Artikli sisukord
Näidustus: Pikaajaline närviblokaadi tüüpi anesteesia või epiduraalanesteesia, kui adrenaliini lisamine on vastunäidustatud või ei soovita tugevat lihaslõõgastust, nt operatsioonijärgne analgeesia või sünnituse valutustamine.
süstelahus (5mg 1ml)
Pakendi infoleht: teave patsiendile
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on BUPIVACAINE-GRINDEKS ja milleks seda kasutatakse
BUPIVACAINE-GRINDEKS, 5 mg/ml süstelahus sisaldab ravimit, mida nimetatakse bupivakaiinvesinikkloriidiks. See on lokaalanesteetikum ühekordseks kasutamiseks. BUPIVACAINE-GRINDEKS’it kasutatakse operatsioonide ajal teatud kehapiirkondade anesteesiaks (tuimestamiseks), samuti valu vaigistamiseks. Peamised kasutusvaldkonnad on:
- teatud kehapiirkondade anesteesia operatsioonide ajal
- valude vaigistamine sünnituse ajal ja operatsioonijärgsel perioodil või peale tõsiseid vigastusi.
BUPIVACAINE-GRINDEKS’it võib kasutada erineval viisil:
- süstimine operatsioonipiirkonna kudedesse;
- süstimine närvi või närvikimpude ümber, mis innerveerivad opereeritavat kehapiirkonda, nt süstimine käsivarre alla enne küünarvarre või peopesa operatsiooni;
- süstimine lülisamba alumisse osasse, kui on vajalik jalgade või alakeha anesteesia.
Ravim hoiab ära valu-, kuuma- ja külmatunde süstepiirkonnas. Sellegipoolest on võimalik, et tunnete survet ja puudutusi. Niimoodi on teatud kehapiirkond koos vastava närvi või närvidega anesteseeritud ja operatsiooniks ettevalmistatud. Paljudel juhtudel tähendab see ühtlasi, et selle kehaosa lihaste närvid on blokeeritud, mis väljendub ajutises nõrkuses ja paralüüsis.
2. Mida on vaja teada enne kui teile manustatakse BUPIVACAINE-GRINDEKS’it
Teile ei tohi manustada BUPIVACAINE-GRINDEKS’it:
- kui olete bupivakaiinvesinikkloriidi või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
- kui olete allergiline mõne teise sarnase anesteetikumi suhtes, rääkige sellest oma arstile.
- kui teil on mõni haigus, mille puhul arst otsustab, et teile ei tohi BUPIVACAINE- GRINDEKS’it manustada.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud Arst peab teadma informatsiooni:
- teie kõigi haiguste kohta (nt teil on vedelik kopsus, väga madal vererõhk, närvisüsteemi haigus);
- milliseid ravimeid te pidevalt tarvitate;
- kui teil on mõni südame-, maksa- või neeruhaigus, mille puhul võib osutuda vajalikuks annuse vähendamine.
Hüpovoleemia korral (ringleva verehulga vähenemine) tuleb enne BUPIVACAINE-GRINDEKS’i manustamist verehulk viia normi.
Enne BUPIVACAINE-GRINDEKS’i manustamist pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega:
- kui teil on südame funktsioonihäire,
- kui teil on kunagi varem olnud maksa või neerude funktsioonihäired,
- kui te olete ülekaaluline,
- kui te olete eakas,
- kui te olete viimaseid kuid rase.
Muud ravimid ja BUPIVACAINE-GRINDEKS Teatage oma arstile või meditsiiniõele, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid. Teised ravimid, näiteks teised lokaalanesteetikumid ja antiarütmikumid, võivad mõjutada BUPIVACAINE-GRINDEKS’i toimet ja vajaliku annuse suurust.
Sobimatus Bupivakaiinvesinikkloriidi lahustumine pH >6,5 juures on piiratud. Seda tuleb arvesse võtta, kui bupivakaiinile lisatakse leeliselisi lahuseid (nt karbonaadid), sest võib tekkida sade. Bupivakaiin on sobiv segatuna buprenorfiini, diamorfiini, adrenaliini, fentanüüli, hüdromorfiini, morfiini ja sufentaniiliga ning sobimatu teiste ravimitega.
