Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Arsenic trioxide Tillomed 2 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks ml kontsentraati sisaldab 2 mg arseentrioksiidi. Üks 6 ml viaal sisaldab 12 mg arseentrioksiidi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Infusioonilahuse kontsentraat. Selge värvitu lahus. pH temperatuuril 20...25°C: 7,5 kuni 8,5.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Remissiooni induktsioon ja konsolidatsioon täiskasvanud patsientidel, kellel on:
- esmaselt diagnoositud madala kuni mõõduka riskiga äge promüelotsüütleukeemia (vere valgeliblede
arv ≤ 10 x 103/μl) kombinatsioonis tretinoiiniga (all-trans-retinoic acid, ATRA);
- retsidiividega või halvasti ravile alluv äge promüelotsüütleukeemia (eelnev ravi pidi sisaldama
retinoidi ja keemiaravi), mida iseloomustab t(15;17) translokatsiooni ja/või promüelotsüütleukeemia/retinoidhappe retseptor alfa (PML/RAR-alfa) geeni esinemine.
Teiste ägeda müeloidleukeemia alamtüüpide alluvust arseentrioksiidile ei ole uuritud.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Arsenic trioxide Tillomed’i tuleb manustada ägeda leukeemia ravile spetsialiseerunud arsti järelevalve all, manustamise ajal tuleb rakendada lõigus 4.4 loetletud spetsiifilise jälgimise võtteid.
Annustamine Täiskasvanutel ja eakatel on soovitatav kasutada ühesuguseid annuseid.
Esmaselt diagnoositud madala kuni mõõduka riskiga äge promüelotsüütleukeemia (acute promyelocytic leukaemia, APL) Induktsioonravi skeem Arsenic trioxide Tillomed’i manustatakse intravenoosselt annuses 0,15 mg/kg ööpäevas täieliku remissiooni saavutamiseni. Kui 60. päevaks ei ole täielikku remissiooni saavutatud, tuleb ravimi manustamine lõpetada.
Konsolideeriva ravi skeem Arsenic trioxide Tillomed’i manustatakse intravenoosselt annuses 0,15 mg/kg ööpäevas, viiel nädalapäeval. Ravi tuleb jätkata 4 nädalat, millele järgneb 4-nädalane paus, kokku 4 tsüklit. Retsidiividega või halvasti ravile alluv äge promüelotsüütleukeemianduktsioonravi skeem
Arsenic trioxide Tillomed’i manustatakse intravenoosselt igapäevases fikseeritud annuses 0,15 mg/kg ööpäevas täieliku remissiooni saavutamiseni (luuüdis < 5% blaste, puuduvad märgid leukeemiale viitavatest rakkudest). Kui 50. päevaks ei ole täielikku remissiooni saavutatud, tuleb ravimi manustamine lõpetada.
Konsolideeriva ravi skeem Konsolideeriva raviga tuleb alustada 3...4 nädalat pärast induktsioonravi lõppu. Arsenic trioxide Tillomed’i manustatakse intravenoosselt annuses 0,15 mg/kg ööpäevas, järgides skeemi, kus ravimit manustatakse viiel nädalapäeval ja sellele järgneb kahepäevane paus; kokku manustatakse viie nädala jooksul 25 annust.
Annuse edasilükkamine, modifitseerimine ja manustamise uuesti alustamine Ravi Arsenic trioxide Tillomed’iga tuleb ajutiselt katkestada mis tahes ajahetkel enne ravi planeeritud lõppu, kui on tekkinud National Cancer Institute Common Toxicity Criteria 3. astme või suurem toksilisus, millel on arvatav seos Arsenic trioxide Tillomed’iga raviga. Patsientidel, kellel esinevad reaktsioonid, millel on arvatav seos Arsenic trioxide Tillomed’iga, võib ravi jätkata alles pärast toksiliste toimete lahenemist või pärast ravikatkestuse tinginud kõrvalekalde normaliseerumist algseisundisse. Nendel juhtudel tuleb ravi jätkata 50%-ga eelnevast ööpäevasest annusest. Kui toksiline toime ei ole kordunud 7 ööpäeva jooksul pärast ravi alustamist, võib ööpäevase annuse suurendada uuesti 100%-lise originaalannuseni. Patsientidel, kellel tekivad uuesti toksilised toimed, tuleb ravi jäädavalt lõpetada. Teave EKG, elektrolüütide kõrvalekallete ja hepatotoksilisuse kohta vt lõik 4.4.
Patsientide erirühmad
Maksakahjustus Kuna kõigi raskusastmete maksakahjustusega patsiendirühmade kohta andmed puuduvad ja Arsenic trioxide Tillomed’i kasutamisel võivad tekkida hepatotoksilised toimed, tuleb Arsenic trioxide Tillomed’i kasutamisel maksakahjustusega patsientidel olla ettevaatlik (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
Neerukahjustus Kuna kõigi raskusastmete neerukahjustusega patsiendirühmade kohta andmed puuduvad, tuleb Arsenic trioxide Tillomed’i kasutamisel neerukahjustusega patsientidel olla ettevaatlik.
Lapsed Arsenic trioxide Tillomed’i ohutus ja efektiivsus lastel vanuses kuni 17 aastat ei ole tõestatud. Praegu teadaolevad andmed laste kohta vanuses 5…16 aastat on esitatud lõigus 5.1, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda. Laste kohta vanuses alla 5 aasta andmed puuduvad. Manustamisviis Arsenic trioxide Tillomed’i manustatakse intravenoosselt 1...2 tunni jooksul. Vasomotoorsete reaktsioonide esinemisel võib infusiooni kestust pikendada kuni 4 tunnini. Tsentraalne veenikateeter ei ole vajalik. Ravi algul tuleb patsiendid hospitaliseerida haigussümptomite tõttu ning küllaldase jälgimise tagamiseks.
Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Eriti ohustatud on kliiniliselt ebastabiilsed APL patsiendid, kelle puhul on vajalik sagedam elektrolüütide ja veresuhkru sisalduse kontroll ning sagedamad hematoloogiliste, maksa- ja neerufunktsiooni ning hüübimisnäitajate analüüsid.
