RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Alprazolam Orion 0,5 mg, tabletid Alprazolam Orion 1 mg, tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 0,5 mg või 1 mg alprasolaami.

INN. Alprazolamum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Alprazolam Orion 0,5 mg: üks tablett sisaldab 85,5 mg laktoosi.

Alprazolam Orion 1 mg: üks tablett sisaldab 171 mg laktoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett.

0,5 mg tablett: Valge või peaaegu valge, katmata, ovaalne, poolitusjoonega tablett, millel kiri ORN 52, mõõtmetega 9 x 6 mm.

1 mg tablett: Valge või peaaegu valge, katmata, lame, ümmargune, kaldservadega, poolitusjoonega tablett, millel kiri ORN 50, läbimõõduga 9 mm.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Alprasolaam on näidustatud ärevuse lühiajaliseks sümptomaatiliseks raviks täiskasvanutel. Alprasolaam on näidustatud ainult siis, kui ärevus on raskekujuline, kahjustab töövõimet või põhjustab inimesel väljendunud pingeseisundit.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi kestus Kasutada tuleb Alprazolam Orion’i väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, maksimaalselt 2...4 nädalat. Ravi jätkamise vajadust tuleb sagedasti hinnata. Pikaajaline ravi ei ole soovitatav. Sõltuvuse tekke risk võib suureneda koos annuse ja ravi kestusega (vt lõik 4.4).

Ärevuse farmakoteraapia peab alati olema adjuvantravi. Võimalusel peab ravi alustamine, jälgimine ja lõpetamine toimuma sama arsti järelevalve all. Ravi kestus tuleb patsiendiga kokku leppida ja patsienti tuleb teavitada võimalikest kõrvaltoimetest.

Annustamine

Täiskasvanud

Ärevus Algannus on 0,25 kuni 0,5 mg kolm korda ööpäevas, mis määratakse individuaalselt. Säilitusannus on 0,5 kuni 3 mg ööpäevas jagatuna üksikannusteks.

Alprazolam Orion’iga ei saa võtta alla 0,5 mg annuseid. Kui vajatakse väikseimaid annuseid (nt 0,25 mg), tuleb kasutada teisi saadaolevaid vajaliku tugevusega alprasolaami sisaldavaid ravimeid.

Patsientide erirühmad

Eakad või nõrgestatud patsiendid Algselt manustatakse 0,25 mg 2...3 korda ööpäevas. Ööpäevane säilitusannus on 0,5...0,75 mg ööpäevas, jagatuna annusteks. Annust võib järk-järgult suurendada, kui see on vajalik ja patsient talub seda hästi.

Neeru- või maksapuudulikkusega patsiendid Ettevaatus on soovitatav neerupuudulikkuse või kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega patsientidel. Ravi on vastunäidustatud raske maksapuudulikkusega patsientidele (vt lõik 4.3).

Lapsed Alprasolaami ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud ja seetõttu ei ole alprasolaami kasutamine soovitatav.

Ravi lõpetamine Ravi Alprazolam Orion’iga tuleb lõpetada annust järk-järgult vähendades, et vältida ärajätunähtude teket (vt lõik 4.4)

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus bensodiasepiinide, alprasolaami või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Alprasolaami kasutamine on vastunäidustatud patsientidele, kellel on myasthenia gravis, raske hingamispuudulikkus, uneapnoe või raske maksapuudulikkus.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravi kestus Ravi kestus peab olema nii lühike kui võimalik ja mitte üle 2...4 nädala (vt lõik 4.2). Ravi kestust võib pikendada alles pärast patsiendi seisundi uuesti hindamist.

Ravi alguses tuleb patsienti teavitada, et ravi on piiratud kestusega ning täpselt selgitada, kuidas annust järkjärguliselt vähendada.

On tõendeid selle kohta, et lühitoimeliste bensodiasepiinide puhul võivad ärajätunähud avalduda ka annustamiskordade vahel, eriti suurte annuste korral. Pikatoimeliste bensodiasepiinide kasutamisel on oluline patsienti teavitada, et nad ei tohi minna üle lühitoimelisele bensodiasepiinile, kuna võivad tekkida ärajätunähud.

