Bromocriptin-richter – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Bromocriptin-Richter 2,5 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 2,5 mg bromokriptiini (bromokriptiinmesülaadina).

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks tablett sisaldab 41,00 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett.

Peaaegu valged, lameda pinna ja längus nurkadega tabletid, mille läbimõõt on 7 mm ning ühel pool on poolitusjoon ja teisel pool sissetrükk „2.5“. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Hüperprolaktineemia Hüperprolaktineemia ravi: hüpogonadismi (oligospermia, libiido kaotus, impotentsus) ja/või galaktorröa ravi meestel; hüpogonadismi (amenorröa, kuumahood ja tupekuivus), menstruaaltsüklihäirete, viljatuse ja/või galaktorröa ravi naistel. Prolaktinoomid Prolaktiini sekreteerivate mikro- ja makroadenoomide ravi. Bromokriptiini võidakse kasutada operatsioonieelselt kasvaja suuruse vähendamiseks ja eemaldamise kergendamiseks.

Akromegaalia Bromokriptiini on kasutatud täiendava ravina kirurgilisele ja/või kiiritusravile või akromegaaliga patsientide raviks, kellel on operatsioon vastunäidustatud või ei sobi.

Laktatsiooni pärssimine meditsiinilistel põhjustel Laktatsiooni ärahoidmine või pärssimine sünnitusjärgsel perioodil, kui see on meditsiiniliselt näidustatud (nt üsasisene surm, vastsündinu surm, HIV-infektsioon emal). Bromokriptiini ei soovitata rutiinselt kasutada laktatsiooni pärssimiseks või sünnitusjärgse rinnanäärmete valulikkuse ja piimapaisu sümptomite vähendamiseks, mida saab edukalt leevendada mittefarmakoloogilist ravi kasutades (tugev rinnatugi, jää asetamine rindadele) ja/või tavaliste valuvaigistitega.

Parkinsoni tõbi

Idiopaatilise Parkinsoni tõve nähtude ja sümptomite ravis on bromokriptiini kasutamine näidustatud täiendava ravina levodopale (nii ainukese ravimina kui kombinatsioonis teiste parkinsonismivastaste ravimitega) motoorsete komplikatsioonidega kui ka on-off-fluktuatsioonidega patsientidel. Bromokriptiin võib olla kasulik patsientidele, kes ei talu levodopa kõrvaltoimeid või kellel puudub ravivastus levodopale.

Muu Tõendid bromokriptiini efektiivsuse kohta premenstruaalsete sümptomite ja healoomuliste rinnanäärmehaiguste ravis on ebapiisavad. Seetõttu ei ole bromokriptiini kasutamine nimetatud seisunditega patsientidel soovitatav.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Maksimaalne ööpäevane annus peab piirduma 30 mg-ga ööpäevas.

Täiskasvanud Kuna bromokriptiiniga ravi kasutatakse mitmete erinevate seisundite raviks, siis soovitatavad annustamisskeemid varieeruvad. Enamike näidustuste korral, hoolimata lõppannuse suurusest, saavutatakse optimaalne ravivastus minimaalsete kõrvaltoimetega kõige paremini, kui ravi bromokriptiiniga alustatakse järk- järgulise annuse suurendamisega.

Järkjärgulise annustamise skeem: Alguses pool tabletti (1,25 mg) õhtul enne magamaminekut, mida 2…3 päeva pärast suurendatakse annuseni 2,5 mg enne magamaminekut. Seejärel võib annust poole või ühe tableti (1,25 mg…2,5 mg) võrra iga 2…3 päeva järel suurendada, kuni saavutatakse ööpäevane annus 2,5 mg 2 korda ööpäevas. Edaspidi tuleb annust suurendada (kui selleks on vajadus) sarnasel viisil.

Hüperprolaktineemia Naised: ravi bromokriptiiniga tuleb alustada järk-järgult vastavalt soovitatud skeemile suurendades annust 5...10 mg-ni ööpäevas. Enamikel hüperprolaktineemiaga patsientidel on tekkinud ravivastus annusega 7,5 mg ööpäevas, jagatuna mitmeks annuseks. Mehed: ravi bromokriptiiniga tuleb alustada järk-järgult vastavalt soovitatud skeemile. Kliiniliselt on uuritud annuseid kuni 15 mg ööpäevas. Ravi jätkatakse kuni saavutatakse optimaalne ravivastus.