Leukotsüütide aktivatsioonisündroom (APL diferentseerumissündroom) 27%-l arseentrioksiidiga ravitud retsidiividega või halvasti ravile alluva APL patsientidest on esinenud sümptomeid, mis sarnanevad retinoidhappe-ägeda promüelotsüütleukeemia (RA-APL) ehk APL diferentseerumissündroomiga, millele on iseloomulikud palavik, hingeldus, kehakaalu suurenemine, kopsuinfiltraadid ja pleura või perikardi efusioonid koos leukotsütoosiga või ilma. Sündroom võib lõppeda surmaga. Esmaselt diagnoositud APL-iga patsientidel, keda raviti arseentrioksiidi ja tretinoiiniga (ATRA), täheldati APL-i diferentseerumissündroomi 19% patsientidest, sh 5 rasket juhtu. Kui tekivad esimesed nähud, mis võivad viidata sündroomile (ebaselge põhjusega palavik, hingeldus ja/või kehakaalu suurenemine, ebanormaalsed kuulatlusleiud rindkeres või radiograafilised kõrvalekalded), tuleb sõltumata leukotsüütide arvust Arsenic trioxide Tillomed’iga ravi ajutiselt katkestada ja otsekohe alustada steroidide suurte annuste manustamist (10 mg deksametasooni intravenoosselt kaks korda ööpäevas) ning jätkata seda vähemalt 3 päeva või vajadusel kauem, kuni nähtude ja sümptomite taandumiseni. Kliiniliselt õigustatud/põhjendatud juhtudel on soovitatav ka samaaegne ravi diureetikumidega. Enamikul patsientidest pole APL diferentseerumissündroomi ravi ajaks vaja Arsenic trioxide Tillomed’iga ravi lõplikult peatada. Nähtude ja sümptomite taandumisel võib Arsenic trioxide Tillomed’iga ravi uuesti alustada, manustades esimesel 7 päeval 50% eelmisest annusest. Seejärel võib tingimusel, et eelnevad toksilisusnähud ei ägene, jätkata Arsenic trioxide Tillomed’i manustamist täisannuses. Sümptomite taastekkel tuleb Arsenic trioxide Tillomed’i annust vähendada eelmise annuseni. APL-i diferentseerumissündroomi tekke ennetamiseks induktsioonravi ajal võib APL-iga patsientidele manustada Arsenic trioxide Tillomed’iga ravi 1. päevast kuni induktsioonravi lõpuni prednisooni (0,5 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas kogu induktsioonravi kestel). Kemoteraapiat on soovitatav steroidiga ravi ajal mitte lisada, kuna puudub kogemus steroidide ja kemoteraapia samaaegse kasutamise kohta Arsenic trioxide Tillomed’ist tingitud leukotsüütide aktivatsioonisündroomi ravi ajal. Turuletulekujärgne kogemus näitab, et sarnast sündroomi võib esineda ka teist tüüpi pahaloomuliste protsessidega patsientidel. Nende patsientide jälgimine ja ravikäsitlus peavad vastama ülalkirjeldatud nõuetele.
Kõrvalekalded elektrokardiogrammil (EKG) Arseentrioksiid võib põhjustada QT-intervalli pikenemist ja täielikku atrioventrikulaarblokaadi. QT- intervalli pikenemine võib viia torsade de pointes-tüüpi ventrikulaarse arütmiani, mis võib lõppeda surmaga. QT-intervalli pikenemise ohtu võib suurendada varasem ravi antratsükliinidega. Torsade de pointes’i risk sõltub QT-intervalli pikenemise ulatusest, samaaegsest QT-intervalli pikendavate ravimite (nt Ia ja III klassi antiarütmikumid, nt kinidiin, amiodaroon, sotalool, dofetiliid), antipsühhootikumide (nt tioridasiin), antidepressantide (nt amitriptüliin), mõnede makroliidide (nt erütromütsiin), mõnede antihistamiinikumide (nt terfenadiin ja astemisool), mõnede kinoloon-antibiootikumide (nt sparfloksatsiin) ja muude teadaolevalt QT-intervalli pikendavate ravimite (nt tsisapriid) manustamisest, varasemast torsade de pointes’i esinemisest, olemasolevast QT-intervalli pikenemisest, südame paispuudulikkusest, kaaliumi väljaviivate diureetikumide või amfoteritsiin B manustamisest või muudest asjaoludest, mis võivad viia hüpokaleemia või hüpomagneseemia tekkeni. Kliinilistes uuringutes esines 40%-l Arsenic trioxide Tillomed’iga ravitud, retsidiividega või halvasti ravile alluva haigusega patsientidest vähemalt üks korrigeeritud QT-intervalli (QTc-intervalli) pikenemine üle 500 ms. QTc pikenemist täheldati ajavahemikus 1. kuni 5. nädalani pärast Arsenic trioxide Tillomed’i infusiooni ja see taandus algtasemele 8. nädala lõpuks pärast Arsenic trioxide Tillomed’i infusiooni. Ühel patsiendil (kellele manustati üheaegselt mitut ravimit, sh amfoteritsiin B-d) ilmnes asümptomaatiline torsade de pointes retsidiivse APL-i induktsioonravi ajal arseentrioksiidiga. Esmaselt diagnoositud APL-iga patsientidest 15,6% tekkis arseentrioksiidi kombineerimisel ATRA-ga QTc pikenemine (vt lõik 4.8). Ühel esmaselt diagnoositud APL-iga patsiendil tuli induktsioonravi lõpetada QTc-intervalli olulise pikenemise ja elektrolüütide tasakaaluhäirete tõttu induktsioonravi kolmandal päeval. Soovitused EKG ja elektrolüütide sisalduse jälgimiseks Enne ravi alustamist Arsenic trioxide Tillomed’iga tuleb teostada 12 kanaliga EKG uuring, määrata seerumis elektrolüütide (kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi) ja kreatiniinisisaldus, korrigeerida olemasolevad elektrolüütide tasakaalu häired ja võimalusel lõpetada teadaolevalt QT-intervalli pikendavate ravimite manustamine. QTc pikenemist või torsade de pointes’i esinemist soodustavate riskiteguritega patsientidel tuleb pideva kardiomonitooringu (EKG) abil jälgida südametegevust. Kui QTc on üle 500 msek, tuleb rakendada korrigeerivaid meetmeid ja QTc väärtust korduvate EKG seeriate
abil uuesti hinnata ja võimalusel pidada nõu erialaarstiga, enne kui tohib kaaluda Arsenic trioxide Tillomed’i kasutamist. Ravi ajal Arsenic trioxide Tillomed’iga tuleb kaaliumikontsentratsioonid hoida üle 4 mEq/l ja magneesiumikontsentratsioonid üle 1,8 mg/dl. Patsiente, kelle absoluutne QT-intervall ületab 500 msek, tuleb uuesti uurida, kaasnevate riskitegurite olemasolul kõrvaldada need otsekohe ning kaaluda kasu ja riske, mis kaasnevad Arsenic trioxide Tillomed’iga ravi jätkamise või peatamisega. Minestuse ja kiire või ebaregulaarse südametegevuse esinemisel tuleb patsient hospitaliseerida ja teda pidevalt jälgida, määrata seerumis elektrolüütide sisaldus ja katkestada ajutiselt ravi Arsenic trioxide Tillomed’iga kuni QTc-intervalli langemiseni alla 460 msek, elektrolüütide sisalduse normaliseerumiseni ja minestuse või ebaregulaarse südametegevuse möödumiseni. Pärast taastumist tuleb ravi jätkata 50% eelmisest ööpäevasest annusest. Kui 7 päeva möödumisel vähendatud annusega ravi alustamisest QTc uuesti ei pikene, võib teisel nädalal jätkata Arsenic trioxide Tillomed’iga ravi annuses 0,11 mg/kg ööpäevas. Kui QTc-intervalli pikenemine ei kordu, võib suurendada ööpäevase annuse uuesti 100% algsele originaalannusele. Puuduvad andmed arseentrioksiidi mõju kohta QTc- intervallile infusiooni ajal. Elektrokardiogramm tuleb induktsioon- ja konsolideeriva ravi ajal teha kaks korda nädalas, kliiniliselt ebastabiilsete patsientide puhul sagedamini.
