Bexsero – Ravimi omaduste kokkuvõte

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Bexsero süstesuspensioon süstlis B-grupi meningokoki vaktsiin (rDNA, komponent, adsorbeeritud)

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks annus (0,5 ml) sisaldab:

rekombinantne B-grupi Neisseria meningitidis'e NHBA-fusioonvalk 1, 2, 3 50 mikrogrammi rekombinantne B-grupi Neisseria meningitidis'e NadA-valk 1, 2, 3 50 mikrogrammi rekombinantne B-grupi Neisseria meningitidis'e fHbp-fusioonvalk 1, 2, 3 50 mikrogrammi välismembraani vesiikulid (OMV, outer membrane vesicles) B-grupi Neisseria 25 mikrogrammi meningitidis'e tüvest NZ98/254, mõõdetuna poriini (PorA P1,4) sisaldavate valkude koguhulgana 2

1 toodetud E. coli rakkudes rekombinantse DNA-tehnoloogiaga 2 adsorbeeritud alumiiniumhüdroksiidile (0,5 mg Al3+) 3 NHBA (neisseriaalne hepariini siduv antigeen), NadA (Neisseria adhesiin A), fHbp (faktor H-d siduv valk)

Abiainete täielik loetelu, vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstesuspensioon. Valge poolläbipaistev vedel suspensioon.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Bexsero on näidustatud 2 kuu vanuste ja vanemate isikute aktiivseks immuniseerimiseks invasiivse meningokokilise haiguse vastu, mida põhjustab B-grupi Neisseria meningitidis. Vaktsineerimisel tuleb arvestada invasiivse haiguse mõju erinevatele vanuserühmadele ja B-grupi tüve antigeeni epidemioloogilist varieerumist erinevates geograafilistes piirkondades. Teavet teatud B-grupi tüvede vastu kaitsmise kohta vt lõik 5.1. Seda vaktsiini tuleks kasutada vastavalt ametlikele soovitustele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Tabel 1. Annustamise kokkuvõte

Vanus esimese annuse Esmane ajal immuniseerimine 2-5-kuused imikud a , kusjuures esmase 6-11-kuused imikud Kaks 0,5 ml annust vaktsineerimise ja 12-23-kuused lapsed Kaks 0,5 ml annust 2-10-aastased lapsed Noorukid kui 1 kuu (alates 11-aastased) ja täiskasvanud* a Esimene annus tuleks manustada mitte varem kui 2 kuu vanuselt. Bexsero ohutus ja efektiivsus alla 8-nädalastel imikutel ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad. b Hilinemise korral ei tohi kordusannust manustada hiljem kui 24 kuu vanuselt. c Vt lõik 5.1. Vajadust ja ajagraafikut täiendavate kordusannuste järele pole veel tõestatud. d Vt lõik 5.1. * Üle 50-aastastel täiskasvanutel kasutamise kohta andmed puuduvad. Manustamisviis Vaktsiini manustatakse sügava intramuskulaarse süstina, eelistatult reie anterolateraalsesse piirkonda imikutel või õlavarre deltalihase piirkonda vanematel isikutel. Mitme vaktsiini samaaegsel manustamisel tuleb neid süstida erinevate süstekohtade kaudu. Vaktsiini ei tohi süstida intravenoosselt, subkutaanselt või intradermaalselt ning segada samas süstlas teiste vaktsiinidega. Vaktsiini käsitsemise juhiseid enne manustamist vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Nagu ka teiste vaktsiinide korral, tuleks Bexsero manustamine edasi lükata isikute puhul, kes põevad tõsist febriilset haigust. Samas ei pea mõne väiksema infektsiooni, näiteks külmetuse korral, vaktsineerimist edasi lükkama. Ärge süstige vaktsiini intravaskulaarselt.

Nagu kõikide süstitavate vaktsiinide puhul, peaks sobilik meditsiiniline ravi ja järelevalve alati vabalt kättesaadav olema, juhuks kui vaktsiini manustamise järel peaks tekkima anafülaktiline reaktsioon.

Vaktsineerimisega seoses võivad esineda psühhogeensete reaktsioonidena nõelaga süstimisele ärevusega seotud reaktsioonid, sh vasovagaalsed reaktsioonid (sünkoop), hüperventilatsioon või stressiga seotud reaktsioonid (vt lõik 4.8). Oluline on rakendada meetmeid minestamisest põhjustatud vigastuste vältimiseks. Seda vaktsiini ei tohi manustada isikutele, kellel esineb trombotsütopeenia või muu vere hüübimise häire, mille puhul on intramuskulaarne süst vastunäidustatud, välja arvatud juhul kui võimalik kasu kaalub selgelt üles manustamisega seotud riski.

Nagu kõikide vaktsiinide puhul, ei pruugi Bexseroga vaktsineerimine kõiki vaktsineerituid kaitsta. Bexsero ei anna eeldatavasti kaitset kõikide liikvel olevate B-grupi meningokoki tüvede vastu (vt lõik 5.1).

Nagu paljude vaktsiinide puhul, peaksid tervishoiutöötajad teadma, et imikutel ja lastel (alla 2-aastastel) võib vaktsineerimise järel kehatemperatuur tõusta. Antipüreetikumide profülaktiline manustamine vaktsineerimise ajal ja vahetult pärast seda võib vähendada vaktsineerimisjärgsete febriilsete reaktsioonide esinemist ja intensiivsust. Antipüreetikumide manustamisel imikutele ja lastele (alla 2-aastastele) tuleb järgida kohalikke juhiseid.

Immunosupressiivse ravi või geneetilise häire tõttu või teistel põhjustel halvenenud immuunreaktsiooniga isikutel võib väheneda antikehade vastus aktiivsele immuniseerimisele. Immunogeensuse andmed on saadud komplemendi puudulikkuse, aspleenia või põrna düsfunktsiooniga isikute kohta (vt lõik 5.1).

Isikutel, kellel esineb perekondlik komplemendi puudulikkus (näiteks C3 või C5 puudulikkus), ja isikutel, kes saavad terminaalset komplemendi aktivatsiooni inhibeerivat ravi (näiteks ekulizumabi), on suurem risk B-grupi Neisseria meningitidise põhjustatud invasiivse haiguse tekkeks, isegi kui neil tekivad Bexseroga vaktsineerimise järgselt antikehad.

