Artikli sisukord
süste-/infusioonilahus (150mg 1ml)
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekri.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekri.
Infolehe sisukord:
1. Mis ravim on Clindamycin-MIP 150 mg/ml ja milleks seda kasutatakse
Clindamycin-MIP 150 mg/ml on antibiootikum parenteraalseks manustamiseks.
Näidustused Klindamütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid: luude ja liigeste infektsioon, naha ja pehmete kudede infektsioon, periodontaalinfektsioon, pneumoonia, kopsuabstsess, vaagnapiirkonna infektsioon naistel.
2. Mida on vaja teada enne Clindamycin-MIP-i 150 mg/ml kasutamist
Clindamycin-MIP-i 150 mg/ml ei tohi kasutada
- kui olete klindamütsiini, linkomütsiini või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus
6) suhtes allergiline.
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Clindamycin-MIP 150 mg/ml
- kui teil esinevad maksa- või neerutalitluse häired.
- kui teil esinevad neuromuskulaarse ülekande häired (nt myasthenia gravis: haiguslik lihasnõrkus;
Parkinsoni tõbi: niinimetatud värihalvatus).
- kui olete varem põdenud seedetrakti haigusi (nt jämesoolepõletikku).
- kui teil tekib ravi ajal kõhulahtisus.
- kui teil on teadaolev penitsilliiniallergia (teatud tingimustel võivad teil tekkida allergilised
reaktsioonid ka klindamütsiini suhtes).
Pikaajalise ravi korral (mis kestab üle kolme nädala) tuleb regulaarselt kontrollida verepilti ning maksa- ja neerutalitlust.
Esineda võivad ägedad neeruhäired. Andke oma arstile teada kõigist ravimitest, mida võtate praegu, ja kas teil on probleeme neerudega. Kui teil esineb uriinierituse vähenemine, vedelikupeetus, mis põhjustab säärte, pahkluupiirkonna või jalalabade turset, raskendatud hingamine või iiveldus, pöörduge otsekohe oma arsti poole.
Klindamütsiini pikaajaline ja korduv manustamine võib viia naha ja limaskestade infitseerumiseni mikroobidega, mille vastu Clindamycin-MP 150 mg/ml ei ole toimiv, samuti pärmseente
kolonisatsioonini (Blastomyces).
Clindamycin-MIP 150 mg/ml ei tohi kasutada hingamisteede ägedate viirusinfektsioonide raviks.
Clindamycin–MIP 150 mg/ml ei sobi ajukelmepõletiku raviks, kuna klindamütsiini kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus (pea- ja seljaajuvedelik) ei ole piisavalt kõrge.
Kasutamine koos teiste ravimitega Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Clindamycin–MIP 150 mg/ml ei tohi kombineerida makroliidantibiootikumidega (nt erütromütsiiniga), kuna sellisel juhul ei saa välistada vastastikust toime vähendamist.
Esineb mikroobide ristresistentsus klindamütsiini, Clindamycin–MIP 150 mg/ml toimeaine, ja linkomütsiini sisaldavate ravimite suhtes.
Clindamycin–MIP 150 mg/ml võib oma neuromuskulaarset ülekannet blokeerivate omaduste tõttu tugevdada lihasrelaksantide (lihaseid lõõgastavate ravimite) toimet (nt eeter, tubokurariin, pankurooniumhalogeniid). Sellel võivad operatsiooni käigus olla ootamatud, eluohtlikud tagajärjed.
Järgmised ravimid ei sobi kokku Clindamycin–MIP 150 mg/ml-ga, mistõttu neid ei tohi omavahel segada: ampitsilliin, fenütoiinnaatrium, barbituraadid, aminofülliin, kaltsiumglükonaat ja magneesiumsulfaat. Kui mõnda nimetatud ravimitest tuleb manustada parenteraalselt klindamütsiinravi ajal, peab süsted/infusioonid manustama eraldi.
Varfariini või sarnaste ravimitega (kasutatakse vere vedeldamiseks) kooskasutamisel võivad teil tekkida verejooksud. Teie arst võib vajalikuks pidada vere hüübimise kontrollimiseks võtta regulaarselt vereanalüüse.
Rasedus ja imetamine Enne ravimi kasutamist raseduse või rinnaga toitmise ajal tuleb hoolikalt kaaluda riski ja kasu suhet. Seniste inimestega läbi viidud uuringute põhjal ei ole teateid loote väärarengute tekkest klindamütsiini kasutamise tagajärjel. Rinnapiima saavatel imikutel võib tekkida sensibilisatsioon (ülitundlikkus), kõhulahtisus ja limaskestadel pärmseente (Blastomyces) kolonisatsioon. Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Clindamycin–MIP 150 mg/ml ei mõjuta autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.