Opioidide samaaegsest kasutamisest tingitud riskid Alprazolam Orion’i ja opioidide kooskasutamine võib põhjustada sedatsiooni, hingamisdepressiooni, koomat ja surma. Nende riskide tõttu tohib sedatiivseid ravimeid (nt bensodiasepiinid, nt Alprazolam Orion) või nendega sarnaseid ravimeid koos opioididega väljakirjutada ainult patsientidele, kelle puhul ei ole alternatiivne ravi võimalik. Kui otsustatakse määrata Alprazolam Orion koos opioididega, tuleb

kasutada väikseimat efektiivset annust ja ravi kestus peab olema võimalikult lühike (vt ka üldisi annustamissoovitusi lõigus 4.2).

Patsiente tuleb hoolikalt jälgida hingamisdepressiooni ja sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Sellega seoses on tungivalt soovitatav teavitada patsiente ja nende hooldajaid (kui on asjakohane), et nad oleksid nendest sümptomitest teadlikud (vt lõik 4.5).

Tolerantsus Pärast korduvat kasutamist mitme nädala jooksul võib alprasolaami sedatiivne toime väheneda.

Sõltuvus Bensodiasepiinide kasutamine võib põhjustada füüsilist ja psühholoogilist sõltuvust. Sõltuvuse oht suureneb koos annuse ja ravi kestusega ning kui samaaegselt kasutatakse erinevaid bensodiasepiine. Suurenenud oht esineb ka neil patsientidel, kel on anamneesis alkoholi või ravimite kuritarvitamine. Ravimisõltuvus võib tekkida terapeutiliste annuste kasutamisel ja/või patsientidel, kellel puuduvad individuaalsed riskitegurid.

Kui füüsiline ravimisõltuvus on välja kujunenud, põhjustab ravimi kasutamise järsk lõpetamine ärajätunähte. Need võivad olla peavalu, lihasvalu, ekstreemne ärevus, pingeseisund, rahutus, segasus, ärrituvus ja unetus. Rasketel juhtudel võivad tekkida järgmised sümptomid: derealisatsioon, depersonalisatsioon, hüperakuusia, jäsemete tuimus ja surisemine, ülitundlikkus valguse, heli ja puudutuse suhtes, hallutsinatsioonid või epilepsiahood (vt lõik 4.8). Ärajätunähud võivad ilmneda mitu päeva pärast ravi lõpetamist. Alprasolaamiga ravi lõpetamisel tuleb annust järk-järgult vähendada.

Kuritarvitamine Kuritarvitamine on alprasolaami ja teiste bensodiasepiinide on teadaolev risk ning patsiente tuleb ravi ajal selle suhtes jälgida. Alprasolaami võidakse väärkasutada. On teatatud üleannustamisega seotud surmajuhtudest, kui alprasolaami on kuritarvitatud koos teiste kesknärvisüsteemi (KNS) depressantidega, sealhulgas opioidide, teiste bensodiasepiinide ja alkoholiga. Neid riske tuleb alprasolaami määramisel arvestada. Nende riskide vähendamiseks tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust ning patsiente tuleb teavitada, kuidas kasutamata ravimeid õigesti säilitada ja hävitada (vt lõigud 4.2, 4.8 ja 4.9).

Tagasilöögifenomen Farmakoteraapia lõpetamisel võivad sümptomid, mille tõttu ravi bensodiasepiiniga alustati, ajutiselt korduda ning olla intensiivsemad kui varem. Sellega võivad kaasneda muud sümptomid, nt meeleolu kõikumine, ärevus, unehäired või rahutus. Kuna ärajätunähtude/tagasilöögifenomeni risk suureneb pärast ravi järsku lõpetamist, on soovitatav annust järk-järgult vähendada (vt lõik 4.2). On oluline, et patsient oleks teadlik tagasilöögifenomeni võimalusest, vähendades seeläbi ärevust selliste sümptomite pärast, kui need ravimi kasutamise lõpetamisel tekivad. Amneesia Nii nagu teised bensodiasepiinid, võib ka alprasolaam põhjustada anterograadset amneesiat. Tavaliselt tekib see mitu tundi pärast ravimi manustamist ja seetõttu peaksid patsiendid riski vähendamiseks tagama, et nad saavad katkematult 7...8 tundi magada.

