RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Betaferon 250 mikrogrammi/ml, süstelahuse pulber ja lahusti

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Rekombinantne beeta-1b-interferoon* 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ) 1 ml kohta, pärast lahustamist.

Betaferon sisaldab 300 mikrogrammi (9,6 miljonit RÜ) rekombinantset beeta-1b-interferooni viaalis.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

* valmistatud geenitehnoloogia abil Escherichia coli tüvest.

3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber ja lahusti.

Steriilne valge kuni valkjas pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Betaferon on näidustatud

• patsientide raviks, kellel on üksik demüelinisatsiooniepisood koos aktiivse põletikulise protsessiga, kui see on piisavalt tõsine, et ravi intravenoossete kortikosteroididega on põhjendatud, ja kui alternatiivsed diagnoosid on välistatud ning patsientidel esineb suur risk kliiniliselt kinnitatud sclerosis multiplex’i tekkimiseks (vt lõik 5.1);
• ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex’i raviks patsientidel, kellel eelneva 2 aasta jooksul on esinenud vähemalt 2 haiguse ägenemisperioodi;
• sekundaarselt progresseeruva ägenemistega kulgeva sclerosis multiplex’i ravis.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi Betaferon’iga tuleb alustada sclerosis multiplex’i ravis kogenud arsti kontrolli all.

Annustamine

Täiskasvanud Betaferon’i soovitatav annus on 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ), 1 ml-s valmislahuses (vt lõik 6.6), süstituna subkutaanselt ülepäeviti.

Lapsed Formaalseid kliinilisi ja farmakokineetilisi uuringuid laste ja noorukitega läbi viidud ei ole. Avaldatud vähesed andmed viitavad aga sellele, et ravimi ohutusprofiil 12…16-aastastel noorukitel, kellele süstiti subkutaanselt ülepäeviti 8,0 miljonit RÜ Betaferon’i, oli sarnane täiskasvanute omaga. Andmed Betaferon’i kasutamise kohta alla 12-aastastel lastel puuduvad. Seetõttu ei tohi Betaferon’i selles vanuserühmas kasutada. Üldiselt on soovitatav ravi alustamisel annust tiitrida.

Ravi tuleb alustada annusega 62,5 mikrogrammi (0,25 ml), mis manustatakse subkutaanselt üle päeva. Seejärel suurendatakse annust aeglaselt 250 mikrogrammini (1,0 ml) üle päeva (vt tabel A). Olulise kõrvaltoime esinemisel võib tiitrimisperioodi kohandada. Piisava tõhususe saamiseks tuleb saavutada annus 250 mikrogrammi (1,0 ml) üle päeva.

Tiitrimisperioodil kasutamiseks ja patsiendil Betaferon-ravi alustamiseks on saadaval tiitrimispakend, mis koosneb neljast kolmesest pakendist. See pakend rahuldab patsiendi vajadused esimese 12 süsti tegemiseks. Kolmesed pakendid on tähistatud erinevate värvidega (vt lõik 6.5).

Tabel A. Annuse tiitrimise skeem* ravipäev annus kogus

1, 3, 5 62,5 mikrogrammi 0,25 ml 7, 9, 11 125 mikrogrammi 0,5 ml 13, 15, 17 187,5 mikrogrammi 0,75 ml 19, 21, 23 jj 250 mikrogrammi 1,0 ml *Olulise kõrvaltoime esinemisel võib tiitrimisperioodi kohandada.

Optimaalset annust ei ole veel lõplikult välja selgitatud.

Hetkel ei ole teada, kui kaua peab ravi kestma. Ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex’iga patsientide kohta on olemas kliinilised järelkontrolli andmed kuni 5-aastasest perioodist ning sekundaarselt progresseeruva sclerosis multiplex’iga patsientide kohta kuni 3-aastasest perioodist. Ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex’i puhul on ravi tõhusust näidatud esimese kahe aasta jooksul. Olemasolevad andmed ülejäänud kolme aasta kohta on kooskõlas kogu perioodi jooksul jätkuva Betaferon-ravi tõhususega. Üksiku sclerosis multiplex’ile viitava demüelinisatsiooniepisoodiga patsientidel lükkus progresseerumine kliiniliselt kinnitatud sclerosis multiplex’ini märkimisväärselt edasi viieaastase perioodi jooksul.

Ravi ei soovitata ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex’i puhul patsientidel, kellel on olnud vähem kui 2 ägenemist viimase 2 aasta jooksul ning samuti sekundaarselt progresseeruva sclerosis multiplex’iga patsientidel, kellel ei ole esinenud haiguse ägenemist viimase kahe aasta jooksul.

Kui patsient ei allu ravile, näiteks ilmneb pidev progressioon füüsilise puude raskuse skaalal (Expanded Disability Status Scale, EDSS) 6 kuu vältel või vajatakse vähemalt 3 ravikuuri AKTH või kortikosteroididega 1 aasta jooksul hoolimata Betaferon’iga ravist, siis tuleb ravi Betaferon’iga lõpetada.

Manustamisviis

Subkutaanseks süstimiseks. Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

• Patsiendid, kellel on esinenud ülitundlikkust loodusliku või rekombinantse beetainterferooni, humaanalbumiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Patsiendid, kellel käesolevalt esineb tõsine depressioon ja/või suitsiidimõtted (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
• Patsiendid, kellel esineb dekompenseeritud maksahaigus (vt lõigud 4.4, 4.5 ja 4.8).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Immuunsüsteemi häired Tsütokiinide manustamist eelneva monoklonaalse gammapaatiaga patsientidele on seostatud süsteemse kapillaarse lekke sündroomi tekkega koos šokilaadsete sümptomite ja surmaga.

Seedetrakti häired Harvadel juhtudel on Betaferon’i kasutamisel täheldatud pankreatiiti, tihti koos hüpertriglütserideemiaga.

Närvisüsteemi häired Betaferon’i tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on käesolevalt või on varem esinenud depressiivseid häireid, eriti neile patsientidele, kellel on eelnevalt esinenud suitsiidimõtteid (vt lõik 4.3). Sclerosis multiplex’iga patsientidel ja seoses interferooni kasutamisega esineb depressiooni ja suitsiidimõtteid teadaolevalt sagedamini. Patsiente, keda ravitakse Betaferon’iga tuleb informeerida, et depressiooni sümptomite ja/või suitsiidimõtete tekkimisel tuleb koheselt pöörduda raviarsti poole. Depressiooniga patsiente tuleb Betaferon-ravi ajal hoolikalt jälgida ja sobivalt ravida. Kaaluda tuleb Betaferon-ravi katkestamist (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Betaferon’i tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on varem esinenud krambihoogusid ja kes saavad anti-epileptilist ravi, eriti juhul kui neil esinev epilepsia ei ole adekvaatselt raviga kontrollitud (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

See toode sisaldab humaanalbumiini ja seega on tal potentsiaalne viiruste ülekande risk. Teoreetilist riski Creutzfeldti-Jakobi tõve (CJD) ülekandeks ei saa välistada.

Laboratoorsed analüüsid Patsientidele, kel on esinenud kilpnäärme talitlushäireid või vastava kliinilise näidustuse korral on soovitatav regulaarselt läbi viia kilpnäärmefunktsiooni teste.

