Betiral – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Valu ja põletiku sümptomaatiline ravi osteoartroosi, reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi korral.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

5. Kuidas BETIRAL´i säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

1. Mis ravim on BETIRAL ja milleks seda kasutatakse

BETIRAL on valuvaigistav ja põletikuvastane ravim.

BETIRAL´i kasutatakse kroonilise valu ja põletikuga kulgevate krooniliste liigesehaiguste (nagu osteoartriit, reumatoidartriit ja anküloseeriv spondüloartriit) raviks.

2. Mida on vaja teada enne BETIRAL´i võtmist

BETIRAL´i ei tohi võtta

• kui olete atseklofenaki või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• raseduse viimasel kolmel kuul;
• kui teil on pärast atsetüülsalitsüülhappe (nt aspiriin) või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite manustamist olnud astmahoog, äge riniit, nahalööve või teised allergilised reaktsioonid.

• kui teil on praegu või on varem olnud mao või sooletrakti haavand või seedetrakti verejooks;
• kui teil on hetkel verejooks või veritsushäired;
• kui põete rasket maksa- või neeruhaigust;
• kui teil on väljendunud südamehaigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus, nt kui teil on olnud südamelihaseinfarkt, insult, mini-insult (transitoorne isheemiline atakk, TIA) või südame- või ajuveresoonte sulgus või operatsioon selle eemaldamiseks või šundilõikus sulguse kõrvaldamiseks;
• kui teil on või on olnud vereringehäireid (perifeersete arterite haigus).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Rääkige oma arstiga enne BETIRAL´i võtmist:

• kui teil on olnud mao- või kaksteistsõrmikuhaavandi nähud, verejooks või mulgustumine või maosooletrakti põletikuline haigus (haavandiline koliit, Crohni tõbi), sest need võivad ägeneda.
• kui teil on olnud ajuverejooks;

• kui teil on olnud mõõduka raskusega maksa- või neeruhaigus või teil on soodumus vedelikupeetumiseks organismis mistahes muudel põhjustel;
• kui teil on olnud hüübimishäire, sest see võib ägeneda;
• kui teil on teatud naha- ja sidekoehaigus, mida nimetatakse süsteemseks erütematoosseks luupuseks;
• kui teil on teatud ainevahetushaigus, mida nimetatakse porfüüriaks;
• kui teil on kunagi olnud / või on siiani bronhiaalastma;
• kui te suitsetate;
• kui teil on suhkurtõbi;
• kui teil on valu rinnus, vere hüübimishäired, kõrge vererõhk, tõusnud kolesterooli või triglütseriidide tase.

Ravimid nagu BETIRAL võivad olla seotud südameataki (müokardiinfarkt) suurenenud riskiga. Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul. Ärge ületage soovituslikku annust ega ravi kestust!

Seoses BETIRAL´i kasutamisega on teatatud ülitundlikkusreaktsioonist (sh angioödeem) ja tõsistest nahareaktsioonidest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs. Risk nahareaktsioonideks on kõrgem esimesel ravikuul. Lõpetage ravi ja rääkige viivitamatult oma arstile, kui ilmneb nahalööve, limaskesta kahjustus või mis tahes ülitundlikkuse sümptom (vt lõik 4).

BETIRAL´i kasutamine tuleb koheselt katkestada, kui ilmneb nahalööve või mistahes muu ülitundlikkuse sümptom.

BETIRAL´i ei tohi kasutada varicella (tuulerõuged) puhul.

Harvadel juhtudel võib BETIRAL põhjustada seedetrakti haavandeid ja verejooksu. See võib juhtuda ükskõik millal ravi ajal koos hoiatavate sümptomitega või ilma nendeta. Kui teil tekib ükskõik milline kõhuvaevus, eriti kui te olete eakas, peate ühendust võtma oma arstiga.

Muud ravimid ja BETIRAL

Teatage oma arstile või apteekrile kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Teatud ravimid võivad mõjutada BETIRAL´i toimeid. Sellistel juhtudel võib osutuda vajalikuks nende ravimite annuse muutmine või ravi katkestamine. Eriti oluline võib see olla, kui võtate:

• liitiumi (psühhiaatriliste haiguste puhul),
• digoksiini (südamepuudulikkuse või südame rütmihäirete puhul),
• diureetikume (vett väljaviivad tabletid),
• kõrge vererõhu teatud ravimeid (AKE inhiibitorid ja angiotensiin-II antagonistid),
• antikoagulante (verd vedeldavad ravimid),
• depressiooni ravimeid,
• diabeedivastaseid ravimeid,
• metotreksaati (kasvajate ja reuma puhul),
• takroliimust ja tsüklosporiini (ravimid, mis pärsivad immuunsüsteemi ja mida kasutatakse, et

vältida äratõukereaktsiooni siirdatud organile),

• steroidseid põletikuvastaseid ravimeid, nagu beetametasoon ja prednisoloon,
• atsetüülsalitsüülhapet ja teisi valuvaigisteid (nn mittesteroidsed põletikuvastased ravimid),
• zidovudiini (HIV ravim).

BETIRAL koos toidu ja joogiga

BETIRAL´i võib võtta koos söögiga või ilma.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase või imetate, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

Te peate teavitama oma arsti, kui planeerite rasestuda või teil on probleeme rasestumisega. MSPVA-d võivad muuta rasestumise raskemaks.

Rasedad naised ei tohi raseduse viimasel kolmel kuul BETIRAL´i kasutada.

Ükskõik millises rasedusjärgus võib ravi toimuda ainult arsti ettekirjutusel.

Ei ole teada, kas BETIRAL eritub rinnapiima. Imetamise ajal ei ole selle ravimi kasutamine soovitatav, välja arvatud juhul, kui teie arst peab seda hädavajalikuks.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Kui teil tekivad BETIRAL´i võtmise ajal pearinglus, iiveldus või teised kesknärvisüsteemi häired, ärge juhtige autot ja kasutage ohtlike masinaid või mehhanisme.

BETIRAL 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes õhukese polümeerikattega tabletis, see

tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3. Kuidas BETIRAL´i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Õhukese polümeerikattega tabletid tuleb piisava koguse vedelikuga tervelt alla neelata.

Soovituslik ööpäevane annus on 200 mg, st üks õhukese polümeerikattega tablett hommikul ja üks õhtul (üks õhukese polümeerikattega tablett iga 12 tunni järel).

Kui teil on tunne, et BETIRAL´i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kasutamine lastel BETIRAL´i ei soovitata kasutada lastel ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu.

Eakad

Annus määratakse teie arsti poolt ning vajalik on perioodiline kontroll.

Neeru- ja südamehaigus Annus määratakse teie arsti poolt ning vajalik on perioodiline kontroll.

Maksahaigus Soovituslik ööpäevane algannus tuleb vähendada ühele õhukese polümeerikattega tabletile.

Pikaajaline ravi Kui te saate pikaajalist ravi BETIRAL´iga, teeb teie arst regulaarsete intervallide järel laboratoorseid kontrollanalüüse (maksa- ja neerufunktsioon, vereproov).

Kui te võtate BETIRAL´i rohkem, kui ette nähtud

Pidage koheselt nõu oma arsti või apteekriga või minge lähima haigla erakorralise meditsiini

osakonda. Võtke see pakendi infoleht endaga kaasa!

Kui te unustate BETIRAL´i võtta Ärge muretsege! Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata. Võtke järgmine annus tavalisel ajal.

Kui te lõpetate BETIRAL´i võtmise Ravi kestuse määrab teie arst. Ärge lõpetage ravi enneaegselt, isegi kui tunnete end paremini.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Enamus neist on kerged ja kaovad, kui te lõpetate BETIRAL´i võtmise.

Need kõrvaltoimed võivad ilmneda teatud sagedustega, mida defineeritakse järgmiselt:

• väga sage: võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st
• sage: võib esineda kuni 1 inimesel 10-st
• aeg-ajalt: võib esineda kuni 1 inimesel 100-st
• harv: võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st
• väga harv: võib esineda kuni 1 inimesel 10 000-st
• teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.

Lõpetage BETIRAL´i võtmine ja otsige viivitamatult meditsiinilist abi, kui teil tekib/tekivad:

Allergilised reaktsioonid, sh anafülaktiline šokk ja angioödeem (harv) koos sümptomitega, nagu

• näo, keele või kurguturse
• neelamisraskus
• nõgestõbi ja hingamisraskused
• vererõhu langus ja palavik

Seedetrakti haavandumine ja verejooks (harv) koos sümptomitega, nagu

• veri väljaheites (väga harv)
• must tõrvataoline väljaheide (harv)

• oksendate verd või tumedaid tükikesi, mis meenutavad välimuselt kohvipuru (väga harv).

Potentsiaalselt eluohtlikud rasked nahareaktsioonid, nagu Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (väga harvad) koos sümptomitega, nagu

• sügelus, lööve, nahapunetus, põletik, valu ja villide tekkimine.

Sage: pearinglus, düspepsia (maoärritus või seedehäire), kõhuvalu, iiveldus, kõhulahtisus ja muutused maksaanalüüside väärtustes.

Aeg-ajalt: kõhupuhitus (gaasid), gastriit (maolimaskesta põletik), kõhukinnisus, oksendamine, suu haavandid, nahasügelus ja –lööve, neerufunktsiooni häired.

Harv: hüpertensioon, südamepuudulikkus, düspnoe (hingamisraskused või hingeldus, tüüpiliselt seotud mõne südame või kopsuhaigusega, tuntud kui õhupuudustunne), aneemia (punaste vererakkude arvu või nende hemoglobiini sisalduse puudus), nägemishäired.

Väga harv: ebatavaliselt madal valgete vererakkude ja vereliistakute arv veres, ebatavaliselt kõrge kaaliumi ja maksaensüümide tase veres, depressioon, unehäired, ebatavalised unenäod, paresteesia (torkiv tunne), treemor (rütmilised, tahtmatud liigutused), peavalu, maitsetundlikkuse kahjustus või düsfunktsioon, stomatiit (suulimaskesta põletik), pankreatiit (kõhunäärme põletik), hepatiit (maksapõletik), peapööritus (pöörlemise tunne), tinnitus (helina, sumina või muude helide kuulmine ilma välise põhjuseta), purpur (mitmed väikesed veretäpikesed nahal), ekseem, ödeem (jalgade, käte või näoturse), krambid jalgades, neerufunktsiooni häired, neerupuudulikkus, palpitatsioon (ebameeldiv tunne, et süda lööb ebaregulaaselt ja/või jõuliselt), vaskuliit (veresoonte põletik), väsimus, nahaõhetus, kuumahood, hingamisraskused (bronhospasm), kehakaalu tõus, soole mulgustus, mao-sooletrakti põletikuliste haiguste (haavandiline koliit, Crohni tõbi) ägenemine.

Erandjuhtudel on teatatud tõsistest nahainfektsioonidest tuulerõugete (varicella) ajal.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas BETIRAL´i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25 ºC.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP:“ ja blistril. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida BETIRAL sisaldab

• Toimeaine on atseklofenak. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg atseklofenakki.
• Teised koostisosad (abiained) on: Tableti sisu: glütserooldistearaat, naatriumkroskarmelloos, povidoon K-30, mikrokristalliline tselluloos.

Tableti kate: makrogoolstearaat, titaandioksiid (E 171), mikrokristalliline tselluloos, hüpromelloos.

Kuidas BETIRAL välja näeb ja pakendi sisu Välimus: Valged, ümmargused, kaksikkumerad 8 mm läbimõõduga tabletid, mille ühele küljele on pressitud “A”, teine külg on ilma märgistuseta. Pakend: 20, 40 või 60 õhukese polümeerikattega tabletid PA/Al/PVC//Al blistris ja pappkarbis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja: UAB Ideal Trade Links

Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu tel: +37065796198

Tootja:

Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21 1103 Budapest Ungari

Ümberpakendaja: UAB Entafarma Klonėnų vs. 1 LT-19156 Širvintų r. sav. Leedu

Cefea Sp. z o.o.S.K. ul. Działkowa 56 02-234 Warszaw Poola

Medezin Sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14 Konstantynów Łódzki, Łódzkie 95-050 Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Apteegikaubanduse Hulgimüük OÜ Lelle tn 24, Kesklinna linnaosa Tallinn, Harju maakond, 11318 Eesti

Infoleht on viimati uuendatud augustis 2023.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on BETIRAL ja milleks seda kasutatakse

BETIRAL on valuvaigistav ja põletikuvastane ravim.

BETIRAL´i kasutatakse kroonilise valu ja põletikuga kulgevate krooniliste liigesehaiguste (nagu osteoartriit, reumatoidartriit ja anküloseeriv spondüloartriit) raviks.

2. Mida on vaja teada enne BETIRAL´i võtmist

BETIRAL´i ei tohi võtta

• kui olete atseklofenaki või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
• raseduse viimasel kolmel kuul.
• kui teil on pärast atsetüülsalitsüülhappe (nt aspiriin) või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste

ravimite manustamist olnud astmahoog, äge riniit, nahalööve või teised allergilised reaktsioonid.

• kui teil on praegu või on varem olnud mao või sooletrakti haavand või seedetrakti verejooks.
• kui teil on hetkel verejooks või veritsushäired.
• kui põete rasket maksa- või neeruhaigust.
• kui teil on väljendunud südamehaigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus, nt kui teil on olnud

südamelihaseinfarkt, insult, mini-insult (transitoorne isheemiline atakk, TIA) või südame- või ajuveresoonte sulgus või operatsioon selle eemaldamiseks või šundilõikus sulguse kõrvaldamiseks.

• kui teil on või on olnud vereringehäireid (perifeersete arterite haigus).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Rääkige oma arstiga enne BETIRAL´i võtmist:

• kui teil on olnud mao- või kaksteistsõrmikuhaavandi nähud, verejooks või mulgustumine või mao- sooletrakti põletikuline haigus (haavandiline koliit, Crohni tõbi), sest need võivad ägeneda.
• kui teil on olnud ajuverejooks.
• kui teil on olnud mõõduka raskusega maksa- või neeruhaigus või teil on soodumus vedelikupeetumiseks organismis mistahes muudel põhjustel.

• kui teil on olnud hüübimishäire, sest see võib ägeneda.
• kui teil on teatud naha- ja sidekoehaigus, mida nimetatakse süsteemseks erütematoosseks luupuseks.
• kui teil on teatud ainevahetushaigus, mida nimetatakse porfüüriaks.
• kui teil on kunagi olnud / või on siiani bronhiaalastma.
• kui te suitsetate,
• kui teil on suhkurtõbi,
• kui teil on valu rinnus, vere hüübimishäired, kõrge vererõhk, tõusnud kolesterooli või triglütseriidide tase.

