest ravimitest:

• erütromütsiin, klaritromütsiin või rifampitsiin (antibiootikumid),
• ketokonasool (seeninfektsioonide ravim),
• omeprasool (mao ülihappesuse ravim),
• diltiaseem (kõrge vererõhu või rindkerevalu ravim),
• tsisapriid (maohäirete ravim),
• lovastatiin, simvastatiin või atorvastatiin (vere kõrge kolesteroolitaseme ravimid),
• halofantriin (malaaria ravim),
• pimosiid (vaimuhaiguste ravim),
• tungaltera derivaadid (migreeni ravimid, nt ergotamiin, dihüdroergotamiin),
• karbamasepiin või fenütoiin (krambiravimid),
• naistepuna (taimne ravim).

Kui te ei ole kindel, kas see kehtib teie ravimite kohta, siis pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Enne kui alustate Cilostazol STADA võtmist, teavitage oma arsti sellest, kui te kasutate kõrge vererõhu ravimeid, kuna Cilostazol STADA võib avaldada täiendavat vererõhku langetavat toimet. Kui teie vererõhk langeb liiga madalale, võib see põhjustada kiirenenud südametegevust. Sellisteks ravimiteks on:

• vett väljutavad ravimid (nt hüdroklorotiasiid, furosemiid),
• kaltsiumikanali blokaatorid (nt verapamiil, amlodipiin),
• AKE inhibiitorid (nt kaptopriil, lisinopriil),
• angiotensiin II retseptori blokaatorid (nt valsartaan, kandesartaan),
• beetablokaatorid (nt labetalool, karvedilool).

Siiski võib teiega kõik korras olla, kui võtate ülal nimetatud ravimeid koos Cilostazol STADA’ga ning teie arst oskab otsustada, mis on teie jaoks sobiv.

Cilostazol STADA koos toidu ja joogiga Cilostazol STADA tablette tuleb võtta 30 minutit enne hommiku- ja õhtusööki. Võtke tablette alati koos joogiveega.

Rasedus, imetamine ja viljakus Cilostazol STADA’t EI TOHI kasutada raseduse ajal. Imetavatel emadel EI OLE SOOVITATAV Cilostazol STADA’t kasutada.

Kui te olete rase või imetate, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Cilostazol STADA võib põhjustada pearinglust. Kui te tunnete pärast Cilostazol STADA tablettide võtmist pearinglust, siis ÄRGE juhtige autot ega kasutage mingeid tööriistu või masinaid ning teavitage sellest oma arsti või apteekrit.

3. Kuidas Cilostazol STADA’t kasutada

• Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Soovitatav annus on üks 100 mg tablett kaks korda ööpäevas (hommikul ja õhtul). Seda annust ei ole vaja eakatel inimestel muuta. Siiski võib arst teile määrata väiksema annuse, kui kasutate teisi ravimeid, mis võivad mõjustada Cilostazol STADA toimet.
• Cilostazol STADA tablette tuleb võtta 30 minutit enne hommiku- ja õhtusööki. Võtke tablette alati koos joogiveega.

Vahel võib Cilostazol STADA kasutamisest tulenevat enesetunde paranemist märgata ravi 4...12 nädala jooksul. Arst hindab teie paranemist pärast 3-kuulist ravi ning kui ravitoime on puudulik, võib ta soovitada tsilostasooli kasutamine lõpetada.

Kasutamine lastel ja noorukitel Cilostazol STADA ei sobi lastele. Kui te võtate Cilostazol STADA’t rohkem kui ette nähtud Kui te olete mingil põhjusel võtnud rohkem Cilostazol STADA tablette kui vajalik, võivad teil tekkida sellised sümptomid, nagu tugev peavalu, kõhulahtisus, vererõhu langus ja südamelöökide ebaregulaarsus.

Kui te olete võtnud rohkem tablette kui arsti poolt määratud annus, siis pöörduge otsekohe oma arsti poole või minge lähimasse haiglasse. Ärge unustage pakendit kaasa võtta, et oleks selge, mis ravimit olete võtnud.

Kui te unustate Cilostazol STADA’t võtta Kui te olete unustanud annuse võtta, siis ärge muretsege ja võtke oma annus järgmiseks annuseks ettenähtud ajal ning seejärel jätkake annustamist normaalsetel aegadel. ÄRGE VÕTKE kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Cilostazol STADA kasutamise Kui te lõpetate Cilostazol STADA kasutamise, võib valu teie jalgades taastuda või halveneda. Seega tohite Cilostazol STADA kasutamise lõpetada ainult siis, kui märkate endal kiiret meditsiinilist tähelepanu nõudvaid kõrvaltoimeid (vt lõik 4) või kui arst on seda soovitanud.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib mõni järgmistest kõrvaltoimetest, võite te vajada kiiret meditsiinilist abi. Lõpetage Cilostazol STADA kasutamine ning pöörduge otsekohe arsti poole või minge lähimasse haiglasse.

