Artikli sisukord
Näidustus: Depressioon. Paanikahäire agorafoobiaga või ilma. Sotsiaalärevushäire (sotsiaalfoobia). Generaliseerunud ärevushäire. Obsessiiv-kompulsiivne häire.
õhukese polümeerikattega tablett (10mg)
Pakendi infoleht: teave patsiendile
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Ciraset ja milleks seda kasutatakse
Ciraset sisaldab toimeainena estsitalopraami. Ciraset kuulub selektiivseteks serotoniini tagasihaarde inhibiitoriteks (SSRI-d) nimetatavate antidepressantide hulka. Need ravimid toimivad serotoniinisüsteemile ajus, suurendades serotoniini sisaldust. Serotoniinisüsteemi häireid loetakse oluliseks teguriks depressiooni ja sarnaste haiguste tekkes.
Ciraseti kasutatakse depressiooni (depressiooni episoodid) ja ärevushäirete [nt paanikahäire koos agorafoobiaga või ilma, sotsiaalärevushäire, generaliseerunud ärevushäire (pikaajaline ärevus ja rahutus) ja obsessiiv-kompulsiivne häire (obsessiivsed mõtted või käitumine)] raviks. Enne kui te hakkate ennast paremini tundma, võib minna paar nädalat. Jätkake Ciraseti võtmist ka juhul, kui haigusseisundi paranemine võtab aega.
Kui te ei tunne ennast paremini või kui tunnete end halvemini, peate võtma ühendust arstiga.
2. Mida on vaja teada enne Ciraseti võtmist
Ciraseti ei tohi võtta
- kui olete estsitalopraami või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
- kui te võtate teisi ravimeid, mis kuuluvad monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitorite rühma, sealhulgas selegiliin (kasutatakse Parkinsoni tõve raviks), moklobemiid (kasutatakse depressiooni raviks) ja linesoliid (antibiootikum);
- kui teil on kaasasündinud südame rütmihäired või teil on esinenud ebanormaalse südamerütmi episood (nähtav südametegevuse uuringul, mida nimetatakse EKG-ks);
- kui te võtate südame rütmihäirete raviks mõeldud ravimeid või teisi selliseid ravimeid, mis võivad mõjutada südame rütmi (vt lõik 2 „Muud ravimid ja Ciraset“).
Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Ciraseti võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Palun teavitage oma arsti sellest, kui teil on mingeid teisi seisundeid või haigusi, sest siis oskab arst nendega arvestada. Eelkõige tuleb arstile teada anda järgnevast:
- kui teil on epilepsia. Ravi Cirasetiga tuleb lõpetada, kui teil tekivad esimest korda krambid või kui
krambihoogude sagedus suureneb (vt ka lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed”);
- kui teil on maksa- või neerufunktsiooni häire. Arst võib ravimi annust muuta;
- kui teil on suhkurtõbi. Ravi Cirasetiga võib muuta veresuhkru taset. Insuliini ja/või suukaudsete
veresuhkru sisaldust vähendavate ravimite annus võib vajada kohandamist;
- kui teie veres on madal naatriumisisaldus;
- kui teil tekivad kergesti verejooksud või verevalumid või kui olete rase (vt „Rasedus“);
- kui te saate elekterkrampravi;
- teil on südame pärgarteritõbi;
- kui teil on praegu või on kunagi varem olnud südamega probleeme või kui teil on hiljuti olnud
südamerabandus;
- kui teil on südame löögisagedus rahuolekus aeglane ja/või kui te teate, et te võite pikaajalise raske
kõhulahtisuse ja oksendamise või diureetikumide (vee väljaajamiseks mõeldud tabletid) kasutamise tõttu olla ohtralt soolasid kaotanud;
- kui teie südamerütm muutub kiireks või ebakorrapäraseks, esineb minestamist, kollabeerumist või
pearinglust püsti tõusmisel, mis võivad viidata häiretele südame töös;
- kui teil on või on kunagi varem olnud mingeid silmaprobleeme, nagu teatud tüüpi glaukoom
(silma siserõhu tõus).
Märkus Mõnedel maniakaal-depressiivse haigusega patsientidel võib toimuda üleminek maniakaalsesse faasi. Seda iseloomustavad ebaharilikud ja kiiresti muutuvad mõtted, liialdatud lõbusus ning ülemäärane füüsiline aktiivsus. Kui te seda kogete, pidage nõu oma arstiga.
Esimestel ravinädalatel võivad tekkida ka sellised sümptomid nagu rahutus või raskus rahulikult istuda või seista. Kui teil ilmnevad sellised sümptomid, rääkige sellest kohe oma arstile. Ravimid, nagu Ciraset (SSRI/SNRI), võivad põhjustada seksuaalfunktsiooni häirete sümptomeid (vt lõik 4). Mõnikord on need sümptomid püsinud pärast ravi lõpetamist.
Enesetapumõtted ja depressiooni või ärevushäire süvenemine Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise või enesetapumõtted. Need võivad tekkida sagedamini, kui te hakkate esimest korda antidepressante võtma, sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega (tavaliselt ligikaudu kaks nädalat, kuid vahel kauem). Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:
- kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele;
- kui te olete noor täiskasvanu. Kliiniliste uuringute andmed on näidanud suurenenud suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel täiskasvanutel (kuni 25-aastased), keda raviti antidepressandiga.
Kui teil tekivad enesevigastamise või suitsiidimõtted ükskõik mis ajal, võtke ühendust oma arstiga või minge kohe haiglasse.
Teil võib abi olla lähedasele sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis või kannatate ärevushäire all. Andke neile seda infolehte lugeda. Paluge neil öelda, kui nende arvates teie depressioon või ärevushäire süveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.
Kasutamine lastel ja noorukitel Ciraseti ei tohi tavaliselt kasutada lapsed või alla 18-aastased noorukid. Lisaks peate teadma, et alla 18-aastastel patsientidel on selle klassi ravimite kasutamise ajal suurem risk kõrvaltoimete tekkeks, nagu enesetapumõtted ja -katsed ning vaenulikkus (peamiselt agressiivsus, vastanduv käitumine ja viha). Sellele vaatamata võib arst Ciraseti määrata ka alla 18-aastasele patsiendile, kui ta leiab, et see on patsiendi huvides. Kui teie arst on Ciraseti välja kirjutanud alla 18-aastasele patsiendile ja te soovite selle kohta küsimusi esitada, pöörduge uuesti oma arsti poole. Te peate oma arsti teavitama sellest, kui alla 18-aastasel Ciraseti kasutajal tekib või süveneb mõni ülalpool loetletud sümptomitest. Samuti ei ole selles vanuserühmas veel näidatud pikaajalisi Ciraseti ohutusandmeid kasvu, küpsemise
ning kognitiivse ja käitumusliku arengu kohta.
Muud ravimid ja Ciraset Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.
Informeerige oma arsti, kui te kasutate mõnda allpool nimetatud ravimitest.
- Mitteselektiivsed monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitorid, sealhulgas toimeained fenelsiin,
iproniasiid, isokarboksasiid, nialamiid ja tranüültsüpromiin. Kui te lõpetate ravi mõne nimetatud ravimiga, peate ootama 14 päeva, enne kui tohite alustada Ciraseti kasutamist. Pärast ravi lõpetamist Cirasetiga ei tohi te alustada nende ravimite kasutamist enne 7 päeva möödumist.
- Pöörduva toimega selektiivsed MAO-A inhibiitorid, sealhulgas moklobemiid (kasutatakse
samuti depressiooni raviks).
- Pöördumatu toimega MAO-B inhibiitorid, sealhulgas selegiliin (kasutatakse Parkinsoni tõve
raviks). Need suurendavad riski kõrvaltoimete tekkeks.
- Antibiootikum linesoliid.
- Liitium (kasutatakse maniakaal-depressiivse häire raviks) ja trüptofaan.
- Imipramiin ja desipramiin (mõlemaid kasutatakse depressiooni raviks).
- Sumatriptaan ja sellelaadsed ravimid (kasutatakse migreeni raviks) ning tramadool
(kasutatakse tugeva valu vaigistamiseks). Need suurendavad riski kõrvaltoimete tekkeks.
- Buprenorfiin (kasutatakse tugeva valu vaigistamiseks), kuna selle samaaegsel kasutamisel võib
suureneda serotoniinisündroomi, potsentsiaalselt eluohtliku seisundi, tekkerisk.
- Tsimetidiin, lansoprasool ja omeprasool (kasutatakse maohaavandite raviks), flukonasool
(seennakkuste ravim), fluvoksamiin (antidepressant) ja tiklopidiin (kasutatakse insuldiriski vähendamiseks). Need võivad põhjustada Ciraseti sisalduse suurenemist veres.
- Naistepunaürt (Hypericum perforatum): ravimtaim, mida kasutatakse depressiooni korral.
- Atsetüülsalitsüülhape ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) (ravimid, mida
kasutatakse valu vaigistamiseks või vere vedeldamiseks, nn antikoagulandid). Need ravimid võivad suurendada verejooksu tekkeohtu.