Ravimid nagu BETIRAL võivad olla seotud südameataki (müokardiinfarkt) suurenenud riskiga. Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul. Ärge ületage soovituslikku annust ega ravi kestust!

Seoses BETIRAL´i kasutamisega on teatatud ülitundlikkusreaktsioonist (sh angioödeem) ja tõsistest nahareaktsioonidest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs. Risk nahareaktsioonideks on kõrgem esimesel ravikuul. Lõpetage ravi ja rääkige viivitamatult oma arstile, kui ilmneb nahalööve, limaskesta kahjustus või mis tahes ülitundlikkuse sümptom (vt lõik 4).

BETIRAL´i kasutamine tuleb koheselt katkestada, kui ilmneb nahalööve või mistahes muu ülitundlikkuse sümptom.

BETIRAL´i ei tohi kasutada varicella (tuulerõuged) puhul.

Harvadel juhtudel võib BETIRAL põhjustada seedetrakti haavandeid ja verejooksu. See võib juhtuda ükskõik millal ravi ajal koos hoiatavate sümptomitega või ilma nendeta. Kui teil tekib ükskõik milline kõhuvaevus, eriti kui te olete eakas, peate ühendust võtma oma arstiga.

Muud ravimid ja BETIRAL Teatage oma arstile või apteekrile kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Teatud ravimid võivad mõjutada BETIRAL´i toimeid. Sellistel juhtudel võib osutuda vajalikuks nende ravimite annuse muutmine või ravi katkestamine. Eriti oluline võib see olla, kui võtate:

• liitiumi (psühhiaatriliste haiguste puhul),
• digoksiini (südamepuudulikkuse või südame rütmihäirete puhul),
• diureetikume (vett väljaviivad tabletid),
• kõrge vererõhu teatud ravimeid (AKE inhiibitorid ja angiotensiin-II antagonistid),
• antikoagulante (verd vedeldavad ravimid),
• depressiooni ravimeid,
• diabeedivastaseid ravimeid,
• metotreksaati (kasvajate ja reuma puhul),
• takroliimust ja tsüklosporiini (ravimid, mis pärsivad immuunsüsteemi ja mida kasutatakse, et vältida

äratõukereaktsiooni siirdatud organile),

• steroidseid põletikuvastaseid ravimeid, nagu beetametasoon ja prednisoloon,
• atsetüülsalitsüülhapet ja teisi valuvaigisteid (nn mittesteroidsed põletikuvastased ravimid),
• zidovudiini (HIV ravim).

BETIRAL koos toidu ja joogiga BETIRAL´i võib võtta koos söögiga või ilma.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase või imetate, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

Te peate teavitama oma arsti, kui planeerite rasestuda või teil on probleeme rasestumisega. MSPVA-d võivad muuta rasestumise raskemaks.

BETIRAL’i ei tohi võtta raseduse viimase kolme kuu jooksul, sest see võib kahjustada loodet või põhjustada sünnitusprobleeme. See võib põhjustada sündimata lapsel neeru- ja südameprobleeme. See võib tekitada teil ja teie lapsel verejookse ja põhjustada ettenähtust hilisemat või pikemat sünnitustegevust. Esimese 6 raseduskuu jooksul ei tohi BETIRAL’i võtta, v.a juhul, kui see on teie arsti soovitusel tingimata vajalik. Kui vajate ravi selle aja jooksul või kui kavatsete rasestuda, tuleb kasutada väikseimat annust lühima võimaliku aja jooksul. Alates 20 rasedusnädalast võib BETIRAL (kui seda võetakse kauem kui mõni päev) põhjustada sündimata lapsel neeruprobleeme, mis võivad põhjustada lootevedeliku madalat taset (oligohüdramnioni) ja südame veresoonte (arterioosijuha) kitsenemist lapsel. Kui vajate ravi kauem kui mõni päev, võib arst soovitada täiendavat jälgimist.

Ükskõik millises rasedusjärgus võib ravi toimuda ainult arsti ettekirjutusel.

Ei ole teada, kas BETIRAL eritub rinnapiima. Imetamise ajal ei ole selle ravimi kasutamine soovitatav, välja arvatud juhul, kui teie arst peab seda hädavajalikuks.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Kui teil tekivad BETIRAL´i võtmise ajal pearinglus, iiveldus või teised kesknärvisüsteemi häired, ärge juhtige autot ja kasutage ohtlike masinaid või mehhanisme.

BETIRAL 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes õhukese polümeerikattega tabletis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3. Kuidas BETIRAL´i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Õhukese polümeerikattega tabletid tuleb piisava koguse vedelikuga tervelt alla neelata. Soovituslik ööpäevane annus on 200 mg, st üks õhukese polümeerikattega tablett hommikul ja üks õhtul (üks õhukese polümeerikattega tablett iga 12 tunni järel).

Kui teil on tunne, et BETIRAL´i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kasutamine lastel BETIRAL´i ei soovitata kasutada lastel ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu.

Eakad Annus määratakse teie arsti poolt ning vajalik on perioodiline kontroll.

Neeru- ja südamehaigus Annus määratakse teie arsti poolt ning vajalik on perioodiline kontroll.

Maksahaigus Soovituslik ööpäevane algannus tuleb vähendada ühele õhukese polümeerikattega tabletile.

Pikaajaline ravi Kui te saate pikaajalist ravi BETIRAL´iga teeb teie arst regulaarsete intervallide järel laboratoorseid kontrollanalüüse (maksa- ja neerufunktsioon, vereproov).

Kui te võtate BETIRAL´i rohkem, kui ette nähtud Pidage koheselt nõu oma arsti või apteekriga või minge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Võtke see pakendi infoleht endaga kaasa!

Kui te unustate BETIRAL´i võtta Ärge muretsege! Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata. Võtke järgmine annus tavalisel ajal.

Kui te lõpetate BETIRAL´i võtmise Ravi kestuse määrab teie arst. Ärge lõpetage ravi enneaegselt, isegi kui tunnete end paremini.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Enamus neist on kerged ja kaovad, kui te lõpetate BETIRAL´i võtmise.

Need kõrvaltoimed võivad ilmneda teatud sagedustega, mida defineeritakse järgmiselt:

• väga sage: võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st
• sage: võib esineda kuni 1 inimesel 10-st
• aeg-ajalt: võib esineda kuni 1 inimesel 100-st
• harv: võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st
• väga harv: võib esineda kuni 1 inimesel 10 000-st
• teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.

Lõpetage BETIRAL´i võtmine ja otsige viivitamatult meditsiinilist abi, kui teil tekib/tekivad:

Allergilised reaktsioonid, sh anafülaktiline šokk ja angioödeem (harv) koos sümptomitega, nagu

• näo, keele või kurguturse
• neelamisraskus
• nõgestõbi ja hingamisraskused
• vererõhu langus ja palavik

Seedetrakti haavandumine ja verejooks (harv) koos sümptomitega, nagu

• veri väljaheites (väga harv)
• must tõrvataoline väljaheide (harv)
• oksendate verd või tumedaid tükikesi, mis meenutavad välimuselt kohvipuru (väga harv).

Potentsiaalselt eluohtlikud rasked nahareaktsioonid, nagu Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (väga harvad) koos sümptomitega, nagu

• sügelus, lööve, nahapunetus, põletik, valu ja villide tekkimine.

Sage: pearinglus, düspepsia (maoärritus või seedehäire), kõhuvalu, iiveldus, kõhulahtisus ja muutused maksaanalüüside väärtustes.

Aeg-ajalt: kõhupuhitus (gaasid), gastriit (maolimaskesta põletik), kõhukinnisus, oksendamine, suu haavandid, nahasügelus ja –lööve, neerufunktsiooni häired.

Harv: hüpertensioon, südamepuudulikkus, düspnoe (hingamisraskused või hingeldus, tüüpiliselt seotud mõne südame või kopsuhaigusega, tuntud kui õhupuudustunne), aneemia (punaste vererakkude arvu või nende hemoglobiini sisalduse puudus), nägemishäired.

Väga harv: ebatavaliselt madal valgete vererakkude ja vereliistakute arv veres, ebatavaliselt kõrge kaaliumi ja maksaensüümide tase veres, depressioon, unehäired, ebatavalised unenäod, paresteesia (torkiv tunne), treemor (rütmilised, tahtmatud liigutused), peavalu, maitsetundlikkuse kahjustus või düsfunktsioon, stomatiit (suulimaskesta põletik), pankreatiit (kõhunäärme põletik), hepatiit (maksapõletik), peapööritus (pöörlemise tunne), tinnitus (helina, sumina või muude helide kuulmine ilma välise põhjuseta), purpur (mitmed väikesed veretäpikesed nahal), ekseem, ödeem (jalgade, käte või näoturse), krambid jalgades, neerufunktsiooni häired, neerupuudulikkus, palpitatsioon (ebameeldiv tunne, et süda lööb ebaregulaaselt ja/või jõuliselt), vaskuliit (veresoonte põletik), väsimus, nahaõhetus, kuumahood, hingamisraskused (bronhospasm), kehakaalu tõus, soole mulgustus, mao-sooletrakti põletikuliste haiguste (haavandiline koliit, Crohni tõbi) ägenemine.

Erandjuhtudel on teatatud tõsistest nahainfektsioonidest tuulerõugete (varicella) ajal.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas BETIRAL´i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25 ºC.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast „Kõlblik kuni:“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida BETIRAL sisaldab

• Toimeaine on atseklofenak.

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg atseklofenakki.

• Teised koostisosad (abiained) on:

Tableti sisu: glütserooldistearaat, naatriumkroskarmelloos, povidoon K-30, mikrokristalliline tselluloos. Tableti kate: makrogoolstearaat, titaandioksiid (E 171), mikrokristalliline tselluloos, hüpromelloos.

Kuidas BETIRAL välja näeb ja pakendi sisu Välimus: Valged, ümmargused, kaksikkumerad 8 mm läbimõõduga tabletid, mille ühele küljele on pressitud “A”, teine külg on ilma märgistuseta. Pakend: 20, 60 õhukese polümeerikattega tabletid PA/Al/PVC//Al blistris ja pappkarbis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21 1103 Budapest Ungari

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Richter Gedeon Eesti filiaal Adamsoni 2 Tallinn 10137 Tel 608 5301

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Tšehhi Vabariik: Biofenac Eesti: BETIRAL Leedu: Airtal Poola: Biofenac

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2023.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile

kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on BETIRAL ja milleks seda kasutatakse

BETIRAL on valuvaigistav ja põletikuvastane ravim.

BETIRAL’i kasutatakse kroonilise valu ja põletikuga kulgevate krooniliste liigesehaiguste (nagu osteoartriit, reumatoidartriit ja anküloseeriv spondüloartriit) raviks.

2. Mida on vaja teada enne BETIRAL’i võtmist

BETIRAL’i ei tohi võtta

• kui olete atseklofenaki või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
• raseduse viimasel kolmel kuul.
• kui teil on pärast atsetüülsalitsüülhappe (nt aspiriin) või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite manustamist olnud astmahoog, äge riniit, nahalööve või teised allergilised reaktsioonid.
• kui teil on praegu või on varem olnud mao või sooletrakti haavand või seedetrakti verejooks.
• kui teil on hetkel verejooks või veritsushäired.
• kui põete rasket maksa- või neeruhaigust.
• kui teil on väljendunud südamehaigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus, nt kui teil on olnud südamelihaseinfarkt, insult, mini-insult (transitoorne isheemiline atakk, TIA) või südame- või ajuveresoonte sulgus või operatsioon selle eemaldamiseks või šundilõikus sulguse kõrvaldamiseks.
• kui teil on või on olnud vereringehäireid (perifeersete arterite haigus).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Rääkige oma arstiga enne BETIRAL’i võtmist:

• kui teil on olnud mao- või kaksteistsõrmikuhaavandi nähud, verejooks või mulgustumine või mao-sooletrakti põletikuline haigus (haavandiline koliit, Crohni tõbi), sest need võivad ägeneda.
• kui teil on olnud ajuverejooks.
• kui teil on olnud mõõduka raskusega maksa- või neeruhaigus või teil on soodumus vedelikupeetumiseks organismis mistahes muudel põhjustel.
• kui teil on olnud hüübimishäire, sest see võib ägeneda.

• kui teil on teatud naha- ja sidekoehaigus, mida nimetatakse süsteemseks erütematoosseks luupuseks.
• kui teil on teatud ainevahetushaigus, mida nimetatakse porfüüriaks.
• kui teil on kunagi olnud / või on siiani bronhiaalastma.
• kui te suitsetate.
• kui teil on suhkurtõbi.
• kui teil on valu rinnus, vere hüübimishäired, kõrge vererõhk, tõusnud kolesterooli või triglütseriidide tase.

Ravimid nagu BETIRAL võivad olla seotud südameataki (müokardiinfarkt) suurenenud riskiga. Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul. Ärge ületage soovituslikku annust ega ravi kestust!

Seoses BETIRAL’i kasutamisega on teatatud ülitundlikkusreaktsioonist (sh angioödeem) ja tõsistest nahareaktsioonidest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs. Risk nahareaktsioonideks on kõrgem esimesel ravikuul. Lõpetage ravi ja rääkige viivitamatult oma arstile, kui ilmneb nahalööve, limaskesta kahjustus või mis tahes ülitundlikkuse sümptom (vt lõik 4).

BETIRAL’i kasutamine tuleb kohe katkestada, kui ilmneb nahalööve või mistahes muu ülitundlikkuse sümptom.

BETIRAL’i ei tohi kasutada varicella (tuulerõuged) puhul.

Harvadel juhtudel võib BETIRAL põhjustada seedetrakti haavandeid ja verejooksu. See võib juhtuda ükskõik millal ravi ajal koos hoiatavate sümptomitega või ilma nendeta. Kui teil tekib ükskõik milline kõhuvaevus, eriti kui te olete eakas, peate ühendust võtma oma arstiga.

Muud ravimid ja BETIRAL Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Teatud ravimid võivad mõjutada BETIRAL’i toimeid. Sellistel juhtudel võib osutuda vajalikuks nende ravimite annuse muutmine või ravi katkestamine. Eriti oluline võib see olla, kui võtate:

• liitiumi (psühhiaatriliste haiguste puhul),
• digoksiini (südamepuudulikkuse või südame rütmihäirete puhul),
• diureetikume (vett väljaviivad tabletid),
• kõrge vererõhu teatud ravimeid (AKE inhiibitorid ja angiotensiin-II antagonistid),
• antikoagulante (verd vedeldavad ravimid),
• depressiooni ravimeid,
• diabeedivastaseid ravimeid,
• metotreksaati (kasvajate ja reuma puhul),
• takroliimust ja tsüklosporiini (ravimid, mis pärsivad immuunsüsteemi ja mida kasutatakse, et vältida äratõukereaktsiooni siiratud organile),
• steroidseid põletikuvastaseid ravimeid, nagu beetametasoon ja prednisoloon,
• atsetüülsalitsüülhapet ja teisi valuvaigisteid (nn mittesteroidsed põletikuvastased ravimid),
• zidovudiini (HIV ravim).

