Bactrim - siirup 40mg 8mg / ml 100ml - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

BACTRIM, 40 mg+8 mg/ml siirup

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks mõõtlusikatäis (5 ml) sisaldab 200 mg sulfametoksasooli ja 40 mg trimetoprimi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Kollakas valge kuni oranži värvusega siirup.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Trimetoprimi ja sulfametoksasooli kombinatsioonile tundlike mikroorganismide poolt tekitatud infektsioonid: kroonilise bronhiidi ägenemine, kuseteede infektsioon, pneumotsüstoos. Antibiootikumide määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Kliiniliselt oluline toimespekter. Haemophilus influenzae, Moraxella catarrhalis, Pneumocystis jiroveci, Staphylococcus (välja arvatud metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus ja metitsilliinresistentne Staphylococcus epidermidis), viridans-streptokokid;

uriinis saavutatavate kontsentratsioonide korral: Enterobacter, Escherichia coli, Klebsiella, Proteus mirabilis, Staphylococcus saprophyticus.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Suukaudne manustamine.

Tavalised annused alla 12-aastastele lastele.

Soovitatav annuse lastele on 6 mg/kg trimetoprimi ja 30 mg/kg sulfametoksasooli ööpäevas. Järgnevas tabelis on toodud laste annused, mis on ligikaudu võrdväärsed nende soovitatavate annusega.

Tabel 1. Tavalised annused alla 12-aastastele lastele.

Ravi kestus

Ägedate infektsioonide raviks tuleb Bactrim’i manustada vähemalt 5 päeva jooksul või kuni patsient on olnud sümptomitevaba vähemalt 2 päeva. Kui kliinilist paranemist ei ole ilmnenud pärast 7 päeva kestnud ravi, tuleb patsiendi seisundit uuesti hinnata.

Annustamise erijuhised

Pneumocystis jiroveci pneumoonia:

Soovitatav annus on kuni 20 mg/kg trimetoprimi ja kuni 100 mg/kg sulfametoksasooli ööpäevas, mis manustatakse võrdseteks annusteks jaotatuna iga 6 tunni järel 14 päeva jooksul.

Alljärgnevas tabelis on toodud kehakaalu järgi maksimaalsed annused Pneumocystis jiroveci pneumoonia raviks.

Tabel 3. Maksimaalsed annused kehakaalu järgi Pneumocystis jiroveci pneumoonia raviks.

Pneumocystis jiroveci pneumoonia (profülaktika)

Lastele soovitatav annus on 150 mg/m2 ööpäevas trimetoprimi ja 750 mg/m2 ööpäevas sulfametoksasooli suu kaudu võrdseteks annusteks jaotatuna kaks korda päevas kolmel järjestikusel päeval nädalas. Ööpäevane koguannus ei tohi ületada 320 mg trimetoprimi ja 1600 mg sulfametoksasooli.

Juhised lapse kehapinna suurusele vastava soovitatud annuse saamiseks Pneumocystis jiroveci pneumoonia profülaktikaks on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4. Juhised lastele soovitatava annuse saamiseks Pneumocystis jiroveci pneumoonia profülaktikaks.

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidele soovitatavad annused on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 5. Soovitatavad annused neerukahjustusega patsientidele.

Hemodialüüsi saavad patsiendid

Pärast tavalise küllastusannuse manustamist tuleb iga 24...48 tunni järel manustada pool või kolmandik esialgsest annusest.

Eakad patsiendid

Normaalse neerufunktsiooniga eakatele patsientidele määratakse tavaline täiskasvanu annus.

Manustamisviis

Ravimit tuleks eelistatult võtta pärast sööki.

4.3Vastunäidustused

−Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

−Märkimisväärne maksaparenhüümi kahjustus.

−Raske neerupuudulikkus, kui plasmakontsentratsioone ei saa jälgida.

−Bactrim’i ei tohi kasutada esimesel kuuel elunädalal.

−Bactrim’i ei tohi kasutada kombinatsioonis dofetiliidiga (vt lõik 4.5).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Bactrim’i tuleks kasutada ainult juhul, kui ravist saadav kasu ületab arsti hinnangul võimalikud riskid; kaaluda tuleb ühe efektiivse antibakteriaalse ravimi kasutamist.

Kuna bakterite in vitro tundlikkus antibiootikumide suhtes varieerub geograafiliselt ja aja jooksul, tuleb antibiootilise ravi määramisel arvestada kohalikke juhiseid.

Nahalööbe või ükskõik millise muu tõsise kõrvaltoime tekkimisel tuleb ravi koheselt peatada.

Bactrim’i tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on anamneesis tõsine allergia ja bronhiaalastma.