• insult
• südameinfarkt
• südamehäired, mis võivad põhjustada õhupuudust ja pahkluupiirkonna turset
• ebaregulaarne südamerütm (äsja tekkinud või halvenenud)
• märgatav veritsus
• verevalumite kerge teke
• raske haigus, millega kaasnevad villid nahal, suus, silmades ja suguelunditel
• naha või silmavalgete kollasus, mida põhjustavad maksa või vere häired (kollatõbi).

Samuti peate otsekohe rääkima arstile, kui teil esineb palavik või kurguvalu. Teil võib vajalikuks osutuda mõnede vereuuringute teostamine ja arst otsustab teie edasise ravi üle.

Cilostazol STADA’l on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid. Te peate nende esinemisest rääkima arstile niipea kui võimalik:

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st)

• peavalu
• ebanormaalne väljaheide
• kõhulahtisus.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st)

• kiire südametegevus
• südamepekslemine (palpitatsioonid)
• valu rinna piirkonnas
• pearinglus
• kurguvalu
• nohu
• kõhuvalu
• ebamugavustunne kõhus (seedehäire)
• iiveldus või oksendamine
• isutus
• kõhupuhitus
• pahkluude, labajalgade või näo turse
• nahalööve või naha muutused
• nahasügelus
• laiguti naha veritsemine
• üldine nõrkus.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st)

• südameatakk
• südamerütmi häire (äsja tekkinud või halvenemine)
• südamehäired, mis võivad põhjustada hingeldust või pahkluupiirkonna turset
• kopsupõletik
• köha
• külmavärinad
• ootamatu veritsus
• kalduvus veritsustele (nt maos, silmas või lihastes, ninaverejooks ja veri süljes või uriinis)
• vere punaliblede arvu vähenemine
• pearinglus püstitõusmisel

• minestus
• ärevus
• unehäired
• ebaharilikud unenäod
• allergiline reaktsioon
• valud
• suhkurtõbi ja vere glükoositaseme tõus
• maovalu (gastriit)
• halb enesetunne.

Suhkurtõvega inimestel võib esineda kõrgem silmaveritsuse risk.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 1000-st)

• veritsusaja pikenemine
• vereliistakute arvu tõus veres
• neeruprobleemid.

Cilostazol STADA kasutamise ajal on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid, kuid nende esinemissagedus on teadmata:

• vererõhu muutused
• vere punaliblede, valgeliblede ja vereliistakute arvu vähenemine
• hingamisraskused
• liikumisraskused
• palavik
• kuumahood
• ekseem ja muud nahalööbed
• naha tundlikkuse vähenemine
• silmade vesisus või kleepumine (konjunktiviit)
• helin kõrvus (tinnitus)
• maksa häired, sh maksapõletik
• muutused uriinis.

Kõrvaltoimetest teavitamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Cilostazol STADA’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast „Kõlblik kuni/EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate nähtavaid riknemise tunnuseid. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Cilostazol STADA sisaldab

• Toimeaine on tsilostasool. Üks tablett sisaldab 100 mg tsilostasooli.
• Teised koostisosad on maisitärklis, mikrokristalliline tselluloos, kaltsiumkarmelloos, hüpromelloos ja magneesiumstearaat.

Kuidas Cilostazol STADA välja näeb ja pakendi sisu Cilostazol STADA 100 mg tablett on valge, tuhmvalge, ümmargune, lameda pinnaga, mille ühele küljele on graveeritud „100“.

Ravim on pakendites, mis sisaldavad 14, 20, 28, 30, 50, 56 või 98 tabletti PVC/PVDC alumiiniumblistris. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: STADA Arzneimittel AG Stadastraβe 2-18 61118 Bad Vilbel Saksamaa

Tootjad: Adamed Pharma S.A. ul. Marszałka Józefa Piłsudskiego 5 95-200 Pabianice Poola

STADA Arzneimittel AG Stadastraβe 2-18 61118 Bad Vilbel Saksamaa

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2019.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Cilostazol STADA, 100 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 100 mg tsilostasooli.

INN. Cilostazolum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett.

Valge, tuhmvalge, ümmargune, lameda pinnaga, 8 mm diameetriga, mille ühele küljele on graveeritud „100“.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Maksimaalse ja valuta kõndimiskauguse pikendamiseks vahelduva lonkamisega patsientidel, kellel ei ole valu puhkeolekus ega perifeersete kudede nekroosi (alajäsemete perifeersete arterite haiguse II staadium Fontaine’i klassifikatsiooni järgi).