BETIRAL koos toidu ja joogiga BETIRAL’i võib võtta koos söögiga või ilma.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

Te peate teavitama oma arsti, kui planeerite rasestuda või teil on probleeme rasestumisega. MSPVA-d võivad muuta rasestumise raskemaks.

Rasedad naised ei tohi raseduse viimasel kolmel kuul BETIRAL’i kasutada. Ükskõik millises rasedusjärgus võib ravi toimuda ainult arsti ettekirjutusel. Ei ole teada, kas BETIRAL eritub rinnapiima. Imetamise ajal ei ole selle ravimi kasutamine soovitatav, välja arvatud juhul, kui teie arst peab seda hädavajalikuks.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Kui teil tekivad BETIRAL’i võtmise ajal pearinglus, iiveldus või teised kesknärvisüsteemi häired, ärge juhtige autot ja kasutage ohtlikke masinaid või mehhanisme.

BETIRAL 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes õhukese polümeerikattega tabletis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3. Kuidas BETIRAL’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Õhukese polümeerikattega tabletid tuleb piisava koguse vedelikuga tervelt alla neelata.

Soovituslik ööpäevane annus on 200 mg, st üks õhukese polümeerikattega tablett hommikul ja üks õhtul (üks õhukese polümeerikattega tablett iga 12 tunni järel).

Kui teil on tunne, et BETIRAL’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kasutamine lastel BETIRAL’i ei soovitata kasutada lastel ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu.

Eakad Annus määratakse teie arsti poolt ning vajalik on perioodiline kontroll.

Neeru- ja südamehaigus Annus määratakse teie arsti poolt ning vajalik on perioodiline kontroll. Maksahaigus Soovituslik ööpäevane algannus tuleb vähendada ühele õhukese polümeerikattega tabletile.

Pikaajaline ravi Kui te saate pikaajalist ravi BETIRAL’iga, teeb teie arst regulaarsete intervallide järel laboratoorseid kontrollanalüüse (maksa- ja neerufunktsioon, vereproov).

Kui te võtate BETIRAL’i rohkem, kui ette nähtud Pidage kohe nõu oma arsti või apteekriga või minge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Võtke see pakendi infoleht endaga kaasa!

Kui te unustate BETIRAL’i võtta Ärge muretsege! Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata. Võtke järgmine annus tavalisel ajal.

Kui te lõpetate BETIRAL’i võtmise Ravi kestuse määrab teie arst. Ärge lõpetage ravi enneaegselt, isegi kui tunnete end paremini.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Enamus neist on kerged ja kaovad, kui te lõpetate BETIRAL’i võtmise.

Need kõrvaltoimed võivad ilmneda teatud sagedustega, mida defineeritakse järgmiselt:

• väga sage: võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st
• sage: võib esineda kuni 1 inimesel 10-st
• aeg-ajalt: võib esineda kuni 1 inimesel 100-st
• harv: võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st
• väga harv: võib esineda kuni 1 inimesel 10 000-st
• teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.

Lõpetage BETIRAL’i võtmine ja otsige viivitamatult meditsiinilist abi, kui teil tekib/tekivad:

Allergilised reaktsioonid, sh anafülaktiline šokk ja angioödeem (harv) koos sümptomitega, nagu

• näo, keele või kurguturse
• neelamisraskus
• nõgestõbi ja hingamisraskused
• vererõhu langus ja palavik

Seedetrakti haavandumine ja verejooks (harv) koos sümptomitega, nagu

• veri väljaheites (väga harv)
• must tõrvataoline väljaheide (harv)
• oksendate verd või tumedaid tükikesi, mis meenutavad välimuselt kohvipuru (väga harv).

Potentsiaalselt eluohtlikud rasked nahareaktsioonid, nagu Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (väga harvad) koos sümptomitega, nagu

• sügelus, lööve, nahapunetus, põletik, valu ja villide tekkimine.

Sage: pearinglus, düspepsia (maoärritus või seedehäire), kõhuvalu, iiveldus, kõhulahtisus ja muutused maksaanalüüside väärtustes.

Aeg-ajalt: kõhupuhitus (gaasid), gastriit (maolimaskesta põletik), kõhukinnisus, oksendamine, suu haavandid, nahasügelus ja -lööve, neerufunktsiooni häired. Harv: hüpertensioon, südamepuudulikkus, düspnoe (hingamisraskused või hingeldus, tüüpiliselt seotud mõne südame või kopsuhaigusega, tuntud kui õhupuudustunne), aneemia (punaste vererakkude arvu või nende hemoglobiini sisalduse puudus), nägemishäired.

Väga harv: ebatavaliselt madal valgete vererakkude ja vereliistakute arv veres, ebatavaliselt kõrge kaaliumi ja maksaensüümide tase veres, depressioon, unehäired, ebatavalised unenäod, paresteesia (torkiv tunne), treemor (rütmilised, tahtmatud liigutused), peavalu, maitsetundlikkuse kahjustus või düsfunktsioon, stomatiit (suulimaskesta põletik), pankreatiit (kõhunäärme põletik), hepatiit (maksapõletik), peapööritus (pöörlemise tunne), tinnitus (helina, sumina või muude helide kuulmine ilma välise põhjuseta), purpur (mitmed väikesed veretäpikesed nahal), ekseem, ödeem (jalgade, käte või näoturse), krambid jalgades, neerufunktsiooni häired, neerupuudulikkus, palpitatsioon (ebameeldiv tunne, et süda lööb ebaregulaaselt ja/või jõuliselt), vaskuliit (veresoonte põletik), väsimus, nahaõhetus, kuumahood, hingamisraskused (bronhospasm), kehakaalu tõus, soole mulgustus, mao- sooletrakti põletikuliste haiguste (haavandiline koliit, Crohni tõbi) ägenemine.

Erandjuhtudel on teatatud tõsistest nahainfektsioonidest tuulerõugete (varicella) ajal.

Kõrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas BETIRAL’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25 ºC.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida BETIRAL sisaldab

• Toimeaine on atseklofenak. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg atseklofenakki.
• Teised koostisosad (abiained) on:

Tableti sisu: glütserooldistearaat, naatriumkroskarmelloos, povidoon, mikrokristalliline tselluloos. Tableti kate: makrogoolstearaat, titaandioksiid (E 171), mikrokristalliline tselluloos, hüpromelloos.

Kuidas BETIRAL välja näeb ja pakendi sisu Välimus: Valged, ümmargused, kaksikkumerad 8 mm läbimõõduga tabletid, mille ühele küljele on pressitud “A”, teine külg on ilma märgistuseta. Pakend: 20, 30 või 60 õhukese polümeerikattega tabletti PA/Al/PVC//Al blistris ja pappkarbis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Teisese müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja: First Pharma OÜ Härgmäe 20 13525 Tallinn Eesti tel: +372 6441122 e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Tootja: Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21 1103 Budapest Ungari

Ümberpakendajad: OÜ GPE Globalpharma Tiigi tn 61b 50410 Tartu Eesti

Medezin Sp. z o.o.

Ul. Ks. Kazimierza Janika 14 95-050 Konstantynów Łódzki Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja poole.

Infoleht on viimati kooskõlastatud aprillis 2026.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

BETIRAL, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 100 mg atseklofenakki. INN. Aceclofenacum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. Valged, ümmargused, kaksikkumerad 8 mm läbimõõduga tabletid, mille ühele küljele on pressitud “A”, teine külg on ilma märgistuseta.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Valu ja põletiku sümptomaatiline ravi osteoartroosi, reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi korral.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Maksimaalne soovitatav annus on 200 mg ööpäevas, manustatuna kahe eraldi 100 mg annusena, üks tablett hommikul ja üks õhtul.

Eakad Üldiselt ei ole annuse vähendamine vajalik, kuid tuleb kaaluda lõigus 4.4 kirjeldatud ettevaatusabinõusid.

Lapsed Ohutust ja efektiivsust lastel ning noorukitel ei ole tõestatud.

Maksapuudulikkus Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb vähendada atseklofenaki annust. Soovitatav algannus on 100 mg päevas.

Neerupuudulikkus Ei ole tõendeid, et atseklofenaki annust oleks vaja muuta kerge neerukahjustusega patsientidel, kuid soovitatakse olla ettevaatlik.

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust kõige lühema aja jooksul, mis sümptomite kontrollimiseks on vajalik (vt lõik 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“).

Manustamisviis

BETIRAL tabletid on suukaudseks manustamiseks ja need tuleb alla neelata koos vähemalt ½ klaasi vedelikuga. BETIRAL´i võib võtta koos toiduga.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Sarnase toimega ained (nt aspiriin või teised MSPVA-d) on põhjustanud astmahooge, bronhospasmi, ägedat riniiti või urtikaariat või nende ravimite suhtes esinev ülitundlikkus.
• Äge verejooks või veritsushäired.
• Anamneesis varasema MSPVA-de kasutamisega seotud seedetrakti verejooks või perforatsioon.
• Äge või anamneesis korduvalt esinenud peptiline haavand/verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu episoodi).
• Väljakujunenud südame paispuudulikkus (NYHA II...IV klass), südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus.
• Raske maksa- või neerufunktsiooni kahjustus.
• Raseduse kolme viimase kuu jooksul (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

BETIRAL´i kasutamist samal ajal teiste MSPVA-de, sh selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitoritega tuleb vältida.

Üldiselt saab soovimatuid toimeid vähendada, kui kasutada väikseimat efektiivset annust lühima aja kestel, mis on vajalik sümptomite kontrolli alla saamiseks (vt lõik 4.2 ning allpool “Seedetrakti riskid“ ja „Kardiovaskulaarsed riskid“).

Toimed seedetraktile: Surmaga lõppeda võivatest gastrointestinaalsetest verejooksudest, haavandumistest või perforatsioonidest on teatatud MSPVA-de kasutamisel ükskõik millal ravi ajal koos hoiatavate sümptomitega või ilma ning eelneva tõsiste seedetrakti sümptomite anamneesiga või ilma. Seedetrakti verejooksu, haavandumise või perforatsiooni risk võimendub suuremate MSPVA annuste manustamisel, patsientidel, kellel on anamneesis haavand, eriti kui see on tüsistunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3), samuti eakatel. Need patsiendid peavad alustama ravi väikseima olemasoleva annusega. Sel juhul tuleb kaaluda kombinatsioonravile protektiivsete ravimitega (st misoprostool või prootonpumba inhibiitorid), samuti nende patsientide puhul, kes vajavad samal ajal väikeses annuses aspiriini või muid ravimeid, mis arvatavasti suurendavad gastrointestinaalset riski (vt allpool ja lõik 4.5).

Seedetrakti toksilisuse anamneesiga patsiendid, eriti eakad, peavad teatama mis tahes ebatavalisest seedetrakti sümptomist (eriti seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ravi algul. Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes kasutavad samaaegselt seedetrakti haavandi ja verejooksu riski suurendavaid ravimeid, näiteks süsteemseid kortikosteroide, antikoagulante (nt varfariin), selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid või trombotsüütide agregatsiooni inhibiitoreid, nagu aspiriin (vt lõik 4.5).

Kui BETIRAL´i saavatel patsientidel tekib seedetrakti verejooks või haavandumine, tuleb ravi katkestada.

MSPVA-sid tuleb manustada ettevaatlikult ja hoolika meditsiinilise järelvalve all seedetrakti (kas alumise või ülemise seedetrakti) haigusele viitavate sümptomite, seedetrakti haavandi, verejooksu või

perforatsiooni anamneesiga, haavandilise koliidi, Crohni tõve ja veritsuse soodumusega või hematoloogiliste häiretega patsientidele, sest need seisundid võivad halveneda (vt lõik 4.8).

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed: Hüpertensiooni ja/või kerge kuni mõõduka südame paispuudulikkuse anamneesiga patsiente peab jälgima ja nõustama, sest seoses MSPVA-raviga on kirjeldatud vedelikupeetust ja turseid.

Südame paispuudulikkusega (NYHA-I) ja südame-veresoonkonna haiguste oluliste riskifaktoritega (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, suitsetamine) patsiente tuleb ravida atseklofenakiga üksnes pärast hoolikalt kaalumist. Kuna atseklofenakist põhjustatud riskid südame-veresoonkonnale võivad suureneda koos annuse ja toime kestusega, tuleb kasutada madalaimat efektiivset ööpäevast annust võimalikult lühikest aega. Perioodiliselt tuleb uuesti hinnata patsientide valu sümptomaatilise leevendamise vajadust ja ravivastust.

Patsientidele, kellel on anamneesis tserebrovaskulaarne veritsus, tuleb atseklofenakki samuti manustada ettevaatusega ja pideva jälgimise all.

Toimed neerudele: MSPVA manustamine võib põhjustada annusest sõltuvat prostaglandiinide sünteesi vähenemist ja kutsuda esile neerupuudulikkuse. Prostaglandiinide osatähtsust neerude verevoolu säilitamisel tuleb arvesse võtta kahjustunud südame- või neerufunktsiooniga patsientidel, maksafunktsioonihäirega patsientidel, neil, keda ravitakse diureetikumidega või kes taastuvad suuremast kirurgilisest operatsioonist, ning eakatel.

Kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega patsiente tuleb jälgida ja ettevaatlik tuleb olla patsientidel, kellel esinevad teised vedelikupeetust soodustavad seisundid. Neil patsientidel võib MSPVA-de kasutamine põhjustada neerufunktsiooni halvenemist ja vedelikupeetust. Ettevaatlik tuleb olla ka diureetilist ravi saavate või muul põhjusel hüpovoleemiast ohustatud patsientidega. Tuleb kasutada väikseimat tõhusat annust ja kontrollida regulaarselt neerufunktsiooni. Toimed neerufunktsioonile mööduvad tavaliselt atseklofenaki kasutamise lõpetamisel. Toimed maksale: Kerge kuni mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on vajalik hoolikas meditsiiniline järelvalve.

Atseklofenaki kasutamine tuleb lõpetada, kui kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides püsivad või süvenevad, kui tekivad maksahaigusele viitavad kliinilised nähud või sümptomid või muude ilmingute (eosinofiilia, lööve) avaldumisel. Hepatiit võib tekkida ilma prodromaalsümptomiteta.