Tõsiste kõrvaltoimete tekkerisk on suurem eakatel patsientidel, kaasuvate haiguste (nt neeru- ja/või maksatalitluse häirete) korral ja teiste ravimite samaaegsel kasutamisel.

Harva on esinenud surmaga lõppenud kõrvaltoimeid, sh vere düskraasiad, ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) ja fulminantne maksanekroos.

Kõrvaltoimete riski vähendamiseks peab Bactrim-ravi kestus olema nii lühiajaline kui võimalik, eriti eakatel patsientidel. Neerukahjustuse korral tuleb annust korrigeerida vastavalt lõigus 4.2 toodud annustamise erijuhistele.

Bactrim’i kasutamisel on kirjeldatud eluohtlikke nahareaktsioone (Stevens-Johnsoni sündroomi ja toksilist epidermaalset nekrolüüsi). Patsiente tuleb teavitada nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest, samuti tuleb patsiente nende reaktsioonide suhtes hoolikalt jälgida. Nahareaktsioonide tekkerisk on suurim esimestel ravinädalatel. Stevens-Johnsoni sündroomi või toksilise epidermaalse nekrolüüsi sümptomite või nähtude (nt progresseeruv nahalööve, sageli koos villide ja haiguskolletega limaskestadel) tekkimisel tuleb Bactrim-ravi lõpetada. Parimad tulemused saavutatakse varajasel diagnoosimisel ja kahtlustatava ravimi kohesel ärajätmisel. Ravi varasem lõpetamine on seotud parema prognoosiga. Kui patsientidel on Bactrim’i kasutamise ajal tekkinud Stevens-Johnsoni sündroom või toksiline epidermaalne nekrolüüs, ei tohi selle patsiendi ravi Bactrim’iga kunagi uuesti alustada.

Kui Bactrim’i manustatakse pikaajaliselt, peab regulaarselt kontrollima vererakkude arvu. Kui täheldatakse ükskõik milliste vererakkude arvu olulist vähenemist, tuleb Bactrim-ravi lõpetada. Tõsiste hematoloogiliste häiretega patsientidele tohib Bactrim’i määrata ainult erandjuhtudel.

Trimetoprimi ja metotreksaadi kombinatsiooni kasutavatel patsientidel on kirjeldatud pantsütopeenia teket (vt lõik 4.5).

Eakatel patsientidel või foolhappe puuduse või neerupuudulikkusega patsientidel võivad tekkida foolhappe puudusele viitavad hematoloogilised muutused. Sellisel juhul tuleb manustada foolhapet.

Pikaajalist Bactrim-ravi saavatele (eriti neerupuudulikkusega) patsientidele tuleb regulaarselt teha uriinianalüüs ja neerufunktsiooni testid. Kristalluuria vältimiseks tuleb ravi ajal juua piisavas koguses vedelikku.

Hemolüüsi võimaluse tõttu tohib Bactrim’i glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi (G6PD) puudulikkusega patsientidele manustada ainult äärmise vajaduse korral ning ka siis ainult minimaalsetes annustes.

Trimetoprim mõjutab fenüülalaniini metabolismi, kuid sellel ei ole tähtsust fenüülketonuuriaga patsientide puhul, kes järgivad sobivat dieeti.

Nagu kõigi sulfoonamiide sisaldavate ravimite puhul, peab olema ettevaatlik porfüüria või kilpnäärme funktsiooni häiretega patsientide ravimisel.

Patsientidel, kes on nn aeglased atsetüleerijad, võib olla suurem eelsoodumus idiosünkraatiliste reaktsioonide tekkeks sulfoonamiidide suhtes.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilised koostoimed

Trimetoprim on orgaaniliste katioonide transporter-2 (OCT2) inhibiitor ja nõrk CYP2C8 inhibiitor. Sulfametoksasool on nõrk CYP2C9 inhibiitor.

Trimetoprimi-sulfametoksasooli samaaegsel kasutamisel võib suureneda OCT2 poolt transporditavate ravimite süsteemne ekspositsioon. Sellisteks ravimiteks on näiteks dofetiliid, amantadiin ja memantadiin.

Trimetoprimi-sulfametoksasooli ei tohi kasutada kombinatsioonis dofetiliidiga (vt lõik 4.3). On tõendeid selle kohta, et trimetoprim pärsib dofetiliidi eritumist. 160 mg trimetoprimi ja 800 mg sulfametoksasooli kombinatsiooni kaks korda päevas manustamisel koos dofetiliidiga annuses 500 µg kaks korda päevas nelja päeva jooksul suurenesid dofetiliidi kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) 103% ja maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) 93%. Dofetiliid võib põhjustada raskekujulisi ventrikulaarseid arütmiaid, mis on seotud QT-intervalli pikenemise, sh torsade de pointes tekkega, mis on otseselt seotud dofetiliidi plasmakontsentratsiooniga.