Teise rea ravimina patsientidel, kellel muudatused elustiilis (sh suitsetamisest loobumine ja [juhendatud] füüsiline treening) ja teised sobivad meetmed ei ole vahelduva lonkamise sümptomeid piisavalt parandanud.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Tsilostasooli soovitatav annus on 100 mg kaks korda ööpäevas. Tsilostasooli tuleb võtta 30 minutit enne hommiku- ja õhtusööki. On tõestatud, et tsilostasooli manustamine söögi ajal tõstab maksimaalset plasmakontsentratsiooni (C ), millega võib kaasneda kõrvaltoimete sagenemine. Ravi tsilostasooliga peavad alustama arstid, kes omavad kogemust claudicatio intermittens’i ravis (vt ka lõik 4.4). Manustamisviis Arst peab 3 ravikuu pärast patsienti uuesti hindama, pidades silmas tsilostasooli ärajätmist, kui toime on ebapiisav või sümptomid ei ole paranenud. Tsilostasooliga ravi saavad patsiendid peavad jätkama oma elustiili muutmist (suitsetamisest loobumine ja füüsiline treening) ja farmakoloogilisi meetmeid (nt lipiidide taseme langetamine ja trombolüütiline ravi) vähendamaks kardiovaskulaarsete juhtude riski. Tsilostasool ei asenda neid ravisid.

Annuse vähendamist kuni 50 mg kaks korda ööpäevas soovitatakse nende patsientide puhul, kes saavad ravimeid, mis on tugevad CYP3A4 inhibiitorid, nagu teatud makroliidid, asooli rühma seenevastased preparaadid, proteaasi inhibiitorid, või tugevad CYP2C19 inhibiitorid, nagu omeprasool (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Eripopulatsioonid

Eakad Eakatel patsientidel ei ole vaja annuseid kohandada.

Neerukahjustus Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on >25 ml/min, ei ole vaja annust kohandada. Tsilostasool on vastunäidustatud patsientidele, kelle kreatiniini kliirens on ≤25 ml/min.

Maksakahjustus Kerge maksahaigusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Keskmise või raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad. Kuna tsilostasool metaboliseerub ulatuslikult maksaensüümide kaasabil, on ravim vastunäidustatud keskmise või raske maksakahjustusega patsientidele.

Lapsed Lastel ei ole ohutust ja efektiivsust tõestatud.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Raske neerukahjustus: kreatiniini kliirens ≤25 ml/min.
• Keskmine või raske maksakahjustus.
• Südame paispuudulikkus.
• Rasedus.
• Igasugune teadaolev eelsoodumus veritsusteks (nt aktiivne peptiline haavand, hiljutine (viimase 6 kuu jooksul) hemorraagiline insult, proliferatiivne diabeetiline retinopaatia, ravile halvasti alluv hüpertensioon).
• Anamneesis ventrikulaarne tahhükardia, ventrikulaarne fibrillatsioon või multifokaalsed ventrikulaarsed ekstrasüstolid, kas piisavalt ravitud või mitte, ja QTc intervalli pikenemine.
• Anamneesis raske tahhüarütmia.
• Kaasuv ravi vähemalt kahe täiendava trombotsüütide agregatsiooni või verehüübivust pärssiva ravimiga (nt atsetüülsalitsüülhape, klopidogreel, hepariin, varfariin, atsenokumarool, dabigatraan, rivaroksabaan või apiksabaan).
• Ebastabiilne stenokardia, müokardiinfarkt viimase 6 kuu jooksul või koronaarkirurgiline sekkumine viimase 6 kuu jooksul.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Tsilostasooli ravi sobivust tuleb hoolikalt kaaluda teiste ravivalikute, nt revaskularisatsiooni, suhtes.

Oma toimemehhanismil põhinevalt võib tsilostasool põhjustada tahhükardia teket, südamepekslemist, tahhüarütmiat ja/või hüpotensiooni. Tsilostasooliga kaasnev südame löögisageduse tõus on ligikaudu 5...7 lööki minutis, mis võib riskipatsientidel põhjustada stenokardiat.

Patsiente, kellel võib südame löögisageduse tõusu tõttu olla suurem risk tõsiste kardiaalsete kõrvaltoimete tekkeks, nt stabiilse südame isheemiatõvega patsiendid, tuleb ravi ajal tsilostasooliga hoolikalt jälgida, samas kui tsilostasooli kasutamine on vastunäidustatud ebastabiilse stenokardiaga patsientidel ja neil, kellel on viimase 6 kuu jooksul esinenud müokardiinfarkt või sooritatud koronaarkirurgiline sekkumine, või kellel on anamneesis raske tahhüarütmia (vt lõik 4.3).

Ettevaatlik tuleb olla tsilostasooli määramisel patsientidele, kellel esinevad kodade või vatsakeste ektoopia ning kodade virvendus või laperdus. Patsiente tuleb hoiatada, et nad peavad teatama raviaegsetest igasugustest veritsusepisoodidest või kergesti tekkivatest verevalumite juhtudest. Võrkkesta veritsuse korral tuleb tsilostasooli manustamine lõpetada. Täiendavat informatsiooni veritsusriskide kohta vt lõikudest 4.3 ja 4.5.

Tsilostasooli trombotsüütide agregatsiooni pärssiva toime tõttu on võimalik, et operatsiooni korral (sh väiksemad invasiivsed protseduurid, nagu hamba väljatõmbamine) esineb verejooksu riski tõus. Kui patsient peab minema plaanilisele operatsioonile ning trombolüütiline toime ei ole vajalik, tuleb tsilostasool ära jätta 5 päeva enne operatsiooni.