Prolaktinoomid Ravi bromokriptiiniga tuleb alustada järkjärgulise annustamisega vastavalt soovitatud skeemile. Seejärel võib annust suurendada 2,5 mg võrra iga 2…3 päeva järel järgmise skeemi järgi: 2,5 mg iga 8 tunni järel, 2,5 mg iga 6 tunni järel, 5 mg iga 6 tunni järel. Patsientidel on ravivastus saavutatud annustega kuni 30 mg ööpäevas. Akromegaalia Ravi bromokriptiiniga tuleb alustada järkjärgulise annustamisega vastavalt soovitatud skeemile. Seejärel võib annust suurendada 2,5 mg võrra ööpäevas iga 2…3 päeva järel järgmise skeemi järgi: 2,5 mg iga 8 tunni järel, 2,5 mg iga 6 tunni järel, 5 mg iga 6 tunni järel, suurendades annust kuni 10...20 mg-ni sõltuvalt kliinilise vastuse või kõrvaltoimete tekkest.

Laktatsiooni pärssimine meditsiinilistel põhjustel Laktatsiooni pärssimine või ärahoidmine: sünnituse päeval 1,25 mg (pool tabletti) koos toiduga hommikul ja õhtul, seejärel 14 päeva vältel 2,5 mg kaks korda ööpäevas. Sellel näidustusel ei ole bromokriptiini annuse järk- järguline suurendamine vajalik. Laktatsiooni pärssimiseks, tuleb ravi alustada paari tunni jooksul pärast sünnitust või aborti, kuid mitte enne, kui elulised näitajad on stabiliseerunud. Mõningane piimaeritus võib esineda 2 või 3 päeva pärast ravi lõpetamist. See lõppeb, kui jätkate ravi veel sama annusega järgneva nädala jooksul.

Parkinsoni tõbi

Et saavutada optimaalne taluvus, tuleb ravi bromokriptiiniga alustada järk-järgult:

• Nädal 1: 1,25 mg õhtul enne magamaminekut;

• Nädal 2: 2,5 mg õhtul enne magamaminekut;
• Nädal 3: 2,5 mg kaks korda ööpäevas;
• Nädal 4: 2,5 mg kolm korda ööpäevas.

Seejärel manustada 3 korda ööpäevas suurendades annust 2,5 mg võrra iga 3…14 päeva järel, sõltuvalt patsiendi ravivastusest. Bromokriptiini tuleb tiitrida aeglaselt, et leida iga patsiendi jaoks minimaalne efektiivne annus. Adekvaatne raviannus saavutatakse üldjuhul 6 kuni 8 nädala jooksul; juhul kui mitte, võib ööpäevast annust edasi suurendada 2,5 mg võrra ööpäevas igal nädalal. Jätkake kuni on saavutatud optimaalne annus. Tavaline annusevahemik nii monoteraapia kui kombineeritud ravi korral on 10…30 mg bromokriptiini ööpäevas. Patsientidel, kes juba saavad levodopat, võib bromokriptiini annuse suurendamise ajal järk-järgult vähendada levodopa annust, kuni optimaalne tasakaal on saavutatud. Teatud patsientidel võib levodopa võtmise täielikult lõpetada. Lapsed ja noorukid (7…17-aastased) Bromokriptiini ohutus ja efektiivsus lastel on tõestatud ainult prolaktinoomide ja akromegaalia näidustustel 7- aastastel ja vanematel (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Eakad Puuduvad kliinilised tõendid, et bromokriptiini kasutamine omaks erilist riski eakatele.

Maksakahjustus Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel võib ravimi eliminatsioon olla aeglasem ja plasmasisaldus suureneda, mistõttu võib olla vajalik annuse kohandamine.