Lisaks nendele laboratoorsetele analüüsidele, mis on tavaliselt vajalikud sclerosis multiplex’iga patsiendi jälgimisel, soovitatakse määrata täielik verevalem ja eraldi leukotsüütide valem, trombotsüütide arv ja teha vere biokeemiline analüüs koos maksafunktsiooni näitajatega (nt ASAT (SGOT), ALAT (SGPT) ja gamma-GT) enne Betaferon-raviga alustamist ja regulaarsete ajavahemike tagant ravi jooksul ning siis perioodiliselt pärast kliiniliste sümptomite kadumist. Aneemia, trombotsütopeenia ja leukopeeniaga patsientidel (eraldi või kombineeritult) võib osutuda vajalikuks sagedasem täieliku verevalemi, diferentseeritud verevalemi ja trombotsüütide koguarvu jälgimine. Patsiente, kellel areneb neutropeenia, peab hoolikalt jälgima palaviku või infektsiooni suhtes. On teateid trombotsütopeeniast tugevalt vähenenud tombotsüütide arvuga.

Maksa ja sapiteede häired Kliinilistes uuringutes esines Betaferon-ravi saanud patsientidel väga sageli asümptomaatilist seerumi transaminaaside tõusu, mis oli enamikel juhtudel kerge ja mööduv. Nagu teistegi beetainterferoonide korral, teatati ka Betaferon’iga ravitud patsientidel harva maksakahjustustest, sealhulgas maksapuudulikkuse juhtudest. Kõige tõsisemad juhud esinesid patsientidel, kellele manustati teisi ravimeid või aineid, mida teadaolevalt seostatakse hepatotoksilisusega või kellel esinesid komorbiidsed meditsiinilised seisundid (nt metastaseeruv pahaloomuline haigus, tõsine infektsioon ja sepsis, alkoholi kuritarvitamine).

Patsiente tuleb jälgida maksakahjustuse nähtude suhtes. Seerumi transaminaaside aktiivsuse tõusu puhul tuleb rakendada tihedamat kontrolli ning täpsemaid uuringuid. Betaferon’i ärajätmist tuleb kaaluda juhul, kui seerumi transaminaaside aktiivsus tõuseb oluliselt, või kui sellega kaasnevad

kliinilised sümptomid nagu kollatõbi. Maksakahjustuse kliinilise pildi puudumise ning maksaensüümide aktiivsuse normaliseerumise järel võib ravi Betaferon’iga jätkata. Sel juhul tuleb edaspidi hoolikalt jälgida maksafunktsiooni näitajaid.

Neerude ja kuseteede häired Kui beetainterferooni manustatakse ägeda neerupuudulikkusega patsientidele, peab olema ettevaatlik ja kaaluma patsiendi hoolikat jälgimist.

Nefrootiline sündroom Beetainterferoonravi ajal on patsientidel esinenud nefrootilist sündroomi koos erinevate nefropaatiatega sh kollapsiga fokaal-segmentaalse glomeruloskleroosi (FSGS), minimaalsete muutustega haiguse (MCD), membranoproliferatiivse glomerulonefriidi (MPGN) ja membranoosse glomerulopaatiaga (MGN). Neid haigusjuhte esines ravi erinevates staadiumites ning isegi pärast mitmeaastast beetainterferoonravi. Patsienti on soovitatav regulaarselt jälgida haiguse varajaste nähtude/sümptomite suhtes (sh turse, proteinuuria ja neerufunktsiooni kahjustus), eriti juhul, kui patsiendil esineb kõrgem risk neeruhaiguse tekkeks. Nefrootilist sündroomi tuleb koheselt ravida, kaaluma peab beetainterferoonravi katkestamist.

Südame häired Betaferon’i tuleb manustada ettevaatusega ka eelneva südamehäirega patsientidele. Eelneva olulise südamehaigusega (nagu kongestiivne südamepuudulikkus, südame pärgarteritõbi või rütmihäired) patsiente peab jälgima nende südame seisundi halvenemise osas, eriti Betaferon-ravi alustamisel. Kuigi Betaferon ei ole teadaolevalt otseselt kardiotoksiline, võib beetainterferoonidega seostatud gripisarnaste sümptomite sündroom osutuda eelneva olulise südamehaigusega patsientidele koormavaks. Turustusjärgse perioodi jooksul saadi väga vähe teateid eelneva olulise südamehaigusega patsientide südame seisundi halvenemisest seoses Betaferon-ravi alustamisega.

Teatatud on harvadest kardiomüopaatia juhtumitest. Kui ilmneb kardiomüopaatia ja kahtlustatakse selle seotust Betaferon’iga, tuleb ravi lõpetada.

Trombootiline mikroangiopaatia (TMA) ja hemolüütiline aneemia (HA) Beetainterferooni sisaldavate ravimite kasutamisel on teatatud trombootilise mikroangiopaatia juhtudest (sh surmaga lõppenud juhud), mis avaldusid trombootilise trombotsütopeenilise purpurina või hemolüütilis-ureemilise sündroomina. Haiguse varaste kliiniliste sümptomite hulka kuuluvad trombotsütopeenia, hüpertensiooni taas-avaldumine, palavik, kesknärvisüsteemiga seotud häired (nt segasusseisund, parees) ja neerufunktsiooni kahjustus. TMA-le viitavad laboratoorsed leiud on muuhulgas trombotsüütide arvu vähenemine, hemolüüsi tõttu laktaatdehüdrogenaasi (LDH) aktiivsuse tõus seerumis ja skistotsüüdid (erütrotsüütide fragmentatsioon) vere äigepreparaadis. Seetõttu soovitatakse TMA kliiniliste sümptomite avaldumisel lisaks veel kontrollida trombotsüütide taset, seerumi LDH-d, vere äigepreparaate ning neerufunktsiooni. Beetainterferooni sisaldavate ravimite kasutamisel on teatatud ka TMA-ga mitteseotud hemolüütilise aneemia (HA) sh immuunvahendatud HA juhtudest (sh eluohtlikud ja surmaga lõppenud juhud). TMA ja/või HA juhtudest teatati ravi erinevatel perioodidel, see võib ilmneda mõni nädal kuni mitu aastat pärast ravi alustamist beetainterferooniga. Kui patsiendil diagnoositakse TMA ja/või HA, mis võib olla seotud Betaferon'i kasutamisega, tuleb seda viivitamatult ravida (TMA puhul kaaluda vereplasma vahetust), soovitatav on ravi Betaferon’iga kohe lõpetada. Ülitundlikkusreaktsioonid Ilmneda võivad tõsised ülitundlikkusreaktsioonid (harvad, kuid rasked ägedad reaktsioonid nagu bronhospasm, anafülaksia ja urtikaaria). Kui reaktsioonid on tõsised, tuleb ravi Betaferon’iga lõpetada ning alustada koheselt vastava raviga.

Reaktsioonid süstekohal Betaferon’i kasutavatel patsientidel on esinenud süstekoha reaktsioone sh süstekoha infektsiooni ja süstekoha nekroosi (vt lõik 4.8). Süstekoha nekroos võib olla ulatuslik ja haarata nii lihasfastsiat kui

ka rasvkude põhjustades seega armkoe moodustumist. Sel puhul on vajalik haavakorrastus ja harvemini nahasiirdamine. Paranemine võib kesta kuni 6 kuud.

Kui patsiendil on nahavigastusi, mis võivad olla seotud paistetuse või süstekohast vedeliku drenaažiga, peab patsiendil soovitama enne Betaferon’i süstetega jätkamist oma arstiga nõu pidada.

Kui patsiendil esineb mitmeid nahavigastusi, tuleb kuni nende paranemiseni ravi Betaferon’iga peatada. Üksikute nahavigastustega patsiendid võivad jätkata Betaferon-ravi, kui nekroos ei ole liiga ulatuslik, kuna mõnedel patsientidel on süstekoha nekroosid Betaferon’iga ravi jätkamisel paranenud.