Hematoloogilistest kõrvalekalletest, sh trombotsütopeenia, leukopeenia, agranulotsütoos, pantsütopeenia ja aplastiline aneemiat, on teatatud harva või väga harva (vt lõik 4.8). Enamus patsiente paranes pärast tsilostasooli ärajätmist. Siiski mõned pantsütopeenia ja aplastilise aneemia juhud lõppesid letaalselt.

Lisaks veritsuse episoodidest ja hematoomide kergest tekkimisest teatamisele tuleb patsiente hoiatada koheselt teavitada igasugustest muudest nähtudest, mis võivad samuti viidata algavale vere düskraasiale, nagu palavik ja kurguvalu. Infektsiooni kahtlusel või vere düskraasia mõne muu kliinilise tundemärgi olemasolul tuleb teha täisvere analüüs. Hematoloogiliste kõrvalekallete kliiniliste või laboratoorsete tõendite korral tuleb ravi tsilostasooliga kohe lõpetada.

CYP3A4 või CYP2C19 tugevaid inhibiitoreid saavatel patsientidel on tsilostasooli plasmatasemed tõusnud. Sellistel juhtudel soovitatakse tsilostasooli annustada 50 mg kaks korda ööpäevas (täiendav info vt lõik 4.5).

Tsilostasooli samaaegsel kasutamisel mõne teise potentsiaalselt vererõhku langetava ravimiga tuleb olla ettevaatlik, sest võib tekkida täiendav hüpotensiivne toime koos reflektoorse tahhükardiaga. Vt ka lõik 4.8.

Tsilostasooli samaaegsel kasutamisel teiste trombotsüütide agregatsiooni pärssivate ravimitega tuleb olla ettevaatlik. Vt lõigud 4.3 ja 4.5.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Trombotsüütide agregatsiooni pärssivad ravimid Tsilostasool on trombolüütilise aktiivsusega PDE III inhibiitor. Tervete inimestega läbiviidud kliinilises uuringus ei põhjustanud tsilostasooli annustamine 150 mg kaks korda ööpäevas 5 päeva jooksul veritsusaja pikenemist. Atsetüülsalitsüülhape (ASH). ASH ja tsilostasooli lühiajaline (≤4 päeva) samaaegne kasutamine osutas ADP-indutseeritud ex vivo trombotsüütide agregatsiooni pärssimise 23...25%-lisele suurenemisele, võrreldes ainult ASH kasutamisega.

Tsilostasooli ja ASH-t kasutavatel patsientidel ei täheldatud kalduvust hemorraagiliste kõrvaltoimete sagenemisele, võrreldes patsientidega, kes kasutasid platseebot ja ASH samaväärseid annuseid.

Klopidogreel ja teised trombotsüütide agregatsiooni pärssivad ravimid Tsilostasooli ja klopidogreeli samaaegne manustamine ei avaldanud mingit toimet trombotsüütide arvule, protrombiiniajale (PT) ega aktiveeritud osalisele tromboplastiiniajale (aPTT). Kõigil uuringusse kaasatud tervetel inimestel esines veritsusaja pikenemine ainult klopidogreeliga ning samaaegne tsilostasooli manustamine ei avaldanud olulist täiendavat mõju veritsusajale. Tsilostasooli samaaegsel kasutamisel ükskõik millise trombotsüütide agregatsiooni pärssiva ravimiga soovitatakse

olla ettevaatlik. Aeg-ajalt tuleb kontrollida veritsusaega. Tsilostasooli ravi on vastunäidustatud patsientidele, kes kasutavad vähemalt kahte täiendavat trombotsüütide agregatsiooni/verehüübivust pärssivat ravimit (vt lõik 4.3). CASTLE uuringus täheldati suuremat verejooksude määra patsientidel, kes said samaaegselt klopidogreeli, ASH-t ja tsilostasooli. Suukaudsed verehüübivust pärssivad ravimid, nagu varfariin Üheannuselises kliinilises uuringus ei täheldatud varfariini metabolismi pärssimist ega toimet hüübivuse parameetritele (PT, aPTT, veritsusaeg). Siiski soovitatakse olla tähelepanelik patsientidega, kes saavad nii tsilostasooli kui ka ükskõik missugust verehüübivuse vastast ainet, ning veritsuse võimaluse vähendamiseks on vajalik sage monitooring. Tsilostasooli ravi on vastunäidustatud patsientidele, kes saavad vähemalt kahte täiendavat trombotsüütide agregatsiooni/verehüübivust pärssivat ravimit (vt lõik 4.3).