BUPIVACAINE-GRINDEKS koos toidu, joogi ja alkoholiga Ei ole kohaldatav.
Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage oma arstiga nõu, enne kui teile seda ravimit manustatakse. BUPIVACAINE-GRINDEKS’i ebasoovitavate mõjude kohta rasedusele ei ole tõendeid. BUPIVACAINE-GRINDEKS’i ebasoovitavate toimete kohta imetamisele ei ole tõendeid.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine Pärast BUPIVACAINE-GRINDEKS’i manustamist ei tohi juhtida autot ega töötada masinatega, kuna see ravim mõjutab teie võimet sooritada selliseid tegevusi.
3. Kuidas BUPIVACAINE-GRINDEKS’it teile manustatakse
BUPIVACAINE-GRINDEKS’it manustatakse teile süstina (kirjeldatud lõigus 1) arsti või vahel ka meditsiiniõe poolt arsti järelevalve all. Arst otsustab, milline on patsiendile õige annus, võttes arvesse kliinilist vajadust ja patsiendi seisundit.
Kasutamine lastel ja noorukitel Annus sõltub patsiendi vanusest ja kehakaalust ning määratakse arsti poolt.
Kui teile manustatakse BUPIVACAINE-GRINDEKS’it rohkem kui ette nähtud Liigsest manustamisest tulenevaid raskeid kõrvaltoimeid esineb väga harva, kuid need vajavad spetsiaalset ravi. Arst peab olema sellise olukorra tekkeks ette valmistatud.
Liigse manustamise esimesed sümptomid on tavaliselt:
- peapööritus,
- huulte ja suuümbruse piirkonna tuimus, keele tuimus,
- nägemis- ja kuulmishäired.
Selliste sümptomite ilmnemisest tuleb arsti viivitamatult teavitada. Tõsisemad kõrvaltoimed on kõnehäired ja lihasnõrkus või värinad. Suure üleannustamise või vale süstekoha puhul võivad tekkida värinad, krambid või teadvusekadu.
Kui BUPIVACAINE-GRINDEKS’i manustamine peatatakse esimeste üleannustamise süptomite ilmnemisel, väheneb kõrvaltoimete ilmnemise risk kiiresti.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kõrvaltoimete esinemissagedus on esitatud vastavalt alljärgnevale skaalale:
Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st):
- madal vererõhk, iiveldus/haiglane enesetunne.
Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):
- tundehäired (tuimus ja “nõelatorked”),
- pearinglus,
- aeglane südame löögisagedus (bradükardia),
- vererõhu tõus,
- oksendamine,
- kusepeetus.
Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st): Mürgistusnähud:
- krambid, suuümbruse piirkonna ja keele tuimus, kuulmis- ja nägemishäired, teadvusekadu, värin, peapööritus, helin kõrvus (tinnitus), kõnehäired.
Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10 000-st):
- allergilised reaktsioonid,
- anafülaktiline šokk,
- “nõelatorked”, osaline halvatus (parees),
- tundehäired,
- lihasnõrkus,
- seljavalud,
- topeltnägemine,
- südameatakk,
- südame rütmihäired,
- hingamisraskused.
Kui te tunnete BUPIVACAINE-GRINDEKS’i süstimise ajal ennast halvasti, öelge seda arstile niipea kui võimalik.
Patsiente tuleb eelnevalt teavitada eelpoolnimetatud haiguste/seisundite spetsiifilistest riskidest, veendumaks, et nad räägivad oma kõigist kaebustest arstile.
Kõrvaltoimetest teavitamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas BUPIVACAINE-GRINDEKS’it säilitada
Hoida temperatuuril kuni 25 ºC. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Mitte lasta külmuda. Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage BUPIVACAINE-GRINDEKS’it pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast EXP. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida BUPIVACAINE-GRINDEKS sisaldab
- Toimeaine on bupivakaiinvesinikkloriid.
1 ml süstelahust sisaldab 5 mg bupivakaiinvesinikkloriidi Iga 10 ml ampull sisaldab 50 mg bupivakaiinvesinikkloriidi.
- Abiained on naatriumkloriid, naatriumhüdroksiid või vesinikkloriidhape (pH korrigeerimiseks), süstevesi.
