Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
AVAMYS 27,5 mikrogrammi/annus, ninasprei suspensioon
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks pihustusannus sisaldab 27,5 mikrogrammi flutikasoonfuroaati.
Teadaolevat toimet omav abiaine
Üks pihustusannus sisaldab 8,25 mikrogrammi bensalkooniumkloriidi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Ninasprei, suspensioon.
Valge suspensioon.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Avamys on näidustatud kasutamiseks täiskasvanutel, noorukitel ja lastel (6-aastastel ja vanematel)
Avamys on näidustatud allergilise riniidi sümptomite raviks.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud ja noorukid (12-aastased ja vanemad) Soovitatav algannus on kaks pihustusannust (27,5 mikrogrammi flutikasoonfuroaati annuse kohta) kummassegi ninasõõrmesse üks kord päevas (ööpäevane koguannus 110 mikrogrammi). Kui on saavutatud piisav kontroll haigusnähtude üle, võib säilitusraviks vähendada annust ühe pihustuseni kummassegi ninasõõrmesse üks kord päevas (ööpäevane koguannus 55 mikrogrammi). Annust tuleb tiitrida väikseima annuseni, mis säilitab efektiivse kontrolli haigusnähtude üle.
Lapsed (6...11-aastased) Soovitatav algannus on üks pihustusannus (27,5 mikrogrammi flutikasoonfuroaati annuse kohta) kummassegi ninasõõrmesse üks kord päevas (ööpäevane koguannus 55 mikrogrammi).
Patsiendid, kellel ei piisa ühest annusest kummassegi ninasõõrmesse üks kord päevas (ööpäevane koguannus 55 mikrogrammi), võivad manustada kaks annust kummassegi ninasõõrmesse üks kord päevas (ööpäevane koguannus 110 mikrogrammi). Kui on saavutatud piisav kontroll haigusnähtude üle, on soovitatav annuse vähendamine ühe pihustuseni kummassegi ninasõõrmesse üks kord päevas (ööpäevane koguannus 55 mikrogrammi).
Täieliku terapeutilise kasu saamiseks on soovitatav ravimi regulaarne kasutamine. Toime algust on täheldatud juba 8 tundi pärast esimest manustamist. Siiski saabub maksimaalne toime pärast mitu päeva kestnud ravi ning patsienti tuleb teavitada sellest, et sümptomid paranevad ravimi pideval regulaarsel kasutamisel (vt lõik 5.1). Ravi kestus peab piirduma perioodiga, mis vastab kokkupuutele allergeeniga.
Alla 6 aasta vanused lapsed Avamys’e ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 6 aasta ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.
Eakad patsiendid Nendel patsientidel ei ole vaja annust muuta (vt lõik 5.2).
Neerukahjustus Nendel patsientidel ei ole vaja annust muuta (vt lõik 5.2).
Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust muuta (vt lõik 5.2).
Manustamisviis
Avamys ninasprei on ette nähtud ainult nasaalseks manustamiseks. Enne kasutamist tuleb ninaspreid loksutada. Et valmistada ninasprei ette esmakordseks kasutamiseks, tuleb pihustada vähemalt 6 annust õhku (kuni tekib peen udu), hoides ninaspreid püstises asendis. Uus ettevalmistus (umbes 6 annuse pihustamine õhku, kuni tekib peen udu) on vajalik ainult juhul, kui kate on olnud lahti 5 päeva või ninaspreid ei ole kasutatud 30 või enam päeva. Pärast kasutamist tuleb otsik puhastada ja kate sulgeda.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Kortikosteroidide süsteemsed toimed
Nasaalse kortikosteroidi süsteemsed toimed võivad tekkida eriti suurte annuste pikaajalisel kasutamisel. Need toimed tekivad palju väiksema tõenäosusega kui suukaudsete kortikosteroidide puhul ning võivad erinevate patsientide ja kortikosteroidpreparaatide puhul varieeruda. Võimalikud süsteemsed toimed on järgmised: Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased sümptomid, neerupealiste supressioon, kasvupeetus lastel ja noorukitel, katarakt, glaukoom ja harvem mitmesugused psühholoogilised või käitumuslikud muutused, sealhulgas psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressiivsus (eriti lastel). Ravi nasaalsete kortikosteroidide soovitatust suuremate annustega võib viia kliiniliselt olulise neerupealiste supressiooni tekkeni. Kui on tõendeid soovitatust suuremate annuste kasutamisest, tuleb kaaluda süsteemse kortikosteroidi täiendavat manustamist stressiperioodidel või plaaniliste operatsioonide puhul. Flutikasoonfuroaadi annust 110 mikrogrammi üks kord päevas ei seostatud hüpotaalamuse-hüpofüüsi-adrenaalse (HPA) telje supressiooniga täiskasvanutel, noorukitel või lastel. Kuid intranasaalse flutikasoonfuroaadi annust tuleb vähendada väikseima efektiivse annuseni, mis tagab kontrolli riniidi sümptomite üle. Nagu kõigi intranasaalsete kortikosteroidide puhul, tuleb arvesse võtta kortikosteroidide kogu süsteemset toimet, kui samaaegselt kasutatakse mis tahes muud kortikosteroidravi.