Clindamycin-MIP 150 mg/ml sisaldab bensüülalkoholi Ravim sisaldab 9 mg bensüülalkoholi ühe ml lahuse kohta. Bensüülalkohol võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Bensüülalkoholi on seostatud tõsise kõrvaltoime tekkeriskiga, mille korral esinevad hingamisprobleemid väikelastel (nn „õhupuudussündroom“). Ravimit Clindamycin-MIP 150 mg/ml tohib seetõttu kasutada vastsündinutel (kuni 4 nädala vanused) vaid arsti soovitusel. Väikelastel (alla 3 aasta vanustel) tohib ravimit Clindamycin-MIP 150 mg/ml kasutada kuni üks nädal (suurema kumuleerumise ohu tõttu). Organismi võib koguneda suur kogus bensüülalkoholi, mis võib põhjustada kõrvalmõjusid (nn „metaboolne atsidoos“). Sellega tuleb arvestada ka rasedatel ja imetavatel naistel ning maksa- ja neeruhaigustega patsientidel.
Clindamycin-MIP 150 mg/ml sisaldab naatriumi Ravim sisaldab 12 mg naatriumi (söögisoola peamine koostisosa) ühe ml lahuse kohta. 2 ml viaal sisaldab 24 mg naatriumi. See on võrdne 1,2%-ga naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanutel. 4 ml viaal sisaldab 48 mg naatriumi. See on võrdne 2,4%-ga naatriumi maksimaalsest soovitatud
ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanutel. 6 ml viaal sisaldab 72 mg naatriumi. See on võrdne 3,6%-ga naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanutel.
3. Kuidas Clindamycin-MIP-i 150 mg/ml kasutada
Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Tavalised annused Täiskasvanud ja üle 14-aastased noorukid: 600...900 mg lihasesse või veeni 3 korda ööpäevas (vt Manustamisviis).
Lastele vanuses üle 4 nädala kuni 14 aastat on haiguse raskusest ja lokalisatsioonist sõltuvalt klindamütsiini veenisisene annus 20...40 mg kg kehakaalu kohta, mis manustatakse 3...4 üksikannusena. Bensüülalkoholi sisalduse tõttu ei soovitata Clindamycin-MIP 150 mg/ml kasutada vastsündinutel ning alla 3-aastastel lastel mitte kauem kui üks nädal (vt lõik 2).
Annustamise erijuhised Annustamine maksakahjustuse korral Raske maksakahjustuse korral on pikenenud klindamütsiini eliminatsiooni poolväärtusaeg (näitaja, mis iseloomustab metabolismi maksas). Reeglina ei ole annuse vähendamine vajalik, kui Clindamycin–MIP 150 mg/ml manustatakse 8-tunniste intervallide järel. Kuid raske maksapuudulikkusega (raske maksafunktsiooni häirega) patsientidel tuleb kontrollida ravimi plasmakontsentratsiooni (klindamütsiini kontsentratsiooni veres). Vastavalt saadud tulemusele võib osutuda vajalikuks annuse vähendamine või manustamisintervalli pikendamine.
Annustamine neerukahjustuse korral Neerukahjustuse korral on samuti pikenenud klindamütsiini eliminatsiooni poolväärtusaeg (näitaja, mis iseloomustab neerufunktsiooni), kuid annuse vähendamine ei ole vajalik kerge ja keskmise raskusega neerufunktsiooni häirete korral. Raske neerupuudulikkusega (raske neerufunktsiooni häirega) või anuuriaga (uriinierituse puudumine) patsientidel tuleb aga kontrollida ravimi plasmakontsentratsiooni (klindamütsiini kontsentratsiooni veres). Vastavalt saadud tulemusele võib osutuda vajalikuks annuse vähendamine või teise võimalusena manustamisintervalli pikendamine 8 või isegi 12 tunnini. Annustamine hemodialüüsi korral (nn „kunstneer“) Klindamütsiin ei ole hemodialüüsitav. Seetõttu ei ole vajalik lisaannuse manustamine enne ega pärast dialüüsi.
Manustamisviis Klindamütsiini süstitakse lihasesse või manustatakse tilkinfusioonina veeni. Clindamycin–MIP 150 mg/ml ei tohi mingil juhul süstida veeni lahjendamata kujul. Pärast lahjendamist manustatakse seda veeni tilkinfusioonina.
Lihasesisese manustamise korral ei tohi klindamütsiini üksikannus ületada 600 mg.
Veenisiseseks infusiooniks tuleb lahust lahjendada nii, et selle kontsentratsioon ei ületaks 12 mg klindamütsiini 1 ml lahuse kohta, vastavalt 50 ml Clindamycin–MIP 150 mg/ml. Infusioonikiirus ei tohi ületada 30 mg minutis (2,5 ml/min). Üksikinfusioonina ei tohi klindamütsiini manustada üle 1200 mg tunnis.