Manustamisviis Suukaudne. Bromokriptiini tuleb alati võtta söögi ajal.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine, teiste ergotamiini alkaloidide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Ravimata hüpertensioon, rasedusaegsed hüpertensiivsed häired (sealhulgas eklampsia, pre-eklampsia või rasedusest tingitud hüpertensioon), hüpertensioon vahetus või varases sünnitusjärgses perioodis.
• Laktatsiooni pärssimine või kasutamine muudel mitteeluohtlikel näidustustel südame isheemiatõve või muude tõsiste südame-veresoonkonna haigustega patsientidel või tõsiste psüühiliste haiguste sümptomite korral või nende esinemisel anamneesis.
• Pikaajaliseks raviks: kardiaalse valvulopaatia tunnuste korral diagnoosituna ravieelselt ehhokardioagraafial.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldine Kui bromokriptiiniga ravitakse naisi, kelle seisundid ei ole seotud hüperprolaktineemiaga, tuleb sümptomite leevendamiseks kasutada väikseimat efektiivset annust. See on vajalik, et vältida plasma prolaktiinisisalduse pärssimist alla normväärtuse, kuna selle tulemusel võib halveneda luteaalfaas.

Teatatud on mõnest seedetrakti verejooksu ja maohaavandi juhust. Kui see ilmneb, tuleb ravi bromokriptiiniga katkestada. Patsiente, kellel on anamneesis esinenud või esineb praegu peptiline haavand, tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Patsientidel, kes on saanud ravi bromokriptiiniga, eriti pikaajalise ja suures annuses ravi korral, on aeg-ajalt teatatud pleura- ja perikardi efusioonist, samuti pleura- ja kopsufibroosist ning konstriktiivsest perikardiidist.

Seletamatute pleura-pulmonaalsete häiretega patsiente tuleb põhjalikult uurida ja kaaluda bromokriptiiniravi katkestamist.

Mõnel bromokriptiiniga ravi saanud patsiendil, eriti pikaajalise ja suures annuses ravi korral, on teatatud retroperitoneaalse fibroosi esinemisest. Retroperitoneaalse fibroosi kindlaks tegemiseks selle varajases tagasipöörduvas staadiumis on soovitatav jälgida selle avaldumise nähtusid (nt seljavalu, alajäsemete turse, häired neerufunktsioonis) antud kategooria patsientidel. Kui retroperitoneaalsed fibrootilised muutused on diagnoositud või neid kahtlustatakse, tuleb ravi bromokriptiiniga katkestada.

Aeg-ajalt (eriti ravi esimestel päevadel) võivad ilmneda hüpotensiivsed reaktsioonid koos sellega kaasneva tähelepanu vähenemisega, seetõttu tuleb olla eriti ettevaatlik autojuhtimisel või masinatega töötamisel.

Äkilise uinumise episoodid Bromokriptiini on seostatud somnolentsuse ja äkilise uinumise episoodidega, seda eriti Parkinsoni tõvega patsientidel. Väga harva on teatatud äkilise uinumise episoodidest päevatoimingute ajal, osadel juhtudel nii, et inimene sellest ise teadlik ei ole või puuduvad hoiatavad eelnähud. Patsiente tuleb sellest teavitada ning soovitada neil ravi ajal bromokriptiiniga mitte juhtida autot või käsitseda masinaid. Patsiendid, kellel on esinenud somnolentsust ja/või äkilisi uinumise episoode, ei tohi juhtida autot ja töötada masinatega (vt lõik 4.7). Lisaks sellele võib kaaluda bromokriptiini annuse vähendamist või ravi lõpetamist.

Impulsi kontrolli häired Patsiente tuleb regulaarselt jälgida impulsi kontrolli häirete tekke suhtes. Patsiendid ja hooldajad peavad olema teadlikud, et dopamiini agonistidega (sh bromokriptiin) ravitavatel patsientidel võivad ilmneda impulsihäirete käitumuslikud sümptomid, sealhulgas patoloogiline mängurlus, suurenenud libiido ja hüperseksuaalsus, kompulsiivne rahakulutamine või ostlemine, liigsöömisööstud ja kompulsiivne söömine. Selliste sümptomite tekkimisel peab kaaluma annuse vähendamist/järkjärgulist ravi lõpetamist.

Prolaktiini sekreteeriv adenoom Kuna hüpofüüsi makroadenoomidega patsientidel võib kaasuvana esineda hüpofüüsi alatalitlus hüpofüüsi koe kompressiooni või destruktsiooni tõttu, tuleb enne bromokriptiini manustamist põhjalikult hinnata hüpofüüsi funktsiooni ning vajaduse korral määrata sobiv asendusravi. Sekundaarse neerupealiste puudulikkusega patsientidel on asendusravi kortikosteroididega hädavajalik.