Kui on põhjust kahtlustada neerupealiste funktsiooni häiret, peab olema ettevaatlik patsientide süsteemselt steroidravilt flutikasoonfuroaadile üleviimisel.
Nägemishäired
Süsteemsete ja toopiliste kortikosteroidide kasutamisel võivad tekkida nägemishäired. Kui patsiendil tekivad sümptomid nagu ähmane nägemine või muud nägemishäired, tuleb kaaluda patsiendi suunamist silmaarsti juurde võimalike põhjuste hindamiseks, milleks võivad olla katarakt, glaukoom või harvaesinevad haigused, näiteks tsentraalne seroosne korioretinopaatia, millest on teatatud pärast süsteemsete ja toopiliste kortikosteroidide kasutamist.
Kasvupeetus
Nasaalsete kortikosteroidide kasutamisel lubatud annustes on lastel kirjeldatud kasvupeetust. Lastel, kes said ühe aasta jooksul ravi flutikasoonfuroaadiga annuses 110 mikrogrammi ööpäevas, on täheldatud kasvukiiruse aeglustumist (vt lõigud 4.8 ja 5.1). Seetõttu tuleb lastel kasutada väikseimat võimalikku efektiivset annust, mis tagab piisava kontrolli haigusnähtude üle (vt lõik 4.2). Soovitatav on kasvu regulaarne jälgimine lastel, kes saavad pikaajalist ravi nasaalsete kortikosteroididega. Kui kasv aeglustub, tuleb raviplaan üle vaadata eesmärgiga vähendada nasaalse kortikosteroidi annust, võimalusel väikseima efektiivse annuseni, mis tagab kontrolli haigusnähtude üle. Lisaks tuleb kaaluda patsiendi suunamist pediaatri konsultatsioonile (vt lõik 5.1).
Ritonaviiri saavad patsiendid
Ritonaviiri samaaegne manustamine ei ole soovitatav flutikasoonfuroaadi süsteemse ekspositsiooni suurenemise riski tõttu (vt lõik 4.5).
Abiained
Ravim sisaldab bensalkooniumkloriidi. Pikaajaline kasutamine võib põhjustada ninalimaskesta turset.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimed CYP3A inhibiitoritega
Flutikasoonfuroaat metaboliseerub kiiresti ulatuslikul esmasel maksapassaažil, mida vahendab tsütokroom P450 3A4. Ühe teise CYP3A4 vahendusel metaboliseeruva glükokortikoidi (flutikasoonpropionaadi) kasutamisel saadud andmete põhjal ei ole soovitatav ritonaviiri samaaegne manustamine, kuna esineb flutikasoonfuroaadi süsteemse ekspositsiooni suurenemise risk.
Flutikasoonfuroaadi manustamisel koos tugevatoimeliste CYP3A inhibiitoritega (sealhulgas kobitsistaati sisaldavate ravimitega) peab olema ettevaatlik, sest võib eeldada süsteemsete kõrvaltoimete suurenenud riski. Koosmanustamist tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui oodatav kasu kaalub üles kortikosteroidi süsteemsete kõrvaltoimete suurenenud riski ning sellisel juhul tuleb patsiente jälgida kortikosteroidi süsteemsete kõrvaltoimete suhtes. Intranasaalse flutikasoonfuroaadi ja tugevatoimelise CYP3A4 inhibiitori ketokonasooli koostoime uuringus oli flutikasoonfuroaadi kontsentratsioon määratav rohkematel patsientidel ketokonasooli (6 patsiendil 20-st) kui platseebo rühmas (ühel patsiendil 20-st). See väike ekspositsiooni suurenemine ei põhjustanud 24-tunni seerumi kortisoolitaseme statistiliselt olulist erinevust kahe rühma vahel.