Infusioonilahuse valmistamiseks võib kasutada süstevett, glükoosilahust (5 %), Ringeri laktaadilahust ja füsioloogilist lahust. Nõuetekohase valmistamise korral võib infusioonilahust toatemperatuuril säilitada kuni 24 tundi.
Ravi kestus Ravi kestus sõltub haiguse vormist ja kulust.
Kui te kasutate Clindamycin-MIP-i 150 mg/ml rohkem, kui ette nähtud Seni ei ole üleannustamisnähtusid täheldatud. Hemodialüüs (nn „kunstneer”) ja peritoneaaldialüüs (kõhuõõne loputamine) ei ole efektiivsed. Spetsiifiline antidoot puudub.
Kui te lõpetate Clindamycin-MIP-i 150 mg/ml kasutamise Kõrvaltoimete ilmnemisel ütleb arst, milliseid vastuabinõusid rakendada ja kas kõne alla tuleb mõne teise ravimi kasutamine ravi jätkamiseks.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Teatage otsekohe oma arstile, kui teil tekib: vedelikupeetus, mis tekitab säärte, pahkluupiirkonna või jalalabade turset, raskendatud hingamist või iiveldust.
Kõrvaltoimete hindamiseks kasutatakse tavaliselt järgimisi esinemissagedusi:
Väga sage: rohkem kui ühel ravi saanud Sage: vähem kui ühel ravi saanud patsiendil 10- patsiendil 10-st st, kuid rohkem kui ühel ravi saanud patsiendil Aeg-ajalt: vähem kui ühel ravi saanud patsiendil Harv: vähem kui ühel ravi saanud patsiendil 100-st, kuid rohkem kui ühel ravi saanud 1000-st, kuid rohkem kui ühel ravi saanud patsiendil 1000-st patsiendil 10 000-st Väga harv: vähem kui ühel ravi saanud patsiendil 10 000-st, sealhulgas üksikjuhud
Kõrvaltoimed
Vere- ja lümfisüsteemi häired: harva mööduv neutropeenia (leukopeenia), granulotsütopeenia ja eosinofiilia, samuti on teatatud agranulotsütoosi ja trombotsütopeenia juhtudest (erinevate valgevereliblede ja vereliistakute arvu vähenemine), kuid otsest põhjuslikku seost klindamütsiini manustamisega ei ole tuvastatud.
Immuunsüsteemi häired: harva on esinenud anafülaktilisi ja anafülaktoidseid (ülitundlikkus-) reaktsioone. Väga harva on kirjeldatud Quincke ödeemi, ravimipalavikku. Sellist tüüpi reaktsioonid tekivad mõnikord juba pärast ravimi esmakordset manustamist. Anafülaktilise šoki tekkimisel tuleb klindamütsiin ära jätta ning anda kohe vajalikku esmaabi (nt antihistamiinikumid, glükokortikosteroidid, sümpatomimeetikumid, vajadusel kunstlik ventilatsioon). Harva on kirjeldatud ülitundlikkust bensüülalkoholi suhtes.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: ravi ajal on täheldatud makulopapulaarset löövet, sügelust ja nõgestõbe. Kõige sagedamini on esinenud kerge või keskmise raskusastmega üldist leetritesarnast nahapunetust. Harvadel juhtudel on klindamütsiiniga seostatud multiformse erüteemi teket, mis sarnanes Stevensi-Johnsoni sündroomile (raske nahareaktsioon). Esinenud on sügelust, tupepõletikku ja harvadel juhtudel eksfoliatiivset dermatiiti (raskekujuline nahapõletik). Müügiloa saamise järgselt on harva täheldatud toksilist epidermaalset nekrolüüsi (raske nahareaktsioon).
Närvisüsteemi häired: väga harv: maitse ja lõhna muudatused. Südame häired: kiire veenisisese manustamise järgselt on harvadel juhtudel esinenud kardiopulmonaalset (südame-kopsutalitluse) seiskust ja vererõhu langust.
Vaskulaarsed häired: veenisisesel manustamisel on täheldatud tromboflebiidi (trombist tingitud veenipõletiku) teket. Neid kõrvaltoimeid saab vähendada, kui süstida ravimit võimalikult sügavale lihasesse ja vältida püsiva veenisisese kateetri paigaldamist.
Seedetrakti häired: kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Üksikjuhtudel on kirjeldatud pseudomembranoosse koliidi teket ravi ajal. Sõltuvalt näidustusest tuleb kaaluda ravi katkestamist ning alustada koheselt ravi spetsiifiliste kliiniliselt efektiivsete antibiootikumide/kemoterapeutikumidega. Vastunäidustatud on soolemotoorikat (peristaltikat) pärssivate ravimite kasutamine.
Maksa ja sapiteede häired: harva naha kollasus ning kõrvalekalded maksafunktsiooni testides. Üksikjuhtudel on tekkinud mööduv maksapõletik (hepatiit) koos sapipaisust põhjustatud nahakollasusega.
Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused: Üksikutel juhtudel on tekkinud liigesvalu, liigeste turse.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: Pärast lihasesisest süstimist tekivad süstekohas sageli sellised sümptomid, nagu ärritus, valu, kõvastumus ja steriilne abstsess (koe veeldumine). Pärast Clindamycin–MIP 150 mg/ml veeniinfusiooni on sageli täheldatud valu ja veenipõletikku, millega kaasneb verehüübe teke (tromboflebiit).
Kiire veenisisene manustamine võib aeg-ajalt põhjustada talumatuse reaktsioone, nagu kuumatunne, iiveldus ja tõsised südame-veresoonkonna sümptomid (nt hüpotensioon ja südameseiskus). Seetõttu ei tohi Clindamycin–MIP 150 mg/ml veeni süstida, vaid seda tuleb manustada aeglase veeniinfusioonina. Enne veeniinfusiooni tuleb Clindamycin–MIP 150 mg/ml lahjendada.
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Clindamycin-MIP-i 150 mg/ml säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Hoida temperatuuril kuni 25°C, originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril kuni 25°C.
Kui pakendi avamise/preparaadi manustamiskõlblikuks muutmise/ lahjendamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Clindamycin-MIP 150 mg/ml sisaldab
Toimeaine on klindamütsiin.
1 ml süste- või infusioonilahust sisaldab 178,2 mg klindamütsiin-2-divesinikfosfaati, mis vastab 150 mg klindamütsiinile.
2 ml viaal: sisaldab 356,4 mg klindamütsiin-2-divesinikfosfaati, mis vastab 300 mg
4 ml viaal: sisaldab 712,8 mg klindamütsiin-2-divesinikfosfaati, mis vastab 600 mg
6 ml viaal: sisaldab 1069,2 mg klindamütsiin-2-divesinikfosfaati, mis vastab 900 mg
Teised koostisosad on bensüülalkohol (9 mg/ml), dinaatriumedetaat, naatriumhüdroksiid, süstevesi.
Kuidas Clindamycin-MIP 150 mg/ml välja näeb ja pakendi sisu Süste- või infusioonilahus lihasesiseseks süstimiseks või veeniinfusiooni teel manustamiseks. 2 ml, 4 ml, 6 ml klaasviaalid, 1 või 5 viaali pakendis.
Müügiloa hoidja ja tootja MIP Pharma GmbH Kirkeler Strasse 41 66440 Blieskastel-Niederwürzbach Saksamaa
MIP Pharma GmbH Mühlstrasse 50 66386 St. Ingbert Saksamaa
Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2021.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Clindamycin-MIP 150 mg/ml, süste- või infusioonilahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Süste- või infusioonilahus viaalis sisaldab 150 mg/ml klindamütsiini. INN. Clindamycinum
300 mg: 2 ml viaal sisaldab 356,4 mg klindamütsiin-2-divesinikfosfaati, mis vastab 300 mg klindamütsiinile.
600 mg: 4 ml viaal sisaldab 712,8 mg klindamütsiin-2-divesinikfosfaati, mis vastab 600 mg klindamütsiinile.
900 mg: 6 ml viaal sisaldab 1069,2 mg klindamütsiin-2-divesinikfosfaati, mis vastab 900 mg klindamütsiinile.
Teadaolevat toimet omavad abiained: Üks ml lahust sisaldab 9 mg bensüülalkoholi ja 12 mg naatriumi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süste- või infusioonilahus.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Klindamütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid: luude ja liigeste infektsioon, naha ja pehmete kudede infektsioon, periodontaalinfektsioon, pneumoonia, kopsuabstsess, vaagnapiirkonna infektsioon naistel. Antimikroobsete ravimite määramisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.
Kliiniliselt oluline toimespekter: Bacteroides, Bacteroides fragilis (esineb resistentseid tüvesid), Clostridium perfringens, Porphyromonas, Prevotella, Staphylococcus aureus (välja arvatud metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus ), Streptococcus (välja arvatud penitsilliinresistentne Streptococcus pneumoniae ).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud ja üle 14-aastased noorukid: 600...900 mg i.v, i.m 3 korda ööpäevas (vt Manustamisviis). Lapsed vanuses üle 4 nädala kuni 14 aastat: sõltuvalt infektsiooni raskusest ja lokalisatsioonist 20…40 mg klindamütsiini kg kehakaalu kohta veenisiseselt, jagatuna 3…4 üksikannuseks. Bensüülalkoholi sisalduse tõttu ei soovitata Clindamycin-MIP 150 mg/ml süstelahust kasutada vastsündinutel ning alla 3-aastastel lastel mitte kauem kui üks nädal (vt lõik 4.4).