Hepatotoksilisus (3. aste või suurem) Esmaselt diagnoositud madala kuni mõõduga riskiga APL-iga patsientidest kujunes 63,2%-l arseentrioksiidi induktsioon- või konsolideeriva ravi kombineerimisel ATRA-ga välja 3. või 4. astme maksatoksilisus (vt lõik 4.8). Samas taandus toksiline toime arseentrioksiidi, ATRA või mõlema ajutisel katkestamisel. Arsenic trioxide Tillomed’iga ravi tuleb lõpetada mis tahes ajahetkel enne ravi planeeritud lõppu, kui täheldatakse Riikliku Vähiinstituudi üldiste toksilisuse kriteeriumite järgi 3. astme või suuremat hepatotoksilisust. Niipea kui bilirubiin ja/või SGOT ja/või aluseline fosfataas langevad alla neljakordse normi ülempiiri, tuleb uuesti alustada Arsenic trioxide Tillomed’iga ravi, manustades esimesel 7 päeval 50% eelmisest annusest. Seejärel võib tingimusel, et eelnevad toksilisuse nähud ei ägene, jätkata Arsenic trioxide Tillomed’i manustamist täisannuses. Hepatotoksilisuse taastekkel tuleb Arsenic trioxide Tillomed’iga ravi lõplikult peatada. Annuste edasilükkamine ja muutmine Ravi Arsenic trioxide Tillomed’iga tuleb ajutiselt katkestada mis tahes ajahetkel enne ravi planeeritud lõppu, kui on tekkinud National Cancer Institute Common Toxicity Criteria järgi 3. astme või suurem toksilisus, millel on arvatav seos Arsenic trioxide Tillomed’iga raviga (vt lõik 4.2)
Laboratoorsed analüüsid Patsiendi elektrolüütide sisaldust ja vere suhkrusisaldust ning hematoloogilisi, maksa- ja neerufunktsiooni ning hüübimisnäitajaid tuleb induktsioonifaasis määrata vähemalt kaks korda nädalas, kliiniliselt ebastabiilsetel patsientidel sagedamini ning konsolideerivas faasis vähemalt üks kord nädalas. Neerukahjustus Kuna kõigi raskusastmete neerukahjustusega patsiendirühmade kohta andmed puuduvad, tuleb Arsenic trioxide Tillomed’i kasutamisel neerukahjustusega patsientidel olla ettevaatlik. Raske neerukahjustusega patsientidega ei ole piisavalt kogemusi, et teha kindlaks, kas need patsiendid vajavad annuse kohandamist. Arsenic trioxide Tillomed’i kasutamist dialüüsi saavatel patsientidel ei ole uuritud.
Maksakahjustus Kuna kõigi raskusastmete maksakahjustusega patsiendirühmade kohta andmed puuduvad ja arseentrioksiidi kasutamisel võivad tekkida hepatotoksilised toimed, tuleb Arsenic trioxide Tillomed’i kasutamisel maksakahjustusega patsientidel olla ettevaatlik (vt lõik 4.4 hepatotoksilisuse kohta ja lõik 4.8). Raske maksakahjustusega patsientidega ei ole piisavalt kogemusi, et teha kindlaks, kas need patsiendid vajavad annuse kohandamist.
Eakad Arsenic trioxide Tillomed’i kasutamise kohta eakate vanuserühmas on vähe kliinilisi andmeid. Selliste patsientide puhul on nõutav ettevaatus. Hüperleukotsütoos
Arseentrioksiidiga raviga on seostatud hüperleukotsütoosi (≥ 10 x 103/μl) tekkimisega mõnel retsidiividega või halvasti ravile alluva APL-iga patsientidel. Ei ole leitud seost ravieelselt vere valgeliblede (WBC) hulga ja hüperleukotsütoosi tekkimise vahel, samuti ei leitud korrelatsiooni WBC (ravieelne) algväärtuse ja maksimaalsete väärtuste vahel. Hüperleukotsütoosi ei ole kunagi ravitud täiendava keemiaraviga ning see on taandunud ravi jätkamisel Arsenic trioxide Tillomed’iga. WBC väärtused ei olnud konsolideeriva ravi ajal nii suured kui induktsioonravi ajal, jäädes < 10 x 103/μl, välja arvatud ühel patsiendil, kelle WBC hulk konsolideeriva ravi ajal oli 22 x 103/μl. Leukotsütoosi esines 20 retsidiividega või halvasti ravile alluva APL-iga patsiendil (50%), samas oli kõigil neil patsientidel WBC hulk luuüdi remissiooni ajaks langemas või normaliseerunud ning puudus vajadus kasutada tsütotoksilist kemoteraapiat või leukoforeesi. Esmaselt diagnoositud madala kuni mõõduka riskiga APL-iga patsientidest tekkis induktsioonravi ajal leukotsütoos 35 patsiendil 74-st (47%) (vt lõik 4.8). Siiski allusid kõik haigusjuhud edukalt hüdroksüuureaga ravile.
Esmaselt diagnoositud ja retsidiividega või halvasti ravile alluva APL-iga patsientidele, kellel kujuneb pärast ravi alustamist välja püsiv leukotsütoos, tuleb manustada hüdroksüuureat. Hüdroksüuurea manustamist tuleb jätkata annuses, mis aitab hoida vere valgeliblede arvu ≤ 10 x 103/μl, ning seejärel järk-järgult vähendada.
Tabel 1. Soovitused hüdroksüuureaga ravi alustamiseks Vere valgelibled Hüdroksüuurea 10...50 x 103 /µl 500 mg neli korda ööpäevas > 50 x 103 /µl 1000 mg neli korda ööpäevas
Teiste primaarsete pahaloomuliste kasvajate teke Arsenic trioxide Tillomed’i toimeaine arseentrioksiid on inimesele kartsinogeenne. Patsiente tuleb jälgida teiste primaarsete pahaloomuliste kasvajate tekke osas.