Ensüümi indutseerimise ja inhibeerimise andmed näitavad, et kliiniliselt kasutatavate intranasaalsete annuste puhul puudub isegi teoreetiline risk metaboolsete koostoimete tekkeks flutikasoonfuroaadi ja teiste ravimite tsütokroom P450 vahendatud metabolismi vahel. Seetõttu ei ole läbi viidud kliinilisi uuringuid, et hinnata flutikasoonfuroaadi koostoimeid teiste ravimitega.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Flutikasoonfuroaadi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsetes on glükokortikosteroidid põhjustanud väärarenguid (sh suulaelõhet) ja intrauteriinset kasvupeetust. See ei ole tõenäoline soovitatavate nasaalsete annuste kasutamisel inimestel, mis viib minimaalse süsteemse ekspositiooni tekkeni (vt lõik 5.2). Flutikasoonfuroaati tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui ravist saadav kasu emale ületab võimalikud ohud lootele/lapsele.
Imetamine
Ei ole teada, kas nasaalselt manustatud flutikasoonfuroaat eritub inimese rinnapiima. Flutikasoonfuroaadi manustamist rinnaga toitvatele naistele tuleb kaaluda vaid juhul, kui oodatav kasu emale on suurem võimalikust ohust lapsele.
Fertiilsus
Puuduvad andmed toime kohta fertiilsusele inimestel.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Avamys ei oma või omab ebaolulist toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusandmete kokkuvõte
Flutikasoonfuroaadiga ravi ajal kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on ninaverejooks, ninalimaskesta haavandid ja peavalu. Kõige tõsisemad kõrvaltoimed on harva kirjeldatud ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia (vähem kui 1 juht 1000 patsiendi kohta). Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Sesoonse ja aastaringse allergilise riniidi korral kasutatud flutikasoonfuroaadi ohutuse ja efektiivsuse uuringutes sai ravi üle 2700 patsiendi. Sesoonse ja aastaringse allergilise riniidi korral läbi viidud flutikasoonfuroaadi ohutuse ja efektiivsuse uuringutes ravi saanud laste seas olid 243 patsienti vanuses 12 kuni <18 aastat, 790 patsienti vanuses 6 kuni <12 aastat ja 241 patsienti vanuses 2 kuni <6 aastat.
Kõrvaltoimete esinemissageduse määramiseks kasutati andmeid suurtest kliinilistest uuringutest. Kasutatakse järgmist esinemissageduse klassifikatsiooni: väga sage 1/10; sage 1/100 kuni 1/10; aeg-ajalt 1/1000 kuni 1/100; harv 1/10000 kuni 1/1000; väga harv 1/10000; teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Immuunsüsteemi häired Harv Ülitundlikkusreaktsioonid, sealhulgas anafülaksia, angioödeem,
Silma kahjustused Teadmata Mööduvad muutused silmades (vt Kliiniline kogemus), ähmane Närvisüsteemi häired Sage Peavalu Teadmata Düsgeusia, ageusia, anosmia Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Väga sage *Ninaverejooks Sage Ninalimaskesta haavandid, düspnoe** Aeg-ajalt Valu ninas, ebamugavustunne ninas (sh põletustunne, ärritusnähud Väga harv Ninavaheseina perforatsioon Teadmata Bronhospasm, düsfoonia, afoonia Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused (lapsed) Teadmata ***Kasvupeetus (vt Kliiniline kogemus).
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Ninaverejooks *Ninaverejooks oli üldiselt kerge kuni keskmise raskusega. Täiskasvanutel ja noorukitel oli ninaverejooksu esinemissagedus suurem pikaajalise (üle 6 nädala) kui lühiajalise (kuni 6 nädalat) kasutamise korral. Süsteemsed toimed Tekkida võivad nasaalsete kortikosteroidide süsteemsed toimed, eriti kui neid kasutatakse pikaajaliselt suurtes annustes (vt lõik 4.4). Nasaalseid kortikosteroide saavatel lastel on kirjeldatud kasvupeetust.
**Düspnoe juhtudest teatati flutikasoonfuroaadi kliinilistes uuringutes rohkem kui 1%-l patsientidest; sarnast esinemissagedust täheldati ka platseeborühmades.