Annustamine maksapuudulikkuse korral Raske maksapuudulikkuse korral on ravimi poolväärtusaeg pikenenud. Kui klindamütsiini manustatakse iga 8 tunni tagant, ei ole annuse vähendamine tavaliselt vajalik. Raske maksapuudulikkuse korral tuleb kontrollida ravimi plasmakontsentratsiooni ning vajadusel vähendada annust või valida pikem manustamisintervall.
Annustamine neerupuudulikkuse korral Neerufunktsiooni häirete korral ravimi poolväärtusaeg pikeneb, kuid kerge ja keskmise raskusega neerupuudulikkuse korral ei ole annuse vähendamine vajalik. Raske neerupuudulikkuse või anuuria korral tuleb kontrollida ravimi plasmakontsentratsiooni ning vajadusel vähendada annust või valida pikem manustamisintervall (8...12 tundi).
Annustamine hemodialüüsi korral Klindamütsiin ei ole hemodialüüsitav. Seetõttu ei ole vajalik lisaannuse manustamine enne või pärast dialüüsi.
Manustamisviis Klindamütsiini võib süstida lihasesse (sügav injektsioon) või manustada veeniinfusioonina. Clindamycin-MIP 150 mg/ml süstelahust ei tohi mingil juhul manustada veeni lahjendamata kujul! Lihasesse ei tohi korraga manustada üle 600 mg klindamütsiini. Enne veenisisest manustamist tuleb lahus lahjendada kontsentratsioonini, mis ei ületa 12 mg/ml (see vastab 25 ml lahustile 2 ml viaali, 50 ml 4 ml viaali ja 75 ml 6 ml viaali kohta). Sobivad lahustid on järgmised: süstevesi, glükoosilahus (5 %), füsioloogiline lahus ja Ringeri laktaatlahus (vt 6.2). Infusioonikiirus ei tohi ületada 30 mg/min. Ühekordse infusiooniga ei tohi manustada üle 1200 mg/tunnis.
4.3 Vastunäidustused
Clindamycin-MIP 150 mg/ml süstelahus on vastunäidustatud teadaoleva ülitundlikkuse korral klindamütsiini või linkomütsiini (ristuva allergia oht) või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Klindamütsiini süstelahus sisaldab bensüülalkoholi, mis võib põhjustada enneaegsel vastsündinul "hingeldamise sündroomi". Süstelahus on vastunäidustatud kuni 3-aastastele lastele. Klindamütsiinfosfaati ei tohi veeni süstida lahustamata boolusena, vaid tuleb manustada infusioonina vähemalt 10…60 minuti vältel (vt lõik 4.2).
Klindamütsiin võib olla efektiivne alternatiivravim penitsilliiniallergiaga patsientidele. Samas tuleb kõigi allergia eelsoodumusega patsientide puhul arvestada ülitundlikkusreaktsioonide tekke võimalusega.
Pikaajalise (üle 3 nädala kestva) ravi korral tuleb perioodiliselt kontrollida neeru- ja maksafunktsiooni. Harva on teatatud ägedast neerukahjustusest, sealhulgas ägedast neerupuudulikkusest. Neerufunktsiooni häiretega või samaaegselt nefrotoksilisi ravimeid saavatel patsientidel tuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimist (vt lõik 4.8).
Klindamütsiini tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kellel esinevad neuromuskulaarse ülekande häired (nt myasthenia gravis ja Parkinsoni tõbi) või kes on põdenud seedetrakti haigusi (nt koliiti).
Klindamütsiini pikaajalise ja korduva manustamise tulemusena võivad ilmneda superinfektsioonid ning samuti resistentsete mikroorganismide või pärmseente kolonisatsioon nahal ja limaskestadel.
Clostridium difficile’ga seotud kõhulahtisusest (CDAD) on teatatud peaaegu kõigi antibiootikumide, sealhulgas klindamütsiini kasutamisel, ja selle raskusaste võib ulatuda kergest kõhulahtisusest kuni fataalse koliidini. Ravi antibakteriaalsete ravimitega muudab käärsoole normaalset floorat, mis viib C. difficile ülemäärase kasvuni. C. difficile toodab A- ja B-toksiine, mis aitavad kaasa CDAD tekkimisele. Hüpertoksiini tootvad C. difficile tüved põhjustavad suurenenud haigestumust ja suremust, sest need infektsioonid võivad olla resistentsed antimikroobsele ravile ja võivad vajada kolektoomiat. CDAD-ile tuleb mõelda kõigi patsientide puhul, kellel esineb pärast antibiootikumide kasutamist kõhulahtisus. Vajalik on tähelepanelik anamneesi võtmine, sest on teatatud CDAD esinemisest enam kui kaks kuud pärast antibakteriaalsete ravimite kasutamist. Kõhulahtisuse kergematel juhtudel piisab tavaliselt ravimi kasutamise lõpetamisest. Keskmiste ja raskete juhtude korral tuleb patsiendile vajadusel manustada vedelikke, elektrolüüte ja valguasendajaid ning määrata Clostridium difficile koliidi raviks sobiv antibiootikum.