Vähendamaks süstekohal infektsiooni ja nekroosi tekkimise riski, on patsientidel soovitatav: − rakendada aseptilist süstimistehnikat; − süstida iga annus erinevasse kohta.

Manustamiskoha reaktsioonide esinemissagedust võib vähendada autoinjektori kasutamisega. Uuringus sclerosis multiplex’ile viitava üksiku demüelinisatsiooniepisoodiga patsientidel kasutati enamusel patsientidest autoinjektorit. Süstekoha reaktsioone, samuti süstekoha nekroosi täheldati selles uuringus harvem kui teistes uuringutes.

Kui patsient süstib end ise, tuleb regulaarselt kontrollida tema süstetehnikat, eriti kui esineb süstekoha reaktsioone.

Immunogenees Nagu kõikide terapeutiliste valkude puhul, on ka siin võimalus immunogeneesiks. Kontrollitud kliinilistes uuringutes koguti iga 3 kuu tagant seerumi proove, et jälgida antikehade teket Betaferon’ile.

Erinevates ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex’i ja sekundaarse progresseeruva sclerosis multiplex’i kontrollitud kliinilistes uuringutes tekkis 23...41% patsientidest seerumi beeta-1b-interferooni neutraliseeriv aktiivsus, mida kinnitasid vähemalt kaks järjestikust positiivset tiitrit; 43...55% neist patsientidest muutusid edasise jälgimise vältel stabiilseteks antikeha- negatiivseteks (kahe järjestikuse negatiivse tiitri põhjal).

Neutraliseeriva aktiivsuse teke on nendes uuringutes seotud kliinilise efektiivsuse langemisega ainult ägenemise aktiivsuse osas. Mõnede analüüside kohaselt võib see toime olla tugevam kõrge neutraliseeriva aktiivsuse tiitriga patsientidel.

Üksiku sclerosis multiplex’ile viitava demüelinisatsiooniepisoodiga patsientide uuringus esines iga 6 kuu tagant määratud neutraliseeriv aktiivsus vähemalt ühel korral 32%-l (89) Betaferon’iga viivitamatult ravitud patsientidest; nendest 60% (53) kaotas neutraliseeriva aktiivsuse viimase kättesaadava hinnangu kohaselt viieaastase perioodi jooksul. Selle perioodi jooksul oli neutraliseeriva aktiivsuse teke seotud uuesti aktiviseerunud lesioonide ja T2-lesiooni koguse märkimisväärse tõusuga MRI kujutisel. Siiski ei tundunud see olevat seotud kliinilise tõhususe vähenemisega (kliiniliselt kinnitatud sclerosis multiplex’i (CDMS) tekke, kinnitatud progressioonini EDSS-skaalal kuluva aja ja ägenemiste arvu osas). Neutraliseeriva aktiivsuse tekkega ei ole uusi kõrvaltoimeid seostatud.

In vitro on tõestatud, et Betaferon rist-reageerib loodusliku beetainterferooniga. Siiski ei ole seda in vivo uuritud ning selle kliiniline tähtsus on ebaselge.

Andmed patsientide kohta, kellel on tekkinud neutraliseeriv aktiivsus ja kes on Betaferon-ravi lõpetanud, on vähesed ja ei ole lõplikud.

Otsus ravi jätkamise või katkestamise osas peaks põhinema pigem patsiendi haiguse staatuse kõikidel aspektidel, kui ainult neutraliseeriva aktiivsuse staatusel.

Abiained Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes milliliitris, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole uuritud.

Ülepäevase 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ) Betaferon’i manustamise toime ravimite metabolismile pole teada. Betaferon’i saavad patsiendid talusid hästi retsidiivide raviks 28 päeva jooksul kortikosteroide või AKTH-d.

Seoses puuduliku kliinilise kogemusega ei soovitata Betaferon’i kasutamist koos muude immunomodulaatoritega kui kortikosteroidid või AKTH.

Interferoonid võivad vähendada maksa tsütokroom P450-sõltuvate ensüümide aktiivsust inimestel ja loomadel. Ettevaatlik tuleb olla manustades samaaegselt Betaferon’iga väikse terapeutilise laiusega ravimeid, mille metabolism (kliirens) sõltub oluliselt tsütokroomist P450 (nt antiepileptikumid). Ettevaatusabinõusid tuleb rakendada iga vereloome süsteemi mõjutava ravimi kooskasutamise puhul.

Koostoimete uuringuid epilepsiavastaste ravimitega ei ole läbi viidud.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Beetainterferooniga ravitavate patsientide registritest, riiklikest registritest ning turuletulekujärgselt kogutud suur hulk andmeid (enam kui 1000 raseda kohta) näitavad, et viljastamiseelne või raseduse esimese trimestri aegne beetainterferooni kasutamine ei suurenda raskete kaasasündinud väärarengute tekkeriski. Ravimi kasutamise kestus esimese trimestri ajal ei ole kindlalt määratletav, sest andmeid koguti ajal, mil beetainterferooni kasutamine raseduse ajal oli vastunäidustatud ja tõenäoliselt ravi katkestati pärast raseduse tuvastamist ja/või kinnitamist. Andmed kasutamise kohta teisel ja kolmandal trimestril on väga piiratud.

Loomkatsete andmed (vt lõik 5.3) on näidanud spontaanse abordi riski võimalikku suurenemist. Olemasolevate andmete alusel ei saa spontaanse abordi riski beetainterferooni kasutavatel rasedatel adekvaatselt hinnata, kuid need andmed ei viita hetkel riski suurenemisele. Kliinilise vajaduse korral võib kaaluda Betaferon’i kasutamist raseduse ajal.

Imetamine Võttes arvesse piiratud teavet beeta-1b-interferooni rinnapiima eritumise kohta ning beetainterferooni keemilisi ja füsioloogilisi omadusi, on rinnapiima erituv beeta-1b-interferooni kogus eeldatavasti väga vähene. Kahjulikke toimed imetatavale vastsündinule/imikule ei ole oodata.

Betaferon’i võib kasutada imetamise ajal.

Fertiilsus Toimet fertiilsusele ei ole uuritud (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Betaferon’i kasutamisega seotud kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed võivad teatud patsientidel mõjutada ülalmainitud võimeid.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Ravi alguses esineb kõrvaltoimeid sageli, kuid üldjuhul väheneb nende esinemine edasise ravi käigus. Kõige sagedamini on täheldatud gripilaadseid sümptomeid (palavik, külmavärinad, artralgia, üldine halb enesetunne, higistamine, peavalu, müalgia), mis tekivad peamiselt ravimi farmakoloogiliste toimete tõttu, ja süstekoha reaktsioone. Süstekoha reaktsioonid ilmnevad pärast Betaferon’i manustamist sageli. Punetust, paistetust, värvimuutuseid, põletikku, valu, ülitundlikkust, infektsiooni, nekroosi ja mittespetsiifilisi reaktsioone seostati 250 mikrogrammi (8,0 miljoni RÜ) Betaferon’i manustamisega. Kõige tõsisemate kõrvaltoimete hulka kuuluvad trombootiline mikroangiopaatia (TMA) ja hemolüütiline aneemia (HA).

Üldiselt soovitatakse Betaferon’i suhtes taluvuse suurendamiseks ravi alustamisel annust tiitrida (vt lõik 4.2). Gripitaolisi sümptomeid võib vähendada ka mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite manustamisega. Süstekoha reaktsioonide esinemissagedust võib vähendada autoinjektori kasutamisega.