Bexsero kasutamise kohta üle 50-aastastel andmed puuduvad ja krooniliste meditsiiniliste seisunditega patsientidel on andmed piiratud.

Väga enneaegsete imikute (sündinud ≤ 28. rasedusnädalal) ja eriti nende imikute esmasel immuniseerimisel, kelle hingamisteed on olnud välja arenemata, tuleks arvesse võtta võimalikku apnoe tekkimise riski ja hingamise jälgimise vajadust 48–72 tunni jooksul. Kuna vaktsineerimisest saadav kasu on selles imikute rühmas suur, ei tohiks vaktsineerimisest loobuda ega seda edasi lükata. Varajases tootmisprotsessis kasutatakse kanamütsiini ning see eemaldatakse tootmise hilisemates etappides. Võimalik kanamütsiinitase valmis vaktsiinis jääb alla 0,01 mikrogrammi annuse kohta. Bexsero ohutu kasutus kanamütsiini suhtes tundlikel isikutel ei ole kindlaks määratud.

See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kasutamine koos teiste vaktsiinidega

Bexserot võib manustada samaaegselt järgmiste vaktsiini antigeenidega kas monovalentsena või kombineeritud vaktsiinina: difteeria, teetanus, atsellulaarne läkaköha, B-tüüpi Haemophilus

influenzae, inaktiveeritud poliomüeliit, B-hepatiit, seitsmevalentne konjugeeritud pneumokokk, leetrid, mumps, punetised, tuulerõuged ja meningokoki gruppide A, C, W, Y konjugaat. Kliinilised uuringud näitasid, et Bexsero samaaegne manustamine ei mõjutanud tavapäraste vaktsiinide immuunvastust võrreldes tavapäraste vaktsiinide eraldi manustamise korral tekkinud samaväärsete antikehade vastusmääraga. Uuringutes täheldati 2. tüüpi inaktiveeritud polioviiruse ja konjugeeritud pneumokoki serotüübi 6B suhtes ebaühtlasi tulemusi, samuti võis märgata madalamaid antikeha tiitreid läkaköha pertaktiini antigeeni suhtes, kuid need andmed ei viita kliiniliselt olulisele häirele.

Kuna Bexsero samaaegsel manustamisel koos ülalmainitud vaktsiinidega suurenes risk palaviku esinemise, süstekoha helluse, söömisharjumuste muutuste ja ärrituvuse tekkeks, võib vajadusel kaaluda eraldi manustamist. Paratsetamooli profülaktiline kasutamine vähendab palaviku esinemist ja tõsidust, mõjutamata sealjuures Bexsero või tavapäraste vaktsiinide immunogeensust. Peale paratsetamooli, ei ole teiste antipüreetikumide mõju immuunreaktsioonile uuritud.

Bexsero manustamist koos vaktsiinidega, mida pole eespool mainitud, ei ole uuritud.

Muude vaktsiinidega samaaegsel süstimisel tuleb Bexserot manustada teiste süstekohtade kaudu (vt lõik 4.2).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Andmed vaktsiini kasutamise kohta raseduse korral on ebapiisavad.

Võimalik oht rasedatele pole teada. Sellele vaatamata ei peaks vaktsineerimisest loobuma, kui on selge oht puutuda kokku meningokokist põhjustatud infektsiooniga.

Emaste küülikutega tehtud uuringus, milles manustati küülikutele Bexserot umbes 10-kordse inimannuse ulatuses vastavalt kehakaalule, ei leitud tõendeid vaktsiini toksilisuse kohta ema või loote suhtes ning mõju kohta rasedusele, ema käitumisele ja fertiilsusele või vastsündinu sünnijärgsele arengule.

Imetamine

Andmed vaktsiini ohutuse kohta naistele ja nende lastele imetamise ajal on puudulikud. Otsust vaktsineerida imetamise ajal, tuleb kaaluda arvestades võimalikku riski-kasu suhet.

Vaktsineeritud emastel küülikutel ja nende poegadel ei täheldatud 29 imetamispäeva jooksul ühtki kõrvaltoimet. Enne imetamist vaktsineeritud emastel loomadel oli Bexsero immunogeenne ja nende poegadel tuvastati antikehad, kuid antikehade tasemeid piimas ei määratud. Fertiilsus

Andmed toime kohta inimeste fertiilsusele puuduvad.

Loomkatsetes ei täheldatud mõju emaste loomade fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Bexserol ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Samas võivad mõned lõigus 4.8 „Kõrvaltoimed” nimetatud kõrvaltoimed ajutiselt mõjutada autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Bexsero ohutust hinnati 17 uuringus, millest 10 olid randomiseeritud kontrollitud kliinilised uuringud, kus osales 10565 uuritavat (vanuses alates 2. elukuust), kellele manustati vähemalt üks annus Bexserot. Bexseroga vaktsineeritutest 6837 olid imikud ja lapsed (alla 2-aastased), 1051 olid lapsed (2…10-aastased) ning 2677 olid noorukid ja täiskasvanud. 3285-le uuritavale, kellele manustati imikuna esmase immuniseerimise käigus Bexsero vaktsiini, süstiti teisel eluaastal kordusannus. Imikute ja laste (alla 2-aastaste) puhul osutusid kliinilistes uuringutes kõige sagedamini täheldatud paikseteks ja süsteemseteks kõrvaltoimeteks süstekoha hellus ja erüteem, palavik ja ärrituvus.

Imikutega, keda vaktsineeriti 2., 4. ja 6. elukuul, teostatud kliinilistes uuringutes esines palavikku (≥ 38 °C) 69%-l kuni 79%-l uuritavatest siis, kui Bexserot manustati koos tavapäraste vaktsiinidega (mis sisaldasid järgmisi antigeene: seitsmevalentne konjugeeritud pneumokokk, difteeria, teetanus, atsellulaarne läkaköha, B-hepatiit, inaktiveeritud poliomüeliit ja B-tüüpi Haemophilus influenzae), võrreldes 44% kuni 59% uuritavatega, kellele manustati tavapäraseid vaktsiine eraldi. Samuti teatati, et imikute puhul, kellele manustati Bexserot samaaegselt tavapäraste vaktsiinidega, kasutati rohkem antipüreetikume. Kui Bexserot manustati üksinda, esines palavikku sama sagedasti kui kliinilistes uuringutes manustatud tavapäraste imikuvaktsiinide puhul. Palaviku tekkimisel oli selle kulg prognoositav ning suuremal osal juhtudest kadus palavik päev pärast vaktsineerimist.