MSPVA-de kasutamine maksa porfüüriaga patsientidel võib hoo vallandada.

Ülitundlikkus- ja nahareaktsioonid: Nagu teiste MSPVA-de puhul, võib allergilisi reaktsioone, sealhulgas anafülaktilisi/anafülaktoidseid reaktsioone tekkida ka ravimiga varem kokku puutumata. Väga harva on seoses MSPVA-de kasutamisega kirjeldatud tõsiseid, mõnel juhul surmaga lõppenud nahareaktsioone, sealhulgas eksfoliatiivset dermatiiti, Stevensi-Johnsoni sündroomi ja toksilist epidermaalset nekrolüüsi (vt lõik 4.8). Patsientide jaoks esineb nende reaktsioonide suurim risk tõenäoliselt ravi alguses, reaktsioon algab enamikul juhtudest esimesel ravikuul. Esimeste nahalööbe, limaskesta kahjustuste või teiste ülitundlikkuse nähtude ilmnemisel tuleb BETIRAL´i kasutamine katkestada.

Erandjuhul võib tuulerõugete viirus kutsuda esile tõsiseid naha ja pehmete kudede nakkuslikke tüsistusi. Siiani ei saa välistada, et MSPVA-d võivad halvendada tuulerõugeviirusest tingitud infektsiooni kulgu. Seetõttu on soovitatav tuulerõugete puhul hoiduda BETIRAL tablettide kasutamisest.

Hematoloogiline:

Atseklofenak võib pöörduvalt inhibeerida trombotsüütide agregatsiooni (vt lõik 4.5).

Hingamisteede häired: Manustamisel patsientidele, kellel on või on varem olnud bronhiaalastma, peab olema ettevaatlik, sest on teatatud, et MSPVA-d on sellistel patsientidel põhjustanud bronhospasmi.

Eakad: MSPVA-de kasutamisest tingitud kõrvaltoimete, eriti surmaga lõppeda võivate seedetrakti verejooksude ja perforatsioonide esinemissagedus on eakatel suurem (vt lõik 4.2). Seedetrakti verejooksud ja/või perforatsioonid on sageli tõsisemad ja võivad tekkida hoiatavate sümptomite või eelneva anamneesita ükskõik millal ravi jooksul. Lisaks on eakatel patsientidel tõenäolisemalt neeru-, südame-veresoonkonna või maksafunktsiooni häired. Pikaajaline ravi: Kõiki patsiente, kes on kaua aega saanud ravi MSPVA-dega, tuleb ettevaatusabinõuna jälgida (nt neeru-ja maksafunktsioon ning verepilt). Atseklofenakki tuleb ettevaatlikult ja hoolika meditsiinilise järelevalve all manustada patsientidele, kellel on anamneesis SLE, porfüüria või hematopoeesi või hüübimishäired.

Abiained

Naatrium BETIRAL 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad 6,60 mg naatriumkroskarmelloosi ühes tabletis. Seega ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes õhukese polümeerikattega tabletis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilisi koostoimeuuringuid on tehtud ainult varfariiniga. Atseklofenak metaboliseeritakse tsütokroom P450 2C9 kaudu ja in vitro andmed näitavad, et atseklofenak võib olla selle ensüümi inhibiitor. Farmakokineetilise koostoime risk on seetõttu võimalik kasutamisel koos fenütoiini, tsimetidiini, tolbutamiidi, fenüülbutasooni, amiodarooni, mikonasooli ja sulfafenasooliga. Nagu teiste MSPVA-de rühma kuuluvate ravimite puhul, on olemas farmakokineetiliste koostoimete risk ka teiste aktiivse neerusekretsiooni teel elimineeritavate ravimitega, nagu metotreksaat ja liitium. Atseklofenak seondub peaaegu täielikult plasma albumiiniga, mistõttu tuleb arvestada väljatõrjumisest tulenevate koostoimete võimalusega teiste suures osas valguga seonduvate ravimitega.

Farmakokineetiliste koostoimeuuringute puudumise tõttu põhineb järgnev teave teiste MSPVA-de kohta olemasolevatel teadmistel.

Vältida tuleb järgnevaid kombinatsioone:

Metotreksaat (suures annuses): MSPVA-d inhibeerivad metotreksaadi tubulaarset sekretsiooni ja esineda võib ka kerge metaboolne koostoime, põhjustades metotreksaadi kliirensi vähenemist. Seetõttu tuleb ravi ajal metotreksaadi suurte annustega alati vältida MSPVA-de määramist.

Liitium ja digoksiin: Mitmed MSPVA-d inhibeerivad liitiumi ja digoksiini renaalset kliirensit, põhjustades mõlema ravimi seerumikontsentratsiooni suurenemist. Seda kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui seerumi liitiumi- ja digoksiinisisaldust saab sageli kontrollida.

Kortikosteroidid: Suurenenud risk seedetrakti haavandi või verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4)

Antikoagulandid:

MSPVA-d võivad suurendada antikoagulantide (näiteks varfariin) toimet (vt lõik 4.4). Antikoagulantide ja atseklofenaki kombinatsioonravi saavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Trombotsüütide agregatsiooni pärssijad ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d): Suurenenud risk seedetrakti verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4).

Järgnevad kombinatsioonid võivad vajada annuse kohandamist ja ettevaatusabinõusid:

Metotreksaat (väikeses annuses): Võimalikku koostoimet MSPVA-de ja metotreksaadi vahel tuleb meeles pidada ka väikeste metotreksaadi annuste kasutamisel, eriti neerufunktsiooni häirumisega patsientidel. Kui kombinatsioonravi on vaja kasutada, tuleb jälgida neerufunktsiooni. Kui MSPVA ja metotreksaati manustatakse 24 tunni jooksul, tuleb olla ettevaatlik, sest metotreksaadisisaldus võib suureneda ning põhjustada toksilisuse tugevnemist. Tsüklosporiin, takroliimus: Prostatsükliini sünteesi vähenemise tõttu neerus suurendab MSPVA-de manustamine koos tsüklosporiini või takroliimusega arvatavasti nefrotoksilisuse riski. Seetõttu on kombinatsioonravi ajal tähtis jälgida hoolikalt neerufunktsiooni.

Teised MSPVA-d, sealhulgas salitsülaadid (atsetüülsalitsüülhape > 3 g päevas): Kaasnev ravi aspiriini ja teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega võib suurendada kõrvaltoimete esinemissagedust, mistõttu on vaja olla ettevaatlik.

Hüpertensioonivastased ravimid: MSPVA-d võivad vähendada hüpertensioonivastaste ravimite toimet. Mõnedel kahjustatud neerutalitlusega patsientidel (nt dehüdreeritud või eakad patsiendid) võib MSPVA-de kombineerimisel AKE inhibiitorite või angiotensiin II retseptori antagonistidega suureneda ägeda neerupuudulikkuse (harilikult mööduv) tekkimise oht. Seetõttu tuleb sellist kombinatsiooni manustada ettevaatlikult, eriti eakatele patsientidele. Patsiendid peavad olema piisavalt hüdreeritud. Tuleb mõelda neerufunktsiooni jälgimisele pärast samaaegse ravi alustamist ja perioodiliselt hiljem.

Diureetikumid: Nagu teised MSPVA-d, võib atseklofenak inhibeerida diureetikumide aktiivsust. Kaasnev ravi kaaliumi säästvate diureetikumidega võib olla seotud kaaliumisisalduse suurenemisega. Seetõttu tuleb seerumi kaaliumisisaldust jälgida.

Ei leitud, et atseklofenak mõjutaks koos bendrofluasiidiga manustamisel vererõhu kontrolli, kuid ei saa välistada koostoimet teiste diureetikumidega.

Diabeedivastased ravimid: Kliinilistes uuringutes on näidatud, et diklofenakki võib anda koos suukaudsete diabeedivastaste ravimitega, ilma et see mõjutaks nende kliinilist toimet. Üksikuid teateid on tulnud hüpoglükeemiliste ja hüperglükeemiliste toimete kohta. Seetõttu tuleb atseklofenaki kasutamisel kaaluda selliste ravimite annuse kohandamist, mis võivad tekitada hüpoglükeemiat. Zidovudiin: MSPVA-de kasutamisel koos zidovudiiniga esineb hematoloogilise toksilisuse riski suurenemine. On viiteid hemartroosi ja hematoomi riski suurenemisele HIV(+) hemofiilikutel, keda ravitakse samal ajal zidovudiini ja ibuprofeeniga.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Atseklofenaki kasutamise kohta rasedatel ei ole kliinilisi andmeid.

Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib ohustada rasedust ja/või embrüo/loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad, et varajases raseduse staadiumis kasutatud prostaglandiini sünteesi inhibiitorid võivad suurendada raseduse katkemise ohtu ning südame väärarendite ja gastroskiisi tekkimise riski. Kardiovaskulaarse väärarendi absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt ligikaudu 1,5%-ni. Arvatakse, et risk suureneb annuse suurenedes ja ravi pikema kestuse korral. Loomade puhul on näidatud, et prostaglandiini sünteesi inhibiitori manustamine põhjustab sagedasemat implantatsioonieelset ja -järgset tiinuse katkemist ning embrüo/loote hukkumist. Lisaks on teatatud erinevate väärarendite, sealhulgas südame-veresoonkonna väärarendite suurenenud esinemissagedusest loomadel, kellele on organogeneesi ajal manustatud prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid. Raseduse esimesel ja teisel trimestril ei tohi BETIRAL´i kasutada, kui selleks puudub ilmne vajadus. Kui BETIRAL´i kasutatakse naisel, kes soovib rasestuda, või raseduse esimesel ja teisel trimestril, tuleb kasutada võimalikult väikest annust ning viia ravi kestus miinimumini.

Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel:

• kardiopulmonaalset toksilisust (koos arterioosjuha enneaegse sulgumise ja pulmonaalhüpertensiooni kujunemisega);
• renaalset düsfunktsiooni, mis võib viia neerupuudulikkuse ja oligohüdramnioni tekkele.

Raseduse lõpus emal ja vastsündinul:

• võimalikku veritsusaja pikenemist, antiagregantset toimet, mis võib ilmneda ka väga väikeste annuste puhul;
• emakakontraktsioonide pärssimist, mis võib viia pikaleveninud sünnituseni.

Seetõttu on BETIRAL´i kasutamine raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine Ei ole teada, kas atseklofenak eritub inimese rinnapiima. Radioaktiivselt märgistatud (14C) atseklofenak ei eritunud märkimisväärses koguses imetavate rottide piima. Otsus, kas jätkata/katkestada imetamine või kas jätkata/katkestada ravi BETIRAL´iga, tuleb vastu võtta, arvestades imetamise kasu lapsele ja BETIRAL´iga ravimisest tulenevat kasu emale.

Fertiilsus Nagu kõikide teadaolevalt tsüklooksügenaasi/prostaglandiini sünteesi inhibeerivate ravimite puhul, võib ka BETIRAL´i kasutamine põhjustada fertiilsuse häireid ja seda ei soovitata rasestuda proovivatele naistele. Naistel, kellel on rasestumisega raskusi või kellele tehakse viljatuseuuringuid, tuleb kaaluda BETIRAL´i kasutamise lõpetamist.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Patsiendid, kellel esineb MSPVA-de võtmise ajal pearinglus, vertiigo või teised närvisüsteemihäired, peavad hoiduma autojuhtimisest või masinate käsitsemisest.

4.8 Kõrvaltoimed

Seedetrakt: Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on seotud seedetraktiga. MSPVA-de kasutamisel võib tekkida peptilisi haavandeid, perforatsioone või seedetrakti verejookse, mis võivad eeskätt eakatel patsientidel lõppeda surmaga (vt lõik 4.4). MSPVA-de manustamise järel on teatatud iiveldusest, oksendamisest, kõhulahtisusest, kõhupuhitusest, kõhukinnisusest, düspepsiast, kõhuvalust, veriroojast, verioksest, haavandilisest stomatiidist ja Crohni tõve ning haavandilise koliidi ägenemisest (vt lõik 4.4). Harvem on täheldatud gastriiti. Seoses MSPVA-raviga on teatatud tursetest, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest.

Teised väga harva (< 1/10 000) esinevad MSPVA-de ravimirühmaga seostatud kõrvaltoimed on: Neerude ja kuseteede häired – interstitsiaalne nefriit

Villilised reaktsioonid, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs.

Ülimalt harva on seoses MSPVA-raviga teatatud tuulerõugete ajal esinevatest tõsistest naha ja pehmete kudede nakkuslikest tüsistustest. Järgnev on loetelu kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimetest, mida on kinnitanud hilisem turuletulekujärgne kogemus või millest on teatatud turuletulekujärgselt. Kõrvaltoimed on rühmitatud organsüsteemi klassi ja hinnangulise esinemissageduse alusel. Väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000).

MedDRA Sage (> 1/100 Aeg-ajalt Harv Väga harv organsüsteemi kuni < 1/10) (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 kuni < (< 1/10 000) klass < 1/100) 1/1000)

Vere ja Aneemia Luuüdi supressioon lümfisüsteemi Granulotsütopeenia häired Trombotsütopeenia Immuunsüsteemi Anafülaktiline häired reaktsioon (sh šokk)

Ainevahetus- ja Hüperkaleemia toitumishäired Psühhiaatrilised Depressioon häired Ebanormaalsed Närvisüsteemi Pearinglus Paresteesia häired Treemor

Silma kahjustused Nägemishäire Kõrva ja labürindi Vertiigo kahjustused Tinnitus Südame häired Südamepuudulikkus Palpitatsioonid

Vaskulaarsed Hüpertensioon Nahaõhetus häired Hüpertensiooni Kuumahood Respiratoorsed, Düspnoe Bronhospasm rindkere ja mediastiinumi häired

Seedetrakti häired Düspepsia Kõhupuhitus Meleena Stomatiit Kõhuvalu Gastriit Seedetrakti Hematemees Iiveldus Kõhukinnisus haavandumine Maohaavand Diarröa Oksendamine Maksa ja sapiteede Maksaensüümide Maksakahjustus häired aktiivsuse tõus (sh hepatiit) Naha ja Sügelus Angioödeem Purpur nahaaluskoe Lööve Ekseem kahjustused Dermatiit Rasked Neerude ja Uureasisalduse Nefrootiline kuseteede häired suurenemine veres sündroom Üldised häired ja Turse manustamiskoha Kurnatus reaktsioonid Krambid jalgades Uuringud Kehakaalu Atseklofenak on struktuurselt sarnane diklofenakile, samuti metaboliseerub see diklofenakiks, mille puhul paljud kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed viitavad järjekindlalt selle kasutamisega seotud üldiste arteriaalsete trombootiliste tüsistuste (südamelihase infarkt või insult, peamiselt suurtes annustes ja pikaajalisel kasutamisel) suurenenud riskile. Seoses atseklofenaki kasutamisega on epidemioloogilised andmed näidanud ka ägeda koronaarsündroomi ja müokardiinfarkti suurenenud riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4 „Vastunäidustused“ ja „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Saadavalolevad andmed atseklofenaki üleannuse tagajärgede kohta inimesel on ebapiisavad. Sümptomiteks võivad olla iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, pearinglus, unisus ja peavalu. Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite ägeda mürgistuse ravi koosneb põhiliselt vajadusel antatsiididest ja tüsistuste korral, nagu hüpotensioon, neerupuudulikkus, krambid, seedetrakti ärritus ja hingamise depressioon muust toetavast ja sümptomaatilisest ravist.