Klindamütsiini ei tohi manustada hingamisteede ägedate viirusinfektsioonide raviks.
Kuna tserebrospinaalvedelikus ei saavutata klindamütsiini terapeutilisi kontsentratsioone, ei kasutata seda meningiidi raviks.
Clindamycin-MIP 150 mg/ml sisaldab bensüülalkoholi Bensüülalkohol võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Bensüülalkoholi on seostatud tõsise kõrvaltoime tekkeriskiga, mille korral esinevad hingamisprobleemid väikelastel (nn „õhupuudussündroom“). Ravimit Clindamycin-MIP 150 mg/ml tohib seetõttu kasutada vastsündinutel (kuni 4 nädala vanused) vaid pärast põhjalikku riskide ja kasu hindamist. Väikelastel (alla 3 aasta vanustel) tohib ravimit Clindamycin-MIP 150 mg/ml kasutada kuni üks nädal (suurema akumulatsiooniohu tõttu). Organismi võib koguneda suur kogus bensüülalkoholi, mis võib põhjustada kõrvalmõjusid (nn „metaboolne atsidoos“). Sellega tuleb arvestada ka rasedatel ja imetavatel naistel ning maksa- ja neeruhaigustega patsientidel.
Clindamycin-MIP 150 mg/ml sisaldab naatriumi 2 ml viaal sisaldab 24 mg naatriumi, mis on võrdne 1,2%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g. 4 ml viaal sisaldab 48 mg naatriumi, mis on võrdne 2,4%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g. 6 ml viaal sisaldab 72 mg naatriumi, mis on võrdne 3,6%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Klindamütsiini ei tohi kombineerida makroliidantibiootikumidega (nt erütromütsiiniga) nende antagonistliku toime tõttu, mida on täheldatud antibakteriaalse efektiivsuse osas in vitro.
Ristresistentsust on täheldatud klindamütsiini ja linkomütsiini vahel.
Klindamütsiinil on neuromuskulaarset ülekannet blokeeriv toime, mistõttu võib tugevneda lihasrelaksantide (nt eetri, tubokurariini ja pankurooniumhalogeniidi) toime. Sellel võivad operatsiooni ajal olla ootamatud, eluohtlikud tagajärjed.
Vitamiin K antagonistid Teatatud on suurenenud vere hüübimistestide (PT/INR) väärtustest ja/või verejooksudest patsientidel, keda on ravitud klindamütsiiniga kombinatsioonis vitamiin K antagonistidega (nt varfariin, atsenokumarool ja fluindioon). Seetõttu peab vitamiin K antagonistidega ravitavate patsientide hüübimisteste sageli kontrollima.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Klindamütsiin läbib platsentaarbarjääri. Pärast korduvat manustamist moodustas ravimi
kontsentratsioon amnionivedelikus ligikaudu 30 % ema veres leiduva ravimi kontsentratsioonist. Ravimi ohutust raseduse ajal ei ole kindlaks tehtud, mistõttu klindamütsiini tohib raseduse ajal kasutada ainult hädavajadusel. Klindamütsiin eritub rinnapiima (0,7…3,8 μg/ml). Ravi vajadusel tuleb rinnaga toitmine lõpetada. Rinnapiimatoidul vastsündinutel võib tekkida sensibilisatsioon, kõhulahtisus ja pärmseente vohamine.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Puudub toime autojuhtimise ja liikuvate mehhanismidega töötamise võimele.
4.8 Kõrvaltoimed
Vere- ja lümfisüsteemi häired: harva mööduv neutropeenia (leukopeenia), granulotsütopeenia ja eosinofiilia. On teatatud agranulotsütoosi ja trombotsütopeenia juhtudest, kuid otsest etioloogilist seost klindamütsiini manustamisega ei ole tuvastatud.
Immuunsüsteemi häired: harva on esinenud anafülaktilisi ja anafülaktoidseid reaktsioone. Väga harva on kirjeldatud Quincke ödeemi, ravimipalavikku. Sellist tüüpi reaktsioonid tekivad mõnikord juba pärast ravimi esmakordset manustamist. Anafülaktilise šoki tekkimisel tuleb klindamütsiin ära jätta ning anda kohe vajalikku esmaabi (nt antihistamiinikumid, glükokortikosteroidid, sümpatomimeetikumid, vajadusel kunstlik ventilatsioon). Harva on kirjeldatud ülitundlikkust bensüülalkoholi suhtes.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: ravi ajal on täheldatud makulopapulaarset löövet, sügelust ja nõgestõbe. Kõige sagedamini on esinenud kerge või keskmise raskusastmega generaliseerunud morbilliformset nahapunetust. Harvadel juhtudel on klindamütsiiniga seostatud multiformse erüteemi teket, mis sarnanes Stevensi-Johnsoni sündroomile. Esinenud on pruuritust, vaginiiti ja harvadel juhtudel eksfoliatiivset dermatiiti. Turuletulekujärgselt on harva täheldatud toksilist epidermaalset nekrolüüsi.