Kuidas BUPIVACAINE-GRINDEKS välja näeb ja pakendi sisu Selge värvitu vedelik. 10 ml lahust klaasampullis; 5 ampulli PVC-kotis; 1 kott karbis.
Müügiloa hoidja ja tootja AS GRINDEKS. Krustpils iela 53, Riga, LV-1057, Läti Tel.: + 371 67083205 Faks: + 371 67083505 e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:
Läti BUPIVACAINE-GRINDEKS 5 mg/ml šķīdums injekcijām Leedu BUPIVACAINE-GRINDEKS 5 mg/ml injekcinis tirpalas Eesti BUPIVACAINE-GRINDEKS, 5 mg/ml süstelahus
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: AS Grindeks Eesti filiaal Tondi 33, 11316 Tallinn Tel.: 6 120 224 Faks: 6 120 331
Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2019.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
BUPIVACAINE-GRINDEKS, 5 mg/ml süstelahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Süstelahuse 1 ml sisaldab 5 mg bupivakaiinvesinikkloriidi. Iga 10 ml ampull sisaldab 50 mg bupivakaiinvesinikkloriidi.
INN. Bupivacainum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahus. Selge värvitu vedelik.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Pikaajaline närviblokaadi tüüpi anesteesia või epiduraalanesteesia, kui adrenaliini lisamine on vastunäidustatud või ei soovita tugevat lihaslõõgastust, nt operatsioonijärgne analgeesia või sünnituse valutustamine.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed Alljärgnevas tabelis on toodud soovitatavad annused sagedamini kasutatavate anesteesia meetodite puhul. Annuse määramiseks peab arstil olema vajalik kogemus ja informatsioon patsiendi füüsilise seisundi kohta. Kui kasutatakse pikaajalisi närviblokaade, nii püsiinfusioonina kui korduva boolusena, tuleb arvestada toksilise plasmakontsentratsiooni saavutamise või lokaalse närvikahjustuse ohuga. Soovitatavad annused:
Blokaadi tüüp Kontsentratsioon Maht Annus Toime Anesteesia
Lumbaalne 5,0 10...20 50...100 15...30 2...3 epiduraalblokaad Keisrilõige 5,0 10...20 50...100 15...30 2...3 Torakaalne 5,0 5...10 25...50 10...15 2...3 epiduraalblokaad Kaudaalne epiduraalblokaad
Suurte närvide blokaad (nt õlapõimik, reiepõimik, istmikunärv) 5,0 10...35 50...200 15...30 4...8 Regionaalne blokaad (nt väiksemate närvide blokaad ja infiltratsioon- 5,0 ≤30 ≤150 1...10 3...8 anesteesia) Lumbaalne blokaad boolusena Kaudaalne süst 5,0 10… 20 50…100 boolusena ÄGEDA VALU KIIRE VAIGISTAMINE Liigesesisene blokaad (nt ≤40 pärast põlve artroskoopiat) (0,25%) Märkused: Sisaldab prooviannust.
1) Närvipõimiku blokaadi korral peab annust kohandama vastavalt süstekohale ja patsiendi seisundile.
Interskaleenilise ja supraklavikulaarse brahhiaalpõimiku blokaadiga võivad sagedamini kaasneda tõsised kõrvaltoimed, sõltuvalt kasutatud lokaalanesteetikumist (vt lõik 4.5).
2) Maksimaalne annus ≤400 mg/24 tunni jooksul.
3) Bupivakaiini lahust kasutatakse sageli epiduraalseks manustamiseks kombinatsioonis sobiva
opiaadiga valu vaigistamiseks. Koguannus ≤400 mg/24 tunni jooksul.
4) Kui patsient saab samaaegselt veel juurde bupivakaiini veel mõnel muul põhjusel, ei tohi ühekordne
koguannus ületada 150 mg.