Suukaudse atseklofenaki ägeda mürgituse ravi seisneb ravimi imendumise takistamises maoloputuse ja aktiivsöe korduva annustamise abil nii kiiresti kui võimalik pärast üleannust. Forsseeritud diurees, dialüüs või hemoperfusioon ei ole ilmselt efektiivsed MSPVA-sid elimineerima nende ulatusliku valkudega seondumise ja laialdase metabolismi tõttu.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained. ATC-kood: M01AB16.

Atseklofenak on mittesteroidne aine, millel on põletikuvastane ja valuvaigistav toime. Selle toimemehhanismiks peetakse prostaglandiini sünteesi pärssimist.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine: Atseklofenak imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja biosaadavus on peaaegu 100%. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub ligikaudu 1,25…3 tundi pärast sissevõtmist. Koos toiduga manustamisel saabub T hiljem, samas ei mõjuta see imendumise määra. Jaotumine: Atseklofenak seondub suurel määral valkudega (> 99,7%). Atseklofenak tungib sünoviaalvedelikku, kus kontsentratsioon saavutab ligikaudu 60% plasmakontsentratsioonist. Jaotusruumala on ligikaudu 30 liitrit.

Eritumine: Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on keskmiselt 4…4,3 tundi. Kliirens on hinnanguliselt 5 liitrit tunnis. Ligikaudu kaks kolmandikku manustatud annusest eritub uriiniga, peamiselt konjugeeritud hüdroksümetaboliitidena. Ainult 1% suu kaudu manustatud ühekordsest annusest eritub muutumatul kujul.

Atseklofenak metaboliseeritakse tõenäoliselt CYP2C9 kaudu peamiseks metaboliidiks 4’-OH- atseklofenakiks, mille panus kliinilisse aktiivsusesse on ilmselt tähtsusetu. Paljude metaboliitide seast on leitud diklofenakki ja 4’-OH-diklofenakki.

Patsientide erirühmad: Eakatel ei ole täheldatud atseklofenaki farmakokineetika muutusi.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on pärast ühekordse annuse manustamist täheldatud aeglasemat atseklofenaki eliminatsiooni. Korduvannuse uuringus ei leitud 100 mg üks kord päevas kasutamisel kerge kuni mõõduka maksatsirroosiga patsientide ja normaalsete uuritavate vahel farmakokineetiliste parameetrite erinevust. Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei täheldatud pärast ühekordset annust kliiniliselt olulisi farmakokineetika erinevusi.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Nagu teiste MSPVA-de puhul, taluvad katseloomad ka atseklofenakki halvasti. Peale selle muudavad loomade ja inimeste vahelised farmakokineetilised erinevused atseklofenaki võimaliku toksilisuse hindamise keeruliseks. Peamine sihtmärkorgan oli seedetrakt. Toksilisuse uuringud maksimaalsete talutavate annustega rottidel (atseklofenakki diklofenakiks metaboliseeriv liik) ja ahvidel (mõningane ekspositsioon muutumata kujul atseklofenakile) ei näidanud teisi toksilisi toimeid kui need, mida sageli täheldatakse MSPVA-de puhul.

Loomkatsed näitavad, et rottidel ei ilmnenud teratogeneesi, kuigi süsteemne ekspositsioon oli väike, ja küülikutel põhjustas ravi atseklofenakiga (10 mg/kg päevas) mõnedel loodetel mitmeid morfoloogilisi muutusi.

Hiirte (süsteemne ekspositsioon atseklofenakile ei ole teada) ja rottidega (metabolism diklofenakiks) tehtud kartsinogeensuse uuringud ei näidanud kartsinogeenset toimet ja atseklofenak oli genotoksilisuse testides negatiivne.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Glütserooldistearaat Naatriumkroskarmelloos

Povidoon K-30 Mikrokristalliline tselluloos

Tableti kate: Makrogoolstearaat Titaandioksiid (E 171) Mikrokristalliline tselluloos Hüpromelloos

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

20, 40, 60 õhukese polümeerikattega tabletti PA/Al/PVC//Al blistris ja pappkarbis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitsemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1043821

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

29.09.2021

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2023

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

BETIRAL, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga tablett sisaldab 100 mg atseklofenakki. INN. Aceclofenacum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. Valged, ümmargused, kaksikkumerad 8 mm läbimõõduga tabletid, mille ühele küljele on pressitud “A”, teine külg on ilma märgistuseta.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Valu ja põletiku sümptomaatiline ravi osteoartroosi, reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi korral.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Maksimaalne soovitatav annus on 200 mg ööpäevas, manustatuna kahe eraldi 100 mg annusena, üks tablett hommikul ja üks õhtul.

Eakad Üldiselt ei ole annuse vähendamine vajalik, kuid tuleb kaaluda lõigus 4.4 kirjeldatud ettevaatusabinõusid. Lapsed Ohutust ja efektiivsust lastel ning noorukitel ei ole tõestatud.

Maksapuudulikkus Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb vähendada atseklofenaki annust. Soovitatav algannus on 100 mg päevas.

Neerupuudulikkus Ei ole tõendeid, et atseklofenaki annust oleks vaja muuta kerge neerukahjustusega patsientidel, kuid soovitatakse olla ettevaatlik.

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust kõige lühema aja jooksul, mis sümptomite kontrollimiseks on vajalik (vt lõik 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“).

Manustamisviis

BETIRAL tabletid on suukaudseks manustamiseks ja need tuleb alla neelata koos vähemalt ½ klaasi vedelikuga. BETIRAL´i võib võtta koos toiduga.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Sarnase toimega ained (nt aspiriin või teised MSPVA-d) on põhjustanud astmahooge, bronhospasmi, ägedat riniiti või urtikaariat või nende ravimite suhtes esinev ülitundlikkus. Äge verejooks või veritsushäired. Anamneesis varasema MSPVA-de kasutamisega seotud seedetrakti verejooks või perforatsioon. Äge või anamneesis korduvalt esinenud peptiline haavand/verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu episoodi). Väljakujunenud südame paispuudulikkus (NYHA II...IV klass), südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus. Raske maksa- või neerufunktsiooni kahjustus. Raseduse kolme viimase kuu jooksul (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

BETIRAL´i kasutamist samal ajal teiste MSPVA-de, sh selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitoritega tuleb vältida.

Üldiselt saab soovimatuid toimeid vähendada, kui kasutada väikseimat efektiivset annust lühima aja kestel, mis on vajalik sümptomite kontrolli alla saamiseks (vt lõik 4.2 ning allpool “Seedetrakti riskid“ja „Kardiovaskulaarsed riskid“).

Toimed seedetraktile: Surmaga lõppeda võivatest gastrointestinaalsetest verejooksudest, haavandumistest või perforatsioonidest on teatatud MSPVA-de kasutamisel ükskõik millal ravi ajal koos hoiatavate sümptomitega või ilma ning eelneva tõsiste seedetrakti sümptomite anamneesiga või ilma.

Seedetrakti verejooksu, haavandumise või perforatsiooni risk võimendub suuremate MSPVA annuste manustamisel, patsientidel, kellel on anamneesis haavand, eriti kui see on tüsistunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3), samuti eakatel. Need patsiendid peavad alustama ravi väikseima olemasoleva annusega. Sel juhul tuleb kaaluda kombinatsioonravile protektiivsete ravimitega (st misoprostool või prootonpumba inhibiitorid), samuti nende patsientide puhul, kes vajavad samal ajal väikeses annuses aspiriini või muid ravimeid, mis arvatavasti suurendavad gastrointestinaalset riski (vt allpool ja lõik 4.5). Seedetrakti toksilisuse anamneesiga patsiendid, eriti eakad, peavad teatama mis tahes ebatavalisest seedetrakti sümptomist (eriti seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ravi algul. Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes kasutavad samaaegselt seedetrakti haavandi ja verejooksu riski suurendavaid ravimeid, näiteks süsteemseid kortikosteroide, antikoagulante (nt varfariin), selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid või trombotsüütide agregatsiooni inhibiitoreid, nagu aspiriin (vt lõik 4.5).

Kui BETIRAL´i saavatel patsientidel tekib seedetrakti verejooks või haavandumine, tuleb ravi katkestada.

MSPVA-sid tuleb manustada ettevaatlikult ja hoolika meditsiinilise järelvalve all seedetrakti (kas alumise või ülemise seedetrakti) haigusele viitavate sümptomite, seedetrakti haavandi, verejooksu või perforatsiooni anamneesiga, haavandilise koliidi, Crohni tõve ja veritsuse soodumusega või hematoloogiliste häiretega patsientidele, sest need seisundid võivad halveneda (vt lõik 4.8).

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed:

Hüpertensiooni ja/või kerge kuni mõõduka südame paispuudulikkuse anamneesiga patsiente peab jälgima ja nõustama, sest seoses MSPVA-raviga on kirjeldatud vedelikupeetust ja turseid.

Südame paispuudulikkusega (NYHA-I) ja südame-veresoonkonna haiguste oluliste riskifaktoritega (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, suitsetamine) patsiente tuleb ravida atseklofenakiga üksnes pärast hoolikalt kaalumist. Kuna atseklofenakist põhjustatud riskid südame-veresoonkonnale võivad suureneda koos annuse ja toime kestusega, tuleb kasutada madalaimat efektiivset ööpäevast annust võimalikult lühikest aega. Perioodiliselt tuleb uuesti hinnata patsientide valu sümptomaatilise leevendamise vajadust ja ravivastust.

Patsientidele, kellel on anamneesis tserebrovaskulaarne veritsus, tuleb atseklofenakki samuti manustada ettevaatusega ja pideva jälgimise all.

Toimed neerudele: MSPVA manustamine võib põhjustada annusest sõltuvat prostaglandiinide sünteesi vähenemist ja kutsuda esile neerupuudulikkuse. Prostaglandiinide osatähtsust neerude verevoolu säilitamisel tuleb arvesse võtta kahjustunud südame- või neerufunktsiooniga patsientidel, maksafunktsioonihäirega patsientidel, neil, keda ravitakse diureetikumidega või kes taastuvad suuremast kirurgilisest operatsioonist ning eakatel.

Kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega patsiente tuleb jälgida ja ettevaatlik tuleb olla patsientidel, kellel esinevad teised vedelikupeetust soodustavad seisundid. Neil patsientidel võib MSPVA-de kasutamine põhjustada neerufunktsiooni halvenemist ja vedelikupeetust. Ettevaatlik tuleb olla ka diureetilist ravi saavate või muul põhjusel hüpovoleemiast ohustatud patsientidega. Tuleb kasutada väikseimat tõhusat annust ja kontrollida regulaarselt neerufunktsiooni. Toimed neerufunktsioonile mööduvad tavaliselt atseklofenaki kasutamise lõpetamisel.

Toimed maksale: Kerge kuni mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on vajalik hoolikas meditsiiniline järelvalve.

Atseklofenaki kasutamine tuleb lõpetada, kui kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides püsivad või süvenevad, kui tekivad maksahaigusele viitavad kliinilised nähud või sümptomid või muude ilmingute (eosinofiilia, lööve) avaldumisel. Hepatiit võib tekkida ilma prodromaalsümptomiteta.

MSPVA-de kasutamine maksa porfüüriaga patsientidel võib hoo vallandada. Ülitundlikkus- ja nahareaktsioonid: Nagu teiste MSPVA-de puhul, võib allergilisi reaktsioone, sealhulgas anafülaktilisi/anafülaktoidseid reaktsioone tekkida ka ravimiga varem kokku puutumata. Väga harva on seoses MSPVA-de kasutamisega kirjeldatud tõsiseid, mõnel juhul surmaga lõppenud nahareaktsioone, sealhulgas eksfoliatiivset dermatiiti, Stevensi-Johnsoni sündroomi ja toksilist epidermaalset nekrolüüsi (vt lõik 4.8). Patsientide jaoks esineb nende reaktsioonide suurim risk tõenäoliselt ravi alguses, reaktsioon algab enamikul juhtudest esimesel ravikuul. Esimeste nahalööbe, limaskesta kahjustuste või teiste ülitundlikkuse nähtude ilmnemisel tuleb BETIRAL´i kasutamine katkestada.

Erandjuhul võib tuulerõugete viirus kutsuda esile tõsiseid naha ja pehmete kudede nakkuslikke tüsistusi. Siiani ei saa välistada, et MSPVA-d võivad halvendada tuulerõugeviirusest tingitud infektsiooni kulgu. Seetõttu on soovitatav tuulerõugete puhul hoiduda BETIRAL tablettide kasutamisest.

Hematoloogiline: Atseklofenak võib pöörduvalt inhibeerida trombotsüütide agregatsiooni (vt lõik 4.5).

Hingamisteede häired:

Manustamisel patsientidele, kellel on või on varem olnud bronhiaalastma, peab olema ettevaatlik, sest on teatatud, et MSPVA-d on sellistel patsientidel põhjustanud bronhospasmi.

Eakad: MSPVA-de kasutamisest tingitud kõrvaltoimete, eriti surmaga lõppeda võivate seedetrakti verejooksude ja perforatsioonide esinemissagedus on eakatel suurem (vt lõik 4.2). Seedetrakti verejooksud ja/või perforatsioonid on sageli tõsisemad ja võivad tekkida hoiatavate sümptomite või eelneva anamneesita ükskõik millal ravi jooksul. Lisaks on eakatel patsientidel tõenäolisemalt neeru-, südame-veresoonkonna või maksafunktsiooni häired.