Kõrvaltoimete loend tabelina Järgnevaid kõrvaltoimeid on täheldatud kliiniliste uuringute käigus ning turuletulekujärgselt (väga sage ≥ 1/10, sage ≥ 1/100 kuni < 1/10, aeg-ajalt ≥ 1/1000 kuni < 1/100, harv ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000, väga harv < 1/10 000). Teatud reaktsiooni, selle sünonüümide ning seotud seisundite kirjeldamisel on kasutatud kõige sobivamaid MedDRA termineid.

Tabel 1. Kliinilistes uuringutes teatatud ja turuletulekujärgselt tuvastatud kõrvaltoimed (teadaolev esinemissagedus põhineb kliiniliste uuringute koondandmetel)

Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Esinemis- klass (≥ 1/10) (≥ 1/100 kuni (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 kuni sagedus Vere ja lümfotsüütide lümfadenopaatia, trombotsüto- trombootiline hemolüütiline lümfisüsteemi arvu aneemia peenia mikroangio- aneemiaa,d häired vähenemine paatiad sh Immuunsüsteemi anafülaktilised eelnevalt häired reaktsioonid diagnoositud Endokriinsüsteemi hüpotüreoos hüpertüreoos, häired kilpnäärme häired Ainevahetus- ja kehakaalu tõus, triglütseriidide anoreksiaa toitumishäired kehakaalu langus taseme tõus Psühhiaatrilised segasusseisund enesetapukatse depressioon, häired (vt ka lõik 4.4), ärevus

Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Esinemis- klass (≥ 1/10) (≥ 1/100 kuni (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 kuni sagedus Närvisüsteemi peavalu, krambid pearinglus häired unetus Südame häired tahhükardia kardiomüopaatiaa südame- Vaskulaarsed hüpertensioon vasodilatatsioon häired Respiratoorsed, düspnoe bronhospasma pulmonaalne rindkere ja arteriaalne mediastiinumi hüpertensioone häired Seedetrakti häired kõhuvalu pankreatiit iiveldus, Maksa ja alaniini amino- aspartaadi gamma- maksakahjustus, sapiteede häired transferaasi aminotransferaasi glutamüül- maksa- Naha ja lööve, urtikaaria, nahavärvuse nahaaluskoe naha- sügelus, muutus kahjustused kahjustused alopeetsia Lihaste, luustiku müalgia, ravimist ja sidekoe lihaste põhjustatud lupus kahjustused hüpertoonia, erythematosus Neerude ja kusepakitsus nefrootiline kuseteede häired sündroom, Reproduktiivse menorraagia, menstruatsiooni- süsteemi ja impotentsus, häired rinnanäärme metrorraagia häired Üldised häired ja süstekoha süstekoha nekroos, higistamine manustamiskoha reaktsioonid valu rindkeres, reaktsioonid (erinevadf), halb enesetunne a Ainult turuletulekujärgselt tuvastatud kõrvaltoimed b Beetainterferooni sisaldavate ravimite ravimiklassile iseloomulik (vt lõik 4.4) c Interferoone sisaldavate ravimite klassile iseloomulik, vt allpool lõik „Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon” d Teatatud on eluohtlikest ja/või surmaga lõppenud juhtudest e Laboratoorne kõrvalekalle f Süstekoha reaktsioonid (erinevad) hõlmavad kõiki süstekaha kõrvaltoimeid (v.a süstekoha nekroos) nt: süstekoha atroofia, süstekoha turse, verejooks süstekohal, süstekoha ülitundlikkus, süstekoha infektsioon, süstekoha põletik, süstekoha paksenemine, valu süstekohal, süstekoha reaktsioon g Gripitaoliste sümptomite kompleksi all mõistetakse gripisündroomi ja/või vähemalt kahe järgnevalt loetletud kõrvaltoime esinemist: palavik, külmavärinad, müalgia, halb enesetunne, higistamine

Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon Beetainterferooni sisaldavate ravimite kasutamisel on teatatud pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni (PAH) juhtudest. Juhtudest teatati erinevatel ajahetkedel, sh kuni mitu aastat pärast ravi alustamist beetainterferooniga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Beeta-1b-interferooni on manustatud täiskasvanud vähihaigetele intravenoosselt annuses 5500 mikrogrammi (maksimaalselt 176 milj RÜ) kolmel korral nädalas, ilma et oleks tekkinud elulisi funktsioone mõjustavaid kõrvaltoimeid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: tsütokiinid, interferoonid ATC-kood: L03AB08

Toimemehhanism Interferoonid kuuluvad tsütokiinide – looduslike proteiinide perekonda. Interferoonide molekulkaal on vahemikus 15 000…21 000 daltonit. Eristatakse kolme interferoonide klassi: alfa-, beeta- ja gammainterferoon, mille omadused kattuvad osaliselt, kuid kõigil on erinev bioloogiline aktiivsus. Beeta-1b-interferooni aktiivsus on liigiti erinev ning seetõttu saab kõige tõepärasema info selle kohta uuringutes inimrakkudel in vitro või inimesel in vivo.

Beeta-1b-interferoon omab nii viirusvastast kui ka immunoregulatoorset toimet. Beeta-1b-interferooni toimemehhanismid sclerosis multiplex’i ravi korral pole veel täielikult selgunud. On teada, et beeta-1b-interferooni bioloogilist vastust modifitseerivaid omadusi vahendavad spetsiaalsed retseptorid, mida on leitud inimese rakkude pinnalt. Beeta-1b-interferooni sidumine nendele retseptoritele käivitab mitmete geeniproduktide ekspressiooni, mida loetakse beeta-1b-interferooni bioloogilise aktiivsuse mediaatoriteks. Mitmeid selliseid aineid on leitud Betaferon’iga ravitud patsientide seerumis ja vere rakufraktsioonides. Beeta-1b-interferoon alandab gammainterferooni retseptorite sidumisvõimet ja põhjustab nende internalisatsiooni ja degradatsiooni. Beeta-1b-interferoon suurendab ka perifeerse vere mononukleaarsete rakkude supressiooniaktiivsust. Eraldi uuringuid Betaferon’i toime kohta südame-veresoonkonnale, hingamissüsteemile ja endokriinorganite funktsioonile pole teostatud.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

RR-MS Kontrollitud kliiniline uuring Betaferon’iga viidi läbi ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex’iga patsientidel, kes olid võimelised kõndima ilma kõrvalise abita (EDSS algtase 0 kuni 5,5). Patsientidel, kellele manustati Betaferon’i, ilmnes kliiniliste ägenemiste raskuse ning esinemissageduse (30%) langus ning samuti ka haigusest tulenevate hospitaliseerimiste arvu langus. Lisaks pikenes ägenemiste vaheline intervall. Puuduvad andmed Betaferon’i mõjust ägenemiste kestusele või sümptomitele ägenemiste vahelisel perioodil ning märkimisväärset mõju pole täheldatud haiguse progressioonile ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex’i puhul.

SP-MS Viidi läbi kaks kontrollitud kliinilist uuringut Betaferon’iga, kokku 1657 sekundaarselt progresseeruva sclerosis multiplex’iga patsiendil (EDSS algtase 3 kuni 6,5, st patsiendid olid võimelised kõndima). Uuring ei hõlmanud nõrgalt väljendud haigusega patsiente ega neid, kes ei olnud võimelised kõndima ilma abita. Kaks uuringut näitasid vastuolulisi tulemusi esmase tulemusnäitaja (aeg progressioonini) osas, mis väljendab invaliidistumise arengu edasilükkumist.