Amantadiini või memantadiini saavatel patsientidel võib suureneda neuroloogiliste kõrvaltoimete (nt deliiriumi ja müokloonuse) tekkerisk.

Trimetoprimi-sulfametoksasooli samaaegsel kasutamisel võib suureneda peamiselt CYP2C8 vahendusel metaboliseeruvate ravimite süsteemne ekspositsioon. Sellisteks ravimiteks on näiteks paklitakseel, amiodaroon, dapsoon, repagliniid, rosiglitasoon ja pioglitasoon.

Paklitakseelil ja amiodaroonil on kitsas terapeutiline indeks. Paklitakseeli või amiodarooniga ravi saavatel patsientidel on soovitatav kasutada mõnda teist antibiootikumi.

Nii dapsoon kui trimetoprim-sulfametoksasool võivad põhjustada methemoglobineemiat, mistõttu on võimalik nii farmakokineetiliste kui farmakodünaamiliste koostoimete teke. Nii dapsooni kui

trimetoprimi-sulfametoksasooli saavaid patsiente tuleb jälgida methemoglobineemia suhtes. Võimalusel tuleb kaaluda muu ravi kasutamist.

Repagliniidi, rosiglitasooni või pioglitasooni saavaid patsiente tuleb regulaarselt jälgida hüpoglükeemia suhtes.

Trimetoprimi-sulfametoksasooli samaaegsel kasutamisel võib suureneda peamiselt CYP2C9 vahendusel metaboliseeruvate ravimite süsteemne ekspositsioon. Sellisteks ravimiteks on näiteks kumariini derivaadid (varfariin, atsenokumarool, fenprokumoon), fenütoiin ja sulfonüüluurea derivaadid (glibenklamiid, gliklasiid, glipisiid, kloorpropamiid ja tolbutamiid).

Kumariini derivaate saavatel patsientidel tuleb kontrollida vere hüübimisnäitajaid.

Pärast trimetoprimi-sulfametoksasooli tavaliste annuste manustamist on täheldatud fenütoiini poolväärtusaja 39% pikenemist ja kliirensi 27% aeglustumist. Fenütoiini saavaid patsiente tuleb jälgida fenütoiini mürgistusnähtuse suhtes.

Sulfonüüluurea derivaate (sh glibenklamiid, gliklasiid, glipisiid, kloorpropamiid ja tolbutamiid) saavaid patsiente tuleb regulaarselt jälgida hüpoglükeemia suhtes.

Samaaegse ravi korral trimetoprimi-sulfametoksasooliga võib suureneda digoksiini sisaldus veres, eriti eakatel patsientidel. Seerumi digoksiinisisaldust tuleb jälgida.

Farmakodünaamilised koostoimed ja määratlemata mehhanismiga koostoimed

Vältida tuleb klosapiini samaaegset manustamist, sest sellel on teadaolevalt oluline agranulotsütoosi põhjustav toime.

Trombotsütopeenia suurenenud esinemissagedust on täheldatud eakatel patsientidel, kes saavad samaaegselt teatud diureetikume, peamiselt tiasiide. Diureetikume saavatel patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida trombotsüütide arvu.

Sulfoonamiidid (sh sulfametoksasool) võivad konkureerida plasmavalkudega seondumise ja samuti metotreksaadi renaalse transportsüsteemi pärast, mille tagajärjel suureneb metotreksaadi vaba fraktsioon ja süsteemne ekspositsioon. Trimetoprimi ja metotreksaadi samaaegsel kasutamisel on kirjeldatud pantsütopeenia teket (vt lõik 4.4). Trimetoprimil on madal afiinsus inimese dihüdrofolaadi reduktaasi suhtes, kuid ta võib suurendada metotreksaadi toksilisust, eriti kui esinevad riskifaktorid, nagu kõrge vanus, hüpoalbumineemia, neerufunktsiooni häired ja vähenenud luuüdi reserv ning metotreksaadi suurte annuste kasutamisel. Vältimaks metotreksaadi toimeid vereloomele, peab riskirühma patsientidel kasutama foolhapet või kaltsiumfolinaati.

Koos trimetoprimi-sulfametoksasooliga manustamisel võib väheneda tritsükliliste antidepressantide efektiivsus.