Tsütokroom P-450 (CYP) ensüümi inhibiitorid Tsilostasool metaboliseerub ulatuslikult CYP ensüümide, eriti CYP3A4 ja CYP2C19 ning vähemal määral CYP1A2, abil. Näib, et dehüdrometaboliit, mis on trombotsüütide agregatsiooni pärssimises tsilostasoolist 4...7 korda tugevam, moodustub peamiselt CYP3A4 kaudu. Näib, et 4’-trans- hüdroksümetaboliit, mille tugevus on üks viiendik tsilostasooli omast, moodustub peamiselt CYP2C19 kaudu. Seega ravimid, mis pärsivad CYP3A4 (nt teatud makroliidid, asooli rühma seenevastased preparaadid, proteaasi inhibiitorid) või CYP2C19 (nagu prootonpumba inhibiitorid, PPI-d), tõstavad tsilostasooli üldist farmakoloogilist aktiivsust ning võivad potentsiaalselt tugevdada tsilostasooli kõrvaltoimeid. Seega on samaaegselt tugevaid CYP3A4 või CYP2C19 inhibiitoreid kasutavate patsientide soovitatavaks annuseks 50 mg kaks korda ööpäevas (vt lõik 4.2).

Tsilostasooli ja erütromütsiini (CYP3A4 inhibiitor) samaaegse manustamise tulemuseks oli tsilostasooli AUC 72% suurenemine, millega kaasnes dehüdrometaboliidi AUC 6% suurenemine ja 4’- trans-hüdroksümetaboliidi AUC 119% suurenemine. AUC-l põhinevalt suureneb tsilostasooli ja erütromütsiini koosmanustamisel tsilostasooli farmakoloogiline koguaktiivsus 34% võrra. Nende andmete põhjal on tsilostasooli soovitatav annus erütromütsiini ja teiste sarnaste ravimite (nt klaritromütsiin) samaaegsel kasutamisel 50 mg kaks korda ööpäevas. Ketokonasooli (CYP3A4 inhibiitor) ja tsilostasooli koosmanustamisel suurenes tsilostasooli AUC 117%, millega kaasnes dehüdrometaboliidi AUC 15% vähenemine ja 4-’trans-hüdroksümetaboliidi AUC 87% suurenemine. AUC-l põhinevalt suureneb tsilostasooli ja ketokonasooli koosmanustamisel tsilostasooli farmakoloogiline koguaktiivsus 35% võrra. Nende andmete põhjal on tsilostasooli soovitatav annus ketokonasooli ja teiste sarnaste ravimite (nt itrakonasool) samaaegsel kasutamisel 50 mg kaks korda ööpäevas. Diltiaseemi (CYP3A4 nõrk inhibiitor) ja tsilostasooli koosmanustamisel suurenes tsilostasooli AUC 44%, millega kaasnes dehüdrometaboliidi AUC 4% ja 4-’trans-hüdroksümetaboliidi AUC 43% suurenemine. AUC-l põhinevalt suureneb tsilostasooli ja diltiaseemi koosmanustamisel tsilostasooli farmakoloogiline koguaktiivsus 19% võrra. Nende andmete põhjal ei ole annuse kohandamine vajalik. Tsilostasooli ühekordse 100 mg annuse manustamine koos 240 ml greibimahlaga (seedeensüümi CYP3A4 inhibiitor) ei avaldanud tsilostasooli farmakokineetikale nimetamisväärset toimet. Nende andmete põhjal ei ole annuse kohandamine vajalik. Greibimahla suuremate koguste kliiniliselt oluline toime tsilostasooli farmakokineetikale on siiski võimalik. Tsilostasooli ja omeprasooli (CYP2C19 inhibiitor) samaaegsel manustamisel suurenes tsilostasooli AUC 22%, millega kaasnes dehüdrometaboliidi AUC 68% suurenemine ja 4’-trans- hüdroksümetaboliidi AUC 36% vähenemine. AUC-l põhinevalt suureneb tsilostasooli ja omeprasooli koosmanustamisel tsilostasooli farmakoloogiline koguaktiivsus 47% võrra. Nende andmete põhjal on tsilostasooli soovitatav annus omeprasooliga samaaegsel kasutamisel 50 mg kaks korda ööpäevas. Tsütokroom P-450 ensüümide substraadid

Tsilostasool suurendas lovastatiini (CYP3A4 tundlik substraat) ja selle beetahüdroksühappe AUC-d 70% võrra. Tsilostasooli manustamisel koos kitsa terapeutilise indeksiga CYP3A4 substraatidega (nt tsisapriid, halofantriin, pimosiid, tungaltera derivaadid) tuleb olla ettevaatlik. Manustamisel koos CYP3A4 abil metaboliseeruvate statiinidega, nt simvastatiin, atorvastatiin ja lovastatiin, tuleb olla ettevaatlik. Tsütokroom P-450 ensüümide indutseerijad CYP3A4 ja CYP2C19 indutseerijate (nt karbamasepiin, fenütoiin, rifampitsiin ja naistepuna) toimet tsilostasooli farmakokineetikale ei ole hinnatud. Tsilostasooli manustamisel koos CYP3A4 ja CYP2C19 indutseerijatega võib trombolüütiline toime teoreetiliselt muutuda ning seda tuleb hoolikalt jälgida. Kliinilistes uuringutes vähendas suitsetamine (mis indutseerib CYP1A2) tsilostasooli plasmakontsentratsiooni 18% võrra.