Hüpofüüsi makroadenoomiga patsiente tuleb hoolikalt jälgida kasvaja suurenemise suhtes. Kui ilmnevad kasvaja suurenemise tunnused, tuleb kaaluda kirurgilist ravi.

Kui adenoomiga patsient rasestub pärast bromokriptiini manustamist, on hoolikas jälgimine kohustuslik. Prolaktiini sekreteerivad adenoomid võivad raseduse ajal suureneda. Nendel patsientidel põhjustab ravi bromokriptiiniga sageli kasvaja mõõtmete vähenemist ja nägemisvälja defektide kiiret paranemist. Tõsistel juhtudel võib nägemisnärvi või teiste kraniaalnärvide kompressiooni tõttu osutuda hädavajalikuks hüpofüüsi erakorraline kirurgiline operatsioon. Nägemisväljade kahjustus on makroprolaktinoomi teadaolev tüsistus. Efektiivne ravi bromokriptiiniga vähendab hüperprolaktineemiat ning sageli pareneb ka nägemishäire. Siiski võib sellele järgnevalt mõnedel patsientidel vaatamata normaliseerunud prolaktiinisisaldusele ja kasvaja mõõtmete vähenemisele tekkida sekundaarne nägemisväljade kahjustumine tingituna chiasma opticum’i traktsioonist allapoole sella turcica vabaks jäänud alale.

Sellistel juhtudel võib nägemisvälja defekti vähendada bromokriptiini annuse vähendamine, sest see suurendab mõnevõrra seerumi prolaktiinisisaldust ning toob endaga kaasa kasvaja mõningase suurenemise. Seetõttu on makroprolaktinoomiga patsientidel soovitatav jälgida nägemisväljade seisundit, sest see võimaldab varakult diagnoosida chiasma opticum’i sopistumisest tingitud sekundaarset nägemisväljade kahjustust ning selle järgi ravimi annust kohandada.

Mõnedel prolaktiini sekreteerivate adenoomidega patsientidel, keda raviti bromokriptiiniga, on täheldatud tserebrospinaalvedeliku eritumist nina kaudu. Olemasolevatele andmetele tuginedes on selle põhjuseks ilmselt invasiivsete kasvajate mõõtmete vähenemine.

Sünnitusjärgne periood Harvadel juhtudel on varases sünnitusjärgses perioodis laktatsiooni pärssimiseks bromokriptiini kasutanud naistel teatatud tõsistest kõrvaltoimetest, nagu hüpertensioon, müokardiinfarkt, krambid, insult või psüühilised häired. Mõnedel patsientidel eelnes krampidele või insuldile tugev peavalu ja/või mööduvad nägemishäired. Vererõhku tuleb hoolikalt kontrollida, eriti ravi esimestel päevadel. Hüpertensiooni, sugestiivse rindkere valu, tugevate progresseeruvate ja korduvate peavalude (millega kaasnevad või ei kaasne nägemishäired) või ükskõik milliste KNS-i toksilisuse nähtude ilmnemisel tuleb bromokriptiini ravi kohe katkestada ja patsient läbi vaadata. Eriti ettevaatlik tuleb olla patsientide puhul, keda ravitakse samaaegselt või on hiljuti ravitud vererõhku mõjutavate ravimitega, nt vasokonstriktorid nagu sümpatomimeetikumid või ergotamiini alkaloidid sealhulgas ergometriin või metüülergometriin. Ehkki puuduvad kindlad andmed bromokriptiini ja nende ravimite koostoime kohta, ei ole nende samaaegne kasutamine varases sünnitusjärgses perioodis soovitatav.

Parkinsoni tõbi Kui on vajalik bromokriptiini annuse vähendamine või kasutamise lõpetamine, tuleb seda teha järk-järgult. Kiire annuse vähendamine või ravi lõpetamine võib põhjustada maliigset neuroleptilist sündroomi. Lisaks võib kiire annuse vähendamine või ravi lõpetamine põhjustada ravimi ärajätusündroomi (mida iseloomustavad sümptomid nagu apaatia, ärevus, depressioon, väsimus, higistamine, valu).