Lapsed
Ravimi ohutus lastel vanuses alla 6 aasta ei ole piisavalt tõestatud. Lastel täheldatud kõrvaltoimete sagedus, tüüp ja raskus on sarnased täiskasvanutel täheldatuga.
Ninaverejooks *Laste kuni 12-nädalase kestusega kliinilistes uuringutes oli ninaverejooksu esinemissagedus sarnane flutikasoonfuroaati ja platseebot saanud patsientidel.
Kasvupeetus **Üheaastases kliinilises uuringus, kus hinnati 110 mikrogrammi üks kord päevas flutikasoonfuroaati saanud puberteedieelses eas laste kasvu, täheldati kasvukiiruse keskmist ravierinevust -0,27 cm aastas võrreldes platseeboga (vt Kliiniline efektiivsus ja ohutus).
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.
4.9 Üleannustamine
Biosaadavuse uuringus manustati kuni 2640 mikrogrammi suuruseid ööpäevaseid intranasaalseid annuseid kolme päeva jooksul ilma, et oleks ilmnenud soovimatuid süsteemseid reaktsioone (vt lõik 5.2). Äge üleannustamine ei vaja tõenäoliselt muud ravi peale jälgimise.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Nasaalsed preparaadid, kortikosteroidid. ATC-kood: R01AD12
Toimemehhanism
Flutikasoonfuroaat on sünteetiline trifluoreeritud kortikosteroid, millel on väga suur afiinsus glükokortikoidretseptorite suhtes ja tugev põletikuvastane toime.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Sesoonne allergiline riniit täiskasvanutel ja noorukitel Kõigis neljas uuringus vähendas flutikasoonfuroaadi ninasprei 110 mikrogrammi üks kord päevas platseeboga võrreldes oluliselt ninasümptomite (ninavoolus, ninakinnisus, aevastamine ja sügelus ninas) ning silmasümptomite (silmade sügelus/kipitus, pisaravool ja punetus) esinemist. Üks kord päevas manustamisel püsis toime kogu 24-tunnise manustamisperioodi jooksul.
Ravitoime algust täheldati juba 8 tundi pärast esimest manustamist, toime tugevnes järgnevate päevade jooksul. Flutikasoonfuroaadi ninasprei toimel paranes kõigis neljas uuringus oluliselt üldise ravitoime tajumine patsientide poolt ja patsientide haigusega seotud elukvaliteet (rinokonjunktiviidi elukvaliteedi küsimustik
- RQLQ).
Aastaringne allergiline riniit täiskasvanutel ja noorukitel Flutikasoonfuroaadi ninasprei manustamisel annuses 110 mikrogrammi üks kord päevas vähenesid platseeboga võrreldes oluliselt ninasümptomid ning paranes üldise ravitoime tajumine patsientide poolt kolmes uuringus. Ühes uuringus vähenesid flutikasoonfuroaadi ninasprei manustamisel annuses 110 mikrogrammi üks kord päevas platseeboga võrreldes oluliselt silmasümptomid ja paranes patsientide haigusega seotud elukvaliteet (RQLQ). Üks kord päevas manustamisel püsis toime kogu 24-tunnise manustamisperioodi jooksul. Kaheaastases uuringus, mille eesmärk oli hinnata flutikasoonfuroaadi (110 mikrogrammi üks kord päevas ninasprei) ohutust silmadele, said aastaringse allergilise riniidiga täiskasvanud ja noorukid flutikasoonfuroaati (n=367) või platseebot (n=181). Esmaste tulemusnäitajate osas [aeg tagumise subkapsulaarse hägususe suurenemiseni (0,3 algväärtusest läätse hägususe klassifikatsioonisüsteemi põhjal, versioon III (LOCS [Lens Opacities Classification System] III aste)) ja aeg silmasisese rõhu tõusuni (7 mmHg algväärtusest) puudus statistiliselt oluline erinevus kahe grupi vahel.Tagumise subkapsulaarse hägususe suurenemist (0,3 algväärtusest) esines sagedamini 110 mikrogrammi flutikasoonfuroaadiga ravitud isikutel [14 (4%)] võrreldes platseeboga [4 (2%)] ning see oli mööduva iseloomuga kümnel flutikasoonfuroaadi rühma ja kahel platseeborühma kuulunud isikul. Silmasisese rõhu tõusu (7 mmHg algväärtusest) esines sagedamini 110 mikrogrammi flutikasoonfuroaadiga ravitud isikutel: seitsmel isikul (2%), kes said 110 mikrogrammi flutikasoonfuroaati üks kord päevas, ja ühel platseebot saanud isikul (<1%). Need juhud olid mööduva iseloomuga kuuel flutikasoonfuroaadi rühma ja
ühel platseeborühma kuulunud isikul. 52. ja 104. nädalal jäid 95%-l mõlema ravirühma isikutest tagumise subkapsulaarse hägususe väärtused ± 0,1 piiridesse võrreldes algväärtustega kummagi silma puhul ning 104. nädalal oli ≤1%-l mõlema ravirühma isikutest tagumine subkapsulaarne hägusus suurenenud 0,3 algväärtusest. 52. ja 104. nädalal jäid enamikel isikutel (>95%) silmasisese rõhu väärtused ± 5 mmHg piiridesse algväärtusest. Tagumise subkapsulaarse hägususe suurenemise või silmasisese rõhu tõusuga ei kaasnenud kõrvaltoimetena katarakti ega glaukoomi.