Tabelis toodud annused tagavad tavaliselt eduka blokaadi. Toime algus ja kestus võivad mõnevõrra erineda. Vältida tuleb lokaalanesteetikumide tarbetult suurte annuste kasutamist. Tavaliselt on suuremate närvide kõigi kiudude täielikuma blokaadi tagamiseks vajalik anesteetikumi suurem kontsentratsioon. Väiksemate närvide blokaadiks või valutustamiseks (nt sünnituse valutustamiseks) piisab väiksemast kontsentratsioonist. Lahuse kogus määrab anesteesia ulatuse. Et vältida ekslikku süstimist veresoonde, soovitatakse enne manustamist ja selle ajal aspireerimise teel kontrollida süstlanõela asukohta. Ravimit tuleb süstida aeglaselt (25...50 mg/min) suurenevates annustes, jälgides hoolikalt patsiendi elulisi funktsioone ja temaga sõnalises kontaktis olles. Epiduraalanesteesia teostamisel on soovitatav eelnevalt teha proovisüst adrenaliini sisaldava 3...5 ml bupivakaiini lahusega. Ekslik süstimine veresoonde võib põhjustada lühiajalist südame löögisageduse kiirenemist ja eksliku intratekaalse süste tunnuseks on spinaalse blokaadi kujunemine. Kui ilmnevad mürgistusnähud, tuleb süstimine otsekohe katkestada. Senise kogemuse põhjal võib väita, et annus 400 mg manustatuna 24 tunni jooksul on keskmisel täiskasvanul hästi talutav.
Lapsed
Lapsed (vastsündinud, imikud ja 1…12-aastased lapsed) Soovitatavad annused: Lokaalsed ja perifeersed blokaadid Lapsed < 6 kuu vanused: maksimaalne ühekordne annus 1,5 mg/kg Lapsed > 6 kuu vanused: maksimaalne ühekordne annus 2...2,5 mg/kg
Epiduraalsel manustamisel lastele kehakaaluga 2...50 kg, tuleb annuse arvutamisel ml/kg kohta lähtuda detailiseeritud soovitustest, kombineeritult adrenaliiniga maksimaalselt 2 mg/kg.
Epiduraalne püsiinfusioon Lapsed < 3 kuu vanused: maksimaalne annus 0,2 mg/kg/h(< 4.8 mg/kg/24h) Lapsed > 3 kuu vanused: maksimaalne annus 0,4 mg/kg/h (< 9.6 mg/kg/ööpäevas). Lastel tuleb ülaltoodud annuseid tuleb käsitleda lähteannustena. Esineda võib individuaalseid erinevusi.
Lastel arvutatakse annus kehakaalu alusel - kuni 2 mg/kg.
Manustamisviis
Epiduraalseks, perineuraalseks, subkutaanseks, intraartikulaarseks kasutamiseks.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või amiidi tüüpi lokaalanesteetikumide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Intravenoosne regionaalanesteesia (Bier’i blokaad) läbiviimine, kuna bupivakaiini juhuslikul sattumisel vereringesse võivad ilmneda ägedad süsteemsed toksilised reaktsioonid.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Bupivakaiini kasutamisel epiduraalanesteesia või perifeerse närviblokaadi läbiviimiseks on esinenud südameseiskust ja surma. Mõningatel juhtudel on elustamine olnud võimatu, hoolimata piisavast ettevalmistusest ja teostusest. Nagu kõik lokaalanesteetikumid, võib bupivakaiin põhjustada toksilisi toimeid kesknärvisüsteemile ja südame-veresoonkonnale, kui selle kasutamisel lokaalanesteesiaks saavutatakse veres ravimi kõrge kontsentratsioon. Eriti kehtib see tahtmatul intravaskulaarsel manustamisel. Bupivakaiini kõrge süsteemse kontsentratsiooniga seoses on kirjeldatud ventrikulaarset arütmiat, vatsakeste virvendust, kardiovaskulaarset kollapsit ja surma. Anesteesia protseduurid tuleb alati läbi viia vastavate seadmete ja ravimitega hästi varustatud ruumis, mis on vajalikud patsiendi jälgimiseks ja elustamiseks. Enne närviblokaadi tuleb rajada veenitee. Arst peab rakendama vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida intravaskulaarset süstimist (vt lõik 4.2), ning peab olema saanud vastava ettevalmistuse sprotseduuri läbiviimiseks ja olema tuttav kõrvaltoimete, süsteemse toksilisuse ja muude komplikatsioonide diagnoosimise ja raviga (vt lõik 4.9). Suure perifeerse närvi blokaadid võivad vajada lokaalanesteetikumi suure