Närvisüsteemi häired: väga harv: maitse ja lõhna muudatused.
Südame häired: kiire veenisisese manustamise järgselt on harvadel juhtudel esinenud kardiopulmonaarset seiskust ja hüpotensiooni (vlt lõik 4.2).
Vaskulaarsed häired: veenisisesel manustamisel on täheldatud tromboflebiidi teket. Neid kõrvaltoimeid saab vähendada, kui süstida ravimit võimalikult sügavale lihasesse ja vältida püsiva veenisisese kateetri paigaldamist. Seedetraki häired: kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja diarröa (vt lõik 4.4), kapslite manustamisel ösofagiit ja ösofagaalhaavand, stomatiit ja glossiit. Üksikjuhtudel on kirjeldatud pseudomembranoosse koliidi teket ravi ajal (vt lõik 4.4). Sõltuvalt näidustusest tuleb kaaluda ravi katkestamist ning alustada koheselt ravi spetsiifiliste kliiniliselt efektiivsete antibiootikumide/kemoterapeutikumidega. Vastunäidustatud on peristaltikat pärssivate ravimite kasutamine.
Maksa ja sapiteede häired: harva naha kollasus ning kõrvalekalded maksafunktsiooni testides. Üksikjuhtudel on tekkinud mööduv hepatiit koos kolestaatilise ikterusega.
Neerude ja kuseteede häired: teadmata: äge neerukahjustus (vt lõik 4.4).
Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused: Üksikutel juhtudel on tekkinud liigesvalu, liigeste turse.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: Pärast lihasesse süstimist võib tekkida valu, induratsioon või steriilne abstsess süstekohas. Pärast veeniinfusiooni on täheldatud valu ja tromboflebiidi teket. Kiire veenisisene manustamine võib viia talumatusreaktsioonide tekkeni nagu kuumatunne, iiveldus ja raskekujulised kardiovaskulaarsed
sümptomid (hüpotensioon ja südameseiskus). Seetõttu ei tohi Clindamycin-MIP 150 mg/ml manustada veenisisese injektsioonina, vaid seda tohib ainult infundeerida. Sel põhjusel tuleb Clindamycin-MIP 150 mg/ml enne manustamist lahjendada.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Klindamütsiini üleannustamise ja mürgistuse spetsiifilisi sümptomeid ei ole teada. Suukaudse üleannustamise puhul on näidustatud maoloputus. Klindamütsiin ei ole verest eemaldatav dialüüsi või peritoneaaldialüüsi teel. Spetsiiline antidoot puudub.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: linkoosamiidid; ATC-kood: J01FF01 Klindamütsiin on poolsünteetiline linkomütsiini derivaat. Ta kuulub linkosamiidide rühma. Klindamütsiinil on peamiselt bakteriostaatiline toime, kuid sõltuvalt kontsentratsioonist infektsioonikoldes ja patogeenide tundlikkusest võib tal olla ka bakteritsiidne toime. Patogeenide täielikku ristresistentsust on demonstreeritud klindamütsiini ja linkomütsiini ning osalist ristresistentsust klindamütsiini ja erütromütsiini puhul.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Klindamütsiini derivaatide eristamine on tähtis vaid kuni estersideme eraldumiseni, mis leiab aset pärast imendumist. Pärast seda on klindamütsiin organismis vaba alusena. Estrid loetakse seetõttu eelravimiteks.
Imendumine Klindamütsiin-2-divesinikfosfaat on vees lahustuv ester, mida võib kasutada parenteraalseks manustamiseks. Pärast veenisisest manustamist muudetakse klindamütsiinfosfaat kiiresti (3...6 minuti jooksul) klindamütsiini vabaks aluseks. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas (umbes 6 μg/ml) saabub 3 tundi pärast 300 mg lihasesisest manustamist, samal ajal kui pärat 300 mg veenisisest manustamist saabub maksimaalne plasmakontsentratsioon (4…6 μg/ml) 1 tunni pärast. Jaotumine Klindamütsiini seonduvus plasmavalkudega on 60…94 % ja see sõltub kontsentratsioonist. Klindamütsiini kliiniliselt efektiivsed kontsentratsioonid saavutatakse enamikes kudedes (nt luudes, ülemistes ja alumistes hingamisteedes) ja kehavedelikes, v.a tserebrospinaalvedelikus. Klindamütsiin läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima.