Noorukite ja täiskasvanute puhul osutusid kõige sagedamini täheldatud paikseteks ja süsteemseteks kõrvaltoimeteks valu süstekohas, halb enesetunne ja peavalu.

Järgmiste vaktsiiniannuste manustamisel ei täheldatud kõrvaltoimete ägenemist või esinemissageduse suurenemist.

Kõrvaltoimete tabel

Tabelis on esinemissageduse kaupa toodud kõrvaltoimed (pärast esmast immuniseerimist või kordusannuse manustamist), mida peetakse vähemalt potentsiaalselt vaktsineerimisega seotuks.

Sagedused on määratletud järgmiselt. Väga sage: (≥ 1/10) Sage: (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt: (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv: (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv: (< 1/10 000) Teadmata: (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) Kõrvaltoimed on esitatud igas sagedusrühmas tõsiduse vähenemise järjekorras.

Lisaks kliiniliste uuringute käigus teavitatud kõrvaltoimetele, on allpool toodud Bexsero kõrvaltoimed, millest on üle maailma vabatahtlikult teavitatud pärast vaktsiini turuletoomist. Kuna nendest kõrvaltoimetest on teavitatud vabatahtlikult ja populatsiooni suurus ei ole nendel juhtudel kindlaks määratud, ei ole alati võimalik esinemissagedust täpselt hinnata, seetõttu on need kõrvaltoimed loetletud teadmata esinemissagedusega.

Imikud ja lapsed (kuni 10-aastased)

Vere ja lümfisüsteemi häired Teadmata: lümfadenopaatia

Immuunsüsteemi häired Teadmata: allergilised reaktsioonid (sh anafülaktilised reaktsioonid)

Ainevahetus- ja toitumishäired Väga sage: söömishäired

Närvisüsteemi häired Väga sage: unisus, ebatavaline nutmine, peavalu Aeg-ajalt: krambid (sh palavikukrambid) Teadmata: hüpotoonilis-hüporeaktiivne episood, meningeaalne ärritus (meningeaalsetest ärritusnähtudest, nagu kaela jäikusest ja fotofoobiast, on ükskijuhtudel teatatud varsti pärast vaktsineerimist. Need sümptomid on olnud kerged ja mööduva iseloomuga.) Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt: kahvatus (pärast revaktsineerimist esineb harva) Harv: Kawasaki sündroom

Seedetrakti häired Väga sage: kõhulahtisus, oksendamine (pärast revaktsineerimist esineb aeg-ajalt)

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Väga sage: lööve (12…23-kuustel lastel) (pärast revaktsineerimist esineb aeg-ajalt) Sage: lööve (imikutel ja 2…10-aastastel lastel) Aeg-ajalt: ekseem Harv: urtikaaria

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Väga sage: artralgia

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage: palavik (≥ 38 °C), süstekoha hellus (sh tõsine süstekoha hellus, mille tagajärjel hakkab laps nutma, kui süsti saanud jäset liigutada), süstekoha erüteem, süstekoha paistetus, süstekoha kõvaks muutumine, ärrituvus Aeg-ajalt: palavik (≥ 40 °C) Teadmata: süstekoha reaktsioonid (sealhulgas vaktsineerimiseks kasutatud jäseme laialdane turse, villid süstekohas või selle ümbruses ning sõlme teke süstekohas, mis võib püsida kauem kui üks kuu).

Noorukid (alates 11-aastased) ja täiskasvanud

Vere ja lümfisüsteemi häired Teadmata: lümfadenopaatia

Immuunsüsteemi häired Teadmata: allergilised reaktsioonid (sh anafülaktilised reaktsioonid) Närvisüsteemi häired Väga sage: peavalu Teadmata: sünkoop või vasovagaalne reaktsioon süstile, meningeaalne ärritus (meningeaalsetest ärritusnähtudest, nagu kaela jäikusest ja fotofoobiast, on ükskijuhtudel teatatud varsti pärast vaktsineerimist. Need sümptomid on olnud kerged ja mööduva iseloomuga.)

Seedetrakti häired Väga sage: iiveldus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Teadmata: lööve

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Väga sage: müalgia, artralgia

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage: valu süstekohas (sh tõsine süstekoha valu, mis takistab igapäevaste toimingute tegemist), süstekoha paistetus, süstekoha kõvaks muutumine, süstekoha erüteem, halb enesetunne Teadmata: palavik, süstekoha reaktsioonid (sealhulgas vaktsineerimiseks kasutatud jäseme laialdane turse, villid süstekohas või selle ümbruses ning sõlme teke süstekohas, mis võib püsida kauem kui üks kuu). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Teave üleannustamise kohta on piiratud. Üleannustamise korral on soovitatav jälgida elulisi funktsioone ja ravida võimalikke sümptomeid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: meningokoki vaktsiin, ATC-kood: J07AH09

Toimemehhanism

Bexseroga immuniseerimisel stimuleeritakse bakteritsiidsete antikehade tootmist, mis tunnevad ära vaktsiini antigeenid NHBA, NadA, fHbp ja PorA P1,4 (OMV komponendis olev immunodominantne antigeen) ning tagavad eeldatavasti kaitse invasiivse meningokokilise haiguse (IMD, Invasive Meningococcal Disease) eest. Kuna nende antigeenide avaldumine erinevates tüvedes varieerub, on meningokokid, milles nende avaldumine on piisav, vastuvõtlikud vaktsiini toimel tekkinud antikehade põhjustatud hävitamisele. Meningokoki antigeeni tüübi määramise süsteem (MATS, Meningococcal Antigen Typing System) loodi B-grupi meningokokibakteri erinevate tüvede antigeeniprofiilide seostamiseks tüvede hävitamisega seerumi bakteritsiidses analüüsis inimese komplemendi (hSBA) olemasolu korral. Uuring, mille käigus koguti 2007.–2008. aastal 5 Euroopa riigis umbes 1000 erinevat invasiivse B-grupi meningokoki isolaati, näitas, et olenevalt päritoluriigist oli 73...87%-l B-grupi meningokoki isolaatidest vaktsiini jaoks sobiv MATS-i antigeeni profiil. Leiti, et kokku 78% (95% CI: 63...90) ligikaudu 1000-st tüvest on potentsiaalselt vastuvõtlikud vaktsiini toimel tekkinud antikehade suhtes.