Pikaajaline ravi: Kõiki patsiente, kes on kaua aega saanud ravi MSPVA-dega, tuleb ettevaatusabinõuna jälgida (nt neeru-ja maksafunktsioon ning verepilt). Atseklofenakki tuleb ettevaatlikult ja hoolika meditsiinilise järelevalve all manustada patsientidele, kellel on anamneesis SLE, porfüüria või hematopoeesi või hüübimishäired.

Abiained

Naatrium BETIRAL 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad 6,60 mg naatriumkroskarmelloosi ühes tabletis. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes õhukese polümeerikattega tabletis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilisi koostoimeuuringuid on tehtud ainult varfariiniga. Atseklofenak metaboliseeritakse tsütokroom P450 2C9 kaudu ja in vitro andmed näitavad, et atseklofenak võib olla selle ensüümi inhibiitor. Farmakokineetilise koostoime risk on seetõttu võimalik kasutamisel koos fenütoiini, tsimetidiini, tolbutamiidi, fenüülbutasooni, amiodarooni, mikonasooli ja sulfafenasooliga. Nagu teiste MSPVA-de rühma kuuluvate ravimite puhul, on olemas farmakokineetiliste koostoimete risk ka teiste aktiivse neerusekretsiooni teel elimineeritavate ravimitega, nagu metotreksaat ja liitium. Atseklofenak seondub peaaegu täielikult plasma albumiiniga, mistõttu tuleb arvestada väljatõrjumisest tulenevate koostoimete võimalusega teiste suures osas valguga seonduvate ravimitega.

Farmakokineetiliste koostoimeuuringute puudumise tõttu põhineb järgnev teave teiste MSPVA-de kohta olemasolevatel teadmistel. Vältida tuleb järgnevaid kombinatsioone:

Metotreksaat (suures annuses): MSPVA-d inhibeerivad metotreksaadi tubulaarset sekretsiooni ja esineda võib ka kerge metaboolne koostoime, põhjustades metotreksaadi kliirensi vähenemist. Seetõttu tuleb ravi ajal metotreksaadi suurte annustega alati vältida MSPVA-de määramist.

Liitium ja digoksiin: Mitmed MSPVA-d inhibeerivad liitiumi ja digoksiini renaalset kliirensit, põhjustades mõlema ravimi seerumikontsentratsiooni suurenemist. Seda kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui seerumi liitiumi- ja digoksiinisisaldust saab sageli kontrollida.

Kortikosteroidid: Suurenenud risk seedetrakti haavandi või verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4)

Antikoagulandid: MSPVA-d võivad suurendada antikoagulantide (näiteks varfariin) toimet (vt lõik 4.4). Antikoagulantide ja atseklofenaki kombinatsioonravi saavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Trombotsüütide agregatsiooni pärssijad ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d): Suurenenud risk seedetrakti verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4).

Järgnevad kombinatsioonid võivad vajada annuse kohandamist ja ettevaatusabinõusid:

Metotreksaat (väikeses annuses): Võimalikku koostoimet MSPVA-de ja metotreksaadi vahel tuleb meeles pidada ka väikeste metotreksaadi annuste kasutamisel, eriti neerufunktsiooni häirumisega patsientidel. Kui kombinatsioonravi on vaja kasutada, tuleb jälgida neerufunktsiooni. Kui MSPVA ja metotreksaati manustatakse 24 tunni jooksul, tuleb olla ettevaatlik, sest metotreksaadisisaldus võib suureneda ning põhjustada toksilisuse tugevnemist.

Tsüklosporiin, takroliimus: Prostatsükliini sünteesi vähenemise tõttu neerus suurendab MSPVA-de manustamine koos tsüklosporiini või takroliimusega arvatavasti nefrotoksilisuse riski. Seetõttu on kombinatsioonravi ajal tähtis jälgida hoolikalt neerufunktsiooni.

Teised MSPVA-d, sealhulgas salitsülaadid (atsetüülsalitsüülhape > 3 g päevas): Kaasnev ravi aspiriini ja teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega võib suurendada kõrvaltoimete esinemissagedust, mistõttu on vaja olla ettevaatlik.

Hüpertensioonivastased ravimid: MSPVA-d võivad vähendada hüpertensioonivastaste ravimite toimet. Mõnedel kahjustatud neerutalitlusega patsientidel (nt dehüdreeritud või eakad patsiendid) võib MSPVA-de kombineerimisel AKE inhibiitorite või angiotensiin II retseptori antagonistidega suureneda ägeda neerupuudulikkuse (harilikult mööduv) tekkimise oht. Seetõttu tuleb sellist kombinatsiooni manustada ettevaatlikult, eriti eakatele patsientidele. Patsiendid peavad olema piisavalt hüdreeritud. Tuleb mõelda neerufunktsiooni jälgimisele pärast samaaegse ravi alustamist ja perioodiliselt hiljem.

Diureetikumid: Nagu teised MSPVA-d, võib atseklofenak inhibeerida diureetikumide aktiivsust. Kaasnev ravi kaaliumi säästvate diureetikumidega võib olla seotud kaaliumisisalduse suurenemisega. Seetõttu tuleb seerumi kaaliumisisaldust jälgida.

Ei leitud, et atseklofenak mõjutaks koos bendrofluasiidiga manustamisel vererõhu kontrolli, kuid ei saa välistada koostoimet teiste diureetikumidega. Diabeedivastased ravimid: Kliinilistes uuringutes on näidatud, et diklofenakki võib anda koos suukaudsete diabeedivastaste ravimitega, ilma et see mõjutaks nende kliinilist toimet. Üksikuid teateid on tulnud hüpoglükeemiliste ja hüperglükeemiliste toimete kohta. Seetõttu tuleb atseklofenaki kasutamisel kaaluda selliste ravimite annuse kohandamist, mis võivad tekitada hüpoglükeemiat.

Zidovudiin: MSPVA-de kasutamisel koos zidovudiiniga esineb hematoloogilise toksilisuse riski suurenemine. On viiteid hemartroosi ja hematoomi riski suurenemisele HIV(+) hemofiilikutel, keda ravitakse samal ajal zidovudiini ja ibuprofeeniga.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Atseklofenaki kasutamise kohta rasedatel ei ole kliinilisi andmeid.

Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib ohustada rasedust ja/või embrüo/loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad, et varajases raseduse staadiumis kasutatud prostaglandiini sünteesi inhibiitorid võivad suurendada raseduse katkemise ohtu ning südame väärarendite ja gastroskiisi tekkimise riski. Kardiovaskulaarse väärarendi absoluutne risk suurenes

vähem kui 1%-lt ligikaudu 1,5%-ni. Arvatakse, et risk suureneb annuse suurenedes ja ravi pikema kestuse korral. Loomade puhul on näidatud, et prostaglandiini sünteesi inhibiitori manustamine põhjustab sagedasemat implantatsioonieelset ja -järgset tiinuse katkemist ning embrüo/loote hukkumist. Lisaks on teatatud erinevate väärarendite, sealhulgas südame-veresoonkonna väärarendite suurenenud esinemissagedusest loomadel, kellele on organogeneesi ajal manustatud prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid. Alates 20. rasedusnädalast võib atseklofenak põhjustada loote neerufunktsiooni häiretest tingitud oligohüdramnioni. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Pärast ravimi kasutamist teisel trimestril on samuti olnud teateid arterioosijuha sulgumisest, mis lahenesid pärast ravi katkestamist. Seega, raseduse esimesel ja teisel trimestril ei tohi BETIRAL´i kasutada, kui selleks puudub ilmne vajadus. Kui BETIRAL´i kasutatakse naisel, kes soovib rasestuda, või raseduse esimesel ja teisel trimestril, tuleb kasutada võimalikult väikest annust ning viia ravi kestus miinimumini. Pärast mitmepäevast kokkupuudet atseklofenakiga alates 20. rasedusnädalast tuleb kaaluda raseda sünnituseelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosijuha sulgumise suhtes. Oligohüdramnioni või arterioosijuha sulgumise ilmnemisel tuleb atseklofenaki kasutamine lõpetada.

Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel: kardiopulmonaalset toksilisust (koos arterioosjuha enneaegse kitsenemise/sulgumise ja pulmonaalhüpertensiooni kujunemisega); renaalset düsfunktsiooni, mis võib viia neerupuudulikkuse ja oligohüdramnioni tekkele (vt eespool). Raseduse lõpus emal ja vastsündinul: võimalikku veritsusaja pikenemist, antiagregantset toimet, mis võib ilmneda ka väga väikeste annuste puhul; emakakontraktsioonide pärssimist, mis võib viia pikaleveninud sünnituseni.

Seetõttu on BETIRAL´i kasutamine raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine Ei ole teada, kas atseklofenak eritub inimese rinnapiima. Radioaktiivselt märgistatud (14C) atseklofenak ei eritunud märkimisväärses koguses imetavate rottide piima. Otsus, kas jätkata/katkestada imetamine või kas jätkata/katkestada ravi BETIRAL´iga, tuleb vastu võtta, arvestades imetamise kasu lapsele ja BETIRAL´iga ravimisest tulenevat kasu emale. Fertiilsus Nagu kõikide teadaolevalt tsüklooksügenaasi/prostaglandiini sünteesi inhibeerivate ravimite puhul, võib ka BETIRAL´i kasutamine põhjustada fertiilsuse häireid ja seda ei soovitata rasestuda proovivatele naistele. Naistel, kellel on rasestumisega raskusi või kellele tehakse viljatuseuuringuid, tuleb kaaluda BETIRAL´i kasutamise lõpetamist.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Patsiendid, kellel esineb MSPVA-de võtmise ajal pearinglus, vertiigo või teised närvisüsteemihäired, peavad hoiduma autojuhtimisest või masinate käsitsemisest.

4.8 Kõrvaltoimed

Seedetrakt: Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on seotud seedetraktiga. MSPVA-de kasutamisel võib tekkida peptilisi haavandeid, perforatsioone või seedetrakti verejookse, mis võivad eeskätt eakatel patsientidel lõppeda surmaga (vt lõik 4.4). MSPVA-de manustamise järel on teatatud iiveldusest, oksendamisest, kõhulahtisusest, kõhupuhitusest, kõhukinnisusest, düspepsiast, kõhuvalust, veriroojast, verioksest, haavandilisest stomatiidist ja Crohni tõve ning haavandilise koliidi ägenemisest (vt lõik 4.4). Harvem on täheldatud gastriiti.

Seoses MSPVA-raviga on teatatud tursetest, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest.

Teised väga harva (< 1/10 000) esinevad MSPVA-de ravimirühmaga seostatud kõrvaltoimed on: Neerude ja kuseteede häired – interstitsiaalne nefriit Villilised reaktsioonid, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs.

Ülimalt harva on seoses MSPVA-raviga teatatud tuulerõugete ajal esinevatest tõsistest naha ja pehmete kudede nakkuslikest tüsistustest.

Järgnev on loetelu kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimetest, mida on kinnitanud hilisem turuletulekujärgne kogemus või millest on teatatud turuletulekujärgselt. Kõrvaltoimed on rühmitatud organsüsteemi klassi ja hinnangulise esinemissageduse alusel. Väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000).

MedDRA Sage (> 1/100 Aeg-ajalt Harv Väga harv organsüsteemi kuni < 1/10) (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 (< 1/10 000) klass < 1/100) kuni < 1/1000) Vere ja Aneemia. Luuüdi supressioon lümfisüsteemi Granulotsütopeenia häired Trombotsütopeenia Immuunsüsteemi Anafülaktiline häired reaktsioon (sh Ainevahetus- ja Hüperkaleemia toitumishäired Psühhiaatrilised Depressioon häired Ebanormaalsed Närvisüsteemi Pearinglus Paresteesia häired Treemor Silma kahjustused Nägemishäire Kõrva ja labürindi Vertiigo kahjustused Tinnitus Südame häired Südame- Palpitatsioonid Vaskulaarsed Hüpertensioon Nahaõhetus häired Hüpertensiooni Kuumahood Respiratoorsed, Düspnoe Bronhospasm rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Düspepsia Kõhupuhitus Meleena Stomatiit

Maksa ja sapiteede Maksa- Maksakahjustus häired ensüümide (sh hepatiit) Naha ja Sügelus Angiödeem Purpur nahaaluskoe Lööve Ekseem kahjustused Dermatiit Rasked Neerude ja Uurea sisalduse Nefrootiline kuseteede häired suurenemine veres sündroom Üldised häired ja Turse manustamiskoha Kurnatus reaktsioonid Krambid jalgades Uuringud Kehakaalu Atseklofenak on struktuurselt sarnane diklofenakile, samuti metaboliseerub see diklofenakiks, mille puhul paljud kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed viitavad järjekindlalt selle kasutamisega seotud üldiste arteriaalsete trombootiliste tüsistuste (südamelihase infarkt või insult, peamiselt suurtes annustes ja pikaajalisel kasutamisel) suurenenud riskile. Seoses atseklofenaki kasutamisega on epidemioloogilised andmed näidanud ka ägeda koronaarsündroomi ja müokardiinfarkti suurenenud riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4 „Vastunäidustused“ ja „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Saadavalolevad andmed atseklofenaki üleannuse tagajärgede kohta inimesel on ebapiisavad. Sümptomiteks võivad olla iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, pearinglus, unisus ja peavalu. Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite ägeda mürgistuse ravi koosneb põhiliselt vajadusel antatsiididest ja tüsistuste korral, nagu hüpotensioon, neerupuudulikkus, krambid, seedetrakti ärritus ja hingamise depressioon muust toetavast ja sümptomaatilisest ravist. Suukaudse atseklofenaki ägeda mürgituse ravi seisneb ravimi imendumise takistamises maoloputuse ja aktiivsöe korduva annustamise abil nii kiiresti kui võimalik pärast üleannust. Forsseeritud diurees, dialüüs või hemoperfusioon ei ole ilmselt efektiivsed MSPVA-sid elimineerima nende ulatusliku valkudega seondumise ja laialdase metabolismi tõttu.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained. ATC-kood: M01AB16

Atseklofenak on mittesteroidne aine, millel on põletikuvastane ja valuvaigistav toime. Selle toimemehhanismiks peetakse prostaglandiini sünteesi pärssimist.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Atseklofenak imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja biosaadavus on peaaegu 100%. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub ligikaudu 1,25…3 tundi pärast sissevõtmist. Koos toiduga manustamisel saabub T hiljem, samas ei mõjuta see imendumise määra. Jaotumine Atseklofenak seondub suurel määral valkudega (> 99,7%). Atseklofenak tungib sünoviaalvedelikku, kus kontsentratsioon saavutab ligikaudu 60% plasmakontsentratsioonist. Jaotusruumala on ligikaudu 30 liitrit.