Psühhiaatrilised ja paradoksaalsed reaktsioonid Teadaolevalt on bensodiasepiini kasutamisega seotud järgmised reaktsioonid: rahutus, agiteeritus, ärrituvus, agressiivsus, luulud, raevuhood, õudusunenäod, hallutsinatsioonid, psühhoosid, ebatavaline käitumine ja muud käitumishäired. Selliste reaktsioonide ilmnemisel tuleb ravimi kasutamine lõpetada. Paradoksaalsed reaktsioonid esinevad sagedamini lastel ja eakatel patsientidel. Erilisi ettevaatusabinõusid tuleb rakendada bensodiasepiinide määramisel piiripealse või antisotsiaalse isiksusehäirega patsientidele.

Lapsed

Alprasolaami ei tohi kasutada alla 18-aastastel patsientidel, sest ravimi ohutus ja efektiivsus selles vanuserühmas ei ole tõestatud.

Patsientide erirühmad Bensodiasepiine ja nendesarnaseid ravimeid tuleb kasutada eakatel patsientidel ettevaatusega, kuna sedatsiooni ja/või skeletilihasnõrkuse tekke ohu tõttu kaasneb kukkumiste risk, millel on sageli tõsised tagajärjed selles patsientide populatsioonis. Eakatel ja/või nõrgestatud patsientidel on soovitatav järgida väikseima efektiivse annuse kasutamise üldpõhimõtet, vältimaks ataksia või liigse sedatsiooni teket.

Kroonilise hingamispuudulikkusega patsientidel tuleb hingamist pärssiva toime tõttu kasutada tavapärasest väiksemat annust.

Raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidele on bensodiasepiinid vastunäidustatud, sest bensodiasepiinid võivad soodustada entsefalopaatia teket. Neerukahjustusega või kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega patsientide ravimisel soovitatakse olla ettevaatlik.

Bensodiasepiinid ei ole psühhooside esmases ravis efektiivsed.

Bensodiasepiine ja bensodiasepiinisarnaseid aineid ei tohi depressiooni raviks monoravina määrata, kuna need võivad esile kutsuda või suurendada enesetapuriski. Alprasolaami tuleb kasutada ettevaatusega ja retsepti suurus peab olema piiratud patsientidel, kellel on depressiivse häire nähud ja sümptomid või kalduvus suitsidaalsusele. Depressiooniga patsientidel on seoses alprasolaami kasutamisega teatatud hüpomania ja mania episoodidest.

Et bensodiasepiinidel võib olla antikolinergilisi kõrvaltoimeid, siis tuleb bensodiasepiine kasutada suure ettevaatusega patsientidel, kellel on äge suletudnurga glaukoom või kellel võib olla kalduvus antikolinergiliste kõrvaltoimete tekkeks.

Bensodiasepiine tuleb suurima ettevaatusega kasutada ka nendel patsientidel, kellel on anamneesis alkoholi, narkootikumide või ravimite kuritarvitamine.

Abiained Tabletid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, täieliku laktaasi defitsiidi või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed

Psühhotroopsed ravimid Kui patsient kasutab samaaegselt teisi psühhotroopseid ravimeid, siis tuleb olla ettevaatlik. Tablettide võtmisel samaaegselt selliste psühhotroopsete ravimitega, nagu antipsühhootikumid (neuroleptikumid), uinutid, rahustid, antidepressandid, narkootilised valuvaigistid, epilepsiavastased ravimid, anesteetikumid ja sedatiivse toimega antihistamiinikumid, võib KNS aktiivsust pärssiv toime tugevneda. Selle ravimi kasutamine samaaegselt narkootiliste valuvaigistitega võib eufooriat süvendada, mis võib omakorda veelgi tugevdada vaimset sõltuvust.

Opioidid Eriti ettevaatlik tuleb olla hingamisfunktsiooni pärssivate ravimitega, nagu opioidid (valuvaigistid, köhavastased ravimid, asendusravid), eriti eakatel. Sedatiivsete ravimite, nagu bensodiasepiinid, või sarnaste ravimite, nagu Alprazolam Orion, kasutamine koos opioididega suurendab sedatsiooni, hingamisdepressiooni, kooma ning surma tekkeriski KNS’i pärssiva toime tõttu. Samaaegsel kasutamisel peab annus ja ravi kestus olema piiratud (vt lõik 4.4).