Kliiniline efektiivsus Bexsero efektiivsust pole kliinilistes uuringutes hinnatud. Järeldusi vaktsiini efektiivsuse kohta on tehtud näidates seerumi bakteritsiidsete antikehade tundlikkust igale vaktsiini antigeenile (vt lõik „Immunogeensus”). Vaktsiini efektiivsust ja mõju on näidatud tavapraktika tingimustes.

Vaktsineerimise mõju haiguse avaldumusele

Ühendkuningriigis lisati Bexsero riiklikku immuniseerimiskavva 2015. aasta septembris, kasutades imikutel kaheannuselist skeemi (2 ja 4 kuu vanuses), millele järgnes tõhustusannus (12 kuu vanuses). Selle põhjal korraldas Inglismaa rahvatervise amet kogu sünnikohorti hõlmava 3-aastase üleriigilise vaatlusuuringu. Kui kava oli kasutuses olnud kolm aastat, täheldati vaktsineerimiseks sobivate imikute hulgas B-grupi Neisseria meningitidis’e põhjustatud invasiivse meningokokilise haiguse (MenB IMD) juhtude statistiliselt olulist vähenemist 75% võrra [avaldumuskordajate suhe (Incidence Rate Ratio, IRR) 0,25 (95% CI: 0,19...0,36)] sõltumata imikute vaktsineerimisstaatusest või eeldatavast B-grupi meningokoki tüvede kattuvusest.

Lõuna-Austraalias said rohkem kui 30 000 õpilast vanuses 16 kuni 19 aastat (91% gümnaasiumi õpilased) Bexsero kaks annust ühe- kuni kolmekuulise intervalliga. ITS (interrupted time-series) analüüsis täheldati kaheaastase järelkontrolli käigus (juuli 2017 kuni juuni 2019) MenB IMD juhtude statistiliselt olulist vähenemist 71% võrra (95% CI: 15...90). Immunogeensus

Seerumi bakteritsiidsete antikehade vastust iga vaktsiini antigeeni (NadA, fHbp, NHBA ja PorA P1,4) suhtes, hinnati neljast B-grupi meningokoki referentstüvest koosneva kogumi abil. Bakteritsiidseid antikehi mõõdeti nende tüvede suhtes seerumi bakteritsiidse analüüsi abil, kasutades komplemendi allikana inimseerumit (hSBA). Kõikidest vaktsineerimisplaanidest, mis kasutavad referentstüve NHBA suhtes, pole andmeid saadaval.

Enamik esmase immunogeensuse uuringutest olid randomiseeritud, kontrollitud, mitmekeskuselised kliinilised uuringud. Immunogeensust hinnati imikutel, lastel, noorukitel ja täiskasvanutel.

Immunogeensus imikutel ja lastel

Imikutel tehtud uuringutes manustati uuringus osalejatele kolm Bexsero annust, kui imikud olid kas 2-, 4- ja 6-kuused või 2-, 3- ja 4-kuused ning kordusannus teisel eluaastal, kui uuritavad olid vähemalt 12-kuused. Neilt võeti seerumid enne vaktsineerimist, kuu aega pärast kolmandat vaktsineerimist (vt tabel 2) ja kuu aega pärast revaktsineerimist (vt tabel 3). Jätku-uuringus hinnati immuunreaktsiooni püsivust aasta pärast kordusannuse manustamist (vt tabel 3). Ühes teises kliinilises uuringus hinnati 2 kuni 5 kuu vanustel imikutel immunogeensust pärast vaktsineerimist kahe või kolme annusega, millele järgnes kordusannus. Immunogeensust kahe annuse järel on dokumenteeritud ka ühes teises uuringus, mis tehti imikutel, kes olid registreerimise ajal 6…8 kuu vanused (vt tabel 4). Varem vaktsineerimata lapsed said teisel eluaastal samuti kaks annust ning antikehade püsimist hinnati pärast teist annust ühe aasta pärast (vt tabel 4).

Immunogeensus 2…5 kuu vanustel imikutel

Kolmest annusest koosnev esmane vaktsinatsioonikuur, millele järgneb revaktsineerimine

Tabelis 2 on toodud kokkuvõte immunogeensuse tulemustest kuu aega pärast kolme Bexsero annuse manustamist 2, 3, 4 ja 2, 4, 6 kuu vanustele imikutele. Bakteritsiidsete antikehade reaktsioonid olid kuu aega pärast kolmandat vaktsineerimist meningokoki referentstüvede suhtes kõrged, olles suunatud mõlema Bexsero vaktsineerimisplaani korral antigeenide fHbp, NadA ja PorA P1,4 vastu. Bakteritsiidsed reaktsioonid antigeeni NHBA suhtes olid kõrged ka 2, 4, 6 kuu plaani järgi vaktsineeritud imikutel, kuid 2, 3, 4 kuu plaani puhul osutus see antigeen vähem immunogeenseks. NHBA-antigeeni vähenenud immunogeensuse kliinilised tagajärjed selle plaani puhul pole teada.

Tabel 2. Seerumi bakteritsiidsete antikehade reaktsioonid kuu aega pärast Bexsero kolmanda annuse manustamist 2, 3, 4 või 2, 4, 6 kuu vanustele imikutele

Antigeen seropositiivne %* N = 1149 N = 273 N = 170 (95% CI) 100% (99…100) 99% (97…100) 100% (98…100) fHbp hSBA GMT** 91 82 101 (95% CI) (87…95) (75…91) (90…113) seropositiivne % N = 1152 N = 275 N = 165 (95% CI) 100% (99…100) 100% (99…100) 99% (97…100) NadA hSBA GMT 635 325 396 (95% CI) (606…665) (292…362) (348…450) seropositiivne % N = 1152 N = 274 N = 171 (95% CI) 84% (82…86) 81% (76…86) 78% (71…84) PorA P1,4 hSBA GMT 14 11 10 (95% CI) (13…15) (9,14…12) (8,59…12) seropositiivne % N = 100 N = 112 N = 35 (95% CI) 84% (75…91) 37% (28…46) 43% (26…61) NHBA hSBA GMT 16 3,24 3,29 (95% CI) (13…21) (2,49…4,21) (1,85…5,83) * seropositiivne % = nende uuritavate protsent, kelle puhul hSBA ≥ 1 : 5. ** GMT = geomeetriline keskmine tiiter. Tabelis 3 on toodud kokkuvõte bakteritsiidse antikeha püsivuse andmetest 8 kuud pärast 2, 3 ja 4 kuu vanuste imikute vaktsineerimist Bexseroga ning 6 kuud pärast 2, 4 ja 6 kuu vanuste imikute vaktsineerimist Bexseroga (revaktsineerimise-eelne ajapunkt), samuti revaktsineerimise andmetest pärast neljandat Bexsero annust, mis manustati 12 kuu vanuses. Tabelis 3 on toodud ka immuunreaktsiooni püsivus aasta pärast kordusannuse manustamist. Tabel 3. Seerumi bakteritsiidsete antikehade reaktsioonid 12 kuu vanuste imikute revaktsineerimise järel pärast 2, 3 ja 4 või 2, 4 ja 6 kuu vanustele imikutele

manustatud esmast vaktsiinide seeriat ja bakteritsiidse antikeha püsivus üks aasta pärast revaktsineerimist