Üks kahest uuringust näitas statistiliselt märkimisväärset invaliidsuse arengu edasilükkumist (riskisuhe = 0,69, 95% usaldusvahemik (0,55, 0,86), p = 0,0010, mis vastab 31% riski vähenemisele Betaferon’i tõttu) ning ratastooli jäämise aja edasilükkumist (riskisuhe = 0,61, 95% usaldusvahemik (0,44, 0,85), p = 0,0036, mis vastab 39% riski vähenemisele Betaferon’i tõttu). Selline mõju jätkus kogu 33-kuulise jälgimisperioodi ulatuses. Ravi efektiivsust täheldati patsientidel kõigi uuringualuste invaliidsusastmete korral, sõltumata ägenemiste aktiivsusest. Teises Betaferon’i uuringus sekundaarselt progresseeruva sclerosis multiplex’i korral invaliidsuse arengu edasilükkumist ei täheldatud. On tõendatud, et patsientidel, kes olid kaasatud sellesse uuringusse, oli kokkuvõttes haigus vähem väljendunud võrreldes patsientidega, kes osalesid esimeses sekundaarselt progresseeruva sclerosis multiplex’i kliinilises uuringus.

Retrospektiivne meta-analüüs, mis hõlmas mõlema uuringu andmeid, kinnitas kokkuvõttes statistiliselt olulise (p = 0,0076; 8,0 milj RÜ Betaferon vs platseebo-grupp) raviefekti saavutamist.

Retrospektiivne analüüs alagruppides näitas, et Betaferon-ravi efekt invaliidsuse arengule esineb kõige tõenäolisemalt aktiivse haigusega patsientidel enne ravi alustamist (riskisuhe = 0,72, 95% usaldusvahemik (0,59, 0,88), p = 0,0011, mis vastab 28% riski vähenemisele Betaferon’i tõttu patsientidel, kel esinevad ägenemised või väljendunud EDSS progressioon, 8,0 milj RÜ Betaferon vs platseebo-grupp). Nende alagruppide retrospektiivsete analüüside põhjal võis järeldada, et haiguse ägenemised, nagu ka väljendunud EDSS progressioon (EDSS > 1 punkt või > 0,5 kuni EDSS ≥ 6 eelneva 2 aasta jooksul) on abiks aktiivse haigusega patsientide kindlakstegemisel.

Mõlemas uuringus täheldati sekundaarselt progresseeruva sclerosis multiplex’iga patsientidel, kellele manustati Betaferon’i, kliiniliste ägenemiste esinemissageduse langust (30%). Puuduvad andmed Betaferon’i mõjust ägenemiste kestusele.

Üksik sclerosis multiplex’ile viitav demüelinisatsiooniepisood Üks kontrollitud kliiniline uuring Betaferon’iga viidi läbi üksiku kliinilise episoodiga ja sclerosis multiplex’ile viitava MRI-leiuga patsientidel (vähemalt kaks kliiniliselt tumma kollet T2-kaalutud MRI kujutisel). Uuringusse hõlmati patsiendid, kellel haiguse alguses esines üks või mitu kollet (st patsiendid, kellel kesknärvisüsteemis esineb vastavalt üks või vähemalt kaks kliiniliselt kinnitatud kollet). Välistada tuli igasugune muu haigus peale sclerosis multiplex’i, mis seletaks paremini patsiendil esinevaid nähte ja sümptomeid. See uuring koosnes kahest faasist – platseeboga kontrollitud faasist, millele järgnes eelplaneeritud jälgimisfaas. Platseeboga kontrollitud faas kestis kas kaks aastat või kuni ajani, kui patsiendil arenes kliiniliselt kinnitatud sclerosis multiplex (CDMS). Pärast platseebokontrollitud faasi jätkasid patsiendid eelplaneeritud jälgimisfaasis Betaferon’iga, mille käigus võrreldi Betaferon-ravi kiiret alustamist hilisema alustamisega. Omavahel võrreldi patsiente, kes esmalt randomiseeriti Betaferon-gruppi („kiire ravi grupp“) ja platseebogruppi („hilisema algusega ravigrupp“). Patsiendid ja uurijad ei teadnud, millises ravigrupis keegi on.

Tabel 2. BENEFIT-uuringu ja BENEFIT-jätku-uuringu esmase efektiivsuse tulemused

Uuringufaasi lõpetanud patsientide arv 271 (93%) 166 (94%) 249 (85%) 143 (81%) 235 (80%) 123 (70%)

Esmase efektiivsuse muutujad

Aeg CDMS-ini Kaplan-Meieri hinnang 28% 45% 37% 51% 46% 57%

Riski vähenemine 47% versus platseebo 41% versus hilisema 37% versus hilisema

Riskisuhe koos 95% HR = 0,53 [0,39; 0,73] HR = 0,59 [0,42; 0,83] HR = 0,63 [0,48; 0,83] usaldusvahemikuga Mantel-Coxi test p < 0,0001 p = 0,0011 p = 0,0027

Aeg McDonald MS-ini Kaplan-Meier hinnang 69% 85% Esmane lõpp-punkt Esmane lõpp-punkt

Riski vähenemine 43% versus platseebo

Riskisuhe koos 95% HR = 0,57 [0,46; 0,71] usaldusvahemikuga

Mantel-Coxi test p < 0,00001

Aeg kinnitatud EDSS-i progressioonini Kaplan-Meier hinnang Esmane lõpp-punkt 16% 24% 25% 29% Riski vähenemine 40% versus hilisema 24% versus hilisema Riskisuhe koos 95% HR = 0,60 [0,39; 0,92] HR = 0,76 [0,52; 1,11] usaldusvahemikuga

Mantel-Coxi test p = 0,022 P = 0,177

Platseeboga kontrollitud faasis aeglustas Betaferon haiguse progresseerumist esimesest kliinilisest episoodist CDMS-iks statistiliselt ja kliiniliselt olulisel viisil (tabel 3). Ravitoime tugevust näitas ka haiguse sclerosis multiplex’iks progresseerumise aeglustumine vastavalt McDonaldi kriteeriumitele (tabel 2).

Alarühmade analüüs vastavalt algtaseme näitajatele näitas ravi tõhusust CDMS-iks progresseerumisel kõikides hinnatud alarühmades. Haiguse CDMS-iks progresseerumise suur risk oli kahe aasta jooksul suurem ühe koldega vähemalt 9 T2-lesiooniga patsientidel või Gd-ga võimendatult aju MRI-l esialgselt. Mitme koldega patsientidel ei sõltunud CDMS-i risk esialgsetest MRI leidudest, viidates suurele CDMS-i riskile, sest haiguse levik on kliiniliste analüüside põhjal kindlaks tehtud. Praegu ei ole head suure riskiga patsiendi definitsiooni, kuigi konservatiivsem lähenemine lubab siia hulka arvata vähemalt 9 T2 hüperintensiivset lesiooni esialgsel pildistusel ja vähemalt ühe uue T2 lesiooni või ühe uue Gd võimendatud lesiooni järeluuringus, mis on tehtud vähemalt 1 kuu pärast esialgset uuringut. Igal juhul tuleb ravi alustamist kaaluda vaid suure riskiga patsientidel. Betaferon-ravi võeti hästi vastu, mida näitas ka uuringu lõpetajate suur määr (93% Betaferon’i saavas rühmas). Suurendamaks Betaferon’i talutavust,tiitriti annust ja manustati ravi alguses mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid. Lisaks kasutasid enamus patsientidest kogu uuringu jooksul autoinjektorit.