Alkohol

Alprasolaami ja alkoholi samaaegne kasutamine tugevdab alprasolaami sedatiivset toimet. See mõjutab patsiendi autojuhtimise ja masinate kasutamise võimet. Alprasolaami võtmise ajal tuleb alkoholi tarvitamisest hoiduda.

Klosapiin Kombineeritud kasutamine koos klosapiiniga suurendab riski hingamis- ja/või südameseiskuse tekkeks.

Lihaslõõgastid Kui patsient kasutab alprasolaami koos lihaslõõgastiga, tuleb teada teavitada, et lihaseid lõõgastav toime on tugevam (kukkumise oht), seda eriti alprasolaamravi alustamisel.

Farmakokineetilised koostoimed

Alprasolaam metaboliseerub teatud maksaensüümide (eriti CYP3A4) vahendusel, seetõttu mõjutavad selle ravimi toimet teised seda ensüümi inhibeerivad ained. Seega on vajalik ettevaatus ja võimalik, et tuleb vähendada alprasolaami annust patsientidel, kes võtavad samaaegselt maksaensüüme inhibeerivaid ravimeid.

CYP3A4 inhibiitorid Seentevastased ravimid: Itrakonasooli, ketokonasooli ja teiste asooli-tüüpi seentevastaste ravimite (tugevad CYP3A4 inhibiitorid) samaaegne kasutamine ei ole soovitatav.

Eriliselt ettevaatlik tuleb olla ravimi manustamisel samaaegselt selliste CYP3A4 inhibiitoritega, nagu HIV-proteaasi inhibiitorid, fluoksetiin, dekstropropoksüfeen, suukaudsed kontratseptiivid, sertraliin, diltiaseem või makroliidi tüüpi antibiootikumid, nagu erütromütsiin ja troleandomütsiin.

Tugevatoimeline CYP3A4 inhibiitor itrakonasool suurendab alprasolaami AUC-d ja pikendab selle eliminatsiooni poolväärtusaega. Uuringus, kus tervetele vabatahtlikele manustati ööpäevas 200 mg itrakonasooli ja 0,8 mg alprasolaami, suurenes alprasolaami AUC kaks kuni kolm korda ja eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenes kuni ligikaudu 40 tunnini. Täheldatud on ka alprasolaami mõju psühhomotoorsele funktsioonile. Itrakonasool võib tugevdada alprasolaami kesknärvisüsteemi pärssivat toimet ja itrakonasooli manustamise lõpetamine võib vähendada alprasolaami terapeutilist toimet.

Nefasodoon, fluvoksamiin ja tsimetidiin: Nimetatud toimeaineid (CYP3A4 inhibiitorid) ja alprasolaami tuleb samaaegselt manustada ettevaatusega. Arvestada tuleb alprasolaami annuse võimaliku vähendamise vajadusega. Nefasodoon inhibeerib alprasolaami CYP3A4 vahendatud oksüdatsiooni, mille tagajärjel alprasolaami kontsentratsioon plasmas kahekordistub ja toime kesknärvisüsteemile tugevneb. Neid ravimeid kombineerides on seetõttu soovitatav vähendada alprasolaami annust poole võrra. Fluvoksamiinravi pikendab alprasolaami poolväärtusaega 20 tunnilt 34 tunnini ning kahekordistab alprasolaami sisaldust vereplasmas. Neid ravimeid kombineerides soovitatakse kasutada poolt alprasolaami annust.

Tsimetidiin vähendab alprasolaami kliirensit, mis võib alprasolaami toimet tugevdada. Selle koosmõju kliinilist tähendust ei ole veel välja selgitatud.

Omeprasool võib inhibeerida alprasolaami metabolismi, põhjustades alprasolaami plasmakontsentratsiooni tõusu ja alprasolaami toime tugevnemist.

CYP3A4 indutseerijad Alprasolaami toime võib nõrgeneda patsientidel, kes võtavad samaaegselt CYP3A4 indutseerijaid nagu rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin või naistepuna ürt (Hypericum perforatum). Eliminatsioonifaasis sõltub alprasolaami sisaldus plasmas teatud maksaensüümidest (eriti CYP3A4- st), mida vajatakse metabolismiks ja see väheneb neid ensüüme indutseerivate ravimite kasutamise

tagajärjel. Naistepuna või teiste CYP3A4 indutseerivate ainete manustamise järsul katkestamisel võivad ilmneda alprasolaami üleannustamise nähud.