Antigeen 2, 3, 4, 12 kuud 2, 4, 6, 12 kuud seropositiivne %** (95% CI) 58% (47…69) 82% (78…85) hSBA GMT*** (95% CI) 5,79 (4,54…7,39) 10 (9,55…12) 1 kuu pärast revaktsineerimist N = 83 N = 422 fHbp seropositiivne % (95% CI) 100% (96…100) 100% (99…100) 12 kuud pärast revaktsineerimist N = 299 seropositiivne % (95% CI) - 62% (56…67) seropositiivne % (95% CI) 97% (91…100) 99% (97…100) 1 kuu pärast revaktsineerimist N = 84 N = 421 NadA seropositiivne % (95% CI) 100% (96…100) 100% (99…100) 12 kuud pärast revaktsineerimist N = 298 seropositiivne % (95% CI) - 97% (95…99) seropositiivne % (95% CI) 19% (11…29) 22% (18…26) 1 kuu pärast revaktsineerimist N = 86 N = 424 PorA P1,4 seropositiivne % (95% CI) 97% (90…99) 95% (93…97) 12 kuud pärast revaktsineerimist N = 300 seropositiivne % (95% CI) - 17% (13…22) seropositiivne % (95% CI) 25% (15…36) 61% (51…71) 1 kuu pärast revaktsineerimist N = 67 N = 100 NHBA seropositiivne % (95% CI) 76% (64…86) 98% (93…100) 12 kuud pärast revaktsineerimist N = 291 seropositiivne % (95% CI) - 36% (31–42) * revaktsineerimise-eelne ajapunkt tähistab bakteritsiidse antikeha püsivust 8 kuud pärast 2, 3 ja 4 kuu vanuste imikute vaktsineerimist Bexseroga ning 6 kuud pärast 2, 4 ja 6 kuu vanuste imikute vaktsineerimist Bexseroga. ** seropositiivne % = nende uuritavate protsent, kelle puhul hSBA ≥ 1 : 5. *** GMT = geomeetriline keskmine tiiter.

Lisauuringus 4-aastastel lastel, kes läbisid imikutena täieliku vaktsineerimiskuuri ja said võimendusannused, täheldati PorA P1.4 ja fHbp antigeenide vastaste antikehade tiitri vähenemist (ulatudes vastavalt 9–10%-ni ja 12–20%-ni osalejatest, kellel esines hSBA ≥ 1:5). Samas uuringus näitas vastus edasisele annusele immunoloogilist mälu, kuivõrd 81–95% osalejatest saavutas pärast järgnenud vaktsineerimist hSBA ≥ 1:5 PorA P1.4 suhtes ja 97–100% fHbp antigeenide suhtes. Selle leiu kliinilist tähtsust ja vajadust täiendavate võimendusannuste järele pikaajalisema kaitsva immuunsuse säilitamiseks ei ole kindlaks tehtud.

Kahe annusega esmavaktsineerimine, millele järgneb revaktsineerimine

Täiendavas III faasi kliinilises uuringus on hinnatud immunogeensust pärast Bexsero kahte esmast annust (3 ja poole ning 5 kuu vanuses) või kolme esmast annust (2 ja poole, 3 ja poole ning 5 kuu vanuses), millele järgnes nende imikute revaktsineerimine, kelle vaktsineerimist alustati 2...5 kuu vanuses. Seropositiivsete uuritavate (nt kes saavutasid hSBA vähemalt 1:4) protsent jäi vahemikku 44...100% üks kuu pärast teist annust ja 55...100% üks kuu pärast kolmandat annust. Üks kuu pärast revaktsineerimist, mis tehti 6 kuud pärast viimast annust, jäi seropositiivsete uuritavate protsent kahest annusest koosneva skeemi puhul vahemikku 87...100% ja kolmest annusest koosneva skeemi puhul vahemikku 83...100%. Jätku-uuringus hinnati antikehade püsivust 3...4-aastastel lastel. Seropositiivsete uuritavate protsent oli võrreldav 2...3 aastat pärast eelnevat vaktsineerimist kas Bexsero kahe annusega, millele järgnes revaktsineerimine (vahemik 35...91%) või kolme annusega, millele järgnes revaktsineerimine (vahemik 36...84%). Samas uuringus osutas 2...3 aastat pärast revaktsineerimist manustatud annuse suhtes tekkinud immuunvastus immunoloogilise mälu olemasolule, mida näitas tugev antikehavastus kõigile Bexsero antigeenidele vahemikus vastavalt 81...100% ja 70...99%. Kooskõlas nende tähelepanekutega, on piisav imikute esmane vaktsineerimine nii kahe kui kolme annusega, millele järgneb revaktsineerimine Bexseroga.

Immunogeensus 6…11 kuu vanustel imikutel ja 12…23 kuu vanustel lastel

Immunogeensust kahe annuse järel, mida manustati kahekuulise vahega 6…23 kuu vanustele lastele, on dokumenteeritud kahes uuringus, mille tulemuste kokkuvõtte leiate tabelist 4. Seroreaktsiooni määrad ja hSBA GMT-d olid iga vaktsiini antigeeni suhtes kõrged ning pärast kahe annuse manustamist 6…8 kuu vanustele imikutele ja 13…15 kuu vanustele lastele sarnased. Tabelis 4 on toodud ka kokkuvõte antikehade püsivuse andmetest aasta pärast kahe annuse manustamist 13…15 kuu vanustele lastele.