annuse manustamist hea verevarustusega piirkonda, tihti suurte veresoonte lähedale. See suurendab ohtu ravimi sattumiseks veresoonde ja/või jõudmiseks süsteemsesse vereringesse, mis omakorda võib viia plasmakontsentratsiooni suurenemiseni. Vanuse või muude tegurite, näiteks kaugelearenenud maksa- või neerufunktsiooni häirete tõttu halvas üldseisundis patsiendid vajavad erilist tähelepanu, kuigi regionaalanesteesia võib olla nende patsientide jaoks optimaalne valik operatsiooni puhul. Patsiente tuleb eelnevalt teavitada eelpoolnimetatud haiguste/seisundite spetsiifilistest riskidest, veendumaks, et nad räägivad oma kõigist kaebustest arstile. Osalise või täieliku südame erutusjuhte blokaadiga patsiendid vajavad erilist tähelepanu, sest lokaalanesteetikumid võivad pärssida südamelihase erutusjuhtivust. III klassi antiarütmikume (nt amiodaroon) saavad patsiendid vajavad hoolikat jälgimist ja EKG monitooringut, sest kardiaalsed toimed võivad olla aditiivsed. Hüpovoleemiaga patsientidel ei tohi anesteesiat alustada bupivakaiiniga; enne anesteesiat tuleb hüpovoleemia korrigeerida. Epiduraalanesteesia võib põhjustada hüpotensiooni ja bradükardiat. Seda riski võib vähendada eelnev vasopressori manustamine. Hüpotensiooni tuleb ravida kohe, näiteks manustades veenisiseselt 5...10 mg efedriini, mida võib vajadusel korrata. Lastel tuleb efedriini manustada vanusele ja kehakaalule vastavates annustes.
Tsentraalne närviblokaad (spinaal- ja epiduraalanesteesia) võib põhjustada kardiovaskulaarsüsteemi depressiooni, eriti hüpovoleemia tingimustes. Südamepuudulikkusega patsientidel tuleb epiduraalanesteesia läbi viia ettevaatlikult. Mõned lokaalsed protseduurid, näiteks pea või kaela piirkonnas, võivad olla seotud kõrvaltoimete suurema esinemissagedusega, hoolimata manustatud anesteetikumist. Ekslik süstimine arterisse võib põhjustada raskeid tserebraalseid nähtusid isegi väikeste annuste puhul. Retrobulbaarne süste võib väga harva sattuda kraniaalsesse subarahnoidaalruumi, põhjustades mööduvat nägemiskaotust, kardiovaskulaarset kollapsit, apnoed, krampe jne. Need sümptomid tuleb diagnoosida ja anda viivitamatult abi. Lokaalanesteetikumide retro- ja peribulbaarse süstimisega kaasneb väike risk silmalihaste püsiva kahjustuse tekkeks. Peamisteks põhjusteks on trauma ja/või paikne toksiline toime lihastele ja/või närvidele. Selliste koereaktsioonide raskusaste on seotud trauma tugevuse, ravimite kontsentratsiooni ja lokaalanesteetikumi toime kestusega kudedele. Seetõttu tuleb bupivakaiini, nagu ka kõiki teisi lokaalanesteetikume, kasutada väikseimas toimivas kontsentratsioonis ja annuses. Vasokonstriktorid ja muud ained võivad suurendada koekahjustust ja seetõttu tuleb neid kasutada ainult vajadusel. Paratservikaalne blokaad võib mõnedel juhtudel põhjustada bradükardiat/tahhükardiat, mistõttu tuleb kontrollida loote südame löögisagedust. Bupivakaiini liigesesisese süstimise korral peab olema eriti ettevaatlik, kui on tekkinud suur liigesesisene trauma või kui kirurgilise sekkumise käigus on liigese pind ulatuslikult kahjustatud. See võib suurendada ohtu ravimi sattumiseks süsteemsesse vereringesse ja plasmakontsentratsiooni tõusuks.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Bupivakaiini tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kes saavad samaaegselt teisi lokaalanesteetikume või ravimeid, mis on struktuurilt sarnased amiidi tüüpi lokaalanesteetikumidega (nt teatud antiarütmikumid nagu lidokaiin ja meksiletiin), kuna nende ravimite süsteemsed toksilised toimed on aditiivsed. Kuigi spetsiifilisi uuringuid bupivakaiini ja III klassi antiarütmikumide (nt amiodaroon) koostoimete hindamiseks ei ole läbi viidud, peab siiski olema ettevaatlik (vt ka lõik 4.4).