Entsefalopaatia Arseentrioksiidiga ravi korral on teatatud entsefalopaatia juhtudest. B -vitamiini puudusega patsientidel on arseentrioksiidiga ravi järgselt teatatud Wernicke entsefalopaatiast. Patsiente, keda ohustab B -vitamiini puudus, tuleb pärast arseentrioksiidiga ravi alustamist hoolikalt jälgida entsefalopaatia nähtude ja sümptomite osas. Mõnel juhul taandusid haigusnähud B -vitamiini manustamisel. Teadolevat toimet omav abiaine Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Arsenic trioxide Tillomed’i ja teiste ravimpreparaatide vahelisi farmakokineetilisi koostoimeid ei ole ametlikult uuritud. Ravimpreparaadid, mis teadaolevalt põhjustavad QT/QTc-intervalli pikenemist, hüpokaleemiat või hüpomagneseemiat Ravi ajal arseentrioksiidiga võib eeldada QT/QTc-intervalli pikenemist ja on teatatud torsade de pointes’ist ning täielikust atrioventrikulaarblokaadist. Patsientidel, kes saavad või on saanud teadaolevalt hüpokaleemiat või hüpomagneseemiat põhjustavaid ravimeid nagu diureetikumid või amfoteritsiin B, võib olla suurem risk torsade de pointes’i tekkeks. Arsenic trioxide Tillomed’i manustamisel koos teiste ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad QT/QTc-intervalli pikenemist (nagu makroliid-antibiootikumid, antipsühhootikum tioridasiin) ja ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad hüpokaleemiat või hüpomagneseemiat, on soovitav ettevaatus. Lisateave QT-intervalli pikendavate ravimite kohta on lõigus 4.4.
Ravimpreparaadid, mis teadaolevalt põhjustavad hepatotoksilisi toimeid
Arseentrioksiidiga ravi ajal võivad tekkida hepatotoksilised toimed, mistõttu tuleb olla ettevaatlik Arsenic trioxide Tillomed’i samaaegsel manustamisel teiste, teadaolevalt hepatotoksilisi toimeid esile kutsuvate ravimitega (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
Teised leukeemiavastased ravimpreparaadid Arsenic trioxide Tillomed’i mõju teiste leukeemiavastaste ravimite efektiivsusele ei ole teada.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasestumisvastased vahendid meestel ja naistel Arseeniühendite võimaliku genotoksilisuse tõttu (vt lõik 5.3) peavad rasestumisvõimelised naised ravi ajal Arsenic trioxide Tillomed’iga ja 6 kuud pärast ravi lõpetamist kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid.
Mehed peavad kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid ning neile tuleb soovitada vältida lapse eostamist ravi ajal Arsenic trioxide Tillomed’iga ja 3 kuud pärast ravi lõpetamist.
Rasedus Arseentrioksiid on loomkatsetes osutunud embrüotoksiliseks ja teratogeenseks (vt lõik 5.3). Arsenic trioxide Tillomed’i kasutamist rasedatel ei ole uuritud.
Kui seda ravimit kasutatakse raseduse ajal või patsient rasestub selle ravimi kasutamise ajal, tuleb patsienti teavitada selle ravimi võimalikust kahjustavast mõjust lootele.
Imetamine Arseen eritub rinnapiima. Arsenic trioxide Tillomed’i võimalike tõsiste kõrvaltoimete ohu tõttu rinnaga toidetavatel imikutel ja lastel tuleb imetamine lõpetada enne ravimi manustamist ja imetamisest tuleb hoiduda kogu ravi jooksul ja kaks nädalat pärast viimase annuse manustamist.
Fertiilsus Arsenic trioxide Tillomed’iga ei ole kliinilisi ja mittekliinilisi fertiilsusuuringuid läbi viidud.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Arsenic trioxide Tillomed ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte CTC kolmanda ja neljanda astme kriteeriumitele vastavaid kõrvaltoimeid esines kliinilistes uuringutes 37%-l retsidiividega või halvasti ravile alluva APL-iga patsientidest. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed olid hüperglükeemia, hüpokaleemia, neutropeenia ja alaniinaminotransferaasi (ALAT) aktiivsuse suurenemine. Leukotsütoosi esines 50%-l retsidiividega või halvasti ravile alluva APL diagnoosiga patsientidest, nagu selgus hematoloogilistest uuringutest. Tõsiseid kõrvaltoimeid esines retsidiividega või halvasti ravile alluva APL-iga patsientidel sageli (1...10%-l) ja need ei olnud ettearvamatud. Need arseentrioksiidile omisatavad tõsised kõrvaltoimed on APL diferentseerumissündroom (3), leukotsütoos (3), pikenenud QT-intervall (4, 1 koos torsade de pointes’iga), kodade virvendus/laperdusarütmia (1), hüperglükeemia (2) ja erinevad tõsised kõrvaltoimed, millega kaasnesid hemorraagia, infektsioonid, valu, kõhulahtisus või iiveldus.
Ravist tingitud kõrvaltoimete puhul esines tendents väheneda aja jooksul, mis võib retsidiividega või halvasti ravile alluva APL-iga patsientidel olla seotud ravitavast põhihaigusest paranemisega. Konsolideerivat ja säilitusravi talusid patsiendid kergemate toksilisusnähtudega kui induktsioonravi. See on tõenäoliselt tingitud asjaolust, et kõrvaltoimete esinemist mõjutavad muuhulgas ka ravi algusele iseloomulik kontrollimatu haigusprotsess ning arvukad samaaegselt sümptomite ja suremuse kontrollimiseks kasutatavad ravimpreparaadid.
III faasi mitmekeskuselises mittehalvemusuuringus, kus võrreldi tretinoiini (ATRA) koos keemiaraviga ja ATRA-t koos arseentrioksiidiga esmaselt diagnoositud, väikse kuni mõõduka riskiga APL-iga patsientidel (uuring APL0406, vt ka lõik 5.1), täheldati arseentrioksiidiga ravi saanud patsientidel raskeid kõrvaltoimeid, sh maksatoksilisust, trombotsütopeeniat, neutropeeniat ja QTc pikenemist.