Lapsed ja noorukid (7…17-aastased) Bromokriptiini ohutus ja efektiivsus lastel on tõestatud vaid prolaktinoomide ja akromegaalia näidustustel 7- aastastel ja vanematel. Samas teiste teatatud kliiniliste kogemuste, sealhulgas turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimete alusel ei ole tuvastatud erinevusi bromokriptiini taluvuses täiskasvanutel ja noorukitel või lastel. Kuigi bromokriptiini võtvatel lastel ei ole täheldatud erinevusi kõrvaltoimete profiilis, ei saa mõnedel noorematel isikutel täielikult välistada suurenenud tundlikkust, mistõttu on soovitatav, et annuse tiitrimisel lastel tuleb olla ettevaatlik. Ravi Bromocriptine-Richter’iga tohib lastele ja noorukitele määrata vaid laste endokrinoloog.

Eakad Bromokriptiiniga teostatud kliinilistesse uuringutesse ei kaasatud piisaval hulgal üle 65-aastaseid isikuid, et kindlaks teha, kas eakate ravivastus on erinev võrreldes nooremate isikutega. Siiski on kliiniliste kogemuste, sealhulgas turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimete alusel tuvastatud, et erinevused ravivastuses ja taluvuses eakamate ja nooremate patsientide vahel puuduvad. Kuigi bromokriptiini võtvatel eakatel ei ole täheldatud erinevusi efektiivsuses ega kõrvaltoimete profiilis, ei saa mõnedel eakatel isikutel täielikult välistada suurenenud tundlikkust. Üldjuhul tuleb annuse määramisel eakale patsiendile olla ettevaatlik, alustada ravi annustamisvahemiku väikseima annusega, kuna selles patsiendirühmas esineb sagedamini maksa-, neeru- või kardiaalse funktsiooni halvenemist, kaasuvaid haigusi või teiste ravimite kasutamist. Abiained See ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Alkohol võib vähendada taluvust bromokriptiini suhtes.

Bromokriptiin on CYP3A4-le nii substraat kui ka inhibiitor (vt lõik 5.2). Nimetatud ensüümi tugevatoimeliste inhibiitorite ja/või substraatide (asooli-tüüpi seentevastased preparaadid, HIV proteaasi inhibiitorid) samaaegsel manustamisel tuleb seetõttu olla ettevaatlik.

On täheldatud, et makroliidantibiootikumide nagu erütromütsiini või josamütsiini samaaegne kasutamine suurendab bromokriptiini plasmasisaldust. Akromegaaliaga patsientide samaaegne ravi bromokriptiini ja oktreotiidiga võib põhjustada bromokriptiini plasmasisalduse suurenemist.

Kuna bromokriptiini terapeutiline toime seisneb tsentraalsete dopamiini retseptorite stimuleerimises, võivad dopamiini antagonistid, nagu antipsühhootikumid (fenotiasiinid, butürofenoonid ja tioksanteenid), aga ka metoklopramiid ja domperidoon, vähendada selle efektiivsust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Rasestuda soovivatel patsientidel, tuleb ravi bromokriptiiniga, nagu ka kõigi teiste ravimitega, katkestada, välja arvatud juhul, kui esineb meditsiiniline näidustus ravi jätkamiseks. Bromokriptiinravi katkestamise järgselt ei ole täheldatud iseeneslike abordijuhtude suurenemist. Kliinilised kogemused näitavad, et bromokriptiini manustamine raseduse ajal, ei mõjuta ebasoodsalt selle kulgu ega tulemust. Kui rasedus tekib hüpofüüsi adenoomiga patsiendil ja ravi bromokriptiiniga on lõpetatud, on vajalik hoolikas jälgimine kogu raseduse vältel. Patsientidel, kellel ilmneb tugevalt väljendunud prolaktinoomi suurenemine, nt peavalu või nägemisvälja kahjustus, võib olla vajalik alustada uuesti bromokriptiinraviga või teostada operatsioon.

Imetamine Kuna bromokriptiin pärsib laktatsiooni, ei tohi seda manustada naistele, kes soovivad oma last rinnaga toita.

Fertiilsus Bromokriptiiniga on võimalik viljakust taastada. Viljastumisvõimelises eas naistel, kes ei soovi rasestuda, soovitatakse kasutada usaldusväärset rasestumisvastast meetodit.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Esimestel ravipäevadel võivad aeg-ajalt ilmneda hüpotensiivsed reaktsioonid, mille tulemusel väheneb tähelepanuvõime. Autojuhtimisel ja masinatega töötamisel olla eriti ettevaatlik. Bromokriptiinravi saavatel patsientidel, kellel esinevad somnolentsus ja/või äkilise uinumise episoodid, tuleb hoiatada, et nad ei juhiks autot ega osaleks muudes tegevustes, kus nende tähelepanuhäire võib suurendada nende enda või teiste inimeste tõsise tervisekahjustuse või surma riski (nt masinate käsitsemine) enne, kui vastavad episoodid või somnolentsus on taandunud (vt lõik 4.4 ).