Megaloblastiline aneemia võib aeg-ajalt tekkida patsientidel, kes saavad trimetoprimi-sulfametoksasooliga samaaegselt pürimetamiini malaaria profülaktikaks annustes üle 25 mg nädalas.

Zidovudiin ja harvem trimetoprim-sulfametoksasool põhjustab teadaolevalt hematoloogilisi kõrvalekaldeid. Seega on võimalik aditiivne farmakodünaamiline toime. Trimetoprimi-sulfametoksasooli ja zidovudiini saavaid patsiente tuleb jälgida hematoloogilise toksilisuse suhtes ning vajalikuks võib osutuda annuse kohandamine.

Asatiopriini või merkaptopuriini samaaegsel manustamisel võib suureneda hematoloogiliste kõrvaltoimete tekkerisk, eriti patsientidel, kes saavad trimetoprimi-sulfametoksasooli pikema aja jooksul või kellel on suurenenud risk foolhappe vaeguse tekkeks. Seetõttu tuleb asatiopriini või merkaptopuriini saavatel patsientidel kaaluda teiste ravimite kasutamist trimetoprimi-sulfametoksasooli asemel. Kui trimetoprimi-sulfametoksasooli kasutatakse

kombinatsioonis asatiopriini või merkaptopuriiniga, tuleb patsiente jälgida hematoloogilise toksilisuse suhtes.

Trimetoprimi-sulfametoksasooli kaaliumi säästva toime tõttu peab olema ettevaatlik trimetoprimi-sulfametoksasooli manustamisel koos ravimitega, mis suurendavad seerumi kaaliumisisaldust, nagu angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja angiotensiini retseptorite blokaatorid. Soovitatav on seerumi kaaliumisisalduse sage kontroll, eriti patsientidel, kellel esinevad olemasolevad kaaliumisisalduse häired, neerupuudulikkus või kes saavad suures annuses trimetoprimi-sulfametoksasooli.

Patsientidel, kes kasutavad trimetoprimi-sulfametoksasooli ja tsüklosporiini neerusiirdamise järgselt, on täheldatud neerufunktsiooni mööduvat halvenemist.

Mõju diagnostilistele meetoditele

Trimetoprim-sulfametoksasool, eriti selles sisalduv trimetoprim, võib mõjutada metotreksaadi määramist seerumis, kui selleks kasutatakse konkureerivat valkudega seondumise meetodit, kus siduva valguna on kasutusel bakteriaalne dihüdrofolaadi reduktaas. Kui metotreksaadi määramiseks kasutatakse radioimmuunanalüüsi, siis vastav mõju puudub.

Trimetoprim ja sulfametoksasool võivad häirida ka kreatiniinisisalduse määramist Jaffé alkaalse pikraadi reaktsiooni meetodil, põhjustades normiväärtuste suurenemist umbes 10% võrra.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Uuringute, kirjanduse ja spontaansete kõrvaltoime teatiste põhjal ei ole Bactrim’il märkimisväärset teratogeenset toimet inimesele.

Kuna nii trimetoprim kui sulfametoksasool läbivad platsentaarbarjääri ja võivad seeläbi mõjutada foolhappe metabolismi, tohib Bactrim’i raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui oodatav kasu õigustab võimalikku riski lootele. Bactrim’iga ravi saavatel rasedatel soovitatakse manustada 5 mg foolhapet ööpäevas. Raseduse lõpus tuleb Bactrim’i kasutamisest võimalusel hoiduda, kuna vastsündinul võib tekkida kernikterus (vt lõik 5.2).

Imetamine

Nii trimetoprim kui sulfametoksasool erituvad rinnapiima. Kuigi rinnapiimaga lapseni jõudev Bactrim’i kogus on väike, tuleb kaaluda võimalikke riske lapsele (kernikterus, ülitundlikkus) (vt lõik 5.2).

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Puudub.

4.8Kõrvaltoimed

Soovitatud annuste kasutamisel on Bactrim üldiselt hästi talutav. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on nahalööbed ja seedetrakti häired.

Allpool kasutatakse esinemissageduse järgmisi standardkategooriaid:

Väga sage ≥ 1/10; sage ≥ 1/100 ja < 1/10; aeg-ajalt ≥ 1/1000 ja < 1/100; harv ≥ 1/10000 ja < 1/1000 ning väga harv < 1/10000.

Trimetoprimi-sulfametoksasooliga ravitud patsientidel kirjeldatud kõrvaltoimed:

Infektsioonid ja infestatsioonid

Väga harv: kirjeldatud on seennakkuste, nt kandidoosi teket.