Avatud jätku-uuringu faasis ilmnes ravi efektiivsus CDMS-ile isegi 3 ja 5 aastat hiljem (tabel 2), ehkki enamikku platseeborühmast pärit patsiente raviti Betaferon’iga vähemalt alates 2. aastast. EDSS-i progressioon (EDSS-i kinnitatud suurenemine vähemalt ühes punktis võrreldes esialgse näiduga) oli aeglasem kiires ravirühmas (tabel 2, märkimisväärne toime kolme aasta pärast, märkimisväärse toime puudumine viie aasta möödudes). Kummagi ravirühma enamikul patsientidest ei progresseerunud invaliidsus 5-aastase perioodi jooksul. Kindlat tõendit kasuteguri kohta sellele tulemusparameetrile “kiire” ravi rühmas ei ilmnenud. Elukvaliteedis (mõõdetuna FAMS’iga (Functional Assessment of Multiple Sclerosis) - Sclerosis multiplex’i funktsionaalne hindamine: Ravivastuse indeks) ei täheldatud kasu, mida võiks omistada kiirele Betaferon-ravile.

RR-MS, SP-MS ja üksik sclerosis multiplex’ile viitav demüelinisatsiooniepisood Magnetresonantstomograafilised uuringud (MRI) näitasid, et Betaferon vähendas haiguse aktiivsust (äge põletik kesknärvisüsteemis ning püsivad koekahjustused) kõigis sclerosis multiplex’i uuringutes. Suhe sclerosis multiplex’i haiguse aktiivsuse (mõõdetuna MRIs) ning haiguse kliinilise pildi vahel ei ole lõplikult selge.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Patsientidel ja vabatahtlikel uuriti Betaferon’i seerumitaset mitte täiesti spetsiifilise meetodi abil. 500 mikrogrammi (16,0 miljonit RÜ) beeta-1b-interferooni subkutaansel manustamisel saavutati maksimaalne seerumitase ca 40 RÜ/ml 1…8 tunni pärast. Erinevate uuringute alusel hinnati põhikliirensi tasemeks vähemalt 30 ml/min-1/kg-1 ja dispositsioonifaaside poolestusajaks seerumist 5 tundi. Ülepäevane Betaferon’i süste ei põhjustanud seerumitaseme tõusu ning tundub, et farmakokineetika ei muutu ravi jooksul.

Subkutaanselt manustatud Betaferon’i absoluutne biosaadavus oli ligikaudu 50%.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ägeda toksilisuse uuringuid pole teostatud. Kuna närilised ei reageeri inimese beeta-1b-interferoonile, siis riskide hindamisel lähtuti korduvannustega uuringutest, mis viidi läbi reesusahvidega. Täheldati transitoorset hüpertermiat, märgatavat lümfotsüütide hulga tõusu ning trombotsüütide ja segmenttuumsete neutrofiilide hulga langust.

Pikaajalisi uuringuid ei ole läbi viidud. Reproduktiivsus-uuringud reesusahvidel näitasid loote surma põhjustanud emapoolset toksilisust ja nurisünnituste arvu suurenemist. Ellujäänud loomadel ei tuvastatud malformatsioone. Toimet fertiilsusele pole uuritud. Toimet ahvide innaajale pole

täheldatud. Kogemused teiste interferoonidega viitavad võimele kahjustada mees- või naisorganismi fertiilsust.

Ühekordselt teostatud genotoksilisuse testis (Amesi test) ei täheldatud mutageenset toimet. Kartsinogeensuse uuringuid pole teostatud. In vitro raku transformatsiooni test ei näidanud tumorigeenset potentsiaali.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Viaal (süstelahuse pulbriga): humaanalbumiin, mannitool.

Lahusti (5,4 mg/ml (0,54% w/v) naatriumkloriidi lahus): naatriumkloriid, süstevesi.

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud lahustiga, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Preparaati on soovitatav kasutada vahetult pärast lahustamist. Kasutusele võetuna on kõlblikkusaeg 3 tundi temperatuuril 2 °C…8 °C.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 ºC. Mitte lasta külmuda. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Viaal (süstelahuse pulbriga): 3 ml läbipaistev viaal (I tüüpi klaas) butüülkummist punnkorgi (tüüp I) ja alumiiniumkattega.

Lahusti (5,4 mg/ml (0,54% w/v) naatriumkloriidi lahus): 2,25 ml süstel (I tüüpi klaas) 1,2 ml lahustiga.

Pakendi suurused:

• pakend 5 üksikpakendiga, millest igaüks sisaldab 1 viaali pulbriga, 1 süstlit lahustiga, 1 viaali adapterit nõelaga, 2 alkoholiga immutatud lappi, või
• pakend 15 üksikpakendiga, millest igaüks sisaldab 1 viaali pulbriga, 1 süstlit lahustiga, 1 viaali adapterit nõelaga, 2 alkoholiga immutatud lappi või
• pakend 14 üksikpakendiga, millest igaüks sisaldab 1 viaali pulbriga, 1 süstlit lahustiga, 1 viaali adapterit nõelaga, 2 alkoholiga immutatud lappi või
• pakend 12 üksikpakendiga, millest igaüks sisaldab 1 viaali pulbriga, 1 süstlit lahustiga, 1 viaali adapterit nõelaga, 2 alkoholiga immutatud lappi või

• 2 kuu pakend 2 x 14 üksikpakendiga, millest igaüks sisaldab 1 viaali pulbriga, 1 süstlit lahustiga, 1 viaali adapterit nõelaga, 2 alkoholiga immutatud lappi või
• 3 kuu pakend 3 x 15 üksikpakendiga, millest igaüks sisaldab 1 viaali pulbriga, 1 süstlit lahustiga, 1 viaali adapterit nõelaga, 2 alkoholiga immutatud lappi või
• 3 kuu pakend 3 x 14 üksikpakendiga, millest igaüks sisaldab 1 viaali pulbriga, 1 süstlit lahustiga, 1 viaali adapterit nõelaga, 2 alkoholiga immutatud lappi või
• tiitrimispakend annuse tiitrimiseks, mis sisaldab 4 erinevate värvide ja numbritega tähistatud kolmest pakendit: kollane, numbriga 1 (1., 3. ja 5. ravipäevaks; süstlale märgitud 0,25 ml) punane, numbriga 2 (7., 9. ja 11. ravipäevaks; süstlale märgitud 0,5 ml) roheline, numbriga 3 (13., 15. ja 17. ravipäevaks; süstlale märgitud 0,75 ml) sinine, numbriga 4 (19., 21. ja 23. ravipäevaks; süstlale märgitud 0,25; 0,5; 0,75 ja 1 ml). Igas kolmeses pakendis on 3 viaali pulbriga, 3 süstlit lahustiga, 3 viaali adapterit eelkinnitatud nõelaga ja 6 alkoholiga immutatud lappi.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Süstelahuse valmistamine Lüofiliseeritud beeta-1b-interferooni süstelahuse valmistamiseks ühendage kaasasoleva nõela abil viaali adapter viaaliga. Ühendage lahustiga süstel viaali adapteriga ja süstige 1,2 ml lahustit (5,4 mg/ml (0,54% w/v) naatriumkloriidi lahus) Betaferon’i viaali. Lahustage pulber täielikult ilma raputamata. Pärast lahustamist tõmmake 250 mikrogrammi Betaferon’i manustamiseks viaalist süstlasse 1,0 ml lahust. Annuse tiitrimiseks ravi algul tõmmake süstlasse kogus, mis on ette nähtud lõigus 4.2. Enne süstimist eemaldage viaali adapteriga viaal süstlist. Betaferon’i võib manustada ka sobiva autoinjektoriga.

Kontrollimine enne kasutamist Enne süstimist kontrollige lahust. Kasutamisvalmis süstelahus on värvitu kuni nõrgalt kollaka värvusega, nõrgalt opalestseeruv kuni opalestseeruv.

Kui näete lahuses tahkeid osakesi või värvi muutust, siis visake lahus ära.