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Kõrvaltoimeid on grupeeritud vastavalt MedDRA organsüsteemi klassidele ja esitatud esinemissageduse alusel alustades kõige sagedamast kõrvaltoimest, kasutades järgmist konventsiooni: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Sagedus → Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata Organsüsteemi (≥1/100 kuni (≥1/1000 kuni (≥1/10 000 kuni (<1/10 000) (esinemissagedust klass <1/10) <1/100) <1/1000) ei saa hinnata

 olemasolevate

Psühhiaatrilised Segasus Unetus Hüperseksuaalsus häired Psühhomotoorne Psühhootilised Suurenenud libiido Närvisüsteemi Peavalu Düskineesia Somnolentsus Liigne uimasus häired Uimasus Paresteesia päevasel ajal Silma kahjustused Nägemishäire Kõrva ja labürindi Tinnitus kahjustused Südame häired Perikardi efusioon Kardiaalne Vaskulaarsed Hüpotensioon Pöörduv sõrmede ja häired Ortostaatiline varvaste kahvatus, Respiratoorsed, Ninakinnisus Pleuraefusioon rindkere ja Pleurafibroos mediastiinumi Kopsufibroos häired Pleuriit Seedetrakti häired Iiveldus Suukuivus Retroperitoneaalne Naha ja Allergilised nahaaluskoe nahareaktsioonid kahjustused Juuste

Lihaste, luustiku ja Jalakrambid sidekoe kahjustused Üldised häired ja Väsimus Perifeerne ödeem Sündroom, mis Ravimi manustamiskoha sarnaneb ärajätusündroom* reaktsioonid neuroleptilisele sealhulgas * Kui sellised sümptomid ilmnevad tuleb rakendada vastavaid meetmeid, milleks võivad olla ravimi manustamise jätkamine või enne annuse vähendamist kasutatud annusega jätkamine. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Bromokriptiini kasutamist sünnitusjärgse füsioloogilise laktatsiooni pärssimiseks on harva seostatud hüpertensiooni, müokardiinfarkti, krambihoogude, insuldi või psüühiliste häirete esinemisega (vt lõik 4.4).

Impulsi kontrolli häired Dopamiini agonistidega (sh bromokriptiin) ravitavatel patsientidel võivad ilmneda patoloogiline mängurlus, suurenenud libiido, hüperseksuaalsus, kompulsiivne rahakulutamine või ostlemine, liigsöömisööstud ja kompulsiivne söömine (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Nähud ja sümptomid Kõik patsiendid, kes on bromokriptiini üleannustanud, on jäänud ellu; maksimaalne üksikannus, mida seni teadaolevalt on manustatud, on 325 mg. Täheldatud sümptomiteks olid iiveldus, oksendamine, pearinglus, hüpotensioon, posturaalne hüpotensioon, tahhükardia, uimasus, somnolentsus, letargia ja hallutsinatsioonid. Üksikjuhtudel on teatatud lastest, kes on kogemata manustanud bromokriptiini. Kõrvaltoimetena teavitati oksendamise, somnolentsuse ja palaviku tekkest. Patsiendid paranesid kas iseeneslikult mõne tunni jooksul või pärast vastavat ravi.

Üleannustamise ravi Üleannustamise korral on soovitatav manustada aktiivsütt ning väga hiljutise suukaudse manustamise järgselt võib kaaluda maoloputuse tegemist. Ägeda intoksikatsiooni ravi on sümptomaatiline. Metoklopramiidi manustamine võib olla näidustatud emeesi või hallutsinatsioonide raviks.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Teised günekoloogias kasutatavad ained, prolaktiini inhibiitorid, ATC-kood: G02CB01

Bromokriptiin inhibeerib prolaktiini sekretsiooni ja stimuleerib dopamiini retseptoreid. Bromokriptiini manustatakse endokrinoloogilistel kui neuroloogilistel näidustustel. Farmakoloogilised omadused on eraldi välja toodud iga näidustuse korral.