- Varfariin, dipüridamool ja fenprokumoon (ravimid, mida kasutatakse vere vedeldamiseks, nn
antikoagulandid). Arst määrab arvatavasti teie vere hüübimisaega nii ravi alustamisel Cirasetiga kui ka lõpetamisel, et kontrollida, kas antikoagulandi annus on piisav.
- Meflokviin (malaariaravim), bupropioon (depressiooniravim) ja tramadool (kasutatakse tugeva
valu vaigistamiseks) krambiläve võimaliku alanemise ohu tõttu.
- Neuroleptikumid (ravimid, mida kasutatakse skisofreenia, psühhoosi raviks) ja antidepressandid
(tritsüklilised antidepressandid ja SSRI-d) krambiläve võimaliku alanemise ohu tõttu.
- Flekainiid, propafenoon ja metoprolool (kasutatakse südame-veresoonkonna haiguste raviks),
klomipramiin ja nortriptülliin (antidepressandid) ning risperidoon, tioridasiin ja haloperidool (psühhoosiravimid). Ciraseti annus võib vajada kohandamist.
- Ravimid, mis vähendavad veres kaaliumi- või magneesiumisisaldust, sest need olukorrad võivad
suurendada eluohtlike südame rütmihäirete tekkeriski. Ärge võtke Ciraseti, kui te kasutate südame rütmihäirete raviks mõeldud ravimeid või ravimeid, mis võivad mõjutada südame rütmi, nagu IA ja III klassi antiarütmikumid, antipsühhootikumid (nt fenotiasiini derivaadid, pimosiid, haloperidool), tritsüklilised antidepressandid, teatud mikroobivastased preparaadid [nt sparfloksatsiin, moksifloksatsiin, intravenoosne (veenisisene) erütromütsiin, pentamidiin, malaariavastased ravimid, eriti halofantriin], teatud antihistamiinikumid (astemisool, hüdroksüsiin, misolastiin). Küsimuste tekkimisel pöörduge oma arsti poole.
Ciraset koos toidu, joogi ja alkoholiga Ciraseti võib võtta koos toiduga või ilma (vt lõik 3 „Kuidas Ciraseti võtta“). Nagu paljude ravimite puhul, ei soovitata Ciraseti kasutamise ajal tarvitada alkoholi, kuigi ei ole eelduspärane, et Cirasetil on koostoime alkoholiga.
Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Ärge võtke Ciraseti raseduse või imetamise ajal enne, kui
olete oma arstiga arutanud ravimiga seotud riske ja kasulikkust.
Ciraseti kasutamisel viimase 3 raseduskuu jooksul peate olema teadlik sellest, et vastsündinul võivad tekkida järgmised toimed: hingamisraskus, sinakas nahk, krambid, kehatemperatuuri muutused, toitumisraskused, oksendamine, madal veresuhkru tase, lihasjäikus või -lõtvus, elavnenud refleksid, värisemine, närvilisus, ärrituvus, letargia, pidev nutt, unisus ja unehäired. Kui teie vastsündinud lapsel ilmneb mõni neist sümptomitest, pöörduge kohe oma arsti poole.
Veenduge, et teie ämmaemand ja/või arst teavad, et te kasutate Ciraseti. Kasutatuna raseduse ajal, eriti raseduse viimase 3 kuu jooksul, võivad sellised ravimid nagu Ciraset suurendada imikutel riski tõsise seisundi tekkeks, mida nimetatakse vastsündinu püsivaks pulmonaalseks hüpertensiooniks (PPHN). Seisund põhjustab imikul kiirema hingamise ja sinaka nahavärvi. Need sümptomid ilmnevad tavaliselt esimese 24 sünnijärgse tunni jooksul. Kui see juhtub teie lapsega, peate kohe oma ämmaemanda ja/või arstiga ühendust võtma.
Raseduse ajal ei tohi kunagi Ciraseti võtmist äkki lõpetada.
Kui võtate Ciraseti raseduse lõpus, võib suureneda risk tugevaks vaginaalseks veritsuseks vahetult pärast sünnitamist, eriti kui teil on varasemalt olnud veritsushäireid. Teie arst või ämmaemand peavad nõu andmiseks teadma, et võtate Ciraseti.
Eeldatavalt eritub estsitalopraam rinnapiima.
On näidatud, et estsitalopraamiga sarnane ravim tsitalopraam vähendas loomkatsetes sperma kvaliteeti. Teoreetiliselt võib see mõjutada viljakust, kuid siiani ei ole mõju inimese viljakusele täheldatud. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Teil soovitatakse mitte juhtida autot ega käsitseda masinaid, kuni te ei tea, kuidas Ciraset teile mõjub.
Ciraset sisaldab laktoosi ja naatriumi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga. See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
3. Kuidas Ciraseti võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Täiskasvanud Depressioon Tavaline soovitatav annus on 10 mg üks kord ööpäevas. Teie arst võib seda annust suurendada maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.
Paanikahäire Algannus on esimesel nädalal 5 mg üks kord ööpäevas, mida võib pärast suurendada 10 mg-ni ööpäevas. Teie arst võib seda annust edaspidi suurendada maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas. Sotsiaalärevushäire/sotsiaalfoobia Tavaline soovitatav annus on 10 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt sellest, kuidas te ravimile reageerite, võib teie arst vähendada annust 5 mg-ni ööpäevas või suurendada annust maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.
Pikaajaline ärevus ja rahutus (generaliseerunud ärevushäire)
Tavaline soovitatav annus on 10 mg üks kord ööpäevas. Teie arst võib seda annust suurendada maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.
Obsessiivsed mõtted või käitumine (obsessiiv-kompulsiivne häire) Tavaline soovitatav annus on 10 mg üks kord ööpäevas. Teie arst võib seda annust suurendada maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.
Eakad (üle 65-aastased) Ciraseti soovitatav algannus on 5 mg võetuna ühekordse ööpäevase annusena. Teie arst võib annust suurendada kuni 10 mg-ni ööpäevas.
Kasutamine lastel ja noorukitel (alla 18-aastased) Ciraseti ei tohi tavaliselt lastel ja noorukitel kasutada. Lisateabe saamiseks vt lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“.
Vähenenud neerufunktsioon Raskekujulise neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb olla ettevaatlik. Võtke ravimit vastavalt arsti ettekirjutusele.
Vähenenud maksafunktsioon Maksaprobleemidega patsiendid ei tohi kasutada rohkem kui 10 mg ööpäevas. Võtke ravimit vastavalt arsti ettekirjutusele.
Patsiendid, kes on teadaolevalt madala CYP2C19 aktiivsusega Vastava genotüübiga patsiendid ei tohi kasutada rohkem kui 10 mg ööpäevas. Võtke ravimit vastavalt arsti ettekirjutusele. Manustamisviis Ciraseti võib võtta koos toiduga või ilma. Neelake tabletid koos veega alla. Vajaduse korral saab tableti jagada kaheks võrdseks annuseks.
Ravi kestus
- Enesetunne võib paraneda alles paari nädala pärast. Jätkake Ciraseti võtmist isegi juhul, kui teie seisund mõne aja jooksul ei parane.
- Ärge muutke ravimi annust seda kõigepealt oma arstiga arutamata.
- Jätkake Ciraseti võtmist seni, kuni teie arst seda soovitab. Kui te ravi liiga vara lõpetate, võivad haigusnähud tagasi tulla. Ravi soovitatakse jätkata vähemalt 6 kuud pärast enesetunde paranemist.
Kui te võtate Ciraseti rohkem, kui ette nähtud Kui te olete võtnud Ciraseti rohkem, kui on teile määratud annus, võtke kohe ühendust oma arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga. Tehke seda ka juhul, kui mürgistuse nähud puuduvad. Mõned üleannustamise nähud võivad olla pearinglus, värisemine, agiteeritus, krambid, kooma, iiveldus, oksendamine, südame rütmihäired, vererõhu langus ja organismi vedeliku/soolade tasakaalu muutused. Võtke Ciraseti karp/pakend endaga arsti juurde või haiglasse kaasa.
Kui te unustate Ciraseti võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui te unustate annuse manustamata ja see meenub teile enne magamaheitmist, võtke see annus kohe. Järgmine annus võtke järgmisel päeval tavalisel ajal. Kui see meenub teile alles öösel või järgmisel päeval, jätke unustatud annus võtmata ja jätkake ravimi võtmist nagu tavaliselt.
Kui te lõpetate Ciraseti võtmise Ärge lõpetage Ciraseti võtmist enne, kui arst ei ole seda soovitanud. Kui te olete ravikuuri lõpetanud, soovitatakse üldjuhul Ciraseti annust järk-järgult paari nädala jooksul vähendada.