HIV proteaasi inhibiitorite (nt ritonaviir) ja alprasolaami vahelised koostoimed on keerulised ja ajast sõltuvad. Lühiajaliselt põhjustasid ritonaviiri väikesed annused alprasolaami kliirensi olulist vähenemist, poolväärtusaja pikenemist ja kliiniliste toimete suurenemist. Kuid pärast pikaajalist kokkupuudet ritonaviiriga kompenseeriti see pärssimine CYP3A indutseerimisega. See koostoime nõuab alprasolaami annuse vähendamist või ravi lõpetamist.

Patsientidel, kes saavad samaaegset ravi alprasolaami ja teofülliiniga, on alprasolaami plasmakontsentratsioon oluliselt madalam kui ainult alprasolaamiga ravitud patsientidel, mis võib olla põhjustatud indutseeritud metabolismist. Selle koostoime kliiniline tähtsus ei ole veel kindlaks tehtud.

Alprasolaami mõju teiste ravimite farmakokineetikale

Digoksiin Digoksiini ja alprasolaami 1 mg ööpäevase annuse samaaegsel kasutamisel on, eriti eakatel patsientidel, täheldatud digoksiini sisalduse suurenemist plasmas. Seetõttu tuleb alprasolaami ja digoksiini üheaegselt kasutavaid patsiente hoolikalt jälgida digoksiini intoksikatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes.

Imipramiin ja desipramiin Alprasolaami samaaegne manustamine (kuni 4 mg ööpäevas) koos imipramiini ja desipramiiniga suurendas nende ainete püsikontsentratsiooni plasmas vastavalt 31% ja 20% võrra. Nende muutuste kliiniline olulisus ei ole veel selge.

Varfariin Võimalik toime protrombiini ajale ja varfariinile ei ole tõestatud.

Propranolooli ja disulfiraamiga koostoimeid ei leitud.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Suur hulk kohortuuringute andmeid näitab, et kokkupuude bensodiasepiiniga esimesel trimestril ei ole seotud suurenenud väärarendite riskiga. Mõned varasemad epidemioloogilised juhtkontrolluuringud on siiski leidnud suulaelõhede riski suurenemise. Andmed näitasid, et suulaelõhede riski suurenemine pärast seda, kui ema oli kasutanud bensodiasepiini on väiksem kui 2/1000, võrreldes üldpopulatsioonis oodatava ligikaudse 1/1000-ga. Suurtes annustes bensodiasepiinravi on raseduse teise ja/või kolmanda trimestri ajal põhjustanud loote aktiivsete liigutuste vähenemist ja loote südamerütmi muutlikkust.

Kui meditsiinilistel põhjustel peab isegi väikestes annustes ravi määrama raseduse lõpus, siis on oht nn lõdva imiku sündroomi tekkeks, mida iseloomustab hüpotoonia ja imemisprobleemidest tingitud madal kehakaal. Need nähud on pöörduvad, kuid võivad ravimi poolestusajale vastavalt kesta 1 kuni 3 nädalat. Suurtes annustes võivad vastsündinutel ilmneda hingamise pärssimine või apnoe ja hüpotermia. Lisaks on täheldatud vastsündinutel mõne päeva jooksul pärast sündi ärajätunähte, nagu ülierutuvus, agiteeritus ja värisemine, seda isegi siis, kui lõdva imiku sündroomi ei esine. Ärajätunähtude ilmnemine pärast sündi sõltub ravimi poolväärtusaja pikkusest.

Võttes neid andmeid arvesse, võib alprasolaami kasutamist raseduse ajal kaaluda, kui näidustustest ja annustamisest peetakse rangelt kinni.

Kui ravi alprasolaamiga on vajalik raseduse viimases osas, tuleb vältida suuri annuseid ning vastsündinut jälgida ärajätunähtude ja/või lõdva imiku sündroomi tekke suhtes.

Arst, kes määrab Alprazolam Orion’i fertiilses eas naisele, peab oma patsiente hoiatama, et kui nad plaanivad rasestuda või kui oletatakse rasedust, tuleb arstiga konsulteerida ravi katkestamise osas.