Lapsed Bromokriptiini ohutus ja efektiivsus lastel on tõestatud vaid prolaktinoomide ja akromegaalia näidustustel 7- aastastel ja vanematel (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Lapsed ja noorukid (7…17-aastased) Bromokriptiini kasutamist prolaktinoomide ja akromegaalia näidustustel 7-aastastel ja vanematel lastel on kirjeldatud publitseeritud juhukirjeldustes ja retrospektiivsetes kohortuuringutes. Alla 7-aastaste laste vanuserühmast on saadaval vaid üksikud teated. Bromokriptiini kirjeldatakse kui efektiivset mitteinvasiivset prolaktinoomide ja akromegaalia ravi lastel ja noorukitel. Akromegaalia korral põhjustas bromokriptiin kasvuhormooni (IGF-1 kontsentratsioon) vabanemise pärrsimist. Hüperprolaktineemia korral, inhibeeris bromokriptiin efektiivselt prolaktiinisisaldust seerumis, võimaldades normaalset kasvu ja puberteedi arengut. Lastel ja noorukitel kasutatud bromokriptiini annus varieerus vahemikus 1,25...20 mg. Annuse tiitrimist lastel soovitatakse alustada ettevaatusega. Noorukite rühmal näib ohutus olevat nende näidustuste korral võrreldav täiskasvanute populatsiooniga. Noorematel patsientidel, eriti alla 7-aastastel lastel, on andmed ohutuse hindamiseks ja efektiivsuse määramiseks ebapiisavad.

Toimemehhanism

Endokrinoloogilised omadused Bromokriptiin inhibeerib hüpofüüsi eessagara hormooni, prolaktiini, sekretsiooni ning ei mõjuta seejuures teiste hüpofüüsi hormoonide normaalset taset. Siiski vähendab bromokriptiin akromegaaliaga patsientidel kasvuhormooni suurenenud sisaldust veres. Need toimed tulenevad dopamiini retseptorite stimulatsioonist.

Sünnitusjärgsel perioodil on prolaktiin vajalik sünnitusjärgse imetamisvõime alustamiseks ja säilitamiseks. Muul ajal võib prolaktiini suurenenud sekretsioon põhjustada patoloogilist laktatsiooni (galaktorröa) ja/või ovulatsiooni- ja menstruatsioonihäireid.

Prolaktiini sekretsiooni spetsiifilist inhibiitorit bromokriptiini võib kasutada füsioloogilise laktatsiooni vältimiseks või pärssimiseks, samuti võib seda kasutada prolaktiini indutseeritud patoloogiliste seisundite raviks. Amenorröa ja/või anovulatsiooni (koos galaktorröaga või ilma) korral, on bromokriptiini võimalik kasutada menstruaaltsüklite ja ovulatsiooni taastamiseks.

Bromokriptiini kasutamisel ei ole vajalik kasutada tavapäraseid laktatsiooni pärssivaid meetmeid nagu vedeliku tarbimise vähendamine. Lisaks ei mõjuta bromokriptiin sünnitusjärgset emaka involutsiooni ning ei suurenda trombemboolia riski. On täheldatud, et bromokriptiin pidurdab prolaktiini sekreteerivate adenoomide (prolaktinoomide) kasvu või vähendab nende suurust.

Eraldiseisvana kasvuhormooni ja prolaktiini sisalduse langusest veres, avaldab bromokriptiin akromegaaliaga patsientidele kasulikku toimet kliinilistele sümptomitele ja glükoositaluvusele.

Taastades normaalse luteaalhormooni (LH) sekretsiooni mustri, parandab bromokriptiin polütsüstiliste munasarjade sündroomi kliinilisi sümptomeid.

Neuroloogilised omadused Endokrinoloogilistel näidustusel kasutatavatest annustest suuremate annuste kasutamisel, on bromokriptiin oma

dopaminergilisest toimest tulenevalt efektiivne Parkinsoni tõve ravis, mida iseloomustab spetsiifilise nigrostriaalse dopamiini puudus. Bromokriptiinist tingitud dopamiini retseptorite stimulatsioon taastab selle seisundi korral neurokeemilise tasakaalu striatumis.