Ciraseti võtmise (eelkõige järsk) lõpetamine võib põhjustada ärajätunähtusid. Neid esineb ravi
lõpetamisel Cirasetiga sageli. Risk on suurem juhul, kui Ciraseti on kasutatud pikka aega või suurtes annustes või kui annust vähendatakse liiga kiiresti. Enamik inimesi leiab, et sümptomid on kerged ja taanduvad iseenesest 2 nädala jooksul. Ent mõnedel patsientidel võivad need olla tugevalt väljendunud või kesta pikka aega (2...3 kuud või kauem). Kui teil tekivad pärast ravi lõpetamist Cirasetiga tõsised ärajätunähud, võtke ühendust oma arstiga. Ta võib soovitada, et te alustaksite uuesti tablettide võtmist ja vähendaksite annust aeglasemalt.
Ärajätunähud on järgmised: pearinglustunne (kõikumise või tasakaalukaotuse tunne), surisemistunne, kõrvetustunne ja (harvem) elektrilöögi taoline tunne (sh peapiirkonnas), unehäired (elavad unenäod, hirmuunenäod, unetus), ärevustunne, peavalud, iiveldus, higistamine (sh öine higistamine), rahutus või agiteeritus, treemor (värinad), segasustunne või desorientatsioon, suurenenud emotsionaalsus või ärrituvus, kõhulahtisus, nägemishäired, südamepekslemine või –kloppimine (palpitatsioonid).
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kõrvaltoimed taanduvad tavaliselt paari ravinädala jooksul. Teadke, et mitmed toimed võivad olla ka teie haiguse sümptomiteks ja seetõttu taanduda pärast teie enesetunde paranemist.
Kui teil tekib ükskõik milline järgnevatest sümptomitest, pöörduge oma arsti poole või minge kohe lähimasse haiglasse:
Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 kasutajal 100-st):
- ebatavalised verejooksud, sealhulgas seedetrakti verejooksud.
Harv (võib esineda kuni 1 kasutajal 1000-st):
- naha, keele, huulte, kõri või näo turse, nõgestõbi või esinevad hingamis- või neelamisraskused (raske allergiline reaktsioon);
- kõrge palavik, rahutus, segasus, värisemine ja järsud lihaskokkutõmbed võivad olla harvaesineva seisundi – serotoniinisündroomi – sümptomid (vt lõik 2).
Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
- urineerimisraskused;
- krambid (krambihood), vt ka lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“;
- naha ja silmavalgete kollasus on maksafunktsiooni häirete/hepatiidi nähud;
- kiired, ebaregulaarsed südamelöögid ja minestamine, mis võivad olla torsade de pointes'iks nimetatava eluohtliku seisundi sümptomid;
- enesevigastamise või enesetapumõtted, vt ka lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“;
- naha või limaskestade ootamatu turse (angioödeem).
Peale ülaltoodute on kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid:
Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st):
- iiveldus;
- peavalu.
Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):
- ninakinnisus või nohu (sinusiit);
- söögiisu vähenemine või suurenemine;
- ärevus, rahutus, ebatavalised unenäod, uinumisraskused, unisus, pearinglus, haigutamine, värinad, naha kihelus;
- kõhulahtisus, kõhukinnisus, oksendamine, suukuivus;
- suurenenud higistamine;
- lihase- ja liigesevalu (artralgia ja müalgia);
- seksuaalhäired (hilinenud ejakulatsioon, erektsioonihäired, sugutungi vähenemine ning naistel võib tekkida raskusi orgasmi saavutamisel);
- väsimus, palavik;
- kehakaalu tõus.
Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st):
- nõgestõbi (urtikaaria), lööve, sügelus (pruritus);
- hammaste krigistamine, rahutus, närvilisus, paanikahood, segasusseisund;
- maitsetundlikkuse häired, unehäired, minestamine (sünkoop);
- pupillide laienemine (müdriaas), nägemishäired, kohin kõrvus (tinnitus);
- juuste väljalangemine;
- liigne veritsus menstruatsiooni ajal;
- ebakorrapärased menstruatsioonid;
- kehakaalu langus;
- südame löögisageduse kiirenemine;
- käte või jalgade turse;
- ninaverejooks.
Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st):
- agressiivsus, depersonalisatsioon, hallutsinatsioonid;
- aeglane südametegevus.
Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
- naatriumisisalduse vähenemine veres (selle sümptomiteks on iiveldus ja halb enesetunne koos lihasnõrkuse või segasusega);
- pearinglus püstitõusmisel madala vererõhu tõttu (ortostaatiline hüpotensioon);
- kõrvalekalded maksafunktsiooni testides (maksaensüümide taseme tõus veres);
- liikumishäired (lihaste tahtmatud liigutused);
- valulik erektsioon (priapism);
- veritsushäired, nt naha ja limaskestade veritsus (täppverevalumid) ja vereliistakute madal tase (trombotsütopeenia);
- antidiureetilise hormooni (ADH) sekretsiooni suurenemine, mis põhjustab kehas vedelikupeetust ja lahjendab verd, vähendades naatriumisisaldust (ADH sekretsioonihäire);
- hormoon prolaktiini sisalduse suurenemine veres;
- piimaeritus meestel ja naistel, kes ei toida last rinnaga;
- mania;
- patsientidel, kes tarvitavad seda tüüpi ravimeid, on täheldatud suurenenud luumurdude riski;
- muutused südamerütmis (QT-intervalli pikenemine, mis on näha EKG uuringul südame elektrilise aktiivsuse registreerimisel);
- tugev vaginaalne veritsus vahetult pärast sünnitust (sünnitusjärgne hemorraagia), vt rohkem teavet lõik 2 „Rasedus“.
Peale selle on mõned kõrvaltoimed teada ravimite puhul, millel on samasugune toime nagu estsitalopraamil (Ciraseti toimeaine). Need on:
- motoorne rahutus (akatiisia);
- söögiisu puudus;
- luumurdude suurenenud risk.
Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Ciraseti säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud etiketil või pakendil pärast “EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
HDPE pudel Pärast esmast avamist võib tablette HDPE pudelis säilitada maksimaalselt 6 kuu jooksul. Pärast pudeli esmast avamist: hoida temperatuuril kuni 25 ºC. Pärast 6 kuu möödumist ei tohi avatud HDPE pudelisse järelejäänud tablette võtta ja need tuleb hävitada.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Ciraset sisaldab
- Toimeaine on estsitalopraam. Üks Ciraseti õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg estsitalopraami (oksalaadina).
- Teised koostisosad on:
Tableti sisu: laktoosmonohüdraat, mikrokristalliline tselluloos, naatriumkroskarmelloos, hüpromelloos, magneesiumstearaat, kolloidne veevaba ränidioksiid. Tableti kate: hüpromelloos, makrogool 6000, titaandioksiid (E171), talk.
Kuidas Ciraset välja näeb ja pakendi sisu Valged, ovaalsed, õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega 7,7…8,3 mm ja laiusega 5,2…5,8 mm ning mille ühel küljel on poolitusjoon. Pakendi suurused: OPA-Al-PVC/Al-blisterpakend pappkarbis 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 56 × 1, 60, 60 × 1, 90, 98, 98 × 1, 100, 100 × 1, 200 ja 500 õhukese polümeerikattega tabletti.
HDPE pudel PP keeratava niiskust imava korgiga 28, 30, 56, 60, 98, 100 ja 250 õhukese polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia
Tootjad: Lek Pharmaceuticals d.d. Verovškova 57 1526 Ljubljana Sloveenia Lek S.A. ul. Domaniewska 50 C
02-672 Varssavi Poola
Lek S.A. Ul. Podlipie 16 95-010 Stryków Poola
Salutas Pharma GmbH Otto-von-Guericke-Allee 1 39179 Barleben Saksamaa
Lek Pharmaceuticals d.d. Trimlini 2D SI-9220 Lendava Sloveenia
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Sandoz d.d. Eesti filiaal Tel 6652400
Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2026.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ciraset 10 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg estsitalopraami (oksalaadina). Teadaolevat toimet omav abiaine: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 86,67 mg laktoosi (monohüdraadina).
INN. Escitalopramum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett
Valged, ovaalsed, õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega 7,7…8,3 mm ja laiusega 5,2…5,8 mm ning mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Depressioon. Paanikahäire agorafoobiaga või ilma. Sotsiaalärevushäire (sotsiaalfoobia). Generaliseerunud ärevushäire. Obsessiiv-kompulsiivne häire.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine 20 mg ületavate ööpäevaste annuste ohutus ei ole tõestatud.
Depressioon Tavaline annus on 10 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi individuaalsest ravivastusest võib annust suurendada maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.
Antidepressiivne toime avaldub tavaliselt 2...4 nädala jooksul. Pärast sümptomite taandumist on ravivastuse kindlustamiseks vajalik ravi jätkamine vähemalt 6 kuu vältel.
Paanikahäire agorafoobiaga või ilma Algannuseks soovitatakse esimese nädala jooksul 5 mg, mida seejärel suurendatakse 10 mg-ni ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi ravile reageerimisest võib annust veelgi suurendada, maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.
Maksimaalne toime saabub ligikaudu 3 kuu pärast. Ravi kestab mitmeid kuid.