Kõrvaltoimete tabel Esmaselt diagnoositud patsientidega tehtud uuringus APL0406 ja kliinilistes uuringutes ja/või turuletulekujärgselt on teatatud retsidiividega või halvasti ravile alluva APL-iga patsientidel järgmistest kõrvaltoimetest, mis on alljärgnevalt loetletud tabelis 2 MedDRA eelisterminitena vastavalt organsüsteemi klassidele ja esinemissageduste alusel, mida täheldati Arsenic trioxide Tillomed’i kliinilistes uuringutes 52-l ravile raskesti alluva/ retsidiveeruva APL-iga patsiendil. Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: (väga sage ≥ 1/10), (sage ≥ 1/100 kuni < 1/10), (aeg-ajalt ≥ 1/1000 kuni < 1/100), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed loetletud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Tabel 2
Infektsioonid ja infestatsioonid Vöötohatis Sage Teadmata
Sepsis Teadmata Teadmata Kopsupõletik Teadmata Teadmata
Vere ja lümfisüsteemi häired Febriilne neutropeenia Sage Sage
Leukotsütoos Sage Sage Neutropeenia Sage Sage
Pantsütopeenia Sage Sage Trombotsütopeenia Sage Sage
Aneemia Sage Teadmata Leukopeenia Teadmata Teadmata
Lümfopeenia Teadmata Teadmata Ainevahetus- ja toitumishäired
Hüperglükeemia Väga sage Väga sage Hüpokaleemia Väga sage Väga sage Hüpomagneseemia Väga sage Sage
Hüpernatreemia Sage Sage Ketoatsidoos Sage Sage
Hüpermagneseemia Sage Teadmata Dehüdratsioon Teadmata Teadmata
Vedelikuretentsioon Teadmata Teadmata Psühhiaatrilised häired
Segasusseisund Teadmata Teadmata Närvisüsteemi häired
Paresteesia Väga sage Sage Pearinglus Väga sage Teadmata Peavalu Väga sage Teadmata
Krambid Sage Teadmata Entsefalopaatia, Wernicke Teadmata Teadmata entsefalopaatia
Silma kahjustused Hägune nägemine Sage Teadmata
Südame häired Tahhükardia Väga sage Sage
Perikardiefusioon Sage Sage Ventrikulaarsed Sage Teadmata ekstrasüstolid
Südamepuudulikkus Teadmata Teadmata Ventrikulaarne tahhükardia Teadmata Teadmata
Vaskulaarsed häired Vaskuliit Sage Sage
Hüpotensioon Sage Teadmata Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Diferentseerumissündroom Väga sage Väga sage Düspnoe Väga sage Sage Hüpoksia Sage Sage
Pleuraefusioon Sage Sage Pleuriitiline valu Sage Sage
Kopsualveoolide Sage Sage hemorraagia Pneumoniit Teadmata Teadmata
Seedetrakti häired Kõhulahtisus Väga sage Sage
Oksendamine Väga sage Teadmata Iiveldus Väga sage Teadmata
Kõhuvalu Sage Sage Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Kihelus Väga sage Teadmata Lööve Väga sage Teadmata
Erüteem Sage Sage Näo turse Sage Teadmata
Lihaste,luustiku ja sidekoe kahjustused Müalgia Väga sage Sage
Artralgia Sage Sage Luuvalu Sage Sage Neerude ja kuseteede häired
Neerupuudulikkus Sage Teadmata Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Püreksia Väga sage Sage Valu Väga sage Sage
Väsimus Väga sage Teadmata Tursed Väga sage Teadmata
Rindkerevalu Sage Sage Külmavärinad Sage Teadmata
Uuringud Alaniinaminotransferaasi Väga sage Sage aktiivsuse suurenemine
Aspartaataminotransferaasi Väga sage Sage aktiivsuse suurenemine QT-intervalli pikenemine Väga sage Sage elektrokardiogrammil
Hüperbilirubineemia Sage Sage Vere kreatiniinisisalduse Sage Teadmata suurenemine Kehakaalu suurenemine Sage Teadmata
Gamma- Teadmata* Teadmata* glutamüültransferaasi aktiivsuse suurenemine* * CALGB uuringus C9710 kirjeldati kahte ≥ 3 raskusastmega GGT aktiivsuse suurenemise juhtu 200 patsiendi hulgas, kellel kasutati Arsenic trioxide Tillomed’i konsolidatsioonitsüklit (tsükkel 1 ja tsükkel 2), võrreldes mitte ühegi juhuga kontrollrühmas.
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Diferentseerumissündroom Ravi ajal Arsenic trioxide Tillomed’iga esines 14 patsiendil 52-st APL uuringutes retsidiividega haigusega osalenuist üks või mitu sümptomit, mis viitasid APL diferentseerumissündroomile, millele on iseloomulikud palavik, hingeldus, kehakaalu suurenemine, kopsuinfiltraadid ja pleura või perikardi efusioonid koos leukotsütoosiga või ilma (vt lõik 4.4). Kahekümne seitsmel patsiendil ilmnes induktsioonravi ajal leukotsütoos (WBC 10 x 103/μl), neljal neist oli vastav väärtus üle 100 000/μl. Ravieelne vere valgeliblede (WBC) hulk ei korreleerunud uuringus hüperleukotsütoosi väljakujunemisega ning konsolideeriva ravi ajal oli WBC väärtus väiksem kui induktsioonravi ajal. Neis uuringutes leukotsütoosi raviks kemoterapeutilisi ravimeid ei kasutatud. Valgete vereliblede hulka vähendavad ravimpreparaadid tugevdavad sageli leukotsütoosiga seotud intoksikatsiooninähte ning ükski tavapärane lähenemine ei ole efektiivseks osutunud. Üks palliatiivse ravi programmis osalenud patsient suri pärast WBC hulga vähendamisele suunatud keemiaravi leukotsütoosist tingitud ajuinfarkti tagajärjel. Soovitatav on patsienti jälgida ning sekkuda ainult valitud juhtudel.
Retsidiividega haiguse olulistes uuringutes oli suremus dissemineeritud intravaskulaarse koagulatsiooniga (DIC) seotud hemorraagiasse väga sage (> 10%), mis on kooskõlas kirjanduses kirjeldatud varajase suremusega.
Esmaselt diagnoositud madala kuni mõõduka riskiga APL-iga patsientidel täheldati diferentseerumissündroomi 19% patsientidest, sh 5 raskekujulist juhtu.
Turuletulekujärgselt on teatatud diferentseerumissündroomist (nt retinoehappesündroomist) Arsenic trioxide Tillomed’i kasutamisel ka teiste pahaloomuliste kasvajate raviks peale APL-i. QT-intervalli pikenemine
Arseentrioksiid võib põhjustada QT-intervalli pikenemist (vt lõik 4.4). QT-intervalli pikenemine võib viia torsade de pointes-tüüpi ventrikulaarse arütmiani, mis võib lõppeda surmaga. Risk torsade de pointes’i esinemiseks sõltub QT-intervalli pikenemise ulatusest, samaaegsest QT-intervalli pikendavate ravimite manustamisest, varasemast torsade de pointes’i esinemisest, olemasolevast QT- intervalli pikenemisest, südame paispuudulikkusest, kaaliumi väljaviivate diureetikumide või amfoteritsiin B manustamisest või muudest asjaoludest, mis võivad viia hüpokaleemia või hüpomagneseemia tekkeni. Ühel patsiendil (kellele manustati üheaegselt mitut ravimit, sh amfoteritsiin B-d) ilmnes asümptomaatiline torsade de pointes retsidiivse APL-i induktsioonravi ajal arseentrioksiidiga. Patsient viidi konsolideerivale ravile, kus tal enam QT-intervalli pikenemist ei ilmnenud. Esmaselt diagnoositud madala kuni mõõduka riskiga APL-iga patsientidel täheldati QTc pikenemist 15,6% patsientidest. Ühel patsiendil tuli induktsioonravi lõpetada QTc-intervalli olulise pikenemise ja elektrolüütide tasakaalu häirete tõttu ravi kolmandal päeval. Perifeerne neuropaatia Keskkonnas esineva arseeni sage ja tuntud toime on perifeerne neuropaatia, millele on iseloomulikud paresteesia/düsesteesia. Selle kõrvaltoime tõttu katkestasid ravi enneaegselt ainult 2 retsidiividega või halvasti ravile alluva APL-iga patsienti ja üks viidi üle järgnevale täiendavale Arsenic trioxide Tillomed’i kuurile. 44%-l retsidiividega või halvasti ravile alluva APL-iga patsientidest esines sümptomeid, millel võis olla seos neuropaatiaga; enamik neist olid kerged kuni mõõdukad ja Arsenic trioxide Tillomed’iga ravi katkestamise järel pöörduvad.