Hävitamine Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Bayer AG 51368 Leverkusen Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/95/003/005 EU/1/95/003/006 EU/1/95/003/007 EU/1/95/003/008 EU/1/95/003/009 EU/1/95/003/010 EU/1/95/003/011 EU/1/95/003/012

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30. november 1995 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31. jaanuar 2006

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.

A. BIOLOOGILISE TOIMEAINE TOOTJA JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. BIOLOOGILISE TOIMEAINE TOOTJA JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

Bioloogilise toimeaine tootja nimi ja aadress

Boehringer Ingelheim RCV GmbH & Co KG, Dr.-Boehringer-Gasse 5-11, A-1121 Vienna Austria

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress

Bayer AG Müllerstraße 178 13353 Berlin Saksamaa

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

• Euroopa Ravimiameti nõudel;
• kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

MITMIKPAKENDI KARP (K.A BLUE BOX)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Betaferon 250 mikrogrammi/ml, süstelahuse pulber ja lahusti beeta-1b interferoon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

1 ml sisaldab pärast lahustamist 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ) beeta-1b interferooni.

3. ABIAINED

Abiained: humaanalbumiin, mannitool.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Mitmikpakend 15 üksikpakendiga, millest igaühes on: Mitmikpakend 5 üksikpakendiga, millest igaühes on: Mitmikpakend 14 üksikpakendiga, millest igaühes on: Mitmikpakend 12 üksikpakendiga, millest igaühes on:

I. 1 viaal süstelahuse pulbriga, mis sisaldab 300 mikrogrammi (9,6 miljonit RÜ). Pärast lahustamist sisaldab 1 ml 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ) beeta-1b interferooni*.

II. 1 süstel 1,2 ml lahustiga süstelahuse valmistamiseks, milleks on 5,4 mg/ml naatriumkloriidi lahus.

III. 1 viaali adapter nõelaga + 2 alkoholiga immutatud lappi.

*Betaferon sisaldab arvestatud ületäitumust 20%.

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Subkutaanseks süsteks pärast lahustamist 1,2 ml lahustis. Ühekordseks kasutamiseks. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Preparaati on soovitatav kasutada vahetult pärast lahustamist. Kasutusele võetuna on kõlblikkusaeg 3 tundi temperatuuril 2 °C…8 °C.

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Mitte lasta külmuda.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Bayer AG 51368 Leverkusen Saksamaa

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/95/003/005 EU/1/95/003/006 EU/1/95/003/009 EU/1/95/003/011

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Betaferon

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

MITMEKUULISE PAKENDI KARP (K.A BLUE BOX)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Betaferon 250 mikrogrammi/ml, süstelahuse pulber ja lahusti beeta-1b interferoon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

1 ml sisaldab pärast lahustamist 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ) beeta-1b interferooni.

3. ABIAINED

Abiained: humaanalbumiin, mannitool.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

3 kuu pakk 45 (3 x 15) üksikpakendiga, millest igaühes on: 3 kuu pakk 42 (3 x 14) üksikpakendiga, millest igaühes on: 2 kuu pakk 28 (2 x 14) üksikpakendiga, millest igaühes on:

I. 1 viaal süstelahuse pulbriga, mis sisaldab 300 mikrogrammi (9,6 miljonit RÜ). Pärast lahustamist sisaldab 1 ml 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ) beeta-1b interferooni*.

II. 1 süstel 1,2 ml lahustiga süstelahuse valmistamiseks, milleks on 5,4 mg/ml naatriumkloriidi lahus.

III. 1 viaali adapter nõelaga + 2 alkoholiga immutatud lappi.

*Betaferon sisaldab arvestatud ületäitumust 20%.

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Subkutaanseks süsteks pärast lahustamist 1,2 ml lahustis. Ühekordseks kasutamiseks. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Preparaati on soovitatav kasutada vahetult pärast lahustamist. Kasutusele võetuna on kõlblikkusaeg 3 tundi temperatuuril 2 °C…8 °C.

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Mitte lasta külmuda.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMIPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Bayer AG 51368 Leverkusen Saksamaa

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/95/003/007 EU/1/95/003/010 EU/1/95/003/012

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Betaferon

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

MITMIKPAKENDI KARP, MITMEKUULISE PAKENDI OSANA (ILMA BLUE BOX’ita)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Betaferon 250 mikrogrammi/ml, süstelahuse pulber ja lahusti beeta-1b interferoon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

1 ml sisaldab pärast lahustamist 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ) beeta-1b interferooni.

3. ABIAINED

Abiained: humaanalbumiin, mannitool.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Pakend sisaldab 15 üksikpakendit ning on osa 3 kuu pakendist, mis sisaldab 45 (3 x 15) üksikpakendit. Üksikpakendeid eraldi ei müüda. Pakend sisaldab 14 üksikpakendit ning on osa 3 kuu pakendist, mis sisaldab 42 (3 x 14) üksikpakendit. Üksikpakendeid eraldi ei müüda. Pakend sisaldab 14 üksikpakendit ning on osa 2 kuu pakendist, mis sisaldab 28 (2 x 14) üksikpakendit. Üksikpakendeid eraldi ei müüda.

Üks üksikpakend sisaldab:

I. 1 viaal süstelahuse pulbriga sisaldab 300 mikrogrammi (9,6 miljonit RÜ). Pärast lahustamist sisaldab 1 ml 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ) beeta-1b interferooni*.

II. 1 süstel 1,2 ml lahustiga süstelahuse valmistamiseks, milleks on 5,4 mg/ml naatriumkloriidi lahus.

III. 1 viaali adapter nõelaga + 2 alkoholiga immutatud lappi.

*Betaferon sisaldab arvestatud ületäitumust 20%.

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Subkutaanseks süsteks pärast lahustamist 1,2 ml lahustis. Ühekordseks kasutamiseks. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Preparaati on soovitatav kasutada vahetult pärast lahustamist. Kasutusele võetuna on kõlblikkusaeg 3 tundi temperatuuril 2 °C…8 °C.

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Mitte lasta külmuda.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMIPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Bayer AG 51368 Leverkusen Saksamaa

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/95/003/007 EU/1/95/003/010 EU/1/95/003/012

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

Retseptiravim.

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Betaferon

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

ÜKSIKPAKENDI KARP, MITMIKPAKENDI VÕI MITMEKUULISE PAKENDI OSANA (ILMA BLUE-BOX’ita)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Betaferon 250 mikrogrammi/ml, süstelahuse pulber ja lahusti beeta-1b interferoon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

1 ml sisaldab pärast lahustamist 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ) beeta-1b interferooni.

3. ABIAINED

Abiained: humaanalbumiin, mannitool.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

15 üksikpakendit sisaldava mitmikpakendi osa. Üksikpakendeid eraldi ei müüda. 5 üksikpakendit sisaldava mitmikpakendi osa. Üksikpakendeid eraldi ei müüda. 15 üksikpakendit sisaldava mitmikpakendi osa 3 kuu pakendis, mis sisaldab kokku 3 x 15 üksikpakendit. Üksikpakendeid eraldi ei müüda. 14 üksikpakendit sisaldava mitmikpakendi osa. Üksikpakendeid eraldi ei müüda. 14 üksikpakendit sisaldava mitmikpakendi osa 3 kuu pakendis, mis sisaldab kokku 3 x 14 üksikpakendit. Üksikpakendeid eraldi ei müüda. 12 üksikpakendit sisaldava mitmikpakendi osa. Üksikpakendeid eraldi ei müüda. 14 üksikpakendit sisaldava mitmikpakendi osa 2 kuu pakendis, mis sisaldab kokku 2 x 14 üksikpakendit. Üksikpakendeid eraldi ei müüda.