Eritumine Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on keskmiselt 4…4,3 tundi. Kliirens on hinnanguliselt 5 liitrit tunnis. Ligikaudu kaks kolmandikku manustatud annusest eritub uriiniga, peamiselt konjugeeritud hüdroksümetaboliitidena. Ainult 1% suu kaudu manustatud ühekordsest annusest eritub muutumatul kujul.

Atseklofenak metaboliseeritakse tõenäoliselt CYP2C9 kaudu peamiseks metaboliidiks 4’-OH- atseklofenakiks, mille panus kliinilisse aktiivsusesse on ilmselt tähtsusetu. Paljude metaboliitide seast on leitud diklofenakki ja 4’-OH-diklofenakki.

Patsientide erirühmad Eakatel ei ole täheldatud atseklofenaki farmakokineetika muutusi.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on pärast ühekordse annuse manustamist täheldatud aeglasemat atseklofenaki eliminatsiooni. Korduvannuse uuringus ei leitud 100 mg üks kord päevas kasutamisel kerge kuni mõõduka maksatsirroosiga patsientide ja normaalsete uuritavate vahel farmakokineetiliste parameetrite erinevust. Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei täheldatud pärast ühekordset annust kliiniliselt olulisi farmakokineetika erinevusi.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Nagu teiste MSPVA-de puhul, taluvad katseloomad ka atseklofenakki halvasti. Peale selle muudavad loomade ja inimeste vahelised farmakokineetilised erinevused atseklofenaki võimaliku toksilisuse hindamise keeruliseks. Peamine sihtmärkorgan oli seedetrakt. Toksilisuse uuringud maksimaalsete talutavate annustega rottidel (atseklofenakki diklofenakiks metaboliseeriv liik) ja ahvidel (mõningane ekspositsioon muutumata kujul atseklofenakile) ei näidanud teisi toksilisi toimeid kui need, mida sageli täheldatakse MSPVA-de puhul.

Loomkatsed näitavad, et rottidel ei ilmnenud teratogeneesi, kuigi süsteemne ekspositsioon oli väike, ja küülikutel põhjustas ravi atseklofenakiga (10 mg/kg päevas) mõnedel loodetel mitmeid morfoloogilisi muutusi.

Hiirte (süsteemne ekspositsioon atseklofenakile ei ole teada) ja rottidega (metabolism diklofenakiks) tehtud kartsinogeensuse uuringud ei näidanud kartsinogeenset toimet ja atseklofenak oli genotoksilisuse testides negatiivne.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Glütserooldistearaat Naatriumkroskarmelloos Povidoon K-30 Mikrokristalliline tselluloos

Tableti kate: Makrogoolstearaat Titaandioksiid (E 171) Mikrokristalliline tselluloos Hüpromelloos

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

20, 60 õhukese polümeerikattega tabletti PA/Al/PVC//Al blistris ja pappkarbis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitsemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21 1103 Budapest Ungari

8. MÜÜGILOA NUMBER

746111

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 10.06.2011 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 08.11.2016

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2023

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

BETIRAL, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 100 mg atseklofenakki. INN. Aceclofenacum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. Valged, ümmargused, kaksikkumerad 8 mm läbimõõduga tabletid, mille ühele küljele on pressitud “A”, teine külg on ilma märgistuseta.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Valu ja põletiku sümptomaatiline ravi osteoartroosi, reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi korral.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Maksimaalne soovitatav annus on 200 mg ööpäevas, manustatuna kahe eraldi 100 mg annusena, üks tablett hommikul ja üks õhtul. Eakad Üldiselt ei ole annuse vähendamine vajalik, kuid tuleb kaaluda lõigus 4.4 kirjeldatud ettevaatusabinõusid.

Lapsed Ohutust ja efektiivsust lastel ning noorukitel ei ole tõestatud.

Maksapuudulikkus Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb vähendada atseklofenaki annust. Soovitatav algannus on 100 mg päevas.

Neerupuudulikkus Ei ole tõendeid, et atseklofenaki annust oleks vaja muuta kerge neerukahjustusega patsientidel, kuid soovitatakse olla ettevaatlik.

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust kõige lühema aja jooksul, mis sümptomite kontrollimiseks on vajalik (vt lõik 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“).

Manustamisviis

BETIRAL tabletid on suukaudseks manustamiseks ja need tuleb alla neelata koos vähemalt ½ klaasi vedelikuga. BETIRAL’i võib võtta koos toiduga.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Sarnase toimega ained (nt aspiriin või teised MSPVA d) on põhjustanud astmahooge, bronhospasmi, ägedat riniiti või urtikaariat või nende ravimite suhtes esinev ülitundlikkus. Äge verejooks või veritsushäired. Anamneesis varasema MSPVA de kasutamisega seotud seedetrakti verejooks või perforatsioon. Äge või anamneesis korduvalt esinenud peptiline haavand/verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu episoodi). Väljakujunenud südame paispuudulikkus (NYHA II...IV klass), südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus. Raske maksa või neerufunktsiooni kahjustus. Raseduse kolme viimase kuu jooksul (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

BETIRAL’i kasutamist samal ajal teiste MSPVA de, sh selektiivsete tsüklooksügenaas 2 inhibiitoritega tuleb vältida. Üldiselt saab soovimatuid toimeid vähendada, kui kasutada väikseimat efektiivset annust lühima aja kestel, mis on vajalik sümptomite kontrolli alla saamiseks (vt lõik 4.2 ning allpool “Seedetrakti riskid“ja „Kardiovaskulaarsed riskid“).

Toimed seedetraktile: Surmaga lõppeda võivatest gastrointestinaalsetest verejooksudest, haavandumistest või perforatsioonidest on teatatud MSPVA de kasutamisel ükskõik millal ravi ajal koos hoiatavate sümptomitega või ilma ning eelneva tõsiste seedetrakti sümptomite anamneesiga või ilma.

Seedetrakti verejooksu, haavandumise või perforatsiooni risk võimendub suuremate MSPVA annuste manustamisel, patsientidel, kellel on anamneesis haavand, eriti kui see on tüsistunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3), samuti eakatel. Need patsiendid peavad alustama ravi väikseima olemasoleva annusega. Sel juhul tuleb kaaluda kombinatsioonravi protektiivsete ravimitega (st misoprostool või prootonpumba inhibiitorid), samuti nende patsientide puhul, kes vajavad samal ajal väikeses annuses aspiriini või muid ravimeid, mis arvatavasti suurendavad gastrointestinaalset riski (vt allpool ja lõik 4.5). Seedetrakti toksilisuse anamneesiga patsiendid, eriti eakad, peavad teatama mis tahes ebatavalisest seedetrakti sümptomist (eriti seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ravi algul. Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes kasutavad samaaegselt seedetrakti haavandi ja verejooksu riski suurendavaid ravimeid, näiteks süsteemseid kortikosteroide, antikoagulante (nt varfariin), selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid või trombotsüütide agregatsiooni inhibiitoreid, nagu aspiriin (vt lõik 4.5).

Kui BETIRAL’i saavatel patsientidel tekib seedetrakti verejooks või haavandumine, tuleb ravi katkestada.

MSPVA sid tuleb manustada ettevaatlikult ja hoolika meditsiinilise järelevalve all seedetrakti (kas alumise või ülemise seedetrakti) haigusele viitavate sümptomite, seedetrakti haavandi, verejooksu või perforatsiooni anamneesiga, haavandilise koliidi, Crohni tõve ja veritsuse soodumusega või hematoloogiliste häiretega patsientidele, sest need seisundid võivad halveneda (vt lõik 4.8).

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed: Hüpertensiooni ja/või kerge kuni mõõduka südame paispuudulikkuse anamneesiga patsiente peab jälgima ja nõustama, sest seoses MSPVA raviga on kirjeldatud vedelikupeetust ja turseid.

Südame paispuudulikkusega (NYHA I) ja südame veresoonkonna haiguste oluliste riskifaktoritega (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, suitsetamine) patsiente tuleb ravida atseklofenakiga üksnes pärast hoolikalt kaalumist. Kuna atseklofenakist põhjustatud riskid südame veresoonkonnale võivad suureneda koos annuse ja toime kestusega, tuleb kasutada madalaimat efektiivset ööpäevast annust võimalikult lühikest aega. Perioodiliselt tuleb uuesti hinnata patsientide valu sümptomaatilise leevendamise vajadust ja ravivastust.

Patsientidele, kellel on anamneesis tserebrovaskulaarne veritsus, tuleb atseklofenakki samuti manustada ettevaatusega ja pideva jälgimise all.

Toimed neerudele: MSPVA manustamine võib põhjustada annusest sõltuvat prostaglandiinide sünteesi vähenemist ja kutsuda esile neerupuudulikkuse. Prostaglandiinide osatähtsust neerude verevoolu säilitamisel tuleb arvesse võtta kahjustunud südame või neerufunktsiooniga patsientidel, maksafunktsioonihäirega patsientidel, neil, keda ravitakse diureetikumidega või kes taastuvad suuremast kirurgilisest operatsioonist, ning eakatel.

Kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega patsiente tuleb jälgida ja ettevaatlik tuleb olla patsientidel, kellel esinevad teised vedelikupeetust soodustavad seisundid. Neil patsientidel võib MSPVA de kasutamine põhjustada neerufunktsiooni halvenemist ja vedelikupeetust. Ettevaatlik tuleb olla ka diureetilist ravi saavate või muul põhjusel hüpovoleemiast ohustatud patsientidega. Tuleb kasutada väikseimat tõhusat annust ja kontrollida regulaarselt neerufunktsiooni. Toimed neerufunktsioonile mööduvad tavaliselt atseklofenaki kasutamise lõpetamisel.

Toimed maksale: Kerge kuni mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on vajalik hoolikas meditsiiniline järelevalve.

Atseklofenaki kasutamine tuleb lõpetada, kui kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides püsivad või süvenevad, kui tekivad maksahaigusele viitavad kliinilised nähud või sümptomid või muude ilmingute (eosinofiilia, lööve) avaldumisel. Hepatiit võib tekkida ilma prodromaalsümptomiteta.

MSPVA de kasutamine maksa porfüüriaga patsientidel võib hoo vallandada.

Ülitundlikkus ja nahareaktsioonid: Nagu teiste MSPVA de puhul, võib allergilisi reaktsioone, sealhulgas anafülaktilisi/anafülaktoidseid reaktsioone tekkida ka ravimiga varem kokku puutumata. Väga harva on seoses MSPVA de kasutamisega kirjeldatud tõsiseid, mõnel juhul surmaga lõppenud nahareaktsioone, sealhulgas eksfoliatiivset dermatiiti, Stevensi Johnsoni sündroomi ja toksilist epidermaalset nekrolüüsi (vt lõik 4.8). Patsientide jaoks esineb nende reaktsioonide suurim risk tõenäoliselt ravi alguses, reaktsioon algab enamikul juhtudest esimesel ravikuul. Esimeste nahalööbe, limaskesta kahjustuste või teiste ülitundlikkuse nähtude ilmnemisel tuleb BETIRAL’i kasutamine katkestada. Erandjuhul võib tuulerõugete viirus kutsuda esile tõsiseid naha ja pehmete kudede nakkuslikke tüsistusi. Siiani ei saa välistada, et MSPVA d võivad halvendada tuulerõugeviirusest tingitud infektsiooni kulgu. Seetõttu on soovitatav tuulerõugete puhul hoiduda BETIRAL tablettide kasutamisest.

Hematoloogiline: Atseklofenak võib pöörduvalt inhibeerida trombotsüütide agregatsiooni (vt lõik 4.5).

Hingamisteede häired: Manustamisel patsientidele, kellel on või on varem olnud bronhiaalastma, peab olema ettevaatlik, sest on teatatud, et MSPVA d on sellistel patsientidel põhjustanud bronhospasmi.

Eakad:

MSPVA de kasutamisest tingitud kõrvaltoimete, eriti surmaga lõppeda võivate seedetrakti verejooksude ja perforatsioonide esinemissagedus on eakatel suurem (vt lõik 4.2). Seedetrakti verejooksud ja/või perforatsioonid on sageli tõsisemad ja võivad tekkida hoiatavate sümptomite või eelneva anamneesita ükskõik millal ravi jooksul. Lisaks on eakatel patsientidel tõenäolisemalt neeru , südame veresoonkonna või maksafunktsiooni häired.

Pikaajaline ravi: Kõiki patsiente, kes on kaua aega saanud ravi MSPVA dega, tuleb ettevaatusabinõuna jälgida (nt neeru ja maksafunktsioon ning verepilt). Atseklofenakki tuleb ettevaatlikult ja hoolika meditsiinilise järelevalve all manustada patsientidele, kellel on anamneesis SLE, porfüüria või hematopoeesi või hüübimishäired.

Abiained Naatrium BETIRAL 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad 6,60 mg naatriumkroskarmelloosi ühes tabletis. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes õhukese polümeerikattega tabletis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilisi koostoimeuuringuid on tehtud ainult varfariiniga. Atseklofenak metaboliseeritakse tsütokroom P450 2C9 kaudu ja in vitro andmed näitavad, et atseklofenak võib olla selle ensüümi inhibiitor. Farmakokineetilise koostoime risk on seetõttu võimalik kasutamisel koos fenütoiini, tsimetidiini, tolbutamiidi, fenüülbutasooni, amiodarooni, mikonasooli ja sulfafenasooliga. Nagu teiste MSPVA de rühma kuuluvate ravimite puhul, on olemas farmakokineetiliste koostoimete risk ka teiste aktiivse neerusekretsiooni teel elimineeritavate ravimitega, nagu metotreksaat ja liitium. Atseklofenak seondub peaaegu täielikult plasma albumiiniga, mistõttu tuleb arvestada väljatõrjumisest tulenevate koostoimete võimalusega teiste suures osas valguga seonduvate ravimitega.

Farmakokineetiliste koostoimeuuringute puudumise tõttu põhineb järgnev teave teiste MSPVA de kohta olemasolevatel teadmistel.

Vältida tuleb järgnevaid kombinatsioone:

Metotreksaat (suures annuses): MSPVA d inhibeerivad metotreksaadi tubulaarset sekretsiooni ja esineda võib ka kerge metaboolne koostoime, põhjustades metotreksaadi kliirensi vähenemist. Seetõttu tuleb ravi ajal metotreksaadi suurte annustega alati vältida MSPVA de määramist. Liitium ja digoksiin: Mitmed MSPVA d inhibeerivad liitiumi ja digoksiini renaalset kliirensit, põhjustades mõlema ravimi seerumikontsentratsiooni suurenemist. Seda kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui seerumi liitiumi ja digoksiinisisaldust saab sageli kontrollida.