Sotsiaalärevushäire Tavaline annus on 10 mg üks kord ööpäevas. Sümptomid taanduvad tavaliselt 2...4 nädala jooksul. Sõltuvalt patsiendi ravile reageerimisest võib annust seejärel vähendada 5 mg-ni või suurendada maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.
Sotsiaalärevushäire on kroonilise kuluga haigus ja ravivastuse kindlustamiseks on soovitatav ravi jätkamine 12 nädala jooksul. Ravile reageerinute pikaajalist ravi on uuritud 6 kuu jooksul ja seda võib kaaluda individuaalselt retsidiivi vältimiseks; ravi efektiivsust tuleb uuesti hinnata regulaarsete ajavahemike järel.
Sotsiaalärevushäire on spetsiifilise häire kindlalt defineeritud diagnostiline termin, mida ei tohi segi ajada ülemäärase kartlikkusega. Farmakoteraapia on näidustatud vaid juhul, kui häire segab märkimisväärselt ametialast ja ühiskondlikku tegevust.
Ei ole hinnatud selle ravi tähtsust võrreldes kognitiiv-käitumusliku teraapiaga. Farmakoteraapia on osa üldisest raviplaanist.
Generaliseerunud ärevushäire Algannus on 10 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi individuaalsest ravivastusest võib annust suurendada maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.
Ravile reageerinute pikaajalist ravi on uuritud vähemalt 6 kuu jooksul 20 mg ravimit ööpäevas saanud patsientidel. Ravi efektiivsust ja kasutatavat annust tuleb uuesti hinnata regulaarsete ajavahemike järel (vt lõik 5.1).
Obsessiiv-kompulsiivne häire Algannus on 10 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi individuaalsest ravivastusest võib annust suurendada maksimaalselt 20 mg-ni ööpäevas.
Obsessiiv-kompulsiivne häire on krooniline haigus ja sümptomitest vabanemiseks on vajalik ravi piisava aja jooksul.
Ravi efektiivsust ja kasutatavat annust tuleb uuesti hinnata regulaarsete ajavahemike järel (vt lõik 5.1).
Eakad (> 65-aastased) Algannus on 5 mg üks kord ööpäevas. Individuaalse ravivastuse alusel võib annust suurendada 10 mg-ni ööpäevas (vt lõik 5.2). Eakatel patsientidel ei ole uuritud estsitalopraami efektiivsust sotsiaalärevushäire korral. Lapsed (< 18-aastased) Lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ei tohi Ciraseti kasutada (vt lõik 4.4).
Neerukahjustus Kerge või mõõduka neerukahjustuse korral ei ole annuse kohandamine vajalik. Ettevaatlik peab olema raske neerufunktsiooni häirega (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) patsientide ravimisel (vt lõik 5.2).
Maksakahjustus Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel soovitatakse esimesel kahel ravinädalal kasutada algannust 5 mg ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi individuaalsest ravivastusest võib annust suurendada 10 mg-ni ööpäevas. Raske maksafunktsiooni häirega patsientide puhul peab olema ettevaatlik ja annust väga ettevaatlikult suurendama (vt lõik 5.2).
Aeglased CYP2C19 abil metaboliseerijad Patsientidele, kes on teadaolevalt väikese CYP2C19 aktiivsusega ehk nn aeglased metaboliseerijad, on soovitatav algannus 5 mg ööpäevas esimesel kahel ravinädalal. Sõltuvalt patsiendi individuaalsest ravivastusest võib annust suurendada 10 mg-ni ööpäevas (vt lõik 5.2).
Ravi lõpetamisel ilmnevad ärajätusümptomid Tuleb vältida ravi järsku katkestamist. Ravi lõpetamisel estsitalopraamiga tuleb annust vähendada järk-järgult vähemalt 1 kuni 2 nädala jooksul, et vähendada ravi lõpetamisel ilmnevate ärajätusümptomite tekkeriski (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Kui annuse vähendamisel või ravi lõpetamisel tekivad talumatud sümptomid, võib kaaluda ravi jätkamist varem kasutatud annusega. Seejärel võib arst jätkata annuse vähendamist, kuid see peab toimuma aeglasemalt.
Tableti poolitamine võimaldab annust reguleerida. Kui patsiendil ei õnnestu tabletti õigel viisil poolitada, tuleks eelistada väiksema tugevusega tabletti.
Manustamisviis Estsitalopraami manustatakse üks kord ööpäevas ja seda võib võtta koos toiduga või ilma.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Samaaegne ravi mitteselektiivsete pöördumatu toimega monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoritega on vastunäidustatud serotoniinisündroomi tekkeriski tõttu, millega kaasnevad agiteeritus, treemor, hüpertermia jne (vt lõik 4.5).
Estsitalopraami kombineerimine pöörduva toimega MAO-A inhibiitoritega (nt moklobemiid) või pöörduva toimega mitteselektiivse MAO inhibiitori linesoliidiga on vastunäidustatud serotoniinisündroomi tekkeriski tõttu (vt lõik 4.5).
Estsitalopraam on vastunäidustatud teadaoleva pikenenud QT-intervalli või kaasasündinud pika QT sündroomiga patsientidele.
Estsitalopraami kasutamine on vastunäidustatud koos ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad QT- intervalli pikenemist (vt lõik 4.5).
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Alljärgnevad hoiatused ja ettevaatusabinõud kehtivad selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) ravimrühma kohta. Lapsed Estsitalopraami ei tohi kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravimiseks. Kliinilistes uuringutes esines antidepressantidega ravitud lastel platseeborühmaga võrreldes rohkem suitsidaalset käitumist (suitsiidikatsed ja suitsiidimõtted) ning vaenulikkust (peamiselt agressiivsus, vastanduv käitumine ja viha). Kui kliiniline seisund siiski nõuab ravi alustamist, tuleb patsienti enesetapule viitavate sümptomite tekke osas hoolikalt jälgida. Peale selle pole küllaldaselt ohutusteavet ravimi pikaajalise kasutamise mõju kohta laste kasvamisele, küpsemisele ning kognitiivsele ja käitumuslikule arengule.
Paradoksaalne ärevus Mõnel paanikahäirega patsiendil võivad antidepressiivse ravi alguses süveneda ärevussümptomid. Selline paradoksaalne reaktsioon taandub tavaliselt esimese kahe ravinädala jooksul. Anksiogeense toime tõenäosuse vähendamiseks soovitatakse kasutada väikest algannust (vt lõik 4.2).
Krambid Krampide esmakordsel tekkimisel või krambihoogude sageduse suurenemisel (patsientidel, kellel on varem diagnoositud epilepsia) tuleb estsitalopraami kasutamine lõpetada. Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite kasutamist tuleb vältida ravile halvasti alluva epilepsia korral ja efektiivselt ravitud epilepsiaga patsiendid peavad ravi ajal olema hoolika järelevalve all.
Seksuaalfunktsiooni häired Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d)/serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d) võivad põhjustada seksuaalfunktsiooni häirete sümptomeid (vt lõik 4.8). Teatatud on pikaajalise seksuaalfunktsiooni häire juhtudest, mille korral sümptomid on vaatamata SSRI/SNRI kasutamise lõpetamisele püsinud.
Mania Selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kelle anamneesis on esinenud maniat/hüpomaniat. Maniakaalse faasi tekkimisel tuleb selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite kasutamine katkestada.
Suhkurtõbi Suhkurtõvega patsientidel võib ravi selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega mõjutada glükeemilist kontrolli (hüpoglükeemia või hüperglükeemia). Tekkida võib vajadus kohandada insuliini ja/või suukaudsete vere glükoosisisaldust vähendavate ravimite annust.
Suitsiid/suitsiidimõtted või kliiniline halvenemine Depressioon on seotud suurema riskiga suitsiidimõtte tekkeks, enesevigastamiseks ja suitsiidiks (suitsiidiga seotud juhtumid). Oht püsib, kuni patsient on oluliselt paranenud. Et paranemist ei pruugi ilmneda esimese paari või enama ravinädala jooksul, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni paranemise ilmnemiseni. Üldiselt näitavad kliinilised kogemused, et paranemise varastes järkudes võib enesetapuoht suureneda.
Suitsiididega seotud juhtude suurenenud risk võib olla seotud ka muude psüühikahäiretega, mille raviks määratakse Ciraseti. Peale selle võivad need haigused esineda koos depressiooniga. Seetõttu tuleb muude psüühikahäiretega patsientide ravimisel rakendada samu ettevaatusabinõusid nagu depressiooniga patsientide ravimisel.
Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhte või kellel esinevad suitsiidimõtted enne ravi alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või -katseks ning neid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega täiskasvanute hulgas läbiviidud platseebo- kontrolliga kliiniliste uuringute meta-analüüs näitas antidepressante saavate kuni 25-aastaste patsientide suitsidaalse käitumise suurenenud riski võrreldes platseeboga.