Vere ja lümfisüsteemi häired

Harv: enamik täheldatud hematoloogilisi muutusi on olnud kerged, asümptomaatilised ja ravi lõpetamise järgselt pöörduvad. Kõige sagedamini täheldatud muutused on olnud leukopeenia, granulotsütopeenia ja trombotsütopeenia.

Väga harv: tekkida võib agranulotsütoos, aneemia (megaloblastiline, hemolüütiline/autoimmuunne, aplastiline), pantsütopeenia, methemoglobineemia.

Immuunsüsteemi häired

Väga harv: kirjeldatud on ülitundlikkusreaktsioonide teket. Nagu kõigi ravimite puhul, võivad ravimi koostisainete suhtes ülitundlikel patsientidel tekkida allergilised reaktsioonid, nt palavik, angioneurootiline turse, anafülaktoidsed reaktsioonid ja seerumtõbi.

Kirjeldatud on kopsuinfiltraatide teket, mida esineb eosinofiilse või allergilise alveoliidi korral. Need võivad avalduda selliste sümptomitena nagu köha või õhupuudus. Kui nimetatud sümptomid peaksid tekkima või ootamatult halvenema, tuleb uuesti hinnata patsiendi seisundit ning kaaluda Bactrim-ravi lõpetamist.

Lisaks on kirjeldatud nodoosse periarteriidi ja allergilise müokardiidi teket.

Ainevahetus- ja toitumishäired

Väga harv: suures annuses trimetoprim, mida kasutatakse Pneumocystis jiroveci pneumoonia raviks, põhjustab märkimisväärsel arvul patsientidest seerumi kaaliumisisalduse progresseeruvat, kuid pöörduvat suurenemist. Isegi soovitatud annuste kasutamisel võib trimetoprim põhjustada hüperkaleemiat, kui seda manustatakse patsientidele, kellel esinevad olemasolevad kaaliumi ainevahetuse häired, neerupuudulikkus või kes saavad hüperkaleemiat põhjustavaid ravimeid. Nendel patsientidel tuleb hoolega jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Kirjeldatud on hüponatreemia teket. Hüpoglükeemiat on kirjeldatud trimetoprimi-sulfametoksasooliga ravitud mittediabeetikutel, tavaliselt pärast mõned päevad kestnud ravi (vt lõik 4.5). Eriti ohustatud on neerufunktsiooni häirete, maksahaiguse või alatoitumusega patsiendid või patsiendid, kes saavad suurtes annustes trimetoprimi-sulfametoksasooli.

Psühhiaatrilised häired

Väga harv: üksikjuhtudel on kirjeldatud hallutsinatsioone.

Närvisüsteemi häired

Väga harv: neuropaatia (sh perifeerne neuriit ja paresteesia), uveiit. Kirjeldatud on aseptilise meningiidi või meningiiditaoliste sümptomite, ataksia, krampide, tinnituse ja vertiigo teket.

Seedetrakti häired

Sage: iiveldus (koos oksendamisega või ilma). Harv: stomatiit, glossiit, kõhulahtisus.

Väga harv: pseudomembranoosne enterokoliit. Kirjeldatud on ägeda pankreatiidi juhtusid; mitmetel neist patsientidest on esinenud tõsised haigused, sh AIDS.

Maksa ja sapiteede häired

Väga harv: maksaensüümide aktiivsuse ja bilirubiinisisalduse suurenemine, kolestaas, maksanekroos, üksikjuhtudel intrahepaatiline kolangiopaatia.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage: kirjeldatud on mitmesuguseid nahareaktsioone, mis on üldjuhul kerged ja mööduvad kiiresti pärast ravi lõpetamist.

Väga harv: sarnaselt paljude teiste sulfoonamiide sisaldavate ravimitega on Bactrim’i seostatud valgustundlikkuse tekkega. Multiformne erüteem, ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS), purpur ja Henoch-Schönleini purpur.

Väga harv: kirjeldatud on raskeid nahareaktsioone – Stevens-Johnsoni sündroomi ja toksilist epidermaalset nekrolüüsi (vt lõik 4.4).

Lihas-skeleti, sidekoe ja luu kahjustused

Väga harv: teatatud on liiges- ja lihasvalu ning üksikjuhtudel rabdomüolüüsi tekkest.

Neerude ja kuseteede häired

Väga harv: kirjeldatud on neerufunktsiooni häireid, interstitsiaalset nefriiti, vere uurealämmastiku tõusu, seerumi kreatiniinisisalduse suurenemist ja kristalluuria teket. Sulfoonamiidid (sh Bactrim) võivad põhjustada diureesi suurenemist, eriti kardiaalset päritolu tursetega patsientidel.