Lapsed
Sesoonne ja aastaringne allergiline riniit lastel Lastele soovitatav annustamine põhineb allergilise riniidiga lastelt saadud efektiivsuse andmete hindamisel. Sesoonse allergilise riniidi korral oli flutikasoonfuroaadi ninasprei annuses 110 mikrogrammi üks kord päevas efektiivne, kuid ühegi tulemusnäitaja osas ei täheldatud olulisi erinevusi flutikasoonfuroaadi ninasprei (55 mikrogrammi üks kord ööpäevas) ja platseebo vahel. Aastaringse allergilise riniidi korral tagas flutikasoonfuroaadi ninasprei annuses 55 mikrogrammi üks kord päevas 4-nädalase ravi kestel ühtlasema toime kui 110 mikrogrammi üks kord päevas. Sama uuringu 6 ja 12 nädala jooksul läbi viidud post-hoc analüüs ja 6-nädalane HPA telje ohutuse uuring toetasid flutikasoonfuroaadi ninasprei 110 mikrogrammi üks kord päevas efektiivsust. 6-nädalases uuringus, mis hindas flutikasoonfuroaadi ninasprei 110 mikrogrammi üks kord päevas toimet neerupealiste funktsioonile 2...11 aasta vanustel lastel, ilmnes olulise toime puudumine 24-tunni seerumi kortisoolisisaldusele platseeboga võrreldes.
Randomiseeritud topeltpimedas paralleelsete rühmadega mitmekeskuselises üheaastases platseebokontrollitud kliinilises kasvu-uuringus hinnati stadiomeetri abil 110 mikrogrammi ööpäevas manustatud flutikasoonfuroaadi ninasprei toimet kasvukiirusele 474 puberteedieelses eas lapsel (tüdrukute vanus 5...7,5 aastat ja poiste vanus 5...8,5 aastat). 52-nädalase raviperioodi jooksul oli keskmine kasvukiirus aeglasem flutikasoonfuroaati saanud patsientidel (5,19 cm aastas) platseebot saanud patsientidega võrreldes (5,46 cm aastas). Keskmine ravierinevus oli -0,27 cm aastas [95% CI -0,48...-0,06].
Sesoonne ja aastaringne allergiline riniit lastel (vanuses alla 6 aasta) Ohutuse ja efektiivsuse uuringud viidi läbi kokku 271-l nii sesoonse kui aastaringse allergilise riniidiga patsiendil vanuses 2...5 aastat, kellest 176 last said flutikasoonfuroaati. Nendel patsientidel ei ole ravimi ohutus ja efektiivsus kindlaks tehtud.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine Flutikasoonfuroaat imendub mittetäielikult ning läbib ulatusliku esmase passaaži maksas ja sooles, mille tulemusena on süsteemne ekspositsioon tähtsusetu. 110 mikrogrammi üks kord päevas intranasaalse manustamise tulemusena ei saavutata tavaliselt määratavat plasmakontsentratsiooni (< 10 pg/ml). Intranasaalse flutikasoonfuroaadi absoluutne biosaadavus on 0,50 %, seega on 110 mikrogrammi manustamise järgselt flutikasoonfuroaadi süsteemne saadavus alla 1 mikrogrammi (vt lõik 4.9).