Ravikuuriga peab kaasnema patsientide, iseäranis rohkem ohustatud patsientide põhjalik järelevalve, eriti ravi alguses ja annuse muutmise järel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest jälgida terviseseisundit iga võimaliku kliinilise halvenemise, enesetapumõtete või suitsidaalse käitumise ja ebatavaliste muutuste suhtes käitumises ning pöörduda sellistel juhtudel kohe arsti poole. Akatiisia/psühhomotoorne rahutus Selektiivsete serotoniini/noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite kasutamist on seostatud akatiisia tekkimisega, mida iseloomustab subjektiivne ebameeldiv või kurnav rahutus ja liikumisvajadus, millega sageli kaasneb võimetus rahulikult paigal istuda või seista. See tekib suurema tõenäosusega esimesel paaril ravinädalal. Selliste sümptomitega patsientidel võib annuse suurendamine olla kahjulik.
Hüponatreemia Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite kasutamisel on harva kirjeldatud hüponatreemiat, mis on arvatavasti tingitud antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomist (syndrome of inappropriate antidiuretic hormone, SIADH) ning taandub üldjuhul ravi lõpetamise järel. Ettevaatlik peab olema riskirühma patsientide puhul, nagu eakad või tsirroosiga patsiendid või kui samal ajal kasutatakse teisi ravimeid, mis võivad põhjustada hüponatreemiat.
Hemorraagia Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite kasutamisega seoses on teatatud ebaharilikest nahaalustest veritsustest, nagu ekhümoos ja purpur. Selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid
kasutavate patsientide puhul peab olema ettevaatlik, eriti kui nad kasutavad samal ajal suukaudseid antikoagulante, teadaolevalt trombotsüütide funktsiooni mõjutavaid ravimeid [nt atüüpilised antipsühhootikumid ja fenotiasiinid, enamik tritsüklilisi antidepressante, atsetüülsalitsüülhape jt mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), tiklopidiin ja dipüridamool], aga ka patsientide puhul, kellel esineb eelsoodumus verejooksu tekkeks.
SSRI-d/SNRI-d võivad tõsta sünnitusjärgse hemorraagia riski (vt lõigud 4.6, 4.8).
Elekterkrampravi Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite ja elekterkrampravi samaaegse kasutamise kliiniline kogemus on vähene, mistõttu tuleb olla ettevaatlik.
Serotoniinisündroom Ettevaatlik peab olema estsitalopraami kasutamisel koos teiste serotoninergilise toimega ravimitega, nagu triptaanid (sh sumatriptaan), opioidid (sh buprenorfiin või tramadool) ja trüptofaan. Serotoniinisündroomi on harvadel juhtudel kirjeldatud patsientidel, kes kasutavad selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid koos teiste serotoninergiliste ravimitega. Selle potentsiaalselt eluohtliku sündroomi kujunemisele võib viidata järgmiste sümptomite koosesinemine: agiteeritus, treemor, müokloonus, hüpertermia ja/või seedetrakti nähud. Serotoniinisündroomi tekkimisel tuleb kohe lõpetada selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitori ja serotoninergilise ravimi kasutamine ning alustada sümptomaatilist ravi.
Naistepuna Selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitorite ja liht-naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavate taimsete preparaatide kooskasutamisel võib kõrvaltoimete esinemissagedus suureneda (vt lõik 4.5).
Ravi lõpetamisel ilmnevad ärajätusümptomid Ravi lõpetamise järgselt tekkivad ärajätusümptomid on sagedased, eriti kui ravi lõpetamine toimub järsku (vt lõik 4.8). Kliinilistes uuringutes tekkisid ravi lõpetamisel ärajätusümptomid ligikaudu 25%-l estsitalopraamiga ravitud patsientidest võrreldes 15% patsientidega platseeborühmas.
Ravi lõpetamisel ilmnevate ärajätusümptomite tekkerisk sõltub mitmest tegurist, sealhulgas ravi kestusest, kasutatavast annusest ja annuse vähendamise kiirusest. Kõige sagedamini kirjeldatud reaktsioonideks on pearinglus, tundehäired (sh paresteesia ja elektrilöögi taoline tunne), unehäired (sh unetus ja elavad unenäod), agiteeritus või ärevus, iiveldus ja/või oksendamine, treemor, segasus, higistamine, peavalu, kõhulahtisus, südamepekslemine, emotsionaalne ebastabiilsus, ärrituvus ja nägemishäired. Need sümptomid on üldised kerged kuni mõõdukad, ent mõnedel patsientidel võivad need olla tugevalt väljendunud. Need sümptomid tekivad tavaliselt esimese paari päeva jooksul pärast ravi lõpetamist, kuid neid on väga harva kirjeldatud patsientidel, kes on jätnud kogemata annuse võtmata.
Need sümptomid leevenevad tavaliselt ise ja taanduvad enamasti 2 nädala jooksul, kuigi osadel inimestel võivad need kesta kauem (2...3 kuud või kauem). Seetõttu tuleb ravi estsitalopraamiga lõpetada annuse järkjärgulise vähendamisega mitme nädala või kuu jooksul, lähtudes patsiendi vajadustest (vt lõik 4.2 „Ravi katkestamisel ilmnevad ärajätusümptomid“).
Südame isheemiatõbi Väheste kliiniliste kogemuste tõttu peab ettevaatusega ravima südame isheemiatõvega patsiente (vt lõik 5.3).
QT-intervalli pikenemine On leitud, et estsitalopraam põhjustab annusest sõltuvat QT-intervalli pikenemist. Turuletulekujärgsel perioodil on teatatud QT-intervalli pikenemise ja ventrikulaarse arütmia, sh torsade de pointes'i juhtudest valdavalt naissoost, hüpokaleemia või olemasoleva pikenenud QT-intervalliga või teiste südamehaigustega patsientidel (vt lõigud 4.3, 4.5, 4.8, 4.9 ja 5.1).
Ettevaatus on soovitav olulise bradükardia, hiljutise ägeda müokardiinfarkti või kompenseerimata südamepuudulikkusega patsientidel.
Häired elektrolüütide tasakaalus, nagu hüpokaleemia ja hüpomagneseemia, suurendavad halvaloomuliste arütmiate tekkeriski, seepärast tuleb elektrolüütide sisalduse häired korrigeerida enne ravi alustamist estsitalopraamiga.
Stabiilse südamehaigusega patsientide puhul tuleb enne ravi alustamist südame tööd kontrollida EKG abil.
Kui ravi ajal estsitalopraamiga ilmnevad südame rütmihäire tunnused, tuleb ravi katkestada ja teha EKG.
Suletudnurga glaukoom SSRI-d, sh estsitalopraam, võivad mõjutada pupilli suurust ja põhjustada müdriaasi. Müdriaatiline toime võib ahendada silma nurka, mis põhjustab silma siserõhu tõusu ja suletudnurga glaukoomi, eriti eelsoodumusega patsientidel. Seetõttu tuleb estsitalopraami kasutada ettevaatusega suletudnurga glaukoomiga patsientidel või patsientidel, kellel on anamneesis glaukoom.
Ciraset 10 mg sisaldab laktoosi ja naatriumi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Farmakodünaamilised koostoimed
Vastunäidustatud kombinatsioonid Pöördumatu toimega mitteselektiivsed MAO inhibiitorid Tõsiseid reaktsioone on kirjeldatud patsientidel, kes said selektiivset serotoniini tagasihaarde inhibiitorit kombinatsioonis mitteselektiivse pöördumatu toimega monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoriga, samuti patsientidel, kes on hiljuti lõpetanud ravi selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitoriga ja alustanud ravi sellise MAO inhibiitoriga (vt lõik 4.3). Mõnedel juhtudel on patsiendil tekkinud serotoniinisündroom (vt lõik 4.8).
Estsitalopraami kasutamine koos mitteselektiivsete pöördumatu toimega MAO inhibiitoritega on vastunäidustatud. Ravi estsitalopraamiga võib alustada 14 päeva pärast pöördumatu toimega MAO inhibiitori ärajätmist. Ravi mitteselektiivse pöördumatu toimega MAO inhibiitoriga võib alustada 7 päeva pärast ravi lõppu estsitalopraamiga.
Pöörduva toimega selektiivne MAO-A inhibiitor (moklobemiid) Serotoniinisündroomi ohu tõttu on estsitalopraami kombineerimine MAO-A inhibiitoriga, nagu näiteks moklobemiid, vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Kui nende kooskasutamine osutub vajalikuks, tuleb ravi alustada minimaalsete soovitatud annustega ja patsienti kliiniliselt jälgida.
Pöörduva toimega mitteselektiivne MAO inhibiitor (linesoliid) Antibiootikum linesoliid on pöörduva toimega mitteselektiivne MAO-inhibiitor ja seda ei tohi kasutada patsiendil, keda ravitakse estsitalopraamiga. Kui nende kooskasutamine osutub vajalikuks, peavad manustatavad annused olema minimaalsed ja see peab toimuma range kliinilise jälgimise all (vt lõik 4.3).