Tabel 4. Seerumi bakteritsiidsete antikehade reaktsioonid 6…8 kuu vanuste imikute või 13…15 kuu vanuste laste Bexseroga vaktsineerimise järel ja bakteritsiidse antikeha püsivus aasta pärast kahe annuse manustamist 13…15 kuu vanustele lastele

Antigeen kuu vanused kuu vanused 1 kuu pärast 2. annust N = 23 N = 163 seropositiivne %* (95% CI) 100% (85…100) 100% (98…100) hSBA GMT** (95% CI) 250 (173…361) 271 (237…310) fHbp 12 kuud pärast 2. annust N = 68 seropositiivne % (95% CI) - 74% (61…83) hSBA GMT (95% CI) 14 (9,4…20) 1 kuu pärast 2. annust N = 23 N = 164 seropositiivne % (95% CI) 100% (85…100) 100% (98…100) hSBA GMT (95% CI) 534 (395…721) 599 (520…690) NadA 12 kuud pärast 2. annust N = 68 seropositiivne % (95% CI) - 97% (90…100) hSBA GMT (95% CI) 70 (47…104) 1 kuu pärast 2. annust N = 22 N = 164 seropositiivne % (95% CI) 95% (77…100) 100% (98…100) PorA hSBA GMT (95% CI) 27 (21…36) 43 (38…49) P1,4 12 kuud pärast 2. annust N = 68 seropositiivne % (95% CI) - 18% (9…29) hSBA GMT (95% CI) 1,65 (1,2…2,28) 1 kuu pärast 2. annust N = 46 seropositiivne % (95% CI) - 63% (48…77) hSBA GMT (95% CI) 11 (7,07…16) NHBA 12 kuud pärast 2. annust N = 65 seropositiivne % (95% CI) - 38% (27…51) hSBA GMT (95% CI) 3,7 (2,15…6,35) * seropositiivne % = nende uuritavate protsent, kelle puhul hSBA ≥ 1:4 (vanusevahemikus 6…11 kuud) ning hSBA ≥ 1 : 5 (vanusevahemikus 12…23 kuud). ** GMT = geomeetriline keskmine tiiter. Immunogeensus 2...10 aasta vanustel lastel

Ühes esialgses III faasi kliinilises uuringus ja selle jätku-uuringus on hinnatud immunogeensust pärast Bexsero kahe annuse manustamist kas ühe- või kahekuulise vahega 2...10-aastastele lastele. Tabelis 5 on toodud kokkuvõte esialgse uuringu tulemustest, kus osalejad said kaks Bexsero annust kahekuulise vahega. Pärast kahe annuse manustamist lastele olid seroreaktsiooni määrad ja hSBA GMT-d kõrged vaktsiini kõigi antigeenide suhtes (tabel 5).

Tabel 5. Seerumi bakteritsiidsete antikehade reaktsioonid 1 kuu pärast Bexsero teise annuse manustamist 2...10-aastastele lastele 0, 2-kuu skeemi järgi

Antigeen 2...5 aasta vanused 6...10 aasta vanused

fHbp NadA PorA P1.4 NHBA * Seropositiivsete % = uuritavate protsent, kes saavutasid hSBA ≥ 1 : 4 (referentstüvede vastu fHbp, NadA, PorA P1.4 antigeenide puhul) ja hSBA ≥ 1 : 5 (referentstüve vastu NHBA antigeeni puhul). ** GMT = geomeetriline keskmine tiiter. Jätku-uuringus, kus vaktsineerimata lastele manustati ühekuulise vahega kaks Bexsero annust, oli üks kuu pärast teist annust seropositiivsete uuritavate protsent suur. Hinnati ka esimese annuse järgset varajast immuunvastust. Seropositiivsete uuritavate (st kes saavutasid hSBA vähemalt 1:4) protsent jäi erinevate tüvede puhul vahemikku 46...95% üks kuu pärast esimest annust ja 69...100% üks kuu pärast teist annust (tabel 6). Tabel 6. Seerumi bakteritsiidsete antikehade reaktsioonid 1 kuu pärast Bexsero teise annuse manustamist 2...10-aastastele lastele 0, 1 kuu skeemi järgi Antigeen 35...47 kuu vanused 4...7 aasta vanused 8...10 aasta vanused

Seropositiivsete %* N = 98 N = 54 N = 34 (95% CI) 100% (96,3...100) 98% (90,1...99,95) 100% (89,7...100) fHbp hSBA GMT** 107 76,62 52,32 (95% CI) (84...135) (54...108) (34...81) Seropositiivsete % N = 98 N = 54 N = 34 (95% CI) 100% (96,3...100) 100% (93,4...100) 100% (89,7...100) NadA hSBA GMT 631 370,41 350,49 (95% CI) (503...792) (264...519) (228...540) Seropositiivsete % N = 98 N = 54 N = 33 (95% CI) 100% (96,3...100) 100% (93,4...100) 100% (89,4...100) PorA P1.4 hSBA GMT 34 30,99 30,75 (95% CI) (27...42) (28...49) (20...47) Seropositiivsete % N = 91 N = 52 N = 34 (95% CI) 75% (64,5...83,3) 69% (54,9...81,3) 76% (58,8...89,3) NHBA hSBA GMT 12 9,33 12,35 (95% CI) (7,57...18) (5,71...15) (6,61...23)

* Seropositiivsete % = uuritavate protsent, kes saavutasid hSBA ≥ 1 : 4 (referentstüvede vastu fHbp, NadA, PorA P1.4 antigeenide puhul) ja hSBA ≥ 1 : 5 (referentstüve vastu NHBA antigeeni puhul). ** GMT = geomeetriline keskmine tiiter. Lastel, kes said 2…5 aasta või 6…10 aasta vanuses kaheannuselise esmase vaktsineerimise, hinnati samas jätku-uuringus ka antikehade püsivust. Seropositiivsete uuritavate (s.t nende, kes saavutasid hSBA vähemalt 1 : 4) protsent vähenes 24…36 kuu pärast, jäädes eri tüvede puhul 4…7 aasta vanuste laste seas vahemikku 21…74% ja 8…12 aasta vanuste laste seas vahemikku 47…86%. Vastus 24…36 kuud pärast esmast vaktsineerimist manustatud kordusannusele näitas immuunmälu olemasolu, sest seropositiivsete uuritavate protsent jäi eri tüvede puhul 4…7 aasta vanuste laste seas vahemikku 93…100% ja 8…12 aasta vanuste laste seas vahemikku 96…100%.