1 viaal pulbriga: 300 mikrogrammi (9,6 miljonit RÜ) viaali kohta. Pärast lahustamist 250 mikrogrammi/ml (8,0 miljonit RÜ/ml) beeta-1b interferooni. 1 süstel 1,2 ml lahustiga: 5,4 mg/ml naatriumkloriidi lahus. 1 viaali adapter nõelaga + 2 alkoholiga immutatud lappi.

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Subkutaanseks süsteks pärast lahustamist 1,2 ml lahustis. Ühekordseks kasutamiseks. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Preparaati on soovitatav kasutada vahetult pärast lahustamist. Kasutusele võetuna on kõlblikkusaeg 3 tundi temperatuuril 2 °C…8 °C.

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Mitte lasta külmuda.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMIPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Bayer AG 51368 Leverkusen Saksamaa

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/95/003/005 EU/1/95/003/006 EU/1/95/003/007 EU/1/95/003/009 EU/1/95/003/010 EU/1/95/003/011 EU/1/95/003/012

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

Retseptiravim.

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Betaferon

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

TIITRIMISPAKEND 4 x 1 KOLMESE PAKENDIGA (3 VIAALI/ 3 SÜSTLIT) ESIMESEKS 12 SÜSTIKS/RAVIPÄEVAKS (K.A BLUE BOX)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Betaferon 250 mikrogrammi/ml, süstelahuse pulber ja lahusti beeta-1b interferoon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

1 ml sisaldab pärast lahustamist 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ) beeta-1b interferooni.

3. ABIAINED

Abiained: humaanalbumiin, mannitool.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Tiitrimispakend koosneb 4 kolmesest pakendist, millest igaühes on:

I. 3 viaali süstelahuse pulbriga, iga viaal sisaldab 300 mikrogrammi (9,6 miljonit RÜ). Pärast lahustamist sisaldab 1 ml 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ/ml) beeta-1b interferooni*.

II. 3 süstlit lahustiga süstelahuse valmistamiseks: igaühes 1,2 ml naatriumkloriidi 5,4 mg/ml lahust.

III. 3 viaali adapterit nõeltega + 6 alkoholiga immutatud lappi.

* Betaferon sisaldab arvestatud ületäitumust 20%.

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Subkutaanseks süsteks pärast lahustamist 1,2 ml lahustis. Ühekordseks kasutamiseks. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Preparaati on soovitatav kasutada vahetult pärast lahustamist. Kasutusele võetuna on kõlblikkusaeg 3 tundi temperatuuril 2 °C…8 °C.

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Mitte lasta külmuda.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMIPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Bayer AG 51368 Leverkusen Saksamaa

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/95/003/008

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

Kollast kolmest pakendit nr 1 kasutada 1., 3. ja 5. ravipäeval. Punast kolmest pakendit nr 2 kasutada 7., 9. ja 11. ravipäeval. Rohelist kolmest pakendit nr 3 kasutada 13., 15. ja 17. ravipäeval. Sinist kolmest pakendit nr 4 kasutada 19., 21. ja 23. ravipäeval.

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Betaferon

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

KOLMESE PAKENDI KARP (3 VIAALI/ 3 SÜSTLIT) TIITRIMISPAKENDI OSANA (ILMA BLUE-BOX’ita)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Betaferon 250 mikrogrammi/ml, süstelahuse pulber ja lahusti beeta-1b interferoon

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

1 ml sisaldab pärast lahustamist 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ) beeta-1b interferooni.

3. ABIAINED

Abiained: humaanalbumiin, mannitool.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Kolmene pakend nr 1 Annustamise 1. etapp (0,25 ml) 1., 3. ja 5. ravipäevaks.

Kolmene pakend nr 2 Annustamise 2. etapp (0,5 ml) 7., 9. ja 11. ravipäevaks.

Kolmene pakend nr 3 Annustamise 3. etapp (0,75 ml) 13., 15. ja 17. ravipäevaks.

Kolmene pakend nr 4 Annustamise 4. etapp (1,0 ml) 19., 21. ja 23. ravipäevaks.

Tiitrimispakendi osa. Üksikpakendeid eraldi ei müüda. 3 viaali pulbriga: 300 mikrogrammi (9,6 miljonit RÜ) viaali kohta. Pärast lahustamist 250 mikrogrammi/ml (8,0 miljonit RÜ/ml) beeta-1b interferooni. 3 süstlit 1,2 ml lahustiga: 5,4 mg/ml naatriumkloriidi lahus. 3 viaali adapterit nõeltega + 6 alkoholiga immutatud lappi.

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Subkutaanseks süsteks pärast lahustamist 1,2 ml lahustis. Ühekordseks kasutamiseks. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Preparaati on soovitatav kasutada vahetult pärast lahustamist. Kasutusele võetuna on kõlblikkusaeg 3 tundi temperatuuril 2 °C…8 °C.

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Mitte lasta külmuda.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMIPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Bayer AG 51368 Leverkusen Saksamaa

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/95/003/008

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

Retseptiravim.

15. KASUTUSJUHEND (tekst kaane siseküljel)

Lp patsient Kolmene pakend nr 1 aitab teil valmistuda esimeseks 3 süstiks (1., 3. ja 5. päeval). Kasutage viaalis oleva Betaferon’i pulbri lahustamiseks ära kogu süstlas sisalduv lahusti. Seejärel tõmmake lahus süstlasse süstlal oleva tähistuseni: 0,25 ml esimeseks kolmeks süstiks (1., 3. ja 5. ravipäeval). Viaal koos ülejäänud lahusega visake ära.

Lp patsient Kolmene pakend nr 2 aitab teil valmistuda järgmiseks 3 süstiks (7., 9. ja 11. päeval). Kasutage viaalis oleva Betaferon’i pulbri lahustamiseks ära kogu süstlas sisalduv lahusti.

Seejärel tõmmake lahus süstlasse süstlal oleva tähistuseni: 0,5 ml süstideks 7., 9. ja 11. ravipäeval. Viaal koos ülejäänud lahusega visake ära.

Lp patsient Kolmene pakend nr 3 aitab teil valmistuda järgmiseks 3 süstiks (13., 15. ja 17. päeval). Kasutage viaalis oleva Betaferon’i pulbri lahustamiseks ära kogu süstlas sisalduv lahusti. Seejärel tõmmake lahus süstlasse süstlal oleva tähistuseni: 0,75 ml süstideks 13., 15. ja 17. ravipäeval. Viaal koos ülejäänud lahusega visake ära.

Lp patsient Kolmene pakend nr 4 aitab teil valmistuda järgmiseks 3 süstiks (19., 21. ja 23. päeval). Kasutage viaalis oleva Betaferon’i pulbri lahustamiseks ära kogu süstlas sisalduv lahusti. Seejärel tõmmake lahus süstlasse süstlal oleva tähistuseni: 1,0 ml süstideks 19., 21. ja 23. ravipäeval. Viaal koos ülejäänud lahusega visake ära.

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Betaferon

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SÜSTLI ETIKETT (LAHUSTI)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE

Lahusti Betaferon’i süstelahuse valmistamiseks 1,2 ml naatriumkloriidi lahus kontsentratsiooniga 5,4 mg/ml

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

1,2 ml

6. MUU

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

VIAALI ETIKETT (BETAFERON)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE

Betaferon 250 mikrogrammi/ml, süstelahuse pulber interferonum beta 1b Subkutaanne

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

Preparaati on soovitatav kasutada koheselt pärast lahustamist. Kasutusele võetuna on kõlblikkusaeg 3 tundi temperatuuril 2 °C…8 °C.

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

250 µg (8 mln RÜ) ml kohta pärast lahustamist.