Hepatotoksilisus (3. kuni 4. aste) Esmaselt diagnoositud madala kuni mõõduga riskiga APL patsientidest 63,2% kujunes Arsenic trioxide Tillomed’i induktsioon- või konsolideeriva ravi kombineerimisel ATRA-ga välja 3. või 4. astme maksatoksilisus. Samas taandus toksiline toime Arsenic trioxide Tillomed’i, ATRA või mõlema ajutisel katkestamisel (vt lõik 4.4). Hematoloogiline ja seedetrakti toksilisus Esmaselt diagnoositud madala kuni mõõduka riskiga APL-iga patsientidel esines seedetrakti toksilisust, 3. kuni 4. astme neutropeeniat ja 3. või 4. astme trombotsütopeeniat, kuid Arsenic trioxide Tillomed’i kombinatsioonis ATRA-ga saanud patsientidel oli nende esinemissagedus 2,2 korda harvem kui ATRA ja kemoteraapia kombinatsioonravi saanud patsientidel.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Tõsisele ägedale arseenimürgistusele viitavate sümptomite (nt krambid, lihasnõrkus ja segasus) ilmnemisel tuleb ravi Arsenic trioxide Tillomed’iga otsekohe katkestada ja kaaluda ravi kelaate moodustava penitsillamiiniga ööpäevases annuses ≤ 1 g. Penitsillamiiniga ravi kestuse määramisel tuleb arvestada laboratoorselt kindlaks tehtud arseeni kontsentratsioonidega uriinis. Patsientidele, kellele suukaudne ravim on vastunäidustatud, soovitatakse manustada intramuskulaarselt dimerkaprooli annuses 3 mg/kg iga 4 tunni järel kuni eluohtlike intoksikatsiooninähtude taandumiseni. Seejärel võib patsiendile manustada penitsillamiini ööpäevases annuses ≤ 1 gramm. Hüübimishäirete esinemisel on soovitatav manustada suukaudselt kelaate moodustavat ainet dimerkaptosuktsiinhappe suktsimeeri (DCI) annuses 10 mg/kg või 350 mg/m2 iga 8 tunni järel esimese 5 ööpäeva jooksul ja edasi iga 12 tunni järel järgneva 2 nädala jooksul. Arseeni üleannustamise raske akuutse vormi korral tuleb kaaluda dialüüsravi.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: teised kasvajavastased ained, ATC-kood: L01XX27 Toimemehhanism Arseentrioksiidi toimemehhanism ei ole täiesti selge. Arseentrioksiid põhjustab in vitro NB4 inimese promüelotsüütsetes leukeemiarakkudes morfoloogilisi muudatusi ja apoptoosile iseloomulikku desoksüribonukleiinhappe (DNA) fragmentatsiooni. Lisaks põhjustab arseentrioksiid promüelotsüütse leukeemia/retinoehappe retseptor alfa (PML/RARα) liitvalgu kahjustusi või lagunemist.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus Esmaselt diagnoositud madala riskiga APL-iga patsiendid Arseeentrioksiidi on uuritud kontrolliga randomiseeritud III faasi kliinilises mittehalvemuse uuringus osalenud 77-l esmaselt diagnoositud madala kuni mõõduka riskiga APL-iga patsiendil. Uuringus võrreldi arseentrioksiidi ja tretinoiini (ATRA) kombinatsioonravi ning ATRA ja kemoteraapia kombinatsiooni (nt idarubitsiin ja mitoksantroon) efektiivsust ja ohutust (uuring APL0406). Kaasati ka esmaselt diagnoositud APL-iga patsiendid, kelle haigust kinnitas t(15;17) või RT-PCR abil tuvastatud PML/RARα või promüelotsüütse leukeemia mikrotähniline nukleaarne jaotumismuster leukeemiarakkudes. Translokatsiooni variatsioonidega, nt t(11;17) (PLZF/RARα), patsientide kohta andmed puuduvad. Uuringust jäeti välja patsiendid, kellel esinesid tõsised rütmihäired, kõrvalekalded EKG näitajates (kaasasündinud pika QT-sündroom, anamneesis või hetkel olemasolev tõsine ventrikulaarne või atriaalne tahhüarütmia, kliiniliselt oluline bradükardia puhkeolekus [< 50 lööki minutis], QTc > 450 msek sõeluuringu EKG näitajates, Hisi kimbu parema sääre blokaad vasaku eesmise hemiblokaadiga, bifastsikulaarne blokaad) või neuropaatia. ATRA/ arseentrioksiidi ravirühma patsiendid said suukaudset ATRA-t annuses 45 mg/m2 ööpäevas ja i.v. Arseentrioksiid annuses 0,15 mg/kg ööpäevas kuni täieliku remissioonini. Konsolideeriva ravi ajal manustati ATRA-t samas annuses 2 nädala jooksul, millele järgnes 2 ravivaba nädalat, kokku 7 ravikuuri; Arseentrioksiidi manustati samas annuses 5 päeval nädalas 4 nädala jooksul, millele järgnes 4 ravivaba nädalat, kokku 4 ravikuuri. ATRA/kemoteraapia ravirühma patsiendid said 2., 4., 6. ja 8. päeval i.v. idarubitsiini annuses 12 mg/m2 ja suukaudset ATRA-t annuses 45 mg/m2 ööpäevas kuni täieliku remissioonini. Konsolideeriva ravi ajal said patsiendid 1. kuni 4. päeval idarubitsiini annuses 5 mg/m2 ja ATRA-t annuses 45 mg/m2 üks kord ööpäevas 15 päeva jooksul; seejärel 1. kuni 5. päeval i.v. mitoksantrooni annuses 10 mg/m2 ning jälle ATRA-t annuses 45 mg/m2 üks kord ööpäevas 15 päeva jooksul ja lõpuks viimase ühekordse idarubitsiini annuse 12 mg/m2 ja ATRA-t annuses 45 mg/m2 üks kord ööpäevas 15 päeva jooksul. Iga järgmist konsolideeriva ravi kuuri alustati pärast hematoloogilist taastumist eelmisest kuurist, mida määratleti järgmiselt: neutrofiilide absoluutarv > 1,5 × 109/l ja trombotsüütide arv > 100 × 109/l. ATRA ja kemoteraapia kombinatsiooni ravirühma patsiendid said lisaks kuni 2 aastat säilitusravi, mis koosnes suukaudsest 6-merkaptopuriinist annuses 50 mg/m2 ööpäevas, intramuskulaarsest metotreksaadist annuses 15 mg/m2 nädalas ja ATRA-st annuses 45 mg/m2 ööpäevas, mida manustati 15 päeva jooksul iga kolme kuu tagant. Peamised efektiivsuse tulemused on kokku võetud allolevas tabelis 3:
Tabel 3 Tulemusnäitaja ATRA + ATRA + Usaldus- p-väärtus arseentrioksiid keemiaravi vahemik (CI)
2-aastane 97 86 erinevuse 95% p < 0,001 juhtumita CI, 2…22 mittehalvemus elulemus (EFS) protsendi võrra
Hematoloogiline 100 95 p = 0,12 täielik remissioon (HCR) 2-aastane üldine 99 91 p = 0,02 elulemus (OS) 2-aastane 97 90 p = 0,11 haigusevaba elulemus (DFS)
2-aastane 1 6 p = 0,24 retsidiivide kumulatiivne esinemissagedus (CIR) APL = äge promüelotsüütleukeemia; ATRA = tretinoiin