Kortikosteroidid: Suurenenud risk seedetrakti haavandi või verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4).

Antikoagulandid: MSPVA d võivad suurendada antikoagulantide (näiteks varfariin) toimet (vt lõik 4.4). Antikoagulantide ja atseklofenaki kombinatsioonravi saavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Trombotsüütide agregatsiooni pärssijad ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI d): Suurenenud risk seedetrakti verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4).

Järgnevad kombinatsioonid võivad vajada annuse kohandamist ja ettevaatusabinõusid:

Metotreksaat (väikeses annuses): Võimalikku koostoimet MSPVA de ja metotreksaadi vahel tuleb meeles pidada ka väikeste metotreksaadi annuste kasutamisel, eriti neerufunktsiooni häirumisega patsientidel. Kui kombinatsioonravi on vaja kasutada, tuleb jälgida neerufunktsiooni. Kui MSPVA ja metotreksaati manustatakse 24 tunni jooksul, tuleb olla ettevaatlik, sest metotreksaadisisaldus võib suureneda ning põhjustada toksilisuse tugevnemist.

Tsüklosporiin, takroliimus: Prostatsükliini sünteesi vähenemise tõttu neerus suurendab MSPVA de manustamine koos tsüklosporiini või takroliimusega arvatavasti nefrotoksilisuse riski. Seetõttu on kombinatsioonravi ajal tähtis jälgida hoolikalt neerufunktsiooni.

Teised MSPVA d, sealhulgas salitsülaadid (atsetüülsalitsüülhape > 3 g päevas): Kaasnev ravi aspiriini ja teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega võib suurendada kõrvaltoimete esinemissagedust, mistõttu on vaja olla ettevaatlik.

Hüpertensioonivastased ravimid: MSPVA d võivad vähendada hüpertensioonivastaste ravimite toimet. Mõnedel kahjustatud neerutalitlusega patsientidel (nt dehüdreeritud või eakad patsiendid) võib MSPVA de kombineerimisel AKE inhibiitorite või angiotensiin II retseptori antagonistidega suureneda ägeda neerupuudulikkuse (harilikult mööduv) tekkimise oht. Seetõttu tuleb sellist kombinatsiooni manustada ettevaatlikult, eriti eakatele patsientidele. Patsiendid peavad olema piisavalt hüdreeritud. Tuleb mõelda neerufunktsiooni jälgimisele pärast samaaegse ravi alustamist ja perioodiliselt hiljem.

Diureetikumid: Nagu teised MSPVA d, võib atseklofenak inhibeerida diureetikumide aktiivsust. Kaasnev ravi kaaliumi säästvate diureetikumidega võib olla seotud kaaliumisisalduse suurenemisega. Seetõttu tuleb seerumi kaaliumisisaldust jälgida.

Ei leitud, et atseklofenak mõjutaks koos bendrofluasiidiga manustamisel vererõhu kontrolli, kuid ei saa välistada koostoimet teiste diureetikumidega.

Diabeedivastased ravimid: Kliinilistes uuringutes on näidatud, et diklofenakki võib anda koos suukaudsete diabeedivastaste ravimitega, ilma et see mõjutaks nende kliinilist toimet. Üksikuid teateid on tulnud hüpoglükeemiliste ja hüperglükeemiliste toimete kohta. Seetõttu tuleb atseklofenaki kasutamisel kaaluda selliste ravimite annuse kohandamist, mis võivad tekitada hüpoglükeemiat. Zidovudiin: MSPVA de kasutamisel koos zidovudiiniga esineb hematoloogilise toksilisuse riski suurenemine. On viiteid hemartroosi ja hematoomi riski suurenemisele HIV(+) hemofiilikutel, keda ravitakse samal ajal zidovudiini ja ibuprofeeniga.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Atseklofenaki kasutamise kohta rasedatel ei ole kliinilisi andmeid.

Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib ohustada rasedust ja/või embrüo/loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad, et varajases raseduse staadiumis kasutatud prostaglandiini sünteesi inhibiitorid võivad suurendada raseduse katkemise ohtu ning südame väärarendite ja gastroskiisi tekkimise riski. Kardiovaskulaarse väärarendi absoluutne risk suurenes vähem kui 1% lt ligikaudu 1,5% ni. Arvatakse, et risk suureneb annuse suurenedes ja ravi pikema kestuse korral. Loomade puhul on näidatud, et prostaglandiini sünteesi inhibiitori manustamine põhjustab sagedasemat implantatsioonieelset ja järgset tiinuse katkemist ning embrüo/loote hukkumist. Lisaks on teatatud erinevate väärarendite, sealhulgas südame veresoonkonna väärarendite suurenenud esinemissagedusest loomadel, kellele on organogeneesi ajal manustatud prostaglandiini

sünteesi inhibiitoreid. Raseduse esimesel ja teisel trimestril ei tohi BETIRAL’i kasutada, kui selleks puudub ilmne vajadus. Kui BETIRAL’i kasutatakse naisel, kes soovib rasestuda, või raseduse esimesel ja teisel trimestril, tuleb kasutada võimalikult väikest annust ning viia ravi kestus miinimumini.

Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel: kardiopulmonaalset toksilisust (koos arterioosjuha enneaegse sulgumise ja pulmonaalhüpertensiooni kujunemisega); renaalset düsfunktsiooni, mis võib viia neerupuudulikkuse ja oligohüdramnioni tekkele.

Raseduse lõpus emal ja vastsündinul: võimalikku veritsusaja pikenemist, antiagregantset toimet, mis võib ilmneda ka väga väikeste annuste puhul; emakakontraktsioonide pärssimist, mis võib viia pikaleveninud sünnituseni.

Seetõttu on BETIRAL’i kasutamine raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine Ei ole teada, kas atseklofenak eritub inimese rinnapiima. Radioaktiivselt märgistatud (14C) atseklofenak ei eritunud märkimisväärses koguses imetavate rottide piima. Otsus, kas jätkata/katkestada imetamine või kas jätkata/katkestada ravi BETIRAL’iga, tuleb vastu võtta, arvestades imetamise kasu lapsele ja BETIRAL’iga ravimisest tulenevat kasu emale.

Fertiilsus Nagu kõikide teadaolevalt tsüklooksügenaasi/prostaglandiini sünteesi inhibeerivate ravimite puhul, võib ka BETIRAL’i kasutamine põhjustada fertiilsuse häireid ja seda ei soovitata rasestuda proovivatele naistele. Naistel, kellel on rasestumisega raskusi või kellele tehakse viljatuseuuringuid, tuleb kaaluda BETIRAL’i kasutamise lõpetamist.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Patsiendid, kellel esineb MSPVA de võtmise ajal pearinglus, vertiigo või teised närvisüsteemihäired, peavad hoiduma autojuhtimisest või masinate käsitsemisest.

4.8 Kõrvaltoimed

Seedetrakt: Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on seotud seedetraktiga. MSPVA de kasutamisel võib tekkida peptilisi haavandeid, perforatsioone või seedetrakti verejookse, mis võivad eeskätt eakatel patsientidel lõppeda surmaga (vt lõik 4.4). MSPVA de manustamise järel on teatatud iiveldusest, oksendamisest, kõhulahtisusest, kõhupuhitusest, kõhukinnisusest, düspepsiast, kõhuvalust, veriroojast, verioksest, haavandilisest stomatiidist ja Crohni tõve ning haavandilise koliidi ägenemisest (vt lõik 4.4). Harvem on täheldatud gastriiti.

Seoses MSPVA raviga on teatatud tursetest, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest.

Teised väga harva (< 1/10 000) esinevad MSPVA de ravimirühmaga seostatud kõrvaltoimed on: Neerude ja kuseteede häired – interstitsiaalne nefriit Villilised reaktsioonid, sealhulgas Stevensi Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs.

Ülimalt harva on seoses MSPVA raviga teatatud tuulerõugete ajal esinevatest tõsistest naha ja pehmete kudede nakkuslikest tüsistustest.

Järgnev on loetelu kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimetest, mida on kinnitanud hilisem turuletulekujärgne kogemus või millest on teatatud turuletulekujärgselt. Kõrvaltoimed on rühmitatud organsüsteemi klassi ja hinnangulise esinemissageduse alusel. Väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni

< 1/10); aeg ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000).

MedDRA Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv organsüsteemi klass (> 1/100 kuni (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 (< 1/10 000) Vere ja lümfisüsteemi Aneemia Luuüdi supressioon häired Granulotsütopeenia Immuunsüsteemi Anafülaktiline häired reaktsioon (sh Ainevahetus ja Hüperkaleemia toitumishäired Psühhiaatrilised Depressioon häired Ebanormaalsed Närvisüsteemi häired Pearinglus Paresteesia Silma kahjustused Nägemishäire Kõrva ja labürindi Vertiigo kahjustused Tinnitus Südame häired Südame Palpitatsioonid Vaskulaarsed häired Hüpertensioon Nahaõhetus Respiratoorsed, Düspnoe Bronhospasm rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Düspepsia Kõhupuhitus Meleena Stomatiit Maksa ja sapiteede Maksa Maksakahjustus (sh häired ensüümide hepatiit)

Naha ja nahaaluskoe Sügelus Angiödeem Purpur kahjustused Lööve Ekseem Neerude ja kuseteede Uurea sisalduse Nefrootiline sündroom häired suurenemine veres Neerupuudulikkus Üldised häired ja Turse manustamiskoha Kurnatus reaktsioonid Krambid jalgades Uuringud Kehakaalu

Atseklofenak on struktuurselt sarnane diklofenakiga, samuti metaboliseerub see diklofenakiks, mille puhul paljud kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed viitavad järjekindlalt selle kasutamisega seotud üldiste arteriaalsete trombootiliste tüsistuste (südamelihase infarkt või insult, peamiselt suurtes annustes ja pikaajalisel kasutamisel) suurenenud riskile. Seoses atseklofenaki kasutamisega on epidemioloogilised andmed näidanud ka ägeda koronaarsündroomi ja müokardiinfarkti suurenenud riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4 „Vastunäidustused“ ja „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Saadavalolevad andmed atseklofenaki üleannuse tagajärgede kohta inimesel on ebapiisavad. Sümptomiteks võivad olla iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, pearinglus, unisus ja peavalu. Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite ägeda mürgistuse ravi koosneb põhiliselt vajadusel antatsiididest ja tüsistuste korral, nagu hüpotensioon, neerupuudulikkus, krambid, seedetrakti ärritus ja hingamise depressioon, muust toetavast ja sümptomaatilisest ravist.

Suukaudse atseklofenaki ägeda mürgituse ravi seisneb ravimi imendumise takistamises maoloputuse ja aktiivsöe korduva annustamise abil nii kiiresti kui võimalik pärast üleannust. Forsseeritud diurees, dialüüs või hemoperfusioon ei ole ilmselt efektiivsed MSPVA sid elimineerima nende ulatusliku valkudega seondumise ja laialdase metabolismi tõttu.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Mittesteroidsed põletiku ja reumavastased ained, ATC kood: M01AB16

Atseklofenak on mittesteroidne aine, millel on põletikuvastane ja valuvaigistav toime. Selle toimemehhanismiks peetakse prostaglandiini sünteesi pärssimist.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Atseklofenak imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja biosaadavus on peaaegu 100%. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub ligikaudu 1,25…3 tundi pärast sissevõtmist. Koos toiduga manustamisel saabub T hiljem, samas ei mõjuta see imendumise määra. Jaotumine Atseklofenak seondub suurel määral valkudega (> 99,7%). Atseklofenak tungib sünoviaalvedelikku, kus kontsentratsioon saavutab ligikaudu 60% plasmakontsentratsioonist. Jaotusruumala on ligikaudu 30 liitrit.

Eritumine Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on keskmiselt 4…4,3 tundi. Kliirens on hinnanguliselt 5 liitrit tunnis. Ligikaudu kaks kolmandikku manustatud annusest eritub uriiniga, peamiselt konjugeeritud hüdroksümetaboliitidena. Ainult 1% suu kaudu manustatud ühekordsest annusest eritub muutumatul kujul.

Atseklofenak metaboliseeritakse tõenäoliselt CYP2C9 kaudu peamiseks metaboliidiks 4’­OH­atseklofenakiks, mille panus kliinilisse aktiivsusesse on ilmselt tähtsusetu. Paljude metaboliitide seast on leitud diklofenakki ja 4’­OH­diklofenakki.

Patsientide erirühmad Eakatel ei ole täheldatud atseklofenaki farmakokineetika muutusi.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on pärast ühekordse annuse manustamist täheldatud aeglasemat atseklofenaki eliminatsiooni. Korduvannuse uuringus ei leitud 100 mg üks kord päevas kasutamisel kerge kuni mõõduka maksatsirroosiga patsientide ja normaalsete uuritavate vahel farmakokineetiliste parameetrite erinevust. Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei täheldatud pärast ühekordset annust kliiniliselt olulisi farmakokineetika erinevusi.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Nagu teiste MSPVA de puhul, taluvad katseloomad ka atseklofenakki halvasti. Peale selle muudavad loomade ja inimeste vahelised farmakokineetilised erinevused atseklofenaki võimaliku toksilisuse hindamise keeruliseks. Peamine sihtmärkorgan oli seedetrakt. Toksilisuse uuringud maksimaalsete talutavate annustega rottidel (atseklofenakki diklofenakiks metaboliseeriv liik) ja ahvidel (mõningane ekspositsioon muutumata kujul atseklofenakile) ei näidanud teisi toksilisi toimeid kui need, mida sageli täheldatakse MSPVA de puhul. Loomkatsed näitavad, et rottidel ei ilmnenud teratogeneesi, kuigi süsteemne ekspositsioon oli väike, ja küülikutel põhjustas ravi atseklofenakiga (10 mg/kg päevas) mõnedel loodetel mitmeid morfoloogilisi muutusi.

Hiirte (süsteemne ekspositsioon atseklofenakile ei ole teada) ja rottidega (metabolism diklofenakiks) tehtud kartsinogeensuse uuringud ei näidanud kartsinogeenset toimet ja atseklofenak oli genotoksilisuse testides negatiivne.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Glütserooldistearaat Naatriumkroskarmelloos Povidoon

Mikrokristalliline tselluloos

Tableti kate: Makrogoolstearaat Titaandioksiid (E 171) Mikrokristalliline tselluloos Hüpromelloos

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

20, 30 või 60 õhukese polümeerikattega tabletti PA/Al/PVC//Al blistris ja pappkarbis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitsemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

First Pharma OÜ Härgmäe 20 13525 Tallinn Eesti

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1185524

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

20.12.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2026