Trimetoprimi-sulfametoksasooli ohutus HIV-infektsiooniga patsientidel

HIV-infektsiooniga patsientidel esinevad ülejäänud patsientidega sarnased kõrvaltoimed. Kuid mõnedel kõrvaltoimetel võib olla suurem esinemissagedus ja erinev kliiniline pilt.

Erinevused puudutavad järgmisi organsüsteemi klasse:

Vere ja lümfisüsteemi häired

Väga sage: leukopeenia, granulotsütopeenia ja trombotsütopeenia.

Ainevahetus- ja toitumishäired

Väga sage: hüperkaleemia.

Aeg-ajalt: hüponatreemia, hüpoglükeemia.

Seedetrakti häired

Väga sage: isutus, iiveldus koos oksendamisega või ilma, kõhulahtisus.

Maksa ja sapiteede häired

Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Väga sage: makulopapuloosne lööve, tavaliselt koos sügelusega.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage: palavik, tavaliselt koos makulopapuloosse lööbega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Sümptomid

Ägeda üleannustamise sümptomiteks võivad olla iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, peavalu, vertiigo, pearinglus, psüühika- ja nägemishäired; kristalluuria, hematuuria ja anuuria võivad tekkida rasketel juhtudel.

Kroonilise üleannustamise korral võivad tekkida luuüdi depressioon, mis avaldub trombotsütopeenia või leukopeenia kujul, ning muud foolhappe puudusest tingitud vere düskraasiad.

Ravi

Sõltuvalt sümptomitest võib kasutada järgmisi meetmeid: edasise imendumise vältimine, forsseeritud diureesi abil ravimi renaalse eritumise suurendamine (uriini leelistamine suurendab sulfametoksasooli eritumist), hemodialüüs (peritoneaaldialüüs ei ole efektiivne), verepildi ja elektrolüütide tasakaalu jälgimine. Kui tekib oluline verepildi muutus või nahakollasus, tuleb raviks kasutada spetsiaalseid meetmeid. Vältimaks trimetoprimi toimet vereloomele, võib olla vajalik foolhappe lihasesisene manustamine (kaltsiumfolinaat 3...6 mg 5...7 päeva jooksul).

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: sulfoonamiidide kombinatsioonid trimetoprimiga, infektsioonivastane ravim, ATC-kood: J01EE01

Bactrim sisaldab kahte sünergistliku toimega toimeainet, mis blokeerivad järjestikuselt kaks bakteriaalset ensüümi, mis katalüüsivad foolhappe biosünteesi järjestikuseid etappe mikroorganismis. See mehhanism tagab tavaliselt in vitro bakteritsiidse aktiivsuse kontsentratsioonide puhul, mille juures on üksikutel toimeainetel ainult bakteriostaatiline toime. Lisaks on Bactrim sageli efektiivne mikroorganismide vastu, mis on resistentsed ühe komponendi suhtes kahest.

Bactrim’il on in vitro antibakteriaalne toime paljude grampositiivsete ja gramnegatiivsete patogeenide vastu, kuigi tundlikkus võib sõltuda geograafilisest piirkonnast.

Üldiselt tundlikud mikroorganismid (MIC < 80 mg/l)*

-Kokid: Branhamella catarrhalis.

-Gramnegatiivsed kepid: Haemophilus influenzae (ß-laktamaas-positiivne, ß-laktamaas- negatiivne), Haemophilus parainfluenzae, E. coli, Citrobacter freundii, muud Citrobacter spp., Klebsiella pneumoniae, Klebsiella oxytoca, muud Klebsiella spp., Enterobacter cloacae, Enterobacter aerogenes, Hafnia alvei, Serratia marcescens, Serratia liquefaciens, muud Serratia spp., Proteus mirabilis, Proteus vulgaris, Morganella morganii, Shigella spp., Yersinia enterocolitica, muud Yersinia spp., Vibrio cholerae.

-Muud gramnegatiivsed kepid: Edwardsiella tarda, Alcaligenes faecalis, Pseudomonas cepacia, Burkholderia (Pseudomonas) pseudomallei.

Kliinilise kogemuse põhjal loetakse tundlikeks ka järgmised mikroorganismid: Brucella, Listeria monocytogenes, Nocardia asteroides, Pneumocystis jiroveci, Cyclospora cayetanensis.

Osaliselt tundlikud mikroorganismid (MIC = 80...160 mg/l)*

-Kokid: Staphylococcus aureus (metitsilliintundlik ja metitsilliinresistentne), Staphylococcus spp. (koagulaasnegatiivne), Streptococcus pneumoniae (penitsilliintundlik, penitsilliinresistentne).