Teised potentsiaalsed koostoimed Tsilostasooli kasutamisel koos teiste potentsiaalselt vererõhku langetavate ravimitega tuleb olla ettevaatlik, sest võib tekkida aditiivne hüpotensiivne toime koos reflektoorse tahhükardiaga.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Tsilostasooli kasutamise kohta rasedatel on andmeid ebapiisavalt. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Potentsiaalne risk inimesele ei ole teada. Cilostazol STADA’t ei tohi kasutada raseduse ajal (vt lõik 4.3).

Imetamine Loomkatsetes on registreeritud tsilostasooli eritumist emapiima. Ei ole teada, kas tsilostasool eritub inimese rinnapiima. Cilostazol STADA’t ei soovitata kasutada imetamise ajal, kuna ravitava ema rinnapiimatoidul oleval imikul võivad avalduda kahjulikud toimed.

Fertiilsus Tsilostasool tekitas pöörduvat viljakuse langust emastel hiirtel, aga mitte teistel loomaliikidel (vt lõik 5.3). Selle leiu kliiniline olulisus on teadmata.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Tsilostasool võib põhjustada pearinglust ning patsientidele tuleb soovitada ettevaatust enne autojuhtimist või masinatega töötamist.

4.8 Kõrvaltoimed

Kliinilistes uuringutes olid kõige sagedamini registreeritud kõrvaltoimeteks peavalu (>30%), kõhulahtisus ja ebanormaalne väljaheide (kumbki >15%). Need reaktsioonid olid tavaliselt kerge või mõõduka intensiivsusega ning leevenesid vahel pärast annuse vähendamist.

Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgsel perioodil täheldatud kõrvaltoimed on loetletud alljärgnevas tabelis.

Esinemissagedused vastavad alljärgnevale: Väga sage (≥1/10) Sage (≥1/100 kuni <1/10) Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100) Harv (≥1/10000 kuni <1/1000) Väga harv (<1/10000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Turuletulekujärgselt täheldatud reaktsioonide esinemissagedust on käsitletud kui teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Vere ja lümfisüsteemi häired Sage Ekhümoos Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt Allergiline reaktsioon Ainevahetus- ja toitumishäired Sage Tursed (perifeersed, näol), anoreksia Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt Ärevus Närvisüsteemi häired Väga sage Peavalu Silma kahjustused Teadmata Konjunktiviit Kõrva ja labürindi kahjustused Teadmata Tinnitus Südame häired Sage Südamepekslemine, tahhükardia, stenokardia, Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt Silma hemorraagia, ninaverejooks, seedetrakti Respiratoorsed, rindkere ja Sage Nohu, farüngiit mediastiinumi häired Aeg-ajalt Düspnoe, pneumoonia, köha Seedetrakti häired Väga sage Kõhulahtisus, ebanormaalne väljaheide

Maksa ja sapiteede häired Teadmata Hepatiit, maksafunktsiooni häire, ikterus Naha ja nahaaluskoe Sage Lööve, sügelus kahjustused Teadmata Ekseem, nahaeruptsioonid, Stevensi-Johnsoni Lihaste, luustiku ja sidekoe Aeg-ajalt Müalgia kahjustused Neerude ja kuseteede häired Harv Neerupuudulikkus, neerukahjustus Üldised häired ja Sage Valu rindkeres, asteenia manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt Külmavärinad, halb enesetunne Uuringud Teadmata Kusihappe taseme tõus, vere uureataseme tõus,

Südamepekslemise ja perifeersete tursete esinemissageduse tõusu täheldati tsilostasooli kombineerimisel teiste reflektoorset tahhükardiat põhjustavate vasodilataatoritega, nt dihüdropüridiini rühma kaltsiumikanali blokaatorid.

Ainus kõrvaltoime, mis nõudis tsilostasooliga ravi katkestamist ≥3%-l patsientidest, oli peavalu. Teisteks sagedasteks ravi katkestamise põhjusteks olid südamepekslemine ja kõhulahtisus (kumbki 1,1%).

Tsilostasool iseenesest võib põhjustada kõrgenenud veritsusriski ning seda riski võib tõsta koosmanustamine samasuguse potentsiaaliga ravimitega.

Silmasisese veritsuse risk võib olla kõrgem suhkurtõvega patsientidel.

Kõhulahtisuse ja südamepekslemise esinemissagedus osutus kõrgemaks üle 70 aasta vanustel patsientidel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Ägeda üleannustamise kohta inimestel on teave piiratud. Oletatavateks sümptomiteks võivad olla tugev peavalu, kõhulahtisus, tahhükardia ja võimalikud südame arütmiad.