Jaotumine
Flutikasoonfuroaadi seonduvus plasmavalkudega on üle 99 %. Flutikasoonfuroaat jaotub laialdaselt, tasakaalukontsentratsiooni faasi jaotusruumala on keskmiselt 608 l.
Biotransformatsioon
Flutikasoonfuroaat eemaldatakse kiiresti (plasma kogukliirens 58,7 l/t) süsteemsest vereringest, maksas metaboliseerub ravim tsütokroom P450 ensüümi CYP3A4 vahendusel inaktiivseks 17β- karboksüülmetaboliidiks (GW694301X). Metabolism toimub põhiliselt S-fluorometüülkarbotioaadi rühma hüdrolüüsi teel, mille tulemusena moodustub 17β-karboksüülhappe metaboliit. In vivo uuringutes ei ole ilmnenud furoaadi rühma eraldumist, et moodustuks flutikasoon.
Eritumine
Suukaudse ja intravenoosse manustamise järgselt toimus eliminatsioon peamiselt fekaalsel teel, mis näitab flutikasoonfuroaadi ja tema metaboliitide eritumist sapiga. Intravenoosse manustamise järgselt oli eliminatsiooni faasi poolväärtusaeg keskmiselt 15,1 tundi. Uriiniga eritus vastavalt umbes 1 % ja 2 % suukaudselt ja intravenoosselt manustatud annusest.
Lapsed
Enamusel patsientidest ei ole flutikasoonfuroaadi sisaldus määratav (< 10 pg/ml) pärast 110 mikrogrammi üks kord päevas intranasaalset manustamist. Ravimi sisaldus oli määratav 15,1 % lastest pärast 110 mikrogrammi üks kord päevas ning vaid 6,8 % lastest pärast 55 mikrogrammi üks kord päevas intranasaalset manustamist. Puudusid tõendid flutikasoonfuroaadi suurema määratava sisalduse kohta väiksematel lastel (alla 6 aasta vanused). Flutikasoonfuroaadi keskmine kontsentratsioon oli 18,4 pg/ml 2...5-aastastel ja 18,9 pg/ml 6...11-aastastel lastel, kellel on ravimi sisaldus määratav pärast 55 mikrogrammi manustamist. 110 mikrogrammi manustamise järgselt oli keskmine kontsentratsioon 14,3 pg/ml ja 14,4 pg/ml vastavalt 2...5-aastastel ja 6...11-aastastel lastel, kellel oli ravimi sisaldus määratav. Väärtused on sarnased täiskasvanutel (12+) saadud väärtustega: määratava ravimisisaldusega isikutel oli keskmine kontsentratsioon 15,4 pg/ml ja 21,8 pg/ml vastavalt 55 mikrogrammi ja 110 mikrogrammi manustamise järgselt.
Eakad patsiendid
Farmakokineetilised andmed on saadud vaid väikeselt arvult eakatelt patsientidelt (≥ 65 aasta, n=23/872; 2,6 %). Puudusid tõendid flutikasoonfuroaadi määratava sisalduse suurema esinemissageduse kohta eakatel patsientidel nooremate patsientidega võrreldes.
Neerukahjustus Pärast intranasaalset manustamist ei ole flutikasoonfuroaat määratav tervete vabatahtlike uriinis. Alla 1 % annusega seotud materjalist eritub uriiniga ning seetõttu ei ole oodata neerukahjustuse mõju flutikasoonfuroaadi farmakokineetikale.