Imetamine Kuna alprasolaam eritub rinnapiima, tuleb otsustada, kas lõpetada imetamine või katkestada/loobuda ravist Alprazolam Orion’iga, võttes arvesse rinnaga toitmisest saadavat kasu lapsele ja ravist saadavat kasu naisele.

Fertiilsus Alprasolaam ei kahjustanud rottide fertiilsust kuni annuseni 5 mg/kg ööpäevas, mis vastab 25 korda suuremale annusele kui maksimaalne inimesele soovitatav ööpäevane annus 10 mg ööpäevas.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Alprasolaam mõjutab oluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Isikuid, kelle töö nõuab millegi täpset ja kestvat jälgimist, valmisolekut langetada õigeid otsuseid ja täit kontrolli oma kehaliigutuste üle, tuleb hoiatada, et sedatiivne toime, amneesia, keskendumisvõime vähenemine ja lihasnõrkus võivad neid võimeid vähendada. Kui patsient ei ole saanud piisavalt magada, siis oht tähelepanuvõime languseks süveneb.

Patsiente tuleb nimetatud riski suhtes hoiatada ja soovitada neil ravi ajal mitte juhtida autot ega käsitseda masinaid. Alkohol tugevdab neid toimeid (vt lõik 4.5).

4.8 Kõrvaltoimed

Kui kõrvaltoimed ilmnevad, täheldatakse neid üldiselt ravi alguses ja harilikult need kaovad ravi jätkudes või annust vähendades.

Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimed on loetletud allpool organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi. Kõrvaltoimete esinemissagedus on määratud järgmiselt:

Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000), teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Endokriinsüsteemi Hüperprolakti- häired neemia* Ainevahetus- ja Söögiisu langus, toitumishäired söögiisu tõus, Psühhiaatrilised Depressioon Segasus, Mania* (vt lõik 4.4), Hüpomania*, häired desorientatsioon, hallutsinatsioonid*, agressiivsus*, Närvisüsteemi Sedatsioon, Tasakaaluhäired, Amneesia, joobnud Autonoomse häired somnolentsus, koordinatsiooni- tunne närvisüsteemi

Silma kahjustused Hägune nägemine Seedetrakti häired Kõhukinnisus, Iiveldus, Seedetrakti Maksa ja sapiteede Hepatiit*, normist häired erinev Naha ja Dermatiit Angioödeem*, nahaaluskoe valgustundlikkus- kahjustused reaktsioonid* Lihas-skeleti ja Lihasnõrkus sidekoe kahjustused Neerude ja Kusepidamatus* Kusepeetus* kuseteede häired Reproduktiivse Seksuaalfunktsiooni Ebaregulaarne süsteemi ja häired* menstruatsioon* rinnanäärme häired Üldised häired ja Väsimus, Ärajätusündroom Perifeerne ödeem* manustamiskoha ärritatavus reaktsioonid Uuringud Kehakaalu langus, Silmasisese rõhu *Turuletulekujärgselt tuvastatud kõrvaltoimed Depressioon Tundlikel inimestel võib bensodiasepiini kasutamise ajal ilmneda varem märkamata jäänud depressioon.

Psühhiaatrilised ja "paradoksaalsed" reaktsioonid Tekkida võivad sellised reaktsioonid nagu rahutus, agiteeritus, ärrituvus, agressiivsus, luulud, raevuhood, õudusunenäod, hallutsinatsioonid, psühhoosid, ebatavaline käitumine ja muud käitumishäired; need on tõenäolisemad eakatel patsientidel.

Sõltuvus Alprasolaami kasutamine (isegi terapeutilises annuses) võib tekitada füüsilist sõltuvust. Sellest tulenevalt võib ravi katkestamine põhjustada ärajätunähtusid ja taastekkimise sümptomeid. Ilmneda võib ka psüühiline sõltuvus. Registreeritud on kuritarvitamise juhtumeid (vt lõik 4.4).

Amneesia Anterograadne amneesia võib tekkida isegi terapeutiliste annuste kasutamisel ja risk suureneb suuremate annuste kasutamisel. Amneesiaga võib kaasneda ebatavaline käitumine (vt ka lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üldandmed toksilisuse kohta Sarnaselt teistele bensodiasepiinidele ei tohiks ka alprasolaami üleannustamine olla eluohtlik, välja arvatud juhul, kui seda manustatakse koos teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega (sh alkohol).