-Gramnegatiivsed kepid: Haemophilus ducreyi, Providencia rettgeri, muud Providencia spp., Salmonella typhi, Salmonella enteritidis, Stenotrophomonas maltophilia (varem Xanthomonas maltophilia).

-Muud gramnegatiivsed kepid: Acinetobacter lwoffi, Acinetobacter anitratus (peamiselt A. baumanii), Aeromonas hydrophila.

Resistentsed mikroorganismid (MIC > 160 mg/l)*

-Mycoplasma spp., Mycobacterium tuberculosis, Treponema pallidum.

* Sulfametoksasooli ekvivalendid

Enne Bactrim’i empiirilist määramist peab teadma ravitavat infektsiooni põhjustavate bakterite resistentsuse kohalikku levimust Bactrim’i suhtes.

Resistentsuse välistamiseks (eriti infektsioonide puhul, mida tõenäoliselt põhjustavad osaliselt tundlikud patogeenid) tuleb hinnata isoleeritud mikroorganismi tundlikkust.

Tundlikkust Bactrim’i suhtes saab määrata standardiseeritud meetodite abil, nagu diski- või lahjendusmeetodid, mida soovitab NCCLS (National Committee for Clinical Laboratory Standards). NCCLS poolt soovitatavad tundlikkuse kriteeriumid on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 6. NCCLS poolt soovitatavad tundlikkuse kriteeriumid

* Disk: 1,25 µg trimetoprimi ja 23,75 µg sulfametoksasooli **Trimetoprimi ja sulfametoksasooli suhe 1:19

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Suukaudsel manustamisel imenduvad trimetoprim ja sulfametoksasool seedetrakti ülaosast kiiresti ja täielikult. Pärast trimetoprimi 160 mg ja sulfametoksasooli 800 mg ühekordse annuse manustamist saavutati maksimaalne plasmakontsentratsioon (trimetoprimi puhul 1,5...3 µg/ml ja sulfametoksasooli puhul 40...80 µg/ml) 1...4 tunniga. Ülalnimetatud annuste korduval manustamisel 12-tunniste intervallide järel jäi 2...3 päevaga saavutatud minimaalne püsikontsentratsiooni faasi plasmakontsentratsioon vahemikku 1,3...2,8 µg/ml trimetoprimi ja 32...63 µg/ml sulfametoksasooli puhul.

Biosaadavus

Trimetoprimi ja sulfametoksasooli imendumine on täielik, mida näitab absoluutne suukaudne biosaadavus, mis mõlema ravimi puhul on 100%.

Jaotumine

Trimetoprimi jaotusruumala on ligikaudu 1,6 l/kg ja sulfametoksasoolil ligikaudu 0,2 l/kg, samal ajal kui seonduvus plasmavalkudega on trimetoprimil ligi 37% ja sulfametoksasoolil 66,2%.

Trimetoprim tungib sulfametoksasoolist paremini mittepõletikulisse eesnäärmekoesse, seemnevedelikku, tupesekreeti, sülge, tervesse ja põletikulisse kopsukoesse ning sappi, samal ajal kui tungimine tserebrospinaalvedelikku ja vesivedelikku on mõlemal toimeainel sarnane.

Suuremates kogustes trimetoprim ja väiksemates kogustes sulfametoksasool imenduvad vereringest interstitsiaalvedelikku ja teistesse ekstravaskulaarsetesse vedelikesse. Enamike tundlike mikroorganismide puhul on trimetoprimi ja sulfametoksasooli kontsentratsioonid kõrgemad minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist.

Inimesel on trimetoprim ja sulfametoksasool määratavad loote kudedes (platsentas, maksas, kopsus), nabaväädi veres ja amnionivedelikus, mis näitab mõlema ravimi tungimist läbi platsentaarbarjääri. Üldiselt on trimetoprimi sisaldus loote veres sarnane ja sulfametoksasooli sisaldus väiksem kui ema veres (vt lõik 4.6).

Mõlemad ravimid erituvad rinnapiima. Sisaldus rinnapiimas on sarnane (trimetoprim) või väiksem (sulfametoksasool) kui ema plasmas (vt lõik 4.6).

Biotransformatsioon

Ligikaudu 20% trimetoprimi annusest metaboliseerub. Trimetoprimi oksüdatiivses metabolismis osalevaid tsütokroom P450 isoensüüme ei ole kindlaks tehtud. Trimetoprimi põhimetaboliidid on 1- ja 3-oksiidid ning 3- ja 4-hüdroksüderivaadid; mõned metaboliidid on mikrobioloogiliselt aktiivsed. Ligikaudu 80% sulfametoksasooli annusest metaboliseerub maksas, peamiselt N-atsetüülderivaadiks (u 40% annusest) ja vähemal määral glükuroniidkonjugatsiooni teel. Sulfametoksasool läbib samuti oksüdatiivse metabolismi. Oksüdatiivse raja viimast lüli, mis viib hüdroksüülamiinderivaadi moodustumiseni, katalüüsib CYP2C9.