Immunogeensus noorukitel (alates 11-aastased) ja täiskasvanutel

Noorukitele manustati ühe-, kahe- või kuuekuulise intervalliga kaks Bexsero annust. Nende andmete kokkuvõte on toodud tabelites 7 ja 8.

Täiskasvanutel tehtud uuringutes saadi andmed pärast kahe Bexsero annuse manustamist ühe- või kahekuulise intervalliga (vt tabel 9).

Ühe- või kahekuulise intervalliga manustatud kahe annuse vaktsineerimisplaanid näitasid sarnaseid immuunreaktsioone nii täiskasvanutel kui ka noorukitel. Sarnaseid reaktsioone täheldati ka noorukitel, kellele manustati kuuekuulise intervalliga kaks Bexsero annust.

Tabel 7. Seerumi bakteritsiidsete antikehade reaktsioonid noorukitel kuu aega pärast kahte Bexsero annust, mida manustati vastavalt erinevatele kaht annust sisaldavatele plaanidele, ning bakteritsiidse antikeha püsivus 18–23 kuud pärast teise annuse manustamist Antigeen 0, 1 kuud 0, 2 kuud 0, 6 kuud

1 kuu pärast 2. annust N = 638 N = 319 N = 86 seropositiivne %* 100% 100% 100% hSBA GMT** 210 234 218 fHbp 18–23 kuud pärast 2. N = 102 N = 106 N = 49 seropositiivne % 82% 81% 84% 1 kuu pärast 2. annust N = 639 N = 320 N = 86 seropositiivne % 100% 99% 99% NadA 18–23 kuud pärast 2. N = 102 N = 106 N = 49 seropositiivne % 93% 95% 94% 1 kuu pärast 2. annust N = 639 N = 319 N = 86 seropositiivne % 100% 100% 100% PorA 18–23 kuud pärast 2. P1.4 N = 102 N = 106 N = 49 seropositiivne % 75% 75% 86% 1 kuu pärast 2. annust N = 46 N = 46 - seropositiivne % 100% 100% NHBA (95% CI) (92…100) (92…100) * seropositiivne % = nende uuritavate protsent, kelle puhul hSBA ≥ 1 : 4. ** GMT = geomeetriline keskmine tiiter. Noorukitega teostatud uuringus stratifitseeriti bakteritsiidseid reaktsioone pärast kahe Bexsero annuse manustamist hSBA algväärtuse järgi, mis oli väiksem kui 1:4, sellega võrdne või suurem kui 1:4. Tabelis 8 on toodud kokkuvõte nende uuritavate seroreaktsiooni määradest ja protsentidest, kelle puhul suurenes hSBA tiiter kuu aega pärast teist Bexsero annust algväärtuse suhtes 4 korda. Bexseroga vaktsineerimise järel olid protsentuaalselt suur osa uuritavatest seropositiivsed ja saavutasid vaktsineerimiseelsest olekust sõltumata hSBA tiitrite 4-kordse suurenemise.

Tabel 8. Nende noorukite protsent, kellel täheldati seroreaktsiooni ja bakteritsiidsete tiitrite vähemalt 4-kordset suurenemist kuu aega pärast kahte Bexsero annust, mida manustati vastavalt erinevatele kahte annust sisaldavatele plaanidele —stratifitseeritud vaktsineerimiseelsete tiitritega Antigee n seropositiivne ne tiiter < 1 : 4 (98…10 (98…10 (94…10 %* pärast 2. 0) 0) 0) annust N = 269 N = 140 N = 31 (95% CI) vaktsineerimiseel 100% 100% 100% fHbp 4-kordse vaktsineerimiseelne N = 369 N = 179 N = 55 suurenemise % tiiter < 1 : 4 100% (98…100) 100% (98…100) 100% (94…100) pärast 2. annust vaktsineerimiseelne N = 268 N = 140 N = 31 (95% CI) tiiter ≥ 1 : 4 90% (86…93) 86% (80…92) 90% (74…98) seropositiivne % pärast 2. annust (95% CI) NadA 4-kordse vaktsineerimiseelne N = 426 N = 211 N = 64 suurenemise % tiiter < 1 : 4 99% (98…100) 99% (97…100) 98% (92…100) pärast 2. annust vaktsineerimiseelne N = 212 N = 109 N = 22 (95% CI) tiiter ≥ 1 : 4 96% (93…98) 95% (90…98) 95% (77…100) seropositiivne % pärast 2. annust (95% CI) PorA P1.4 4-kordse vaktsineerimiseelne N=426 N=208 N=64 suurenemise % tiiter < 1 : 4 99% (98-100) 100% (98-100) 100% (94-100) pärast 2. annust vaktsineerimiseelne N = 211 N = 111 N = 22 (95% CI) tiiter ≥ 1 : 4 81% (75…86) 77% (68…84) 82% (60…95) seropositiivne % - pärast 2. annust (95% CI) - NHBA 4-kordse vaktsineerimiseelne N = 2 N = 9 suurenemise % tiiter < 1 : 4 100% (16…100) 89% (52…100) pärast 2. annust vaktsineerimiseelne N = 44 N = 37 (95% CI) tiiter ≥ 1 : 4 30% (17…45) 19% (8…35) * seropositiivne % = nende uuritavate protsent, kelle puhul hSBA ≥ 1 : 4. Noorukite uuringu antikehade püsivuse andmed saadi III faasi jätku-uuringust. Ligikaudu 7,5 aastat pärast kaheannuselist esmast vaktsineerimist vähenes uuritavate protsent, kelle hSBA ≥ 1 : 4, jäädes eri tüvede puhul vahemikku 29...84%. Vastus 7,5 aastat pärast esmast vaktsineerimist manustatud kordusannusele näitas immuunmälu olemasolu, sest uuritavate protsent, kes saavutasid hSBA ≥ 1 : 4, jäi eri tüvede puhul vahemikku 93...100%. Samas uuringus hinnati lisaks veel ühest esialgsest III faasi uuringust saadud antikehade püsivuse andmeid noorukitel. Üldiselt vähenes uuritavate protsent, kelle hSBA ≥ 1 : 5, ligikaudu 4 aastaga pärast esmast kaheannuselist vaktsineerimist eri tüvede puhul vahemikust 68...100% (pärast teist annust) vahemikuni 9...84%. Vastus 4 aastat pärast esmast vaktsineerimist manustatud kordusannusele näitas immuunmälu olemasolu, sest uuritavate protsent, kelle hSBA ≥ 1 : 5, jäi eri tüvede puhul vahemikku 92...100%.