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Bupivakaiini on kasutatud suurel hulgal rasedatel ja viljakas eas naistel. Ei ole täheldatud spetsiifilisi toimeid reproduktsioonile, st väärarengute esinemissagedus ei ole suurenenud. Paratservikaalse blokaadi kasutamisel avalduvad lokaalanesteetikumide kõrvaltoimed eelkõige lootel (nt loote bradükardia). Sellised toimed võivad olla tingitud looteni jõudnud anesteetikumi kõrgest kontsentratsioonist. Imetamine Sarnaselt teiste lokaalanesteetikumidega võib bupivakaiin imenduda rinnapiima, kuid sedavõrd väikestes kogustes, mis ei kujuta endast ohtu lapsele.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Lokaalanesteetikumid võivad mõjutada vaimset funktsiooni ja koordinatsiooni ning ajutiselt kahjustada liikumis- ja reaktsioonikiirust, isegi kui ilmsed kesknärvisüsteemi kahjustusele viitavad nähud puuduvad.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte Bupivakaiin põhjustab kõrvaltoimeid, mis on sarnased teiste pikatoimeliste lokaalanesteetikumide puhul täheldatule. Ravimist tingitud kõrvaltoimeid on raske eristada närviblokaadi füsioloogilistest toimetest (nt vererõhu langus, bradükardia) ning nõelatorkest otseselt (nt närvikahjustus) või kaudselt (nt epiduraalne abstsess) põhjustatud nähtudest.
Kõrvaltoimete loend tabelina Kõrvaltoimed on esitatud vastavalt MedDRA süsteemi organite klassifikatsioonile ja MedDRA esinemissageduse konventsioonile: Väga sage (≥1/10) Sage (≥1/100 kuni <1/10) Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100) Harv (≥1/10000 kuni <1/1000) Väga harv (<1/10000), Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Vaskulaarsed häired Hüpotensioon Väga sage Seedetrakti häired Iiveldus Närvisüsteemi häired Paresteesia, pearinglus Südame häired Bradükardia Sage Vaskulaarsed häired Hüpertensioon Seedetrakti häired Oksendamine
Neerude ja kuseteede häired Kusepeetus Närvisüsteemi häired Kesknärvisüsteemi kahjustuse sümptomid Aeg-ajalt Immuunsüsteemi häired Allergilised reaktsioonid, anafülaktilised Närvisüsteemi häired Neuropaatia, perifeerne närvikahjustus, Väga harv Silma kahjustused Kahelinägemine Südame häired Südameseiskus, südame rütmihäired Respiratoorsed , rindkere ja Hingamisdepressioon mediastiinumi häired Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Äge süsteemne toksilisus Süsteemsed toksilised reaktsioonid avalduvad peamiselt kesknärvisüsteemi ja südame-veresoonkonna poolt. Need reaktsioonid on põhjustatud lokaalanesteetikumi suurest kontsentratsioonist veres, mis võib olla tingitud kas ekslikust süstimisest veresoonde, üleannustamisest või eriti kiirest imendumisest hea verevarustusega piirkonnast (vt ka lõik 4.4). Kesknärvisüsteemi nähud on sarnased kõikidele amiidi tüüpi lokaalanesteetikumidele, samal ajal kui südame-veresoonkonna reaktsioonid sõltuvad nii kasutatava ravimi kogusest kui ka omadustest. Lokaalanesteetikumi ekslikul süstimisel veresoonde võivad kiiresti (sekundite või mõne minuti jooksul) tekkida süsteemsed toksilised reaktsioonid. Üleannustamise puhul avaldub süsteemne toksilisus hiljem (15...60 minutit pärast süstimist), sest lokaalanesteetikumi kontsentratsioon veres suureneb aeglasemalt.
Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteemi mürgistus on järk-järgult tugevnevate nähtudega astmeline reaktsioon. Esimesed nähud on tavaliselt suuümbruse paresteesia ja keele tuimus, peapööritus, hüperakuusia, tinnitus ja nägemishäired. Kõnehäired, lihastõmblused või värinad on tõsisemad häired ja eelnevad krampidele. Neid ei tohiks ekslikult pidada neurootiliseks käitumiseks. Järgneda võivad teadvuskadu ja grand mal krambid, mis võivad kesta mõnest sekundist mitme minutini. Kuna suureneb lihaste aktiivsus, järgneb
krampidele kiiresti hüpoksia ja süsinikdioksiidi liig veres (hüperkapnia) koos hingamishäiretega. Rasketel juhtudel võib tekkida apnoe. Atsidoos, hüperkaleemia ja hüpoksia tugevdavad lokaalanesteetikumide toksilisi toimeid. Taastumine toimub tänu lokaalanesteetikumi ümberjaotumisele kesknärvisüsteemist ning sellele järgnevast metabolismist ja eritumisest. See võib olla kiire ka suurte annuste süstimise järgselt.
Kardiovaskulaarsüsteem Südame-veresoonkonna kahjustus võib väljenduda rasketel juhtudel ja üldiselt tekib pärast kesknärvisüsteemi mürgistuse nähtude ilmnemist. Patsientidel, kes on sügavas sedatsioonis või saavad üldanesteetikumi, võivad eelnevad kesknärvisüsteemi nähud puududa. Lokaalanesteetikumide suured plasmakontsentratsioonid võivad põhjustada vererõhu langust, bradükardiat, südame rütmihäireid ja isegi südameseiskust ilma eelnevate kesknärvisüsteemi nähtudeta. Lastel võib olla raske märgata lokaalanesteetikumi toksilisuse esimesi nähte, kui blokaad on teostatud üldanesteesia ajal.
Ägeda toksilisuse ravi Ägeda süsteemse toksilisuse nähtude ilmnemisel tuleb lokaalanesteetikumi süstimine otsekohe lõpetada. Krampide tekkimisel on vajalik ravi. Kõik ravimid ja elustamiseks vajalikud vahendid peavad olema kergesti kättesaadavad. Ravi eesmärk on tagada hapniku manustamine, peatada krambid ning säilitada vereringe, vajadusel abistavat või kontrollitud ventilatsiooni kasutades. Kui krambid ei lakka spontaanselt 15...20 sekundi jooksul, tuleb veenisiseselt manustada antikonvulsanti. Kiire krambivastane toime on veenisiseselt manustatud tiopentaalil annuses 100...150 mg. Süstida võib ka 5...10 mg diasepaami, kuid selle toime on aeglasem. Krampide püsimisel võib kasutada lihasrelaksante (nt suksametoonium), et säilitada hapnikuga varustamine ja hingamine. Sellele vaatamata on vajalikud endotrahheaalne intubeerimine ja kontrollitud ventilatsioon. Kui tekivad ohtlikud kardiovaskulaarse depressiooni nähud (hüpotensioon, bradükardia), tuleb veenisiseselt süstida 5...10 mg efedriini, mida korratakse vajadusel 2...3 minuti pärast. Bradükardia raviks võib kasutada näiteks atropiini. Vereringe seiskuse korral tuleb otsekohe alustada kardiopulmonaalset elustamist. Elutähtis on tagada organismi optimaalne varustamine hapnikuga, ventilatsioon ja vereringe ning alustada atsidoosi ravi.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: lokaalanesteetikumid, ATC-kood: N01BB01
Bupivakaiin on pika toimeajaga amiidi tüüpi lokaalanesteetikum, millel on nii anesteetiline kui analgeetiline toime. Suurtes annustes tekitab kirurgilise anesteesia, väiksemates annustes aga sensoorse blokaadi (analgeesia) koos vähem väljendunud motoorse blokaadiga. Lokaalanesteesia algus ja kestus sõltuvad manustamiskohast. Sarnaselt teiste lokaalanesteetikumidega blokeerib bupivakaiin pöörduvalt närviimpulsside ülekande, takistades naatriumiioonide transporti läbi närviraku membraani. Amiidi tüüpi lokaalanesteetikumid toimivad arvatavasti rakumembraani naatriumikanalitele. Lokaalanesteetikumid võivad blokeerida naatriumikanalid ka aju- ja südamelihasrakkude membraanides.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Bupivakaiinil on väga suur lipiidlahustuvus. Metaboliitidel on väiksem farmakoloogiline aktiivsus kui bupivakaiinil.