Eritumine

Kahe komponendi eliminatsiooni poolväärtusajad on väga sarnased (keskmiselt 10 tundi trimetoprimil ja 11 tundi sulfametoksasoolil).

Mõlemad toimeained ning nende metaboliidid erituvad peaaegu täielikult neerude kaudu nii glomerulaarfiltratsiooni kui tubulaarsekretsiooni teel, mille tulemusena tekkiv kontsentratsioon uriinis on mõlema toimeaine puhul märkimisväärselt kõrgem kui veres. Ligikaudu kaks kolmandikku trimetoprimi annusest ja üks neljandik sulfametoksasooli annusest eritub muutumatul kujul uriiniga. Trimetoprimi plasma kogukliirens on 1,9 ml/min/kg. Sulfametoksasooli plasma kogukliirens on

0,32 ml/min/kg. Väike osa kummastki toimeainest eritub roojaga.

Farmakokineetika erijuhtudel

Lapsed ja noorukid

Lastel vanuses 1...9 aastat on trimetoprimi plasma kogukliirens ligikaudu kolm korda suurem kui täiskasvanutel. Selle tulemusena moodustab trimetoprimi poolväärtusaeg lastel vähem kui poole täiskasvanutel täheldatust. Sarnaseid tähelepanekuid on saadud sulfametoksasooli puhul.

Eakad patsiendid

Eakatel patsientidel ei ole trimetoprimi ja sulfametoksasooli eliminatsiooni poolväärtusajad oluliselt muutunud.

Neerukahjustus

Raske neerufunktsiooni häirega (kreatiniini kliirens vahemikus 15...30 ml/min) patsientide puhul on trimetoprimi ja sulfametoksasooli poolväärtusajad pikenenud ja seetõttu tuleb annust vastavalt kohandada. Vahelduv või pidev ambulatoorne peritoneaaldialüüs ei aita olulisel määral kaasa trimetoprimi-sulfametoksasooli eliminatsioonile. Trimetoprimi-sulfametoksasooli annus nendel patsientidel peab olema sarnane lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel (kreatiniini kliirens

< 3 ml/min) kasutatava annusega. Trimetoprim ja sulfametoksasool on olulisel määral organismist eemaldatavad hemodialüüsi ja hemofiltratsiooni teel. On soovitatud trimetoprimi-sulfametoksasooli annuse suurendamist 50% võrra pärast iga hemodialüüsi protseduuri. Neerupuudulikkusega lastel (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) oli trimetoprimi kliirens aeglustunud ja eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud. Seetõttu tuleb trimetoprimi-sulfametoksasooli annust vähendada proportsionaalselt glomerulaarfiltratsiooni kiiruse vähenemisega antud patsientidel (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus

Trimetoprimi ja sulfametoksasooli farmakokineetika keskmise raskusega või raske maksakahjustusega patsientidel ei erine oluliselt tervetel isikutel täheldatust.

Tsüstilise fibroosiga patsiendid

Tsüstilise fibroosiga patsientidel on pikenenud trimetoprimi renaalne kliirens ja sulfametoksasooli metaboolne kliirens. Selle tulemusena plasma kogukliirens pikeneb ja eliminatsiooni poolväärtusaeg lüheneb mõlema ravimi puhull.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes põhjustas väga suurtes annustes manustatud kotrimoksasool foolhappe antagonistidele tüüpilisi loote väärarenguid.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Dispergeeritav tselluloos

Metüülparahüdroksübensoaat

Propüülparahüdroksübensoaat

Sorbitooli lahus (mittekristalluv)

Polüsorbaat 80

Banaani maitseaine 85509 H (sisaldab propüleenglükooli E1520)

Vanilli maitseaine 73690-36 (sisaldab etanooli ja triatsetiini)

Puhastatud vesi

6.2Sobimatus

Puudub.

6.3Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C Peale avamist võib ravimit säilitada külmkapis (2°C...8°C) kuni neli nädalat või temperatuuril kuni 30°C kuni kaks nädalat. Enne kasutamist loksutada.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakend sisaldab 100ml siirupit klaaspudelis ja mõõtlusikat (5ml).

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Roche Eesti OÜ

Lõõtsa 2

11415 Tallinn, Eesti

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

17.12.1999/22.10.2010

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mais 2015