Pöördumatu toimega selektiivne MAO-B inhibiitor (selegiliin) Kombinatsioon selegiliiniga (pöördumatu toimega MAO-B inhibiitor) nõuab ettevaatust serotoniinisündroomi tekkeohu tõttu. Koos ratseemilise tsitalopraamiga on ohutult kasutatud selegiliini annustes kuni 10 mg ööpäevas.
QT-intervalli pikenemine Farmakokineetilisi ja farmakodünaamilisi uuringuid estsitalopraami ning teiste QT-intervalli pikendavate ravimite kombinatsioonide kasutamise kohta ei ole tehtud. Ei saa välistada, et estsitalopraami manustamisel koos teiste ravimitega võib tekkida aditiivne efekt. Seetõttu on vastunäidustatud estsitalopraami manustamine koos ravimitega, mis pikendavad QT-intervalli, nagu IA ja III klassi antiarütmikumid, antipsühhootikumid (nt fenotiasiini derivaadid, pimosiid, haloperidool), tritsüklilised antidepressandid, teatud mikroobivastased preparaadid (nt sparfloksatsiin, moksifloksatsiin, intravenoosselt manustatav erütromütsiin, pentamidiin, malaariavastane ravi, eriti halofantriin), teatud antihistamiinikumid (astemisool, hüdroksüsiin, misolastiin).
Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid Serotoninergilised ravimid Manustamine koos serotoninergiliste ravimitega nt opioidid (sh tramadool ja buprenorfiin) ja triptaanid (sh sumatriptaan) võib põhjustada potentsiaalselt eluohtlikku serotoniinisündroomi (vt lõik 4.4).
Krambiläve alandavad ravimid Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid võivad alandada krambiläve. Ettevaatlik peab olema teiste krambiläve alandavate ravimite samaaegsel kasutamisel [nt antidepressandid (tritsüklilised, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid), neuroleptikumid (fenotiasiinid, tioksanteenid ja butürofenoonid), meflokiin, bupropioon ja tramadool].
Liitium, trüptofaan Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite manustamisel koos liitiumi või trüptofaaniga on täheldatud toime tugevnemist; seetõttu peab nende ravimite samaaegsel kasutamisel olema ettevaatlik.
Naistepuna Selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitorite ja liht-naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavate taimsete preparaatide kooskasutamisel võib kõrvaltoimete esinemissagedus suureneda (vt lõik 4.4).
Hemorraagia Estsitalopraami kasutamisel koos suukaudsete antikoagulantidega võib muutuda viimaste toime. Suukaudseid antikoagulante saavatel patsientidel tuleb ravi alustamisel või lõpetamisel estsitalopraamiga hoolikalt jälgida hüübimisnäitajaid (vt lõik 4.4). Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-d) samaaegne kasutamine võib suurendada verejooksu tekkeohtu (vt lõik 4.4). Alkohol Estsitalopraami ja alkoholi kooskasutamisel ei ole oodata farmakodünaamilisi ega farmakokineetilisi koostoimeid. Ent nagu ka teiste psühhotroopsete ravimite puhul, ei soovitata ravi ajal alkoholi tarvitada.
Hüpokaleemiat/hüpomagneseemiat põhjustavad ravimid Ettevaatus on vajalik samaaegsel hüpokaleemiat/hüpomagneseemiat põhjustavate ravimite manustamisel, sest need seisundid suurendavad pahaloomuliste rütmihäirete riski (vt lõik 4.4).
Farmakokineetilised koostoimed
Teiste ravimite mõju estsitalopraami farmakokineetikale Estsitalopraami metabolism toimub peamiselt CYP2C19 vahendusel. CYP3A4 ja CYP2D6 võivad samuti metabolismis osaleda, kuigi väiksemas ulatuses. Peamise metaboliidi S-DCT (demetüülitud estsitalopraam) metabolismi katalüüsib osaliselt CYP2D6.
Estsitalopraami manustamine koos 30 mg omeprasooliga üks kord ööpäevas (CYP2C19 inhibiitor) viis estsitalopraami plasmakontsentratsiooni mõõduka (ligikaudu 50%) suurenemiseni.
Estsitalopraami manustamine koos 400 mg tsimetidiiniga kaks korda ööpäevas (mõõdukalt tugev üldine ensüümide inhibiitor) viis estsitalopraami plasmakontsentratsiooni mõõduka (ligikaudu 70%) suurenemiseni. Estsitalopraami ja tsimetidiini koosmanustamisel soovitatakse olla ettevaatlik. Vajalikuks võib osutuda annuse kohandamine.
Seetõttu tuleb olla ettevaatlik ravimi kasutamisel koos CYP2C19 inhibeerijate (nt omeprasool, esomeprasool, flukonasool, fluvoksamiin, lansoprasool, tiklopidiin) või tsimetidiiniga. Samaaegsel ravil esinevaid kõrvaltoimeid tuleb jälgida ja vajaduse korral vähendada estsitalopraami annust (vt lõik 4.4).
Estsitalopraami toime teiste ravimite farmakokineetikale Estsitalopraam on ensüümi CYP2D6 inhibiitor. Ettevaatlik peab olema estsitalopraami manustamisel koos ravimitega, mis metaboliseeruvad põhiliselt nimetatud ensüümi vahendusel ja millel on kitsas terapeutiline indeks, nt flekainiid, propafenoon ja metoprolool (kasutamisel südamepuudulikkuse korral) või mõned kesknärvisüsteemi toimivad ravimid, mis metaboliseeruvad peamiselt CYP2D6 kaudu, nt antidepressandid, nagu desipramiin, klomipramiin ja nortriptülliin, või antipsühhootikumid, nagu risperidoon, tioridasiin ja haloperidool. Vajalik võib olla annuste kohandamine.
Samaaegne manustamine koos desipramiini või metoprolooliga viis mõlemal juhul nimetatud kahe CYP2D6 substraadi plasmakontsentratsiooni kahekordse suurenemiseni. In vitro uuringud on näidanud, et estsitalopraam võib põhjustada ka CYP2C19 nõrka inhibeerimist. CYP2C19 poolt metaboliseeritavate ravimite samaaegsel kasutamisel peab olema ettevaatlik.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Estsitalopraami kasutamise kohta raseduse ajal on vähe kliinilisi andmeid. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Ciraseti tohib raseduse ajal kasutada vaid äärmise vajaduse korral ja ainult pärast riski/kasu suhte hoolikat hindamist.
Kui ema kasutas Ciraseti raseduse hilisemas staadiumis, eriti viimasel trimestril, tuleb vastsündinuid jälgida. Raseduse ajal tuleb vältida ravi järsku katkestamist.
Pärast selektiivsete serotoniini/noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite kasutamist raseduse hilisemas staadiumis võivad vastsündinutel tekkida järgmised sümptomid: respiratoorne distress, tsüanoos, apnoe, krambid, ebastabiilne kehatemperatuur, toitumisraskused, oksendamine, hüpoglükeemia, hüpertoonia, hüpotoonia, hüperrefleksia, treemor, närvilisus, ärrituvus, letargia, pidev nutt, somnolentsus ja unehäired. Need sümptomid võivad olla tingitud nii serotoninergilistest toimetest kui ärajätunähtudest. Enamikul juhtudel ilmnevad tüsistused vahetult või varsti (< 24 tundi) pärast sünnitust. Epidemioloogilised andmed on näidanud, et selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite kasutamine raseduse ajal, eriti raseduse hilises staadiumis, võib suurendada riski püsiva pulmonaalse hüpertensiooni tekkeks vastsündinutel (Persistent Pulmonary Hypertension of the Newborn, PPHN). Oht avaldus ligikaudu 5 juhul 1000 rasedusest. Üldpopulatsioonis esineb 1…2 PPHN-i juhtu 1000 raseduse kohta.
Vaatlusandmed näitavad sünnitusjärgse hemorraagia kõrgenenud riski (vähem kui 2-kordne) pärast kokkupuudet SSRI-de/SNRI-dega kuu aja jooksul enne sünnitust (vt lõigud 4.4, 4.8).
Imetamine Arvatakse, et estsitalopraam eritub inimese rinnapiimaga. Seetõttu ei ole imetamine ravi ajal soovitatav.
Fertiilsus Andmed loomade kohta on näidanud, et tsitalopraam võib mõjutada sperma kvaliteeti (vt lõik 5.3).
Mõnede SSRI-de inimestel kasutamise juhtude kirjeldused näitavad, et toime sperma kvaliteedile on pöörduv. Toimet inimese fertiilsusele ei ole seni täheldatud.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Kuigi estsitalopraamil ei ole leitud ebasoodsat mõju intellektuaalsele või psühhomotoorsele funktsioonile, võib iga psühhoaktiivne ravim mõjutada otsustusvõimet või oskusi. Patsiente tuleb hoiatada, et ravim võib mõjutada nende autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.
4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimeid esineb sagedamini esimesel või teisel ravinädalal, edasise ravi käigus nende intensiivsus ja esinemissagedus tavaliselt väheneb.