Igasuguse ravimi üleannustamist käsitledes tuleb arvestada võimalusega, et patsient võib olla sisse võetud mitmeid ravimeid. Ravi tuleb vastavalt kohandada.

Sümptomid Üleannustamisel pärsitakse tavaliselt kesknärvisüsteemi, mille sümptomid ulatuvad uimasusest koomani. Kerge üleannustamise sümptomid on uimasus, segasus ja letargilisus. Raskematel juhtudel esinevad ataksia, pearinglus, düsartria, lihasnõrkus, hüpotoonia, hüpotensioon, respiratoorne distress ja paradoksaalsed reaktsioonid, nagu agiteeritus, agressiivsus ja hallutsinatsioonid, võimalik, et müdriaas või mioos. Harvadel juhtudel esineb kooma ja väga harvadel juhtudel võib üleannustamine põhjustada surma. Ärevus ja hallutsinoos on alprasolaami puhul tavalisemad kui teiste bensodiasepiinidega.

Suurte annuste kasutamisel võib tekkida hingamisdepressioon ja võimalik, et vererõhu langus. Samuti võivad tekkida krambid, arütmia ja AV-blokaad, samuti tahhükardia, hüpotermia, iiveldus ja oksendamine.

Toksilisus Alprasolaami annus 25...50 mg koos alkoholiga (2 promilli veres) põhjustas täiskasvanul surmava mürgistuse. Annus 0,3 mg/kg 8-aastasel lapsel põhjustas mõõdukalt raske mürgistuse. 10 mg 13- aastasel lapsel põhjustas mõõduka mürgistuse. 15 mg (koos alkoholiga) põhjustas täiskasvanul raske mürgistuse, 20...40 mg mõõduka mürgistuse. Nagu ka teiste bensodiasepiinide puhul, ei tohiks üleannustamine kujutada ohtu elule, välja arvatud juhul, kui seda kombineeritakse teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega (sh alkohol). Mis tahes ravimi üleannustamise ravimisel tuleb meeles pidada, et kasutatud võib olla mitut ravimit. Ravi tuleb vastavalt kohandada.

Ravi Vahetult pärast ravimi sissevõtmist on teadvusel patsientidel soovitatav oksendamist esile kutsuda või teadvuseta patsientidel alternatiivina teha maoloputust, samaaegselt hingamisteid intubatsiooni abil toetades. Kui mao tühjenemine ei paranda patsiendi seisundit, tuleb manustada aktiivsütt ja vajadusel jätta see makku koos laksatiiviga. See võib efektiivne olla ka pika aja möödudes, juhul kui sissevõetud annus on teadaolevalt suur. Forsseeritud diureesist või hemodialüüsist kasu ei ole.

Flumaseniilist võib antidoodina abi olla, kui seda manustatakse vastavalt juhistele, pöörates erilist tähelepanu vastunäidustustele ja ettevaatusabinõudele.

Koomas patsientide ravi on peamiselt sümptomaatiline. Rakendada tuleb sobivaid meetmeid vältimaks selliseid tüsistusi nagu keele allavajest tingitud asfüksia või okse aspireerimine. Intravenoosne hüdreerimine võib aidata dehüdratatsiooni vältida. Elutähtsate funktsioonide, eriti hingamise toetamine on eriti oluline, kui üleannustamisel on kasutatud ka teisi sedatiivseid ravimeid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Psühholeptikumid, bensodiasepiini derivaadid, ATC-kood: N05BA12

Toimemehhanism Sarnaselt teistele bensodiasepiinidele on ka alprasolaamil suur afiinsus bensodiasepiinide seondumiskohtade suhtes ajus.

Farmakodünaamilised toimed Suur afiinsus võimendab gamma-aminovõihappe (GABA) pre- ja post-sünaptilist inhibeerivat toimet kesknärvisüsteemis.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Alprasolaam on anksiolüütiline toimeaine. Lisaks anksiolüütilistele omadustele on alprasolaamil sarnaselt teistele bensodiasepiinidele ka sedatiivne, uinutav, lihaseid lõõgastav ja krambivastane toime.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Alprasolaam imendub kiiresti pärast suukaudset manustamist. Suukaudselt manustatud alprasolaami biosaadavus on 80% või rohkem. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 1 kuni 2 tundi pärast suukaudset manustamist.