Patsiente tuleb jälgida ning määrata toetav ravi. Vajadusel tuleb magu tühjendada oksendamise esilekutsumise või maoloputuse abil.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: tromboosivastased ained, trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid v.a. hepariin, ATC-kood: B01A C 23

Toimemehhanism Üheksast platseebokontrolliga uuringust (kus 1634 patsienti oli eksponeeritud tsilostasoolile) saadud andmed näitasid, et tsilostasool parandab füüsilist võimekust, mida hinnati absoluutse lonkamisdistantsi (Absolute Claudication Distance/ACD ehk maksimaalne kõndimisdistants) ja esmase lonkamisdistantsi (Initial Claudication Distance/ICD ehk valuvaba kõndimisdistants) muutuste alusel kõnnirajal (treadmill) testimise järgi. Pärast 24-nädalast ravi tsilostasooliga 100 mg kaks korda ööpäevas olid keskmised ACD suurenemised vahemikus 60,4...129,1 meetrit, kusjuures keskmised ICD suurenemised jäid vahemikku 47,3...93,6 meetrit.

Üheksa uuringu kaalutud keskmistel erinevustel põhinev metaanalüüs näitas, et tsilostasooli annustamisega 100 mg kaks korda ööpäevas kaasnes märkimisväärne absoluutne üldparanemine (42 meetrit) ravieelsest, maksimaalse kõndimisdistantsi (ACD) osas, võrreldes paranemisega platseebo puhul. See vastab 100%-lisele suhtelisele paranemisele platseeboga võrreldes. Suhkruhaigetel oli see toime nõrgem kui mittediabeetilistel patsientidel.

Farmakodünaamilised toimed

Loomuuringud on näidanud, et tsilostasool omab vasodilatoorseid toimeid, mida on tõestatud väikestes uuringutes inimestega, kus verevoolu mõõdeti pahkluu piirkonnas tensomeeter- pletüsmograafia abil. Tsilostasool pärsib ka rottide silelihasrakkude proliferatsiooni ja inimese silelihasrakkude proliferatsiooni in vitro ning pärsib trombotsüütidest tuletatud kasvufaktori ja PF-4 trombotsüütide vabanemise reaktsiooni inimese trombotsüütides. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Uuringud loomadel ja inimestel (in vivo ja ex vivo) on näidanud, et tsilostasool põhjustab pöörduvat trombotsüütide agregatsiooni pärssimist. Pärssimine toimib mitme agregeeriva teguri (sh nihkepinge, arahhidoonhape, kollageen, ADP ja adrenaliin) vastu. Inimesel kestab pärssimine kuni 12 tundi ning pärast tsilostasooli manustamise lõpetamist taastub agregatsioon 48...96 tunni jooksul ilma tagasilöögi hüperagregatsioonita. Tsilostasooli kasutavatel patsientidel on uuritud toimeid tsirkuleerivatele plasmalipiididele. Võrreldes platseeboga, kaasnes tsilostasooli annustamisega 100 mg kaks korda ööpäevas 12 nädala pärast triglütseriidide taseme langus 0,33 mmol/l (15%) ja HDL-kolesterooli taseme tõus 0,10 mmol/l (10%).

Tsilostasooli pikaajaliste toimete hindamiseks viidi läbi suremusele ja ohutusele fokuseeritud randomiseeritud, topeltpime, platseebokontrollitud IV faasi uuring. Tsilostasooli või platseeboga raviti kuni kolme aasta jooksul kokku 1439 claudicatio intermittens’iga ja ilma südamepuudulikkuseta patsienti. Suremuse osas oli uuringuravimi kasutamisel mediaanselt 18 kuu jooksul surmajuhtumite 36-kuuline täheldatud esinemissagedus Kaplan-Meieri meetodil 5,6% (95% usaldusvahemik 2,8 kuni 8,4%) tsilostasooli rühmas ja 6,8% (95% usaldusvahemik 1,9 kuni 11,5%) platseeborühmas. Pikaajaline ravi tsilostasooliga ei tõstatanud ohutusprobleeme.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast tsilostasooli korduvat manustamist annustes 100 mg kaks korda ööpäevas perifeerse veresoonkonna haigusega patsientidele saavutatakse tasakaalukontsentratsioon 4 päeva jooksul.

Jaotumine Tsilostasool seondub 95...98% ulatuses valkudega, peamiselt albumiiniga. Dehüdrometaboliit ja 4’- trans-hüdroksümetaboliit seonduvad vastavalt 97,4% ja 66% ulatuses valkudega.

Biotransformatsioon Puuduvad tõendid selle kohta, et tsilostasool indutseeriks maksa mikrosomaalseid ensüüme.

Eritumine Tsilostasooli näiv eliminatsiooni poolväärtusaeg on 10,5 tundi. Kaks peamist metaboliiti on dehüdrotsilostasool ja 4’-trans-hüdroksütsilostasool, mis mõlemad omavad samasugust näivat poolväärtusaega. Dehüdrometaboliit on 4...7 korda aktiivsem trombotsüütide antiagregant kui lähteühend ning 4’-trans-hüdroksümetaboliit omab ühte viiendikku lähteühendi aktiivsusest. Dehüdro- ja 4’-trans-hüdroksümetaboliidi kontsentratsioonid plasmas (mõõdetuna AUC järgi) on vastavalt ligikaudu 41% ja ligikaudu 12% tsilostasooli kontsentratsioonist. Tsilostasool elimineerub peamiselt metabolismi ja sellele järgneva metaboliitide renaalse eritumise kaudu. Aine metabolismi kaasatud peamisteks isoensüümideks on tsütokroom P-450 CYP3A4, vähemal määral CYP2C19 ning veel vähemal määral CYP1A2.