Imendumine
Bupivakaiini kontsentratsioon plasmas sõltub annusest, manustamisviisist ja süstekoha verevarustusest. Bupivakaiini eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast üldist ja kahefaasilist imendumist epiduraalruumist on vastavalt 7 minutit ja 6 tundi. Bupivakaiini eliminatsiooni kiirust limiteerivaks teguriks on aeglane imendumisfaas. Seetõttu täheldatakse ravimi manustamisel epiduraalruumi pikemat eliminatsiooni poolväärtusaega võrreldes veenisisese manustamisega.
Jaotumine Bupivakaiini seonduvus plasmavalkudega on 96%. Pärast veenisisest manustamist on bupivakaiini plasmakliirens 0,58 l/min, jaotusruumala tasakaaluseisundis 73 l, eliminatsiooni poolväärtusaeg 2,7 tundi ja keskmine ekskretsioonikoefitsient maksast 0,40. Bupivakaiin läbib kergesti platsentaarbarjääri, mistõttu tekib kiiresti seondumata ravimi kontsentratsioonide ühtlustumine ema ja loote veres. Ravimi plasmavalkudega seondumise tase on lootel väiksem kui emal, mistõttu on lootel kogu plasmakontsentratsioon madalam, kuigi seondumata ravimi kontsentratsioonid on võrdsed. Bupivakaiin eritub rinnapiima, kuid sedavõrd väikestes kogustes, et sellega ei kaasne üldjuhul ohte lapsele.
Biotransformatsioon Bupivakaiini kliirens sõltub peaaegu täielikult maksas toimuvast metabolismist, samuti nii maksa verevastustusest kui maksaensüümide aktiivsusest. Bupivakaiin metaboliseerub peamiselt maksas, eelkõige aromaatsel hüdroksüleerumisel 4-hüdroksü- bupivakaiiniks ja N-dealküleerumisel pipekolüülksülidiiniks (PPX), vahendatuna tsütokroom P4503A4 poolt. PPX ja 4-hüdroksü-bupivakaiini plasmakontsentratsioon bupivakaiini pideva manustamise järgselt ja ajal on madal võrreldes lähteravimiga.
Eritumine Ligikaudu 5...6% bupivakaiinist eritub muutumatul kujul uriiniga.
Lapsed Bupivakaiini farmakokineetika on sarnane 1…7-aastastel lastel ja täiskasvanutel.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Bupivakaiini ohutuse, reproduktsioonitoksilisuse ja lokaalse toksilisuse ning kartsinogeensuse pikaajalisi uuringuid loomadel ei ole läbi viidud. Turuletulekujärgsetes seireuuringutes on ilmnenud lokaalse toksilisuse juhte täiskasvanutel ja lastel.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Naatriumkloriid, naatriumhüdroksiid või vesinikkloriidhape (pH korrigeerimiseks), süstevesi.
6.2 Sobimatus
Bupivakaiinvesinikkloriidi lahustumine pH >6,5 juures on piiratud. Kui bupivakaiinile lisatakse leeliselisi lahuseid (nt karbonaate), võib tekkida sadestumine. Bupivakaiin on kokkusobiv segatuna buprenorfiini, diamorfiini, adrenaliini, fentanüüli, hüdromorfiini, morfiini ja sufentaniiliga ning sobimatu teiste ravimitega.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Mitte lasta külmuda.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
10 ml lahust klaasampullis; 5 ampulli PVC-kotis; 1 kott karbis.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
BUPIVACAINE-GRINDEKS süstelahus ei sisalda säilitusaineid ja on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata lahus tuleb hävitada. Korduvat steriliseerimist ei soovitata.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
AS GRINDEKS. Krustpils iela 53, Rīga, LV-1057, Läti Tel. +371 67083205 Faks: +371 67083505 e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
8. MÜÜGILOA NUMBER
636909
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19.06.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.02.2011
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
veebruar 2019