Jaotumine Ühekordse manustamisega saavutatav alprasolaami plasmakontsentratsioon on otseselt sõltuvuses manustatud annusest. Kui manustatav annus on 0,5 mg kuni 3 mg, siis maksimaalne plasmakontsentratsioon on 8 kuni 37 nanogrammi/ml. 1,5 mg kuni 10 mg ööpäevase annuse korduval manustamisel oli keskmine tasakaalukontsentratsioon 18,3 kuni 100 nanogrammi/ml. Ligikaudu 70% alprasolaamist seondub in vitro plasmavalkudega.

Biotransformatsioon Uriinis leiduvatest alprasolaami metaboliitidest on olulisimad alfahüdroksüalprasolaam ja bensofenoonderivaat. Plasmas on peamisteks metaboliitideks alfahüdroksüalprasolaam ja 4-hüdroksüalprasolaam. Alprasolaami metabolism toimub peamiselt CYP3A4 kaudu.

Bensodiasepiini derivaat on praktiliselt inaktiivne. Alfahüdroksüalprasolaami bioloogiline aktiivsus on võrreldav alprasolaami bioloogilise aktiivsusega, samas kui 4-hüdroksüalprasolaam on ligikaudu 10 korda vähem aktiivne.

Nende metaboliitide sisaldus vereplasmas on madal. Nende poolväärtusajad sarnanevad alprasolaamiga. Seetõttu mõjutavad metaboliidid alprasolaami bioloogilist aktiivsust vaid vähesel määral.

Eritumine Alprasolaami keskmine poolväärtusaeg on 12 kuni 15 tundi. Alprasolaam ja selle metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga.

Eakad Eakatel võib keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg pikeneda (ligikaudu 16 h). Maksakahjustus Maksakahjustus pikendab alprasolaami keskmist eliminatsiooni poolväärtusaega (ligikaudu 19 h).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Rottidele 24 kuu vältel manustatud alprasolaam põhjustas selgelt annusest sõltuval viisil nii emas- kui ka isasloomadel kataraktide ja sarvkesta vaskularisatsioonide arvukuse suurenemist.

Korduvannuse toksilisuse uuringus (kestusega 12 kuud) manustati koertele suuri suukaudseid annuseid, mille tagajärjel tekkisid krambihood, mis olid mõnedel juhtudel surmavad. Selle leiu tähtsus inimesele ei ole teada.

Rottidel annuses kuni 30 mg/kg/ööpäevas (150-kordne inimeste maksimaalne ööpäevane annus 10 mg) ja hiirtel annuses kuni 10 mg/kg/ööpäevas (50-kordne inimeste maksimaalne ööpäevane annus) läbi viidu kartsinogeensuse uuringutest ei saadud viiteid kartsinogeensele toimele.

Alprasolaami suurte annuste manustamine rottidele ja küülikutele suurendas väärarengute ja lootesurmade arvu.

Alprasolaam ei olnud mutageenne roti mikrotuuma testis annustes kuni 100 mg/kg, mis ületab 500- kordselt inimese maksimaalset soovitatavat ööpäevast annust 10 mg. Alprasolaam ei olnud mutageenne ka in vitro.

Alprasolaam ei põhjustanud fertiilsuse kahjustust rottidel annustes kuni 5 mg/kg/päevas, mis ületab 25-kordselt inimese maksimaalset soovitatavat ööpäevast annust.

Hiirte ja rottide loodete ekspositsiooni bensodiasepiinidele, sh alprasolaamile, on seostatud muutustega järglaste postnataalses käitumises. Nende muutuste võimalik tähendus inimestele ei ole selge.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Maisitärklis Želatiin Laktoosmonohüdraat Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) purk kuivatusaine kapsli ja keeratava korgiga (HDPE). Pakendi suurused: 20, 30, 50 ja 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Orion Corporation Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome

8. MÜÜGILOA NUMBRID

0,5 mg: 723810 1 mg: 723610

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.12.2010 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.04.2016

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

November 2024