Peamine eliminatsioonitee on renaalne (74%) ning ülejäänu eritub väljaheitega. Uriiniga eritub mittemõõdetav kogus esialgset tsilostasooli ning vähem kui 2% annusest eritub dehüdrotsilostasoolmetaboliidina. Ligikaudu 30% annusest eritub uriiniga 4’-trans- hüdroksümetaboliidina. Ülejäänu eritub metaboliitidena, millest ükski ei ületa 5% eritunud metaboliitide üldkogusest.

Lineaarsus/mittelineaarsus Tsilostasooli ja tema peamiste tsirkuleerivate metaboliitide C tõuseb vähem kui proportsionaalselt annuste suurendamisega. Ometi tsilostasooli ja tema metaboliitide AUC suureneb ligikaudu proportsionaalselt annusega. Farmakokineetilised/farmakodünaamilised seosed Tervetel 50...80-aastastel inimestel ei mõjutanud vanus ega sugu oluliselt tsilostasooli ega tema metaboliitide farmakokineetikat. Raske neerukahjustusega patsientidel oli tsilostasooli vaba fraktsioon 27% suurem ning C ja AUC olid vastavalt 29% ja 39% väiksemad kui normaalse neerufunktsiooniga inimestel. Raske neerukahjustusega patsientidel olid dehüdrometaboliidi C ja AUC vastavalt 41% ja 47% väiksemad kui normaalse neerufunktsiooniga inimestel. 4’-trans-hüdroksütsilostasooli C ja AUC olid raske neerukahjustusega patsientidel vastavalt 173% ja 209% suuremad. Ravimit ei tohi manustada patsientidele, kelle kreatiniini kliirens on <25 ml/min (vt lõik 4.3). Mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad ning kuna tsilostasool metaboliseerub ulatuslikult maksaensüümide abil, ei tohi ravimit neil patsientidel kasutada (vt lõik 4.3).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Tsilostasool ja tema mitmed metaboliidid on fosfodiesteraas III inhibiitorid, mis pärsivad tsüklilise AMP lagundamist, mille tagajärjeks on cAMP taseme tõus mitmes koes, sh trombotsüütides ja veresoontes. Nagu ka teised positiivsed inotroopsed ja vasodilatoorsed ained, kutsus tsilostasool esile kardiovaskulaarseid kahjustusi koertel. Selliseid kahjustusi ei tuvastatud rottidel ega ahvidel ning neid peetakse liigispetsiifilisteks. Pärast tsilostasooli või tema metaboliitide manustamist koertele ja ahvidele ei tuvastatud QTc intervalli pikenemist.

Mutageensuse uuringud olid negatiivsed bakteriaalse geenmutatsiooni, bakteriaalse DNA paranduse, imetajarakkude geenmutatsiooni ja hiire in vivo luuüdi kromosomaalsete aberratsioonide osas. Hiina hamstri munarakkudega läbiviidud in vitro testides põhjustas tsilostasool kromosoomi aberratsioonide nõrka, kuid olulist esinemissageduse tõusu. Kaheaastases kartsinogeensuse uuringus, milles rottidele manustati suukaudselt (toidule lisatuna) annuseid kuni 500 mg/kg/ööpäevas ja hiirtele kuni 1000 mg/kg/ööpäevas, ei tuvastatud mingeid ebatavalisi neoplastilisi tulemusi.

Tiinetele rottidele manustamisel vähenes loodetel kehakaal. Lisaks täheldati suurte annuste korral loodetel väliste, sisikonna ja skeleti hälvete sagenemist. Väiksemate annuste puhul täheldati luustumise aeglustumist. Tiinuse hilisjärgus manustamisega kaasnes surnultsündide sagenemine ja järglaste madalam sünnikaal. Küülikutel täheldati rinnaku aeglustunud luustumise esinemissageduse tõusu. Tsilostasool pärssis hiire munarakkude küpsemist in vitro ja tekitas emastel hiirtel pöörduvat viljakuse langust. Rottide ja primaatide puhul mõju viljakusele ei ilmnenud. Selle leiu olulisus inimeste puhul on teadmata.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Maisitärklis Mikrokristalliline tselluloos Kaltsiumkarmelloos Hüpromelloos

Magneesiumstearaat.

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Üks karp sisaldab 14, 20, 28, 30, 50, 56, 98 tabletti PVC/PVDC alumiiniumblistris.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

STADA Arzneimittel AG Stadastraβe 2-18 61118 Bad Vilbel Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

844614

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 29.04.2014 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 26.04.2019

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

aprill 2019