Kõrvaltoimete tabelkokkuvõte Allpool on organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi toodud kõrvaltoimed, mis on iseloomulikud selektiivsetele serotoniini tagasihaarde inhibiitoritele ning mida on kirjeldatud ka estsitalopraami puhul platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes või spontaansete turuletulekujärgsete teadetena. Esinemissagedused on saadud kliinilistest uuringutest; need ei ole platseebo suhtes kohandatud. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg- ajalt (≥ 1/1000 kuni ≤ 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni ≤ 1/1000), väga harv (≤ 1/10 000) või teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime Vere ja lümfisüsteemi häired Teadmata Trombotsütopeenia Immuunsüsteemi häired Harv Anafülaktiline reaktsioon Endokriinsüsteemi häired Teadmata ADH liignõristuse sündroom, hüperprolaktineemia Ainevahetus- ja toitumishäired Sage Söögiisu vähenemine, söögiisu suurenemine, Psühhiaatrilised häired Sage Ärevus, rahutus, ebatavalised unenäod, libiido Närvisüsteemi häired Väga sage Peavalu Silma kahjustused Aeg-ajalt Müdriaas, nägemishäired Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt Tinnitus Südame häired Aeg-ajalt Tahhükardia Vaskulaarsed häired Teadmata Ortostaatiline hüpotensioon Respiratoorsed, rindkere ja Sage Sinusiit, haigutamine mediastiinumi häired Aeg-ajalt Ninaverejooks Seedetrakti häired Väga sage Iiveldus Maksa ja sapiteede häired Teadmata Hepatiit, kõrvalekalded maksafunktsiooni testides
Naha ja nahaaluskoe Sage Suurenenud higistamine kahjustused Aeg-ajalt Urtikaaria, alopeetsia, lööve, sügelus Lihaste, luustiku ja sidekoe Sage Artralgia, müalgia kahjustused Neerude ja kuseteede häired Teadmata Kusepeetus Reproduktiivse süsteemi ja Sage Mehed: ejakulatsioonihäired, impotentsus rinnanäärme häired Aeg-ajalt Naised: metrorraagia, menorraagia Üldised häired ja Sage Väsimus, palavik manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt Turse 1 Neid kõrvaltoimeid on kirjeldatud selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite klassi kohta üldiselt. 2 Ravi ajal estsitalopraamiga või varsti pärast ravi lõpetamist on teatatud suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise juhtudest (vt lõik 4.4). 3 Sellest kõrvaltoimest on teatatud SSRI/SNRI rühma ravimite puhul (vt lõigud 4.4, 4.6). QT-intervalli pikenemine Ravimi turuletulekujärgsel perioodil on kirjeldatud QT-intervalli pikenemise ja ventrikulaarse arütmia, sh torsade de pointes'i juhte peamiselt naissoost, hüpokaleemiaga või juba olemasoleva QT-intervalli pikenemise või muu südamehaigusega patsientidel (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5, 4.9 ja 5.1).
Klassiefekt Epidemioloogilised uuringud, mis viidi peamiselt läbi patsientide hulgas vanusega 50 aastat ja vanemad, näitavad suurenenud luumurdude riski patsientidel, kes kasutavad selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid ja tritsüklilisi antidepressante. Selle riski mehhanism on teadmata.
Ravi lõpetamisel ilmnevad ärajätusümptomid Selektiivsete serotoniini/noradrenaliini tagasihaarde inhibiitoritega ravi (eriti järsu) lõpetamise korral tekivad sageli ärajätusümptomid. Kõige sagedamini kirjeldatud reaktsioonid on pearinglus, tundehäired (sh paresteesia ja elektrilöögi taoline tunne), unehäired (sh unetus ja elavad unenäod), agiteeritus või ärevus, iiveldus ja/või oksendamine, treemor, segasus, higistamine, peavalu, kõhulahtisus, südamepekslemine, emotsionaalne ebastabiilsus, ärrituvus ja nägemishäired. Üldiselt on need kõrvaltoimed kerged kuni mõõdukad ja taanduvad iseenesest, ent mõnedel patsientidel võivad need olla tugevalt väljendunud ja/või pikaajalised. Seetõttu soovitatakse siis, kui ravi estsitalopraamiga enam ei vajata, annust järk-järgult vähendada (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Toksilisus Estsitalopraami üleannustamise kohta on vähe kliinilisi andmeid ja paljudel juhtudel on tegemist teiste ravimite samaaegse üleannustamisega. Enamikul juhtudel on kirjeldatud kergeid sümptomeid või on sümptomid üldse puudunud. Harva on kirjeldatud surmaga lõppenud estsitalopraami üleannustamise juhtusid ainult estsitalopraami kasutamisel; enamasti on olnud tegemist teiste ravimite samaaegse üleannustamisega. Ainult estsitalopraami annused vahemikus 400...800 mg ei ole põhjustanud raskeid sümptomeid.
Sümptomid Estsitalopraami üleannustamise korral kirjeldatud sümptomid on põhiliselt seotud kesknärvisüsteemi (ulatudes pearinglusest, treemorist ja agiteeritusest harva serotoniinisündroomi, krampide ja koomani), seedetrakti (iiveldus/oksendamine) ja kardiovaskulaarsüsteemi (hüpotensioon, tahhükardia, QT-
intervalli pikenemine ja südame rütmihäired) ning elektrolüütide/vedeliku tasakaaluhäiretega (hüpokaleemia, hüponatreemia).
Ravi Spetsiifilist antidooti ei ole. Patsiendil tuleb vabastada hingamisteed ning tagada piisav hapniku juurdepääs ja hingamisfunktsioon. Kaaluda tuleb maoloputust ja aktiveeritud söe kasutamist. Maoloputust tuleb teha pärast ravimi suukaudset manustamist nii kiiresti kui võimalik. Südametöö jt elutähtsate näitajate jälgimine on soovitatav koos üldise toetava sümptomaatilise raviga.
Üleannustamise korral südame paispuudulikkuse/bradüarütmiatega patsientidel, samal ajal teisi QT-intervalli pikendavaid ravimeid kasutavatel või häirunud ainevahetusega patsientidel (nt maksakahjustuse korral) on soovitatav EKG jälgimine.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: antidepressandid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid ATC-kood: N06AB10
Toimemehhanism Estsitalopraam on selektiivne serotoniini (5-HT) tagasihaarde inhibiitor, millel on suur afiinsus esmase seondumiskoha suhtes. Ravim seondub ka allosteerilise retseptoriga serotoniini kandjal, mille suhtes tal on 1000 korda väiksem afiinsus.
Estsitalopraamil puudub või on madal afiinsus mitmesuguste retseptorite suhtes, sealhulgas 5-HT , 5- HT , dopamiini- (D - ja D -) retseptorid, alfa -, alfa -, beetaadrenoretseptorid, histamiini- (H -), M- 2 1 2 1 2 1 kolinergilised, bensodiasepiini- ja opioidretseptorid. 5-HT tagasihaarde inhibeerimine on ainus tõenäoline toimemehhanism, mis seletab estsitalopraami farmakoloogilisi ja kliinilisi toimeid. Farmakodünaamilised toimed Tervetel indiviididel läbi viidud topeltpimedas platseebokontrolliga EKG-uuringus muutus QTc võrreldes algväärtusega (Fridericia korrektsioon) 10 mg ööpäevase annuse korral 4,3 msek (90%-lised usalduspiirid: 2,2; 6,4) ja supraterapeutilise 30 mg ööpäevase annuse korral 10,7 msek (90%-lised usalduspiirid: 8,6; 12,8) (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5, 4.8 ja 4.9). Kliiniline efektiivsus Depressioon Kolmes platseebokontrolliga lühiajalises (8-nädalases) topeltpimedas uuringus neljast osutus estsitalopraam efektiivseks depressiooni ravis. Pikaajalises retsidiivi vältimise uuringus randomiseeriti 274 patsienti, kes olid saavutanud ravivastuse esialgse 8-nädalase avatud ravifaasi jooksul estsitalopraamiga annuses 10 või 20 mg ööpäevas, jätkama estsitalopraami kasutamist samas annuses või saama platseebot kuni 36 nädala vältel. Selles uuringus oli estsitalopraamravi jätkanud patsientidel märkimisväärselt pikem aeg retsidiivi tekkeni järgneva 36 nädala jooksul võrreldes platseebot saanud patsientidega.
Sotsiaalärevushäire Estsitalopraami tõhusus sotsiaalärevushäire korral leidis tõestust kõigis kolmes lühiajalises (12- nädalases) uuringus ja ravile reageerinud patsientidel läbiviidud 6-kuulises retsidiivi vältimise uuringus. 24-nädalases annuse leidmise uuringus on näidatud 5, 10 ja 20 mg estsitalopraami efektiivsust.
Generaliseerunud ärevushäire
Estsitalopraam annustes 10 ja 20 mg ööpäevas oli efektiivne kõigis neljas platseebokontrolliga uuringus.