Kliiniliselt parandab bromokriptiin treemorit, rigiidsust, bradükineesiat ja teisi Parkinsoni sümtomeid haiguse kõikides staadiumites. Tavaliselt kestab terapeutiline toime aastaid (siiani on headest tulemustest teatatud patsientidel, keda on ravitud kuni 8 aastat). Bromokriptiini võib manustada kas monoteraapiana või kombinatsioonis teiste parkinsonismivastaste ravimitega nii haiguse varajases kui ka kaugelearenenud staadiumis.

Koos levodopaga kasutamise tulemusel suurenevad parkinsonismivastased toimed, võimaldades vähendada levodopa annust. Bromokriptiinist saadav kasu on eelkõige oluline levodopat saavate patsientide puhul, kelle ravivastus on halvenenud või on tekkinud komplikatsioonid nagu ebatavalised tahtmatud liigutused (koreoatetootiline düskineesia ja/või valulik düstoonia), toime lõpu tajumine, “on-off” fenomen.

Bromokriptiin parandab ka depressiooni sümptomaatikat, mida on parkinsonismiga patsientidel sageli täheldatud. See tuleneb bromokriptiini depressioonivastastest omadustest, mida on tõestatud kontrollitud uuringutes mitte-parkinsonismiga patsientidel, kellel esines endogeenne või psühhogeeniline depressioon.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub bromokriptiin hästi. Kasutamisel tervetel vabatahtlikel oli imendumise poolväärtusaeg 0,2…0,5 tundi ja bromokriptiini maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutati 1…3 tunniga. 5 mg bromokriptiini suukaudse manustamise korral saavutati C 0,465 ng/ml. Jaotumine Prolaktiinisisaldust vähendav toime ilmneb 1 kuni 2 tunni jooksul pärast ravimi võtmist, saavutab maksimumi, st prolaktiini vähenemise plasmas rohkem kui 80% võrra, umbes 5…10 tunni jooksul ning püsib maksimumi lähedal 8 kuni 12 tundi.

Biotransformatsioon Bromokriptiin allub olulisele biotransformatsioonile esmase maksapassaaži käigus, millele viitab keeruline metaboliitide profiil ning bromokriptiini peaaegu täielik puudumine uriinis ja väljaheites. See näitab kõrget afiinsust CYP3A suhtes ja peamiseks metabolismiteeks on tsüklopeptiidrühma proliinringi hüdroksüülimine. Seetõttu võib oodata, et CYP3A4 inhibiitorid ja/või tugevad substraadid inhibeerivad bromokriptiini kliirensit ja viivad selle sisalduse suurenemisele. Bromokriptiin on ka ise CYP3A4 tugev inhibiitor, arvutatud IC väärtusega 1,69 μM. Arvestades vaba bromokriptiini väikest plasmasisaldust terapeutiliste annuste kasutamisel ei ole siiski oodata olulist mõju mõne teise CYP3A4 poolt metaboliseeritava ravimi kliirensile. Eritumine Ravimi eliminatsioon plasmast toimub kahefaasiliselt, terminaalse poolväärtusajaga ligikaudu 15 tundi (vahemik 8…20 tundi). Ravim ja tema metaboliidid metaboliseeritakse peaaegu täielikult maksas, vaid 6% eritatakse neerude kaudu. Seonduvus plasmavalkudega on 96%. Patsientide erirühmad Puuduvad tõendid, et vanus mõjutab otseselt bromokriptiini farmakokineetilisi omadusi ja taluvust. Siiski, võib kahjustunud maksafunktsiooniga patsientidel olla eliminatsioonikiirus aeglustunud ning plasmasisaldus võib suureneda ja nõuda annuse kohandamist.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ohutuse farmakoloogia, ühekordse ja korduva annustamise toksikoloogia, genotoksilisuse, mutageensuse, kartsinogeense potentsiaali või reproduktsioonitoksilisuse konventsionaalsetel uuringutel põhinevad bromokriptiini prekliinilised andmed ei viita inimesele kahjulikele toimetele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

veevaba kolloidne ränidioksiid magneesiumstearaat talk povidoon maisitärklis mikrokristalliline tselluloos laktoosmonohüdraat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

30 tabletti pruuni värvi klaaskonteineris (kinnipitseeritud korgi ja põrutust summutava inkrustatsiooniga) pappkarbis.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21 1103 Budapest Ungari

8. MÜÜGILOA NUMBER

078594

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 13.09.1994 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 19.10.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Oktoober 2023