Retsidiividega või halvasti ravile alluv APL Arseentrioksiidi on uuritud kahes avatud üheharulises mittevõrdlevas uuringus 52-l eelnevalt antratsükliinide- ja retinoidega raviskeemi läbinud APL patsiendil. Üks neist uuringutest oli ühe uurija poolt läbi viidud kliiniline uuring (n=12), teine oli mitmekeskuseline, 9 asutust hõlmanud uuring (n=40). Esimeses uuringus anti patsientidele arseentrioksiidi keskmises annuses 0,16 mg/kg ööpäevas (annusevahemik 0,06...0,20 mg/kg ööpäevas); mitmekeskuselises uuringus anti patsientidele fikseeritud annus 0,15 mg/kg ööpäevas. Arseentrioksiidi intravenoosseid infusioone 1...2 tunni jooksul jätkati senikaua, kuni luuüdi oli leukeemilistest rakkudest vaba, maksimaalselt 60 päeva jooksul. Täielikus remissioonis patsiendid viidi üle konsolideerivale ravile 25 täiendavaarseentrioksiidi annusega järgneva 5 nädala jooksul. Konsolideeriv ravi algas ühekeskuselises uuringus 6 nädalat (vahemik 3...8 nädalat) ja mitmekeskuselises uuringus 4 nädalat (vahemik 3...6 nädalat) pärast induktsioonravi. Täielikuks remissiooniks (CR) loeti nähtavate leukeemiliste rakkude puudumine luuüdis ning trombotsüütide ja valgete vereliblede hulga normaliseerumine perifeerse vere analüüsis. Ühekeskuselises uuringus tekkisid patsientidel retsidiivid pärast 1...6 varasemat ravikuuri, kahel patsiendil ilmnesid retsidiivid pärast tüvirakkude siirdamist. Mitmekeskuselises uuringus tekkisid patsientidel retsidiivid pärast 1...4 varasemat ravikuuri, viiel ilmnesid retsidiivid pärast tüvirakkude siirdamist.
Ühekeskuselises uuringus oli patsientide keskmine vanus 33 aastat (vanusevahemik 9...75 aastat). Mitmekeskuselises uuringus oli patsientide keskmine vanus 40 aastat (vanusevahemik 5...73 aastat). Uuringutulemused on kokku võetud allolevas tabelis 4. Tabel 4
Arseentrioksiidi annus, 0,16 (0,06...0,20) 0,15 mg/kg ööpäevas (mediaan, vahemik)
Täielik remissioon 11 (92 %) 34 (85 %) Aeg luuüdi remissioonini 32 päeva 35 päeva (mediaan)
Aeg täieliku remissioonini 54 päeva 59 päeva (mediaan) 18 kuu elulemus 67 % 66 %
Ühekeskuselises uuringus osales 2 last (< 18-aastased), mõlemal saavutati täielik remissioon. Mitmekeskuselises uuringus osales 5 last (< 18-aastased), kolmel neist saavutati täielik remissioon. Ühtki alla 5-aastast last uuringutes ei ravitud.
Konsolideeriva ravi järel said ühekeskuselises uuringus 7 ja mitmekeskuselises uuringus 18 patsienti edasist säilitusravi arseentrioksiidiga. Arseentrioksiidiga ravi lõpetamisel siirati tüvirakke kolmele patsiendile ühekeskuselisest ja 15 patsiendile mitmekeskuselisest uuringust. Kaplani-Meieri keskmine täieliku remissiooni kestus ühekeskuselises uuringus on 14 kuud, mitmekeskuselises uuringus ei ole CR veel saavutatud. Viimase järeluuringu kohaselt olid ühekeskuselise uuringu 12 patsiendist veel elus 6, keskmine järeluuringu aeg oli 28 kuud (vahemik 25...29 kuud). Mitmekeskuselise uuringu 40 patsiendist oli elus 27, keskmine järeluuringu aeg oli 16 kuud (vahemik 9...25 kuud). Allpool on esitatud Kaplan-Meieri hinnangud kummagi uuringu elulemusele 18 kuu jooksul
Tsütogeneetiline kinnitusmaterjal ülemineku kohta normaalsele genotüübile ja pöördtranskriptaasi- polümeraasi ahelreaktsioonil (RT-PCR) põhinev analüüs PML/RARα ülemineku kohta normaalseks on toodud allolevas tabelis 5. Tsütogeneetika pärast ravi arseentroksiidiga
Tabel 5
Konventsionaalne tsütogeneetika [t(15;17)] Puudub Esineb Ei ole määratav PML/ RARα RT-PCR Negatiivne 8 (73 %) 27 (79 %) Positiivne 3 (27 %) 4 (12 %) Ei ole määratav 0 3 (9 %)
Ravivastust täheldati kõigis uuritud vanuserühmades vanuses 6...75 aastat. Ravivastuse esinemissagedus oli mõlema soo puhul sarnane. Arseentrioksiidi mõju kohta t(11;17) ja t(5;17) kromosoomitranslokatsioonidega APL variandile puudub kogemus. Lapsed Kogemus lastel on piiratud. Seitsmest alla 18-aastasest patsiendist (vanuses 5…16 aastat), keda raviti arseentrioksiidiga soovitatavas annuses 0,15 mg/kg ööpäevas, saavutati täielik ravivastus viiel lapsel (vt lõik 4.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Anorgaaniline lüofiliseeritud arseentrioksiid moodustab lahusesse lisamisel kohe hüdrolüüsisaadusena arseenishappe (AsIII). AsIII on arseentrioksiidi farmakoloogilise toimega vorm. Jaotumine AsIII jaotusmaht (V ) on suur (> 400 l), mis näitab olulist jaotumist kudedesse ja väga vähest seondumist d valkudega. V sõltub ka kehakaalust, suurenedes kehakaalu kasvades. Kogu arseen akumuleerub d peamiselt maksa, neerudesse ja südamesse ning vähemal määral kopsudesse, juustesse ja küüntesse. Biotransformatsioon Arseentrioksiidi metabolism seisneb arseentrioksiidi aktiivse vormi arseenishappe (AsIII) oksüdatsioonis arseenhappeks (AsV), samuti oksüdatiivses metülatsioonis metüültransferaaside poolt monometüülarsoonhappeks (MMAV) ja dimetüülarsoonhappeks (DMAV), eelkõige maksas. Viievalentsed metaboliidid MMAV ja DMAV ilmuvad plasmasse aeglaselt (ligikaudu 10...24 tundi pärast arseentrioksiidi esmakordset manustamist), kuid akumuleeruvad oma pikema poolväärtusaja tõttu korduvate annuste korral rohkem kui AsIII. Nende metaboliitide akumulatsiooni ulatus sõltub annustamisskeemist. Pärast korduvaid annuseid oli ligikaudne akumulatsioon võrreldes ühekordse annuse manustamisega 1,4- kuni 8-kordne. AsV sisaldus plasmas on siiski suhteliselt madal. Inimese maksa mikrosoomide ensümaatilistes uuringutes in vitro ei olnud arseentrioksiidil inhibeerivat toimet tsütokroom P450 tähtsamate ensüümide, nt 1A2, 2A6, 2B6, 2C8, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1, 3A4/5, 4A9/11 substraatidele. Nende P450 ensüümide substraatideks olevatel ainetel eeldatavalt arseentrioksiidiga koostoimeid ei teki.