Kolme sarnase ülesehitusega uuringu koondandmete põhjal, mis hõlmasid 421 estsitalopraamiga ravitud ja 419-t platseeborühma patsienti, oli ravile reageerinuid vastavalt 47,5% ja 28,9%; ravile mittereageerinuid oli 37,1% ja 20,8%. Püsivat toimet täheldati alates 1. nädalast.
Estsitalopraami 20 mg ööpäevase annuse efektiivsuse säilimist näidati 24- kuni 76-nädalases randomiseeritud, efektiivsuse säilimise uuringus 373 patsiendil, kes olid ravile reageerinud esialgse 12-nädalase avatud raviperioodi jooksul.
Obsessiiv-kompulsiivne häire Randomiseeritud topeltpimedas kliinilises uuringus oli estsitalopraam annuses 20 mg ööpäevas Y- BOCS-i üldskoori osas 12 nädala pärast platseebost erinev. 24 nädala möödudes olid estsitalopraami 10 ja 20 mg ööpäevased annused platseebost efektiivsemad.
Retsidiivi vältimine leidis tõestust estsitalopraami 10 ja 20 mg ööpäevaste annuste kasutamisel patsientidel, kes olid reageerinud estsitalopraamravile 16-nädalase avatud perioodi jooksul ning osalenud 24-nädalases randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga perioodis.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine Toimeaine imendumine on peaaegu täielik ega sõltu söögiaegadest. Pärast korduvat manustamist on keskmine maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks kuluv aeg (keskmine T ) 4 tundi. Nagu ka ratseemilisel tsitalopraamil, on estsitalopraami eeldatav absoluutne biosaadavus ligikaudu 80%. Jaotumine Jaotusruumala (V /F) pärast suukaudset manustamist on ligikaudu 12…26 l/kg. Estsitalopraami ja d,β tema põhimetaboliitide seonduvus plasmavalkudega on alla 80%. Biotransformatsioon Estsitalopraam metaboliseerub maksas demetüülitud ja didemetüülitud metaboliitideks. Mõlemad on farmakoloogiliselt aktiivsed. Alternatiivselt võib lämmastik oksüdeeruda, mille puhul moodustub N- oksiidmetaboliit. Nii toimeaine kui ka metaboliidid erituvad osaliselt glükuroniididena. Pärast ravimi korduvat manustamist on demetüül- ja didemetüülmetaboliitide keskmised kontsentratsioonid tavaliselt vastavalt 28...31% ja < 5% estsitalopraami kontsentratsioonist. Estsitalopraami biotransformatsiooni demetüülmetaboliidiks vahendab peamiselt CYP2C19. On võimalik, et teatud määral osalevad selles ka ensüümid CYP3A4 ja CYP2D6. Eritumine Eliminatsiooni poolväärtusaeg (t ) pärast ravimi korduvat suukaudset manustamist on ligikaudu 30 tundi ja oraalne plasma kliirens (Cl ) ligikaudu 0,6 l/min. Põhimetaboliitidel on oluliselt pikem poolväärtusaeg. Estsitalopraami ja tema põhimetaboliitide eliminatsioon toimub nii maksa (metaboliseerumine) kui ka neerude kaudu, kusjuures suurem osa manustatud annusest eritub metaboliitidena uriiniga. Lineaarsus Ravimi farmakokineetika on lineaarne. Püsikontsentratsioon plasmas saabub ligikaudu 1 nädala jooksul. 10 mg ööpäevase annuse korral on keskmine püsikontsentratsioon 50 nmol/l (vahemikus 20…125 nmol/l). Eakad (> 65 eluaastat) Eakatel patsientidel on estsitalopraami eliminatsioon aeglasem kui noorematel patsientidel. Süsteemne ekspositsioon (AUC) on eakatel ligikaudu 50% suurem kui noortel tervetel vabatahtlikel (vt lõik 4.2).
Maksakahjustus Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh’ aste A ja B) oli estsitalopraami poolväärtusaeg ligikaudu kaks korda pikem ning ekspositsioon ligikaudu 60% suurem kui normaalse maksafunktsiooniga patsientidel (vt lõik 4.2).
Neerukahjustus Neerufunktsiooni häirega [kreatiniini kliirens (CL ) 10...53 ml/min] patsientidel on ratseemilise tsitalopraami puhul täheldatud pikemat poolväärtusaega ja plasmakontsentratsiooni vähest suurenemist. Metaboliitide plasmakontsentratsioone ei ole uuritud, kuid need võivad olla suurenenud (vt lõik 4.2). Polümorfism On täheldatud, et CYP2C19 väikese aktiivsusega isikutel ehk nn aeglastel metaboliseerijatel on estsitalopraami plasmakontsentratsioon kaks korda kõrgem kui nn kiiretel metaboliseerijatel. CYP2D6 aktiivsus ei mõjutanud aeglastel metaboliseerijatel oluliselt plasmakontsentratsiooni (vt lõik 4.2).
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Estsitalopraamiga ei ole läbi viidud kõiki tavapäraseid prekliinilisi uuringuid, sest rottide ühendatud toksikokineetilistes ja toksikoloogilistes uuringutes estsitalopraami ning tsitalopraamiga saadi sarnased tulemused. Seetõttu võib kõik tsitalopraami kohta saadud andmed üle kanda estsitalopraamile.
Rottide võrdlevates toksikoloogilistes uuringutes põhjustasid estsitalopraam ja tsitalopraam pärast mõnenädalast ravi üldtoksiliste annustega kardiotoksilisust, sh südame paispuudulikkust. Kardiotoksilisus korreleerus pigem maksimaalse plasmakontsentratsiooni kui süsteemse ekspositsiooni (AUC) väärtustega. Maksimaalse plasmakontsentratsiooni väärtused toime puudumisel olid palju (8 korda) suuremad kui kliinilisel kasutamisel, samal ajal kui estsitalopraami AUC oli vaid 3…4 korda suurem kui kliinilisel kasutamisel. Tsitalopraami puhul olid S-enantiomeeri AUC väärtused 6…7 korda suuremad kui kliinilisel kasutamisel. Need leiud on arvatavasti seotud ravimi toimega biogeensetele amiinidele, olles sekundaarsed primaarsetele farmakoloogilistele toimetele, mille tagajärjel ilmnevad hemodünaamilised toimed (koronaarse verevarustuse vähenemine) ja isheemia. Rottidel täheldatud kardiotoksilisuse täpne mehhanism ei ole siiski teada. Tsitalopraami kliinilise kasutamise kogemus ja kliiniliste uuringute andmed estsitalopraami kohta ei näita, et nimetatud leidudel oleks kliinilist tähtsust. Pärast rottide pikaajalist ravi estsitalopraami ja tsitalopraamiga on täheldatud fosfolipiidide sisalduse suurenemist teatud kudedes, nt kopsudes, munandimanustes ja maksas. Munandimanuste ja maksa leide täheldati ekspositsiooni väärtuste puhul, mis olid sarnased inimesel saavutatuga. See toime oli ravi lõpetamisel mööduv. Fosfolipiidide kogunemist (fosfolipidoosi) loomadel on täheldatud seoses paljude katioon-amfifiilsete ravimitega. Fenomeni kliiniline tähtsus inimesele ei ole teada.
Arengutoksilisuse uuringus rottidel täheldati embrüotoksilisi toimeid (loote vähenenud kaaluiive ja pöörduv hilinenud luustumine) suuremate AUC väärtuste puhul kui kliinilisel kasutamisel. Väärarendite esinemissageduse suurenemist ei leitud. Pre- ja postnataalsed uuringud näitasid elulemuse vähenemist imetamisperioodil suuremate AUC väärtuste puhul kui kliinilisel kasutamisel.
Andmed loomade kohta on näidanud, et tsitalopraam kutsub esile fertiilsus- ja tiinusindeksi languse, pesastumiste arvu vähenemise ning ebanormaalse sperma tekke vaid inimesel kasutatavate annuste märkimisväärsel ületamisel. Estsitalopraami seda aspekti käsitlevad andmed loomade kohta puuduvad.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu: laktoosmonohüdraat mikrokristalliline tselluloos naatriumkroskarmelloos hüpromelloos magneesiumstearaat kolloidne veevaba ränidioksiid
Tableti kate: hüpromelloos makrogool 6000 titaandioksiid (E171) talk
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat
HDPE pudel Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist: 6 kuud.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
HDPE pudel Pärast HDPE pudeli esmast avamist: Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
OPA-Al-PVC/Al-blisterpakend pappkarbis 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 56 × 1, 60, 60 × 1, 90, 98, 98 × 1, 100, 100 × 1, 200 ja 500 õhukese polümeerikattega tabletti.
HDPE pudel PP keeratava niiskust imava korgiga 28, 30, 56, 60, 98, 100 ja 250 õhukese polümeerikattega tabletti
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana
Sloveenia
8. MÜÜGILOA NUMBER
746911
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 10.06.2011 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 14.09.2016
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Märts 2026