Biotransformatsioon Klindamütsiin tungib kergesti kudedesse, läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima. Tserebrospinaalvedelikus ei saavutata klindamütsiini terapeutilisi kontsentratsioone isegi meningiidi korral. Klindamütsiini kontsentratsioon on kõrge luukoes.
Klindamütsiin metaboliseerub peamiselt maksas. Mõned metaboliidid on mikrobioloogiliselt aktiivsed. Samaaegse maksaensüüme indutseeriva ravi toimel väheneb klindamütsiini poolväärtusaeg.
Eritumine Klindamütsiinist eritub umbes 2/3 roojaga ja 1/3 uriiniga.
Ravimi poolväärtusaeg täiskasvanutel on 3 tundi ja lastel 2 tundi. Poolväärtusaeg pikeneb neerupuudulikkuse ja mõõduka või raske maksapuudulikkuse korral.
Klindamütsiin ei ole hemodialüüsitav.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Äge toksilisus Erinevate loomaliikide LD50 pärast klindamütsiini ja selle soolade suukaudset manustamist on 1800…2620 mg/kg kehakaalu kohta ja pärast veenisisest manustamist 245…820 mg/kg. Mürgistuse sümptomid on loomade aktiivsuse vähenemine ja krambid.
Krooniline toksilisus Klindamütsiinfosfaadi korduv manustamine 6 päeva jooksul rottidele (subkutaanne manustamine) ja koertele (intravenoosne ja intramuskulaarne manustamine) ei põhjustanud süsteemseid toksilisi toimeid. Pärast klindamütsiinfosfaadi manustamist 1 kuu jooksul rottidele (s.c) ja koertele (i.m ja i.v) ei täheldatud toimet kaaluiibele, kliinilis-keemilistele ja hematoloogilistele parameetritele ega ka organite patohistoloogiale. Pärast 30…90 mg/kg/päevas intramuskulaarset manustamist koertele täheldati maksaensüümide aktiivsuse suurenemist ning annusest sõltuvat suhtelise maksa kaalu vähest suurenemist ilma morfoloogiliste muutusteta.
Pärast lihasesisest ja nahaalust manustamist on täheldatud lokaalseid ärritusnähtusid süstekoha ümbruses (põletik, verevalumid, histoloogilised muutused). Antud juhtudel oli aga manustatud lahuse kontsentratsioon palju kõrgem terapeutilisest lubatud kontsentratsioonist.
Mutageensus ja kantserogeensus In vitro ja in vivo uuringutes ei ilmnenud klindamütsiini mutageenset potentsiaali. Klindamütsiini tumorigeense potentsiaali pikaajalisi uuringuid ei ole läbi viidud.
Reproduktsioonitoksilisus Rottidel ja hiirtel teostatud klindamütsiini uuringutes ei ilmnenud fertiilsushäireid ega ravimi embrüofetotoksilisi omadusi. Rasedatel naistel teostatud uuringutes, mis hõlmasid umbes 650 raseduse esimesel trimestril ravimiga kokku puutunud vastsündinu uurimist, ei täheldatud väärarengute esinemissageduse suurenemist.
Klindamütsiini kontsentratsioon nabaväädi veres oli umbes 50 % madalam kui ema veres. Seetõttu on võimalik terapeutilise kontsentratsiooni saavutamine loote veres. Klindamütsiini eritumine rinnapiima on tõestatud kontsentratsioonis kuni 4 μg/ml paräst 600 mg ja kuni 2 μg/ml paräst 300 mg manustamist. Peale ühe juhtumi ei ole kirjeldatud soovimatute toimete ilmnemist vastsündinuttel rinnaga toitmise ajal.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Bensüülalkohol (18 mg / 36 mg / 54 mg), naatriumedetaat, naatriumhüdroksiid, süstevesi.
6.2 Sobimatus
Clindamycin-MIP 150 mg/ml süstelahusega on sobimatud järgmised ravimid: ampitsilliin, fenütoiinnaatrium, barbituraadid, aminofülliin, kaltsiumglükonaat ja magneesiumsulfaat ning seetõttu ei tohi neid omavahel segada. Kui mõnda nimetatud ravimitest tuleb manustada parenteraalselt ravi ajal klindamütsiinfosfaadiga, peab neid manustama eraldi.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.
Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril kuni
25°C.
Kui pakendi avamise/preparaadi manustamiskõlblikuks muutmise/ lahjendamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C, originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
2 ml, 4 ml, 6 ml klaasviaalid.
Pakendis 1 või 5 viaali (2 ml, 4 ml, 6 ml).
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
MIP Pharma GmbH Kirkeler Strasse 41 66440 Blieskastel-Niederwürzbach Saksamaa 66440
8. MÜÜGILOA NUMBER
455104
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/ MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.12.2004 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.12.2014
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Oktoober 2021