Tabel 9. Seerumi bakteritsiidsete antikehade reaktsioonid täiskasvanutel pärast kahte Bexsero annust, mida manustati vastavalt erinevatele kahte annust sisaldavatele plaanidele

Antigeen 0, 1 kuud 0, 2 kuud

fHbp (95% CI) (88…100) (92…100) NadA (95% CI) (88…100) (92…100) PorA P1.4 (95% CI) (82…100) (79…98) * seropositiivne % = nende uuritavate protsent, kelle puhul hSBA ≥ 1 : 4. ** GMT = geomeetriline keskmine tiiter. Seerumi bakteritsiidset reaktsiooni NHBA antigeenile ei ole hinnatud.

Immunogeensus patsientide erirühmades

Komplemendi puudulikkuse, aspleenia või põrna düsfunktsiooniga lapsed ja noorukid

III faasi kliinilises uuringus said 2...17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kellel esines komplemendi puudulikkus (40) koos aspleenia või põrna düsfunktsiooniga (107), ning sobivas vanuses terved isikud (85) kahekuulise vahega kaks Bexsero annust. 1 kuu pärast kahest annusest koosnevat vaktsinatsioonikuuri oli komplemendi puudulikkuse ja aspleenia või põrna düsfunktsiooniga isikute protsent, kellel hSBA oli ≥1:5, vastavalt 87% ja 97% antigeen fHbp, 95% ja 100% antigeen NadA, 68% ja 86% antigeen PorA P1.4, 73% ja 94% antigeen NHBA puhul, mis näitab immuunvastust nendel nõrgenenud immuunsusega isikutel. Tervete isikute protsent, kellel hSBA oli ≥1:5, oli 98% antigeen fHbp, 99% antigeen NadA, 83% antigeen PorA P1.4 ja 99% antigeen NHBA puhul.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ei ole kohaldatav.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid Histidiin Sahharoos Süstevesi

Teavet adsorbendi kohta vt lõik 2.

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

4 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 °C...8 °C). Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

0,5 ml suspensiooni (butüülkummist) kolviotsa ja kummist otsakattega süstlis (I tüüpi klaas). Süstli otsakate ja kummist kolviots on valmistatud sünteetilisest kummist.

Pakendi suurused: 1 ja 10, koos nõeltega võ ilma. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Säilitamisel võib suspensiooni sisaldavas süstlis täheldada peent valkjat sadet.

Raputage süstlit enne kasutamist hoolikalt, et moodustuks homogeenne suspensioon.

Vaktsiini tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida veendumaks, et selles ei esine nähtavaid osakesi ja selle värv pole muutunud. Kui märkate vaktsiinis võõrkehi ja/või muutusi selle väljanägemises, ärge manustage vaktsiini. Kui pakendis on kaks erineva suurusega nõela, valige sobiv nõel, et tagada intramuskulaarne manustamine.

Juhised süstli kasutamisel

Hävitamine Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

GSK Vaccines S.r.l., Via Fiorentina 1, 53100 Siena, Itaalia

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/12/812/001 EU/1/12/812/002 EU/1/12/812/003 EU/1/12/812/004

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14. jaanuar 2013 Müügiloa uuendamise kuupäev: 18. september 2017

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

A. BIOLOOGILIS(T)E TOIMEAINE(TE) TOOTJA(D) JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. BIOLOOGILIS(T)E TOIMEAINE(TE) TOOTJA JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D) Bioloogiliste toimeainete tootjate nimi ja aadress (NHBA, NadA, fHbp):

Novartis Pharmaceutical Manufacturing GmbH Biochemiestrasse 10 A-6250 Kundl Austria

Bioloogilise toimeaine tootjate nimi ja aadress (OMV):

GSK Vaccines S.r.l. Bellaria –Rosia IT-53018 Sovicille-Siena Itaalia

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress

GSK Vaccines S.r.l. Bellaria-Rosia IT-53018 Sovicille-Siena Itaalia

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Retseptiravim.

  • Ravimipartii ametlik kasutamiseks vabastamine

Vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ artiklile 114 toimub ravimipartii ametlik kasutamiseks vabastamine riikliku laboratooriumi või selleks eesmärgiks määratud laboratooriumi poolt.

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

  • Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

  • Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toiminguid ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

  • Euroopa Ravimiameti nõudel;
  • kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Bexsero süstesuspensioon süstlis B-grupi meningokoki vaktsiin (rDNA, komponent, adsorbeeritud)

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

0,5 ml annus sisaldab:

rekombinantne B-grupi Neisseria meningitidis'e 50/50/50 mikrogrammi NHBA-/NadA-/fHbp-fusioonvalke välismembraani vesiikuleid (OMV, outer membrane vesicles) B-grupi 25 mikrogrammi Neisseria meningitidis'e tüvest NZ98/254, mõõdetuna poriini (PorA P1,4) sisaldavate valkude koguhulgana

Adsorbeeritud alumiiniumhüdroksiidile (0,5 mg Al3+).

3. ABIAINED

Abiained: naatriumkloriid, histidiin, sahharoos, süstevesi.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstesuspensioon (0,5 ml) 1 nõeltega süstel, mis sisaldab 0,5 ml suspensiooni 1 nõelteta süstel, mis sisaldab 0,5 ml suspensiooni

10 nõeltega süstlit, millest igas sisaldub 0,5 ml suspensiooni 10 nõelteta süstlit, millest igas sisaldub 0,5 ml suspensiooni

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Ainult intramuskulaarseks kasutamiseks.

Enne kasutamist hoolikalt raputada. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Kõlblik kuni:

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMIPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

GSK Vaccines S.r.l., Via Fiorentina 1, 53100 Siena, Itaalia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/12/812/001 EU/1/12/812/002 EU/1/12/812/003 EU/1/12/812/004

13. PARTII NUMBER

Partii nr

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille mitte lisamiseks

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SÜSTEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Bexsero süstesuspensioon B-grupi meningokoki vaktsiin Intramuskulaarne

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

Kõlblik kuni:

4. PARTII NUMBER

Partii:

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

1 annus (0,5 ml)

6. MUU

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.