Eritumine Ligikaudu 15% manustatud arseentrioksiidi annusest eritub uriiniga AsIII-na muutumatul kujul. AsIII metüülmetaboliidid (MMAV, DMAV) erituvad eelkõige uriiniga. AsIII kontsentratsioon plasmas väheneb maksimaalselt plasmakontsentratsioonilt kahefaasiliselt eliminatsiooni keskmise lõpliku poolväärtusajaga 10 kuni 14 tundi. AsIII kogukliirens ühekordse annuse vahemikus 7...32 mg (manustatuna 0,15 mg/kg) on 49 l/h ja neerukliirens on 9 l/h. Kliirens ei sõltu uuringus osaleja kehakaalust ega manustatavast annusest uuritud annusevahemikus. Metaboliitide MMAV ja DMAV eliminatsiooni keskmised hinnangulised lõplikud poolväärtusajad on vastavalt 32 ja 70 tundi. Neerukahjustus Kerge (kreatiniini kliirens 50...80 ml/min) või mõõduka (kreatiniini kliirens 30...49 ml/min) neerukahjustusega patsientidel AsIII plasmakliirens ei muutunud. Raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) patsientidel oli AsIII plasmakliirens 40% võrra väiksem võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega (vt lõik 4.4).
Neerukahjustusega patsientidel oli süsteemne kokkupuude MMAV ja DMAV-ga pigem suurenenud; selle kliinilised tagajärjed ei ole teada, kuid toksilisuse suurenemist ei täheldatud.
Maksakahjustus Hepatotsellulaarse kartsinoomiga, kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidelt kogutud farmakokineetilised andmed näitavad, et AsIII või AsV ei akumuleeru pärast kaks korda nädalas toimuvaid infusioone. Maksafunktsiooni halvenedes ei täheldatud selget tendentsi AsIII, AsV, MMAV ja
DMAV-ga süsteemse kokkupuute suurenemiseks, kui hindamise aluseks oli annuse suhtes normaliseeritud (annuse mg kohta) AUC.
Lineaarsus/mittelineaarsus Ühekordse koguannuse korral annusevahemikus 7 kuni 32 mg (manustatuna 0,15 mg/kg) näib süsteemne ekspositsioon (AUC) olevat lineaarne. AsIII maksimaalse plasmakontsentratsiooni vähenemine toimub kahefaasiliselt ning sellele on iseloomulik algne kiire jaotusfaas, millele järgneb aeglasem lõpliku eliminatsiooni faas. Pärast 0,15 mg/kg manustamist üks kord ööpäevas (n = 6) või kaks korda nädalas (n = 3) raviskeemina täheldati AsIII ligikaudu kahekordset akumuleerumist võrreldes ühekordse infusiooniga. See akumulatsioon oli veidi suurem, kui oli eeldatud ühekordse annusega saadud tulemuste põhjal.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Piiratud arv uuringuid katseloomadel, mis viidi läbi arseentrioksiidi paljunemisvõimet kahjustava mõju hindamiseks, viitab embrüotoksilisele ja teratogeensele toimele (neuraaltoru defektid, anoftalmia, mikroftalmia) 1...10-kordse soovitatava kliinilise annuse (mg/m2) manustamisel. Arseentrioksiidiga ei ole läbi viidud fertiilsuse uuringuid. Arseeniühendid põhjustavad imetajarakkudes in vitro ja in vivo kromosoomaberratsioone ja morfoloogilisi muudatusi. Arseentrioksiidiga ei ole läbi viidud ametlikke kartsinogeensuse uuringuid, kuid arseentrioksiidi ja teisi anorgaanilisi arseeniühendeid peetakse inimesele kartsinogeenseteks.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Naatriumhüdroksiid Vesinikkloriidhape Süstevesi
6.2 Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat
Pärast intravenoossete lahustega lahjendamist on Arsenic trioxide Tillomed’i kasutusaegne keemilis- füüsikaline stabiilsus tõestatud 48 tunni jooksul temperatuuril 15...30 °C ja 96 tunni jooksul temperatuuril 2...8 °C.
Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2°C kuni 8°C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Arsenic trioxide Tillomed 2 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat on selge, värvitu 6 ml kontsentraadi lahus, mis on pakendatud läbipaistvasse I tüüpi klaasist viaali, millel on tumehall teflonlamineeritud
klorobutüülkummist kork ja valge MT äratõmmatav kate. Täidetud viaalid on märgistatud ja kaetud plastpõhjaga kokkutõmbuvate ümbristega ja on saadaval pakendites, mis sisaldavad 1 viaali ja 10 viaali.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Arsenic trioxide Tillomed’i ettevalmistamine
Arsenic trioxide Tillomed’i käsitsemisel tuleb rangelt järgida aseptilisi töövõtteid, sest ravim ei sisalda säilitusaineid. Arsenic trioxide Tillomed’i tuleb kohe pärast ampullist või viaalist välja tõmbamist lahjendada 100...250 ml glükoosi 50 mg/ml (5%) süstelahuse või naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega. Arsenic trioxide Tillomed’i ei tohi segada teiste ravimpreparaatidega ega manustada üheaegselt sama intravenoosse veenitee kaudu.
Lahjendatud lahus peab olema selge ja värvitu. Kõiki parenteraalseid lahuseid tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida võõrosakeste ja värvimuutuse suhtes. Ärge kasutage preparaati, kui selles on Võõrosakesisisaldavat preparaati ei tohi kasutada.
Juhised korrektseks hävitamiseks Arsenic trioxide Tillomed on ainult ühekordseks kasutamiseks ja kogu viaali jäänud ravim tuleb hävitada nõuetekohaselt. Kasutamata jäänud lahust ei tohi säilitada hilisema manustamise jaoks. Kasutamata ravimpreparaat, sellega kokku puutunud esemed või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Tillomed Malta Limited Tower Business Centre 2nd floor, Tower Street, SWATAR Birkirkara, BKR4013, Malta
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
1224125
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.11.2025
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
November 2025