Maksakahjustus
Puuduvad andmed intranasaalse flutikasoonfuroaadi kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel. Maksakahjustusega isikutele flutikasoonfuroaadi (flutikasoonfuroaadina või flutikasoonfuroaadi/vilanteroolina) inhalatsiooni teel manustamise järgselt saadud andmed kehtivad ka intranasaalse manustamise puhul. Uuringus, kus mõõduka maksakahjustusega (Child-Pugh B) patsientidele manustati inhaleeritava flutikasoonfuroaadi 400 mikrogrammine üksikannus, suurenesid C (42 %) ja AUC (172 %) ning vähenes mõõdukalt kortisoolisisaldus (keskmiselt 23 %) tervete isikutega (0-∞) võrreldes. Pärast suukaudu inhaleeritava flutikasoonfuroaadi/vilanterooli korduvat manustamist 7 päeva jooksul täheldati mõõduka või raske maksakahjustusega (Child-Pugh B või C) isikutel flutikasoonfuroaadi süsteemse ekspositsiooni suurenemist (keskmiselt kaks korda, mõõdetuna AUC järgi) võrreldes tervete isikutega. Flutikasoonfuroaadi süsteemse ekspositsiooni suurenemist mõõduka maksakahjustusega
isikutel (flutikasoonfuroaat/vilanterool 200/25 mikrogrammi) seostati seerumi kortisoolisisalduse keskmise 34% vähenemisega võrreldes tervete isikutega. Raske maksakahjustusega isikutel puudus mõju seerumi kortisoolisisaldusele (flutikasoonfuroaat/vilanterool 100/12,5 mikrogrammi). Nende leidude põhjal ei tohiks selles patsiendipopulatsioonis keskmine prognoositav ekspositsioon pärast 110 mikrogrammi intranasaalse flutikasoonfuroaadi manustamist põhjustada kortisooli supressiooni.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Üldise toksilisuse uuringute leiud olid sarnased teiste glükokortikosteroidide puhul täheldatud leidudega ning need on seotud farmakoloogilise toime tugevnemisega. Need leiud ei ole tõenäoliselt olulised soovitatavate nasaalsete annuste kasutamisel inimestel, mille tulemusena tekkiv süsteemne ekspositsioon on minimaalne. Tavapärastes genotoksilisuse uuringutes ei ole täheldatud flutikasoonfuroaadi genotoksilisi toimeid. Lisaks ei täheldatud kaheaastastes ravimi inhalatsiooni teel manustamise uuringutes rottidel ja hiirtel kasvajate esinemissageduse raviga seotud suurenemist.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Veevaba glükoos Dispergeeruv tselluloos Polüsorbaat 80 Bensalkooniumkloriid Dinaatriumedetaat Puhastatud vesi
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat Kasutamisaegne kõlblikkusaeg: 2 kuud
6.4 Säilitamise eritingimused
Mitte hoida külmkapis või sügavkülmas. Hoida püstises asendis. Hoida kate alati suletuna.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
14,2 ml I tüüpi või III tüüpi merevaikklaasist pudel, mis on varustatud mõõte-spreipumbaga.
Ravimpreparaat on müügil kolme pakendi suurusena: ühes pudelis on 30, 60 või 120 annust.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded hävitamiseks puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
GlaxoSmithKline Trading Services Limited 12 Riverwalk Citywest Business Campus Dublin 24 Iirimaa D24 YK11
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/07/434/001 EU/1/07/434/002 EU/1/07/434/003
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 11. jaanuar 2008 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 17. detsember 2012
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)
Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress
Glaxo Wellcome S.A. Avenida de Extremadura 3 09400 Aranda de Duero Burgos Hispaania
Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
Retseptiravim.
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
- Perioodilised ohutusaruanded
Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
- Riskijuhtimiskava
Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.
Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:
- Euroopa Ravimiameti nõudel;
- kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Avamys 27,5 mikrogrammi/annus ninasprei suspensioon flutikasoonfuroaat
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Iga annus sisaldab 27,5 mikrogrammi flutikasoonfuroaati
3. ABIAINED
Sisaldab ka: Veevaba glükoos, dispergeeruv tselluloos, polüsorbaat 80, bensalkooniumkloriid, dinaatriumedetaat, puhastatud vesi.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Ninasprei, suspensioon 1 pudel - 30 annust 1 pudel - 60 annust 1 pudel - 120 annust
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne kasutamist korralikult loksutada. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Nasaalne.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni: Kasutamisaegne kõlblikkusaeg: 2 kuud
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Mitte hoida külmkapis või sügavkülmas Hoida püstises asendis. Hoida kate alati suletuna.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
GlaxoSmithKline Trading Services Limited 12 Riverwalk Citywest Business Campus Dublin 24 Iirimaa D24 YK11
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/07/434/001 EU/1/07/434/002 EU/1/07/434/003
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
Retseptiravim.
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
avamys
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL
NINASPREI SILT
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)
Avamys 27,5 mikrogrammi/annus ninasprei suspensioon flutikasoonfuroaat Nasaalne
2. MANUSTAMISVIIS
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.
3. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
4. PARTII NUMBER
Partii nr:
5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI
30 annust 60 annust 120 annust